Eesti Elu / Estonian Life No. 44 | November 6, 2020

This newspaper was mailed on Friday, November 6, 2020

Kommentaarid ja arvamused (lk. 5)

Estonian Life English Language Supplement (p. 8–11)

Alates / since 2002 Nr. 44, 2020

Reedel, 6. novembril — Friday, November 6

www.eestielu.ca

Postal Agreement No 40013472

Üksiknumbri hind: $4.00

Kamalutäis koroonafolkloori Kolmapäeva, 28. oktoobri õhtul oli võimalus arvuti­ e­ kraanilt jälgida VEMU vir­ tuaalset loengut moodsas stiilis – koos eraldi, nagu nakkusekartus nõuab ja Maailma Terviseorganisatsioon ette kirjutab. Kõneles Eesti Kirjan­ dus­m uuseumi folkloristika osakonna vanemteadur Piret Voolaid teemal „Fännipa­ sunatest viikingite naasmi­ seni“.

Pealkiri, ja õieti vist kogu loeng, oli oma olemuselt in­ ­ fodeemiline – karm tõde pilaga pooleks ja vahel oli raske aru saada, kus üks lõppes ja teine algas. Saaremaal, kus Eesti ko­ roonakriis kõigepealt lahvatas, keelustati spordivõistlusel ergu­ tavad fännipasunad, mis väide­ tavalt levitasid koroonapisikuid.

Teiselt poolt levisid suust suhu kuuldused, et Läänemere vesi on nii puhas, et viikingid on naasmas Koroonassaare (endise Kuressaare) lähikonda.

Folkloristika osakond tegeleb mitme eri valdkonnaga, nagu rahvameditsiin, rahvajutud, rah­ vausund ja rahvahuumor. Käe­ so­leval aastal tõusis päevakorda rahva toimetulek koroonakrii­ siga. Internetimeemide kogu kasvas tohutult, ühineti rahvus­ vahelise võrgustikuga, kuulutati välja kogumisvõistlus seoses koroonapärimusega. Laekus ke­ nake hulk elutervet rahvahuu­ morit. Tualettpaberi ostuhullust seostati nõukogude ajaga, mas­ kistati monumente, tehti nalja

31. oktoober 2020 Eestlaste Kesknõukogu Kana­das (EKN) avaldus Marcus Kolga otsusele loobuda EV siseministeeriumi hõbeteenetemärgist.

Vabandan võõrkeele kasutamist, aga oma tervise huvides tehakse hullematki.

Piret Voolaid

distantsi hoidmise, isolatsiooni ja karantiini teemadel. Liikvele tulid muhedad libauudised nagu näiteks lugu delfiinidest, kes ilmusid Taevaskotta ja pärisid puhtas võru keeles, kuhu inimesed on kadunud.

Omaette kategooria moo­ dustasid vanasõnaparoodiad, millest mõningaid näiteid. Käsi peseb kätt, ühed mustad mõle­ mad. Üks pool peseb käsi, teine raha. Hirmul on pilusilmad (Hiinast ju see kuri viirus al­ gas). Julge hundi rind on hane­ rasvane. Vaimukaim: kel hea gripp, see köhib; kel seagripp, see röhib. Ja kui juba varasema tõvega on teemast kergelt eemaldutud, ei suuda reporter vältida omalt pool lisamast ing­ liskeelset õpetust, kuidas sea­ grippi linnugripist eraldada: for bird flu you need tweatment, for swine flu you need ointment.

Esimene koroonateemaline veebikonverents toimus käes­o­leva aasta augustis. Mis edasi saab, seda näitab aeg. Kuid kui huumoriga viirusest jagu ei saa, siis on lugu hull. Meedikute ja poliitikute ühispingutused ei ole siiani tulemusi andnud.

VEMU peaarhivaar Piret Noorhani tänas kõnelejat ja avas vestluse. Lisaküsimusi tuli peamiselt korraldajailt ja ühelt virtuaalselt jälgijalt. Küsimusele meemide kogumise kohta vastas kõneleja, et seda on tehtud sel­ lest ajast peale, kui nad käibele tulid. Oli juttu ka meemi tähen­ dusest, kuid siinkirjutajale jäi see endiselt segaseks. Tuleb loota targematele peadele või ajale, mis see mõiste sõnaraa­ matutesse jõuab. Huvitav oli kõneleja seletus vanasõnade psühholoogilisest mõjust.

Lõpetuseks teavitas Piret (ikka see kohalik) tulevikuprob­ leemist, milleks on järgmise aasta aktsioonina mõeldud välis­eesti koolipärimus. Seda teeme äsjalahkunud koolimehe Edgar Marteni mälestuseks.

lühidokumentaal ,,Süda Sõrve Sääres“ (film võitis Mel­ bourne’i rahvusvahelisel filmi­ festivalil parima lühidokfilmi auhinna). ,,2020. aastal on Ameerika filmiakadeemia rahvusvahelise filmi Oscari kandidaatide esita­ mise protseduuri ümber korral­ danud – filmid võivad olla linastunud pikema perioodi ­ ­vältel ja samuti ei ole kinodes esilinastuse kohustust. Sel aastal said kandideerida täispikad Eesti mängufilmid, mis esilinas­ tusid ajavahemikus 1. oktoobrist 2019 kuni 31. detsembrini 2020. Seetõttu olid valikus ka filmid, mis alles ootavad oma esilinastust käesoleva aasta lõ­ pus,“ kommenteeris komisjoni töö korraldust Eesti Filmi

Marcus keeldus autasu vastu võtmast. Ta esitas konkreet­ seid põhjuseid kaasaarvatud, et tema isiklikud ,,printsiibid“ on vas­ tuolus siseminister Mart Helme ja EKRE ,,mitmete väljaütlemistega“.

EKN toetab Marcus Kolga kindlameelsust ausalt hoida oma tõekspidamisi ja juhinduda väärtustest, mille eest eestlased üleilmselt on üle aastate võidelnud. Avatud, demokraatlikus riigis on sallivus üks primaarsemaid omadusi.

Mitmekesisus ja üksikisikute ning vähemuste e­rinevusi aktsepteeritakse.

Samad väärtused on selgelt sätestatud ka EV põhiseadu­ ses, paragrahv 12. ,,Kõik on seaduse ees võrdsed. Kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päri­tolu, usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu. Rahvusliku, rassilise, usulise või poliitilise vihkamise, vägivalla ja diskrimineerimise õhu­ tamine on seadusega keelatud ja karistatav. Samuti on seadusega keelatud ja karis­ tatav õhutada vihkamist, vägivalda ja diskri­mineerimist ühis­ konnakihtide vahel.“ EKN avaldab kahetsust, et valitsuse erakond EKRE minist­ rid ja esindajad järjest rikuvad nende avaldustes ja välja­ ütlemistes EV põhiseaduse paragrahv 12. Teame, et EKRE ­seisukohad ei esinda valdava enamuse eestlaste seisu­ kohti. Süüdistused Marcus Kolga aadressil lõhestavad üle­ maailmset eesti kogukonda. Väärinfo jagamine on täielikult alusetu ja peegeldab okupatsiooniaegset propagandistlikku lähenemist olukorrale.

Marcus Kolga käitumine oli asjakohane ja Eestlaste Kesk­ nõukogu Kanadas toetab teda.

EESTLASTE KESKNÕUKOGU KANADAS

EERIK PURJE

Eestist läheb Oscarit püüdma neli filmi Eesti Filmi Instituudi komisjon otsustas kindla häälteena­ musega saata Ameerika filmiakadeemia parima rahvus­ vahelise filmi kategoorias ­kandideerima Veiko Õunpuu lavastatud Põhjamaise vesterni ,,Viimased“, mis valmis Eesti-Soome-Hollandi koos­ töös.

Lisaks lähevad Oscari nomi­ natsiooni püüdma kolm lühifil­ mi – German Golubi lühi­ mängufilm ,,Mu kallid laibad“ (võitis tudengi-Oscari rahvusva­ heliste filmikoolide arvestuses), Kerli Kirch Schneideri lühimän­ gufilm ,,Virago“ (esilinastus Lõuna-Korea Busani lühifilmi­ festivalil ning võitis rahvusva­ heliste filmide kategoorias Grand Prix’) ja Eeva Mägi

Ülemaailmsel eestluse koos­ töökomisjoni koosolekul 28. o­ktoobril pälvis Marcus Kolga, Eestlaste Kesknõukogu Kanadas endine esimees ja president emeritus, rahvastiku­ minister Riina Solmanilt EV siseminis­ teeriumi hõbe­ teenetemärgi.

Instituudi juht Edith Sepp.

Valikukomisjoni kuulusid fil­ mirežissöör Tanel Toom, pro­ dutsendid Evelin Penttilä ja Ivo Felt, filmiajakirjanik Tõnu Karjatse, kostüümikunstnik Eugen Tamberg, Kultuuriminis­ teeriumi audiovisuaalnõunik ja endine filmilevitaja Siim Rohtla ning EFI juht Edith Sepp.

Valikukomisjon kiitis ,,Vii­ maste“ selgepiirilist lugu, vii­ mistletud karaktereid ja nau­ di­ tavat kunstilist teostust, rõ­ hutades, et Õunpuu on suutnud minimalistlike vahenditega väl­ jendada suuri probleeme – inimese igavene lootus ja püüd parema elu järele; ahnus ja väiklus, mis tapavad inimlik­ kuse; traditsiooniliste eluviiside väljasuremine kapitalistliku

omakasu tõttu; keskkond, mis on samuti kurnatud viimase piirini; meie ajastu murranguli­ sus ja kindlusetus tuleviku ees. ,,Viimased“ on põhjamaine vestern, mille tegevus toimub metsikus Lapimaa tundras.

Filmi peategelane on noor kae­ vur Rupi, kes loodab tundrat õõnestades piisavalt raha kokku kühveldada, et kaevandusküla hingemattev tolm igaveseks jal­ gelt raputada. Aga töö kaevan­ duses on seiskunud, sest Rupi põdrakasvatajast isa keeldub oma maid müümast. Kõigele li­ saks on manipulatiivne kaevan­ dusboss, hüüdnimega Kalastaja, hakanud silma viskama Rupi sõbra naisele, kellesse ka Rupi on salaja armunud. Nüüd, kui elu kaevanduskülas muutub iga hetkega üha enam varisemisoht­ likuks, peab Rupi otsustama,

kuhu ja kellele ta kuulub. Kas isakodu ürgsele tundrale või isiklike huvide külmale maale?

Filmi stsenaristid on HeikkiHuttu Hiltunen, Eero Tammi ja Veiko Õunpuu, operaator StenJohan Lill, helilooja Sven Grün­ (Järgneb lk. 3)

Pääru Oja mängib peaosa Veiko Õunpuu filmis ,,Viimased“.

Foto: EE

2

EESTI ELU reedel, 6. novembril 2020 — Friday, November 6, 2020

Nr. 44

OECD avaldas kõik peasekretäriks kandideerijad

3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2 Can.Post Registration No. 10692 • Agreement No 40013472 We acknowledge the financial support of the Government of Canada through the Canada Periodical Fund (CPF) Aid to Publishers for our publishing activities.

Talitus/Toimetus: 416-733-4550

Fax: 416-733-0944 E-mail: eetoimetus@eestielu.ca editor@eestielu.ca eetalitus@eestielu.ca Website: www.eestielu.ca Väljaandja: Tartu College kirjastus Asutaja:

Elmar Tampõld

Tegevtoimetaja: Kai Kiilaspea Toimetajad:

Laas Leivat Kaire Tensuda

Reporter-toimetaja: Eerik Purje Talitus: Avatud esmaspäevast reedeni 9.00-16.00.

Tellimishinnad: Kanada: • Ajaleht: 1a. $160.00, 6k. $87.00, 3k. $48.00.

• Kiripostiga: 1a. $190.00, 6k. $105.00, 3k. $58.00.

USA: • 1a. $210.00 CAD, 6k. $115.00 CAD, 3k. $67.00 CAD Ülemeremaadesse: • 1a. $285.00, 6k. $150, 3k. $80.00.

Ainult digileht: 1a. $95.00, 6k. $50.00, 3k. $29.00.

Aadressimuudatused: $1.50 Üksiknumbri hind: $4.00 Digileht Eesti Elu kodulehelt: www.eestielu.ca

KUULUTUSTE HINNAD: 1 toll ühel veerul: leinakuulutused $13.00, ärikuulutused $15.00, ürituste kuulutused $16.00+HST 13%.

Kuulutusi võetakse vastu talituse lahtioleku aegadel.

Kuulutused palume saata hiljemalt kella 10-ks neljapäeva hommikul.

Toimetusel on õigus kaastöid lühendada, redigeerida ja keeleliselt korrigeerida.

Autorite seisukohad ei pruugi ühtuda toimetuse omadega.

Artiklis esitatud faktide õigsuse eest vastutab autor.

Teadmatuses Igal demokraatlikul valimissüsteemil on oma voorused ning pahed. USA presidendi valimised on sellised, milles mõlemad eksis­ teerivad, isegi kui põhikirja luues loodeti kindlaks teha, et ideaale ei saa kuritarvitada.

Ladinakeelne sõna redux, mis tähendab tagasijuhtiv, mine­ vikku kordav, on sel sajandil jõudnud igapäevasesse keelepruuki inglise keelt rääkivate inimeste hulgas, nii nagu prantslaste kuulus ütlus – ,,mida rohkem asjad muutuvad, seda enam nad jäävad samaks“. Juba teist korda sel sajandil pole ameerika rahvas pärast valimiste lõppemist saanud kohest kinnitust, kes on nende president.

Kakskümmend aastat tagasi kogus demokraat Al Gore enim hääli, aga vabariiklane George W. Bush võitis valijate kolledži enamuse. See on USA poliitilise süsteemi omapära. Igale osarii­ gile on määratud teatud arv hääli selles otsustavas kojas, millel on kokku 538 häält, kes aga ei hääleta presidendile, vaid need määratakse kandidaadile, kes kogus enim hääli. Rahvaarvu järgi on need senaatorid ja kongresmenid. Nii on Kalifornial, rahva­ rohkeimal osariigil kolledžis 55 häält, kaks senaatorit, 53 kongresmeni. Wyoming, rahvastiku poolest väikseim osariik, saab samal põhimõttel 3 häält.

Toonased valimised haakusid Florida häältele. Kuu aega loeti sedeleid üle, kuni Bush napilt kinnitati võitjaks, sellega ka presidendiks. Kalifornia ja Wyoming on toodud näidetena, kuna 2016. a valimistel võitis esimese ülekaalukalt demokraat Hillary Clinton, viimase aga vabariiklane Donald Trump. Just tänu väiksematele osariikidele saavutas Trump üleriikliku võidu, kuid mitte häälteenamuse. Süsteemi suur viga.

Pandeemia-aastal on väga olulised postiteel saadetud hääled.

Ning kuna igal osariigil on eri seadused, kunas ümbrikke avada, hääli lugeda, siis pole veel kõik demokraatlikult antud hääled loetud. Kas on 2000 <I>redux</I>? Et rahvas peab ootama kuu aega, enne kui saab kinnitavalt teada, kes Valge Majas otsuseid langetab?

USAs on tõsine lõhe. Nii polariseerunud aega pole varem nähtud – isegi kui kahe partei riigis on alati olnud parem-vasak vastasseis.

Trump, iseloomule truult, süüdistab valskust häälte lugemisel.

See pole esimene kord USA ajaloos – 60 aasta eest võitis John Kennedy valimised üle Richard Nixoni. Toona tegid Chicago mõjuvõimsad demokraadid kindlaks, et esimene võidaks Illinoisi osariigis. Sama toimus asepresidendi-kandidaadi Lyndon Johnsoni osariigis Texases.

Teadmata on, kui kaua köietants kuristiku kohal kestab. Või kas lõpeb kindlalt, rahulikult maale jõudmisega. Tagades nii demokraatia põhiväärtusi, mis paraku sel sajandil on kõikunud.

Kõikide kahjuks, mitte ainult Ameerika Ühendriikides.

TÕNU NAELAPEA

Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD) avaldas sel nädalal ametliku nimekirja ühenduse peasekretäri kandidaatidest.

Kokku kandideerib 37 riigist koosneva OECD peasekretäri kohale 10 inimest.

Eesti esitas oktoobri alguses OECD uue juhi kohale presi­ dent Kersti Kaljulaidi, kellega koos kandideerivad ka USA presidendi Donald Trumpi nõunik Christopher Liddell, Austraalia endine rahandus­ minister Mathias Cormann, endised eurovolinikud Cecilia ­ Malmström ja Anna Diaman­ topoulou, Tšehhi endine töös­ tusminister Vladimir Dlouhy, Šveitsi endine keskpankur Philipp Hildebrand, OECD

­asejuht Vestergaard Knudsen Taanist, Poola keskkonnaminis­ ter Michal Kurtyka ja hiljuti oma kohalt tagasi astunud Kanada rahandusminister Wil­ liam Morneau.

Endist General Motorsi ja Microsofti finantsjuhti ja prae­ gust Trumpi nõunikku Chris­ topher Liddelli peetakse favorii­ diks, sest ükski USA kodanik pole alates OECD asutamisest 1961. aastal organisatsiooni juhtinud.

Niinimetatud rikaste riikide klubi, mis nimetab oma ees­ märgiks majandusprogressi ja maailmakaubanduse edenda­ mist, vajab uut peasekretäri, kui praeguse juhi Angel Gurria viieaastane ametiaeg tuleva ­aasta mais lõpeb. (ERR/EE)

Viinis terrorirünnakus oli hukkunuid ja vigastatuid

järgi mitmes paigas Viini kesk­ linnas, kokku kuues paigas.

Esialgu pole selge, kas süna­ goog oli rünnaku sihtmärgiks.

Esmaspäeval toimus Austria pealinna Viini kesklinnas Seitenstettengasse piirkonnas sünagoogi juures terrorirünnak, milles sai surma vähemalt viis inimest, nende seas ka üks ründaja – 20aastane Põhja-Makedooniast pärit mees ning vigastada on saanud vähemalt 15 inimest.

