Eesti Elu / Estonian Life No. 44 | Nov 1, 2019

This newspaper was mailed on Friday, November 1, 2019

Kommentaarid ja arvamused (lk. 5)

Estonian Life English Language Supplement (p. 8–11) Nr. 44, 2019

Reedel, 1. novembril — Friday, November 1

www.eestielu.ca

Rahvusülikool 100 Eesti Rahvusülikooli 100. aasta­päeva aktus ja vastuvõtt toimus reedel, 25. oktoobril Tartu College’i saalis. Kohal viibis ka delegatsioon Tartust eesotsas rektor Toomas Asse­ ri­ ga. Muusikalises osas kau­ nis­tas aktust Akadeemiline Segakoor „Ööbik“ Rosemarie Lindau juhatusel. Teadusta­ jana tegutses Eesti Õppetooli Sihtasutuse president Peeter Einola.

Avasõna lausus Toronto Ülikooli Eesti Õppetooli juhata­ ja professor Andres Kasekamp, kes tähendas, et Tartu Ülikoolil on mitu aastapäeva. Seekord tähistame selle õppeasutuse kui rahvusülikooli 100. aastapäeva.

Tegelik kuupäev on 1. detsem­ ber ja siis toimuvad selleko­ hased pidustused Tartus, täna teeme seda ennetavalt Torontos.

Vahetult pärast avasõna lauldi ühiselt „Gaudeamus igitur“ Rosemarie Lindau juhatusel.

Aktusekõnelejaks oli Tartu Ülikooli rektor professor Toomas Asser, keda tutvustas professor Anne Agur kui arstiteadlast ja Eesti Teaduste Akadeemia lii­ get. Oma praegusele ametikoha­ le valiti ta 26. aprillil 2018.

Mõningaid väljavõtteid lugu­ peetud õpetlase sisukast kõnest.

Tartu Ülikooli esmane ülesanne on rahvusluse hoidmine, eesti keele ja kultuuri säilitamine ja arendamine. Ei ole aga ka võimalik eirata rahvusvaheli­ sust, me ei saa ega tohi end üle­

… ja EstDocs algaski!

Sügishooaeg on saanud täis­ hoo sisse ja põnevaid ettevõt­ misi on Toronto eestlaskonnas mitmeid. Üks oodatuimaid on kahtle­ mata EstDocs, mis rõõmustab filmisõpru juba 15. korda.

Natukene vähem kordi on põhifestivali avataktiks aga ol­ nud lühifilmide võistlus, mis on avatud kõikidele huvilistele.

Kuni seitsmeminutilisi lühifilme võivad võistlusele esitada kõik soovijad, selleks pole vaja filmia­last eriharidust. Ja võistlus on näidanud, et publik hindab väga ka amatööride hästi näh­

jäänud maailmast isoleerida.

Tartu Ülikool on ühiskonna teenija, tal on tasakaalustav roll, ta seob erinevaid põlvkondi.

Rahvusvahelisel tasandil on toimunud peadpööritav areng, ­ meid tuntakse maailmas kui arvestatavat teadusülikooli, oleme tõusnud edetabelis mär­ gatavalt, meie rahvuskultuur on väärtus omaette. Lõpuks tõstis kõneleja esile Tartu Ülikooli Sihtasutuse viimase koguka ­annetuse Torontost, nimelt Valda ja Bernard Õuna mäles­ tusfondist.

Akadeemiline Segakoor „Öö­ bik“ esitas kaks laulu: Tõnu Kõrvitsa „Emakeelelaul“ Doris Kareva tekstile ja Charles Kipperi „Teretus“ Lydia Koi­ dula tekstile. Nagu dirigent Rosemarie Lindau tähendas, on viimase laulu lõpuread ühtlasi koori motoks.

Järgnevalt tutvustas teadus­ taja Tartu Ülikooli külalisi, kelleks peale juba mainitud ak­ tusekõneleja olid järgmised isi­ kud: professor Margit Sutrop, humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna dekaan ja praktilise filosoofia professor; professor Mihkel Solvak, Johan Skytte poliitikauuringute instituudi di­ rektor; dr. Aigi Rahi-Tamm, ajaloolane ja arhiivinduse osa­ konna juhataja; dr. Mait Metspalu, Eesti Genoomi insti­ tuudi direktor; Kristi Kerge, (Järgneb lk. 4)

tud/tehtud linalugusid ja lemmi­ kuks ei pruugigi alati elukut­ seliste töö olla.

Sel aastal näidati lühifilme neljapäeva, 24. oktoobri õhtul Tartu College’i saalis. Uksed avati publikule juba tund enne linastust ja see oli hea aeg end festivaliuudistega kurssi viia, nautides ka suupisteid, kohvi­kringlit või valides midagi baarist.

Lühifilmide konkurss on alati loterii – nii korraldajatele (ne­ mad saavad siiski oma võidud teada pisut varem) kui publikule.

Filme esitatakse veel üsna viimasel minutil. Aga see ette­

Postal Agreement No 40013472

Üksiknumbri hind: $3.00

Tänak-Järveoja kindlustasid ralli MM-tiitli

Tartu Ülikooli rektor Toomas Asser.

Foto: Peeter Põldre

Värsked maailmameistrid Ott Tänak (par) ja kaardilugeja Martin Järveoja.

Foto: toyotagazooracing

Peeter Einola. Foto: Peeter Põldre

Andres Kasekamp.

Foto: Peeter Põldre

Eelmisel nädalavahetusel peeti Kataloonias hooaja eelvii­ mane WRC etapp. Toyota tiimis sõitvad eestlased Ott Tänak ja Martin Järveoja tegid Eesti motospordis ajalugu – nad krooniti esimeste eestlastena autoralli maailma­ meist­riteks. ,,See on olnud mu eluaegne eesmärk, sellest ajast peale, kui me autospordiga tegelema hakkasime,“ ütles Tänak aja­ loolise sõidu järel antud intervjuus. ,,Minu perekonnas on auto­sport olnud eluaeg veres. Isa (Ivar Tänak – toim) tegeles juba ajast, kui ma alles sündisin,“ lisas värske maailma­ meister.

Tänak-Järveoja alustasid viimast võistluspäeva kolmandalt kohalt, kaotades päeva kolme esimese katse järel teisel kohal olnud Dani Sordole 5,8 sekundit. Eestlased suutsid aga punk­ tikatse võimsalt võita ja lõpetasid ralli Thierry Neuville’i järel teisel kohal.

Ralliekipaaži Ott Tänak – Martin Järveoja on rallispordi asjatundjad pidanud kõige kiiremaks juba viimasel paaril aas­ tal, kuid nii eksimuste kui tehniliste apsude tõttu on kahel viimasel aastal lõpetatud MM-sari kolmandal positsioonil.

Sama kõrgele on rallis tõusnud ka Markko Märtin koos kaar­ (Järgneb lk. 3)

arvamatus teebki filmiõhtu eri­ liseks. Nagu viimastelgi aasta­ tel, oli filme erinevatest kohta­ dest maailmas, oli Eestist tul­ nud filme, aga ka Rootsist ja Prantsusmaalt, rääkimata koha­ likest. Mitu filmi olid valminud EV100 silmas pidades ja tut­ vustasid tuntud Eesti kunstnike (Evi Tihemets, Jüri Arrak, Raul Meel, Marko Mäetamm, Navitrolla jt) vaateid ja mõtteid vabadusest, mida nad jagasid oma tööde litograafiatehnikas valmimise protsessis.

Paar filmi tõstsid esile Eesti Lipu Seltsi tegevuse, saime lähemalt teada pikalt kinniseks linnaks olnud Sillamäest, kuul­ sime, kuidas defineerib end (Järgneb lk. 4)

Mitmel EstDocs festivalil vabatahtlikuna kaasa aidanud Jaak Järve on juuresoleval pildil koos tänavuaastase lühifilmide konkursi juhi, lühi­ filmiõhtul teadustajana tegutsenud Keltie Thomasega. Foto: EstDocs

2

EESTI ELU reedel, 1. novembril 2019 — Friday, November 1, 2019

Nr. 44

Jüri Ratas avas New Yorgis EASi esinduse Published by Tartu College Publishing Committee 3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2 PAP Registration No. 10692 • Agreement No 40013472 We acknowledge the financial support of the Government of Canada through the Canada Periodical Fund (CPF) for our publishing activities.

Talitus/Toimetus: 416-733-4550

Fax: 416-733-0944 E-mail: eetoimetus@eestielu.ca editor@eestielu.ca eetalitus@eestielu.ca Website: www.eestielu.ca Väljaandja: Tartu College’i Kirjastuskomitee Asutaja: Elmar Tampõld Tegevtoimetaja: Kai Kiilaspea Toimetajad: Laas Leivat

Kaire Tensuda Reporter-toimetaja: Eerik Purje Toimetuse kolleegium:

Enn Kiilaspea

Jüri Laansoo

Tarvo Toomes

Tellimishinnad: Kanada: (GST arvestatud) • Ajaleht: 1 a. $150.00, 6k. $80.00, 3k. $43.00.

• Kiripostiga: 1a. $180.00, 6k. $95.00, 3k. $52.00.

USA: • 1a. $200.00 CAD, 6k. $108.00 CAD, 3k. $62.00 CAD Ülemeremaadesse: • 1a. $275.00, 6k. $140, 3k. $75.00.

Aadressimuudatused: $1.50 Üksiknumbri hind: $3.00 Talitus: Avatud esmaspäevast reedeni 9.00-16.00.

KUULUTUSTE HINNAD: 1 toll ühel veerul: leinakuulutused $13.00, ärikuulutused $15.00, ürituste kuulutused $16.00+HST 13%.

Esmaspäeval avasid peaminis­ ter Jüri Ratas ja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) juhatuse liige Sigrid Harjo New Yorgis EASi esinduse, mille eesmärgiks on ekspordi edendamine ning mida asus juhtima Eestiga tihedalt seo­ tud James S. York.

Peaminister Jüri Ratase sõnul on eksport Eesti majanduse tugitala. „EASi välisesindused ­ teevad Eesti ekspordi suuren­ damise nimel pidevalt väga palju ja head tööd. New Yorgi esin­ duse eesmärk on suurendada Eesti ettevõtjate ekspordivõima­ lusi USA idarannikul ja muidu­ gi tugevdada majandussidemeid Ameerika Ühendriikidega. Uute võimaluste avamine Eesti ette­ võtjatele on valitsuse jaoks täh­ tis prioriteet.“ EASi esindus asub Eesti New Yorgi peakon­ sulaadis: 305 East 47th St.,

Foto: Stenbocki maja

Suite 6B, New York, NY 10017.

Visiidi käigus USAsse koh­ tus Ratas Balti Ameerika Kau­ banduskojaga ning pankade ja ettevõtete esindajatega, et tihen­ dada ärisidemeid kahe riigi va­ hel. „Eesti ja USA suhted on juba praegu väga head, kuid äril on alati kasvuruumi,“ ütles pea­ minister Jüri Ratas. „Meil on, mida pakkuda. Eesti majandus on osa Euroopa Liidust, paind­ lik ja innovaatiline, meie IT-

sektor ja e-riik on eeskujuks ka mujal maailmas. USA turg on suur ja siinsed võimalused meie eksportijatele ülimalt olulised.“

Baltimaade kaitseministrid allkirjastasid BALTNET-i uuendatud kokkuleppe

sioonide ja väeloomega seondu­ vaid küsimusi, teatas kaitse­ ministeerium.

Samuti arutasid kaitseminist­ rid Afganistani ja Iraagi missi­ oonidega seonduvaid küsimusi.

Kohtumise äärealadel allkir­ jastasid Eesti, Läti ja Leedu kaitseministrid ühise õhusei­ revõrgu ja juhtimissüsteemi BALTNET uuendatud kokku­ leppe, mille kohaselt asuvad senise Leedus Karmelavas paik­ neva juhtimiskeskuse ülesandeid täitma kolme Balti riigi rahvus­ likud keskused, mille vastutust kolm riiki omavahel roteerivad.

Enne praktilist rakendumist va­ jab leping Riigikogu ratifitseeri­ mist. (ERR/EE)

Ratas kohtus Föderaalreservi, JPMorgan Chase’i ja Citibanki esindajatega.

Washingtonis kohtus peami­ nister Ratas USA kaubandus­ ministri Wilbur Rossi ja ase­ rahandusministri Justin Muzi­ nichi ning Senati väliskomisjoni juhi James Rischiga. (PT/EE)

Kuulutusi võetakse vastu talituse lahtioleku aegadel.

Kuulutused palume saata hiljemalt kella 10-ks neljapäeva hommikul.

Toimetusel on õigus kaastöid lühendada, redigeerida ja keeleliselt korrigeerida.

Autorite seisukohad ei pruugi ühtuda toimetuse omadega.

Artiklis esitatud faktide õigsuse eest vastutab autor.

Jälle segadus Brittide parlament hääletas teisipäeval detsembrikuiste valimiste kasuks – 12. jõulukuu päevale hetkel määratud valimised oleks esi­ mene selle kuu poliitilise otsuse langetamine 1923. aastast saadik.

Ning kaks ja pool aastat enne kalendrisse kinnitatud 2022. a. vali­ misi.

Miks? Kuna Brexitiga ei saa poliitikud kokkuleppele. Kuid rahvas soovib referendumi järgi otsustatult Euroopa Liidust lahkumist.

Kaugelt vaadeldes on raske uskuda seda kemplemist, mis Londonis toimub, hullem ehk isegi, kui see on võimalik, kuidas Ottawas Vahtralehemaal näägutatakse ebaviisakalt. Täiskasvanud inimesed küll ei tohiks nii. Selliselt teisi atakeerides hämamise eesmärgil, et reageeritakse vaid emotsionaalselt, küll ei kinnita usaldust rahva esin­dajate võimetesse.

Peaminister Boris Johnsoni konservatiividel on gallupite järgi tu­ gev edumaa, seljatagune võiduks paistab olevat olemas. Ent see ei mängi rolli, kuna nagu viimased aastad on kinnitanud, Suurbritannia poliitikud ei kuula neid, kes neid vastutusrikkale kohale julgesid ase­ tada. Mõnigi küsib, kas see on tõesti demokraatia, kui Johnsoni oma parteis näidatakse vastuseisu Brexitile, rahva ja parteijuhi soovide vastaselt. Nagu Kanadas kogetud, need, kes peaminister Justin Trudeau käske – mitte soove – ei täitnud, sattusid kas põlu alla, heideti parteist välja või isegi kaotasid hiljutistel valimistel oma koha parlamendis.

CBC, riigi teadeteagentuur on parim allikas jälgimaks Londonis toimuvat. Neil on seal oma korrespondendid, rivaal-telejaamal CTVl on vabakutselised või mujalt sinna lennanud telereporterid, kes ehk, isegi internetiajastul, pole kõigega kursis. Kohapealolek, kontaktid on väga olulised ajakirjanikule, telereporterile.

Seda kinnitas kolmapäevane arvamus CBC.ca saidil.

Tasakaalukas ja faktide rikas, enam kui näiteks lühikeses juhtkirjas saab ära tuua. Kel huvi Inglismaal toimuva poliitilise tohuvabohu vastu, võiks uurida, mida seal on kirjutatud.

Johnson on mitmeti polariseeriv kuju, kuid sihikindel, isegi kui brittide kollane ajakirjandus, märksa negatiivsem ja isiklikult ata­ keerivad ajalehed kui pea mujal Läänes, rõhutab ta meelemuutmisi ja iseloomu. Ent Johnson on hetkel ainus, kes Brexiti saaks läbi viia.

Leiboristide juht Jeremy Corbin pole sugugi usaldusväärne kuju, ta on võimuahne ja on samuti tuulelipuks, mis pole sugugi riigimehelik.

Kui ime kaudu peaks ta valimised võitma, siis tulevik on inglastele tume.

Möödunud nädala juhtkiri juhtis tähelepanu sellele, et Kanada on killustunud riik. Aga mitte nii nagu seda on Ühendatud Kuningriigid.

On raske uskuda, et parlament saab olla rahva huvide vastu. Kuid nii ta on. Keep calm and carry on, rahulikult õiges vaimus edasi oli Teise ilmasõja ajal Suurbritannias lööklauseks. Miks aastal 2019 seda mõistlikku lähenemist ei jälgita, on arusaamatu.

TÕNU NAELAPEA

Tugev torm räsis Eestit Möödunud pühapäeval räsisid tugevad tormi-iilid Eestit.

Kõige tugevamad tuuleiilid registreeris ilmateenistus Sõrves ja Kihnus, kus tuul puhus kohati kiirusega 31,2 ja 30,8 m/s.

Tugevasti sai tormis kannatada Võru, kus mõõdeti maksimaal­ seks tuulekiiruseks 26,1 m/s, mis on sealkandis harukordne.

Eelmine ligilähedase tugevu­ sega torm oli sealkandis 22. detsembril 1971. a, kui tuule kiirus oli iiliti 25 m/s.

Tormi tõttu oli Võru linn pühapäeval ligi kaheksa tundi elektrita, ning tormi tagajärjed andsid end tunda veel järgneva­ telgi päevadel. Näiteks on häiri­ tud mobiilside ja riigiasutuste andmesidevõrk, häiritud oli pii­ riületus Luhamaa piiripunktis.

Riigivõrgu sidepunktid on dubleeritud, kuid ulatusliku elektrikatkestuse tõttu on ka dubleeritud võrk maas.

Elektrikatkestuste tõttu olid paljud Võrumaa koolid esmas­ päeval suletud. Palju pahandust tegi pikaajaline elektrikatkestus loomafarmides, näiteks jäid Rõuge vallas asuvas farmis 15 tunniks joogivee ja lüpsita mitu­ sada lehma. Samuti muutus kasutamiskõlbmatuks Valiole müüdav piim. Kokku tuli rents­ lisse lasta neli tonni piima.

Ka mitmed toiduaineid töötlevad tööstused kandsid kas tooraine või valmistoodete rik­ nemise tõttu suurt kahju, samuti pidid mitmed poed ära viskama palju kiiresti riknevaid toidu­ kaupu.

Torm nõudis ka inimelu – Räpina aianduskoolis tormi tõt­ tu murdunud puu alla jäänud 57-aastane mees suri Tartus haiglas.

(Erinevad Eesti väljaanded/EE)

Eesti, Läti ja Leedu kaitsemi­ nistrid allkirjastasid eelmisel nädalal Brüsselis NATO koh­t­ umise ajal ühise õhuseire­ võrgu ja juhtimissüsteemi BALTNET uuendatud kokku­ leppe.

Kaitseminister Jüri Luik aru­ tas NATO kaitseministrite kahe­ päevasel kohtumisel viimaseid arenguid Süürias, Türgi samme piirkonnas ning NATO operat­

Kaitseminister: Tractable õppus on meie jaoks ülioluline Harjutuse Tractable raames jõudis esimene osa Ühend­ kuningriigi rasketehnikast esmaspäeval Tapale, nende hulgas 18 tanki Challenger.

Kokku jõuab Eestisse 200 ühi­ kut tehnikat ja 800 Ühend­ kuningriigi sõdurit, kes vahe­ tavad välja siin paikneva liitlaste lahingugrupi Ühend­ kuningriigi kontingendi – kuninga husaaride üksuse vahetab välja Eestisse saabuv kuninganna husaaride üksus.

