12
EESTI ELU reedel, 1. novembril 2019 — Friday, November 1, 2019
Nr. 44
Eesti laulupeod ja meie rahvuslik identiteet Ülalmainitud teemal toimus kolmapäeval, 23. oktoobril Tartu College’i saalis arutelu Andres Raudsepa juhendusel ja innukal eestvedamisel. Juhendaja oli üritust põhjali kult ette valmistanud, vähe malt visuaalses osas. Mitme sugused ajaleheartiklid ja muud laulupidudega seotud trükised moodustasid minia tuurse näituse, mida oli huvi tav silmitseda ja milleks kok kutulnuid ka julgustati. Mis puutub verbaalsesse külge, siis algul see takerdus pisut ega kulgenud nii sujuvalt, kui oodatud, kuigi ettevalmis tused olid ka ses osas põhjali kud. Juhendaja oli ürituse välja kuulutanud kui interaktiivse loengu ning ajakirjanduse kau du püüdnud kuulajaskonda ette valmistada teemat käsitlevaid küsimusi varem avaldades. See tõttu tekkis kõnepuldi (mida juhendaja küll ei kasutanud) ja auditooriumi vahel tõrksavõitu jäära sarvist tirimise efekt: üks pool ootas loengut, teine eeldas kommentaarideks/eksamiküsi musteks valmisolekut. Tänu juhendaja visale aktiiv susele võttis arutelu siiski vedu
ja muutus pikapeale soovitult interaktiivseks. Asuti otsima ja mõnel määral ka leidma vastu seid püstitatud küsimustele. Juhendaja oli jaganud laulupeod mitmesse ajaperioodi, alates ärkamisajast kuni tänapäeva. Igal perioodil tõstsid laulupeod eestlaste rahvuslikku isetead vust. Ühislaulmisest võrsus nii lauljates kui ka kuulajates vaba dusiha, vastupanu venestamise katsetele, vabariigi ajal kerkis esile rahvuslik koorilooming. Pikal nõukogudeperoodil kuju nes sellest passiivne vastupanu võõrvõimule. Ka laulva revolut siooni mõiste on tõelus, mitte pelk retoorika. Taasiseseisvunud Eesti laulupeod on tutvustanud meid välismaailmale rohkem kui kunagi varem. Üha enam ja enam välismaiseid koore osaleb laulupidudel, meil on ainu laadne traditsioon, millel pole arvestatavaid paralleele kogu maailmas. Juhendaja otsis intensiivse sõbralikkuse maagilist mõistet, laulupidude õhkkonda iseloo mustavat võlusõna. Pakkus omalt poolt välja „empaatia“ – osadustunne teiste inimestega. Kahtlemata hea sõna, kuid mitte
piisavalt kõikehõlmav. Keegi koosolijaist arvas laulupeos nägevat ühispalvet. Teisalt loeti laulupeo õnnestunuimaks moto sildiks 2009. aastal kasutatud „Üheshingamine“. Äsjamöödunud laulupeo muu sikaline juht Peeter Perens ühes ajalehele antud intervjuus nime tas laulupidu eesti rahva sünni tunnistuseks. Sellel on ilus kõla, kuid tekitab ebameeldivaid assot siatsioone. Kui on välja kirjutatud sünnitunnistus, on loogiline eeldada, et kord kirju tatakse ka surmatunnistus. Siin kirjutaja näeb laulupidudes pi gem meie rahvuslikku usutun nistust. Kreedol on püsiv tähen dus, seda korratakse ikka ja ikka jälle, selle mõõtmed on igavikulised. Arutelus kerkis üles ka laulu pidude tulevik. Viimaste laulu pidude arengusuund on olnud tugevalt nõudlikkuse poole kuns tilises täiuses, nii laulu kvaliteedi kui loomingu osas. On saavutatud ka märkimis väärseid tulemusi, kuid see on vaid raha üks pool. Tehniliselt nõudlike laulude kunstiküps esi tamine on omandatud nõrge mate kooride väljapraakimise
Ansambel U: pakub naudingut oma tundliku kõlapildi ja huvitavate muusikaliste eksperimentidega
