Nr. 44
EESTI ELU reedel, 1. novembril 2019 — Friday, November 1, 2019
5
Kommentaarid ja arvamused KANADA PÄEVIKUST
Kõheledes
maailm kannatab ainult inimte gevuse tõttu. Skeptik tuletab Mõni meist hindab eriti kirja meelde, et maakera on näinud sõna. Ei sotsiaalmeedia, inter juba viit täielikku elavate välja net ega televiisor tõmba. Ka suremist, seda kas vulkaanide kino, kuna elu on pahatihti tegevuse, meteooride või muude jubagi selline. Lugemine lu ootamatuste tõttu. Ehk polekski bab, kui meelelahutuseks, inimesi olemas ja dinosaurused siitsinasest inetust maailmast valitseksid ikkagi, kui selgest pääseda; kui enese harimi taevast poleks tohutu põnts tul seks, siis on üllatavalt palju nud. Ei saa vaielda vastu McKib head ja kasulikku leida just beni põhiteesile, et on ehk liiga raamatust. hilja peatada kliima muutumise Tänavuste lektüüride hulgast tagajärgi. Oluline on see, et just tuleks esile tõsta kevadel il USA rikkurid on olnud kaikaks munud Bill McKibbeni teost kodarates. Ja just need, keda Falter: Has the Human Game raskem sallida. Poliitikud, inter Begun to Play itself Out?. neti, arvutite miljardärid. Hinnates väga Toronto head Süüdi on McKibbeni olulise raamatukogusüsteemi, oli soo viks varem seda raamatut luge raamatu järgi tahtevabaduse, da, aga ootejärjekord oli pikk. täieliku tegevusvabaduse proh Kuid korralik eestlane suutis vetess Ayn Rand, libertarianismi raha kokku hoida, olla kannatlik suur kuju. Teismelistena, ajal ning oktoobris saigi pihku väär kus ollakse väiksema teadmiste pagasiga, uskudes pea kõike, lu tuslikke mõtteid. Vermontis elav õppejõud gesid paljud Randi raamatuid McKibben on ka viljakas ja The Fountainhead ja Atlas oluline kirjanik. Juba 30 aasta shrugged, jäädes peaaegu usku eest nägi trükimusta ta esimene ma, et sellisel poliitilisel kalla raamat, mis juhtis tähelepanu kul on väärtust. Päris maailma kasvuhoone-efektile, mida nüüd sattudes, tööinimesena ja polii tunneme kui kliimamuutust. tiliselt valijana kadusid sellised Sellest saadik on ta sulest 16 li mõtted loodetavasti peast. sateost ilmunud. Ta on keskkon Kuid mitte meie rikkuritel. nakaitse-organisatsiooni 350.org McKibbeni sõnul on üllatavalt asutajatest. Vaielda tuleb pisut palju neist Randi jüngrid. hea teadlasega, kuna paljud Mitmel olevat kas üks või teine pole veendunud, et meie imelik nimetatud Randi teostest öölaual
või nad on mitu korda neid lu genud. Kokkuvõtlikult ja ehk dogmale – tõenduseta tõeks peetav õpetus – liialt palju tähelepanu esitades, soovivad Randi kooli kuuluvad võimali kult vähe riigi sekkumist nende tegevusse. Ning nii ongi. Kanadas on teadagi Alberta bituumeni varud suureks sisse tuleku allikaks. Niivõrd, et pea minister isegi riigistas kontro versiaalse Trans Mountain trassi, $10 miljardise hinnaga maksu maksjale, mis viiks ookeani äärde, bituumeni väljamaale saatmiseks. (Ja enne valimisi väitis, et tema on ainus, kes kliima muutuse vastu võitleb…) Fort MacMurray bituumenipro jekti taga olid vennad Kochid. Nimetatud ressurssi tarvitatakse muuhulgas katusesindlite val mistamises olulise komponen dina. McKibben rõhutab teose alul just seda. Mida tumedam katus, seda enam päikesekiired mõjutavad kliimat. Küttes maja, suvel õhujahutust, elektrit roh kem nõudes. See vaid üks pisike tegur hetke muredes. Kochid said tohutult rikkaks, miljardärid, kuid võitlevad muu tuste vastu. Palju raha on inime sel ikka vaja? Hea näide on sel lest, kuidas Tesla firma sõsa r ettevõte välja suretati Arizonas, USA päikeserohkeimas osarii gis, kus aastas keskmiselt 299 pilvitut päeva. Tesla omaniku Elon Muski nõbu asutas sinna päikesepaneelide firma, et päi