Kaitseminister Jüri Luik ja Ühendkuningriigi suursaadik Theresa Bubbear külastasid Tapa linnakut, said ülevaade harjutuse Tractable senisest käi­ gust ja tervitasid Eestisse saa­

bunud Ühendkuningriigi kait­ seväelasi. „Sellised õppused on vajali­ kud selleks, et kui ükskord tõesti vaja läheb, siis töötaks kõik nagu kellavärk,“ ütles kaitse­ minister Jüri Luik Tapal. „Ja teiseks, et ka meie võimalikul vastasel oleks täiesti selge, et siirmisele on mõeldud, selleks on olemas vahendid ja oskus­ teave ning vajaduse korral on võimalik kiiresti tegutseda.“ Oktoobrist lõpust novembri alguseni toimuv harjutus Tractable viiakse Eesti pinnal läbi esmakordselt. Tavapärasest liitlaste rotatsioonist erineb see harjutus logistilise operatsiooni mahu ja keerukuse poolest.

Harjutus tugevdab kõigi osale­ jate – liitlaste, kaitseväe ja Kaitseliidu üksuste – võimekust kriisiolukorras tegutsemiseks.

(KVPST/EE)

Foto: mil.ee

Nr. 44

EESTI ELU reedel, 1. novembril 2019 — Friday, November 1, 2019

3

Registreeri ennast juba täna eelseisvateks Eestlaste Kesknõukogu Kanadas valimisteks!

30. oktoober 2019 TORONTO – Eestlaste Kesknõukogu Kanadas (EKN) korraldab selle aasta det­semb­ris järgmised täiskogu valimised ja kutsub kõiki eesti päritolu kanadalasi üles hääletajaks registreerima ning kaalu­ ma ka kandideerimist täiskogu liikmeks.

EKN kuulub Kanada eest­laste diasporaa vanimate esindusgruppide hulka. Organisat­sioon asutati juba 1954. a ning esindab hinnanguliselt 40 000 eesti päritolu kanadalase huve.

Täiskogu koguneb tavaliselt kaks korda aastas ning seda juhib täiskogu poolt valitud juha­ tus. Juhatus koguneb kord kuus Torontos koos ülekanada­liste esindajatega interneti vahendusel.

EKN on Balti Föderatsiooni Kanadas liige ning juhib praegu Kanadas Kesk- ja Ida-Euroopa Nõukogu, mis esindab enam kui 4 miljoni Kesk- ja Ida-Euroopa päritolu kanadalase huve.

Viimase nelja aasta jooksul on Eestlaste Kesknõukogu Kanadas edukalt juhtinud ja osalenud algatajana: • Magnitski õigusaktide juurutamine viisakeeldude ja varade külmutamise kehtestamiseks Venemaa ja muude ülemaailmsete korrumpeerunud inimõiguste rikkujatele; • maksuvaba staatuse ja alandatud maksumäära kehtestamine Jõekääru laste suvekodule; • globaalsete eestlaste kogukondade koostöö juhtimine, toetamaks Eesti valitsuse algatust luua globaalse eestluse koostöökomitee; • propageerimas Kanada valitsuse vajadust NATO vägede osana missiooni jätkamisel Lätis; • Kanada valitsuse ja välis­ ministri edukas propaganda – alates 2015. aastast – täielikult akrediteeritud Kanada diplomaadi lähetamiseks Tallinnasse; • tugevate kahepoolsete suhete ja koostöö ehitamine USA, Rootsi, Suurbritannia, Austraa­lia, Läti ja teiste globaalsete eestlaste kogukondadega; • sirbi ja vasara ning muude Nõukogude Liitu ülistava sümboolikaga kaupade eemaldamise nôue suurematest veebimüügiettevõtetest; • tugevate sidemete ehitamine, hoidmine ja arendamine ukraina, poola, juudi, läti, leedu, tšeh­ hi, slovaki, albaania, valgevene, ungari ja makedoonia kogukonnaga Kanadas; Valimised toimuvad interneti kaudu turvalise hääletussüsteemi abil. Neile, kes ei saa i­nternetis hääletada, rajatakse Kanada suurematesse eesti keskustesse, sealhulgas Ehatare hooldekodu, Eesti Maja ning e­rinevad kirikud ja kogukonnakeskused üle Kanada, hääletus­ punktid.

Hääletajad saavad ennast registreerida valimisteks: www.estoniancouncil.ca

Venemaal mälestati represseerituid Venemaal korraldati teisi­ päe­ val poliitiliste repressioonide ohvrite mälestuspäev. Ini­ mõi­ gusorganisatsioon Memorial organiseeris Moskvas tradit­ sioonilise ürituse ,,Nimede tagasitulek“, milles loeti ette stalinistliku terrori käigus hukkunute nimed. Tänavune mälestuspäev oli juba nelja­ teistkümnes.

Mälestusüritus kestis kaks­ teist tundi, kuid kõiki repres­ seeritute nimesid ei jõudnud osalejad ette lugeda – nn Suure Terrori aastatel oli tapetud juba ainuüksi Moskvas üle 40 000 inimese, vahendasid ERRi uudi­ sed. Üritusest võtsid osa ka Euroopa riikide diplomaadid.

Koos teistega asetas lille mäles­ tussamba juurde ka Eesti suur­ saadik Venemaal Margus Laidre.

Suure Terrori ajal tapeti Moskvas ka eestlasi – näiteks Julius Grünberg lasti maha 1938. aastal. ,,Ta arreteeriti selle eest, et ta oli eestlane, et töötas välismaal – tähendab rahvavaenlane! ,,Revolutsioonivastases terrorist­ likus organisatsioonis osalemise eest“. Ta oli juba väga haige. Ja mina, tema lapselapsena, arvan, et tal oli nii paha, et ta nõustus kõigi süüdistustega, et teda vaid kiiremini maha lastaks, ja kõik,“ rääkis represseeritu lap­ selaps Vera Grünberg-Ivanni­ kova. (ERR/EE)

USA esindajatekoda tunnistas armeenlaste genotsiidi USA esindajatekoda tunnistas sel nädalal toimunud hääletu­ sel ametlikult armeenlaste genotsiidi toimumist. Vasta­ vasisulise eelnõu poolt oli 405 ja vastu 11 rahvaesindajat.

Armeenia ja Türgi on aasta­ kümneid olnud eri meelt selles, kas 1915.-17. aastal aset leid­ nud armeenlaste massimõrv oli genotsiid. Sel ajal tapeti ligi 1,5 miljonit armeenlast. Türgi aga ei nõustu genotsiidi nimetusega.

Türgi välisministeeriumi avalduses märgiti, et esindajate­ koja hääletus võib kahjustada kahe riigi suhteid äärmiselt hapral ning keerulisel ajal rah­ vusvahelises ja regionaalses jul­ geolekus. (BNS/ERR/EE) KANADA UUDISED

• Kuna mitmetes piirkondades oli ilmaennustuste kohaselt nelja­päeva, 31. oktoobri õhtuks, mil tähistatakse Halloweeni, ennustatud suurt sademete hulka ja tugevaid tuuli, tehti mõnedes paikades, nagu näiteks Mont­rea­lis ja Thursos, ette­ panek lükata Halloweeni pidus­ tused reede peale. Osad inimesed olid mõttest vai­ mustunud, osadele aga see idee ei meeldi, kuna seda päeva on traditsiooniliselt ikka pühitsetud 31. oktoobril. (Lüh. CTV)

Tänak-Järveoja…

(Algus lk. 1)

dilugeja Michael Parkiga 2004. aastal.

Saaremaalt pärit Tänak tegi oma debüüdi autoralli maailma­ meistrivõistluste sarjas 2009. a Portugali rallil. 2012 liitus ta võistkonnaga M-Sport World Rally Team ning sama aasta Rootsi rallil sai ta oma esi­ mesed kiiruskatsevõidud WRC sarjas. Esimese MM etapivõi­ duni jõudis ta 2017. a Sardiinia rallil.

Alates 2018. aastast sõidab Tänak Toyota Gazoo Racing WRT meeskonnas. Eelmisel hooajal võitis ta Argentina, Soome, Saksamaa ja Türgi ralli.

Viimane hooaja WRC etapp peetakse 14.-17. novembrini Austraalias. Tänak on 263 punktiga järgmistele püüdmatu – ta edestab teist kohta hoidvat Neuville’i 36 punktiga, kolmas on Sebastien Ogier, kes oma­ korda jääb belglasest maha kümne punktiga. Meeskondli­ kus arvestuses juhib enne vii­ mast etappi Hyundai 380 punk­ tiga, Toyotal on 362, Citroenil 284 silma.

Neljapäeval avalikustas Tä­ nak sotsiaalmeedias, et lahkub hooaja lõppedes Toyotast ja liitub Hyundai meeskonnaga.

Esimese ralli uue auto roolis teeb Tänak jaanuaris Monte Carlos. Tänak sõitis Toyotas alates 2018. aastast, võites kahe hooajaga Yaris WRC-ga kümme MM-rallit. Poodiumile jõudis Tänak Toyotaga 15 korral.

Viimase MM-ralli Toyota mees­ konnas teeb Tänak Austraalias.

Eesti Pank laseb ringlusse 10 miljonit ühesendist Eesti Pank tellis Slovakkia rahapajast 10 miljonit ühe­ sendist, et katta kaupluste nõudlus vahetusraha ehk väi­ kese nimiväärtusega euro­ mün­tide järele.

Kuna viiesendised ja suure­ mad mündid ringlevad aktiivse­ malt, siis vajadust neid igal aas­ tal juurde tellida ei ole. Ühe- ja kahesendiseid inimesed saavad vahetusrahana tagasi, kuid ka­

sutavad neid maksmisel väga vähe, seetõttu on vaja neid juurde tellida.

Uute ühesendiste kujundus on sama, mis varasematel mün­ tidel.

Lisaks ühesendistele annab keskpank tänavu välja kaks eri­ kujundusega kaheeurost käibe­ münti.

Maikuus lasti ringlusse mil­ jon laulupeo 150. aastapäevale pühendatud mälestusmünti ja novembris tuleb käibele rah­ vusülikooli 100. aastapäevale pühendatud erikujundusega ka­ heeurone münt. (ERR/EE)

4

EESTI ELU reedel, 1. novembril 2019 — Friday, November 1, 2019

Nr. 44

Tartu Ülikooli delegatsioon külas Toronto eesti kogukonnal ja Toronto Ülikoolil Tartu Ülikooli delegatsioon eesotsas rektor Toomas Asseriga kohtus 23.–26. ok­ ­ toobril Toronto Ülikooli ja Toronto eesti kogukonna esindajatega, et tähistada ühi­ selt rahvusülikooli 100. aasta­ päeva.

Väliseesti kogukond Kanadas on Tartu Ülikooli aastate jook­ sul palju toetanud. Seetõttu on saanud tavaks teha enne rahvus­ ülikooli ümmargusi sünnipäevi tänuvisiit Toronto eestlaskonna juurde.

Visiidi olulisim sündmus oli 25. oktoobril, mil Toronto Ülikooli Tartu College’i saalis toimus eestikeelse Tartu Üli­ kooli 100. aastapäeva aktus.

Kõnelesid Toronto Ülikooli Eesti Õppetooli juhataja, aja­ loolane professor Andres Kasekamp ning Eesti Õppetooli Sihtasutuse president Peeter Einola, kes rõhutasid, kui täht­ sad on Kanada eesti soost harit­ laskonna kestmajäämisel tihe­ dad sidemed Tartu Ülikooliga.

Rektor Toomas Asser rääkis oma aktusekõnes ülikooli ees­

märkidest ja rõhutas, et Eesti arengu kujundajana peab Tartu Ülikool suunama meie riigi poliitikat järjest enam kestliku arenguga seotud teaduspõhiste lahenduste poole.

Asseri sõnul pingutab ülikool selle nimel, et andekad noored jääksid Eestisse, kus nad saavad sama hea hariduse ja rahvusva­ helise õpikogemuse kui välis­ maa tippülikoolides. Ta tänas oma sõnavõtus väliseesti kogu­ konda toetuse ja Eesti noortele talentidele enesetäienduseks loo­dud stipendiumide eest.

Viisidi käigus lisati Tartu Ülikooli annetajate tänutahvlile Valda ja Bernard Õuna nimed, kelle 2014. aastal loodud mäles­ tusfondist on toetatud nelja Tartu Ülikooli doktorandi bio­ meditsiinialast teadustööd.

Rektor Toomas Asser kohtus Toronto Ülikooli rektori Meric Gertleriga, kellega arutati eda­ sise koostöö laiendamist erine­ vatesse teadusvaldkondadesse (näiteks geeniteadus ja IT), teadlasvahetuse algatamist ja üliõpilastele paindlikumate õpi­

Rahvusülikool 100

Mari-Ann Susi.

Eesti Vabariigi Aupea­konsu­ laadi Torontos poolt tõi tervitusi auasekonsul Thomas Heinsoo.

Kirjaliku tervituse oli saatnud Tartu Ülikooli sihtasutuse poolt nõukogu esimees Mart Mägi.

Kohaliku akadeemilise kogu­

(Algus lk. 1)

Tartu Ülikooli rahvusvaheliste suhete juhataja; rektori abikaasa radioloog dr. Karin Asser. Tartu suveülikooli esindajatena viibi­ sid kohal Tiia Ristolainen ja

Pildil (vas): Skytte poliitikauuringute instituudi juhataja prof. Mihkel Solvak, Tartu suveülikooli esindaja Tiia Ristolainen, TÜ arhiivinduse osakonna juhataja dr. Aigi Rahi-Tamm, VEMU peaarhivaar Piret Noorhani, TÜ rahvusvaheliste suhete juhataja Kristi Kerge, rektori abikaasa radioloog dr. Karin Asser, Tartu Ülikooli rektor dr Toomas Asser, Tartu suveülikooli esindaja Mari-Ann Susi, humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna dekaan ja praktilise filosoofia professor prof. Margit Sutrop.

Foto: Peeter Põldre

rändevõimaluste loomist.

Tartu Ülikooli esindajad pida­ sid Toronto Ülikoolis neli akadeemilist loengut, mis osu­ tusid väga populaarseks. Huma­ nitaarteaduste dekaan Margit Sutrop kõneles tehisintellektist ja eetikast ning arhiivinduse osakonna juhataja Aigi RahiTamm rääkis stalinismi mõjust sõjajärgse Eesti ühiskonnale.

konna poolt oli Rahvusüli­ koolile kingitus, mille teadusta­ ja Peeter Einola Tartu College’i president Jaan Mari assisteeri­ misel andis üle rektor Toomas Asserile. Selleks oli kunstiteos Stalking Owl, tarkuse sümbol.

Külaliste poolt oli vastukingitus nii Tartu College’ile kui ka mit­ mele üksikisikule. Kauni ja väärtusliku raamatu osaliseks said Peeter Einola, Andres Kase­ kamp, Jaan Meri, Rose­ marie Lindau ja Olev Träss.

Lõppsõna ütles teadustaja Peeter Einola, tänades kõiki ak­ tusel osalenuid, kaasa arvatud mõned varjus tegutsenud, nagu Tiit Telmet, kes kujundas täna­ sed trükised ja Susi Holmberg, kes on hoolitsenud vastuvõtu kulinaarse külje eest.

Enne piduliku vastuvõtu algust leidis Tartu Ülikooli rektor Toomas Asser aega tutvuda ka Tartu College’i keldrikorrusel asuvate arhiiviruu­ midega. Arhiivi ja seal leiduvat tutvustas VEMU peaarhivaar Piret Noorhani.

Foto: Peeter Põldre

Skytte poliitikauuringute insti­ tuudi juhataja Mihkel Solvak pidas loengu e-valitsemisest ja genoomika instituudi direktor Mait Metspalu geeniuuringutest.

Rektor Asser tutvus ka Toronto Ülikooli anatoomiaosa­ konna, kirurgia õppekeskuse ning St. Michaeli haigla neuro­ kirurgiaosakonna tööga.

Ülikool sõlmisid koostöölepingu juba Eesti Vabariigi taasiseseis­ vudes 1991. aastal. Lepin­ gu­ ga toetatakse üliõpilaste rännet ja kahe ülikooli vahelist teadus­ koostööd, millest suur osa toi­ mub Toronto Ülikooli Elmar Tampõllu nimelise Eesti Õppe­ tooli ja Tartu Ülikooli Kanada uuringute keskuse kaudu.

Tartu Ülikool ja Toronto

KRISTI KERGE

… ja Estdocs algaski!

(Algus lk. 1)

Narvas elav vene rahvusest noor neiu, avastasime, kuidas demok­ raatia trenni teha, leidsime end koos eestlasest filmitegijaga avastamas Islandi loodust ning selle saare olemust ja hinge, elasime kaasa laulupeo meele­ oludele, laulsime kaasa väikese Greta eestlasi ühendavale laulule septembris toimunud eesti keele nädalal ja saime teada, kuidas leiutaja Greta oma vanaemale rohuhaldja välja mõtles, aga ka kuidas üks eesti mees on oma eesti kodu siia Kanadasse ehitanud. Oli elevust, ülevust, ­

liigutust, mõtlikkust, enesesse vaatamist, küsimusi, kahtlusi, nakatavat kaasaelamist, lusti, rõõmu, nalja, naeru ja mitmeid teisi emotsioone – just nagu peakski filmide vaatamisel reakt­sioonideks olema.

Kuidas väljavalitud žürii filme hindab, saame teada juba reedel, 8. novembril EstDocs galaõhtul Eesti Majas, samas kuulutatakse välja ka publiku­ preemia võitnud lühifilm.

Festival kestab 8.-10. no­ vemb­ rini, üksikasjaliku kava leiab käesoleva Eesti Elu kul­ tuurileheküljelt. EstDocs ootab kõiki uusi filmielamusi koge­ ma! (EE)

Pidulik aktus lõppes rahvus­ hümniga. Järgnes vastuvõtt fua­ jees, mille juhatas sisse rektor Toomas Asser tervisetoostiga Rahvaülikoolile. EERIK PURJE

Lühifilmide õhtul hoolitsesid Rasmus, Rein, Kati ja Reinis selle eest, et kõik filmid näidatud saaksid.

Foto: Jaak Järve

Toronto Eesti Akadeemiline Segakoor Ööbik Rosemarie Lindau juhatusel.

Foto: Peeter Põldre

Tutvu • Loe • Kommenteeri

www.eestielu.ca

Nr. 44

EESTI ELU reedel, 1. novembril 2019 — Friday, November 1, 2019

5

Kommentaarid ja arvamused KANADA PÄEVIKUST

Kõheledes

maailm kannatab ainult inimte­ gevuse tõttu. Skeptik tuletab Mõni meist hindab eriti kirja­ meelde, et maakera on näinud sõna. Ei sotsiaalmeedia, inter­ juba viit täielikku elavate välja­ net ega televiisor tõmba. Ka suremist, seda kas vulkaanide kino, kuna elu on pahatihti tegevuse, meteooride või muude jubagi selline. Lugemine lu­ ­ ootamatuste tõttu. Ehk polekski bab, kui meelelahutuseks, inimesi olemas ja dinosaurused siitsinasest inetust maailmast valitseksid ikkagi, kui selgest pääseda; kui enese harimi­ taevast poleks tohutu põnts tul­ seks, siis on üllatavalt palju nud.

Ei saa vaielda vastu Mc­Kib­ head ja kasulikku leida just beni põhiteesile, et on ehk liiga raamatust. hilja peatada kliima muutumise Tänavuste lektüüride hulgast tagajärgi.

Oluline on see, et just tuleks esile tõsta kevadel il­ USA rikkurid on olnud kaikaks munud Bill McKibbeni teost kodarates.

Ja just need, keda Falter: Has the Human Game raskem sallida.

Poliitikud, inter­ Begun to Play itself Out?. neti, arvutite miljardärid.