kuulda head tagasisidet ini mestelt, kes võivad pärit olla hoopis teistsugusest taustast ja keskkonnast. Side Kanadaga. Kas olete varem Kanadas viibinud? Mis on ansambli lemmikud Kana da kaasaegsest klassikalisest muusikast? Me oleme Kanadast mõelnud aastaid, aga kontaktid on siiani olnud pigem juhuslikud. Oleme U:-ga mitmel korral mänginud USAs, kuid Kanadas mitte. Kõige tugevam seos ja huvi meie jaoks on olnud aastaid kahtlemata Udo Kasemets. Tema mõttemaailm, selged ideed, tohutu avatus ja samas kustumatu uudishimu langevad kokku ka meie ideaalidega. Oleme mänginud Kasemetsa teoseid ka varem, nii Eestis, Saksamaal kui Prantsusmaal, kuid nüüd, tähistamaks Udo Kasemetsa 100. sünniaastapäeva ja olles süvenenud tema teos tesse palju enam, on saanud üha selgemaks, milline erakordne looja ta oli! Millise hoolega on läbi mõeldud ja kirja pandud tema teosed, kui täiuslikud, samas vabadust ja mänguruumi jätvad on tema süsteemid! Me oleme tegelenud erinevate heliloojate nn lahtiste või ava tud partituuridega päris palju – need on teosed, mis ei anna ette konkreetset notatsiooni, vaid eeldavad esitajatepoolseid otsu seid, loovust, improvisatsioo nilisust, samas ka distsipliini. Pole kahtlust, et Udo Kasemets on sellel alal meister. Pole ime, et 1960. aastate Põhja-Ameeri ka eksperimentaalse suuna heli loojad nagu John Cage, Gordon Mumma, Robert Ashley ja Pauline Oliveros pidasid temast väga lugu ja olid temaga lähe dastes suhetes. Viimasel ajal olete ärata nud tähelepanu oma interak
Ansambel U: hakkas tegutsema 2002. a. Tänaseks on sellest saanud Eestis tuntuim uue muusika ansambel, mis pakub naudingut oma tundliku kõlapil di ja huvitavate muusikaliste eksperimentidega. Ansambel esitab nii kaasaegset klassikat kui eksperimentaalseid kompo sitsioone; paljud Eesti heliloo jad on kirjutanud muusikat spetsiaalselt neile. Ansambel U: on võitnud mitmeid nimekaid auhindu ja osaleb tihti muusika festivalidel nii kodu- kui välis maal. Lea Kreinini küsimustele vastas Tarmo Johannes. Kuidas Ansambel U: kokku sai? Kas olete sõpruskond või tegutsete pigem professionaal setel alustel? Ansambli algidee tuli Taavi Kerikmäelt (ansamblis klaver). Mõtlesime hoolikalt, kellega koos tahaks mängida. Loomu likult oli väga tähtis mõelda ka mängijate võimekusele ja paind likkusele, aga vähemalt sama oluline tundus, kuidas inimesed kokku sobiks ja liht
salt kellega oleks tore koos mängida. Püsiv koosseis kuju nes välja paari aastaga ja sellest ajast oleme kokku jäänud täpselt samas koosseisus. Me oleme head sõbrad ja usun, et usaldavad ja toetavad – see on ka midagi, mis on mängus tege likult kuulda. Olete palju reisinud. Milline festival või esine mispaik on eriliselt meelde jäänud või pakkunud teile muusikutena kõige suuremat elamust? Oma 16 tegevusaasta jooksul me oleme sattunud tõesti päris paljudesse kohtadesse, olukor dadesse ning seiklustest ei ole tulnud puudu. Ma ei tahakski üht või paari neist eraldi välja tuua, aga selge on see, et Island ja Brasiilia, Sitsiilia ja Nižni Novgorod on üpris erinevad. Samas on kontakt publikuga olnud peaaegu alati väga hea ning erakordselt julgustav on
©Evert Palmets
Andres Raudsepp, meeskoori vormis, enne oma loengut kolmapäeval, 23. oktoobril Tartu College’is seismas oma poolt toodud väljapanekute ees. Suurem osa olid paigutatud kahele pikale lauale, kus võis leida raamatuid, trükiseid ja veel lõiku kodumaisest ajakirjandusest viimase üldlaulupeo kohta. Foto: Ants Toi
hinnaga. Tekib küsimus: milli sel määral peavad laulupeod pakkuma rahvale laulukunstilist ja millisel määral rahvuslikku elamust? Mõlemad on olulised, kuid rahvuslus peaks jääma esikohale. Kunsti küpsuse aren da mine toimub võrratult efek tiiv semalt üksikkooride ja väiksemate ansamb lite kaudu, millest meil pole puudu. Järgmiste laulupidude korralda jate südameasjaks peaks jääma
leida nende kahe ele mendi va hel mõistlik tasakaal. Ärgem unustagem kaht tõsiasja. Esiteks pole jutt eesti rahva enda va baks laulmisest müüt, vaid tege likkus. Teiseks pidagem silmas, et vabadust nagu iga üllast aaret on kordades raskem hoida kui saavutada. Kui oleme oma rahva kord vabaks laulnud, siis laulgem edaspidi nii, et see vabadus kes EERIK PURJE taks.