Rünnakud leidsid aset kella kaheksa ajal õhtul kohaliku aja

Islamiäärmuslaste internetite­ gevust jälgiv SITE Intelligence Group teatas teisipäeva vara­ hommikul, et Viinis eelmisel õhtul aset leidnud terrorirünna­ ku korraldasid pühasõdalased.

NATO miinitõrjegrupp leidis Eesti vetest laevavraki

miili (umbes 14,8 km) kaugu­ sel. Laevavare on umbes 85 meetrit pikk, 9 meetrit lai ning 7 meetrit kõrge, asudes 27 meetri sügavusel.

20. kuni 29. oktoobrini kestnud operatsiooni HODOPS raames leidis NATO 1. alalise miinitõrjegrupp (SNMCMG1) koostöös Eesti mereväe laevadega merepõhjast 17 meremiini, kaks torpeedot ja ühe süvaveelaengu.

Lisaks lõhkekehadele avastati merepõhjast laevavrakk. Mere­ väe teavitusallohvitseri Maria Tõkke sõnul asub vrakk Sõrve säärest kagus, ligikaudu 8 mere­

Islamistid kirjutasid veebis, et tegemist oli kättemaksuga Austria osalemise eest USA juhitud koalitsioonis võitluseks Islamiriigi (IS) vastu. (ERR/EE)

Operatsioonil osalesid NATO üksusesse kuuluvad staabi- ja toetuslaev LNS Jotvingis, miini­ jahtijad EML Admiral Cowan, LVNS Imanta, FGS Sulzbach Rosenberg, HNOMS Maloy, BNS Crocus ja HNLMS Schie­ dam. Eesti poolt toetas operat­ siooni staabi-ja toetuslaev EML Wambola ja miinijahtijad EML Sakala ning EML Ugandi.

(E.Ekspress/EE)

Vello Salo

Pirita kloostris avati isa Vello Salo mälestustuba Neljapäeval, 5. novembril avati roomakatoliku kiriku vaimulikule, teoloogile, aja­ loolasele, vabadusvõitlejale, literaadile, tõlkijale ja kirjastajale Vello Salole (05.11.192521.04.2019) mälestustuba Pi­­ri­ ta kloostri neis ruumides, kus ta elas. „Isa Vello Salo oli üks ak­ tiivsemaid üleilmse eestluse edendajaid ja alalhoidjaid. Ta on jätnud oma elutööga meie kiriku-, kirjandus- ja kultuuri­ lukku pärandi, millest oleme küll raamatute, artiklite, loen­ gute ja intervjuude kaudu aimu saanud, kuid mille maht ja mõõtmed vajavad veel kindlasti selgitamist,“ märkis rahvastiku­ minister Riina Solman eelmisel aastal avaldatud Siseministee­ riumi pressiteates.

Vello Salo avaldas uurimus­ likke materjale eesti kultuuri kohta, ülevaateid okupatsioo­ ni­ võimude repressioonidest Eesti territooriumil ja tegeles ka mit­ mesuguste, peamiselt vaimuliku sisuga, raamatute kirjastamise ning eestikeelse Piibli uue tõlke toimetamisega. Samuti on Vello Salo on tõlkinud itaalia keelde oluliste Eesti luuletajate loomingut ning Piibli vanadest algtekstidest eesti keelde vaimu­ likku luulet.

Isa Vello Salo oli autasus­ tatud riiklike teenetemärkidega, teiste seas Riigivapi II klassi teenetemärgiga ja Valgetähe II klassi teenetemärgiga, samuti siseministeeriumi hõbeteenete­ märgiga.

Eesti on internetivabaduses jätkuvalt kõrgel kohal Oktoobri keskel avaldatud 65 riigi kodanike õigusi ja vabadusi avalikus veebiruumis hindavas internetivabaduse raportis on Eesti Islandi järel teisel kohal, saades 94 punkti 100st võimalikust.

Valitsused üleilmselt on ka­ sutanud Covid-19 pandeemiat ettekäändena, et laiendada inter­ netis inimeste jälgimisvõimalusi ja nende kohta andmete kogu­ mist, tsenseerida kriitiliste sei­ sukohtade esitamist ning luua ühiskonna üle paremat kontrolli võimaldavaid tehnoloogiad, ­selgub Ameerika mõttekoja Freedom House 2020. a interne­ tivabaduse raportist.

Viimase aasta jooksul, st aja­

vahemikus 1. juunist 2019 kuni 31. maini 2020 on olukord läinud kehvemaks 26 riigis ning mõnevõrra paranenud 22 riigis.

Eriti tugevalt on internetivaba­ dus kahanenud Myanmaris, Kõrgõzstanis, Indias, Ecuadoris ja Nigeerias.

Internetivabaduse olukord on neljandat aastat järjest halvene­ nud ka Ameerika Ühendrii­ kides, kus inimeste jälgimise ­viisid on hakanud juba ohusta­ ma ameeriklaste põhiseadus­ likke õigusi ja vabadusi. Presi­ dendi määrused, mis piiravad sotsiaalmeedia kasutust, on seadnud ohtu USA üleilmse internetivabaduse liidri rolli, ­ märgivad raporti koostajad.

Kasvamas on ka kübersu­ veräänsus ehk olukord, kus rii­ ­ gid on hakanud erinevatel viisi­ del piirama oma kodanike ligipääsu üleilmsele veebisisule kas siis läbi oma riikliku inter­ netivõrgu loomise teel – nagu on lubanud riiklike hädaolukor­ dade puhul teha Venemaa – või kus piiratakse veebikontakte välimaailmaga – nagu tegi Iraan pärast seda, kui politsei surus vägivaldselt massiproteste ma­ ha.

Freedom House’i internetiva­ baduse indeksi koostamisel hin­ natakse kolme kategooriat – juurdepääsu internetile ja võr­ guühendusi, piiranguid veebisi­ sule ning kasutajate õiguste kaitset. (ÄL/EE)

Nr. 44

EESTI ELU reedel, 6. novembril 2020 — Friday, Novembril 6, 2020

3

Kanada nädal võitluses COVID-19ga Kanada kõrgeim terviseametnik dr. Theresa Tam ütles nädal tagasi, et kanadalased peaksid piirama oma lähikontakte 25% võrra, et takistada COVID-19 teist lainet ja aidata pandeemiat kontrolli alla tuua. Dr. Tami sõnul on mitmed puhangud alguse saanud just privaatkogune­ mistelt ning palus inimestel vältida kõikvõimalikke kontakte ja kogunemisi, mis ei ole isiklikud, seotud pere ja es­­ mavajalike kohustustega ning jätkata virtuaalsete kokku­ saamistega või õuetegevustega füüsilist distantsi hoides.

Kanada Rahvatervise Agen­ tuur uuendas soovitusi mitte­meditsiiniliste maskide osas: dr.

Tam ütles teisipäevasel pressi­ konverentsil, et lisasoovituseks kahekihilisele riidest maskile on veel kolmas kiht, filter, and­ maks lisakaitset COVID-19 ­vastu. Väga oluline on seegi, et maske kantaks õigesti.

Suur osa uusi haigusjuhte on registreeritud 20-39aastaste seas, kuid dr. Tam on hoiatanud, et juhtude arv on tõusuteel ka üle 80aastaste vanusegrupis, kes on kõrgeima riski all tõsise haiguse ja surma osas. Uute haigusjuh­ tude osas on jätkuvalt juhtival kohal Ontario ja Quebeci provintsid, kuid ka Briti Kolum­ bias ja preeriaprovintsides on viimasel ajal rekordiline kasv.

BC-s registreeriti nädalavahe­ tusga rekordilised 1120 uut vii­ rusjuhtu, esmaspäevase seisuga oli seal 2945 aktiivset juhtu, haiglaravil 90 inimest.

Manitobas registreeriti reedel 480 uut nakatumist, ka positiiv­ susnäitaja on rekordiliselt kõrge ning alates esmaspäevast hak­ kasid pealinnas Winnipegis ja ümbruskonnas, mis viidi puna­ sesse ehk kriitilisse tsooni, ­kehtima ranged piirangud. Üle­ jäänud Manitoba viidi oranži tsooni. Haiglaravi vajavate ini­ ­ meste arv oli provintsis kasva­nud ning intensiivraviosa­ kondade võimsus jõudnud mak­ simumi lähedale. Esmaspäeval ütles provintsi peaminister Brian Pallister, et kaalumisel on õhtuse/öise liikumiskeelu („cur-

few“) idee Winnipegis ja ümbrit­s evates piirkondades, kuna hilisõhtused kogunemised on aidanud kaasa COVID-19 ­levikule.

Albertas lisandus reedest tei­ sipäevani 2268 uut haigusjuhtu, aktiivsete juhtude arv provintsis oli 6110; viiruse leviku ühe põhjusena on välja toodud pere­ desisest edasikandumist.

Quebecis registreeriti teisi­ päeval 871 uut viirusjuhtu, kõige rohkem Montreali, Monteregie, Lanaudiere ja Quebec City piirkondades; haigaravil oli selle päevase seisuga 526 pat­ sienti, neist 85 intensiivraviosa­ konnas. Provintsi 19-st tervi­ seregioonist on 12 punases tsoonis.

Eelmisel nädalal teatasid Ontario terviseametnikud, et kuigi uute haigusjuhtude arv tõuseb, näitavad mudelandmed, et provints on võimalikult väl­ tinud halvimat stsenaariumi – kuigi eeldatavalt võib ka järg­ mises kuus igapäevane uute nakatumiste arv ületada 800; ­ kasv on küll olemas, kuid ­aeglustunud.

Terviseametnike sõnul võib halvima stsenaariumi kohaselt provintsi seitsme päeva kesk­ mine uute juhtude arv kasvada 1000-1200-le enamuse novemb­ rikuu jooksul, parim stsenaarium näeb aga 800 uut juhtu päevas.

Eelmised, septembrikuu lõpus avaldatud prognoosid näitasid, et oktoobri keskpaigaks võib provintsis olla 1000 juhtu päevas.

Kuigi üldiselt on Ontario päevane arv olnud kolmekoha­ line, on viimasel ajal esinenud ka enam kui tuhande uue juhuga päevi: 25. oktoobril 1042, 31. oktoobril 1015 ja 3. novembril 1050, mis seniseks rekordiks. Päev varem viidi läbi 25.279 testi, mis ligi poole madalam provintsi päevasest ­ testimisvõimsusest (50.000); positiivsusnäitaja tõusis 4,2%-le.

Aktiivsete viirusjuhtude arv oli provintsis teisipäevase seisuga 8295, haiglaravil 357 patsienti, neist intensiivraviosakondades 73. Kolmapäevane arv jäi alla tuhande - 987; eelmisel päeval

läbi viidud testide arv oli umbes 28.600, viies positiivsusnäitaja üle provintsi 3,5%-le.

Uute prognooside kohaselt ei peaks provints novembris ületa­ ma 150 COVID-19 patsiendi voodikoha läve intensiivraviosa­ kondades, kui just olukord järsult ei halvene. Provints on ­ öelnud, et kui see arv jääb alla 150, ollakse võimelised säilita­ ma oma võimsust ka teiste hai­ guste ravimise osas ja hoida käigus plaanilised operatsioo­ nid. Siiski on viimaste nädalate jooksul COVID-19 patsientide osakaal haiglates tõusnud.

Hooldekodud olid teatavasti kevadel, viiruse esimese laine ajal, suure löögi all; ka nüüd on nähtud neis haigusjuhtude tõu­ su.

Ontario peaminister Doug Ford märkis, et kõne all on mõnede piirangute lõdvenda­ mine kooskõlas terviseeksper­ tidega ja koostada plaan, kuidas ärid saaks taas turvaliselt tegut­ seda – teatavasti on Toronto, Peel, Ottawa ja Yorki regioon modifitseeritud teises järgus, kus suletud on kinod, spordiklu­ bid ja siseruumides einesta­mine.

Teisipäeval teatati, et Peelis, Ottawas ja Yorkis lubatakse alates laupäevast neid kohti taasavada, kuid mitmete pii­ ­ rangutega nagu varasemad sul­ gemisajad, rangemad reeglid inimeste arvu osas jm. Torontos saab taasavamine võimalikuks 14. novembril.

New Brunswickis oli es­ maspäev päevaks, kus pea üle kahe nädala ei registreeritud ühtegi uut haigusjuhust; pro­ vint­ sis oli selleks päevaks ak­ tiivseid viirusjuhte 33 ja kokku registreeritud juhte 344.

Teisipäevase seisuga oli Prince Edward Island ainsaks provintsiks Kanadas, kus pol­ nud ühtegi aktiivset haigusjuh­ tu. Kokku oli alates pandeemia algusest registreeritud 64 naka­ tunut, kes kõik paranenud. Üle Kanada oli nädala kesk­ paigaks registreeritud kokku enam kui 245.000 COVID-19 viirusjuhtu.

(Kanada ajakirjanduse põhjal –

Uus Sõnaus kogub uudisdigisõnu

,,taristu“, mis valiti 2010. a Sõnause võidusõnaks.

Digikultuuri kiire levik on toonud igapäevasesse kõnepruu­ ki rohkelt võõrväljendeid, nagu zoomima, canceldama, chattima, shortcut, backlog, surfama või striimima. Mõnedel neist sõnadest on ka eestikeelsed vasted olemas, kuid kohmakuse tõttu neid ei kasutata. ,,Ootame sõnakorjest osa võtma eelkõige just noori, sest just nemad kasutavad täna võõrja laensõnu kõige enam,“ ütles Vabamu tegevjuht Keiu Telve.

Võitjasõnad kuulutatakse välja 8. detsembril, keeleuuen­ dusliikumise algataja Johannes Aaviku 140. sünniaastapäeval, parimad saavad auhinnad.

Oma sõnu saab esitada aadressil: sõnaus.ee. (ERR/EE)

Eestist läheb…

Sõnaus on Vabamu ja Vabariigi Presidendi kantselei ühisalgatus, mis kutsub kõiki huvilisi otsima tehnoloogiaga seotud termi­ nitele ilusaid ja suupäraseid ­eestikeelseid vasteid. Uusi sõnu oodatakse kuni 28. novembrini. ,,Uued eestikeelsed sõnad ei sünni iseenesest, keegi peab nad välja mõtlema ja juurutama,“ ütles sõnause eestkõneleja, ka­ lamburist ja digikirjanik Keiti Vilms, kelle keeleteemalisi pos­ titusi sotsiaalmeedias on tun­ nustatud ka aasta keeleteo au­ hinnaga.

President Toomas-Hendrik Ilves tõi edukaima näitena hästi kasutusele läinud uuest sõnast

CTV News, CBC, Globalnews – EE)

(Algus lk. 1)

berg, kunstnik Otso Linnalaak­ so, kostüümikunstnik Jaanus Vahtra ning monteerijad Wouter van Lujin ja Xander Nijsten.

Osades Pääru Oja, Laura Birn, Tommi Korpela, Elmer Bäck, Sulevi Peltola, Samuli Edelmann jpt. Produtsendid on Katrin Kissa Homeless Bob Producionist (Eesti), Mark Lwoff, Misha Jaari Bufost (Soome) ja Ellen Havenith PRPL-st (Holland).

COVID-19 pandeemia mõju­ tab ka 93. Ameerika filmiaka­ deemia auhindade tseremooniat.

Praeguse info kohaselt antakse Oscarid välja 25. aprillil 2021.

(ERR/EE)

Leedu kehtestas karantiini Leedus on koroonaviirusesse nakatunute arv hiljuti olnud väga kõrge, näteks lisandus kol­ mapäevaks ööpäevaga 639 ja neljapäevaks 999 uut ko­­ roona­ nakkuse juhtu, Lätis oli naka­ tunute arv 313 ja Soomes 293 ning Eestis 208, teatasid kohali­ kud tervis­hoiuametnikud.

Leedus on koroonadiagnoosi saanud kokku 19 091 inimest.

Praegu on Leedus 13 557 ak­ tiivset COVID-19 juhtu.

Leedu omandas keskmaa õhukaitsesüsteemi Leedu relvajõud said eelmise nädala lõpus pärast mitu kuud kestnud väljaõpet Norralt kätte keskmaa õhu­ tõrjesüsteemi NASAMS. Üleandmise dokumendi all­ kirjastasid Leedu kaitseminis­ teeriumi ja Norra kaitsetööstus­ ettevõtte Kongsberg esindajad.

Pärast kokkulepet sai Leedu õhukaitsesüsteemi täieõigusli­ kuks omanikuks, vahendas Lee­ du ringhääling. Õhutõrjesüsteemid toodi Lee­­ dusse juunis, septembris algasid nende katsetused rahvusvahelise õppuse Tobruq Legacy 2020 raames.

Leedu kaitseminister Rai­ mun­ das Karoblis ütles pressi­ teate vahendusel, et õhukaitse olemasolu on üks olulisi tegu­ reid, mis lubab vajadusel liit­ laste kiire kohaletoomise re­ giooni.

NASAMS on NATO riikides kõige laiemalt kasutusel olev keskmaa õhutõrjesüsteem.

(ERR/EE)

COVID-19-st on tervenenud 5285 inimest.

Lätis on koroonadiagnoosi saanud kokku 6752 inimest,­ ­tervenenuid on 1444.

Soomes registreeritud 16 930 nakatunut.

Leedu valitsus otsustas ko­ roonaviiruse leviku peatamiseks kehtestada alates laupäevast ­üleriigilise karantiini, mis esial­ gu kehtib kolm nädalat, kuni 29. novembrini.

Ka Läti valitsus arutab ko­ roonapiirangute karmistamist.

(ERR/EE)

Suri filminäitleja Sean Connery 31. oktoobril suri Nassaus Bahamal šoti näitleja Sean Connery (90), keda tuntakse eelkõige esimese James Bondi rolli osatäitjana.

Näitleja on oma pika karjääri jooksul võitnud Oscari, kaks Baftat ja kolm kuldgloobust.

2000. aastal lõi kuninganna Elizabeth II Connery rüütliks.

Eestis asub teadaolevalt ainus Connery proksskulptuur.