Hinnates väga Toronto head Süüdi on McKibbeni olulise raamatukogusüsteemi, oli soo­ viks varem seda raamatut luge­ raamatu järgi tahtevabaduse, da, aga ootejärjekord oli pikk. täieliku tegevusvabaduse proh­ Kuid korralik eestlane suutis vetess Ayn Rand, libertarianismi raha kokku hoida, olla kannatlik suur kuju. Teismelistena, ajal ning oktoobris saigi pihku väär­ kus ollakse väiksema teadmiste­ pagasiga, uskudes pea kõike, lu­ tuslikke mõtteid.

Vermontis elav õppejõud gesid paljud Randi raamatuid McKibben on ka viljakas ja The Fountainhead ja Atlas oluline kirjanik. Juba 30 aasta shrugged, jäädes peaaegu usku­ eest nägi trükimusta ta esimene ma, et sellisel poliitilisel kalla­ raamat, mis juhtis tähelepanu kul on väärtust. Päris maailma kasvuhoone-efektile, mida nüüd sattudes, tööinimesena ja polii­ tunneme kui kliimamuutust. ti­liselt valijana kadusid sellised Sellest saadik on ta sulest 16 li­ mõtted loodetavasti peast. sateost ilmunud. Ta on keskkon­ Kuid mitte meie rikkuritel. nakaitse-organisatsiooni 350.org McKibbeni sõnul on üllatavalt asutajatest. Vaielda tuleb pisut palju neist Randi jüngrid. hea teadlasega, kuna paljud Mitmel olevat kas üks või teine pole veendunud, et meie imelik nimetatud Randi teostest öölaual

või nad on mitu korda neid lu­ genud. Kokkuvõtlikult ja ehk dogmale – tõenduseta tõeks peetav õpetus – liialt palju tähelepanu esitades, soovivad Randi kooli kuuluvad võimali­ kult vähe riigi sekkumist nende tegevusse. Ning nii ongi.

Kanadas on teadagi Alberta bituumeni varud suureks sisse­ tuleku allikaks. Niivõrd, et pea­ minister isegi riigistas kontro­ versiaalse Trans Mountain trassi, $10 miljardise hinnaga maksu­ maksjale, mis viiks ookeani äärde, bituumeni väljamaale saatmiseks. (Ja enne valimisi väitis, et tema on ainus, kes kliima muutuse vastu võitleb…)

Fort MacMurray bituumenipro­ jekti taga olid vennad Kochid.

Nimetatud ressurssi tarvitatakse muuhulgas katusesindlite val­ mistamises olulise komponen­ dina. McKibben rõhutab teose alul just seda. Mida tumedam katus, seda enam päikesekiired mõjutavad kliimat. Küttes maja, suvel õhujahutust, elektrit roh­ kem nõudes. See vaid üks pisike tegur hetke muredes.

Kochid said tohutult rikkaks, miljardärid, kuid võitlevad muu­ tuste vastu. Palju raha on ini­me­ sel ikka vaja? Hea näide on sel­ lest, kuidas Tesla firma sõsa­ r­ ettevõte välja suretati Arizonas, USA päikeserohkeimas osarii­ gis, kus aastas keskmiselt 299 pilvitut päeva. Tesla omaniku Elon Muski nõbu asutas sinna päikesepaneelide firma, et päi­

keseenergiat rakendada. Tasuta elekter, kliimamuutuse vastu võideldes. Ent Kochid nägid majanduslikku kaotust, nende domineeritud maagaasi- ja õli­ energiale põhinevad elektrit pak­ kuvad firmad lihtsalt sõid Tesla ettevõtte välja. Selliseid näiteid on veelgi. Ning tsitaate raamatus rikkuritelt, et neid kliima­ muutus ei mõjuta, kuna nad on selleks ajaks, kui siin maamunal elamine on tõesti ebameeldiv, ammu surnud.

Uskumatu! Kes on siis need mehed? Tuleb alustada poliitiku, rikka mehega, USA presidendi Donald Trumpiga, kes on The Fountainheadi kirjeldanud kui oma lemmikraamatut. Siis maail­­ ma rikkaim mees, Ama­ zoni asutaja Jeff Bezos. (Vaieldavalt on Venemaa president klepto­ kraat Vladimir Putin isegi rik­ kam, aga Läänes puuduvad kinnitatavad faktid.) PayPal’i ­ asutaja Peter Thiel. Facebooki Mark Zuckerberg, kelle roll Trumpi valimises oli suur. Ta on ka tehisintelligentsi (AI) suuremaid toetajaid, ohuks mit­ meti mõtlevale ja reageerivale inimkonnale. Uber autosõidu asutaja Travis Kalanickul oli oma Twitteri kontol The Fountainheadi kaanepilt kui ­avatar. Apple’i kaasasutaja Steve Wozniak on avalikult tun­ nistanud, et Atlas Shrugged on olnud talle oluliseks elujuhi­ seks. Isegi Elon Musk, keda ülal mainitud kui alternatiivse

Lugeja kiri

Kirjandusega võiks lähendada eesti diasporaad Eestile Põhjamaade eeskuju: kirjanduslik videvikutund ka eestlastele?

Nordeni (Põhjala) nimelise ühingu eestvedamisel on pal­ jude aastate jooksul Põhja­ maades igal sügisel korralda­ tud Kura skymninguks nime­ tatud kirjanduse ettelugemise õhtu. Kura skymning on eesti sõnaraamatu järgi videviku­ tunni pidamine.

Põhjalamaades loetakse siis meeleoluka sügisõhtu hämaru­ ses küünlavalguses ette mõne põhjamaade kirjaniku teos. Ette­ lugemisi korraldatakse näiteks raamakogudes, ühingute kokku­ tulekutel, perede ringis jne.

Sama teost loetakse rootslastele rootsi keeles, taanlastele taani keeles jne. Selle aasta teoseks on valitud taanlase Karen Blixeni ,,Babettes gästabud“.

See on olemas ka eesti keelde tõlgituna ,,Babette’i pidusöök“, 1996. Tänavu toimub etteluge­ mine 11. novembril.

Kura skymningu korralda­ misega suurendatakse Põhjala rahvaste huvi üksteise kultuuri vastu ja lähendades neid rah­ vaid üksteisele.

Kas ei võiks ka eestlased kor­ raldada taolist üleilmset videvikutundi eesti kirjandus­ klassiku ettelugemisega? See tähendaks eesti laialipillatute kogukondade üksteisele lähen­ damist ja tugevdaks nende kuu­ luvust Eesti kultuuriruumiga.

Eesti diasporaa Eestiga tõhusam sidumine on ju kuulu­ tatud isegi Eesti riiklikuks üles­ andeks. Mõni ülemaailmne eesti keskorganisatsioon koos­töös so­ biva kirjandusliku ühendusega võiks ettelugemiseks välja vali­ da eesti kirjandus­ klassiku ja teha see kõigile kättesaadavaks, näiteks välja­ trükitavaks inter­ netist! Selle ettelugemine toi­ muks samal ajal igal pool maa­ ilmas, kus leidub eestlasi ja ees­ ti sõpru. Ette­ lugemine toimuks eesti keeles, aga vajaduse korral võiks kasu­tada ka eesti klassikat tõlgituna mõnda teise keelde, näiteks ing­ lise, rootsi, soome, vene keelde. Mõnel juhul võiks ettelugemiseks kasutada kuulde­ raamatut (audioraamatut).

Loodan, et ettepanek pakub eesti globaalsetele organisat­ sioonidele sellist huvi, et seda tasuks edasi arendada.

JAAK KIVILOOG Helsingi

Annetaja tutvustus: Thomas ja Kristiina Heinsoo Tom ja Kristiina Heinsoo jaoks on täiesti loomulik, et nad jätkavad tugevat tra­ ditsiooni toetada ja osaleda Kanada eesti kogukonna tegemistes – nende perekond on seda teinud juba ligi 70 aastat.

Torontos asuva Heinsoo Insurance omanikena on neil olnud hea pilt eesti kogukonna arengust alates sellest, kui siia asus elama esimene põlvkond, ning neil on suur au ja hea meel olla uue etapi edasiliikumise lahutamatuks osaks. ,,Tahame edasi liikuda sellelt tuge­ valt aluselt, mille meie vanemad raja­ sid,“ selgitas Tom. ,,Nüüd on meie kord tulevikku toetada.“ Torontos elavatel Tomil ja Kristiinal on kaks poega: Jakob, 10 ja Mihkel, 8.

Nende pere toetus uue International Estonian Centre (IEC) väljaarenda­ mi­ seks on sada tuhat dollarit. ,,Kingituse teeme minu ema ja isa mälestuseks ning tänutäheks Eesti kogukonnale, kes on minu isa poolt

1951. aastal asutatud firmat toetanud.“ Pärast Kanadasse emigreerumist 1950. aastal seadsid Ilmar ja Margot Heinsoo oma elu sisse Torontos. Tomi isa Ilmar on kogukonnale hästi teada, kuna ta tegevus oli tihedalt seotud Eesti küsimustega. ,,Tal oli tuline soov Eestit uuesti ise­seisvana näha ja ta pühendas väga palju aega selle eesmärgi nimel,“ rääkis Tom. 1971. aastal määrati Ilmar Eesti au­ konsuliks Kanadas. Seda ametit pidas ta ligi 30 aastat. Tema jõupingutusi ise­ seisva, demokraatliku Eesti taastamisel tunnustati 1996. aastal, kui Eesti presi­ dent omistas talle Riigivapi teenete­ märgi.

Heinsoo Insurance, mis pakub laias valikus kindlustusteenuseid ja finants­ tooteid, on endiselt seotud konsulaadi tööga, toetades selle tegevust. Kon­su­ laadi kontor asub kindlustusfirma ruu­ mide kõrval Toronto Eesti Majas. Tomi õlgadel on ka aseaukonsuli kohustused.

Tom, kes on oma firmaga olnud seotud 33 aastat, aitas üles ehitada ­tugeva meeskonna. Meeskonna lahuta­ matu osa Marta Kivik jäi hiljuti pensio­ nile peale neljakümmet tööaastat kind­ lustusagendina. ,,Marta oli osa meie firma perest ja me avaldame talle suurt tunnustust.“ Nii Marta kui ka Tom on olnud tun­ nistajaks eesti kogukonna arengule ja nad usuvad, et uude kohta kolimisega tuuakse kaasa uued tuuled, mis aitavad värskendada kogukonna tegevust.

Tom usub, et eestlaste panus Toronto arhitektuurile IEC suurepärase moodsa rajatisega, mille autoriks on auhinnatud arhitekt Alar Kongats, äratab paljudes huvi ja tähelepanu. Ta

energia toetaja, kliimamuutust vähendamaks, leiab, et Rand ­esitab väärtuslikke arvamusi.

Ning nimekiri on pikemgi, poliitikud nagu Paul Ryan, ainult endine Esindajatekoja spiiker ja aastal 2012 Mitt Romney valik viitsepresiden­ diks kandideerida, nõustub.

Romney, samuti ülijõukas, kao­ tas valimised Barack Obamale, kes tunnistas, et teismelisena avaldas talle Rand parajat mõju.

Huvitavalt on just Eestis, mitte ainult sel aastal, eriti toi­ munud, internetis muidugi, äge vaidlus kliimamuutuse üle ja inimtegevuse rollist selles. Nii poolt kui vastu. Annaks viimase kohta vaid ühe näite. Posti­ mehes ilmus juba 21. detsemb­ ril 2009. aastal, tollal juba kümme aastat kliimat uurinud Tartu observatooriumi teaduri Olavi Kärneri arvamus, väites, et inimtegevuse nö hukutav mõju kliimale on puhas polii­ tiline propaganda. Soovitaks seda võrgust otsida ja lugeda.

Tunnistama peab, et kesk­ kondlik, kliima mure eksis­ tee­ rib. Pole aga tähenärimine, kui küsida, miks maakera soojeneb.

Kui poliitiliselt kiresid leeki lüüakse, paanikasse minnakse, vaatamata faktidele ja ajaloo­ listele tõikadele, positiivseid samme astumata, tahtevabaduse jüngrite, rikkurite tiibu mitte kärpides, on inimkonna tulevik tõesti tume ja selgelt ohus.

TÕNU NAELAPEA

ütles, et uue keskuse asukoht Toronto kesklinnas, transpordi ning peamiste kultuuri- ja akadeemiliste asutuste lähedal, on samuti suureks plussiks.

Aastal 2021 tähistab Heinsoo Insurance oma 70. aastapäeva. „Ehitatav uus hoone meelitab kogu­ konda uusi inimesi, sealhulgas neid, kes pole varem kogukonna tegevusega väga seotud olnud. Tugevamaks saab see, mis meil juba olemas on, ja tekivad uued sidemed meie kõigi jaoks, nii isiklikul kui ka ametialasel tase­ mel.“ Siit leiab teavet projekti kohta • Tule ja osale 5. novembril meie sügisesel teabekoosolekul. Koo­s­o­ lek toimub kell 19.00 Eesti Maja kohvikus aadressil 958 Broadview Avenue.

• Külasta meie veebilehte – seda uuen­ datakse regulaarselt: www.esto­ niancentre.ca • Kui sa pole seda veel teinud, siis palun registreeru uudiskirja saajaks • Jälgi meid Facebookis: @EestiKeskus

6

EESTI ELU reedel, 1. novembril 2019 — Friday, November 1, 2019

Nr. 44

EstDocs 15 festivalikava 2019 EstDocs dokumentaal-filmi­ festivalil on rõõm tuua taas põnevaid filme kinolinale Torontos. Filme näitame 8.-10. novembrini 2019 Eesti Majas ja Tartu College’is matinee ja õhtustel linastustel.

Gala õhtul anname välja au­­ hinnad EstDocs lühifilmi konkursi võitjatele. Matineede ja pühapäevaõhtuse linastuse piletihind on $10 ning reede ja laupäeva õhtul (vastuvõtu­ ga) $15. Kui tuled pühapäeval kella 18.00 kohale, siis võid tellida õhtusööki toitlustajalt Ülle Veltmannilt, film algab kell 19.00.

Meil on hea meel, et popu­ laarne filmitegija Artur Talvik on EstDocsil taas moderaa­ toriks. Pärast filme ajame juttu võimaluse korral filmitegijatega Skype’i vahendusel. Tõnu Kõr­ vitsa filmi autor Marianne Kõrver on kohal pühapäeva õhtul. Rohkem informatsiooni: ­ estdocs.com.

EstDocsil linastuvad: Reedel, 8. nov. Eesti Majas galaõhtu vastuvõtuga, uksed avatud kl 6 õ • Vello Salo. Igapäevaelu müs­ tika (rež Jaan Tootsen, 82 m) Film teoloogist, rännume­ hest, preestrist ja sõdurist, ak­ tiivset avalikku elanud isa Vello Salost. Füüsilisest hääbumisest teadlikuna rõhutab isa Vello aina enam iseenda, kõigi ja kõigega rahu sõlmimist, Jumala rahuriigi osaks olemist. ,,The same sea in us all (seesama meri meis kõigis)“, tsiteerib ta

korduvalt sõpra Jaan Kaplinskit.

Laupäeval, 9. nov. Tartu College’is kl 2 pl matinee • Risti aarded (rež Ruti Murusalu, 28 m) Risti kirikuõpetaja Annika Laats kogub aardeid taevasse, mitte maa peale. Ta ei karda võitlusi, olgu nende vallanda­ jaks kultuuriväärtused, koguduse hoole alla võetud pagulased või dogmaatilised arusaamad usust ja inimesest. Film endale kind­ laks jäämisest ja oma põhi­mõ­ tete eest võitlemisest.

• Mees muinasjutust (rež Ruti Murusalu, 59 m) Dokfilm Toomas Edurist on üldinimlik lugu ühe eesti välja­ paistvaima balletitantsija otsin­ gutest, elumuutustest ja nendega kohanemisest. Muutuvad koreo­ graafia ja tantsupartnerid, jää­vad lihtsus, kirg ja usk muinasjut­ tudesse. Kuhu ja kellega edasi minna, kui tuleb aeg lavalt maha astuda? Kus on kodu, kuhu naaseb muinasjutumees, kes laias ilmas õnne otsis.

Laupäeval, 9. nov. (vastuvõtu­ ga) Tartu College’is kl 6 õ • The Estonians: For the Record (Võlvist võetud) (rež Tiina Soomet, 16 m) Film annab ülevaate Eesti ajaloost lähiminevikus ja jääd­ vustab pildi 1984. a Kanada eestlastest. Loo jutustaja filmis on kirjanik Arved Viirlaid ja ta

Kilmi-Grube ühisfilm Hot Docs kinos Novembrikuus linastub Hot Docs Ted Rogers kinos (506 Bloor St W) Doc Soup seerias film ,,My Father, the Spy“ / ,,Minu spioonist isa“ (85 min).

Filmi üks režissöör on vara­ semalt ka EstDocs filmifesti­ valil autori ja moderaatorina esi­­­n­e­nud Jaak Kilmi, teine režis­söör Gints Grube.

Filmis avaneb ühe perekonna lugu. 1978. aastal tuli Ieva Lešinskis Nõukogude Lätist koolivaheajale New Yorki, kus ta isa töötas ÜRO juures diplo­ maadina. Ootamatult teeb isa avalduse, mis muudab tütarlapse elu, tal on valida, kas minna ta­ gasi või jääda New Yorki, kat­ kestades sidemed oma eelmise eluga.

Filmis on kasutatud arhiivi­

materjale, vaatlevat dokki ja taaslavastusi, mis elustavad ­ 70ndate lõpu külma sõja atmos­ fääri. Film on üles võetud Ameerika Ühendriikides, Lätis ja Saksamaal.

Minu spioonist isa operaator on Aigars Sermukšs, helilooja Janek Murd; produtsendid Gints Grube (Mistrus Media), Jörg Bundschuh (Kick Film), Julietta Sichel (8Heads Productions) ja Jaak Kilmi (Pimik). Film esili­ nastus 8. juunil Sheffieldi doku­ mentaalfilmide festivalil. See on valminud Eesti-Läti-SaksamaaTšehhi kaastootmises.

Torontos linastub film kol­ mapäeval, 13. novembril kl 6.30 õ ja neljapäeval, 14. no­ vembril kl 6.45 õ.

pere liikmed.

• Ajasillad (rež-d Audrius Stonys ja Kristine Briede, 78 m) Meditatiivne dokumentaales­ see portreteerib Balti uue laine dokumentalistide põlvkonda.

Autorid on saavutanud häm­ mastavalt ajastutruu atmosfääri, mis edastab samasugust sooja inimlikku ja lüürilist tunnetust, nagu filmi kangelaste teosed möödunud sajandi 60ndatel ja 70ndatel. Eesti autoritest on filmis esindatud Andres Sööt ja Mark Soosaar.

Pühapäeval, 10. nov. Eesti Majas kl 2 pl • Kaetajad (Võlvist võetud) (rež Priit Valkna, 28 m) Kaetamine kui väga levinud uskumus elab edasi Luutsniku inimeste teadvuses ja on osa ­argipäeva ohtudest. Film edastab loo, kus kaetaja ehk nõid nõiub ära kaetava loomad ja vahel ka lapsed. Kaetamise peamiseks põhjuseks arvatakese kadedust.

• Jagada või mitte jagada (rež-d Miina Hint ja Meelis Muhu) Mark on briti rändaja, kes usub elu väljaspool kapitalismi.

Tema unistuseks on luua Tal­ linnas uus kogukond, kus ela­ takse ilma rahata ning jagatakse oskusi, kogemusi, toitu ja ar­ mastust.

