12
EESTI ELU reedel, 22. oktoobril 2021 â Friday, October 22, 2021
Nr. 42
Kunstnik-resident Cotton Factorys Britta Benno: Elaksin nagu filmis Kas olete esimest korda Kanadas? Kuidas esimese kahe nĂ€dala jooksul on lĂ€inud? Kas pandeemia on residentuuri negatiivselt mÔ juÂtanud? Olen esimest korda siinpool maakera, nii et kĂ”ik on natuke uudne ja teistsugune. Paljud a sjad meenutavad stseene  Ameerika filmidest, nii et mul on nii mĂ”nigi kord olnud Hamiltonis residentuuris olles filmis olemise sĂŒrreaalne tunne. Nagu elaksin filmis. VĂ”i teatris â sest Cotton Factory saja-aas tane interjöör mĂ”jub teatraalselt ja dramaatiliselt. Sellises hĂ”lju vas, kergelt unenĂ€olises olekus ongi esimesed kaks nĂ€dalat lĂ€inud, kuid tunnen, et orien teerun nĂŒĂŒd juba paremini uues aegruumis. Residentuuri korral dajad ja ka kohalikud eestlased on mind ÀÀretult soojalt ja abivalmilt vastu vĂ”tnud, nii et maandumine uuele mandrile on
olnud kahtlemata pehme. Ma hindan jĂ€rjest enam Hamiltoni linna vaimu, uusi tut vusi ja kunstipraktika vĂ”imalu si, mida rohkem kohalikku vĂ€lja tundma Ă”pin. Inspiratsiooni ja uusi teadmisi jĂ€tkub tihedalt igasse pĂ€eva. Kuna tulin siia  keerulistes oludes, viimse het keni kaheldes, kas reisimine ĂŒldse Ă”nnestub, siis olen tĂ€nulik igasuguste kohtumiste ja ĂŒri tuste ĂŒle, mis selle residentuuri jooksul toimuvad. Ja eks see reisimine ĂŒhest riigist teise ongi praegu kĂ”ige raskem osa, Ă”nneks on kohapeal Kanadas  praegu piirangutest hoolimata vĂ”imalik paljust osa saada, Âkunsti teha ja nĂ€ha. Esimest korda kunstnike vahetusprogrammi ajaloos on kunstnik lapse kaasa toonud. Poeg Uku kĂ€ib residentuuri jooksul Hamiltonis koolis. Kuidas talle meeldib? Mis vahet on tema siinse kooli ja
Britta allakirjutanule oma töid tutvustamas.
Britta Benno koos keraamik Kai Eichenbaumiga, kellel stuudio samuti Cotton Factorys.
Britta Benno Cotton Factory ees, kus Robert Zeidleri initsiatiivil on juba mitmel aastal saanud kunstnikud Eestist Kanada-Eesti vahetusprogrammi raames uusi tutvusi sÔlmida ning vÀrskeid mÔtteid ja kogemusi saada, mida oma loomingus kasutada.