See valmis 2011. aastal skulptor Tiiu Kirsipuu loominguna Tallinna Šoti klubi tellimusel.

Klubil on Uuel tänaval aed, kuhu neil tekkis idee teha kuul­ sate šotlaste portreede galerii.

Esimene nn modell oli Robert Burns ja teine, keda Šoti klubi välja valis, oli Sean Connery.

Foto: Stuart Crawford, Wikimedia

4

EESTI ELU reedel, 6. novembril 2020 — Friday, November 6, 2020

Nr. 44

Tapio Mäkeläinen: „Usun, et järgmiste aastate jooksul tekib Eestis juurde uusi huvitavaid noblessnereid, rotermanne ja telliskivisid“ Tapio Mäkeläinen on soomla­ sest estofiil, kes on Eestiga väga tihedalt seotud. Ta töötab Soomes Tuglase Seltsi kul­ tuurisekretärina ja elab nii Helsingis kui Tallinnas. Tapio Eesti-sarja reisiraamatud on olnud teejuhiks paljudele põhja­ naabritele Eestiga tutvumisel.

Nüüd on soomlastest Eestihuvilistel põhjust jälle rõõmus­ tada, sest Tapiol tuli välja uus raamat Põhja-Tallinna kohta.

Tapio oli meeleldi nõus ka „Eesti Elu“ lugejatele rääkima oma suhtest Eestiga ning jaga­ ma mõtteid siinse elu-olu üle.

Kohtume kohvikus „Boheem“ populaarse Telliskivi kvartali vastas.

Kuidas sa sattusid Eesti juurde?

Oi-oi, nii kaugelt peab alus­ tama! Tegelikult ma noorena ei olnud päris kindel, mida ma tahan õppida. Alguses õppisin neli aastat Turus, siis tulin Helsinki ülikooli. Siis tekkis küsimus, kust saada õpinguteks raha. Sattusin 1984. aastal reisibüroosse tööle, hakkasin ­ vodkaturiste ja muid soomlasi Tallinnasse tooma. Tahtsin õppi­ da eesti keelt, aga tookord ei saanud veel siia õppima tulla.

Ma ühendasin kaks asja – sain raha ja keelepraktikat. Olen selle aja eest väga tänulik. Siis oli fosforiidisõda, siis Laulev Revolutsioon ja ma sain kõikide inimestega tuttavaks. Selles mõttes oli see nagu saatuse sõrm, nagu ütleb minu naine, meeletu vedamine.

See turismivärk jäigi minu hobiks. Hakkasin tööle Tuglase Seltsis kultuurisekretärina. Seal öeldi mulle ka kohe, et sina siis korraldad meie reisid ja tegeled sellega. Kunagi oli mul reisil üks turist, kes hakkas rääkima, et töötab kirjastuses ja otsib inimest, kes kirjutaks Eesti reisijuhi. Võtsin ühe nädala mõt­lemisaega ja siis teatasin, et ma teen selle raamatu. See oli aastal 2003, raamat ilmus aastal 2004. Sellest ajast alates olengi sellega tegelenud. Mõnest raa­ matust on juba mitu versiooni ilmunud. Ega mina ise ei ole kippunud neid raamatuid tege­ ma, kogu aeg on teised küsinud, palunud või soovitanud.

Mitu raamatut sul on Eesti kohta kokku ilmunud?

See on väga hea küsimus. „Tapion matkassa“-sarjas on il­ munud neliteist, aga kolmest on kaks erinevat versiooni, nii et tegelikult seitseteist. „Tallinna baaride“ raamatut on ilmunud kaks, olen seal üks neljast au­ torist. Praeguse Seto Instituudi juhataja Ahto Raudojaga on meil tehtud raamat Setomaa tsässonatest. Olen kirjutanud veel mõne raamatu. Kokku tuleb üle kahekümne turismiga ­ seotud asja.

Aga asi pole veel valmis!

Umbes kuus raamatut on veel

kirjutamata. Samas stiilis võiks kirjutada ka veel Riiast ja Budapestist, aga vanadus tuleb... Samas, pensionipõlves ­ peaks ka midagi mõistlikku tegema. Et mitte üksinda kodus istuda ja viskit juua (naerab), võiks raamatuid kirjutada.

Miks sa kirjutad just Tallinna eeslinnadest?

Ma ise elan siin PõhjaTallinnas, olen olnud Sitsi asu­ mi elanik juba üle kümne aasta.

Olen selle piirkonnaga tutvu­ nud, aru saanud, et see on väga huvitav kant. Välismaalased ja soomlased, isegi kõik tallinlased ei tunne seda kanti. Väga huvi­ tav, kui sa vaatad, mis siin ­toimub.

Mõtleme selle peale, mis on Eesti viimase 15 aasta s­ uu­rimad turismiobjektid? Alustame KU­ MU-st. See oli aastaid pärl, mis tõmbas inimesi. Siis tulid Balti jaama turg ja Telliskivi. Siis tehti korda Kadrioru park. ­ Patarei vangla ootab kordate­ gemist, Noblessner on peaaegu valmis, Põhjala endise kummi­ kutehase korrastamist on alus­ tatud. Tartu, mis seal on? Seal on ERM ja Tartu Aparaaditehas.

Mis neid kõiki ühendab?

Ehh...

Ma vastan sulle! Nad asuvad kõik eeslinnades, mitte ükski nedest pole kesklinnas, aga sel­ lest hoolimata nad on menukad, tõmbavad ligi nii eestlasi kui välismaalasi. See on huvitav.

Ma väidan, et see protsess ­jätkub veel mõned aastad. Hea näide on Põhjala tehas. Ja Patarei – mis kõik sinna tuleb!

Kindlasti kunagi hakatakse ka kesklinna ehitama, aga praegu on selge tendents äärelinna ­kasuks.

Kui me vaatame veel Eestis ringi, siis mida me kõik ootame, on muidugi Narva ­ Kreenholm. Asutamise ajal ei asunud see isegi Narva linnas, vaid väljaspool seda. Selles mõttes on Põhja-Tallinna ja ees­ linnade raamat väga oluline.

See on see, kus praegu toimub asju, kus Tallinn areneb tegeli­ kult turismi vaatevinklist kõige rohkem – eeslinnad ja PõhjaTallinn. See on see põhjus.

Väga huvitav! On sul Põhja-Tallinnas ka mõni oma lemmik-koht, kus sa alati käid?

Alati küsitakse seda, mis on mu lemmik. Ma alati vastan sellele küsimusele, et lemmik ­ on just see, kus sa praegu oled!

Kõige huvitavam on see linna­ osa, millest just kirjutad või see linn, piirkond. Praegu ma võik­ sin öelda, et (kohvik) Boheem, kuna me praegu istume sinuga siin. Aga mis mind positiivselt üllatanud on? See, mis on toi­ munud Noblessneris ja siin Telliskivis. Noblessneris on mitu restorani, Proto, Kai, Põhjala õlletehas ja kõik need muud tegutsejad. Seal elatakse, seal ­

on sadam.

Kui sa vaatad üle tee – Balti jaama turg, Depoo, Telliskivi Kvartal ja Telliskivi Loome­ linnak. Tegelikult nad on kõik erinevad asutused. Erinevad fir­ mad, erinevad tegutsejad, aga koherents ja koostöö on olemas.

Inimene, kes siia tuleb, ei saa aru, kus lõpeb üks ja algab teine. See polegi oluline. Koos tehakse Noblessnerist ja Tellis­ kivist see, mis ta on. Ka Põhjala tehases on seesama koostöö tek­ kimas. See tõmbab rohkem ja rohkem inimesi juurde. Kõik ei sõltu ühest otsustajast. Tekib sünergia ja uued ideed. See on tore.

Teine asi, mis mind viimasel ajal üllatab on see, kui kena paik tuleb Kopli Liinidest. Olin alguses väga selle vastu. Kart­ sin, et mis saab – vanad elani­ kud sunniti sealt lahkuma, vanu maju pandi põlema. Kartsin, et sinna tulevad ainult uued majad.

Praegu ta pole veel täiesti val­ mis, aga seal on nii uued kui täielikult restaureeritud vanad majad. On säilitatud kõik see vana, mida suudeti säilitada. Ja lisaks on seal ju meri ja prome­ naad. Eestlased on päris nutikad ja viimaste aastate suuremad arendused, mis siin tehtud, on ­ väga huvitavad ja mulle väga meeldivad – Telliskivi, Nob­ lessneri kant ja Kopli liinid.

Kõik see ongi Põhja-Tallinn!

Kui võrrelda mõne Soome linnaga, näiteks Helsingiga, siis seal on ka ju viimaste aastate jooksul palju huvita­ vat toimunud.

Me kogu aeg ­räägime sellest, et mida halba juhtus nõukogude ajal. Aga tegelikult see peatas arengu kuuekümneks aastaks.

Praegu on Eestis toimunud juba kaks­kümmend aastat väga kiire areng. See tähendab seda, et te ei pea kõiki konarusi ja vigu tegema, mida teised mujal on teinud. Helsingi rikkus on see, et meil on meri, väga palju saari ja poolsaari, mida Tallin­ nal pole. See annab Helsingile palju võimalusi, järjest rohkem kasutatakse saari vaba aja piir­ kondadena. See on minu arvates õige areng. Tallinnas ja mujal Eestis on vanad tööstuspiirkon­ nad, sadamad ja sellised kohad, mis aastakümneid olid inimes­ tele suletud.

Ma elasin aastatel 1984-1990 suurema osa Eestis viibimise ajast „Viru“ hotellis. Aknad olid alati mere poole. Mul pole sel­ lest kuuest aastast mingit mälu­ pilti sellest, kuidas nägi välja Rotermanni kvartal! (Naerab) Kuigi ma tean, et ta aknast pais­ tis. Aga see ala oli suletud, sinna polnud kellelgi asja. See oli siis tööstusrajoon, nüüd on see aga täis turiste. See on väga hea näide selle kohta, kui kiiresti mingi asi võib muutuda ning kui pime sa oled, kui sa seda ei taipa vaadata või kui ta on sinu

Tapio Mäkeläinen.

jaoks suletud või võõras.

Mis on sinu järgmine projekt?

Kirjutamata on raamatud Har­ jumaa, Kagu-Eesti ehk Setomaa ja Võrumaa ning IdaEesti ehk Ida-Virumaa lõuna­ osa, Jõgevamaa ja Tartumaa põhjaosa. Kui räägitakse Eesti ­ turismist, siis räägitakse PõhjaEestist, Lõuna-Eestist, LääneEestist ja saartest. Aga ida ei ole turismis üldse olemas! Minu arvates just see on piirkond, millel on suur potentsiaal – juba üksinda Peipsi järv ja selle ran­ nad, seda peaks ära kasutama!

Vahemaad on Eestis nii väikesed, teed on korralikud.

Praegusel koroona-ajastul ja ka tulevikus sõidetakse üha vähem kaugele, noored ei taha

Foto: L. Kreinin

niikuinii enam lennukitega ­sõita, et keskkonda hoida. Aga koroona pärast me kardame, me ei julgegi enam kaugele sõita.

Oma maal ja selle lähiümbruses on turvaline. Eestisse tulid sel aastal alguses lätlased ja leedu­ lased, siis soomlased. Nendest ja kodumaistest turistidest ju tegelikult piisaks Eesti turis­ mipiirkondade õitsenguks.

Vaja on rohkem julgeid ini­ mesi, uusi ja häid ideesid, uusi avanguid. Ma usun, et järgmiste aastate jooksul tekib juurde uusi huvitavaid noblessnereid, roter­ manne ja telliskivisid. Kas suuremaid või väiksemaid, aga neid tekib kindlasti, ja mitte ainult Tallinnas või Tartus, vaid mujal ka. Küsis LEA KREININ

Jalgpallilegend Diego Haapsalus valmib Maradona sai 60 rannarootslaste Argentina jalgpallilegend ajalugu kujutav vaip Diego Maradona tähistas 30. oktoobril 60. sünnipäeva.

Kahjuks pole ta tervis kõige parem ja pärast nädalavahe­ tust toimetati ta haiglasse.

Maradonat peetakse maailma üheks parimaks jalgpalluriks läbi aegade, ta on võitnud Argentiina koondise koosseisus 1986.a maailmameistritiitli ja tuli 1990. a hõbemedalile.

Maradona on varemgi tervi­ sega hädas olnud, mitme prob­ leemi põhjuseks on olnud ko­ kaiini tarvitamine, mille tõttu on ta käinud võõrutusravil.

Diego Maradona.

Foto: Vinod Divakaran, Vikipedia

Haapsalus asuvas Rannarootsi muuseumis on valmimas järg 18 aasta eest tikitud eesti­ rootslaste ajalugu kujutavale rannavaibale. Kui vaip valmis saab, loodab muuseum seda esitleda Rootsi kuningapaarile.

Poolelioleval vaibal on kuju­ tatud rannarootslaste ajalugu pärast suurt põgenemist Teise maailmasõja ajal. Kui Haap­ salus tikitaval vaibal on kujuta­ tud siinpool Läänemerd juhtu­ nu, siis Rootsis tikitakse praegu vaipa, millel on sinna suundu­ nute lugu.

Rannarootsi muuseumis igal nädalal koos käiv käsitöömem­ mede ring on vaiba kallal tööta­ nud paar aastat. ,,Eks me teeme järjest, sest vaip on ainult viis meetrit pikk ja ega tikkima tema juurde ei pääse üle kolme inimese, me nii vahetustega tikime siin täpselt nii palju, kui on valmis joonis­ tatud, meil on paar pilti veel teha,“ rääkis Rannarootsi muu­ seumis vaipa tikkiv Ene Smõs­ lova Eesti Rahvusring­ häälin­ gule.

Eestis ja Rootsis valmivate vaipade kavandid tegi Ranna­ rootsi muuseumi kuraator Jorma Friberg. (ERR/EE)

Nr. 44

EESTI ELU reedel, 6. novembril 2020 — Friday, Novembril 6, 2020

5

Kommentaarid ja arvamused Kanada päevikust

Tuleviku võimalusi Kanadas on, ning on olnud, erakordselt häid ajaloolasi.

Harva aga tegelevad nad oleviku või tulevikuga. Üks aga hiljuti küll, seoses murega ­riigis toimuva üle, samas aga usus, et Vahtralehemaa tulevik võib olla helge, globaalselt tõusta märksa kaugemale kui vaid tolerantse heaoluriigina.

Eriti võrreldes lõunanaabriga, kelle varjus on oldud sajan­ deid.

Manifest on mingi partei või muu ühiskondliku organisat­ siooni deklaratsioon, mis sisal­ dab mitte ainult põhimõtteid, aga ka programmi. See on pöör­ dumine rahva poole, tavaliselt poliitilisel eesmärgil. Heaks näiteks meie oma riiki loonud „Manifest kõigile Eestimaa ­rahvastele“, 24. 02. 1918. Sõna on ka manifestatsiooni juur, mis on seisukoha, arvamuse aval­ damine.

Ehk olulisim raamat, mida on loetud tänavu, on mullu ilmunud Conrad Blacki The ­ Canadian Manifesto. Pisut grandioosse alapealkirjaga How One Frozen Country Can Save The World. Mõeldud igale Kanada kodanikule, kes hoolib riigist ega salli, kuidas eri- või huvigrupid on märgatavalt ena­ muse õiguseid kammitsaisse asetamas. Või on juba nii tei­nud.

märkmik Hingetõmme Oli hingedepäeva, 2. novembri õhtu. Päike oli looja läinud juba enne prantsuse keele tunni algust, kell 16.24. Tund toimub Vanalinna Hariduskolleegiumi Gümnaasiumi hoones Vene tänavas (Tallinna vanalinnas, suisa ladina kvartalis) ja kooli trepikojas põles väike küünal.

Maske tol päeval veel ei kan­ tud, need muutusid selles koolis kohustuslikuks ülejärgmisel päeval.

Tunni lõppedes algas saja meetri kaugusel, ikka selles

Mälestusküünal Tallinna Püha Vaimu kiriku välisseina orvus 2. hingedekuu õhtul.

Foto: Riina Kindlam

Ning kuidas meie poliitikud ei ole kasutanud ära juhuseid olla maailma areenil palju olulisem ning määravam riik.

Kanada on unikaalne – mitte ainult selle tõttu, et ulatub ookeanist ookeanini, et jagab Ühendriikidega maailma pike­ mat kaitsmata piiri, vaid kuna on suudetud konföderatsioonist saadik pidada oluliselt elus kahe kultuuri huve. Riik on rahvaar­ vult maailma kolmas inglise keelt rääkivate hulgas; teine prantsuse keelt valdavais. Teist sellist pole kusagil. Maapõue­va­ rad on lubanud jõukust, poliiti­ liselt on riigijuhid üldiselt aru saanud vajadusest mõlemaid kultuure kaitsta ning samas rah­ vastada maa-ala immigratsiooni läbi. Lubades palju enamat kui sulamikatlaks kujunenud USA. Blacki raamat on päriselt pikk essee, vaid 155 lehekülge autorilt, ajaloolaselt, kes on tun­ tud pikkade sisutihedate raama­ tute kirjutamise poolest. Näiteks ta raamatus Richard Nixoni kohta – mis samuti väärib lugemist – on enam kui tuhat lehekülge. Ka on tõhus ja de­ tailirohke ta ülevaade Kanada ajaloost. Otsa raamat Québeci ühe kontroversiaalsema, aga olulisema peaministri Maurice Duplessise kohta. Need on mahukad, kuid väärtuslikud ­ laiemale lugejaskonnale, pole kuivad, nagu pahatihti mõni ­selline võib vahel olla.