Pühapäeval, 10. nov. Eesti Majas kl 6 õ • Afganistan. Vangis ja vaba­ duses (rež Vahur Laiapea, 28 m) Invasiooni ajal Afganistani langes vangi või jäi teadmata kadunuks 417 nõukogude sõdu­ rit. Keegi ei tea, mitu neist elab praegu veel Afganistanis. Üle 30 aasta teadmata kadunud Bahretdin Hakimovit filmis autor 2016.a. sügisel Heratis. ­ Kas filmiti venelast või afgaani, tapjat või ohvrit, reeturit või reedetut, vaba meest või vangi?

Filmi helilooja on Tõnu Kõrvits.

• Tõnu Kõrvits. Lageda lau­ lud (rež Marianne Kõrver, 73 m) Poeetilise dokfilmi Tõnu Kõrvitsast avab tema heliteose ,,Lageda laulud“ saatetekst, mis annab ka võtme järgneva pildi­ rea käsitlemiseks visualiseeritud muusikana. ,,Lageda lauludest“, selle loojast ja loomeimpulssidest pajatavad nii helilooja kui ka ­ tema loomingule lähedased inimesed. Teiste hulgas iseloo­ mustavad teda kunstnik Mark Raidpere, president Kersti Kal­ julaid, luuletaja Doris Kareva.

Helilooja enesekirjeldustest jääb kõlama meenutus rahvaliku laulu ,,Igaühel oma pill“ ette­ laulmisest muusikutee lävel ja lootusest selle hetkega taas­ kohtuda.

Nägemiseni EstDocsil!

Viinakuuhommik Pärnumaal.

Autori foto.

Kõik udud on erinevad – rõhuvad, rõõmsad või hullud.

Su sügises elab kevad ja praegune peidab mullust.

Tee läheb metsani, lage.

Pooleldi lahti on aed.

Siitkaudu uneilm pages.

Tulekul hingede aeg.

20.–21.10.2019 Airis Erme (snd. 1973 Tallinnas) luuledebüüt oli ajakirjas Looming 10/2016, debüütluulekogu ,,Räägime homme“ (2018) jõudis müügiedetabelite tippu. Samal aastal järgnes teine kogu ,,Tiibadega tigu“, kolmas peatselt ilmumas.

Ellen Niidu uues valikkogus on seni avaldamata luuletusi

Estonian Art – sügisnumbri fookuses on foto

Oktoobrikuu alguses avaldas kirjastus Tammerraamat Ellen Niidu luulekogu ,,Aas­ tatel on tiivad“. Kogus on luuletusi aastatest 1944. kuni 2006. Valikkogus on mitu varem avaldamata luuletust.

Valikkogu koostas Ellen Niidu tütar Maarja Undusk, kes on mitu aastat Ellen Niidu elu ja loominguga tegelnud, tema käsikirju ja muid materjale põh­ jalikumalt uurinud.

Raamatus on ka luuletusi, mida Ellen Niit on kirjutanud konkreetsele inimesele tähtpäe­ va puhul. Ka neid luuletusi pole varem trükitud. (ERR/EE)

Estonian Art 2019/2 avab lugejate ees vaated Eesti fotokunstile. Ajakirjas kajas­ tatakse Fotokuu sündmusi, Tallinnas tänavu avatud Fotografiska muuseumi, Foto Tallinn messi ning eksperi­ mentaalfilmide teemat. Eraldi räägitakse fotokunsti kasuta­ misest teraapia ja tervenemise vahendina.

Ajakirjast leiab ülevaate 2019. a näitustest Tallinnas, Tartus ja mujal. Estonian Art 2019/2 toimetaja on Annika Toots ning kujundajad Jaan Evart ja Ott Kagovere.

Ajakiri on saadaval suure­ mates kunstikeskustes ja raama­ tukogudes, Eesti välisesindus­ tes, Eesti Instituudi Tallinna büroos ning lehitsetav veebis: http://www.estinst.ee/est/esto­ nian-art/ Täpsem info: estinst@estinst.ee

Eesti nukufilmid taas rahvusvahelistel festivalidel edukad Hiljuti Ottawa rahvusvaheli­ sel animafestivalil eripreemia pälvinud Segei Kibuse ,,Teo­ frastus“ sai nüüd Fredriks­ta­ dis parima lastefilmi auhinna.

Fredrikstadis oli esmakord­ selt kavas ka täispikkade fil­ mide programm, kuhu oli vali­ tud ,,Kapten Morten lollide lae­ val“.

Anu-Laura Tuttelbergi film ,,Talv vihmametsas“ sai auhinna Taichungi animafestivalil. ,,Talv vihmametsas“ on Anu-Laura Tuttelbergi kolmas film režis­ söörina. Film on linastunud praeguseks juba 19 festivalil ning eelnevalt saanud kaks auhinda.

Nr. 44

EESTI ELU reedel, 1. novembril 2019 — Friday, November 1, 2019

P

E

A

M

U

R

D

M

Ristsõna nr. 976

I

S

T

Ristsõna nr. 975 LAHENDUS Paremale: 1. Tag, 4. Krs, 7. Arak, 8.

Traav, 10. O’Hara, 11. Aialik, 13.

Johan Laidoner, 16. (K)aiv, 17.

Torma, 18. Elu, 19. Leda, 20. TEST, 21. Aseri, 23. Kairo, 25. Snap, 26.

PLMF, 27. Adm, 28. Aaria, 30. TBA, 33. Urmas Reinsalu, 36. Eavere, 37.

Derek, 38. Saras, 39. (R)uttu, 40. (E) sik, 41. Suu. Alla: 1. Trahv, 2. Aara, 3. G. Kanter, 4. Kriim(silm), 5. Raada, 6. Salo, 7.

Ahoi, 8. Taara, 9. Vineer, 10. Oja, 12.

Kelso, 14. Lodi, 15. Rut(t), 19. LEP, 20.

TIF, 21. Andre, 22. Sammas, 23. Klii, 24. Amandus, 25. Sau, 26. Prees, 28.

Aseri, 29. Arrak, 30. Tartu, 31. Bleu, 32. Auk, 34. Avas, 35. Setu.

Nädala retsept

putukas.

1. Programm.

36. Eesti arhitekt Torontos (1924 5. Glasuur.

2000).

9. Poeg (ingl.k.).

37. Teat. ravim- ja 12. Väepealiku või maitsetaim. ohvitseri tiitel 38. Vahend tahvlile Osmani impee­ kirjutamiseks. riumis.

40. Levinud krediit13. Naisenimi. kaart.

14. Toronto Symphony 42. Ava. Orchestra.

43. Vanade eestlaste 15. Valitsuskepp. jumal.

16. Muutus soojuse 45. Sadamaehitis. mõjul pehmeks, 48. Patt, patustama vedelaks. (ingl.k.).

17. Eesti riigihalduse 49. Arutu, taipamatu, minister. rumal.

18. Vihmatorm, millega 50.

Linnumagus. kaasnevad välk ja 51.

Kuum jook. müristamine.

52. ________s, 19. Mitte poolik. Ühendkuningriigi 21. Kraam, värk. idaosa.

24. Noorte õpetamine 53.

Esiplaanil, päevaning ettevalmistakorral. mine luterlikku kogudusse vastuALLA: võtmiseks.

1. Küsisõna.

25. Teat. lind.

2. Sidesõna.

26. Lapik sõlg.

3. Paabulind.

28. President Ilvese 4. Rand Põhja-Eestis. initsiaalid.

5. Müüritise liitekoht.

30. Esimene, esmane. 6. Eesti kirjanik 31. Teene, väärtus; (1890-1952). väärima (ingl.k.).

7. Piirkond.

32. Asula Pärnumaal 8. Teat. toit lihast, Tallinn-Pärnu maksast v. kalast. maanteel.

9. Üks biitlitest.

33. Eesti Elu lüh.

10. Oskaja, meisterlik 34. Vahetab raha mingil alal. vastu.

11. Kiire, käbe.

35. Teat. pika kehaga 16. Social Insurance PAREMALE:

Ilmunud on raamat Hiiumaa kirjanduse ajaloost Kirjandusloolane Vaapo Vaher avaldas kaheköitelise ja ligi 1800-leheküljelise suurteose ,,Hiiumaa kirjanduse lugu“.

See on kõige mahukam regio­ naalne kirjanduskäsitlus.

Vaapo Vaher kirjutas suur­ teost üheksa aastat. Ta ütles, et alguses oli plaanis koostada liht­ salt Hiiumaaga seotud kir­ janike leksikon. See arenes eda­

Number.

18. Serv.

20. Mitte taga.

21. Tähe ,,c“ nimetus.

22. Roos (ingl.k.).

23. Tulu taotlev tegevus, ost-müük.

24. Teat. eestlastele tähtis toit.

26. ______s, kelm, suli.

27. Risk Readiness Assessment.

28. Kolmik.

29. Abi, abistama (ingl.k.).

31. Madalmaade pärit­olu Tallinna maalikunstnik (arv.1469 Tallinn – 1525 Tallinn), eesn täht +perek.nimi.

32. Veorakendi osa.

34. Õigusteta isik.

35. Korea auto.

36. Äikest ja vihma käsutav haldjas.

37. Lapsevanem.

38. Suletud ühiskonnakiht (nt Indias).

39. Ruigatus.

40. Suurim imetaja.

41. K_____, ilmakaar.

44. Sama, mis 2. alla.

45. Isikuline asesõna.

46. Ese. 47. Tugev tuule­ puhang.

50. Meie.

si mõtteks kirjutada mahukam ülevaade, kuid käsitlus kasvas aja jooksul üha suuremaks.

Kogumikus on käsitletud Hiiumaaga seotud tuntud kirja­ nikke nagu Aino Kallas, Jaan Kross, Tõnu Õnnepalu jpt.

Raamatus on ka arvukalt koha­ likke autoreid, kes on laiemale publikule tundmatud, kuid kes väärivad samuti jäädvustamist.

Teos on mõeldud nii kirjan­ dusloolastele kui tavalistele lugejatele.

Raamatu kirjastas mittetulun­ dusühing Hiiumaa Teabekapital.

Puffy Fluffy Mini Quiches Paul Lillakas Hands on time: 15 minutes Total Time: 40 minutes Makes: 12 servings Tip: Keep puff pastry as cold as possible and defrost in the fridge for best results.

Ingredients: 2 rolls (10x10 inch) frozen puff pastry, defrosted 5 extra large eggs 1/2 cup 35% whipping cream or milk 6 slices of bacon, chopped and cooked 1/2 cup grated Asiago or white cheddar cheese 2 green onions thinly sliced 1/4 tsp salt 1/4 tsp pepper Preheat oven to 375F. In bowl, whisk together eggs and cream until no streaks of egg white remain. Add bacon, cheese, onions salt, and pepper; whisk to combine.

Cut each sheet of puff pastry into 6 rectangles. Press each rectangle into a well of a 12 cup muffin pan; press up sides and slightly over edge to form a cup shape.

Use a tablespoon to distri­ bute egg mixture into puff pastry, about 3 tbsp per cup. ­ Use brush to coat edges of pastry with egg mixture. Bake for 2030 minutes until pastry is golden brown and centres are almost set but still slightly jiggly.

Let stand for at least 10 ­minutes before serving.

7

Volli veste

Võikad vuntsid Mardikuu on aasta masendavam kuu. Venelastel on ütelus.

Ne rak, ne rõba. Ei liha, ei kala. Just nigu november. Põle sügis, põle talv. Pime, sünge, vihmane, päevavalgus ja päike on defitsiitkaup. Ei saa aru, miks just aasta üheteistkümnes kuu on movembriks valitud.

See olevat meeste tervise huvides liikumine. Vuntsi kas­ vatamine pidavat juhtima tähelepanu haigustele, mida ainult mehed põevad, munandi- ja eesnäärmevähjale. Ka sellele, et mehed lähevad liigtihti masenduse tõttu vabasurma. Vaimne tervis ju ka tähtis. Teretulnud mõneti, teisiti aga narr enese­ väljendus.

Kui nina all ilutseb tõuk, olgu ta mis värvi kasvab, põle see ju ikke ilus asi, aegunud, ausalt. Isiklik kogemus.

Suhtvärske abielumehena sain lepingu metsas töötada kol­ meks kuuks. Raha oli tarvis, noorikut ei tahtnud muidugi maha jätta, aga nigu öeldakse, prioriteete peab tundma.

Metsas ei olnud selleks lõua kraapimine. Kui töö tehtud, aeg linna naasta, asusin hävitama vohavat punasekarva kasvu.

Telgikaaslane horvaat soovitas aga, et jätku ma vurrud alles.

Et sobivat.

Kui ma vaksalist temakesele kalli raha eest helistasin, and­ sin ka teada, et näen pisut teistmoodi välja. Kohe hoiatati, et kui tahan kunagi elus enam musu saada, siis see schnurrbart (kas põle saksa keeles vuntsil kena kõla?) kadugu. Ei jäänud muidugi muud üle. Sellest ajast saadik olen olnud sile poiss, isegi kahekesi suvilas olles ei lubata enam kui kaks päeva žiletist eemal olla.

Nojah, sellest movembri põhimõttest saan aru, tähelepanu juhtida olulisele, on kiiduväärt. Miks aga vurrudega? Olid ajad, kui need olid igapäevased. Kuid tuli ju hoolt selle eest kanda, meenub Errol Flynn, kel oli „Boston Blackie“.

Milline nuhtlus igal hommikul ettevaatlikult raseerida.

Tänapäeval aga pooldavad noored millenniaalid lühikesi habemeid, vuntse ei näe.

Mis tuletab meelde vanalelle lähenemist. Ta arvas, et meesterahvas, kes peab oma ilmet karvadega ehtima, pole normaalne. Mulle, tattninale, juhtis ta tähelepanu kapral Aadu hambaharjale ja onu Joe, nigu jänki sõdurid teda kut­ susid, supifiltrile, selline pahmakas. Imelikult olevat vanalelle järgi just 30-ndatel Aadu vurrustiil ka Eestis mitmel mehel olemas olnud. Kaks ajaloo võikamat vuntsi. Kaks ajaloo õud­ samat kuju.

Ehk selletõttu olengi movembri suhtes tõrges. Vunts tähendab vähemalt minu põlvkonnale kurjust. Nagu temake lausus ausalt aastakümnete eest, vist paljudele naistele kar­ vane ninaalune ei meeldi. Arvan, et meeste tervisele oleks võinud teisiti tähelepanu juhtida, kui kuu aega vahel päris ni­ gelaid vuntse linnapildis vaadates.

VABARNA VOLLI

Naljanurk Mees õpetab baaris kaaslast: ,,Kui peaksid naisega ju­huslikult tülli minema, siis viska kulli ja kirja – kui tuleb kull, siis on naisel õigus ja kui tuleb kiri, siis oled sina eksinud.“

Mittesuitsetav korralik 60a mees soovib Torontos

ÜÜRIDA TUBA Tel. 416-802-4855

HEINSOO INSURANCE BROKERS LTD. ASUTATUD 1951

958 Broadview Ave., ruum 202 Toronto Eesti Majas info@heinsooinsurance.ca

Telefon 416-461-0764 Fax 416-461-0448

Uus raamat

Eerik Purje

,,FABRIC OF LIFE, DEFILED“ (Elukanga karmid mustrid)

Inglise keeles, tõlge: Tarmo Heyduck 285 leheküljel 16 kaasmaalase lugu Saadaval Eesti Elu kontoris $25+tx (posti teel saatmisel lisandub saatekulu) Helistage: 416-733-4550, epost: eetalitus@eestielu.ca

8

EESTI ELU reedel, 1. novembril 2019 — Friday, November 1, 2019

Nr. 44

An unjustified tragedy that cannot be repeated TOOMAS LUKK, Ambassador, Republic of Estonia English-language supplement to the Estonian weekly “EESTI ELU” Tartu College Publishing Committee Founding Chairman: Elmar Tampõld Editorial Board: Enn Kiilaspea, Jüri Laansoo, Tarvo Toomes Editor: Laas Leivat 3 Madison Avenue, Toronto, ON M5R 2S2 T: 416-733-4550 • F: 416-733-0944 • E-mail: editor@eestielu.ca

Russian intelligence after invading Ukraine (II) The unit is named ‘29155’. It has been active for at least 10 years, but has been identified only recently by the West.

This Russian elite unit concentrates on subversion, sabo­ tage and assassination particularly aimed at Europe. Western intelligence has not yet been able to establish how often the unit is deployed and predict when and what the next target is to be.

It has been responsible for the poisoning of ex-Russian spy, Sergei Skripal in the UK, the poisoning of a weapons dealer in Bulgaria, the destabilization campaign in Moldovia and the attempted coup in Montenegro.

The unit is attached to the Russian military intelligence service (GRU) and is based b­ehind concrete walls in the headquarters of the 161 Special Purpose Specialist Training Centre in east Moscow.

The operations of unit 29155 are conducted in such ultra s­ecrecy that regular personnel of the GRU in all likelihood don’t even know of the unit’s existence. The trained special­ ists of the group are decorated v­eterans of the previous, bloodiest Russian military engagements such as in Chechnya, Afganistan and Ukraine.

Unit 29155 is known to be well prepared to for “diver­ sionary” missions, “in groups or individually – bombings, murders, anything”, according to a retired GRU officer.

British officials have attributed the murder of Alexander Litvinenko to the Federal Securi­ty Service (FSB), officially a domestic agency, often seen as a rival to the GRU. The FSB was once headed by Putin.

This Unit 29155 is not the only group authorized to autho­ rized to carry out these covert operations. Unit 74455 has in­ terfered in the 2016 British elections. The annexation of Crimea was attributed to the i­nvolvement of Unit 99450.

A photo from 2017 has the unit’s commander, major-gener­ al Andrei Averjanov posing with colonel Anatoli Tsepiga, ac­ cused of being involved with the poisoning of Skripal.

Employing propaganda, disinformation, hacking attacks and outright military actions, unit 2915 starkly demonstrates the lengths to which Vladimir Putin will go in outright fight­ ing the West with his version of hybrid warfare.

Many operations have been foiled. However, Moscow seems to be bent on continuing its ­operations. It hasn’t been humiliated and thus has shifted tactically.

A steady barrage of dis­ information and propaganda is complemented by covert intelligence activity. This could be a variation of hacking and leaking authentic or distorted mate­ rials, It could consist of buying the services and support of complying individuals, with “black money”, to influence election campaigns and media outlets.

Following the poisoning of Skripal and the exposure of involved GRU operatives, the ­ ­ international outrage caught Moscow off guard. But it seems not to have, except tempo­ rarily, deterred Moscow from pursuing its intense, aggressive program.

Putin relies on Russia’s intelligence agencies to be at the vanguard of asserting the country’s international plans.

(To be continued in a future issue.)

LAAS LEIVAT

This year marks 80 years since a pivotal event that dra­ matically changed European history: the signing of the infamous Molotov-Ribbentrop Pact (MRP) or “Treaty of Non-Aggression between Ger­ many and the Union of Soviet Socialist Republics,” on 23 August 1939. This develop­ ment stunned the world since an alliance between Com­ mu­ nism and Nazism had been inconceivable.

At the core of the MRP were its secret protocols declaring the Baltic States, Finland, eastern Poland and Bessarabia in Soviet Russia’s and the majority of Poland in Germany’s sphere of influence. The unrestrained military strengthening of Ger­ ­ many had already become a major problem in world politics by the late 1930s. With the signing of the MRP at onset of WWII, Eastern European coun­ tries found themselves caught between two aggressive totali­ tarian regimes.

Millions had already lost their lives in both Nazi Ger­ many and Stalinist Russia long before the first round of World War II was fired. A startling pattern of behavior was emerg­ ing in the shape of purges and ethnic cleansings (the Holocaust and Holodomor), deportations, labor camps and concentration camps, extrajudicial killings and imprisonments. Before long, both Nazi Germany and the Soviet Union occupied parts of Poland. Indeed, in September 1939, The New York Times, in an editorial titled “The Russian Betrayal,” concluded that ideo­ logically the Nazis and Soviets were not that far apart and depicted Hitlerism as brown ­ communism and Stalinism as red fascism.

