4
Kimbuke värskeid Tallinna-muljeid Oktoober on olnud tavalisest niiskem: tihti sajab. Vara se matel aastatel olen päevasel ajal saanud ringi jalutada, et sügisest lehekulda imetleda, aga tänavu on selliseid jalutuspäevi olnud vähe. Tallinn samas kasvab ja muutub; jalutuskäigud aitavad mul muutustega kaasas käia. Kui aastate eest hämmastas mind apteekide rohkus, siis nüüd hämmastavad mind uusa rendused. Iga vaba nurk on
Jevgeni Grib „Tšaikovski meistri teostes“. Foto: Rünno Lahesoo
EESTI ELU reedel, 29. oktoobril 2021 — Friday, October 29, 2021
justkui ehitustander kui mitte autoparkla. Sõbranna rääkis mulle positiivselt Reidi teest, mida ta suvel käis uudistamas. Praegu, oktoobris, tundub see oma laiade kõnniteedega gran dioosse projektina, kus ma kohtasin vaid paari jalakäijat. Uusaren duste rajoonis on aga laiad kõnniteed normiks, samas tean, et näiteks Suve tänaval, kus samuti on uusi kortermaju, on kõnnitee olemas vaid kohati. Uusarendused huvitavad mind, sest uhked trotuaarid jäta vad mulje suurlinnast. Hetkel lii gub neil küll vähe inimesi, ent tundub, nagu eksisteeriks mingi kokkulepe arendajate/lin naisade vahel, et kogu Eesti rahvas hakkab kord Tallinnas elama. Uusehituste plaane on tohutult, kõigil neil toredad nimed Rotermanni ja Liivalaia kvartalist Kalaranna ja Pär naõue kodudeni. Kus need inimesed praegu on, kes hakka vad seal elama või sealseid äripindu täitma? Olen siin Tallinnas olnud juba kaks nädalat ja teist sama palju tuleb veel. Elan muidu Inglismaal ja pean Eesti kiitu seks ütlema, et riiki sisse saamine oli praegustes Covidi tingimustes väga lihtne. Olen
Uusarendused.
saanud kaks vaktsiinisüsti ja mu sellekohast tõendit vaadati len nujaamas tähelepanelikult, aga sõbralikult. Inglismaale tagasi pääsemine ei pruugi olla sama lihtne. Praeguste andmete koha selt vaktsineerimistõendit ei küsita; mul tuleb vaid enne len du osta kiirtest, mis läheb käiku Inglismaale saabumise järel. Kui aga Eesti, kus järjest roh kem Covidi-haigeid vajab haig lakohti, peaks sattuma punaste riikide nimekirja, pandaks mind kümmekonnaks päevaks hotelli, kusjuures arve tasun mina, vist juba enne saabumist. Üks Tallinna magnet minu jaoks on teater. Olen suur bal
Nr. 43
Foto: Tiina Tamman
letisõber ja hindan kõrgelt Estonia balletti Linnar Loorise juhtimise all. Soovitan väga „Anna Kareninat“ (värvikas Marina Kesleri koreograafia ja Šostakovitši muusika ei jäta vist kedagi külmaks), aga erilise koha mu südames on võitnud „Tšaikovski meistriteosed“. Ma ei teadnud, et meie oma Mai Murdmaa tõi 1989. aastal Riia ooperiteatri lavale lühiballeti, mille muusikaks oli Tšaikovski 6.sümfoonia. Balletti ei ole muide varem Eestis üldse esi tatud. Suurepäraselt täiendab õhtut George Balanchine’i ko reograafiaga serenaad keel pillidele. Ja mis võiks olla üldse
Leedu Eestlaste Selts tähistas iseseisvuse taastamise aastapäeva näitusega
Anna Karenina Estonia laval.
Foto: Rünno Lahesoo
Uusarendused.
Foto: Tiina Tamman
Uusarendused.