keseenergiat rakendada. Tasuta elekter, kliimamuutuse vastu võideldes. Ent Kochid nägid majanduslikku kaotust, nende domineeritud maagaasi- ja õli energiale põhinevad elektrit pak kuvad firmad lihtsalt sõid Tesla ettevõtte välja. Selliseid näiteid on veelgi. Ning tsitaate raamatus rikkuritelt, et neid kliima muutus ei mõjuta, kuna nad on selleks ajaks, kui siin maamunal elamine on tõesti ebameeldiv, ammu surnud. Uskumatu! Kes on siis need mehed? Tuleb alustada poliitiku, rikka mehega, USA presidendi Donald Trumpiga, kes on The Fountainheadi kirjeldanud kui oma lemmikraamatut. Siis maail ma rikkaim mees, Ama zoni asutaja Jeff Bezos. (Vaieldavalt on Venemaa president klepto kraat Vladimir Putin isegi rik kam, aga Läänes puuduvad kinnitatavad faktid.) PayPal’i asutaja Peter Thiel. Facebooki Mark Zuckerberg, kelle roll Trumpi valimises oli suur. Ta on ka tehisintelligentsi (AI) suuremaid toetajaid, ohuks mit meti mõtlevale ja reageerivale inimkonnale. Uber autosõidu asutaja Travis Kalanickul oli oma Twitteri kontol The Fountainheadi kaanepilt kui avatar. Apple’i kaasasutaja Steve Wozniak on avalikult tun nistanud, et Atlas Shrugged on olnud talle oluliseks elujuhi seks. Isegi Elon Musk, keda ülal mainitud kui alternatiivse
Lugeja kiri
Kirjandusega võiks lähendada eesti diasporaad Eestile Põhjamaade eeskuju: kirjanduslik videvikutund ka eestlastele? Nordeni (Põhjala) nimelise ühingu eestvedamisel on pal jude aastate jooksul Põhja maades igal sügisel korralda tud Kura skymninguks nime tatud kirjanduse ettelugemise õhtu. Kura skymning on eesti sõnaraamatu järgi videviku tunni pidamine. Põhjalamaades loetakse siis meeleoluka sügisõhtu hämaru ses küünlavalguses ette mõne põhjamaade kirjaniku teos. Ette lugemisi korraldatakse näiteks raamakogudes, ühingute kokku tulekutel, perede ringis jne. Sama teost loetakse rootslastele rootsi keeles, taanlastele taani keeles jne. Selle aasta teoseks on valitud taanlase Karen Blixeni ,,Babettes gästabud“. See on olemas ka eesti keelde tõlgituna ,,Babette’i pidusöök“, 1996. Tänavu toimub etteluge mine 11. novembril. Kura skymningu korralda misega suurendatakse Põhjala rahvaste huvi üksteise kultuuri vastu ja lähendades neid rah vaid üksteisele.
Kas ei võiks ka eestlased kor raldada taolist üleilmset videvikutundi eesti kirjandus klassiku ettelugemisega? See tähendaks eesti laialipillatute kogukondade üksteisele lähen damist ja tugevdaks nende kuu luvust Eesti kultuuriruumiga. Eesti diasporaa Eestiga tõhusam sidumine on ju kuulu tatud isegi Eesti riiklikuks üles andeks. Mõni ülemaailmne eesti keskorganisatsioon koostöös so biva kirjandusliku ühendusega võiks ettelugemiseks välja vali da eesti kirjandus klassiku ja teha see kõigile kättesaadavaks, näiteks välja trükitavaks inter netist! Selle ettelugemine toi muks samal ajal igal pool maa ilmas, kus leidub eestlasi ja ees ti sõpru. Ette lugemine toimuks eesti keeles, aga vajaduse korral võiks kasutada ka eesti klassikat tõlgituna mõnda teise keelde, näiteks ing lise, rootsi, soome, vene keelde. Mõnel juhul võiks ettelugemiseks kasutada kuulde raamatut (audioraamatut). Loodan, et ettepanek pakub eesti globaalsetele organisat sioonidele sellist huvi, et seda tasuks edasi arendada. JAAK KIVILOOG Helsingi
Annetaja tutvustus: Thomas ja Kristiina Heinsoo Tom ja Kristiina Heinsoo jaoks on täiesti loomulik, et nad jätkavad tugevat tra ditsiooni toetada ja osaleda Kanada eesti kogukonna tegemistes – nende perekond on seda teinud juba ligi 70 aastat. Torontos asuva Heinsoo Insurance omanikena on neil olnud hea pilt eesti kogukonna arengust alates sellest, kui siia asus elama esimene põlvkond, ning neil on suur au ja hea meel olla uue etapi edasiliikumise lahutamatuks osaks. ,,Tahame edasi liikuda sellelt tuge valt aluselt, mille meie vanemad raja sid,“ selgitas Tom. ,,Nüüd on meie kord tulevikku toetada.“ Torontos elavatel Tomil ja Kristiinal on kaks poega: Jakob, 10 ja Mihkel, 8. Nende pere toetus uue International Estonian Centre (IEC) väljaarenda mi seks on sada tuhat dollarit. ,,Kingituse teeme minu ema ja isa mälestuseks ning tänutäheks Eesti kogukonnale, kes on minu isa poolt