The MRP is considered one of the main triggers of World War II. It confirmed that neither the Nazis nor the Soviets could resist the expansionist efforts of the other, and it demoted small­ er nations to the status of pawns in the grand designs of Europe’s two totalitarian powers.

Eighty years later, Russia continues to uphold the narra­ tive of the MRP as a measure of the last resort that saved lives and should be judged in the real political and historical context of pre-war period. MRP is pre­ sented as an inevitability that requires no justification or excuse for the injustice it in­ ­ flicted upon Eastern Europe. …

Estonia is one of the coun­ tries significantly affected by the MRP. Before WWII, rela­ tions between the Republic of Estonia and the Soviet Russia were based on the Tartu Peace Treaty of 1920, where Russia recognized de jure the indepen­ dence of Estonia and renounced “forever the sovereignty that Russia had over the people and

land of Estonia”.

But after the occupation of Poland, the Soviet Union fo­ cused on the Baltic States.

Estonia was urged to sign a socalled “mutual assistance pact,” allowing for the placement of Soviet military bases on its territory. According to the So­ ­ viets, Estonia’s policy of neu­ trality endangered the security of the USSR, and the conditions of the 1920 Peace Treaty no longer satisfied Russians.

Russia insisted that its in­ terests be taken into account and threatened Estonia with war. The pact was eventually signed. The Red Army crossed the border in October 1939 and occupied Estonia in June 1940.

Widely seen as an illegitimate takeover, the U.S. announced promptly that it did not recog­ nize the forceful changes that had taken place in the Baltic States, marking the beginning of a policy of non-recognition

by Western countries.

Despite its neutrality, Estonia was occupied in turn by both Nazi Germany and Soviet Russia. The “liberation” of Estonia by the Red Army in September 1944 led to the creation of numerous armed ­ ­resistance groups known collec­ tively as “forest brothers,” mas­ sive deportations to the Gulag prison camps in Siberia, and a wave of boat refugees to the West.

On the 40th anniversary of the MRP in 1979, amidst an occupation, forty-five Baltic ­ ­citizens sent a public letter, The Baltic Appeal, to world leaders, demanding public disclosure of the pact and its secret protocols, its annulment ab initio, and res­ toration of the independence of the Baltic States. Five Russian democrats, including Nobel Prize Laureate Andrei Sakharov, also signed the appeal. They acknowledged that the an­ ­

nexation of the Baltic States by the Soviet Union took place “in disregard of the wishes of the people of these lands”. The ­appeal constituted the basis for the European Parliament’s reso­ lution of January 13, 1983 in support of its demands.

On the 80th anniversary of the MRP, or Black Ribbon Day, Canadian political parties clearly expressed their stance on it.

On behalf of the Government of Canada, Prime Minister Tru­ d eau called on “all Canadians to honor the victims and sur­ vivors of Communism and Nazism, and of all totalitar­ ian and authoritarian regimes, past and present.”

After fifty-five years, on 31 August 1994, Russian Fe­deration troops finally left Estonia in ac­ cordance with the July Accords signed between Estonian Presi­ dent Lennart Meri and Boris Yeltsin a month earlier. For Estonia, the agreement was an historic achievement.

After the restoration of inde­ pendence, the Baltic States have been successful in developing their economy and integrating with the rest of the free world.

Joining NATO and the EU were critical milestones, turning away from the legacy of the Cold War, and celebrating the freedom of choice. Membership in these organizations shows the commitment of Baltic peoples to democratic principles.

Bill Clinton, President of the US at the time of the withdrawal, (Continued on page 10)

As part of EUFF 2019 (Nov. 7–21), there will be a screening of the Estonian film The Little Comrade, on Friday, November 15 at 6:00 pm at The Royal Cinema, 608 College St. Admission is free.

Nr. 44

EESTI ELU reedel, 1. novembril 2019 — Friday, November 1, 2019

EstDocs short films night offers tasty morsels to film fans The appetizer that is the EstDocs short film competi­ tion screening – the prequel to the main festival – offered some tasty and creative film bites to a full house at Tartu College on Thursday, October 24.

Organizers were delighted that the 11th annual competi­ tion drew a record number of entries this year, said Keltie Thomas, EstDocs’ short films competition director. There was a total of 21 submissions; nine from amateur filmmakers and the rest from professionals.

While the overall competi­ tion will be judged by a profes­ sional jury, the screening event allowed audience members to vote on what they liked best and the results are presented as an “audience favorite” award at the gala opening of the 15th annual EstDocs on Friday, ­ November 8.

Each short film must be un­ der ten minutes in length, and the competition was rich and flavourful in the range of topics and creativity on the part of the filmmakers.

Jaak Visnap of Estonia sub­ mitted “Freedom in the 21st Century,” a collection of films based on an exhibit by the Estonian Lithographic Centre, assembled in Tallinn to mark Estonia’s 100th anniversary ­celebrations this year.

Each film featured an artist who provided a glimpse into their creative process as well as some musings on freedom, and what this means. We heard that for many of them, freedom is an intrinsic but some­times elusive concept in the cre­

EstDocs head Maimu Mölder and digital design expert Sashank Tripathi.

Photo: Jaak Järve

ation of art.

For some of them, the time of the Soviet occupation cur­ tailed and shaped their view and depictions of the world. Others travel the world for inspiration, and return with a newfound ­appreciation for their homeland.

Toronto photographer Elias Gates-Kass submitted a beauti­ ful, minimalist study of the wind-sculpted topography of Iceland in the “Iceland Land­

The countdown is on!

Latitude44 will throw open the doors to Estonian innovations in technology A rare opportunity to get up close and personal with the brightest and most ingenious minds in Estonian technology is set to be launched in Toron­ to on November 14 and 15.

Latitude 44, a conference aimed at bringing together key players in the technology world from Estonia and Canada is being combined with Estonian ­ Music Week in Toronto this year – a double-bill of creativity and innovation.

The conference will take place at the WE Global Learning Centre in downtown Toronto and Estonian Music Week is November 14–17 at various venues throughout the city.

Co-founder and director of Latitude 44 Eric Morrison, for­ mer vice-president of CTV News and past president of Canadian Press, has been work­ ing non-stop with a team of other volunteers – and a net­ work of presenters from Estonia and beyond – to bring these ­singular minds to Toronto.

Eric is excited about how the conference is unfolding, and ­offers a glimpse into what will be happening, and what makes these presenters tick: What can delegates expect to see at the conference?

There are some amazing

things going on in Estonia, and the products and services that have been developed reflect remar­ kable ingenuity. For ex­ ample, we’ll be seeing some fascinating Estonian inventions in robotics: robotic delivery ­devices, robotic printing through a service called Spray Printer that allows you to spray paint the side of a building via your smart phone – even a robot snow plow!

Another interesting invention is a hydroponic kitchen garden designed for restaurants, where they can literally grow food on the wall. And there is a personal recognition system that identi­ fies users by the way they type on their keyboard. We’ll also be seeing a lot of AI-related ser­ vices and a virtual marketplace that enables tutors to work with students.

Why does Estonia produce so many smart technological entrepreneurs?

As probably everyone knows by now, Estonia is the world’s truly digital society. Govern­ ment services and information are online and 44% of people vote online and can do so from anywhere in the world. People in this country grow up this way, it is very natural for them.

It’s also very easy for anyone to set up a business in Estonia

and the government encourages this. So many start-ups have set up shop here, and moved way beyond the start-up phase to ­become full-fledged, successful businesses. It results in a very thriving technology culture.

How do you make a dent in this scattered, fast and furious marketplace?

There are two vital things: you have to fulfill a real need that will make a person’s life simpler, easier and cheaper. It has to be valuable and important to them. You can’t have a ­product in search of a market.

And as an entrepreneur you have to be very determined and dedicated.

What do these presenters have to offer delegates?

In one word, opportunity.

Delegates could find a lucrative partnership arrangement, a good business to invest in or perhaps provide a service to a company for someone wanting to expand.

Meeting Estonian business ­people may also enable a busi­ ness here to enter the sizable EU market, or find some valu­ able tech talent.

What can Canada and Estonia learn from each other?

Estonia has had to create trust in e-services, and that is a huge accomplishment. We don’t have that trust here and we need to build it. Estonia has also learned to build the infra­ structure to do so very econo­ mically through public-private partnerships.

Canada offers Estonians a like-minded, civilized and ­multi­cultural society and a soft entry point into the North American market. We have a good start-up environment here as well, great tech talent and a strong and interested Estonian community with good skill sets.

What do you hope will

9

scape Project”, nailing the much-loved Estonian Nordic aesthetic.

“Greta Eesti kett üle maail­ ma/Greta’s song chain around the world,” submitted by Raivo Hansen, featured a child’s origi­ nal composition about her love for her country that she galva­ nized into a global sing-a-long.

Yet another child wonder de­ scribed how she invented a “pill fairy” made out of a music box (the kind with the spinning ballerina) that reminded her ­ grandmother to take her medi­ cation. The invention included a wrist band that would light up when it was time to take a pill.

If these charming films are any indication, I think we are in very good hands with the future generation of filmmakers, and inventors.

The best part of this appetizer course is that we still have all of the main dish – the EstDocs festival – to look forward to.

The festival starts on Friday, Nov. 8 with the first screening at the Estonian House and there

are films throughout the week­ end with the final showings on Sunday, Nov. 10. On Sunday, filmgoers can also come early at 6 p.m. to enjoy dinner, pre­ pared by well-known Estonian caterer Ülle Veltmann. (The ­arrangement is to pay for dinner on-site directly to the caterer.)

Estonia’s Tallinn Airport voted sixth best in Europe

i­nnovative, with the aim of making the airport a destination in itself.”

Tallinn Airport came sixth in the 2019 survey – three places lower than in 2017.

Helsinki Airport in Finland, Estonia’s northern neighbour, took the top spot in Europe and Singapore’s Changi Inter­ national was crowned the over­ all winner globally.

Top 10 best airports in Europe, based on overall airport experience as determined by voters on Sleeping in Airports 2019 airport survey: Helsinki (HEL) Munich (MUC) Amsterdam (AMS) Zurich (ZRH) Prague (PRG) Tallinn (TLL) Porto (OPO) Shannon (SNN) Oslo Gardermoen (OSL) Athens (ATH) Vienna (VIE) Copenhagen (CPH) Warsaw Chopin (WAW) Madrid Barajas (MAD) Istanbul (opened 2019) (IST) Lennart Meri Tallinn Airport is the largest airport in Estonia and serves as a hub for the ­national airline Nordica, as well as the secondary hub for the Latvian airline, AirBaltic, and LOT Polish Airlines. It currently serves almost three million ­passengers per year.

Silver Tambur, Estonian World, October 2019 According to the airport guide, Sleeping in Airports, Lennart Meri Tallinn Airport is the sixth best airport in Europe, based on the overall experience determined by travellers who had taken the site’s 2019 airport survey.

In the annual survey, the guide asked travellers to rate airports worldwide based on their overall airport experience.

People ranked their experiences on comfort; services, facilities and things to do; food options; immigration and security; cus­ tomer service; cleanliness; navi­ gation and ease of transit; and sleepability.

“Top airports have a lot in common: plenty of seating, rest areas, a good number of food options, helpful staff and effi­ cient check-in, and security pro­ cedures. Some airports go above-and-beyond with perks like in-terminal movie theatres and gardens,” the guide said.

“The best thing about each of these airports is their willing­ ness to improve on already topnotch facilities. Many airports are renovating their terminals, and some are getting more

happen at this conference?

We want to strengthen the two-way bridge that we have started to build here. I hope this becomes an annual event, a sister conference to Latitude59 ­ that takes place in Tallinn, Estonia every year. We are ­creating as well a virtual social community so the connections and momentum can be made.

We have been successful already with creating a strong ­

And, as is a sweet EstDocs tradition, coffee and kringel will be available at all film events.

Artur Talvik, a well-known filmmaker from Estonia, will be moderator this year. Having a moderator from the industry always provides an interesting ­ component to the viewing of the films as he will offer his perspective and facilitate a question and answer period as well.

Come out for this annual gift of culture and be prepared to be touched, amazed, inspired and, above all, utterly entertained.

Go to www.estdocs.com for the full schedule.

digital effect – as we’ve been organizing, hundreds of thou­ sands of connections have been made via social media. It’s been an incredible experience so far.

For more information on Latitude44 and Estonian Music Week, please go to: https://www.latitude44to.ca/ https://www.estonianmusicweek. ca/ Twitter: @latitude44TO Facebook­/LinkedIn/Instagram: Latitude44Toronto

10

EESTI ELU reedel, 1. novembril 2019 — Friday, November 1, 2019

Nr. 44

Register to vote in the upcoming Estonian Central Council in Canada elections today!

October 30, 2019 TORONTO – The Estonian Central Council in Canada will be holding an election this coming December for its National Assembly and is calling on all Canadians of Estonian heritage to register to vote and to consider running as a candidate.

The Estonian Central Coun­cil is among the oldest Estonian representative groups of the dia­ spora. It was established in 1954 and represents the in­terests of an estimated 40,000 Canadians of Estonian heritage.

The National Assembly meets twice yearly and is run by the National Executive which meets every month in Toronto and online and includes representation from across Canada.

The council is a member of the Baltic Federation of Canada and currently heads the Central and Eastern European Council in Canada, which represents the interests of over 4 million Canadians of CEE heritage.

Over the past four years, The Estonian Central Council has successfully led and joined ­initiatives to: • Adopt Magnitsky legislation to place visa bans and asset freezes on Russian and other global corrupt human rights violators; • Advocate and secure tax free status and a reduced tax rate for the Jõekääru Children’s Camp; • Lead our global Estonian communities to advocate for an Estonian government initiative to create an Estonian government Global Estonian cooperation committee; • Advocate for the Canadian government to lead and deploy troops in Latvia as part of the NATO Enhanced Forward Presence; • Successfully advocated the Canadian Government and Minister of Foreign Affairs – starting in 2015 – to deploy a fully accredited Canadian diplomat to Tallinn; • Build strong bilateral relations and cooperation with the USA, Swedish, British, Australian, Latvian and other global Estonian communities; • Successfully advocated for the removal of goods that glorify the hammer and sickle and other Soviet symbols from major online retailers; • Built, maintained and de­­ veloped strong relationships with the Ukrainian, Polish, Jewish, Latvian, Lithuanian, Czech, Slovak, Albanian, Bela­rusian, Hungarian, and Mace­do­nian com­ munities in Canada.

Elections will be held online using a secure voting system. For those who are unable to vote online, voting booths will be set up in major Estonian centers in Canada, including the Ehatare Seniors Home, Esto­nian House and various c­ hurches and community centers across Canada.

Voters can register online here: www.estoniancouncil.ca

An unjustified…

(Continued from page 8)

said in his address: “I’ve been very, very pleased to watch Estonia become part of and leading a new wave of integra­ tion and cooperation and pros­ perity.”

Today, Russia accuses the West of revising international law and of rewriting the history of WWII. At the same time, it promotes a neo-Soviet doctrine that attempts to rehabilitate dic­ tator Josef Stalin and exonerate Moscow from any guilt for the historic injustices it has com­ mitted. The return to Soviet-era deceptions and half-truths, like the frantic denial of the occupa­ tion of the Baltic States, serves this purpose. Russia’s military intervention and occupation of parts of Moldova, Georgia and Ukraine also shows that the

spirit of the MRP is still alive.

Russia seems to live under its own historical spell, dubbing those who disagree with it as ungrateful, falsifiers of history, Russophobes or Nazis.

Reassessing one’s own his­ tory is not easy but it is neces­ sary to rid the shadows of the past. It is a moral choice based on an admission of what is right and what is wrong. Enn Soosaar, the Estonian publicist, wrote of Russia that if “the largest nation in Europe would have been able to publicly dismiss the violence, lies, and inferences that had crippled Russia’s history under Czarist and Soviet rule, [it] would have rid itself of much of the current inferiority complex and could have begun a new page.”

An honest attempt to recon­ cile history is the only way to free Moscow from the spell it has cast on itself.

Estonian Arts Centre and Estonian Studies Centre set up agreement to preserve art collection The Estonian Arts Centre (EAC) and the Estonian Studies Centre (ESC) both registered charities, have reached an agreement where­ by the art collection under EAC will be re-catalogued and trans­ ferred to ESC, together with financial support that will secure proper storage and protection for the long-term preservation of the collection. The collection is currently housed in the Toronto Estonian House in various storage areas which are leading to a deterioration in the condition of these works. Esto­ nian Studies Centre at Tartu College is better equipped to store this collection as it has the necessary security and climate controls in place. As such, EAC will no longer be accepting any donations of art, and express­ es its thanks to past donors and supporters.

Beware fraudsters cold calling in Russian ERR, 2019 News portal Geenius has warned of the latest scam to hit Estonia. This makes use of direct cold calling, whereby the caller speaks in Russian, offers a “great investment opportunity”, and is notably aggressive.

Urmet Tambre, chief of the Criminal Bureau of the Northern Prefecture of the Police and Border Guard, said that the fraudsters use both ­foreign dialing codes and Esto­ nian numbers, and can pester their quarry for days at a stretch. Should a person suc­ cumb to the offered amazing scheme, they can kiss goodbye to their money, the piece said, whereby they are required to download a program which makes their computer remotely accessible and requests the indi­ viduals banking codes.

Geenius warned users to be­ ware of numbers from the +372 698 0665 to +372 698 0689 and +372 696 0669 to +372 696 0679 series appearing on in­ coming calls, and carried a much fuller blacklist of all known numbers which the fraudsters are reported to ­operate from.

E STO N I A N LIFE Your source of news about Estonia and Estonians, home and abroad

Halloween. Time to be something different at the Estonian Toronto Kindergarten.

Photo: Väino Treksler

Think tank report outlines steps NATO needs to take to defend Baltics ERR, October 2019 In the event of an attack by Russia, the U.S. would have a central role to play in the defense of Estonia, Latvia and Lithuania, and only the U.S. is capable of ensuring the rapid deployment of forces, cooperation capabilities and readiness issues that as of yet remain unresolved for NATO’s European allies, according to a report issued by U.S. think tank The Jamestown Foun­ dation.

The report, titled “How to Defend the Baltic States” (https://jamestown.org/wp-con­ tent/uploads/2019/10/How-toDefend-the-Baltic-States-fullweb3.pdf?x41146) examines op­­ portunities for building up sufficient deterrence in the three Baltic countries, and, in the event that this deterrence fails, organizing the necessary war­ fare to drive the attacker out of Estonia, Latvia and Lithuania.

Thus far, the U.S. has not done enough to strengthen de­ terrence and defense on NATO’s eastern flank or to encourage allies there to strengthen their own defense as called for in the U.S.’ national security strategy in 2017, report author Richard D. Hooker writes.

Last year, the U.S. allocated three times more financial aid to Rwanda than to any one Baltic country, and practically none of the $15 billion (USD) allocated by the U.S. to the European deterrence initiative reached the Baltic countries.

The defense of NATO’s eastern flank may be one of the most urgent national security matters, the author of the report finds.

To strengthen the Baltics, the U.S. could, for example, hand over the armored equipment already currently stored there, ­ including M1A1 tanks, similarly to how the U.S. gave 162 tanks to Morocco, Hooker added.

The report also calls on the Baltic states to contribute more to their own defense as well, however.

In case of war, Kaliningrad must be neutralized According to the conventional warfare scenario described in the report, in which war breaks out following an attack by

Russia, Moscow needs seven to ten days to launch an offensive.

