6
EESTI ELU reedel, 29. oktoobril 2021 — Friday, October 29, 2021
Ühes Eesti turismitalus olevat toimunud hulle asju… Rakvere Teatris esietendus Indrek Hargla näidend „Suvitusromaan“ Eesti teatrielus on aset leidnud oluline sündmus – lavale on jõudnud taas üks algupärane Eesti näidend: Indrek Hargla „Suvitusromaan“. Kirjanik Ind rek Hargla ja Rakvere teater on mõlemad hästi tuntud ka Kanada kirjanduse- ja teatris õpradele. Rohkem teatakse vast Hargla kirjutatud põnevaid lugusid, mis toimuvad apteeker Melchioriga keskaegses Tallin nas. Hargla on ka tunnustatud ulmekirjanik. Rakvere teater on korduvalt Kanadas käinud ja siin alati rõõmuga vastu võetud. Jääb vaid loota, et pärast koroo na-ohu möödumist õnnestub neil ehk jälle tulla ja Kanada teatrifänne oma etendustega rõõmustada. Indrek Harglaga kohtume me enne esietendust teatri kohvi kus. Ta kirjeldab lühidalt näi dendi saamislugu. Nagu Eestis sageli, olevat sellised tükid „tel limustöö“. Lavastaja olevat kir janikule ühel hetkel ligi astunud ja palunud, et kirjutatagu teat rile selline näidend. Selle idee aluseks oli aga samanimeline lühiromaan. Etenduse veebilehel on Indrek Hargla sõnad: „Suvise passiooni lugu on meie kultuu riloos erilisel kohal, ühel või teisel moel on sellega tegelenud enamik kirjanikke ja filmiloo jaid. Eesti suvi on nii lühike ja see muu pime ja külm aeg on nii pikk. Lühike kirgastumine suvel laeb meid põhjamaise ängistuse vastu, suvel me elame, armume ja armastame, suves on peidus mingi Eesti narratiivi Püha Graal.“
,,Kupee nr 6“ on Soome valik võõrkeelse filmi Oscarile Septembris ka Toronto rahvusvahelisel filmifestivalil linastunud ,,Kupee nr 6“ (,,Hytti nro 6“) on Soome valik kandideerima parima võõrkeelse filmi Oscarile Film valmis Soome-EestiVenemaa-Saksamaa koostöös ja sai juulis Cannes’i filmifestivali grand prix Filmi režissöör on Juho Kuosmanen. Linateos põhineb Rosa Liksomi samanimelisel raama tul, mis võitis 2011. a Soome tähtsaima kirjanduspreemia, Finlandia auhinna. Film räägib noorest soomlannast, kes on sunnitud pikal rongireisil jaga ma kupeed vene kaevuriga. Filmi peaosades on Seidi Haarla ja Juri Borisov. (ERR/EE)
Millest see näidend räägib? Ervin (Elar Vahter) on linnas elav kirjanik, kes otsustab koli da suveks maale turismitallu, et seal romaani kirjutada. Vaata jale jääb mulje, et võib-olla tahab ta linnast ära ka seetõttu, et vabaneda tema ümber pide valt tiirlevast ja ülihoolitsevast Kertust – oma kirjastajast (Natali Väli). Kauni looduse rüpes asuvas Ristemäe turismi talus puutub Ervin kokku üsna kummaliste inimestega. Pisitasa avaneb talle (ja ka vaatajale) selles külas aastakümnetega kuhjunud sünguse ja kurjuse tõeline ulatus. Samal ajal lööb Ervini südames lõkkele puhas ja üllas armastus Anna vastu (Anneli Rahkema). Ervini kirju tatav romaan saab täiesti uue suuna, tegelaste omavaheliste suhete muutumine avab aga tee kättemaksule. Drastiline lõpp vaatus ei lase end kaua ooda ta… Kavalehel on kirjas lavastaja Aare Toikka sõnad: „Suvitu romaanis toimuvad sündmused, mille peale küsis minu sisemine mina, et kuidas see võimalik on? … Lavastust ette valmista des imestasin tihtipeale selle üle, mil määral tegelased suuda vad teineteisele haiget teha, vaatamata sellele, et igaühel on oma õigus ja õiglustunne. Keegi tahab revanši, keegi ihkab päästmist, keegi tajub reetmist, keegi pole staatusega rahul.“ Mis selles lavastuses siis juh tub? Algul üsnagi rahulikus tempos alanud lugu jõuab teise vaatuse lõpuks verise ja pöörase finaalini. Siis hakkab vaataja tõeliselt mõistma neid jõude ja inimesi, kes oma alaväärsust ja sisemist ebakindlust räige oleku ja ropendamise taha varjavad. Siin teevad suurepärased rollid Tiina Mälberg, Tarvo Sõmer, Rainer Elhi ja Märten Matsu.
Piret Raualt ilmus uus romaan Hiljuti jõudis Eestis raamatupoodidesse Piret Raua uus, täiskasvanutele mõeldud ro maan ,,Portselanist nael“. Autori sõnul on see tõsine raamat nukratest asjadest, kus kõigest hoolimata ei puudu siiski ka helguse ja lootuse noot. ,,See raamat on eelkõige erinevatest eluhoiakutest, erine vatest maailmadest ja inimes test. Need maailmad servapidi puutuvad üksteisega kokku ja kohati sulavad üksteise sisse. See oligi minu soov – ühtede kaante vahele tuua erinevat. Samas siin ongi kaks peatege last väga erinevat isikud – üks on taskuvaras, noor naine ja teine on noormees, kes on äsja oma õest eraldi kolinud, kaks väga erinevat tüüpi,“ ütles Raud uudistesaatele ,,Aktuaalne kaa mera“.