tiivse projektiga „Publiku orkester“, kus kuulajad saa vad oma nutiseadmega muu sika loomisel ja esitamisel kaasa lüüa. Kuidas see tege likkuses välja näeb? Kas sel line kaasalöömine on võimalik ilma eelneva muusikalise hari duseta? Jah, loomulikult, see ongi projekti oluline mõte, et liituda saavad kõik ja võim on nii öel da rahva käes. Torontos tuleb esitusele aga teine, samuti tu gevalt tehnoloogiale tuginev, sa mas hoopis teise suunitlusega projekt, mis püüab igale ini mesele luua just väga perso naalset, turvalist ja isiklikku ruumi, võimaldada erilisi taju kogemusi. Projekt kannab nime ,,Vaata enda ümber, vaata enda sisse“, selle raames loodi Eesti erilistest looduskohtadest ins pireeritud heliteosed ning nen dega põimuvad virtuaalreaalsus videod. Kontserdil antakse pub likule VR-prillid, käivitatakse vastavad videod, U: muusikud mängivad ümber publiku ning sellisel moel on publik silmade ga justkui ühes, kõrvadega teises ruumis. See võimaldab luua erilise keskkonna, kus inimesed on kirjeldanud, et tekkiv kuns tielamus on midagi hoopis teist sugust, võrreldes tavakontserdi ga. (projektist: http://www.uuu.ee/j/ et/projektid/vr-est https://www.estonianmusicweek. ca/ensembleu) Annate Torontos mitu kontserti, aga teie program mis on ka õpitoad. Mida neis õppida saab? Õpime eelkõige meie. Meil on väga meeldiv võimalus töötada mitu päeva University of Toronto muusikaosakonnas Kasemetsa teoste kallal koos muusikute ja heliloojatega, kes Kasemetsa lähedalt tundsid ja
koos temaga töötasid. See on äärmiselt huvitav, sest sel moel püüame osa Kasemetsa (suuli sest) pärandist Eestisse ,,tagasi“ viia – 16. ja 17. novembril toi mub Tallinnas konverents ja kontserdid, mis on pühendatud Udo Kasemetsa 100. sünnipäe vale. (vt http://www.uuu.ee/j/et/ uudised/57-udo-kasemets-100) Millist muusikat meeldib ansambli liikmetele kuulata vabal ajal? Vabal ajal tahavad kõrvad enamasti pigem puhata. Aga muusika-ampluaa, millest me mõnikord räägime, mida keegi on kuulanud või mingis oota matus koosseisus mänginud, on uskumatult lai.
Kadrinas avatakse hingedepäeval unikaalne Ristisalu Laupäeval, 2. novembril ava takse Lääne-Virumaal, Kadri nas surnuaia taga kogu Eestis unikaalne Ristisalu, mille autoriks on kunstnik Teet Suur ja materjaliks üle ae gade säilinud, kuid surnuaias haudadel enam mitte kasutust leidvad metallristid. Idee Kadrina ristide eks poneerimisest kunstilise Risti saluna sai alguse 2015. aasta aprillis, kui ajakirjanik Rein Sikk, vallavolinik Ülo Kais ja Kadrina Katariina koguduse õpetaja Meelis-Lauri Erikson tulid välja mõttega, et Kadrina kiriku veerel seisvad ristid va jaksid nii enamat väärtustamist kui ka korralikku eksponeeri mist. Selleks kaasati kunstnik Teet Suur, kes on spiraalikuju lise maketi „Maa ja taeva va hel“ autor ja maastikuarhitekt Rait Karus. (PT/EE)