At the same time, referring to several earlier assessments, it is noted that Russian units only need a few days to capture the three countries.

Nonetheless, in describing the possible defense of Estonia, the report describes how enemy forces approaching from the direction of Narva could be ­ halted by Rakvere, or from the south near Tartu. “Some terri­ tory in the east may be lost, but retaining control of the capital is likely,” the overview of Estonia notes.

The document stresses the importance of defense and de­ terrence activities to precede the attack, as well as describes which European-based U.S. units should be relocated to the Baltics.

According to the scenario described in the report, NATO forces should be capable of de­ stroying Russia’s Kaliningradbased anti-aircraft capabilities by the 14th day after the conflict breaks out, following ­ which allies can utilize their air supremacy and begin to more extensively move their units into the region. Polish and U.S. units must enter the Russian ­exclave as soon as the conflict breaks out, the report stresses.

After taking Kaliningrad, allied troops must also gain ­ ­superiority on the Baltic Sea, at which point they will be capable of driving the warships of Russia’s Baltic Fleet to St. Petersburg.

Deterrence cheaper than strike back According to the report, the first priority should be to de­ velop the Baltic countries’ own respective defense capabilities, but at the same time improve the speed and quality of moving in additional allied forces.

In order to do so, a compre­ hensive action plan will need to be drawn up and U.S. and NATO support thereof ensured.

The cost of necessary prepara­ tions for deterrence is not that great, the author of the report finds, especially considering NATO’s great wealth, and the fact that the alternative is signi­ ficantly more ominous.

Nr. 44

EESTI ELU reedel, 1. novembril 2019 — Friday, November 1, 2019

Poll: Support for EU membership at 74 percent BNS, ERR, October 2019

With all of the täis/puhutud (inflated) ämblikud (spiders) out there right now, it’s hard to tell what’s päris or ehe (real) and what is a prop or decoration (kuliss). This palvetaja aka palvetaja/ritsikas (praying man­ tis) is very real and very much resembles a tulnukas (alien), some/one or -thing that has tulnud (come) from afar. It is a liha/sööja (carnivore) and either is craving moisture from this piece of apple or is too polite to refuse trying it. We did, after all, invite him/her to our outdoor break­ fast table near Lakefield Ontario on 20. oktoober. It was no doubt near­ ing the end of its elu/ring (life cycle).

Not an inflatable Hallowe’en prop If you’ve been out and about in residential neighbourhoods recently, you’ve noticed the kaunistused (decorations) in anticipation of Hallowe’en.

The first half of the word kaunistused, kaunis, means beautiful, which might not quite reflect the current mood. The opposite or anto­ nüüm of kaunis is kole and koletised are monsters – that works! (Beauty and the Beast = Kaunitar ja koletis.) But there’s no verb “kolestamine” or “uglify”. Õudustama? Make horrific? Perhaps de­ form, degrade? Lagunema, lagunduma is to break down or fall apart, including the process of decay. Laga (swill, also a mess) and/or löga can be left behind after something has fallen apart or rotted. Yuck!

Rõve! Grotesque! Õudne / õudus is terrible, gruesome, horrible – horror! A horror movie = õudus/film or õudukas for short. Hallowe’en’s keyword is õudne. Kids from Eesti, who have not yet ex­ perienced the holiday as such firsthand (trick or treating), have reacted to stores selling Hallowe’en nänn (parapherna­ lia) including decorations and costumes with: “Ma ei arvanud, et see nii hull on!”, (I didn’t think it (the holiday) would be this crazy!), i.e. hirmu/äratav – frightening and in such abun­ dance. I didn’t either, because when I was a little kid in Toron­ to, referring to Hallo­ we’en in daily conversations at home as mardi/päev, the closest equivalent, a (ONE!) kõrvitsa/ latern (jack-o-lantern) was the norm. Or you made your own tont / kummitus (ghost) out of a voodi/lina (bed sheet) at best.

Or visited a special kummitus/ maja (a haunted house). (“Seal majas kummiTAB” – That house is haunted.) You could not buy a screaming, plastic, blow-up, flames of hell Hallowe’en world to erect on your doorstep like today. “So much more was left to the imagination,” I keep telling them. And I’m not going as far back as the era of “Roheliste Viilkatuste Anne” (Anne of Green Gables).

Enter the hypnotizing, mes­ merizing mantis. From the Old World! European mantis, latin Mantis religiosa, with some “horrific” habits, such as sexual cannibalism... Hmmm. But it all makes sense, to her and her fu­ ture pesa/kond (brood). Kind of a good reminder to keep calm, keep it real and see the big pic­ ture – check out the history and intersecting paths of the various souling traditions. Hallowe’en spookiness is great and the ­theatrics are fun, but as in the case of the Mexican Día de Muertos, Day of the Dead on Nov. 2, death and spirits need not be a thing to fear or make gruesome; they can be colour­ fully commemorated in a de­ monstration of love and respect for deceased family members.

In Estonia, I dare say people would shudder at the thought of erecting fake tombstones in their yard, since it would make light of those who have passed away. Estonian humour is dark, but in a whole different, ironic way. They go to the cemetery on Nov. 2, hingede/päev, All Souls’ Day and place a candle on the graves of their beloved departed. Or light a candle in the window at home, symboli­ cally inviting the spirits of fore­ parents home, or go to a con­ cert, church service, or visit a hiis (sacred grove) during the quiet moments of fall that souls are on the move (okt.-jõulud).

“Running” or souling as a Mart or Kadri mummer comes in Nov. and the “costumes” are DIY-to the max. (Pre-Christmas mumm(er)ing is still alive and well in Newfoundland.)

Sure, Hallowe’en, (which I cannot write without the apos­ trophe because that’s how we were taught at school, as a contraction of the original All ­ Hallow’s Evening), need not be taken too seriously, and two girls from Eesti are eager (and a bit anxious) to participate this year, just as I loved it in my time, but I can’t help but look at the mountains of merchandise: plastic bones, blinking skulls and sugary downpours (slime?) through my udused (foggy), take­-it-down-a-notch Estonian

Around three quarters of Estonian citizens polled said they would currently vote “remain” were a referendum on European Union member­ ship to be held right now, according to a survey.

The survey, carried out by pollsters Turu-uuringute on be­ half of MEP Marina Kaljurand (SDE), saw 74 percent of those polled voting in favor of con­ tinued EU membership, com­ pared with 16 percent who would oppose. Ten percent said they had no stance on the ­matter.

The breakdown showed an even higher degree of support among younger respondents, Tallinn residents and those with higher education, according to BNS, while the figure was lower among non-graduates, non-eth­ nic Estonians and lower income brackets, the survey found.

The breakdown for parties brought greater support from Social Democratic Party, Re­ form Party and Isamaa voters.

Among voters of the Euro­ sceptic Conservative People’s Party of Estonia (EKRE), sup­ port for remaining in the EU was lower, but still over half, at 54 percent, according to BNS. “As the EU has overcome several crises in the last few years, Estonian citizens’ support for our state’s membership of the union is surprisingly strong,” Kaljurand said of the results.

“It is gratifying to note that the persistent attacks on the EU

by Kremlin propaganda chan­ nels and EKRE have failed to diminish this support,” she con­ tinued.

“The survey indicates that Estonian citizens consider the EU to be necessary for our country; their expectations must not be failed. The task of Estonia’s representatives in the EU is to work to ensure that the union gets stronger and able to better protect the interests of its citizens,” Kaljurand said.

The Turu-uuringute poll can­ vassed 1,039 people over the time period Oct. 3-13. Just over 800 respondents were of voting age, BNS said.

spectacles... I look at all the pumpkins and wonder how much of their flesh will actually be ingested (Oh, õudust!

Horror!) Jack-o-lanterns are beautiful, but to me, pumpkins scream one thing above all else: KÕRVITSA/PÜREE/SUPP! P.S. An oft-used, mõistlik (sound, sane) Estonian expres­ sion to remember: “Parem õudne lõpp, kui lõputu õudus.”

A horrific end is better than endless horror.

Read about the first praying mantis to reach Eesti this past summer: https://blog.ut.ee/new­southern-species-to-reach-esto­ nia-the-european-mantis/

RIINA KINDLAM

CYBERSEC CEE 2019 starts with Poland and Estonia to sign “DNA Declaration” 5th European Cybersecurity Forum CYBERSEC 2019 has started in Katowice, Poland.

The anniversary edition of the biggest in CEE event devoted entirely to cybersecurity will follow the motto of “Securing the World’s Digital DNA”.

Each year, the conference organised by the Kosciuszko ­ Institute brings together around 1,500 guests from various ­sectors of economy and public institutions. This year, 150+ speakers from all over the world will share their knowledge and experience in securing safe cyberspace and counteracting ­ hybrid threats.

“Securing the World’s Digi­ tal DNA” is the organisers’ call to shape the foundations of the cyber world to guarantee its security and ensure the future ­ development of technology and economy. Digital DNA refers to the creation and implementation of new solutions and digital infrastructure, as well as ­ ­pro­­ducts and services applied to cybersecurity with full respect of the users privacy throughout the entire lifecycle. It is also a long-term commitment to pro­ mote responsibility based on the “security and privacy by ­design” principle.

CYBERSEC CEE official opening “Right before our eyes Digital Single Market, which will seriously change the Euro­ pean economy, is being created.

Due to the possible significant impact of 5G on the develop­ ment of the Polish economy upon its implementation, cyber­ security should be a priority.

Not only the security of infra­ structure and end-user devices is important, but also the users’ awareness of how to use 5G in a safe manner” wrote the Polish President, Andrzej Duda in his letter to the CYBERSEC attendees read at the start of the conference.

European CYBERSEC Award After the opening was the European CYBERSEC Award ceremony, which honours extra­ ordinary people and institutions supporting the development of cybersecurity as an element of national, social and economic security. This year, the award was given to the Republic of Estonia and its President, Kersti Kaljulaid. Estonia was awarded for its efforts to build trust in cyberspace and secure the world’s digital DNA, as well as its support for the “3 Seas Digital Highway” – an initiative aimed at constructing digital infrastructure along the trans­ ­ port and energy infrastructure.

The award was accepted by Estonian Ambassador to Poland, Martin Roger, while Kersti Kaljulaid gave thanks for the award with a specially prepared video.

“States alone cannot guaran­ tee the safety of online systems.

11

We need to reach out to the multilateral world in order to generate common understand­ ing how our analogue interna­ tional law applies in the cyber domain,” said President Kersti Kaljulaid in her thank-you speech presented during CYBER­ SEC’s opening cere­ mony.

Estonia and USA’s joint declaration on 5G expected already tomorrow Bearing in mind the fact that securing digital infrastructure in the region is a strategic and geopolitical decision, Ambas­ sador Roger announced also during CYBERSEC’s opening ceremony that Estonia and USA will sign joint declaration on 5G. This landmark step will be taken on the 30th of October during the Estonian PM’s visit to Washington.

“We are deeply convinced that such an approach towards common 5G security standards should be spread in the 3 Seas region. We are also pleased to hear that the US and Estonia have recently confirmed their close cooperation in the field of cybersecurity,” said Izabela Albrycht, Chairperson of the Board, the Kosciuszko Institute.

CYBERSEC 2019 partners and participants had also a chance to sign “The Securing the World’s Digital DNA Declaration”. The signatories have undertaken to work to­ gether to ensure secure cyber­ space in Europe. The document stresses that cyberspace should serve people, first and foremost, while all products and services must be ethical, sustainable and underpinned with values, while innovations should be advanced against emerging threats.

Minister Zagórski and Ambas­ sador Roger agreed that it is the governments’ and business’ ob­ ligation to collaborate and pro­ tect democracy.

Cybersecurity in public and business sectors The “Securing the World’s Digital DNA” motto is reflected in CYBERSEC’s four thematic streams: State, Defence, Future and Business. CYBERSEC’s first day was dominated by panel discussions devoted to the pub­ lic and private sector.

CYBERSEC’s discussion panels were opened with Future Stream keynote presentation delivered by Robert Muggah, Principal of SecDev Group and Co-founder of Igarapé Institute.

Business Stream was kicked off with a speech by Nigel Ng, President of International Sales (APJ and EMEA) at RSA. RSA is the organiser of world’s ­big­­gest cybersecurity con­fe­ rence. Ng’s participation in CYBERSEC testifies to the fact that the involvement of Ameri­ can companies in the CEE re­ gion has been growing. In his speech, Nigel Ng raised, amongst others, the issue of managing business processes in the context of protecting enter­ prises against digital threats, ­invoking examples from his rich experience.

12

EESTI ELU reedel, 1. novembril 2019 — Friday, November 1, 2019

Nr. 44

Eesti laulupeod ja meie rahvuslik identiteet Ülalmainitud teemal toimus kolmapäeval, 23. oktoobril Tartu College’i saalis arutelu Andres Raudsepa juhendusel ja innukal eestvedamisel.

Juhendaja oli üritust põhjali­ kult ette valmistanud, vähe­ malt visuaalses osas. Mitme­ sugused ajaleheartiklid ja muud laulupidudega seotud trükised moodustasid minia­ tuurse näituse, mida oli huvi­ tav silmitseda ja milleks kok­ kutulnuid ka julgustati.

Mis puutub verbaalsesse külge, siis algul see takerdus ­pisut ega kulgenud nii sujuvalt, kui oodatud, kuigi ettevalmis­ tused olid ka ses osas põhjali­ kud. Juhendaja oli ürituse välja kuulutanud kui interaktiivse loengu ning ajakirjanduse kau­ ­ du püüdnud kuulajaskonda ette valmistada teemat käsitlevaid küsimusi varem avaldades. See­ tõttu tekkis kõnepuldi (mida juhendaja küll ei kasutanud) ja auditooriumi vahel tõrksavõitu jäära sarvist tirimise efekt: üks pool ootas loengut, teine eeldas kommentaarideks/eksamiküsi­ musteks valmisolekut.

Tänu juhendaja visale aktiiv­ susele võttis arutelu siiski vedu

ja muutus pikapeale soovitult interaktiivseks. Asuti otsima ja mõnel määral ka leidma vastu­ seid püstitatud küsimustele.

Juhendaja oli jaganud laulupeod mitmesse ajaperioodi, alates ärkamisajast kuni tänapäeva.

Igal perioodil tõstsid laulupeod eestlaste rahvuslikku isetead­ vust. Ühislaulmisest võrsus nii lauljates kui ka kuulajates vaba­ dusiha, vastupanu venestamise katsetele, vabariigi ajal kerkis esile rahvuslik koorilooming.

Pikal nõukogudeperoodil kuju­ nes sellest passiivne vastupanu võõrvõimule. Ka laulva revolut­ siooni mõiste on tõelus, mitte pelk retoorika. Taasiseseisvunud Eesti laulupeod on tutvustanud meid välismaailmale rohkem kui kunagi varem. Üha enam ja enam välismaiseid koore osaleb laulupidudel, meil on ainu­ laadne traditsioon, millel pole arvestatavaid paralleele kogu maailmas.

Juhendaja otsis intensiivse sõbralikkuse maagilist mõistet, laulupidude õhkkonda iseloo­ mustavat võlusõna. Pakkus omalt poolt välja „empaatia“ – osadustunne teiste inimestega.

Kahtlemata hea sõna, kuid mitte

piisavalt kõikehõlmav. Keegi koosolijaist arvas laulupeos ­nägevat ühispalvet. Teisalt loeti laulupeo õnnestunuimaks moto­ sildiks 2009. aastal kasutatud „Üheshingamine“. Äsjamöödunud laulupeo muu­ sikaline juht Peeter Perens ühes ajalehele antud intervjuus nime­ tas laulupidu eesti rahva sünni­ tunnistuseks. Sellel on ilus kõla, kuid tekitab ebameeldivaid assot­ siatsioone. Kui on välja kirjutatud sünnitunnistus, on loogiline eeldada, et kord kirju­ tatakse ka surmatunnistus. Siin­ kirjutaja näeb laulupidudes pi­ gem meie rahvuslikku usutun­ nistust. Kreedol on püsiv tähen­ dus, seda korratakse ikka ja ikka jälle, selle mõõtmed on ­igavikulised.

Arutelus kerkis üles ka laulu­ pidude tulevik. Viimaste laulu­ pidude arengusuund on olnud tugevalt nõudlikkuse poole kuns­ tilises täiuses, nii laulu­ kvaliteedi kui loomingu osas.

On saavutatud ka märkimis­ väärseid tulemusi, kuid see on vaid raha üks pool. Tehniliselt nõudlike laulude kunstiküps esi­ tamine on omandatud nõrge­ mate kooride väljapraakimise

Ansambel U: pakub naudingut oma tundliku kõlapildi ja huvitavate muusikaliste eksperimentidega

kuulda head tagasisidet ini­ mestelt, kes võivad pärit olla hoopis teistsugusest taustast ja keskkonnast.

Side Kanadaga. Kas olete varem Kanadas viibinud? Mis on ansambli lemmikud Kana­ da kaasaegsest klassikalisest muusikast?

Me oleme Kanadast mõelnud aastaid, aga kontaktid on siiani olnud pigem juhuslikud. Oleme U:-ga mitmel korral mänginud USAs, kuid Kanadas mitte.

Kõige tugevam seos ja huvi meie jaoks on olnud aastaid kahtlemata Udo Kasemets.

Tema mõttemaailm, selged ideed, tohutu avatus ja samas kustumatu uudishimu langevad kokku ka meie ideaalidega.

Oleme mänginud Kasemetsa teoseid ka varem, nii Eestis, ­ Saksamaal kui Prantsusmaal, kuid nüüd, tähistamaks Udo Kasemetsa 100. sünniaastapäeva ja olles süvenenud tema teos­ tesse palju enam, on saanud üha selgemaks, milline erakordne looja ta oli! Millise hoolega on läbi mõeldud ja kirja pandud tema teosed, kui täiuslikud, ­samas vabadust ja mänguruumi jätvad on tema süsteemid! Me oleme tegelenud erinevate heliloojate nn lahtiste või ava­ ­ tud partituuridega päris palju – need on teosed, mis ei anna ette konkreetset notatsiooni, vaid eeldavad esitajatepoolseid otsu­ seid, loovust, improvisatsioo­ nilisust, samas ka distsipliini.

Pole kahtlust, et Udo Kasemets on sellel alal meister. Pole ime, et 1960. aastate Põhja-Ameeri­ ka eksperimentaalse suuna heli­ loojad nagu John Cage, Gordon Mumma, Robert Ashley ja Pauline Oliveros pidasid temast väga lugu ja olid temaga lähe­ dastes suhetes.

Viimasel ajal olete ärata­ nud tähelepanu oma interak­

Ansambel U: hakkas tegutsema 2002. a. Tänaseks on sellest saanud Eestis tuntuim uue muusika ansambel, mis pakub naudingut oma tundliku kõlapil­ di ja huvitavate muusikaliste eksperimentidega. Ansambel esitab nii kaasaegset klassikat kui eksperimentaalseid kompo­ sitsioone; paljud Eesti heliloo­ jad on kirjutanud muusikat spetsiaalselt neile. Ansambel U: on võitnud mitmeid nimekaid auhindu ja osaleb tihti muusika­ festivalidel nii kodu- kui välis­ maal.

Lea Kreinini küsimustele vastas Tarmo Johannes.

Kuidas Ansambel U: kokku sai? Kas olete sõpruskond või tegutsete pigem professionaal­ setel alustel?

Ansambli algidee tuli Taavi Kerikmäelt (ansamblis klaver).

