Nr. 42
EESTI ELU reedel, 22. oktoobril 2021 — Friday, October 22, 2021
5
Kommentaarid ja arvamused
Omariikluse põlistumise päevast Oli 4. juuni 1984, sinimust valge lipu 100. sünnipäev. Seda päeva teadvustasid need suhteliselt vähesed, peamiselt vanemad eestlased, kes vaevusid (Eestis) kuulama Amee rika Häält. Nemad olid harjunud sellega, et Ernst Jaakson tervitas neid iga aasta 24. veebruaril kui Eesti Vabariigi kodanikke, ehkki neil olid lauasahtlis Nõukogude passid. Nõukogude võim – koos va hepealse kolmeaastase Saksa okupatsiooniga – oli kestnud juba 44 aastat. See tundus iga vikuna. See oli masendav. Vene tsaaride võim oli varem siinmail püsinud kaks sajandit. Küsiti üksteiselt: kas nüüd läheb jälle samamoodi? Kuid siis ilmus silmapiirile tundmatu nimi – Gorbatšov. Esialgu ei pööratud sellele suuremat tähelepanu. Nimede vahetumine Kremlis oli saanud harjumuspäraseks. Vähehaaval sugenes ometi märke, mis viisid mõttele katsetada lubatu ja lubamatu piire. Sotsioloog Ülo Vooglaid õpetas: ärge astuge täistallaga üle lubatu piiri, as tuge ikka poole tallaga. Ja siis vaadake kahele poole. Kui mi dagi ei juhtu, astuge jälle poole tallaga. Nõnda sündis muinsuskait seklubisid ja -seltse, kes hak kasid unustatud haudu hoolda ma ja kaminaõhtutel nendest kõnelema. Ja midagi ei juhtu nud! 1987. aasta lõpul rajati
Eesti Muinsuskaitse Selts. Seltsi asutav kogu otsustas taastada Suure-Jaanis Lembitu mäles tusmärgi. Tegemist oli ausamba ga muistsele vabadusvõitlusele saksa ristirüütlite vastu. Aga see oli ka Eesti Vabadussõja ausam mas! Kohalikud muinsuskaitse seltsid sündisid kihelkondlikul põhimõttel. Kaks aastat hiljem, aastal 1989, loodi Eesti koda nike komiteed just sama mustri järgi. Ja kui Eesti Kongress 1990. aasta märtsis kokku astus, kuulutas ta: Eesti riik pole sil mapilgukski lakanud olemast, olgugi võõrriigi poolt okupeeri tud. Paljud kaasmaalased said aru, et nad on tõepoolest Eesti ja mitte N. Liidu kodanikud. Pisikeste sammudega oli jõutud päris kaugele! Professor Rein Taagepera on rõhutanud: laulvas revolutsioo nis oli vaja kõiki pillirühmi, mis üksteist toetasid, isegi kui nad teinekord omavahel kõvasti vaidlesid. Ülemnõukogu ja Eesti Kongress olid väga erine val alusel sündinud – kvaasipar lamendid. Ühel oli suurem jõud de facto, teisel seevastu de iure. Ja siis ilmus deus ex machi na! Jumalik sõrm langes 19. au gustil 1991 ülalt alla ja näitas teed. Eesti Kongress ja Ülem nõukogu suutsid kõrgpinges ühele meelele jõuda. Kümned eesti mehed ja naised olid üht aegu valitud nii Ülemnõukokku kui ka Eesti Kongressi. Nad
EESTI SPORDIS ON JUTUKS... ENN HALLIK