Nr. 43
Pärnu teater Endla sai 110-aastaseks
Indrek Hargla.
Foto: Lea Kreinin
Vaataja suureks üllatuseks pole selle näidendi Suur Kurjus üld segi mitte meessoost, kuigi ta kannab laigulist muundusvormi. Rohkem ei tahakski laval toi mu vast jutustada, sest ehk õn nestub Eesti Elu lugejal seda suurepärast etendust ka millalgi näha ning kui kõike ette teaks, siis ei oleks ju enam huvitav. Mis selles lavastuses veel köitis, oli poolfilmilik lähene mine lavakujundusele (kunstnik Iir Hermeliin, videokunstnik Sander Põldsaar). Osa tegevust toimub laval, osa on suvel salvestatud ja seda esitatakse lühiklippidena näitlemise va hele. Teatri ja kino sümbioos on visuaalselt väga kaunis ja aitab luua etenduses erilist meeleolu oma roheliste lokkavate metsa vaadetega. Seda tükki vaadates jookseb peast läbi mõte, et sama süžee põhjal saaks teha ka suurepärase ooperi. Dilemma, millega peategelased tõtt vaata vad, on igatepidi klassikalise ooperi vääriline ning ka dra maatiline lõpplahendus väga ooperlik.
23. oktoobril tähistas Endla Teater 110. sünnipäeva. Sel puhul esietendus „Ma teenindasin Inglise kuningat“, mille dramatiseeringu tegi Andra Teede Tšehhi kirjaniku Bohu mil Hrabali samanimelise romaani järgi ja lavastas Laura Jaanhold. Järgnes meeleolukas koosviibimine teatri Sammassaalis ja tants Küünis ansambel Lexsoul Dancemachine’i saatel. Juba enne oma teatrimaja avamist 1911. a oktoobris, kui võeti palgale ka esimene näitetrupp, hakati Pärnus teatrit tegema. 1875. a koostasid Pärnu kandi aktiivsemad käsitöölised, meistrid, kaupmehed ja haritla sed Carl Robert Jakobsoni eestvõttel uue laulu- ja mängu seltsi põhikirja, mille eeskujuks oli Vanemuise selts. Põhikiri kinnitati Peterburis 1878, uuesti 1909 ning täiendatud põhikiri kinnitati 1920. Seltsi nimi ,,Endla“ võeti Friedrich Robert Faehlmanni müüdi ,,Endla järv ja Juta“ järgi. 1875 hakkas selt si juures tegutsema laulukoor Endla. Samal aastal etendati seltsi juures esimene näidend, kui põllumeeste seltsi ruumes kanti ette Lydia Koidula ,,Säärane mulk ehk Sada vakka tangu
soola“. Aastatel 1889–1899 oli selts varjusurmas. Sellest tuldi välja, kui seltsi esimeheks sai Kablist pärit kaugsõidukapten, laevaehi taja ja laevaomanik, Pärnu linna nõunik August Klein ning seltsiga liitus jõukaid toetajaid. 1911. a valmis seltsi oma teatri- ja kontserdihoone, mille projekteerisid arhitekt H. Jung ja insener Georg Hellat. Fassaadi plaani tegi arhitekt E. Wolffeldt. Teater avati ,,Liba hundi“ esmalavastusega. Teatri tegevus katkes 1915. a Esimese maailmasõja tõttu, hoonet kasutati kuni 1917. aas tani sõjaväehaiglana. Uuesti alustas teater tööd 1920. aastal. Hoone sai sõjas kannatada ja teater tegutses 1944-1967, mil valmis uus hoone, Rüütli platsil asunud pangahoone Rüütli 40a II ja III korrusel. Aastatel 1953–1988 oli teatri nimeks Lydia Koidula nimeline Pärnu Draamateater. Praegu on näitetrupis 23 näitlejat, teatris töötab kokku 110 inimest. Lisaks näitlejatele lavastajad, kunstnikud, drama turgid, muusikud ja palju tehni lisi töötajaid. Teatrit juhib Roland Leesment, loominguline juht on Ingomar Vihmar ja peakunstnik Liina Unt. (EE)
Rakvere teater niipea Torontosse ilmselt ei jõua. Kes aga tahavad teada, kuidas see lugu ikkagi lõppes, need võivad Indrek Hargla „Suvitusromaani“ kuulata põneva kuuldemänguna Tumedad Tunnid Podcastis: https://podcast.ee/tumedad-tun nid/ LEA KREININ
Nii ristuvad saatuse tahtel ühel tavalisel õhtupoolikul hari tud ja eluvõõra Kristoferi ning bravuurika vargaplika Diana teed. Mõlemad on omal kombel suhtesõltlased, kelle minapilti kõigutavad ümbritsevate ja lähe daste hinnangud ja tunnustus või selle puudumine. Romaani andis välja kirjastus Tänapäev, raamatu on kujun danud Dan Mikkin. (ERR/Rahva Raamat/EE)
Endla teatrimaja ehitati Rüütli tänava lõppu (praegu asub seal hotell Pärnu), kuid sai 1944. a pommitatud ja lasti 6. märtsil 1961 õhku, kuigi hoonet oleks olnud võimalik taastada. Endla teatri maja rõdult kuulutati 1918. a veebruaris välja Eesti Vabariik. Foto: Jaan Kristin, ERM, Vikipeedia
Uus Endla teatri hoone, mis valmis 1967.a. Hoone sai põhjalikult renoveeritud 2001. a. Endla suur saal mahutab 565 vaatajat, black boxi nimega Küün mahub kuni 150 vaatajat. Foto: EE
Tutvu • Loe • Kommenteeri
www.eestielu.ca