Mõtlesime hoolikalt, kellega koos tahaks mängida. Loomu­ likult oli väga tähtis mõelda ka mängijate võimekusele ja paind­ likkusele, aga vähemalt sama oluline tundus, kuidas inimesed kokku sobiks ja liht­

salt kellega oleks tore koos mängida. Püsiv koosseis kuju­ nes välja paari aastaga ja sellest ajast oleme kokku jäänud täpselt samas koosseisus. Me ­ oleme head sõbrad ja usun, et usaldavad ja toetavad – see on ka midagi, mis on mängus tege­ likult kuulda.

Olete palju reisinud.

Milline festival või esine­ mispaik on eriliselt meelde jäänud või pakkunud teile muusikutena kõige suuremat elamust?

Oma 16 tegevusaasta jooksul me oleme sattunud tõesti päris paljudesse kohtadesse, olukor­ dadesse ning seiklustest ei ole tulnud puudu. Ma ei tahakski üht või paari neist eraldi välja tuua, aga selge on see, et Island ja Brasiilia, Sitsiilia ja Nižni Novgorod on üpris erinevad.

Samas on kontakt publikuga olnud peaaegu alati väga hea ­ ning erakordselt julgustav on

©Evert Palmets

Andres Raudsepp, meeskoori vormis, enne oma loengut kolmapäeval, 23. oktoobril Tartu College’is seismas oma poolt toodud väljapanekute ees. Suurem osa olid paigutatud kahele pikale lauale, kus võis leida raamatuid, trükiseid ja veel lõiku kodumaisest ajakirjandusest viimase üldlaulupeo kohta.

Foto: Ants Toi

hinnaga. Tekib küsimus: milli­ sel määral peavad laulupeod pak­kuma rahvale laulukunstilist ja millisel määral rahvuslikku elamust? Mõlemad on olulised, kuid rahvuslus peaks jääma esikohale. Kunsti­ küpsuse aren­ da­ mine toimub võrratult efek­ tiiv­ semalt üksikkooride ja väiksemate ansamb­ lite kaudu, millest meil pole puudu.

Järgmiste laulupidude korralda­ jate südameasjaks peaks jääma

leida nende kahe ele­ mendi va­ hel mõistlik tasakaal. Ärgem unustagem kaht tõsiasja. Esiteks pole jutt eesti rahva enda va­ baks laulmisest müüt, vaid tege­ likkus. Teiseks pidagem silmas, et vabadust nagu iga üllast aaret on kordades raskem hoida kui saavutada.

Kui oleme oma rahva kord vabaks laulnud, siis laulgem edaspidi nii, et see vabadus kes­ EERIK PURJE taks.

tiivse projektiga „Publiku­ orkester“, kus kuulajad saa­ vad oma nutiseadmega muu­ sika loomisel ja esitamisel kaasa lüüa. Kuidas see tege­ likkuses välja näeb? Kas sel­ line kaasalöömine on võimalik ilma eelneva muusikalise hari­ duseta?

Jah, loomulikult, see ongi projekti oluline mõte, et liituda saavad kõik ja võim on nii öel­ da rahva käes. Torontos tuleb esitusele aga teine, samuti tu­ gevalt tehnoloogiale tuginev, sa­ mas hoopis teise suunitlusega projekt, mis püüab igale ini­ mesele luua just väga perso­ naalset, turvalist ja isiklikku ruumi, võimaldada erilisi taju­ kogemusi. Projekt kannab nime ,,Vaata enda ümber, vaata enda sisse“, selle raames loodi Eesti erilistest looduskohtadest ins­ pireeritud heliteosed ning nen­ dega põimuvad virtuaalreaalsus­ videod. Kontserdil antakse pub­ likule VR-prillid, käivitatakse vastavad videod, U: muusikud mängivad ümber publiku ning sellisel moel on publik silmade­ ga justkui ühes, kõrvadega teises ruumis. See võimaldab luua ­erilise keskkonna, kus inimesed on kirjeldanud, et tekkiv kuns­ tielamus on midagi hoopis teist­ sugust, võrreldes tavakontserdi­ ga. (projektist: http://www.uuu.ee/j/ et/projektid/vr-est https://www.estonianmusicweek. ca/ensembleu) Annate Torontos mitu kontserti, aga teie program­ mis on ka õpitoad. Mida neis õppida saab? Õpime eelkõige meie. Meil on väga meeldiv võimalus töötada mitu päeva University of Toronto muusikaosakonnas Kasemetsa teoste kallal koos muusikute ja heliloojatega, kes Kasemetsa lähedalt tundsid ja

koos temaga töötasid. See on äärmiselt huvitav, sest sel moel püüame osa Kasemetsa (suuli­ sest) pärandist Eestisse ,,tagasi“ viia – 16. ja 17. novembril toi­ mub Tallinnas konverents ja kontserdid, mis on pühendatud Udo Kasemetsa 100. sünnipäe­ vale. (vt http://www.uuu.ee/j/et/ uudised/57-udo-kasemets-100) Millist muusikat meeldib ansambli liikmetele kuulata vabal ajal?

Vabal ajal tahavad kõrvad enamasti pigem puhata. Aga muusika-ampluaa, millest me mõnikord räägime, mida keegi on kuulanud või mingis oota­ matus koosseisus mänginud, on uskumatult lai.

Kadrinas avatakse hingedepäeval unikaalne Ristisalu Laupäeval, 2. novembril ava­ takse Lääne-Virumaal, Kad­ri­ nas surnuaia taga kogu Eestis unikaalne Ristisalu, mille autoriks on kunstnik Teet Suur ja materjaliks üle ae­ ­ gade säilinud, kuid surnuaias haudadel enam mitte kasutust leidvad metallristid.

Idee Kadrina ristide eks­ poneerimisest kunstilise Risti­ saluna sai alguse 2015. aasta aprillis, kui ajakirjanik Rein Sikk, vallavolinik Ülo Kais ja Kadrina Katariina koguduse õpetaja Meelis-Lauri Erikson tulid välja mõttega, et Kadrina kiriku veerel seisvad ristid va­ jaksid nii enamat väärtustamist kui ka korralikku eksponeeri­ mist. Selleks kaasati kunstnik Teet Suur, kes on spiraalikuju­ lise maketi „Maa ja taeva va­ hel“ autor ja maastikuarhitekt Rait Karus. (PT/EE)

Nr. 44

EESTI ELU reedel, 1. novembril 2019 — Friday, November 1, 2019

13

Korp! Indla USA koondis tähistas suurpõgenemise 75. aastapäeva Korp! Indla tähistas 20. oktoobril 2019 suurpõgene­ mise 75. aastapäeva mäles­ tusüritusega „Minna ei taha, aga jääda ei saa“ vil! Tiiu Kera kodukandi hubases selts­konnaruumis Gaithers­ burgis, Marylandis.

Hoolimata lausvihmasest il­ mast tuli kokku 15-pealine grupp Indla õdesid koos kaas­ laste ja külalistega.

Alustasime koosviibimist esinaise vil! Lya Karmi ava­ ­ sõnaga, milles ta selgitas meie kokkusaamise ajaloolist põhjust ja tähendust. Kuidas tuhanded eestlased otsustasid 1944. a sügisel Eestimaalt lahkuda, kartes Nõukogude võimu naas­ misega kaasnevaid arreteerimisi, piinamisi ja Siberisse küüdita­ misi, mis olid juba 1941. a näh­ tud. Paljud teekonda alustanud siiski hukkusid.

Suurpõgenemise tõttu sattu­ sid paljud eestlased ka Ameeri­ kasse ning tundsid suurt vastu­ tust ja kohusetunnet alles hoida eesti keelt ja kultuuri, taasluua eesti organisatsioone. See oli ka põhjus, miks 1959. a loodi New Yorgis Korp! Indla USA koon­ dis.

Tervituskõne pidas ka küla­ line, Eesti Rahvuskomitee Ühendriikides (ERKÜ) presi­ dent Marju Rink-Abel, milles kiitis heaks meie ürituse toimu­ mise ning rõhutas, kui oluline on, et sellest ajaloolisest perioo­ dist räägitakse ja meenutatakse ning selgitatakse ka noorema­ tele põlvkondadele ning Eestis üleskasvanud inimestele. Tema jaoks oli väga tähenduslik, et pea esmakordselt sai suurpõ­ genemine Ülemaailmse Eesti Kesknõukogu (ÜEKN) algatusel sel aastal ka Eestis laiemalt ka­ jastatud ja meenutatud. Kuidas nõukogude võimu ajal muudeti tõde ja ajalugu, räägiti emi­ greerumisest ja halvustati põ­ genejaid, et nad jätsid Eesti maha, et paremat elu otsida.

Suurpõgenike järeletulijatele olid põhjused ja taust alati tea­ da. Kuigi iga pere ja inimese lugu oli erinev, oli algpõhjus ikka sama – oma elu päästmine nõukogude terrori eest.

Järgnevalt luges vil! Jaane Orav ette lühikokkuvõtteid mõ­ nede Indla õdede perekondade

1944. a põgenemiste lugudest ning kuulasime ka mitmete ­kohaletulnute meenutusi.

Vil! Kaia Kirchman esitas Imbi Paju suurpõgenemisele pühendatud luuletuse ning vil!

Maria Pedak-Kari lõpetas pidu­ liku osa luuletustega Leelo Tungla „Isa-ema maa“, Marie Underi „Denunciation“ ning Juhan Liivi „Ta lendab mesipuu poole“.

Pidasime oma üritust vahel­ duvalt kakskeelsena, et ka oma mitte-eestlastest kaaslasi teema­ ga kursis hoida.

Lõpetasime koosviibimise rikkaliku lõunasöögi ning kogu­ nenud muljete arutamisega.

••• Omalt poolt tahaksin veel lisada, et tutvunud lähemalt ­ ­eri­ne­vate inimeste lugudega, on minul kui 1970ndatel sündinud „nõukogude lapsel“, juba 10 aas­ tat „välismaal elaval Eesti eestlasel“, ja viis aastat abielus olnud „kanada-eestlasega“, tões­­ti alles hiljuti tekkinud sel­ gem arusaam, mis Eestimaal 1940ndate alguses toimus. Meie peres ei räägitud sellest kunagi.

Meenutades Marju RinkAbeli öeldut – suurpõgenemine oli kogu Eesti rahva tragöödia, mis jättis oma jälje igale pere­ konnale – nii neile, kes lahku­ sid, kui ka neile, kes jäid.

Olen aru saanud, et paljud põgenenud arvasid, et vene võimu naasmisega meid, sinna­ jääjaid, lihtsalt tapetakse või saadetakse Siberisse. Ning et võib-olla on just nemad tulevi­ kus need ainukesed eesti keele ja kultuuri hoidjad ja säilitajad.

Milline vastutus ja milline koorem!

Kuid tõesti ei saa ja ei tohiks võrrelda, kumma poole kanna­ tused olid suuremad, sest igaüht puudutas see otsus või pigem tema vanemate või vanavane­ mate otsus, eri moodi.

Minejad pidid oma elu võõral maal nullist alustama ja ellu jääma, ning jääjad pidid vene võimu all kuidagi kohane­ ma ja ellu jääma.

Ja me jäimegi ellu – nii siin kui sealpool „raudset eesriiet“.

Elagu Eesti!

Vivat, crescat, floreat Cor­ poratio Indla!

Kanada uudised

hinna – koos briti kirjaniku Bernadine Evaristo pälvisid nad Booker’i preemia. Tunnustuse sai Atwood ,,The Handmaid’s Tale“ järje ,,The Testaments“ eest.

Companion of Honour asutas 1917. a kuningas George isi­ kutele, kes on pikaajaliselt and­ nud oma panuse teaduse, medit­ siini, kunstide või riigiameti alal. Korraga saab ühendusse kuuluda kuni 65 liiget lisaks auliikmetele. Suurem osa tun­ nustatuist on briti kodanikud, lisaks mõned briti ühenduse ­ riikidest. Liikmete hulgas on ­ näiteks J.K. Rowling, Dame Judi Dench ja Paul McCartney.

Kanada kirjanik Margaret Atwood sai kuningliku autasu Eelmisel nädalal vääristati tunnustatud kanada kirjanik­ ku Margaret Atwoodi kuning­ liku autasuga ,,Honour by the Queen for Services to Literature“ spetsiaalsel tsere­ moonial Windsori lossis.

Varem on samalaadse tunnus­ tuse pälvinud vaid kaks kanadalast: ajaloolane Mar­ garet MacMillan ja kindral John de Chastelain.

Oktoobrikuus sai 79-aastane Atwood teisegi maineka au­

vil! JAANE ORAV, Washington, DC, USA

(CP/EE)

Korp! Indla osalejad: (vas) vil! Jaane Orav, reb! Debora Klepp, vil!! Helena Otsa, Lya Karm (esinaine), Tiiu Kera, Kaia Kirchman, Maria Pedak-Kari.

Ontario keelab veipimistoodete reklaami bensiinijaamades ja väikepoodides Ontario tervishoiuminister Christine Elliott teatas, et provintsis keelatakse veipimis­ toodete reklaam bensiinijaa­ mades ja väike(nurga)poodides.

Selle otsuse on põhjustanud hil­ juti USAs esile tulnud mitu tõsist terviseprobleemi ja ka surmaga lõppenud juhtumit, mis suure tõenäosusega on seotud THC-d sisaldavate komponen­ tidega ainete veipimisega just noorte hulgas.

Veipimistoodete reklaami­ mise piiramise keeld hakkab kehtima Ontarios 1. jaanuarist ­ 2020. (CP/EE)

Reidi tee laindamisel avastati taas laevavrakk Hiljuti avastati Tallinnas Reidi tee ehitusel veel üks laeva­v­ rakk, mille mille pardas oli musketikuul.

Arheoloog Rivo Bernotase sõnul pole veel selge, kas alus on pärit kesk- või varauusajast.

Uurijad on aga kindlad, et alus on uppunud mujal ja 20. sajandi keskel veetud praegusesse asu­ kohta ilmselt kaldakindlusta­ miseks. Seda dateeringut kinni­ tab ka laevast leitud konser­ vikarp, mille säilivustähtaja lõpp oli 1972. aastal. Tallinna Sadam uuris oma kolleegide seast, kas keegi mäletab, miks ilmselt 1960-ndatel seda alust liigutati, kuid selgust ei saanud.

On tõenäoline, et laev veeti mingil ajal kalda poole, kuna see jäi ette laevateedele või takistas sadama alal liiklemist.

Kahe aasta eest kaevati Reidi tee rajamisel samuti välja lae­ vavrakk, millest saab muuseu­ mieksponaat. Hiljuti leitud vrakk maeti pärast proovide võtmist uuesti liiva alla, sest see on osaliselt Reidi tee all ja vähemalt seitsme meetri laiuse aluse väljakaevamine pole seetõttu võimalik. (PM/ERR/EE)

Tšehhi Eesti tuba

Karmen, Martin ja Kairit juba enne kohtumise algust köögis Pühapäeva, 20. oktoobri kahte erinevat tainast (üks tatra­ sügis­ karge hommik tõi 24 jahu ja teine kohupiimaga) kok­ Eestit armastavat last ja ku segasid. Igaüks sai enne täiskasvanut jälle kokku sooja kohtumist anda märku enda ja hubasesse Eesti Saatkonda pannkoogisöömise traditsiooni­ Prahas, kus toimus selle sü­ ­ dest ja perekondlikest komme­ gise teine Tšehhi-Eesti (ČEK- test, mida kohapeal ka teistega TEK) klubi vabatahtlikkuse jagati. Tore oli tõdeda, et pann­ alusel korraldatav EESTI koogid (tihtipeale just pühapäe­ va hommikuti) on üsna paljudes TUBA. peredes elavalt hoitav tradit­ Peamisteks tegevusteks oli sioon, millega seoses on samas nagu ikka lastele eesti keele kõikidel nii vanavanematelt kui õpetamine kahe imelise õpetaja ka iseenda loodult väga erine­ Ene ja Pireti eestvedamisel. vaid maitsemälestusi ja välja Teemaks tunnis olid puud, loo­ kujunenud eelistusi. Neid ideid dus ja herbaarium. Tunni lõpus oli tore jagada ja iseenda jaoks aga lennutati igaühe enda tehtud üles noppida. sügisesse sobivaid lõbusaid lan­ gevaid paberist vurre, mis tõid EESTI TUBAde eesmärk on tuppa palju elevust. tuua regulaarselt kuus korra Lisaks harjutasid lapsed kokku kõik Prahas elavad lühinäidendit ,,Lammas Mää eestlased, Eesti kodanikud, saab teada, kes ta on“ raamatust esto­fiilid või lihtsalt Eesti kul­ ,,Väärtuskasvatuse abivahendina tuuri sõbrad, et mõnusalt suhel­ koolidele“ Iivi juhendamisel. da. Eesti tuba pakub tegevusi ja Lapsed said kõik endale rollid jagamisvõimalust nii lastele kui ja näidend tuleb ettekandmisele ka täiskasvanutele. jõulupeol detsembrikuus.

Sel sügisel toimuvad Eesti Eriliselt tore oli sel korral, et toad veel 17. novembril ja 3. kohtumine korraldati pann­ detsembril jõulupeona koostöös koogihommikuna, mil usinad Eesti Saatkonnaga Prahas.

Köögis valmistati ühiseks eineks maitsvaid pannkooke.

Foto: Iivi Zajedova

Sel korral oli õppeteemaks loodus.

Foto: Iivi Zajedova

14

EESTI ELU reedel, 1. novembril 2019 — Friday, November 1, 2019

MÄLESTAME KURBUSES KALLIST EMA JA VANAEMA

Maimo Haljaste

Nr. 44

Unustamata kallist kauaaegset sõpra

Maimo Haljaste’t mälestavad sügavas leinas

sündinud 12. jaanuaril 1930 surnud 23. oktoobril 2019

KOIDU KONZE ERIK ja KARL perekondadega

VALLO HALJASTE perega

Mälestame kurbuses sugulast

Salme Kelemit’i neiuna SPUUL

Irene Olljum sünd. DYRBERG

sündinud 21. novembril 1920 Sinalepa vallas, Läänemaal surnud 24. oktoobril 2019 Los Angeleses, CA

20. jaanuar 1926 – 14. oktoober 2019

Sügav kaastunne tütrele HELJO KASKLALE

Rõõmud ja mured Sa meiega jagasid Hell mälestus jääb elama

HELLE ja JÜRI KRAAV Calgary’s

Avaldame kaastunnet LILIANILE perega ja ALARILE perega Mälestavad VALVE VÄRTINA perega ERLI LEPIK perek. VIITRE LYDIA NAANO MEETA WESIK IRJA KALLIN tütardega EVALEEN ja VALERIE AARNE ja ANNE TORK EDDA DAVIS VELLO PÜSS PILLE LOO perega perek. KITCHING KRISTA TANNER

perek. MARITS LIIS JEFFRIES KÄRT SELDE perega MARJE ja ALAR SUURKASK VIKTOR ja MAIE REMMELG THOMAS ja ELLEN SALUMETS RAUL ja EVA VABASALU VIIVI ALEXANDER DAGMAR GABAY TIIU JÄÄGER LEO ja TOIVO ALLAS MARE ja MARNI FRASER LEMBIT ja OLIVER PÜTSEP

Mälestame kurbuses Ehatarest lahkunud pikaajalist elanikku

Salme Ranken’it ja avaldame kaastunnet perekonnale EESTI ABISTAMISKOMITEE KANADAS ja EHATARE PERE

Toronto Ülikooli spordiosakond tunnustas Viiu Kanepit Pühapäeval, 27. oktoobril toi­ mus Toronto Ülikooli Spordi­ hallis eriline sündmus. Ülikooli esindusnaiskonna uue võrkpallihooaja esimene kohtumine kodusaalis (vasta­ seks Lakehead Ülikool) oli pühendatud meie eestlaste ühis­ konnast juulikuus lahkunud Viiu Kanepi mälestuseks.