Epp Mäe tõi maadluse MM-hõbeda Tokyo suveolümpial veidi alla poole lootusi esinenud (8. koht) naismaadleja Epp Mäe paran das nii enda kui pöidlahoidjate tuju, naastes Oslost maailma meistri võistluste (MM) hõbe medaliga. Kahes esimeses ringis alistas kuni 76 kg kaalus võistlev Mäe oma vastased ülekaalukalt punktidega 12:0 ja 12:2. Pool finaal kaukaaslase Medel Kyzyga lõppes viigiliselt, ent viimasena sooritatud võte andis võidu Mäele. Finaalis viie kordse maailmameistri ameerik lanna Adeline Marie Greyga läks Epp Mäe punktidega 4:1 ette, ent viimasel minutil pani Grey oma kogemused ja vastu pi davuse maksma ning võitis 6:4. Kahtluseta maailma paremate naismaadlejate sekka kuuluv Epp Mäe lisas seega oma ka hele senisele MM-pronksile nüüd hõbeda, lisaks on ta tänavune Euroopa meister. Kontaveit ja Kanepi on jätkuvalt heas hoos Eesti parimad tennisemängi jad Anett Kontaveit (WTA 20.) ja Kaia Kanepi (WTA 70.) tiirlevad maailma turniirikarus
sellil ja on edukad. Kontaveit sai Tšehhis Ostra vas oma karjääri kolmanda WTA turniiri võidu, alistades järjest Sorana Cirstea, Paula Badosa, Belinda Bencici, Petra Kvitova ja Maria Sakkari. Järgmisel turniiril Chicagos andis väsinud Anett vastasele loobumisvõidu, aga kõrgetase melisel Indian Wellsi turniiril oli jälle värske ning jõudis veerandfinaali, kus jäi alla Ons Jabeurile. Ameerikast rändas Kontaveit Venemaale Moskva Cremlin Cupile, kus võitis ava ringis paarismängu olümpiavõit ja Katerina Siniakova. Eesti esi reket on uue treeneri käe all jälle maailma edetabeli esiküm nesse pürgimas. Kaia Kanepi kogub praegu edetabelipunkte pääsemaks jaanuaris Australian Openil otse põhitabelisse. ITF turniiri USAs Kanepi võitis, Indian Wellsis kaotas võitluse järel endast edetabelis tunduvalt kõrgemal seisvale Madison Keysile. Eesti parim rallipaar on ebaõnnesõdurid 2019. aastal juubeldas Eesti spordiüldsus Ott Tänaku ja Martin Järveoja autoralli maailmameistriks tuleku puhul. Sellega katkestati prantslaste
moodustasid hea silla Põhi seaduse Assamblee sünniks. Meie praegune, teine Eesti aeg on kestnud kolmkümmend aastat. Eelmine Eesti aeg vältas umbes 22 aastat. Kokku on Eesti Vabariik olnud võõrvõi must prii umbes 52 aastat. Kui mõtelda sellele, et vähem kui poole aasta pärast pühitseme oma riigi 104. sünnipäeva, kerkib küsimus: kas oleme tões ti juba pool aega olnud vabad? Ja teise poole oma riigi ajast – sõltlased (Rein Taagepera kõnepruuk)? Sellele küsimusele saame täpselt vastata, kui loeme Eesti Vabariigi kõik päevad kokku. Mäletatavasti pühitsesime 27. märtsil 2013 priiuse põlistumise päeva. Tol päeval sai meie prae gune Eesti aeg ühe päeva võrra pikemaks sõjaeelsest Eesti ajast. Tol päeval lõime oma vabaduse rekordi! Toomas Kiho nimetas päeva tabavalt priiuse põlistu mise päevaks. Kandsime toona rinnas märki arvuga „7890“. Mõlemad Eesti ajad olid eelne nud õhtul (26. märtsi lõpuks) saanud võrdselt 7890 päeva pikkuseks. Ja nüüd on meie huulil küsi mus: millal saab siis Eesti Vabariigi vabana elatud päevade arv suuremaks kõikide okupat sioonide all elatud päevade koguarvust? Meie riik on üle elanud neli võõrvõimu: kaks Saksa ja kaks Nõukogude Vene aega. Saksa okupatsioonid olid suhteliselt lühikesed: 1) keiserliku Sak