Mullune ilmumiskuupäev tähendab, et manifest sai kirju­ tatud enne pandeemiat, mis ei luba sugugi nii julge olla kui Black, ennustades Kanadale

Riina Kindlam

s­ amas Vene tänavas, Eesti Folk­ loorinõukogu ruumides hinge­ depäeva tähistamine. Põles palju väikseid küünlaid too­ ­ lide ringi keskel ja aknalau­ dadel. Ukse vahelt kiigates ­selgus, et suht väikses sõõris oli kaks väga erilist, märgilist inimest: viimase (2019) Kotk­a­ järve Metsaülikooli vilistlane Jaan, kelle „Kiri Kotkajärvelt Tõnu Õnnepalule“ ilmus vii­ma­ ses kirjandusajakirjas „Loo­ ming“ ja rootslasest kohalik kirikuõpetaja Patrik, kes saatis minu äiapapa viimsele teekon­ nale märtsis, kui meie olime Torontos. Mina, õnnelik, istusin hingedepäeva õhtul nende va­ hele. Kuna olin saabunud prant­ suse keele tundi pinginaabriga ammuse, ka Kanadas sündinud südamesõbranna Ellega, oli sõõris kolm inimest, kes tundsid ja mälestasid tänavu hingede­ riiki suundunud Kotkajärve hiievana Margus Taed.

Hingedeaja kommetest rää­ kisid eestlannast torupillimän­ gija, mari ehk marilane, valge­ venelanna, tšuvašitar, ersa naine Mordvast ja ukrainlanna. Pärast saime osa hingedele kaetud lauast. Istusime sõõris ükstei­ sest kaugel, kuid maske veel ei kandnud, alles ülejärgmisel

helget tulevikku, kui ainult ta soovitusi kuulda võetaks. Huvi­ tavalt on selle sajandi ühelt olulisemalt mõtlejalt, mitte ­ ainult Kanadas, Jordan Peter­ sonilt, eessõna, milles ta rõhu­ tab, et rahvana kanadalased kannatavad kas just alaväärsus­ kompleksi, aga et puudub enesekindlus, visioon. Isegi kui peaminister Sir Wilfrid Laurier ennustas möödunud sajandi alul, et see kuulub Kanadale.

Black alustab oma üleskutset riigi ajaloo põgusa ülevaatega.

Kiites ja laites peaministreid, silmas aga pidades, et vastutus riiki ühendades ja hoides koos oli ja on tohutu. Ta esitab nördi­ must selle üle, kuidas esimest peaministrit Sir John A. Macdonaldit tänapäeva poliitili­ selt korrektses maailmas on teo­ tatud, maha tehtud. Isegi tema pilt sai eemaldatud kümnedol­ lariselt rahatähelt. Kuidas ei kaaluta näiteks ta tõsist panust sõjakate indigeenide suguharude assimilatsiooni riigi mosaiiki.

Hiljem asub ta sellele teemale, et pärismaalased laias laastus, olles ajalooga, mis ei olnud kooskõlas juba Ateena riigi, kreeklaste demokraatia loomi­ sest, inimväärtustega. Ning et tänapäeval nõutakse ilma tagasi andmata kogukonnale mitte ainult raha – mida nad ju saa­ vad – aga häguste ajalooliste kinnituste põhjal olla orwellili­ kult võrdsete hulgas võrdsemad.

Essee teine osa pakub võimalusi. Pea kõik rahvusva­ helised organisatsioonid – ÜRO, NATO, Maailmapank on staa­ tilised, tursunud ebaefektiivsed

bürokraatiad. Kanada koge­ mused kahe kultuuriga, hoides veel ka Québeci huve, isegi äärmiste järeleandmiste kaudu, on sellises maailmas hädavajali­ kud. Erilist põlgust näitab Black kahe Trudeau vastu. Edevad mõlemad ning välispoliitiliselt mitte sugugi nii mõjuvad, kui näiteks oli Brian Mulroney. Just välispoliitikale, riigi suhetele USAga ja rahu hoidmisele kõik­ jal, peaks meie poliitikud jõud suunama. On ju Kanada ainus riik, mis pole kunagi sõda kaotanud. On osalenud oluliselt rahvusvahelistes sõdades maail­ ma rahu huvides. Kuid riigi sõ­ jalised väed on nüüd poliitikute tõttu häbiväärselt väikesed. Eriti lennuvägi ja merevägi, mis oli oluline Teises ilmasõjas, nagu ka jalavägigi.

Black kirjutab: kanadalased on rahvana reipad, elurõõmsad, tasakaalukad ja rahulikud ning viisakad. On ajanud taga enne­ kuulmatut saatust olla rahvus­ riik, mis on enam-vähem hea ja võimekas isevalitsev, kuid ena­ mus nõustuks, et pole suudetud kujundada ehedat rahvuslikku isiksust ega saavutanud potent­ siaali. Võimaluste kell heliseb.

Maailm kuulaks, kuna on kord juhtohje kätte võtta.

Kolmas osa ongi manifesti oluliseim osa. Maailm, mis on polariseerunud vasak- ja parem­ poolsete leeridesse, rabeleb poliitilise korrektsuse vesiliiva kinnitatuna. Kui kandalased suudavad end mõistuse piirides avaliku poliitika laboratooriumi­ na näidates, kuidas osatakse praeguseid heaoluriigi prob­

leeme hariduses, tervishoius ja justiitssüsteemis lahendada, kõike mida Black kirjeldatud erakordse täpsusega, siis ei saa teised mõtlevad riigijuhid muud teha, kui eeskuju järgida.

Prantslaste käest on laensõna canard, mis tõlgituna on part, aga mõisteliselt tähendab polii­ tikas põhjendamatut lugu, kui soovite kõmu, mida aga tõeks peetakse. Black juhib tähele­ panu juurdunud probleemidele Kanada haridussüsteemis, mille tase on kõvasti langenud.

Tervishoius samuti – miks on meil nii vähe arste võrreldes paljude Euroopa riikidega?

Pandeemia on maailma muutnud ning probleemid, mida Black esitab, pole enam samad.

Kuid juba mullu juhtis ta tähelepanu sellele, kuidas Justin Trudeau pillub vaid raha prob­ leemide suunas, lootuses, et nad kaovad. See pole riigimehelik ega kogukonna huvides. Mida ta arvaks avalikult nüüd, kui to­ hutud summad on suunatud neile, kes läbimõtlemata stratee­ gia tõttu on oma töökohad ehk alaliseks kaotanud?

Julge ja konkreetne essee.

Kindlasti ei nõustu paljud, eriti vasakpoolsete leeridest, konser­ vatiivse Conrad Blacki iga ettekirjutusega. Mida ta ise nimetab preskriptsioonideks, leides, et juurdunud suhtumist tuleb ravida. Sundlugemine ­igale mõtlevale Vahtralehemaa kodanikule, kes ei ole praeguse­ ga rahul ja loodab paremat tule­ vikku. Pärast seda, kui oleviku olmemured on lahendatud.

päeval oli Eesti koroonatesti­ miste positiivsete tulemuste ühe päeva arv üle 200.

Hingedele kaetud laua juures käis ringi mari naine ja pakkus heeringaampse mustal leival.

See olevat olnud tema augustis siit ilmast lahkunud isa lemmik.

Helistasin vahepeal koju ja so­ sistasin tütrele: „Pane Ätile küünal aknale. Sinna, kus see ohtlik pole.“ Kogu sügis on olnud äär­ miselt mahe ja vaikne, pikalt lehekirju, aga hingedepäeval ­ peksis hirmus tuul. Räägitakse, et hinged ei vaata kalendrisse, vaid tulevad siis, kui on udused ja vaiksed ilmad ja kodused neid ootavad. Olid hinged tol õhtul rahutud või hoopis oota­ sid kodukuusikus ja ilmusid järgneval, tuulevaiksel õhtul?

Just siis olid väga-väga hin­ ges ja mõtteis kaduv kanada kodu, kauged kodused ja sealt lahkunud kadunukesed. Selle õhtu eel lendas meie auto katusele hallvares. Ma ise olin ­ juhipoolsest uksest sisse astu­ mas ja jäime teineteist lähedalt vaatama. Ei mäleta, millal nii suur lind nii lähedale oleks ­tulnud. Mul oli peos õun, mida hingedepäeva olemiselt oli kaa­ sa andnud torupillimängija Kristi, tema koduaia õun.

Küsisin vareselt: „Kas õuna soovid?“, hammustasin tüki ja viskasin talle. Ta tegi autokatu­ sel hüppe, nagu varesed ikka

hüppavad. Viskasin teise tüki veel, mis ilmselt oli liiast, vast isegi solvav. Vares ei tahtnud õuna. Ta lendas ära. Oli juba kottpime, kui tund aega hiljem olime otsaga Püha Vaimu kiriku kõrval, mille välisseina orvas, suure Christian Ackermanni loodud seinakella all põles väike küünal.

Olime Pühavaimust Vene tänavale pööranud, kui taas väike ime – tuli vastu Toom­ kiriku õpetaja, torontolastele ammu tuttav Arho Tuhkru. Ta ei tundnud mind algul ära, kuid pidasin ta kinni. Küsisin, kuidas koroona, kas kallistada mak­ sab?... Täna, kaks päeva hiljem, võib-olla seda enam ei teeks.

Eilsest läks meie laste Kaarli Kool pooleteiseks nädalaks kaugõppele ühe positiivseks

o­sutunud lapse tõttu ja nende (Toomkiriku) Toomkooli Väike maja samamoodi. Järgmisel päeval toimus minu kursus ar­ vuti kaudu, sest õpetaja oli ene­ seisolatsioonis, tütre kunstikooli õpetaja samuti ning teine tütar korvpallitrenni ei läinud. Pikalt tavaelu nautinud eestlased ei saanud ju nii kergelt pääseda.

Nüüd on aeg jälle käes. Hai­ gusjuhtude arv kevadest kõr­ gem, ohvreid õnneks praegu vähe.

TÕNU NAELAPEA

Hingedeaeg jätkub. Hinge­ tõmbe aeg. Et hing ei jääks ­kinni või ei oleks hiljem hinge peal, mis hingeldama ajaks.

Olge hoitud, püsige terved ehk nagu kirikuõpetaja lahkudes soovis: „Jääge ikka nega­ tiivseks!“

Hingedepäeva õhtu. Küünal aknas näitab kadunukestele koduteed.

Foto: Riina Kindlam

6

EESTI ELU reedel, 6. novembril 2020 — Friday, November 6, 2020

Nr. 44

On valminud lutsi maarahva aabits Hannes Korjus 26. septembril esitleti Läti­ maal, Ludza linnas, Euroopa keeltepäeva raames Uldis Balodise koostatud lutsi maa­ rahva aabitsat.

Ameerikas elav läti päritolu filoloog Uldis Balodis tegeleb kaduvate ja kadunud keeltega.

Ta on uurinud Arizona ja Kalifornia põliselanikest in­ diaanlaste keeli, 2016. a ilmus talt Kalifornia Ülikooli ling­ vistikasarjas 682-leheküljeline doktoriväitekiri yuki-indiaan­ laste keelest Yuki Grammar With Sketches of Huchnom and Coast Yuki. Kalifornia põhja­ osas osati veel XX sajandi 80ndatel yuki keeles rääkida.

Balodis on loonud lutsiteemalise veebilehe www.lutsi­ maa.lv, kus kõlavad sõnad: Võib tunduda veider mõelda Ludzaümb­ruse alast, mis asub KaguLätis, kui paigast, millel on Eestiga igivanad sidemed – Eesti asub sealt mitmetunnise sõidu kau­gusel ning ükski keel, mida s­ innapoole reisides kuulda võib, ei ole eesti keel. Kuid tõesti, vähemalt paari viimase sajandi jooksul olid Ludzaümbruse alad koduks eesti soost ini­ mestele, kes kõnelesid oma eri­ list lõunaeesti keele murrakut. 19. sajandi lõpus oli seal piirkonnas veel ligikaudu viis­ kümmend küla, kus võis seda kõnepruuki kuulda. Sajandite jooksul lõimus selle rahvakillu etniline eneseteadvus järjest enam naaberrahvaste, st. lätlaste ja latgalite omaga.

Uldis Balodis: Kasvasin eba­ tavalistes oludes – olin Arizona osariigi pealinnas Phoenixis üks väheseid läti keele oskajaid. Mu huvi kaduvate väikekeelte vastu sündis teadvustusest, mida tähendab elada ja oma emakeelt hoida keskkonnas, kus pea keegi teine selles keeles ei räägi. Õppisin mitu aastat liivi keelt, lutsi eestlastest huvitusin

aastaid tagasi, kui avastasin eesti keelt õppides, et mu enda­ gi suguvõsas on ehk lutsi eestlasi. Mu vanaisa Juris (läti kunstnik Juris Soikans, 19201995) pidas oma perekonna­ nime soomeugri päritolu ole­ vaks, ise oletan, et see tulenes ta perekonnanime ja ühe järve soomekeelse nime sarnasusest.

Latgalest pärit keeleteadlase, prof. Leonards Latkovskis’e (1905-1991) lutsi perekonnani­ mede-uurimuses kuulub Soi­kans samuti soomeugri juurtega perekonnanimede sekka, mu ­ Soikansi-suguvõsa on lutsidega kindlasti ka abielusidemetega seotud – vanaisa Jurise nõbu lesk on pärit ühest lutside külast, ka ise lutsi-päritolu (neiu­ põlvenimi oli lutsidele omane perekonnanimi Buls), kohtusin temaga 2014.a. Alates 2013. aastast tegelesin lutside praeguse olukorra dokumentee­ ri­misega, ühtaegu koostasin lutsi aabitsat, et lutside järeltulijad võiksid kasvõi pisutki isadeemade keelest aimu saada ning lätikeelsed huvilised teadvus­ tada endile üsnagi tundmatu kogukonna olemasolu Nüüd on Uldis Balodise suur töö – magnum opus – saanud kaante vahele. Raamatu kunst­ nik on Zane Ernštreite. Raa­ matu ilmumisele aitasid kaasa Inta Kušnere Ludza raamatuko­ gust, Ludza kihelkonna omava­ litsus, Läti Ülikooli Liivi ins­ tituut, seal hulgas Valts Ernštreits, Tartu Ülikooli eesti keele ajaloo ja murrete profes­ sor, akadeemik Karl Pajusalu, dr.philol. Anna Stafecka Läti Keele Instituudist. Uldis Balo­ dise koostatud lutsi maarahva aabitsa valmimine sai võimali­ kuks tänu Läti Kultuurkapitalile ja Soome Kone fondile.

Uldis Balodise lutsi-aabits jätkab mitmete juba ilmunud maakohapõhiste murdekeelte sarnaste trükiste rida: 1998. a Sulev Iva, Kauksi Ülle ja Marju

Pillimehest muusikameheks Heino Rannap: Ilmar Tõnisson Pärnu muusikaelus ja Eesti muusikaharidu­ ses. Tallinn – Pärnu, 2005. 148 lk.

See raamat kujutab endast austus- ja lugupidamisavaldust ­ õpetajalt õpilasele tema 70. a. juubeli puhul. Tänaseks on juubilari kukile kogunenud veel viisteist lisa-aastat. Kultuuri­ ministeerium premeeris teda sel puhul tänukirja ja 1000 euroga.

Seda tunnustavaist sõnadest laetud teost sirvides tahaks vältida sõna „monograafia“.

Kuigi põhjalik ja asjatundlik ülevaade juubilari muusikalisest tegevusest, ei ole see pelgalt tea­ duslik uurimus, sellest hõõ­ gub tohutult palju inimlikku soojust.

Autor väidab, et pillimeheks sünnitakse. Ilmar Tõnisson sai oma kolmandaks sünnipäevaks kingituseks suupilli. Mõne aasta

pärast oligi ta hinnatud ja ooda­ tud pillimees. See nimetus pole ehk küllalt aukartust sisendav, võib tunduda isegi alavääristav, kuid Ilmar jäi oma esimesele armastusele truuks. Ka siis, kui pillimehest oli võrsunud võime­ kas mitmetahuline muusik.

Muusikuks õpitakse, helikunsti mäeharjale jõudmiseks tuleb läbida pikk arengutee.

Raamat tutvustab Ilmar Tõnissoni kui dirigenti, orga­ niseerijat, muusikapedagoogi ja mis seal salata või häbeneda – pillimeest. Lisaks kui külalis­ lahket võõrustajat ja kompro­ missitut kolkapatriooti. Taas ­julge väljend, kasutatud parema puudumisel – Pärnu ei ole Eesti maastikul just kolgas. Ilmar Tõnisson on asutanud ja mitmel pool juhatanud mitmepalgelisi orkestreid, kaasa arvatud puhk­

Kõivupuu võru aabits ,,ABCkiräoppus“, 2009. a Külli Laose, Reene Leasi ja Evi Vesiku ,,Kihnu aabets“, 2011.a.

– Aare Hõrna, Kauksi Ülle, Terje Lillmaa, Nele Reimani ja Evar Riitsaare setu aabits, 2015.a. – Eevi Treiali ja Mari Niitra Kodavere murraku aabits (Kodavere uavits); Heinike Heinsoo vadja keele lugemik ,,Vadja sõnakoguja“, 2016.a. – Kristi Ilvese ja Alli Laande ,,Mulgi aabits“, Järvi Lipasti hiiu aabits – ,,Hiiu keele raa­ mand“, äsja ilmunud on ka ,,Sörulase aabits“.

Uldis Balodise lutsi-aabitsa (Ludzi kiele lementar) pealkiri lähtub asjaolust, et Latgales ka­ sutati aabitsa asemel tihtipeale vastet „lementar“, mis on ka mõistetav, pidades silmas poola, leedu ja valgevene keele mõju­ sid (poola k. elementarz, leedu k. – elementorius, valgevene k.

– лементар).

Uldis Balodis jätkab Oskar Kallase, Paolopriit Voolaise, August Sanga, Paul Ariste, Valter Niiluse, Richard Viida­ lepa, samuti Eesti Keele ins­ tituudi murdeuurijate Aili Univere, Salme Tanningu, Salme Nigoli, Hella Keemi jt. lutsi-uuringuid. Oskar Kallas tegi 1893.a. teatavasti ulatusliku reisi lutside juurde. Uldis Balodis on oma uuringute raames käinud läbi kõik kuna­ gised Kallasegi külastatud lutsi külad (Oskar Kallasel oli neid 53). Muidugi pole ühtegi lutsi keele oskajat enam elavate ­kirjas, lutside järeltulijad mõis­ tavad ehk üksikuid sõnu, mõni oskab veel lutsi keeli teretada.