Pühenduskohtumise tsere­ moonial olid kohal Viiu pere­ konnaliikmed, eesotsas tema õde Reet Lambur, kellele üli­ kooli esindajad andsid üle lille­ kimbu koos spordiosakonna poolt valmistatud mälestustahv­

liga. Suurel ekraanil esitati ka video Viiu kooliaja spordi- ning akadeemilistest saavutustest ja samuti tema edaspidisest panu­ sest Toronto Ülikoolile ja üli­ kooli võrkpallinaiskonnale, mille ridades Viiu mängis.

Video tõi esile, et Viiu mängis Toronto Ülikooli võrk­ pallinaiskonnas 1958. a. – 1961. a. ja oli neil aastatel naiskonna kapten. Kõigil neljal aastal jõu­ dis naiskond Ontario finaali.

Viiut tunnustati ka 1962. a. es­ makordselt välja kuulutatud ‘Dr. Clara Benson Honour Award’ ning ‘Ben Vickers Award’ võit­

Viiu Kanepit meenutades kingiti lillekimp Viiu õele Reet Lamburile ja ta tütrele Liisa Neges’ile (pildil keskel). Reedast vasakul U of T võistkonna peatreener Kristina Drakich.

Foto: H. Richards

jana, auhinnad, mida Viiu teenis eeskujulike akadeemiliste kui ka sportlike saavutuste kaudu. Üle viiekümne järgneva aasta tegeles Viiu pidevalt mitmes Toronto Ülikooli komitees ja or­ ganisatsioonis, et propageerida ülikooli nais-sporti. Viiu oli valitud sportlasena 1991. a ­ Toronto Ülikooli ,,Sports Hall of Fame’i“ ning veel kord 2017. a., ,,Builders“ kategoorias.

Aastate jooksul oli harva neid päevi, kui Viiu polnud Toronto Ülikooli tribüünil nais­ konda ergutamas ja kaasa ela­ mas. Küllap oli ta hingeliselt selgi päeval kohal. Pühapäevane võrkpallivõistlus Toronto Üli­ kooli ja Lakehead Ülikooli va­ hel tõi Toronto naistele magusa võidu 3:0 (25-19, 25-16, 2520).

Viiu mälestustahvlil on sisse­ juhatus inglise keeles järgmine: ,,Viiu Kanep was a member of the intercollegiate archery team from 1959 to 1962 and volley­ ball team from 1958 to 1961.

She was the inaugural winner (1962) of the Dr. Clara Benson Honour award, given to the female student-athlete in her graduating year for outstanding ability in athletics and scholar­ ship. Viiu helped organize the opening of the Clara Benson

Building (The University’s first athletic facility for women) and did not stop giving back after graduation. She served as the Women’s T-holders president from 1986 to 1989 and active

Mälestustahvel.

Tutvu • Loe • Kommenteeri

volunteer for many years. She also served on the Council for Athletics and Recreation for more than 15 years and on the University Affairs Board in the T.I. 1990s.“

Foto: Liisa Neges

www.eestielu.ca

Nr. 44

EESTI ELU reedel, 1. novembril 2019 — Friday, November 1, 2019

KIRIKUD TORONTO EESTI BAPTISTI KOGUDUS 883 Broadview Ave. Toronto M4K 2P9 Tel 416-465-0639 Pastor Jüri Puusaag Tel 416-750-1381, mobiil 647-822-4148 email: puusaag@rogers.com Kodulehekülg: www.tebk.ca Muusikajuht Marika Wilbiks Pianist Peter Kaups Organist Kaire Hartley Pühapäevastel jumalateenistustel sünkroontõlge inglise keelde

Pühapäeval, 3. novembril kell 11.00 JUMALATEENISTUS. P. Wilbiks, külalispastor Eestist G. Kotiesen, J.P. Muusika küla­listelt.

Issanda surma mälestamine.

Pühapäeval, 10. novembril kell 11.00 JUMALATEENISTUS. M. Wilbiks, J. Puusaag. Koor.

Kolmapäeval, 13. novembril kell 15.00 PIIBLITUND EHA­ TARES. J. Puusaag.

Pühapäeval, 17. novembril kell 11.00 JUMALATEENISTUS. J. Puusaag, külalispastor Eestist H. Puu. Solist H. Puu. Pühapäeval, 24. novembril kell 11.00 LAHKUNUTE MÄ­ LESTUSPÜHA JUMALA­TEE­ NISTUS. K. Süld, J. Puusaag.

Solist M. Wilbiks.

Pühapäeval, 24. novembril kell 15.00 LAHKUNUTE MÄLES­ TUSPÜHA JUMALA­TEENIS­ TUS EHATARES. K. Süld, J. Puusaag. Solist M. Wilbiks.

Pühapäeval, 1. detsembril kell 11.00 ESIMESE ADVENDI JUMALATEENISTUS. A. Lii­ vandi, J. Puusaag. Koor. Issanda surma mälestamine.

AASTALÕPU PIKEM TÖÖ­ KAVA MEIE KOGUDUSE KODULEHEKÜLJEL: www. tebk.ca

Austraalia põliselanike püha mägi suletakse turistidele Hiljuti teatati, et Austraalias suletakse põlisrahva palvel turistidele Uluru kalju, mida põliselanikud pühaks peavad.

Eriti populaarne oli 348 meet­ri kõrgune Uluru mägironi­ jate hulgas.

Austraalia võimude teatel on kalju sulgemiseks peale põlis­ rahva usuliste tunnete austamise teinegi põhjus – nimelt on Uluru oma madalusest hoolimata mägironijaile väga ohtlik.

(CP/EE)

EELK TORONTO PEETRI KOGUDUS 817 Mount Pleasant Road Toronto, ON M4P 2L1 Tel. 416-483-5847 e-post: stpeterstoronto@rogers.com Kodulehekülg: www.toronto.peetri.eelk.ee Praost Mart Salumäe, tel. 647-340-9271, mobiil 647-273-5858 epost: mart.salumae@eelk.ee Organist Marta Kivik Koguduse kantselei on avatud E 9.00-14.00, K 13.00-18.00, N 9.00-14.00. Muudel aegadel vastuvõtt eelneval kokkuleppel.

TORONTO VANA-ANDRESE KOGUDUS 25 Old York Mills Rd., North York, ON M2P 1B5 Õp. Kalle Kadakas Talituste küsimustes võib õpetajale helistada ööpäevaringselt: tel.: 416-778-6360, mob 416-727-2384 Epost: op.kadakas@gmail.com Kantselei tel.: 416-923-5172.

Juhatuse esinaine Riina Klaas, epost: riinaklaas@gmail.com Koorijuht Heli Tenno

Pühapäeval, 3. novembril kl 1.30 pl JUMALATEENISTUS. Pühapäeval, 3. novembril KOGUDUSE LOTERII. kell 11.30 JU­MALATEE­NIS­ Loo­ simisele tulevad sügisannid, TUS. Pärast jumalateenistust maiustused, joogipoolis, hoidised, LEERIGRUPI esimene leeritund. lilled jms. – Sinu kogudus Kell 15.00 PALVUS EHA­ võidab. Annid palume tuua kiri­ TARES. kusse samal pühapäeval või nädal Pühapäeval, 10. novembril kell varem.

11.30 JUMALATEENISTUS AR­­ Pühapäeval, 10. novembril kl MULAUAGA. 11 h JUMALATEENISTUS Eha­ Pühapäeval, 17. novembril kell tares.

11.30 JUMALATEENISTUS. Pühapäeval, 10. novembril kl Kell 15.00 Palvus Soome 1.30 pl JUMALATEENISTUS. Kodus.

Pühapäeval, 17. novembril kl Kolmapäeval, 20. novembril kell 15.00 Piiblitund EHATARES. 1.30 pl JUMALATEENISTUS. Pühapäeval, 24. novembril kell Pühapäeval, 24. novembril kl 11.30 SURNUTEMÄLES­TUS­ 1.30 pl. Kirikuaasta viimane PÜHA JUMALA­TEE­NIS­TUS pühapäev. SURNUTE MÄ­LES­­ ARMULAUAGA. Laulab kogu­ TUSPÜHA JUMA­LA­TEE­NIS­ duse vokaalansambel.

TUS ARMULAUAGA. Laupäeval, 30. novembril kl EELTEATED: 1.30 pl ESIMESE ADVEN­ 1. detsembril toimub Peetri DIPÜHA KONTSERT PAL­ VU­ kirikus ühine jumalateenistus SEGA. Segakoor ,,Estonia“. Diri­ koos Päästearmeega. gent Ingrid Silm.

8. detsembril järgneb kell KOGUDUSE JÕULULAUD 11.30 algavale jumalateenistusele eesti rahvus-jõuluroogade ja koguduse jõulupuu. jõulu­lauludega.

Leerikooliga saab liituda veel Osavõtust palume eelnevalt ka detsembrikuu jooksul. Täpsem teatada Heli Koptile, tel 416 752 info koguduse õpetajalt tel: 7788.

647 273 5858 või email: mart.

Pühapäeval, 1. detsembril salumae@eelk.ee EESTIKEELSET JUMALA­ Jõuluõhtu jumalateenistus 24.

TEENISTUST Agricola kirikus detsembril kell 14.00.

I Jõulupüha jumalateenistus ei toimu.

Pühapäeval, 1. detsembril kl 4 armulauaga 25. detsembril kell õhtupoolikul PALVUS Soome 12.00.

Vana-aasta jumalateenistus kodus. armulauaga 31. detsembril kell LISATEADE. Õp. Kalle Ka­ 16.00. dakas viibib kuni 2. novembrini Naisringi kokkusaamised iga kodumaal puhkusel. Talituste kü­ kuu esimesel kolmapäeval kell simustes palun helistage: Riina 12.00.

Klaas, tel 416-444-5613.

Arhiivitoimkonna kokku­ saamised esmaspäeviti kl 10.0014.00.

Peapiiskop kutsus üles taastama reformatsiooni Eestisse jõudmise 500. aastapäevaks Martin Lutheri kuju 31. oktoobril tähistas meie kirik koos teiste evangeelsete kirikutega usupuhastuspüha.

Jumalateenistusel Tallinna Piiskoplikus Toomkirikus teenisid peapiiskop Urmas Viilma ja abipraost Arho Tuhkru.

Usupuhastuspüha jutluses ja karjasekirjas kutsus peapiiskop vaimulikke ja kogudusi üles taas­ tama ajalooline Martin Lutheri kuju Keila lähistel Kumnas.

Reformatsiooni 500. aas­ tapäeva tähistamisel kahe aasta eest istutati Eestimaal üle 500 õunapuu, et kuulutada kristlaste lootusest igavesele elule pärast ajaliku maailma lõppu. Too­ kordne puude istutamine lähtus Martin Lutherile omistatud üt­ lusest: „Kui ka teaksin, et hom­ me on maailma lõpp, istutaksin

Erioperatsioonis hukkus ISISe liider Nädalavahetusel teatas Ameeri­ka Ühendriikide presi­ dent Donald Trump, et USA eriväelaste operatsiooni käi­ gus lasi end pommivööga õhku äärmusrühmituse ISIS liider Abu Bakr al-Baghdadi ja USA võttis operatsioonis ISIS-e liidri vastu kinni kaks meest.

President Trump teatas püha­ päeval, et Baghdadi hukkus USA erivägede öises operat­sioo­ nis Süüria loodeosas Barisha külas mõne kilomeetri kaugusel Türgi piirist. Rünnakus hukkus

Martin Lutheri kuju miniatuurne koopia.

Foto: Peeter Langovits

täna veel õunapuu.“ Viilma kutsus üles sama väärikalt tähistama mõne aasta pärast ka reformatsiooni ideede Eesti- ja Liivimaale jõudmise 500. aastapäeva ja taastama kiriku ning kogukonna ühiste jõududega Martin Lutheri kuju selle ajaloolises asukohas, Keila lähedal Kumnas.

(Allikas: konsistooriumi

­pressiteade)

veel mitu ISIS-e liiget. Trumpi teatel ükski USA sõdur operat­ siooni käigus viga ei saanud.

ISIS endise liidri Abu Bakr al-Baghdadi surnukeha heideti merre. Üksikasju, kuhu ja millal laip maeti, ei antud, kuid prot­ seduuri kõrvutati USA eri­ operat­sioonis 2011. a tapetud ja samuti merre heidetud Osama bin Ladeni surnukeha kõrval­ damisega. (CP/EE) OPTOMETRIST

Dr. Kristel Toomsalu 2425 Bloor St. West

416-604-4688

tellimishinnad KANADAS koos käibemaksuga (GST)

Aastas $150.—; Poolaastas $80.—; Veerandaastas $43.—

KANADA UUDISED

üksiknumbrid on müügil Torontos: Kanada kinnisvaraturul oste­ takse üks viiest kodust inimeste poolt, kes on saabunud Kana­ dasse viimase 10 aasta jooksul, selgus tänavu läbi viidud uurin­ gust. Seega annavad uustulnu­ kad lisaks märkimisväärsele toetusele Kanada majandus­ kasvule ka suure panuse riigi kinnisvaraturule. (Lüh. CTV)

15

• Eesti Elu kontoris (3 Madison Ave. / 310 Bloor St. W.) • Toronto Eesti Maja kontoris (958 Broadview Ave) • Leaside Pharmacy’s (Suomi Koti juures) 795 Eglinton Ave. E.

TELLIMINE I KLASSI POSTIGA (kiripostiga) KANADAS: Aastas $180.00, poolaastas $95.00 ja veerandaastas $52.00. USA-s: aastas $200.00; poolaastas $108.00; veerandaastas $62.00. ÜLEMEREMAADES: aastas $275.00; poolaastas $140.00; veerandaastas $75.00.

Hinnad arvestatud Kanada dollarites.

Pangatshekk või Money Order kirjutada EESTI ELU nimele.

Tasuda saab ka otse Eesti Elu kontole Toronto Eesti Ühispangas või teha e-transfer, kasutades emaili aadressi: eetalitus@eestielu.ca

Tellimine saata

EESTI ELU 3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2

MATUSEBÜROO

R.S. KANE LTD. 6150 Yonge Street (lõunapool Steeles Avenue’d) North York, Ontario M2N 3W9

Tel. 416-221-1159

Palun mulle saata EESTI ELU aastaks / poolaastaks / veerandaastaks — tavaline / kiripostiga alates . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Tellimise katteks lisan $ . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . siinjuures rahas / tšekiga / rahakaardiga.

Tellimine on: uus ❑ uuendus ❑ Nimi: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Aadress: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Pikaajalised kogemused eestlaste teenindamisel

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Mõõdukad hinnad

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

16

EESTI ELU reedel, 1. novembril 2019 — Friday, November 1, 2019

Nr. 44

Tellige EESTI ELU! Sündmuste kalender • Laup., 5. okt. – teisip., 5. nov.

ARNE ROOSMANI NÄITUS ,,A TOUCH OF JAZZ“ Studio Dreamshare’is, Pembroke, Ont., 18 Pembroke St. W. • Laup., 2. nov. kl 4 pl JUUBELISADU 2019 Eesti Majas: Toronto Eesti Selts 75, Toronto Eesti Seltsi Täienduskool 70, Toronto Eesti Seltsi Keskkool 55, Toronto Eesti Seltsi Lasteaed 55, Toronto Eesti Püssi- ja Püstoliklubi 50.

• Pühap., 3. nov. pärast jumala­ teenistust VANA-ANDRESE KO­­ GU­DUSE LOTERII Agricola kiri­ kus.

• Pühap., 3. nov. kl 3 pl KOHTUMINE EESTI KIRJA­ NIKE REIN RAUA ja KAI AARE­ LEIDIGA Tartu College’is.

• Kolmap., 6. nov. kl 7 õ ANDRES KASEKAMPI LOENG ,,Vaikiv ajastu“ Tartu College’is.

• Reede-pühap., 8.-10. nov.

ESTDOCS. GALAÕHTU reedel, 8. nov. kl 6 õ Eesti Majas.

EUFF 2019 Torontos esitleb Eesti filmi Seltsimees laps Juba 15. korda toimuv Eu­ ­ roopa Liidu riikide filmifesti­ val Torontos leiab sel aastal aset 7.-21. novembrini. Filme näidatakse Torontos kinos Royal (608 College St). Sisse­ pääs tasuta. Filmide linas­ tused korraldavad EL riikide esindused.

Eestit esindab sel aastal EUFFil 2018. aastal valminud Monika Siimetsa ,,Seltsimees laps“.

Filmi tegevus toimub aastal 1950 ja hiljem 1955 ja põhineb armastatud ja mitmeti hinnatud ja vääristatud kirjaniku Leelo Tungla raamatutel ,,Seltsimees laps ja suured inimesed“ ning ,,Samet ja saepuru ehk Seltsi­

mees laps ja kirjatähed“.

Film on saanud eelmisel aas­ tal Busani rahvusvaheliselt filmi­festivalilt publikupreemia, Waterloo ajalooliste filmide fes­ tivalilt peapreemia ja filmikriiti­ kute auhinna ja UK festivalil tunnistati aasta parimaks män­ gufilmiks.

Režissöör Moonika Siimets on ühtlasi filmi stsenarist.

Produtsent Riina Sildos, operaa­ tor Rein Kotov, muusika Tõnu Kõrvits.

Peaosades Helena Maria Reisner – Leelo ja Tambet Tuisk – Leelo isa Feliks.

Film linastub reedel, 15. nov. kl 6 õ.

• Neljap., 14.–pühap.,17. nov.

MUSIC + TECH: ESTONIAN MUSIC WEEK ja KONVERENTS LATITUDE 44 WE: Global Learning Centre’is ja erinevates esinemispaikades. Piletid ja info: estonianmusicweek.ca.

• Estonian Music Week üritused toimuvad järgnevalt: - Neljap., 14. nov. Ensemble U (WE: Global Learning Centre); Avaüritus (Archeo) - Reedel, 15. nov. Puuluup, Kaili Kinnon, Mari Sild (Art­scape Sandbox) - Laup., 16. nov. NOËP (The Hideout), Puuluup (Cotton Factory, Hamilton) - Pühap., 17. nov. lõpupidu: Vaiko Eplik, Tiina Kiik (Tartu College) - Reedel, 29. ja laup., 30 nov. lisakontserdid: - Kadri Voorand ja Laila Biali (reedel Westdale Theatre, Hamilton ja laup. Royal Cinema, Toronto).

• Laup., 23. nov. kl 1 pl Toronto Eesti Maleklubi MALE­ TURNIIR Toronto Eesti Baptisti kirikus.

• Külastage Toronto Estonian Virtual Art Gallery’d aadressil www.tevag.ca.

Eesti Kunstide Keskus ja Estonian Studies Centre kokkulepe säilitamaks kunstikogu Estonian Arts Centre (Eesti Kunstide Keskus) (EKK) ja Estonian Studies Centre (ESC), mõlemad heategevuslikud or­­ga­ nisatsioonid, on jõudnud kok­ kuleppele EKK kunstikogu paremaks hoiustamiseks. EKK ­kunstikogu on olnud hoiustatud Toronto Eesti Majas, mille seis ei taga kunstile piisavaid säili­ tustingimusi. Estonian Studies Centre’il Tartu College’is on vastavad turvalised ruumid ja

kliimaseadmed, mis hoiavad kesk­konna konstantsemana kuns­ titööde pika ajalise säili­ miseks. EKK korrastab kogu ja annab kollektsiooni üle ESC’le koos rahalise toetusega riiulite ja muu hoiustamise soetami­ seks.

Seega EKK teatab, et lõpetab kunstitöödest koosneva anne­ tuste vastuvõtmise ning tänab kõiki toetajaid ja annetajaid.