samaa okupatsioon 25.02.1918 – 10.11.1918 (11. novembril 1918 oli Saksamaa varing ja taas jätkus Eesti aeg, mis varem oli kestnud vaid ühe päeva – 24. veebruari 1918); 2) Natsi-Saksa okupatsioon 1941 – 1944. Ka seda aega saaks täpsemalt mõõta, kui lepime kokku, millal lõppes esimene Nõukogude okupatsioon ja millal algas teine Nõukogude okupatsioon. Aga sellisel täpsel määratle misel pole meie praeguse arut luse seisukohast erilist tähtsust, kuna kahe sõbra – Stalini ja Hitleri omavoli asendasid teineteist sujuvalt. Pigem on mõistlik kokku lugeda mõlema Vene ja nende vahele jäänud viimase Saksa okupatsiooni päevade koguarv, sest nende va hele ei mahtunud ühtki Eesti päeva. (Otto Tiefi valitsuse aega on raske lugeda omaette Eesti ajaks, sest Eesti Vabariigi valit sus ei teostanud sel ajal meie maal de facto riigivõimu.) Niisiis, mitu päeva mahub ajavahemikku 17. juunist 1940 kuni 20. augustini 1991? Nagu teame, oli 17. juuni 1940 Eesti Vabariigi Punaarmee poolt oku peerimise päev. Seega eelmine Eesti aeg leidis oma lõpu 16. juunil 1940. Ja 20. august 1991 on esimene uue vabaduse ehk teise Eesti aja esimene päev – olgugi et sümboolne haamrilöök kõlas Toompea lossis üsna selle kuupäeva lõpul. Lootusetu oleks hakata päevi tundideks jagama ja aega selle järgi mõõtma. 30. november 2021 ongi
omariikluse põlistumise pööri päev – meie riigi vabaduse aeg saab pikemaks võõra kanna all elatud ajast
Sebastien Loebi ja Sebastien Ogieri 15 aastat kestnud valit semine. Tõsi küll, vaid korraks, sest 2020 oli Ogier taas ilma meister ja tõenäoliselt kuulub tiitel talle ka tänavu. Tänakul ja Järveojal pole pärast Toyotast Hyundaisse ko limist põrmugi vedanud. WRC sarja ilmselt kiireim duo on hädas kas auto tehniliste prob leemide või enda sõiduvigade ga. Viimase kuu jooksul peetud kahest MM-rallist said Tänak ja Järveoja Soomes teise koha, möödunud nädalavahetusel peetud Kataloonia asfaltrallil aga tabasid ühes kurvis kändu, lõhkusid auto ja katkestasid. Nii on eestlastel tänavu kirjas üks rallivõit, üks teine koht, rida punktikatse võite ja ports katkestamisi. Hooaja tabelis on nad enne viimast Monzas peeta vat rallit viiendad, seda ilma iga suguse lootuseta esikolmi kusse tõusta. Järgmisel aastal sõidetakse MM-sarjas hübriidajamiga (elek ter+bensiin) autodega, mis on ilmselt veel altimad purunema ja üldse ütles otsekohese väljen damisega Tänak nende kohta, et pole nagu päris autod. Motospordis tuleb hoopis kiita neljarattaliste tsiklite ehk quadracerite klassis seljavigas tusele vaatamata neljandat korda Euroopa meistriks kroonitud Kevin Saart. Noor pärnakas ootab nüüd, et lõpuks peetaks tema meelisalal ka MM.
Pallimängusarjad jätkuvad nii murul kui saalis
klubist, aga kaotas Iisraeli Ness Ziona Ironile.
