This newspaper was mailed on Friday, November 1, 2019
Kommentaarid ja arvamused (lk. 5)
Estonian Life English Language Supplement (p. 8–11) Nr. 44, 2019
Reedel, 1. novembril — Friday, November 1
www.eestielu.ca
Rahvusülikool 100 Eesti Rahvusülikooli 100. aastapäeva aktus ja vastuvõtt toimus reedel, 25. oktoobril Tartu College’i saalis. Kohal viibis ka delegatsioon Tartust eesotsas rektor Toomas Asse ri ga. Muusikalises osas kau nistas aktust Akadeemiline Segakoor „Ööbik“ Rosemarie Lindau juhatusel. Teadusta jana tegutses Eesti Õppetooli Sihtasutuse president Peeter Einola. Avasõna lausus Toronto Ülikooli Eesti Õppetooli juhata ja professor Andres Kasekamp, kes tähendas, et Tartu Ülikoolil on mitu aastapäeva. Seekord tähistame selle õppeasutuse kui rahvusülikooli 100. aastapäeva. Tegelik kuupäev on 1. detsem ber ja siis toimuvad selleko hased pidustused Tartus, täna teeme seda ennetavalt Torontos. Vahetult pärast avasõna lauldi ühiselt „Gaudeamus igitur“ Rosemarie Lindau juhatusel. Aktusekõnelejaks oli Tartu Ülikooli rektor professor Toomas Asser, keda tutvustas professor Anne Agur kui arstiteadlast ja Eesti Teaduste Akadeemia lii get. Oma praegusele ametikoha le valiti ta 26. aprillil 2018. Mõningaid väljavõtteid lugu peetud õpetlase sisukast kõnest. Tartu Ülikooli esmane ülesanne on rahvusluse hoidmine, eesti keele ja kultuuri säilitamine ja arendamine. Ei ole aga ka võimalik eirata rahvusvaheli sust, me ei saa ega tohi end üle
… ja EstDocs algaski! Sügishooaeg on saanud täis hoo sisse ja põnevaid ettevõt misi on Toronto eestlaskonnas mitmeid. Üks oodatuimaid on kahtle mata EstDocs, mis rõõmustab filmisõpru juba 15. korda. Natukene vähem kordi on põhifestivali avataktiks aga ol nud lühifilmide võistlus, mis on avatud kõikidele huvilistele. Kuni seitsmeminutilisi lühifilme võivad võistlusele esitada kõik soovijad, selleks pole vaja filmialast eriharidust. Ja võistlus on näidanud, et publik hindab väga ka amatööride hästi näh
jäänud maailmast isoleerida. Tartu Ülikool on ühiskonna teenija, tal on tasakaalustav roll, ta seob erinevaid põlvkondi. Rahvusvahelisel tasandil on toimunud peadpööritav areng, meid tuntakse maailmas kui arvestatavat teadusülikooli, oleme tõusnud edetabelis mär gatavalt, meie rahvuskultuur on väärtus omaette. Lõpuks tõstis kõneleja esile Tartu Ülikooli Sihtasutuse viimase koguka annetuse Torontost, nimelt Valda ja Bernard Õuna mäles tusfondist. Akadeemiline Segakoor „Öö bik“ esitas kaks laulu: Tõnu Kõrvitsa „Emakeelelaul“ Doris Kareva tekstile ja Charles Kipperi „Teretus“ Lydia Koi dula tekstile. Nagu dirigent Rosemarie Lindau tähendas, on viimase laulu lõpuread ühtlasi koori motoks. Järgnevalt tutvustas teadus taja Tartu Ülikooli külalisi, kelleks peale juba mainitud ak tusekõneleja olid järgmised isi kud: professor Margit Sutrop, humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna dekaan ja praktilise filosoofia professor; professor Mihkel Solvak, Johan Skytte poliitikauuringute instituudi di rektor; dr. Aigi Rahi-Tamm, ajaloolane ja arhiivinduse osa konna juhataja; dr. Mait Metspalu, Eesti Genoomi insti tuudi direktor; Kristi Kerge, (Järgneb lk. 4)
tud/tehtud linalugusid ja lemmi kuks ei pruugigi alati elukut seliste töö olla. Sel aastal näidati lühifilme neljapäeva, 24. oktoobri õhtul Tartu College’i saalis. Uksed avati publikule juba tund enne linastust ja see oli hea aeg end festivaliuudistega kurssi viia, nautides ka suupisteid, kohvikringlit või valides midagi baarist. Lühifilmide konkurss on alati loterii – nii korraldajatele (ne mad saavad siiski oma võidud teada pisut varem) kui publikule. Filme esitatakse veel üsna viimasel minutil. Aga see ette
Postal Agreement No 40013472
Üksiknumbri hind: $3.00
Tänak-Järveoja kindlustasid ralli MM-tiitli
Tartu Ülikooli rektor Toomas Asser. Foto: Peeter Põldre
Värsked maailmameistrid Ott Tänak (par) ja kaardilugeja Martin Järveoja. Foto: toyotagazooracing
Peeter Einola. Foto: Peeter Põldre
Andres Kasekamp. Foto: Peeter Põldre
Eelmisel nädalavahetusel peeti Kataloonias hooaja eelvii mane WRC etapp. Toyota tiimis sõitvad eestlased Ott Tänak ja Martin Järveoja tegid Eesti motospordis ajalugu – nad krooniti esimeste eestlastena autoralli maailma meistriteks. ,,See on olnud mu eluaegne eesmärk, sellest ajast peale, kui me autospordiga tegelema hakkasime,“ ütles Tänak aja loolise sõidu järel antud intervjuus. ,,Minu perekonnas on autosport olnud eluaeg veres. Isa (Ivar Tänak – toim) tegeles juba ajast, kui ma alles sündisin,“ lisas värske maailma meister. Tänak-Järveoja alustasid viimast võistluspäeva kolmandalt kohalt, kaotades päeva kolme esimese katse järel teisel kohal olnud Dani Sordole 5,8 sekundit. Eestlased suutsid aga punk tikatse võimsalt võita ja lõpetasid ralli Thierry Neuville’i järel teisel kohal. Ralliekipaaži Ott Tänak – Martin Järveoja on rallispordi asjatundjad pidanud kõige kiiremaks juba viimasel paaril aas tal, kuid nii eksimuste kui tehniliste apsude tõttu on kahel viimasel aastal lõpetatud MM-sari kolmandal positsioonil. Sama kõrgele on rallis tõusnud ka Markko Märtin koos kaar (Järgneb lk. 3)
arvamatus teebki filmiõhtu eri liseks. Nagu viimastelgi aasta tel, oli filme erinevatest kohta dest maailmas, oli Eestist tul nud filme, aga ka Rootsist ja Prantsusmaalt, rääkimata koha likest. Mitu filmi olid valminud EV100 silmas pidades ja tut vustasid tuntud Eesti kunstnike (Evi Tihemets, Jüri Arrak, Raul Meel, Marko Mäetamm, Navitrolla jt) vaateid ja mõtteid vabadusest, mida nad jagasid oma tööde litograafiatehnikas valmimise protsessis. Paar filmi tõstsid esile Eesti Lipu Seltsi tegevuse, saime lähemalt teada pikalt kinniseks linnaks olnud Sillamäest, kuul sime, kuidas defineerib end (Järgneb lk. 4)
Mitmel EstDocs festivalil vabatahtlikuna kaasa aidanud Jaak Järve on juuresoleval pildil koos tänavuaastase lühifilmide konkursi juhi, lühi filmiõhtul teadustajana tegutsenud Keltie Thomasega. Foto: EstDocs