Foto: Tiina Tamman
21. augustist kuni 18. septemb rini oli Liia Urmani ja Leedu Eestlaste Seltsi korraldusel Vilniuses A. Mickevičiuse raamatukogus võimalik kõikidel huvilistel nautida Eesti ühe tunnustatuima naisfotograafi Annika Haasi näitust ,,Eesti naine: südamega tegija“. Näituse ning jazzmuusikute Helin-Mari Arderi ja Teet Raigu kontserdiga tähistas Selts Eesti Vabariigi 30. taasiseseisvumispäeva. Annika Haas on dokumen taalfotograaf, kelle iseloomusta miseks võib kasutada väljendit sama näituse pealkirjast – naine, kes teeb asju südamega. Tema töödes peegeldub mõist mine ning austus teiste inimeste väärtuste suhtes ja nii püüdleb ta oma projektidega ühiskonna ühendamise poole. See aga on tänapäeval Eesti lõhestunud ühiskonnas nii oluline. Tartu Ülikooli soome-ugri filoloogia õpingud on andnud Annika Haasile etnograaf-antro
poloogi pilgu, millega oma ob jekte vaadelda ja jäädvustada. Nii on saanud näitusteks etni liste vähemuste, nagu Eestis elavate moslemite ja mustlaste elud. Oma objekte, kelleks on enamasti inimesed, uurib ta alati sügavuti minnnes ja see süga vus kajastub ka tema fotodel. Annika Haasi tuntumaks näi tuseks on ilmselt Lennukivaat lejad, mida on näidatud ka nii New Yorgis kui Washington, DC-s. Viimane näitus Kasvu hooneefekt viib vaatajaid noorte põlvkonda, kes valutab südant Maa tuleviku pärast ning proo vib vanemale generatsioonile märku anda, et tarbimiskultuurile ehitatud maailm ei saa lõputult kesta. Vilniuses näidatud ,,Eesti naine: südamega tegija“ kohta on öeldud nii: ,,Ikka veel kipub tõsiasi olema ühiskondlik olu kord, milles naised on märgis tatud absoluutse Teisena ilma suurema võimaluseta seda kohta muuta. Kuigi maailm on endi
ilusam kui niikuinii ilusa muusika nähtavaks tegemine? Samas kollitab Covid. Mul pole siin Tallinnas olnud ühtegi vestlust tuttavate-sõpradega, kus Covid ei tuleks jutuks. Sel es maspäeval kehtestas Eesti valit sus uued piirangud: enam ei saa üritustele, ka teatrisse, kauban duskeskustesse, spaasse vaid negatiivse testi alusel. Inimene peab olema topelt vaktsineeri tud või haiguse läbi põdenud. Küsitakse ka isikut tõendavat dokumenti. Tõendite kontrolli mine tähendab muidugi lisako hustusi, tekitab järjekordi, isegi teatris, aga esialgu näib süsteem toimivat. Ka kaubanduskes kus tes on näha turvamehi jaluta mas, maskipakk käes. Maskide kandmist pole küll kohustusli kuks tehtud, see on vaid tungi valt soovitav. Igatahes äsjase etenduse järel Draamateatris („Mefisto“ Klaus Manni ro maani põhjal) ütleksin, et kol mandik saalist ei kandnud maske. Imestan ise, et maskide üle arutletakse nii Inglismaal kui Eestis, ent vist ükski poliitik pole soovitanud rahval vähem rääkida. See võiks olla efek tiivsemgi kui maskide kand mine. TIINA TAMMAN 27. oktoobril 2021
selt meeste poole kaldu, sõltub selle toimimine ikkagi naistest. Näituse autor julgeb seda väita ainuüksi nende väheste portre teeritud Eesti naiste tegude põhjal, sest juba see pisike seltskond on väega, mis on and nud kokku tohutu jõu ja energia Eesti 30-aastases teekonnas olla iseseisev toimiv ja edukas riik. Riik ei ole poliitikud, vaid inimesed, kes oma igapäevaelus ja töös panustavad oma südame ja tegemistega rohkem kui iseenda heaks. Kui kohtate oma teel siin vastu vaatavaid naisi, öelge neile aitäh.“ Näitus on nüüdseks raamatu kogu seintelt maha võetud, aga kuna tegemist on rändnäitusega, siis soovijatel on võimalik seda ka enda kogukondadesse näita miseks toimetada. Selleks tuleb ühendust võtta näituse kuraatori Liia Urmaniga (e-post: urman@ lorensas.eu) Näitust ja sellega kaasnevat kontserti toetasid Ülemaailmne Eesti Kesknõukogu, Eesti Kul tuurkapital, EV Kultuuri minis teerium, Integratsiooni Sihta su tus, Euroopa Eesti Seltside Koda ja Eesti Vilniuse Saatkond.
Leedu Eestlaste Selts märkis Eesti taasiseseisvumise 30. aastapäeva rändnäituse ja kontserdiga.