Balodis ei loodagi, et lutside järeltulijad võiksid lutsi keele XXI sajandil jälle igapäevaka­ sutusse võtta, ent ometi oleks kurb, kui see kogukond jäljetult hääbuks. Lutsi aabitsa eesmärk on seda pöördumatut saatuse­ kulgu veidigi aeglustada.

Lutsi eestlasi võiks võrrelda

pilliorkester, džässorkester ja suupillikvintett. Solistina – või minugipoolest pillimehena – on ta mänginud lisaks suupillile klarnetit ja saksofoni. Ta on organiseerinud festivale ja rah­ ­ vusvahelisi muusikakursusi, tema käe all on omandanud muusikalise erihariduse paljud noored muusikud. Muusikukar­ jäär viis ta mõneks ajaks Pärnust pealinna, kuid ta süda jäi kodulinna ja vedas lõpuks ka füüsilise olemuse taas sinna tagasi. Ta suvekodu Tahkuran­ ­ nas oli alati avatud kolleegidele ja muusikasõpradele.

Dirigendina oli tal võimalus reisida ka väljaspool Eestit, nii Nõukogude Liidu piirides kui ka Saksamaal ja Skandinaavias.

Aastatel, mis Eesti iseseisvus polnud veel saabunud, kuid üha julgemalt ja nõudlikumalt uk­ sele koputas, oli mäletatavasti võimalik teda tervitada ja tema dirigendivõimeid imetleda ka

Lutsi maarahva aabitsa koostanud Uldis Balodis 2019. aasta det­ sembrikuus Latgales, Lutsimaal, Greeki külas, kus elasid kunagi lutsi eestlased (lutsi maarahvas).

Uldise Balodise koostatud lutsi aabits. Anno 2020.

tänapäeva liivlastega – nendegi igapäevakeel on läti keel ning liivikeelse uue põlvkonna sün­ niks ei paista mingeid eeldusi.

Ent lutsi aabitsat koostades on ikkagi pisuke lootus, et see turgutab lutside järeltulijate ­ eneseteadvust. Balodis on lutsi aabitsa koostamiseks loonud uue lutsi keele kirjaviisi, mis tugineb läti ja latgali keele ­ortograafilistele põhimõtetele.

Balodise lutsi aabitsa eel­ käija võinuks õigupoolest juba enne Teist maailmasõda ilmuda.

Paolopriit Voolaine (18991985), keda Oskar Kallas titu­ leeris lutsi rahva apostliks ning kelle läti võimud XX sajandi 30ndate aastate lõpupoole lutsi

rahvast turgutava hõimutege­ vuse pärast riigist välja saatsid, oli 1939.a. koostamas omaenda lutsi lugemikku ,,Kõnelam maavärki!“ (selle väljandjaks pidi olema Välis-Eesti Ühing).

Voolaisel oli vastav kogemus olemas, sest oli osalenud setu lugemiku koostamisel (,,Seto lugõmik“ (I osa – 1923; II osa pealkirjaga ,,Kodotulõ“ – 1925).

Kummatigi jäi 1940. aastal kõik soiku.

Uldis Balodis: Nüüd võib öelda, et pea kaheksakümmend aastat hiljem olen lutsi lugemiku val­ mis kirjutanud! Loodan, et vars­ ti võidakse üksteist kõne­ tada sõnadega: ,,Kynelgeq mākīļt!“ (Räägime lutsi keelt!)

Eesti Filharmoonia Kammerkoori valiti maailma esikümnesse BBC muusikaajakiri Classical Music avaldas maailma parimate kooride edetabeli, mille esikümnes on ka Eesti Fil­ harmoonia Kammerkoor.

Toronto publikul.

Raamat on varustatud rohke kvaliteetse fotomaterjaliga, si­ saldab raamatu autori intervjuu Ilmar Tõnissoniga, väljavõtteid Tahkuranna külalisraamatust, kolleegide ja lähemate sõprade hinnanguid ning juubilari mõt­ teteri.

EERIK PURJE

Klassikalise muusika uudi­ seid, artikleid, arvustusi jm ka­ jastav BBC muusikaportaal kir­ jutas oma kooride edetabelis Eesti Filharmoonia Kammer­ koori kohta: ,,Pole ime, et riik, mis on kuulus just oma laulu­ traditsiooni poolest – kuivõrd selle vabanemisele Nõukogude Liidu ikke alt eelnes 1988. aas­ tal sündmus, mida tuntakse laulva revolutsiooni nime all – saab tunda uhkust ka ühe maail­ ma parima koori üle. Eesti (Järgneb lk. 15)

Nr. 44

EESTI ELU reedel, 6. novembril 2020 — Friday, Novembril 6, 2020

P

E

A

M

U

R

D

M

Ristsõna nr. 1027 1

2

3

4

5

12

6

16

22

23

11

27

28

29

46

47

20

26

30

31

32

34

35

36 39

10

24

25

33

9

37

40

41

42

43

48

49

50

51

52

53

PAREMALE:

1. Jahimees.

5. Vaba Eesti Sõna.

8. Teat. vehklemis­ ala.

12. Eesti Keele Sihtasutus (lüh.).

13. Privaat-.

14. Nuhk.

15. Esiema või -isa.

17. Kuduma (ingl.k.).

18. Asula TallinnaPärnu maanteel.

19. Spetsialiteet.

21. Uinuv.

24. Teat. suurusega trükikiri.

25. Lai, kaugusse ulatuv.

26. Keevast veest ja tärklisest kleepaine.

30. Vorm sõnast ,,aed“.

31. Järsk paekallas, rannikupank.

32. Asi. 33. Sagedane, harilik, laialt levinud.

35. Suur-järvistu järv.

36. Puulabidas.

37. Tegeldud, jagatud (ingl.k.).

38. Vääriskivide

44

45

massiühik.

41. Vankri osa.

42. Kreeka sõjajumal.

43. Vigastuse v. haiguse tõttu töövõime kaotanud.

48. Vaestemaja.

49. Kolm ühesugust vokaali.

50. Ebahuvitav.

51. Arv. 52. Riigi Infosüsteem (lüh.).

53. Surnud (ingl.k.).

ALLA:

1. Kaelaehe.

2. Arv. 3. Transportation Safety Institute.

4. Kaup, kraam.

5. _____maa, Eesti idanaaber.

6. Silmipimestav.

7. Teat. viisil pehme.

8. Kavand, visand.

9. _____ma, riik Kesk-Ameerikas.

10. Eesti Liikumispuudega Inimeste Liit.

11. Estonian Atlantic Treaty Association.

16. Koosneb numbri­

Oma Maitse kutsub mekkima Dereku burgerit Ajakiri Oma Maitse kutsub avastama Tallinna parimaid burgereid. Burgereid pakutakse restoranides, baarides, tänavakohvikutes, ööklubides ja laatadel. Burgereid on lihtsaid ja keerulisi ning erinevate lisanditega. Delfi portaal vahendas Oma Maitse valikuid Tallinna parimate burgerite kohta ning esiviisikusse mahtus ka Dereku burger. (Kanadast Eestisse läinud Derek Ewen alustas Saaremaal oma burgeriäriga juba mitu aastat tagasi ning viimastel aastatel laiendas oma tegevust Tallinna.)

Oma Maitse kirjeldab Dere­ ku burgerit järgmiselt: Olge ettevaatlikud, sest Dereku

test.

20. Virn, pinu.

21. Tüürimehe v. pootsmani abi.

22. Tšehhi autotootja.

23. A____, Lõuna- v.

Kesk-Ameerika päritolu taim.

24. Lühike tinisev heli.

26. Teat. keha puhastamise toiming.

27. Iva. 28. Päevakorral, teoksil.

29. Naisenimi.

31. _____s, läbipaistev materjal.

34. Osariik USAs. 35. Pikakõrvalised loomad.

37. Läbi-, pooleks-, laiali-.

38. Koduloom.

39. Ala, valdkond (ingl.k.).

40. Roog, kõrkjad (ingl.k.).

41. Tuntud autorendifirma.

44. ____ ja naa.

45. Hamba kinnituskoht.

46. L_____n, ronitaim.

47. Laserplaat.

Burgeri hittburger – krõbekana­ burger avokaado ja aioolikastmega – tekitab sõltuvust!

Garanteeritult! Arvestades, kui targad on Tallinna kliendid, siis võib kindel olla, et leiate tee Derekusse seda burgerit proo­ vima ja veenduma, et see jutt on sulatõsi. Kõikide Dereku Burgeri kokkade lemmik ja p uhta ­ käsitööna valmiv ­bur­­g­erieine on viinud võrratu ­maitseelamuseni!

Burgerites kasutatakse pea­ miselt eestimaiseid tooraineid ja loomulikult palju armastust ning positiivset energiat. Mait­ seks lisatakse aga Dereku Burgeri perenaise Fleuri särtsu.

Väsimatu ideedegeneraator ongi juba 12 aastat restorani edasiviiv jõud.

Dereku Burgeri perenaine ja kogu meeskond ootavad teid!

Kenat isu ikka, onju!

Volli veste

T

Paremale: 1. Sirp, 5. Paat, 9. PEI,

17 19

S

Ristsõna nr. 1026 LAHENDUS

14

18

38

8

13

15

21

7

I

7

12. Aser, 13. Aara, 14. TLK, 15. Sada, 16. Ameerika, 18. Har(i), 20. (Belõi) Aist, 21. Katar, 24. Saks, 27. Ema, 28. Altai, 30. Asi, 33. Emm, 34.

Maist(e), 35. Nai, 36. Lem, 37. (K) eenia, 38. NAV, 39. Pank, 40. Reede, 42. Spar(ta), 45. Ars, 46. Vahetund, 50. TEBK, 54. Ise, 55. Kibe, 56. Eger, 57. (H)iir, 58. (Lo)odan, 59. (A)ralt.

Alla: 1. SAS, 2. Isa, 3. Red, 4. Praha, 5. Paar, 6. Aam, 7. Are, 8. Tae, 9. Ptii, 10. ELKS, 11. (V)ikat, 17. RAS, 19.

Aramea, 21. Keel, 22. Amme, 23.

Tamm, 24. Stink, 25. Aasi(ma), 26.

Kitarr, 29. Laen, 30. Anne, 31. Saad, 32. Iive, 39. Pre, 41. ESTER, 42.

Svii(t), 43. Pasi, 44. Aher, 45. Aden, 47. TKO, 48. Uid, 49. NBA, 51. Ega, 52. Bel canto, 53. Krt.

Nädala retsept

Foto: K. Tensuda

Tervislik avokaadosuutäis lisanditega Avokaado on suure toiteväärtu­ sega puuvili, mis sisaldab palju­ sid organismile vajalikke aineid, teiste seas kaaliumit, kiudai­ neid, mitmeid vitamiine ja mineraale ning tervislikke ras­ ­ vu. Miks mitte seda sage­damini oma menüüssse sobitada, või­ malusi selleks on mitmeid: näiteks süüa poolitatuna lusika­ ga koore seest nagu alljärgnevas retseptis. (Jälgda, et avokaado oleks just parajalt valminud: mitte liiga kõva ega liiga pehme.)

Pesta avokaado, lõigata pi­ kuti pooleks ja eemaldada kivi.

Piserdada pooltele sidrunimahla.

Avasse tõsta pisut peeneks haki­ tud sibulat ning riivitud feta­ juustu, raputada peale mõnd soovikohast maitseainet, näiteks kurkumit. Sobib serveerida tomati, spinatilehtede ning hee­ ringatükkidega, valmistades igale sööjale tervisliku taldrikutäie kas siis eelroana või praekõrva­ sena.

HEINSOO INSURANCE BROKERS LTD. ASUTATUD 1951

958 Broadview Ave., ruum 202 Toronto Eesti Majas info@heinsooinsurance.ca

Telefon 416-461-0764 Fax 416-461-0448

www.eestielu.ca

Ah, need kumerused Kamraad Karla kirjutas hiljuti väga viisakalt sellest, kuidas ta kaeb palju vähem naeratusi nende neetud maskide tõttu.

Pruukis selle käigus sõna, mis on süütu, aga osa elurõõmust meiesugustele vanadele kändudele. Silmadel ju vaja liikuda ühest kohast teise. Väsivad fookuses ära muidu. Minagi sel­ line, kes vaid vaatab näkku. Sedagi ontlikult, kuna ehk tähelepanu leidnu arvab, et vanakõbõkõ on ohhoo. Vahel aga märkan muudki.

Kuuludes me mulli, Ets oli meitel ja ta kiitis toda kalendri­saba. Ning lisas mulle teadmata värvingut just nende kohtade kohta, milledele Karlutt vihjas. Vaat meil on inim­ silmad, aga arvutitel on teistsugune äratundmine. Näituseks tolles feisspukkis, et ebasündsat ei avaldataks. Neil lausa tsensuur – uurib, mis fotol ja eemaldab seinalt, mida iganes too tähendab, kui arvab, et on porno poole. Seal jänkidemaal oli kunagi kohtunik, kes lausus, et ta ei tea mis see on, aga tunneb ära, ku seda näeb. Ja palgeraamatul oma AI - Ets se­ letas, et see olla kunstintelligents, põle inime, vaid arvuti­ robot.

Mõistke, mõistke – mis seest siiruviiruline ja läheb vi­ raalseks? Olen sel sügisel kirunud, et gemüüse hinnad on sel­ lised, et akka kevadel istutama oma aida põrknaid ja sibulaid.

Viimati oli poes mõlempi kilohind kahekordne ja seda veel lõikuspüha eel. Aga noh, siis tuleb seemneid osta, kõpla­ miseks pole enam kõbus ja peleta veel jäneseid eemale, no kellele seda nuhtlust tarvis.

Just neist sibulaseemnetest seletas Ets. Olevat firma, mis kuulutas Walla Walla sibulasordiseemet, pildil ilus korvike valminud vilju. Foto kadus aga nende feisspukiseinalt, mui­ dugi ettevõttele teatamata. Kuna too suhkrumägi, kes on maailma rikkamaid mehi, on otsustanud, et võimalikke või­ kusi, katmata kehaosi ei tohtivat seal sotsiaalmeedias olla.

No mis ajast saadik. Milleks muu too internet on olemas ku nende levikuks? Piltlikult, muidugi.

Asuti asja uurima, puurima – ja avastati, et tuu AI robot pidas seal korvis olevat oopis muuks. Ja läkski kulutulena kik ilmalaanen laiali see otsus, tuues palju reklaami. Inämp, ku oleks keegi oodanudki. Kaesin ka korvipilti, naersin en­ nast naeriks. Ets üttel, et kirjutagu ma lugejatele – guugeldage <I>onion ad facebook</I>, saavad ise näha.

Kertu kuulis me naerulaginat, tuli uurima, et mida te nar­ rid lollitelefonist vaatate. Nigu ei sobinud vastata. Kuid naised on targemad ku mehed. Temakenegi sai naljast aru.

Aga ku lubasin, et järgmisel korral toidupoes teatud letis va­ lides asun sorteerima, et saaks kaks kõige prinkemat pihku – no siis oli lustil lõpp ja käsk käituda vanusele vastavalt.

VABARNA VOLLI

Uued raamatud Tartu College’i laenuraamatukogus Tartu College’i laenuraamatu­kogu on avatud esmaspäeviti kell 18.3020.30; teisipäeviti kell 12.00-15.00 ning nelja­päeviti kell 11.00-13.00.

Seoses eriolukorraga on raamatukogu ajutiselt suletud.

Grenzstein, Ado. Tunne ja tarkus. Ilmamaa, 2016

Entsüklopeedia üt­­ leb: Ado Grenz­ stein (1849−1916) oli ajakirjanik ja pedagoog.

Mujalt on meeles, et luuletaja.

Temalt on ju tuntud lastelaulu ,,Viisk, põis ja õlekõrs“ sõnad ning ka omaaegsed uudissõnad male ja kabe. Niisiis keele­ mees? Grenz­ stein, kes oli õppinud Viini p­ edagoogiumis ja olnud vabakuulajaks nii Viini kui ka Tartu ülikoolis, jäi suurel määral i­seõppijaks ja -mõtle­ jaks.

Käesolevas raamatus on tema kahe väga erineva saksa keeles kirjutatud teose tõlked. Trak­ taadis ,,Looduse korraldus“ (Pariis ja Leipzig 1913) esitab autor omaleiutatud teravmeelse dualistliku loodusloolise süs­ teemi. Tema süsteem näib tuge­ vasti tuginevat n.-ö. saksa­ keelsele (või indoeuroopa?) maailmanägemisele ja mõtle­

misele.

Seejuures on esimene neist ,,Härraskirik või rahvakirik?“ (Jurjev 1899) väga saksa-vas­ tane ja üsna vene-sõbralik.

Selles on juttu rohkem Eesti ajaloost, mõisnike vägivallast ja eesti rahva saatusest kui kirikust ja usust. Rahvusküsimuse puhul on keelemees Grenzstein para­ dokslikul moel nõus loobuma emakeelest vene keele kasuks, kui rahvas ise alles jääks. Niiöelda looduslooliselt.

Naljanurk Sõber teisele: ,,Ostsin tablette, mis pi­ did suitsetamise soovi ära võtma.“ ,,Ja kuidas need mõjusid, kas võttis soovi ära?“ uuris sõber. ,,Jah, võttis täielikult ära, nüüd suitsetan ilma, et sooviksin.“

8

EESTI ELU reedel, 6. novembril 2020 — Friday, November 6, 2020

Nr. 44

Greens’ same-sex marriage petition most signed in portal’s history ERR, October 2020 English-language supplement to the Estonian weekly “EESTI ELU” Tartu College Publications Founding Chairman: Elmar Tampõld Editor: Laas Leivat 3 Madison Avenue, Toronto, ON M5R 2S2 T: 416-733-4550 • F: 416-733-0944 • E-mail: editor@eestielu.ca Digital: www.eestielu.ca

An Estonian scandal as the Russian media sees it Russian on-line media were quick to comment on rightwing EKRE politician and Estonian Interior Minister Mart Helme’s quotes on several issues as published ­ recently in Germany’s of Deutsche Welle including its Russian edition.