Tallinna kooli vahel? See on tĂ”esti vĂ€ga uudne ja vĂ€ga tervitatav kĂ€ik, ma leian, et sain geograafia- ja ajaloohu vilise, Kanada fĂ€nnist poja Âendaga kaasa vĂ”tta. Tema koge mus vĂ”ib olla elumuutvamgi kui minu oma. Ta vĂ€ga naudib kohalikus koolis kĂ€imist, see olevat tunduvalt lihtsam ja va bam kui tema kooli programm Eestis. Samuti meeldis talle vĂ€ga Hamiltoni Eesti Kooli tun nist möödunud pĂŒhapĂ€eval osa vĂ”tta. Partnelus Cotton Factoryâs asuva Smokestack Studio trĂŒkikojaga on uus. Kas on juba positiivseid tulemusi? Kuna olen graafikakunstnik ja töötan Eesti Kunstiakadeemia graafika töökoja meistrina, siis vĂ”imalus teha erialast tehnikat Hamiltonis, kĂ”rgtasemel siidi trĂŒkki koos meister Laine Groe newegâiga, on ĂŒhe kauaaegse unistuse tĂ€itumine. Ăpin tehnili selt siin vĂ€ga palju ja saan uued teadmised Eestisse kaasa viia, et siis sealseid siiditrĂŒki vahen deid ja töömeetodeid tĂ€iustada. Siin trĂŒkitud serigraafiad lĂ€he vad ĂŒhtlasi eksponeerimisele minu jĂ€rgmisele isikunĂ€itusele jaanuaris Tartu Kunstimajas. Kas on olnud vĂ”imalusi kohalike kunstnikega kon takte luua? Jaa, Cotton Factory omanik Robert Zeidler on mind kokku viinud juba mitmete kohalike kunstnikega, kellest paljud toimetavad ĂŒhtlasi sellessamas kultuuritehases. Armastan siin set sĂ”bralikkust ja abivalmidust, mis teeb tutvumise ja kohese koostegutsemise vĂ€ga hĂ”lpsaks. Loodan, et mĂ”nest kontaktist kasvab suurem ja pikaaegsem kultuuride ning riikide vaheline sild Eesti ja Kanada kunstnike vahel. Pidasite hiljuti Ehatares loengut. Mis veel seisab ees? Ehatares kĂ€ik oli tore sĂŒnd mus. Tulemas on veel loodeta vasti vestlusring ja vĂ€ike vĂ€lÂja panek Hamiltonis Cotton Factorys ning virtuaalne loeng suuremale publikule. Loodan leida aega veel ringi kĂ€ia, suhelda ja nĂ€ha, aga loodan end mĂ”nel pĂ€eval ka stuudioruumi sulgeda ja nĂ€htut-kogetut loo minguks vormida. Kuu lendab kiiresti! KĂŒsis: MERIKE KOGER Fotod: MERIKE KOGER
Koos poeg Ukuga Hamiltoni mĂ€el Devilâs Punch Bowl joa juures.
Mart Sanderi ,,Kennedy intsidentâ tĂ”i Eestile auhinna Mart Sanderi film ,,Kennedy Intsidentâ jĂ”udis Veneetsia Teleauhindadel nominatsioo nini Parima Telefilmi kategoorias ning tuli lĂ”puks kolmandaks. Venice TV Awards on Veneetsia Filmifestivali jĂ€rel toimuv telefilmide ja âsarjade  vĂ”istlus, mida peetakse ĂŒheks Euroopa prestiiĆŸsemaks. Ăkski Eesti (ega ka Baltimaade) tele projekt ei ole varem nominat sioonini jĂ”udnud. Rahvusvahe lisse ĆŸĂŒriisse kuulus ka Toomas Luhats, kes aga oma riigi toodangu eest hÀÀlt anda ei saanud. Mart Sander tundis pronks medalist rÔÔmu: ,,See on nii vĂ”rd karm vĂ”istlus, et isegi sel li sed kultussarjad nagu ,,Peaky Blindersâ, ,,Patrick Melroseâ ja ,,Catherine the Greatâ on pi danud jagama teist ja kolmandat kohta.â VĂ”itjaks on tunnistatud nĂ€iteks sarjad ,,Chernobylâ ja ,,Uus Paavstâ. Selleaastane esikoht lĂ€ks BBC toodetud ja juba BAFTAl (Briti Filmi- ja Teleakadeemia Auhind) vĂ”itnud tööle ,,Antho nyâ. Teise koha sai tele kanal ARTE toodetud ,,Claire
Andrieuxâ. Sanderi arust on see, et kahele Euroopa vĂ”imsamale  telekanalile lisandub TV3 oma ligi viiskĂŒmmend korda vĂ€ikse ma eelarvega tehtud filmiga, kĂŒll ĂŒhte avatud ĆĄampanjat vÀÀrt. ,,Olgu seegi siis 50 korda odavam Sovetskoje,â muigab ta. ,,Kennedy Intsidentâ esilinas tus kevadel USAs, Santa Fe Filmifestivalil, kus vĂ”itis pea preemia. Sellest alates on film vĂ”itnud auhindu mitmetelt festi validelt. Parima nĂ€itlejanna tiit liga on tunnustatud on ka Lisette Pomerantsi (Monika) ja Britt KĂ”rsmaad (Claudette). Talvel peaks film jĂ”udma USA kinolevisse. (D/Kroonika/EE)
Mart Sander esinemas Torontos Ehatares. Foto: EE