Eesti jalgpallimeeskond on uue treeneri Thomas Häberli juhtimisel saanud üle pikast punkti- ja väravapõuast. MMvaliksarjas teeniti Walesis 0:0 viigi eest tabelisse esimene punkt, järgmiseks kodumängus küll Walesile 0:1 kaotati, aga seejärel võideti koroonaviirusest harvendatud Valgevene 2:0. Eesti vuti parim klubimeeskond Tallinna Flora pääses ajalugu tegevalt esimest korda Euroopa Meistrite Liiga põhiturniirile, kus paraku küll pole suudetud veel punktiarvet avada. Bigbank Tartu võrkpallimeeskond kui valitsev Eesti meister alistas Euroopa Meist rite Liigas Šveitsi Amriswili Lindareni klubi, aga kaotas järgmises ringis Portugali Lissaboni Benficale. Eesti korvpallimeister, hea de võõrleegionäridega täienda tud Kalev/Cramo meeskond osaleb tänavu korraga koguni kolmes liigas. Euroopa Meist rite liiga põhiturniiril, kuhu esi mese Eesti klubina pääseti, saa di kolme kaotuse kõrvale võit Türgi Bursa Tohase üle. Ida suunalises tugevas Ühisliigaski avati võiduarve, alistades Nižni Novgorodi meeskond. Kolmas liiga, kus tallinlased mängivad, on Eesti-Läti ühisliiga. Euroopa korvpalli nuusutas ka Eesti mullune hõbe Pärnu Sadama meeskond, kes sai jagu Viini
Kregor Zirk, Eneli Jefimova, Kristin Kuuba ja raudmees Ratasepp Eesti hetke kaks tugevamat ujujat Kregor Zirk ja Eneli Jefimova on heal rahvusvaheli sel tasemel. Zirk on oma Türgi klubiga pääsenud rahvusvahe lise ujumissarja ISL poolfinaali, 14aastane Jefimova aga sai Berliinis MK-etapil kaks teist kohta, edestades ka olümpia võitjat. Sulgpallur Kristin Kuuba võitis Inglismaa lahtised meis trivõistlused, tõusis maailma 50 parema naismängija sekka ja jätkab nüüd kõrgetasemelisel turniiril Prantsusmaal. Ultratriatleet Rait Rata sepp võttis ette püstitada maail marekord, läbides 60 päeval järjest täispika triatloni (3,8 km uju mist, 180 km rattasõitu ja 42,195 km jooksu). Kümnest esimesest päevast seitsmel sai ta endalegi üllatuseks hakkama ajaga alla 11 tunni. 14. päeval tuli aga tõsine tagasilöök, sest Ratasepp põrkas enda süül kokku autoga. Ratas sai kõvasti, mees veidi vähem viga, aga ega siis sellepärast üritamine katki jäänud! Rait pani plaastrid peale, võttis varuratta ja väntas edasi. Võib küll küsida, et milleks kõik see enesepiina mine, aga ikkagi – müts maha selliste piire ületavate meeste ees! ENN HALLIK
20. august on kokkuleppeli selt iga-aastane pidupäev ja see ga ikkagi esimene uue vabaduse päev. Loendamine kinnitab, et ajavahemik 17.06.1940 – 19.08.1991 (viimane päev k.a.) sisaldab 18 691 päeva. Kui nüüd lisada siia veel 1918. a. esimese Saksa okupatsiooni päevade arv (259), saame kõigi nelja okupatsiooni päevade koguarvuks 18950. Tänavuse 29. novembri kuu päeva lõpuks aga on Eesti Vabariigi kõikide vabana elatud päevade koguarv samuti 18 950. Seega 30. november 2021 ongi omariikluse põlistumise pööri päev – meie riigi vabaduse aeg saab pikemaks võõra kanna all elatud ajast. Kas see pole mitte hingeliselt ja vaimselt ülioluline hetk meie riikluse ajateljel? Vahest enam gi, kui oli 27. märts 2013? Kui nii, siis kuidas me seda päeva meeles peame? Kuidas pühit seme? Kas omariikluse põlis tumise päev on piisavalt tabav väljend? Või oskab keegi anda sellele päevale veel sobivama nime? TRIVIMI VELLISTE, suursaadik, Eesti Muinsuskaitse Seltsi auesimees TIIT RIISMAA, matemaatikadoktor UKU PIHLAK, keemiadoktor
(Ilmunud kylauudis.ee)