Estonian Defence League expert unit ‘Propastop’, that ­ monitors, exposes and analyzes Russian propaganda has identi­ fied numerous media outlets that have covered the subject – Regnum, EADaily, Vesti, Vzglad, REN TV, Izvestia, MK.ru, RuBaltica.

A variety of aspects from Helme’s interview were covered.

With regard to Ukrainian workers arriving in Estonia, ­ Helme was quoted: “We don’t want them here. Ukrainians don’t speak Estonian. They speak Russian, that’s for cer­ tain. … Estonia is too small.”

Proud of an image as a staunch Estonian nationalist, Helme’s remarks about Vla­ dimir Putin seem at first glance to be contradictory to a typical anti-Kremlin stance: “Putin must act like a pharmacist, weighing everything with sensi­ tivity to ensure that everything is in balance, for effective ­foreign policy.” Helme stressed that Putin is a pragmatic, who has no need to focus on the Baltic states because they are “provinces of Europe”.

As the days passed from the date of Helme’s interview the ‘homophobia’ theme became the sole focus of Russian ­messaging, presenting it as the major scandal caused by the minister’s personal handling of it. President Kersti Kaljulaid is quoted as suggesting that some­ one with homophobic views shouldn’t be a cabinet minister.

The Russians emphasize the burgeoning public calls for Helme’s dismissal.

One of Helme’s quotes (which the Western press pro­ ­ bably considers most out­ rageous) is repeated in full by the Russians: “This is not homophobia. I say that those ­ who state that our referendum is unnecessary are ‘hetero­ phobes’. They force there way into the beds of heterosexuals.

They intrude, but we keep out of their beds. If they can spread

their ‘homopropaganda’ we should be able to do ours. The state cannot survive without children and morals.”

This thought is compounded by the Russians saying that Helme wants gays to leave for Sweden where they’re welcome and life would be easier.

Porpastop suggests that the reason Helme’s opinions de­ ­ served such wide attention in Russian media is the anti-gay theme involved with which Russia wants to ridicule the West. Most of the articles in the Russian media include “ho­ mophobia” in the headline with the term in apostrophes. It’s to be noted that Russia enforces one of the most restrictive a nti-gay legislation found ­ ­anywhere.

Propastop explained com­ plexities in Russian propaganda which claimed that Helme saw no threat to Russia from the Baltic states while being NATO members. Concurrently it also stated that Helme, known as an ‘Euroskeptic’ is concerned about the European Union becoming an empire (in this ­ instance the victims being the ­ Baltic states, not Russia. ed.)

The dichotomy here being the Kremlin holding Helme’s pro­NATO stance to be unaccept­ able but an anti-EU position to be welcome.

While Helme’s motivation may be evident to Russian ­propagandists by the aforemen­ tioned, Propastop deciphered the nuanced messaging specifi­ cally in the ‘RuBaltic’ com­ ments. In a piece entitled “The West is sneaking poisonous allies into Russia”, RuBaltica ­ claims that the Russian lan­ guage Deutsche Welle is not only interviewing an individual on a German publications’ “black list” of those who are classified as fascists but is also targeting Russian speakers with this. RuBaltic concludes that the German publication intend­ ed Russians to become more familiar with an ‘ally’ like ­ Helme.

RuBaltica reminds readers that the scandal surrounding Helme has shifted most of its focus onto the homophobic ­ aspects of Helme’s interview ­ and has treated as unimportant Helme’s thoughts about anti­-

The Estonian Greens’ petition in support of same-sex marriage hosted on the Citizen Initiative Portal rahvaalgatus. ee is the most-signed in the website’s history. As of noon on Tuesday, the petition has gathered more than 30,000 signatures.

The petition launched by the non-parliamentary Estonian Greens party is calling for the Family Act to be amended to allow for same-sex marriage in Estonia. As it has gathered over 1,000 signatures, it is likely now to be debated in the Riigikogu.

Kadri Org, democracy expert at the Estonian Cooperation Assembly/ Rahvaalgatus.ee, told ERR News on Monday that “Petitsioon perekonnaseaduse muutmiseks” is the most-signed petition in the history of ­rahvaalgatus.ee website.

“Rahvaalgatus.ee has been operating for four-and-a halfyears from March 2016 and since then, 51 collective propos­ als have been drafted and sent to the Riigikogu through the platform. Most of the collective proposals that have been sent to the Riigikogu have received a few thousand signatures maxi­ mum. The second-highest num­ ber of supportive signatures that a petition has received is slightly over 7,000,” she said.

The petition with over 7,000 signatures was related to animal rights, and a petition to end fur farming in Estonia, which was recently debated by Riigikogu members, gathered over 6,000.

(Continued on page 10)

Russian sanctions, the domi­ neering nature of the EU, Ukrainian workers endangering Estonian security and the Baltic states as NATO members ­posing no threat for Russia. In this particular instance Ru­ Baltica seems to be not on the same wavelength as the rest of Russian media, which views Helme as an ally who regards all aspects of the European Union with derision.

EADaily and Izvestia con­ clude that Helme’s suggestions about Ukrainian workers not being welcome in Estonia is the main reason for calls demand­ ing Helme’s dismissal as minis­ ter.

It’s to be noted that the audi­ ence for these outlets is Russian speaking not only in Russia, but also the Baltic states and ­elsewhere. In order to separate propaganda from objective reporting, one must see the ­ ­reasons behind the selection or avoidance of specific topics, the treatment that issues are given and the intensity with which themes are published. This takes abundant insight and ­expertise. Bravo Propastop.

LAAS LEIVAT

The Põhjarada guide troop finally got out of the virtual world and met at Estonian House, albeit masked and at a distance, and proceeded on a hiking assignment as planned. Having heard that Estonian House no longer was owned by Estonians they went to check out the sign which indicated otherwise. Shouldn’t it read “SOLD”? In any case Eila, Eliise, Imbi and Tuuli are ready to see, depending on the price, if the sign can be purchased and erected on their front lawn, in front of a house actually owned by Estonians.

Photo: Archive

EUFF embraces Canada-wide audiences as it moves online Join this virtual cinematic adventure from 13 to 29 November 2020

line-up includes works by established European directors ­ as well as talented newcomers.

There is something for every­ one in this diverse array of 27 films.

Extraordinary circumstances, such as those we are living in today, call for new and crea­ tive ways to experience life and the arts – and cinema is no exception.

The Canadian Film Institute, the European Union Film Festival in Toronto, and The Cinematheque in Vancouver have joined forces with the Delegation of the European Union and the Embassies and Consulates of EU Member States to present the first-ever online edition of the European Union Film Festival (EUFF) in Canada. We are delighted to be able to continue the decades­long tradition of presenting European cinema in Canada despite the challenges of ­ COVID-19.

This year’s festival repre­ sents an unprecedented collabo­ ration aimed at rewarding our devoted fans for their support over the years while, at the same time, providing cinéphiles across Canada an opportunity to explore the best contemporary European cinema.

The 2020 edition of the EUFF kicks off on 13 No­ vember with the box office smash hit from Germany, ALL ABOUT ME, directed by Oscar-winning director Caroline Link. Ranging from romantic comedies to historic dramas and political thrillers, this year’s

In addition, in hopes of o­ffering special and personal insights into the programme, ­ the EUFF will present inter­ views with many filmmakers whose works are being screened in the 2020 edition.

Each film will be ‘live’ online for a 48-hour period, which gives you plenty of time to watch the films. All films are presented in their original languages with English, and, in some cases, French sub­ titles.

Go to www.euffonline.ca

In recognition of Estonian House’s 60th celebration (covid-style and socially distanced), we are pleased to give away a special anni­ versary tote bag. These will be available at Northern Birch Credit Union during their opening hours, and at the office at Estonian House. We look forward to seeing you in person postCovid restrictions.

INGRID LAAR, Manager

Nr. 44

EESTI ELU reedel, 6. novembril 2020 — Friday, Novembril 6, 2020

Professionals Spotlight: Johanna Helin of Mamaa Trade Vincent Teetsov There’s something special about a product that’s been made by hand with expertise and dedication. You can tell the difference in the quality of a product that has had thought put into it. Estonians may be especially attuned to this with our textile tradition going back countless ge­ ner­ ations.

With a whole world of rich craft traditions that many of us have not had the chance to know and enjoy, Mamaa Trade operates as a way to connect the businesses of craftspeople from Ghana, Uganda, Afgha­nis­ tan, and Syria via e-commerce, as well as in local shops and markets in Ontario. I spoke with the owner, Johanna Helin, to see how it all began: 30 years or so ago, you worked in Africa with your grandfather when he donated water drilling machinery upon his retirement. What happened between this experience and establishing Mamaa Trade that prompted you to sell handcrafted goods when you moved to Canada?

My first trip to Africa was to northern Namibia, Owambo­ land; a place where Finnish missionaries had been working since 1870. It was an odd expe­ rience as the locals knew about Finland and were baptized with Finnish names. That trip sparked a long-lasting love for Africa.

After coming back from Namibia, I changed my major at the University of Helsinki to anthropology and did my MA research with local market women in a small rural village in Guinea, West Africa.

After university, I lived and worked in Estonia, as well as in Ghana. Together with a group of Estonian friends, in 2007 we founded the first development NGO in Estonia, Mondo. My previous contacts helped us to

Bright, no blues in the night How dagnab appropriate. In the year that Hallowe’en was cancelled, at least in TO, Christmas might be, and Easter’s future is up in the air, it was the night sky that brought tremendous appreciation for our universe. The rare Blue Moon – the second full moon in a calendar month – was mind-blowingly dazzling on October 31st.

T’wasn’t blue – but according to lore it sometimes is. How else did it get the name?

This after having missed out on the Pink Moon (it actually looks pink, according to astro­ nomers), or supermoon, which means when the orbit is closest possible to the Earth. That was in April, thanks to the clouds on that night. Which is a metaphor

establish Mondo’s first develop­ ment cooperation project with women’s groups in Ghana. That was in 2009 and I’m still work­ ing with the same women now in Mamaa Trade, a social enter­ prise I founded after coming to Toronto in 2018.

Do you find that working with artisans empowers them to do more business in their own communities?

The main problem for the women I’m working with is poverty. They are really hard­ working women, but at the local level they are not able to make ends meet. Many of the women are widows, single mothers, or have disabilities, so they are in a very volatile position and are the main providers for their children. School and healthcare are not for free, so the future of their children really depends on their opportunities to find ­income.

Some women are also selling in the local market. But the problem is that the prices are very low as the population is poor. Exporting is the main solution for getting a better price for their products. In northern Ghana there are also large businesses buying these products from the cooperatives, but the prices they are paying are very low. Fair trade practices are not common and the local producers are on the losing end.

Our solution to raise people from poverty is to work on the quality of the products, pay a fair price to the producers, and export the goods to markets where people are willing to pay a price that does not exploit anyone.

What does the work of these craftspeople bring that stands apart from other goods?

Nowadays, more and more consumers want to know where and how the products they are using are made. The strength of

for just about everything about most of 2020. The bright orb on All Hallows Eve was a beacon of hope. There might be a light at the end of the tunnel, after all.

The slimster is no great shakes as a musician, although brinksmanship can be claimed on certain instruments. With the sole goal of playing blues, blues and more of them. The slender one recalls seeing Downchild Blues Band live some 40 years ago. Where the amazing Jane Vasey, sadly too soon taken off this mortal coil, tickled and then pounded the ivories, reach­ ing the soul in a way that ­cannot be described. The Hock, Richard Walsh, merely a ground­breaking singer, also has been long growling into the heavenly microphones. His brother Donnie, “Mr. Down­ child”, led fans to argue whether he was a better guitarist or harp player. Wow, what memories

9

Notice of meeting of shareholders Estonian House in Toronto Limited • 6:30 P.M November 18, 2020 Online at: www.estohouse.com/agm Notice to shareholders

my business is that I know the story behind the products. I can show customers a photo of the producer and tell her story. I’m also working with the women to ensure that the whole production process is sustain­ ­ able. The shea makers are, at the same time, protecting the trees and planting more trees in an area that is suffering from deforestation. The weavers are trying out natural dyes. All the packaging is reduced as much as possible and is recyclable.

But mainly, the strength is in the individual stories of the women, how the business has helped them to educate their children, get clean running water for their household, or ­ generally have a brighter view of the future. Who would not want to be part of that?

“Mamaa” means “Fair” or “Equal” in the Nabit language of northern Ghana.

Can you explain to us how the fair trade process works?

We have a long-term partner­ ship with these women and want to see them benefit and prosper. Therefore, we are sup­ porting them in many ways.

Mondo sends volunteers to the communities. For example, there have been some Estonian ­designers who have helped the women to develop new models that fit better with European and North American tastes.

Together with the volunteers,

Shareholders are invited to participate in the An­­ nual General Meeting of the Estonian House in Toronto Limited on Novem­ber 18, 2020. Shareholders can attend the meeting virtually or over the phone. Instructions for access­ ing the meeting are available at www.estohouse.com/agm. This meeting is a private meeting of Estonian House in Toronto Limited and is closed to the general public.

Invitations have been mailed, and where requested emailed, to all Shareholders. Shareholders who are unable to participate have the option of assigning a proxy. Proxies must be re­ gistered twenty-four (24) hours prior to the meeting.

Shareholders can register

p­ roxies in the following ­ ­manner: 1. By mail, addressed to the Secretary Eric Sehr at 958 Broadview Avenue, Toronto M4K 2R6; 2. By fax to 416-461-2017; 3. Deposited at the Manager’s office located at 958 Broadview Avenue; or 4. By email to shares@esto­ house.com.

Any proxies sent by mail that are not received or submit­ ted by fax, in-person or email after 6:30 pm on November 17, 2020 will not be accepted.

These timing restrictions are designed to allow management ­ adequate time to prepare and distribute electronic ballots for each proxy holder for the online election platform, Election­ buddy, to be used at the meet­ ing.

I help in improving the quality of the products, take photos and videos that can be used for mar­ keting, help in organizing the shipments, and build the capaci­ ty for the women to do all of this by themselves in the future.

All the payments are also done in advance, to help the women to buy the shea nuts, straw, or fabrics they need for produc­ tion. The price is calculated according to fair trade prin­ ­ ciples, so that it covers all of the costs of production and ­provides a living wage for the producers for the amount of time they have worked. We are not there yet, but when Mamaa Trade becomes profitable, we have also promised to invest a percentage back to the commu­ nity.

This Christmas season, you’ll be selling sini-must-valge (blue, black, and white) coloured soap bars. Can you tell us more about these?

When and where can we find them to purchase?

Through Mamaa and shea butter, I found the art of cold process soap making. Shea but­ ter lasts very long if kept in the right conditions, but eventually it starts losing some of its bene­ ficial vitamins. Processing shea butter into soap makes it last forever, and the soaps are really moisturizing, cleansing, and have a nice soft lather.

I’ve used the blue, black, and white combination for swirls and stripes. For Filiae Patria’s 100th Anniversary, I made some white, red, and green soaps with lavender and lemongrass essential oils. For Christmas, I’ve now made decorative soaps with either spruce or cinnamon scents.

All Mamaa products can be found at www.mamaa.ca/shop and if anyone wants a custom order of soaps in their favourite colours, that can be organized by writing to johanna@mamaa. ca This interview has been edited and condensed.

did Luna trigger that night!

Dutch Mason. Morgan Davis, sometimes with the Catfish, sometimes alone. The Hotel Izzy. Albert’s Hall. All the great visitors from other cities. Once, at The Brunny, a ­ friend had the audacity to ask Jeff Healey for an autograph.

Which the extraordinary blues­ man, old-time jazz musician provided without blinking an eye. How could a person with no vision learn to be virtuoso on so many instruments, includ­ ing the trumpet? Solely by ear – of course. The hallmark of an artiste. Who needs to read ­music – one just has to feel it.

As all the greats, in any cate­ gory, have proven for centuries.

In jazz, especially, also known for feeling the blues. Miles Davis apparently played his best with eyes closed. George Shearing was also, like Healey, blind.

Then the mind went to the

actual music inspired by the astral event. The Rodgers/Hart ­ team, way back when, brought it into popularity, with just those two words. Then the blue­ grass pearl, the great Bill Monroe’s “Blue Moon of Kentucky”. And who could ­forget the supergroup Traveling Wilburys’ “New Blue Moon”.

Had to be new, for a Wilbury, the much-missed Roy Orbison, also recorded, solo, “Blue Moon”. The list is long, my friends. That rare nighttime ­appearance sure brings out the creative forces. (Why do dogs bay at the moon? And why did Orbison also sing “Blue Bayou”? Questions the slimster cannot answer.)

But enough reflecting, philo­ sophic pontifications. It is about the Moon and music.

Thus, must end with “When My Blue Moon Turns to Gold Again”. Mr. Elvis Presley sang that as a sign of hope. Well,

love really, and it is a gorgeous song. Some folks take all exter­ nal signs that Mother Natures provides as truth, as it will ­happen. But gee. In this corona (another word associated with the skies) year, that bright night light can only mean that some­ day all this will be a bad ­memory, and we won’t have to get our blues fix from record­ ings, either discs or YouTube.

Willie Dixon, Muddy Waters, B.B. King, Stevie Ray Vaughan, all long gone, but have heard them live. Jonny Lang, George Thorogood, David Wilcox, Colin James – many more, who are thankfully still with us – ditto.

The hope from this corner is that someday these aging ears can hear Kolumbus Kris, mere­ ly the best Estonian blues band ever, live. In Eesti. Suvel.

Maskita. Or is that a wish that should be expressed only once in a blue moon. OTEPÄÄ SLIM

Photo used with permission from

Johanna Helin

10

EESTI ELU reedel, 6. novembril 2020 — Friday, November 6, 2020

Nr. 44

The referendum has already started Urmas Reinsalu, Minister of Foreign Affairs (Isamaa), ERR, October 2020

Capital Campaign Update: The Inter­national Estonian Centre (IEC) project team is pleased to announced that good progress is being made on all aspects of developing the new home for the global and local Estonian community https://www.estoniancentre.ca/post/planning and that the Capital Campaign is resuming. The Toronto Estonian House sale closed on September 1, 2020 and the project is proceeding with next steps toward opening the new Centre in mid-2022.