1951. aastal asutatud firmat toetanud.“ Pärast Kanadasse emigreerumist 1950. aastal seadsid Ilmar ja Margot Heinsoo oma elu sisse Torontos. Tomi isa Ilmar on kogukonnale hästi teada, kuna ta tegevus oli tihedalt seotud Eesti küsimustega. ,,Tal oli tuline soov Eestit uuesti iseseisvana näha ja ta pühendas väga palju aega selle eesmärgi nimel,“ rääkis Tom. 1971. aastal määrati Ilmar Eesti au konsuliks Kanadas. Seda ametit pidas ta ligi 30 aastat. Tema jõupingutusi ise seisva, demokraatliku Eesti taastamisel tunnustati 1996. aastal, kui Eesti presi dent omistas talle Riigivapi teenete märgi. Heinsoo Insurance, mis pakub laias valikus kindlustusteenuseid ja finants tooteid, on endiselt seotud konsulaadi tööga, toetades selle tegevust. Konsu laadi kontor asub kindlustusfirma ruu mide kõrval Toronto Eesti Majas. Tomi õlgadel on ka aseaukonsuli kohustused. Tom, kes on oma firmaga olnud seotud 33 aastat, aitas üles ehitada tugeva meeskonna. Meeskonna lahuta matu osa Marta Kivik jäi hiljuti pensio nile peale neljakümmet tööaastat kind lustusagendina. ,,Marta oli osa meie firma perest ja me avaldame talle suurt tunnustust.“ Nii Marta kui ka Tom on olnud tun nistajaks eesti kogukonna arengule ja nad usuvad, et uude kohta kolimisega tuuakse kaasa uued tuuled, mis aitavad värskendada kogukonna tegevust. Tom usub, et eestlaste panus Toronto arhitektuurile IEC suurepärase moodsa rajatisega, mille autoriks on auhinnatud arhitekt Alar Kongats, äratab paljudes huvi ja tähelepanu. Ta
energia toetaja, kliimamuutust vähendamaks, leiab, et Rand esitab väärtuslikke arvamusi. Ning nimekiri on pikemgi, poliitikud nagu Paul Ryan, ainult endine Esindajatekoja spiiker ja aastal 2012 Mitt Romney valik viitsepresiden diks kandideerida, nõustub. Romney, samuti ülijõukas, kao tas valimised Barack Obamale, kes tunnistas, et teismelisena avaldas talle Rand parajat mõju. Huvitavalt on just Eestis, mitte ainult sel aastal, eriti toi munud, internetis muidugi, äge vaidlus kliimamuutuse üle ja inimtegevuse rollist selles. Nii poolt kui vastu. Annaks viimase kohta vaid ühe näite. Posti mehes ilmus juba 21. detsemb ril 2009. aastal, tollal juba kümme aastat kliimat uurinud Tartu observatooriumi teaduri Olavi Kärneri arvamus, väites, et inimtegevuse nö hukutav mõju kliimale on puhas polii tiline propaganda. Soovitaks seda võrgust otsida ja lugeda. Tunnistama peab, et kesk kondlik, kliima mure eksis tee rib. Pole aga tähenärimine, kui küsida, miks maakera soojeneb. Kui poliitiliselt kiresid leeki lüüakse, paanikasse minnakse, vaatamata faktidele ja ajaloo listele tõikadele, positiivseid samme astumata, tahtevabaduse jüngrite, rikkurite tiibu mitte kärpides, on inimkonna tulevik tõesti tume ja selgelt ohus. TÕNU NAELAPEA
ütles, et uue keskuse asukoht Toronto kesklinnas, transpordi ning peamiste kultuuri- ja akadeemiliste asutuste lähedal, on samuti suureks plussiks. Aastal 2021 tähistab Heinsoo Insurance oma 70. aastapäeva. „Ehitatav uus hoone meelitab kogu konda uusi inimesi, sealhulgas neid, kes pole varem kogukonna tegevusega väga seotud olnud. Tugevamaks saab see, mis meil juba olemas on, ja tekivad uued sidemed meie kõigi jaoks, nii isiklikul kui ka ametialasel tase mel.“ Siit leiab teavet projekti kohta • Tule ja osale 5. novembril meie sügisesel teabekoosolekul. Kooso lek toimub kell 19.00 Eesti Maja kohvikus aadressil 958 Broadview Avenue. • Külasta meie veebilehte – seda uuen datakse regulaarselt: www.esto niancentre.ca • Kui sa pole seda veel teinud, siis palun registreeru uudiskirja saajaks • Jälgi meid Facebookis: @EestiKeskus