New centre will be a beacon to bring together Estonians from all corners of the world For Helve Hess Barnett and Ryan Barnett of the U.S., the decision to become Viru Vanemad donors to the International Estonian Centre (IEC) will help keep the Estonian spirit burning bright within their family and beyond.

Helve and Ryan have lived in California since 2011, when a job offer from Google attracted them to the U.S. Helve is a lawyer, and Ryan is a Director on the Android team at the company’s headquarters. The donation the family made was matched dollar for dollar by Google.

The couple have three children: Aksel, 5; Teija, 3; and Villem,1.

Helve, whose parents are Allan and Riina Hess (the couple is spearheading the Viru Vanemad portion of the IEC’s Capital Campaign), was raised in Toronto’s active Estonian community.

“Estonian activities were a big part of my life when I was growing up,” Helve noted. “We would attend guides, Estonian school, and many other events several times a week; not to mention Estonian summer camps throughout the summer months.”

“Supporting this new centre makes me even more proud of my roots and allows me to feel connected to other Estonians. It will help keep our culture alive.”

Ryan, who is originally from Orillia, Ontario is right in step with this decision.

“When I married into the Hess ­family, it quickly became apparent that Estonian activities would be a big part of our world,” he laughs. “I really enjoy this part of our life. I am very proud and humbled to be part of this community.”

Besides looking forward to their own personal connection, Helve and Ryan are also excited about the international aspect of the new centre’s ­future mandate.

“The business accelerator planned to be included in the centre is a wonderful opportunity to build new ­ Estonian business connections globally,” Helve said.

Ryan points out that the IEC’s hightech features and capability will attract business opportunities as well as users who wish to rent the space.

“The scale of the project, and the modern and forward-thinking way the centre is being designed, matches its international focus and intent,” he said. “It won’t just be valuable for Torontonians, it will help build worldwide connections.”

The couple also plan to visit the IEC with their children during twice-yearly

trips to Toronto, as they typically participate in Estonian activities when they come back to the city. They feel the downtown location next to Tartu College, known as the Bloor Street Culture Corridor - and home to major institutions such as the University of Toronto, the Royal Conservatory of Music and the Royal Ontario Museum – is a huge plus.

“It’s in such a vibrant, exciting part of the city,” Helve notes. “People will be attracted to come and see what we are all about, including Estonians who have perhaps not been active in the community.”

Helve says that being connected to the IEC will help their children retain their Estonian background, something she especially thought about this year when she attended the Estonian Independence Day celebrations in the San Francisco Bay Area.

“You can be sure when the kids are old enough, they will be coming, too!”

She adds that it will be very positive to have all Estonian activities in one location, rather than spread out in various locations as they are now, and that this will help build interest and participation in community events and cultural activities.

“It’s really something to be celebrated.”

Get involved and help support our future Are you interested in helping build this spectacular new home for the global Estonian community? Please join our growing list of capital campaign donors! The International Estonian Centre’s donor categories are Kalevipoja Laud for gifts over $100,000 (including naming rights for specific ­areas), Viru Vanemad for gifts over $10,000, and Kungla Rahvas for gifts up to $10,000. Stay tuned for the launch of the Kungla Rahvas campaign in 2021.

To make a donation, please contact Urve Tamberg at donations@estoniancentre.ca.

Donations may be made as a family gift, or in honour of an individual or family. All Canadian and U.S. donations will be issued a tax receipt.

Let’s keep in touch!

• Visit our website www.estoniancentre.ca for regular updates • Sign up for our monthly email newsletter at www.estoniancentre.ca • Follow us on Facebook: @ EestiKeskus

The referendum’s result needs to follow a decent turnout that is significant not in terms of legal but democratic legitimacy. This is why we can somewhat paradoxically thank [opposition Reform Party chairman] Kaja Kallas for her recent call for people to vote in the referendum. The important thing now is for the “yes” camp to participate.

Why this course of action?

Firstly, it is because she wants to legalize same-sex marriage in the future, as she has herself said, and the referendum result coming back “yes” would block that option. However, she dares not paint that slogan on her standard and is using a different argument instead. Kallas is seeking to distort the spirit of the referendum and say that people should vote “no” if they do not like the current govern­ ment which the Reform Party is not part of.”

The latter logic is especially peculiar and contrary to the spirit of the law as it could be used to urge the people to vote on whichever topic under the aegis of whichever formal ­question.

This approach is wholly sur­ real and would allow one to claim that my vote cast during the European Union referendum in 2003 was really expressing how I feel about switching between summer and winter ­ time. In truth, Kaja Kallas is looking to legitimize the “no” option for her supporters who

Greens’…

(Continued from page 8)

The Rahvaalgatus.ee portal allows people to write proposals, hold discussions, compose and send digitally signed collective addresses to the Riigikogu.

Proposals can be submitted to the Riigikogu to amend existing regulations or improve society.

“As a result of the collective proposals sent during the four and a half years that the plat­ form rahvaalgatus.ee has been operating, many laws, directives and policies have been amended and introduced,” Org said.

The Greens’ petition is open until December 24 and once the appeal has been handed over to the Riigikogu, it will be checked to see whether it com­ plies with the law. After that, the Board of the Riigikogu will appoint a steering committee, which will discuss the appeal.

At present, Section 1 of the Family Act says that a marriage is contracted between a man and a woman. The Estonian Greens say they support mar­ riage between two adult people, regardless of their gender.

Next year a referendum is due to be held on the concept of marriage which will ask voters

feel they want to say “yes” to the referendum question (of whether marriage should only be between a man and a woman – ed.).

Let’s summarize. We should not kid ourselves – the media will support Kallas’ position and promote it. We need to be fair and say that it was Kallas who put pressure on the media to adopt this hard line. The same opinion leaders who ridi­ culed the coalition partners’ agreement for a certain culture and behavior as concerns the referendum are the ones pour­ ing fuel on the fire today.

Our reply should be: when they go low, we go high!

Firstly, we need to keep the ­referendum on point and refrain from attaching any additional meaning to the “yes/no” choice.

Secondly, we need to keep this matter separate from narrow party politics.

While political parties have their positions, this vote does not directly concern them. For that purpose, I propose the creation of a supraparty yes­­ campaign advisory chamber made up of politicians of par­ ties that support the yes-cam­ paign, representatives of NGOs and volunteer leaders. The yescamp needs to work together, keep the campaign separate from other topics and party-­ political skirmishes and coordi­ nate its messages and argumen­ tation. It is important to com­ municate a positive as opposed to a mean-spirited message!

Thirdly, it is imperative to demand from the media every­ thing a democratic citizen can demand: for it to be objective in

if they want to change the ­constitution to add a definition stating marriage can only be between one man and one ­ woman. Same-sex marriage is not legal in Estonia.

Survey: Most Estonian citizens against amending law to allow same-sex marriages According to a poll taken for the Institute of Societal Studies in summer, 55 percent of Estonian citizens are against amending the Family Act to allow for marriages between ­ people of the same sex.

In the survey conducted by Norstat Eesti AS interviewing 1,000 adult citizens of Estonia in the first half of June, respon­ dents were asked to say how much they agree with the state­ ment that the Family Act should be amended to allow for mar­ riages between gay couples.

The responses that respon­ dents could choose from were “I fully agree,” “I rather agree,” “I rather do not agree” and “I absolutely do not agree.” The fifth option available was “I cannot say.”

“I fully agree” and “I rather agree” responses accounted for 38 percent of the total number of responses, versus “I rather don’t agree” and “I absolutely

Minister of Foreign Affairs Urmas Reinsalu on “Otse uudistemajast”.

Photo: Siim Lõvi /ERR

its presentation of the facts and provide a platform for counter­ argument.

And fourthly, do not doubt that massive pressure can make a lot of people rethink their stance even if public polls have shown support for the yes-camp so far. No referendum vote has been cast before it has been cast.

Fifthly, we need to honestly admit and keep in mind that should the “no” answer prevail, it will be a political, if not legal mandate for the legalization of same-sex marriage.

And sixthly, we must also understand that the referen­ dum’s result needs to follow a decent turnout that is significant not in terms of legal but demo­ cratic legitimacy. This is why we can somewhat paradoxically thank Kaja Kallas for her recent call for people to vote in the referendum. The important thing now is for the “yes” camp to participate.

Seventhly, everyone, no matter how different can vote ­ “yes” because saying “yes” is not ­intolerance, saying is “yes” simply means supporting mar­ riage as it is today.

don’t agree” responses making up 55 percent combined. Re­ spondents who didn’t have a definitive opinion on the issue made up 7 percent.

When looking at the party preferences of the respondents, it showed that voters of the ruling coalition members Con­ ­ servative People’s Party of Estonia (EKRE), the Center Party and Isamaa were against changing the Family Act, whereas voters of the opposi­ tion parties Reform Party and the Social Democratic Party (SDE), as well as of the non-parliamentary Estonia 200, were inclined to support the notion that the Family Act ­ should be changed.

The Family Act currently states in its opening section that “a marriage is contracted be­ tween a man and a woman.”

E STO N I A N LIFE Your source of news about Estonia and Estonians, home and abroad

Nr. 44

EESTI ELU reedel, 6. novembril 2020 — Friday, Novembril 6, 2020

11

Pimedate Ööde Filmifestival (Black Nights Film Festival) brightens up the late Autumn evenings for its 24th edition Vincent Teetsov

Commemorating the 250th anniversary of the famous explorer, Admiral Johann von Krusentsern a historical conference was convened at his home in KIltsi with the participation of relatives and international guests. At the location of his, and his wife, Julie von Taube’s graves, the Toom Church in Tallinn, a memorial ­candle was recently lit.

Photo: Ingrid Mäsak

Virtual world premiere of “Singing Revolution: the Musical’s” new music video “Never Forget Who You Are,” starring awardwinning actress and songstress Kristi Roosmaa Broadway’s new writing duo Tony Spinosa and James Bearhart release the “Never Forget Who You Are” music video from their upcoming musical about peaceful political resistance, inspired by the true story of the 1987-1991 Estonian “Singing Revolution.”

“Singing Revolution: the Musical” writing duo Tony Spinosa and James Bearhart are thrilled to announce the world premiere of the “Never Forget Who You Are” music video, directed and produced by Vivian Säde. The song, per­ formed by Estonian actress and singer, Kristi Roosmaa, is written by Spinosa and Bearhart and speaks to the importance of embracing your true values in life.

“When James & I wrote ‘Never Forget Who You Are’, we had no idea that the theme of this song would resonate so loudly with the current climate here in the United States,” said Spinosa. “This song illuminates the power of peaceful resis­ tance, the importance of stand­ ing up for social justice, and serves as a poignant reminder that standing up for what you believe in can help heal a ­nation.”

“Singing Revolution” is a contemporary musical with a Europop score set to premiere in Los Angeles in 2021.

It’s a story of “Taavi Tamm,” the leader of a resis­ tance movement, who falls in love with the daughter of his enemy. Inspired by the real ­history of the Estonian revolu­

tion against the Soviet Union, our hero peacefully leads his fellow countrymen to freedom through the power of song.

The video for “Never Forget Who You Are” was shot in Estonia over the summer with an American-Estonian colla­ boration, and marks Kristi Roosmaa’s music video debut.

“It is always an honor to bring life to a song and to be able to do it in Estonia sur­ rounded by the history of the story and the land I grew up in was thrilling,” stated Roosmaa.

“I was given a lot of freedom while crafting this beautiful song into something that I hope will bring joy and a sense of hope to listeners during these trying times.”

The Singing Revolution mul­ ticultural creative team includes Estonian origin marketing and branding specialist Valev Laube of The VL Studios and Broad­ way-bound musician Harrison Beck as an orchestrator. The music video is sponsored by the historical Tallinn Song Festival Grounds and Estonian designer Liina Stein.

More info about Singing Revolution: the Musical https:// singingrevolutionthemusical. com About Kristi Roosmaa: Estonian-born actress and sing­ er Kristi Roosmaa’s latest ca­ reer highlights include perform­ ing with Residente feat. Bad Bunny on the “Tonight Show with Jimmy Fallon,” singing as a soloist at Carnegie Hall, and appearing in numerous off-Broadway shows and indie films. Most recently, she has been noted for producing and starring in the heartfelt, award-winning indie short film “Wildflower,” which premiered at the FirstGlance Film Festival in Los Angeles, CA in March 2020.

About Tony Spinosa: Tony Spinosa was a Resi­ dent

The shadow of the coming winter has already swiped its cold hand through the month of November with the first snowfall in Toronto. In the Northern Hemisphere, it’s becoming rapidly darker and gloomier. As always, this prompts people to engage in more indoor activities, and this ultimately leads to watching more films. It’s a time to be especially introspective and appreciate what people have made throughout the year.

In the spirit of this time, when the sun makes itself scarce, Estonia’s most presti­ gious film festival is named Pimedate Ööde Filmifestival (Black Nights Film Festival).

PÖFF was founded in 1997 and started out by showing mostly films from northern Europe. Soon, the festival ex­ panded its global range of films shown, through which it has ­become one of the most recog­ nizable events in the film world of northern Europe. The festival is also run alongside Industry@ Tallinn & Baltic Event, a massive film and audio-visual ­ industry summit and trade fair, which takes place towards the tail end of the festival. The summit is accessible this year through paid online program­ ming (https://industry.poff.ee/ accreditation-2-2/).

Since 2011, PÖFF has stood

19-year-old Ott Eric Ottender looking to make it in American football ERR, October 2020

out with 13 other competitive international film festivals that are recognized by the Fédération Internationale des Associations de Producteurs de Films (International Federation of Film Producers Asso­ cia­ tions), or the FIAPF. Among these 14 festivals are the Berlinale, Venice International Film Festival, and Cannes Film Festival. PÖFF has also been recognized by FIAPF as an A-list festival since 2014.

This year, for the 24th edi­ tion of PÖFF, the festival has placed an emphasis on “New German Cinema.” 12 German movies were selected for this focus, including Und morgen die ganze Welt (“And Tomorrow the Entire World”) by director Julia von Heinz. The film is a contemporary depiction of a young woman who is swept up in fervent activism and the vio­ lence between Antifa and neo-Nazis.

PÖFF also has a dedicated Baltic Competition, with 14 Estonian, Latvian, and Lithua­ nian films. Tiina Lokk-Tram­ berg, the Festival Director of PÖFF, describes this segment as “an exciting and exhaustive cul­ tural and cinematic overview of what the latest of the cinema of three Baltic countries has to offer” that mixes “festival hits ­ with fresh finds.” One Estonian movie being shown is Manfred Vainokivi’s Mephistopheles, a

sports show “Spordipühapäev” on recently: “My short-term goal is to be able to play in a college in the United States next year. The long-term goal of making it into the NFL – I would not like to set that one yet. Life is greatly variable.”

Perhaps the most hopeful Estonian American football player, aside from NFL defensive lineman Margus Hunt, is 19-year old Ott Eric Ottender, who currently plays for the Tallinn Kings but is looking to make it in the United States college football ranks in the coming years.

Ottender told Vikerraadio’s

The wide receiver continued: “The long-term goal would be to get better each day, week and year. The work and results will be reflected in the way I play then.”

Director on Broadway’s La Cage Aux Folles 2010 and an Associate Producer on Thoroughly Modern Millie in Concert, Bombshell in Concert, [Title of Show] in Concert, They’re Playing Our Song in Concert. As a director/ choreographer, Tony’s award­winning work includes Newsies, West Side Story, Cats, Charlies Chang, and The Mysterious Salami.

Ireland and currently a Sloan fellow at the American Film Institute. He most recently per­ formed in a gender-swapped production of “Hamlet” at The Tank Theater, Manhattan.

About Vivian Säde: Vivian Säde is an emerging screenwrit­ er, director, and producer from Estonia. She gra­ duated cum laude from the Baltic Film, Media, Arts and Communication School at Tallinn University and is cur­ rently pursuing her Masters’ degree in Screenwriting at ­ Screen Academy Scotland at Edinburgh Napier University.

About James Bearhart: James Bearhart is a screenwrit­ er, actor, director, and play­ wright, who is originally from

Ottender said a lot still needs to be done: “You have to be honest with yourself: Are you putting in the time to go to the field to practice, to the gym,

Photo: poff.ee

documentary about the famous (and controversial, as indicated

by PÖFF) Estonian art historian and critic Linnar Priimägi.

Another film to look out for is Viesturs Kairišs’ historical drama Pilsēta pie upes (literally “City on the River”, presented in the festival as Sign Painter), about a man who paints and repaints signs amidst the eras ­ before, during, and after the Second World War in Latvia.

It’s a story that examines if and how love and people shift through tumultuous changes of power.

The festival’s opening cere­ mony will take place on November 12th at Coca Cola Plaza in central Tallinn, while screenings will take place at venues across Tartu, Ida-Viru­ maa, and Tallinn until Sunday November 29th.

While most of our readers won’t be in attendance in per­ son, it’s interesting to see what filmmakers have been creating recently and what is showcased in what has been a very chal­ lenging year for the arts. We can certainly look out for these films in the future as they be­ come more publicly available.

study games in your spare time, be a student of the game? Of course, the main principles and the sum of the game are clear but there is so, so much left to learn.”

But there are also things out of his own control: “Since coaches of American colleges receive 100 or 200 e-mails a day, you have to get a little lucky for them to see your letter and open it to reply. Another thing is if they even need a player like me in the first place.”

Ottender, currently training with Estonia’s only team, the Tallinn Kings, added that he sends some 100 e-mails each week to different colleges. “The work off the field is hard,” he smirked, adding that off-season training camps also help a lot, such as the NFL Academy held in London, where Ottender par­ ticipated over the summer.

Ott Eric Ottender.

Photo: NFL Academy

12

EESTI ELU reedel, 6. novembril 2020 — Friday, November 6, 2020

Nr. 44

Eesti seltside esindajad Rootsis pidasid nõu hübriidvormis Augusti lõpus kogunesid Rootsis eesti organisatsioonide esindajad, et arutada seltsi­ dele olulisi teemasid, näiteks ühine inforuum ja keskorga­ nisatsiooni tugiteenused seltsidele. Nõupidamisele kutsutud 81-st organisatsioonist oli esindatud 47. Toimus ka Rootsi Eestlaste Liidu XVII Esinduskogu erakorraline istung, kus saadikud arutasid tegevussuundi detailsemalt.

Nõupidamised toimusid hübriidvormis, st virtuaalselt Zoomis ja füüsiliselt Stock­ holmi Eesti Majas. COVID-19 pandeemia tõttu pidi Eesti rahvastikuminister Riina Solman planeeritud reisi Root­ si ära jätma, kuid ta tervitas organisatsioonide esindajaid oma nõuniku Keit Spiegeli vahendusel.

Keit Spiegel pidas ettekande koostamisel oleva Üleilmse eestluse programmist, mis hak­ kab 2021. a asendama rahvus­ kaaslaste programmi. Program­ mi sisend tuleb töörühmadelt, kus ka Rootsi Eestlaste Liidu (REL) esindajad on kaasa löö­ nud. RELi esindajad on osale­ nud keeleõppe ja hariduse töörühmas, Eesti kuvandi, info ja kommunikatsiooni töörühmas, kultuuriekspordi ja kultuu­ri­selt­ side koostöö töörühmas, noorte ja noorte täiskasvanute töörüh­ mas, tagasipöördujate töö­ rüh­ mas ning Ülemaailmse eestluse koostöökomisjonis. Programm sõnastab meetmed, kuidas Eesti riik saab olla toeks eesti kogu­ kondadele välismaal ja eestla­ sed välismaal abiks Eestile. Ühine inforuum Töötubades arutleti, kuidas korraldada infovahetust nii, et see vastaks ühingute ja liikmete vajadustele. Moderaator oli prof Pille Pruulmann-Vengerfeldt, REL Esinduskogu saadik ning meedia ja kommunikatsiooni professor Malmö ülikoolis.

Kiitvaid sõnu sai REL kaks­ keelne ajakiri ,,Rahvuslik Kontakt“, mis on kogukonna ainus paberkandjal ilmuv pe­ rioodiline väljaanne, neli numbrit aastas ja ilmub nii root­ si kui eesti keeles.

Enamus osalejatest leidis, et tulevik on erinevas formaadis digitaalsetel kommunikatsioo­ nikanalitel. Noored tahaksid lühiuudiste ja foorumiga äppi.

Vanemad soovivad saada e-postiga klassikalist infokirja, mida võiksid laiendada ka muus formaadis lood ja ülevaated.

Tõdeti, et ajakirjanikest ja kirja­ saatjatest on suur puudus.

REL kui mesipuu REL esimees ja büroojuhataja Sirle Sööt tutvustas ühingutele keskorganisatsiooni REL kui mesipuu ideed, kus liikmetel ja organisatsioonidel oleks hea ja turvaline toimetada. Mesipuusse kuulub 26 organisatsiooni ja veidi alla 2000 liikme üle Rootsi. Ühingute suurused ja

koostöö komisjon oli kavanda­ mas avalikke pöördumisi Valge­ vene demokraatia toetuseks ja Rootsi julgeoleku parema fi­ nantseerimise toetuseks. Arutati ka Ülemaailmses Eesti Kesk­ nõukogus (ÜEKN) tekkinud pingeid ja nende võimalikke ­lahendusi. vajadused on väga erinevad.

Infovahetus on iga ühingu Keelekomisjon kavandab keskne vajadus. Igal ühingul on pöördumist viie lapse nõude võimalus avaldada oma infot paindlikumaks muutmiseks ema­ sverigeesterna.se veebil ja sealt keeleõppe võimaldamisel rootsi suunata see sotsiaalmeediasse, koolides. Teatavasti peab ema­ e-posti teel saadetavas igakuises keeleõppe võimaldamiseks ole­ infokirjas ning ajakirjas ,,Rah­ ma samas vallas vähemalt viis vuslik Kontakt“. Virtuaalkoo­s­ õpilast. Erakoolid nõuavad, et ole­ kute ja veebinaride pida­ vähemalt viis õpilast peab miseks pakub REL tasulise ­ olema samas koolis. Sotsiaal­ Zoomi konto kasutamise võima­ meedias levitatakse praktilisi lust ja vajadusel abi koolitusega. juhtnööre, kuidas taotleda ema­ Keskorganisatsioon saab pakku­ keeleõpet ja emakeelset tugi­ da abi dokumentide ja fotode õpet. Kavas on ärgitada vana­ digitaalse ja füüsilise arhiivi­ emasid looma beebikoole ja teenusega, et ühingute doku­ mudilasringe ning tuletada lap­ mendid ja fotod kaotsi ei sevanematele meelde, et nad läheks. Tugiteenusena saab REL räägiksid oma lastega eesti kee­ büroo pakkuda spetsiaalselt liik­ les. Emakeeleõppest ei ole kasu, meskonna haldamiseks mõeldud kui eestlasest vanemad oma andmebaasi kasutusvõimalust. lastega eesti keeles ei räägi.

Kõik REL liikmesorganisatsioo­ Noortetöökomisjon kutsub nid saavad kasutada soovi üles kõiki noori vanuses 14-26 ­korral REL bürood Stockholmi a liituma noorteorganisatsiooni­ kesklinnas asuvas Eesti Majas. ga Eesti Noored Rootsis (ENR).

ENR aitab korraldada neile, kes REL XVII Esinduskogu emakeeleõpet oma koolis ei saa, Rootsi Eestlaste Liidu Esin­ Üleilmakooli vahendusel eesti duskogu koosneb 40 saadikust keele distantsõpet ja ühiseid ja 6 asendusliikmest, kes valiti ­õppimisõhtuid Stockholmi Eesti 2018. a novembris üleriiklikel Maja noortetoas. Uute liikmete valimistel. Esinduskogu kogu­ leidmiseks on ENR-il kavas neb 1-2 korda aastas, vahepeal­ teha esmalt üks noorteorganisat­ sel ajal tegutsevad saadikud siooni tutvustav video, kohtuda komisjonides. huviliste noortega esmalt vir­ Äsjasel istungil osales 25 tuaalselt ning seejärel korralda­ saadikut, 8 olid kohal füüsili­ da kokkusaamisi Stockholmis, selt, teised virtuaalselt Zoomis. Göteborgis ja Lundis, kus on COVID-19 pandeemia mõjutab Eesti Majad ja suuremad eesti kõikide seltside tegevust. Inter­ kogukonnad. Suvel on kavas neti kasutamise võimalus ja korraldada Ojamaal kaasaegne võimekus virtuaalselt osaleda leerilaager 25-le noorele. Lisaks seltside tegevuses on väga on kavas uurida, kuidas saaks oluline. Samas on tähtis, et taastada väljasurnud skauditege­ ­ Eesti Majades on olemas vajalik vust. Koostöös Eesti Teadusliku tehnika ja tehniline võimekus Seltsiga (ETSR) ja ETSR hübriidkohtumiste korraldami­ Lõuna-Rootsi osakonnaga on seks. Siiski ei suuda ükski kavas otsida kontakti Eesti ­v irtuaalkohtumine asendada ­tudengitega Rootsis. päriselt füüsilist kohtumist.

Ajaloo- ja arhiivikomisjonis olid sel korral vaid Stockholmi REL komisjonide tegevus piirkonna saadikud, nii räägiti Virtuaalselt kohtusid majan­ peamiselt Stockholmis toimu­ duskomisjon, poliitika ja rah­ vast. COVID-19 pandeemia vusvahelise koostöö komisjon, muutis juba kevadel arhiivi­ keelekomisjon, noortetöökomis­ toimkonna harjumuspärast tege­ jon, Eestisse kolimise infoko­ vust. Kohtumisõhtute asemel misjon ning ajaloo- ja arhiivide Eesti Majas hakati vanu fotosid komisjon. üheskoos kirjeldama Zoomi Aprillis toimunud Esin­ dus­ vahendusel. Seoses ajakirja ­ kogu istungil otsustati komis­ ,,Rahvuslik Kontakt“ Stock­ jonide kommunikatsiooni eden­ holmi Eesti Kooli 75. a juube­ damiseks võtta kasutusele ra­ lile pühendatud numbrile võeti ken­ dus Slack. Saadikud, kes ette vanad Stockholmi Eesti olid Slacki kasutama hakanud, Algkooli fotod, et saaks ajakir­ kinnitasid, et see on parem jas avaldatavatele fotodele kor­ kommunikatsiooniviis kui e-­ rektsed pildiallkirjad. Töörühm post, sest võimaldab operatiiv­ kirjeldas pildipangas üle 400 set interaktiivsust nagu FB foto. Jätkatakse erinevate fotode grupivestlus, aga struktureeri­ digiteerimise ja kirjeldamisega. tult.

Kuna paljudel peredel on kodus Eestisse kolimise infokomis­ arhiivimaterjale, mille originaa­ jon teatas, et kavas on koh­ lid soovitakse saata ,,õigesse“ tumine Eesti Integratsiooni arhiivi, siis tuntakse puudust Sihtasutusega (INSA), arutamaks ühe arhiivitöö nõupidamise omavahelist lähemat koos­ tööd järele Eesti arhiivide ja muuseu­ ja meie infoportaalide vastastik­ mide esindajatega, et saaks sel­ ku viitamist. Kui INSA saab gema pildi, milliseid säilikuid nõustada Eestisse kolijaid Eesti kuhu oodatakse. poolt praktilise infoga, siis REL Esinduskogu istung lõpetati saab aidata praktilise nõuga, traditsiooniliselt Eesti hümniga. mille peale Rootsist välja SIRLE SÖÖT ­kolides tuleks mõelda.

Poliitika- ja rahvusvahelise Rahvuslik Kontakt

Sirle Sööt esinemas.

Rootsieestlane Mai Raud-Pähn pidas oma 100. aasta juubeliõhtul loengu Balti hõbeda uurimisest 2. novembril sai Balti hõbeda uurija Mai Raud-Pähn 100­ -aastaseks. Seda tähistati koos Maiga 5. novembril Stockholmi Eesti Majas ja virtuaalselt Zoomis Eesti Teadusliku Seltsi Rootsis ja Rootsi Eestlaste Liidu eest­ vedamisel. COVID-19 pandeemia tõttu oli külaliste arv Eesti Majas piiratud.

Juubeliõhtul pidas Mai Raud-Pähn loengu oma Balti hõbeda uurimisest. Tema uuri­ misobjektiks olid eeskätt Tallinna hõbesepad ja nende looming kuni 18. sajandini.

Balti hõbeda uurimise juurde suunas teda Stockholmi ülikoo­ lis prof Sten Karling, kes oli suur Eesti austaja ja kunstia­ jaloo professor Tartu Ülikoolis aastatel 1933–1941. Kui Mai 1964. aastal oma kandidaadi­ tööga ,,Rootsi hõbesepad Tallinnas“ Stockholmi ülikooli juures valmis sai, soovitas prof Karling Mail uurimist jätkata.

1972.a valmis Mail litsentsiaa­ ditöö ,,Uurimus vanemast hõbesepisest Tallinnas 1474 – umbes 1650“. Mai on oma uuri­ misvaldkonda aja jooksul laien­ danud kuni 18. sajandini ja avaldanud hulgaliselt teadus­ likke artikleid, neist viimase 2015. aastal Eesti Teadusliku Seltsi Aastaraamatus XV. ,,Mul on kahju, et mul ei õn­ nestunud välja anda sellist ülevaatlikku raamatut nagu minu konkurent Annelore Leistikow Saksamaal,“ ütleb Mai Raud-Pähn raamatut ,,Bal­ tisches Silber“ sirvides oma juubeli ettekande ettevalmista­ misel. ,,Minust ei saanud muu­ seumi amanuensi. Küll aga ­käisin Bukowskis ja Stockholmi linnaoksjoni juures hõbeda eksperdina kinnitamas asjade ­ ehtsust ja päritolu. Sealt leidsin palju Tallinna hõbeseppade töid.“ Mai Raud-Pähnist ei saanud elukutselist teadlast, vaid oma aktiivsuse ja pühendumusega sai temast ka eesti kogukonna hinnatud ja austatud arendaja Rootsis. Koolinõuniku ja riigi­ mehe Märt Raua ja ühe esimese eesti naisõpetaja Anna Raua noorima tütrena on ta kasvanud

Mai Raud-Pähn.

Foto: Kaire van der Toorn Guthan

kodus, kus on kõrgelt peetud lugu haridusest, eestlusest, võrdõiguslikkusest, ühiskondli­ kust aktiivsusest ja demokraa­ tiast. Mai elus on olnud tema vanemad ja Eesti kogukond Rootsis väga tähtsal kohal.

Mai võib rahulolevalt mõelda oma elutööle. Suur osa talle olulistest traditsioonidest, mis tema teistelt üle võttis või ise algatas, elavad edasi. Sellesse loetelusse kuuluvad näiteks rootsieestlaste üleriiklikud de­ mokraatlikud Esinduskogu vali­ mised, ajakiri Rahvuslik Kontakt, suvised eesti keele ­intensiivkursused Tartu ülikoolis ja rootsieestlaste kultuurarhiiv Stockholmi Eesti Majas ning Eesti Rahvakunsti Huviring Triinu. Tema positiivne ja hu­ moorikas eluhoiak on inspiree­ rinud väga paljusid. ,,Kus viga näed laita, seal tule ja aita,“ on Mai tavaline ütlus kõigile.

2014. aastal, 94-aastaselt, tundis Mai, et nüüd on aeg oma projektid teistele üle anda. Ta ei kandideerinud enam REL Esinduskogu valimistel saadi­ kuks ja andis välja oma viimase aastakäigu ajakirja Rahvuslik Kontakt. Mai ei kadunud aga kuhugi, vaid jäi edasi nõuniku rolli, olles toeks uutele noore­ matele tegijatele.

Rootsi sattus Mai Teise ­ aailmasõja keerises, kui nende m pere põgenes 1944.a. sügisel Eestist Saksamaale ja sealt ­hiljem üle Taani Rootsi.

Mai Raud-Pähni eluloo leiab Vikipeediast.

Juubeliürituse info leiab Root­ si Eestlaste Liidu veebi­ lehelt http://sverigeesterna.se­ /2020/10/06/mai-raud-pahn-100/ SIRLE SÖÖT Rootsi Eestlaste Liidu esimees Eesti Teaduslik Selts Rootsis aseesimees

Nr. 44

EESTI ELU reedel, 6. novembril 2020 — Friday, Novembril 6, 2020

AVASTA KODUPAIKA – AJALOOLISI KOHTI ONTARIOS

Ilusti säilinud külake kuru ääres

Mälestame tublit juhatuse liiget

Luule Kann Südamlik kaastunne JUKU’le perekonnaga ENDISE HARJUMAA-TALLINN KOONDISE JUHATUS ja LIIKMED

Tekst ja fotod Kati Kiilaspea Mitmed lugejad, kes on külastanud Seedrioru laste suvekodu Guelphi lähedal, tunnevad ka kindlasti tänase väikese ajaloolise küla ära, nimelt on see Elora. Elora asub põhja pool Guelphi, peaaegu kohe Highway 6 ääres ja on üks kõige paremini säilinud vana asustus Ontario provintsis.

Aastaringselt on seal tavali­ selt asju juhtumas, nagu välisla­ vastused, tuurid parkides ja ka Halloween’i ajal huvitavad ku­ jud ja dekoratsioonid, mida üks kohalik asutus valmistab ja mis on paigutatud küla erinevate hoonete ehteks. Aga peamine vaatamisväärsus on ikkagi Elora Gorge ehk meie keeles ,,kuru,“ millest voolab läbi Grand River ja mis on igivana ning kus ­julgemad saavad ka soojematel kuudel ennast jões jahutada.

Jõeäärne piirkond oli juba pi­ kalt olnud Attiwandaronki ehk Neutral Nation’i pärismaalaste kodu, aga esimesed Euroopa päritolu rändajad tulid piirkonda 17. sajandi keskpaigas, need olid roomakatoliku-misjonärid, kes proovisid pärismaalasi muu­ ta ümber kristlasteks. Aga neil see ei õnnestunud ja peaaegu kakssada aastat hiljem tulid en­ dale kodu rajama sinnasamasse Euroopast asunikud, esimene oli Roswell Matthews, kes ka endale maja ehitas aasta pärast seal olemist. 1832. aastal valis Šoti päritolu sõjaväe kapten William Gilkison endale ku­ ruäärse piirkonna uue asula asupaigaks ja pani sellele nimeks Elora oma venna laeva järgi, millel ta oli teeninud Indias. Järgmiseks aastaks olid valmis juba saeveski, mis on ­siiani ilusas korras ja tegutseb, hiljuti renoveerituna, hotellina

13

Tänuavaldus Täname kõiki, kes meile avaldasid kaastunnet Elora saeveski, ehitatud 1832. aastal, milles nüüd tegutseb ilus vaatega hotell.

LUULE KANN’u kaotuse puhul ja nii aitasid meie leina leevendada JUKU ja TOOMAS

Küla peatänav, kus on ka tänapäeval näha elavat äritegevust.

ja pood, aga kahjuks suri kapten samal aastal ega näinud kunagi, kuidas oma külas päris elu toi­ muma hakkab. 19. sajandi kesk­ paigaks oli külas sada elanikku ja kaks kirikut, kolm veskit, pubi ja postkontor.

1850ndatel ja 60ndatel oli Elora tegev ja tähtis põlluma­ janduse keskpunkt, suuremas osas olid tööstused ja ärid peatänava Metcalfe Streeti ääres. Kohaliku ajalehe toimeta­ ja ja ettevõtja Charles Clarke ehitas 1861. aastal ilusa, ajako­ hase punasest telliskivist hoone lehe tegutsemiste jaoks ja nii hakkaski tõeline ärielu ja tege­ vus sel tänaval õitsema. Varsti avas ta ka toidupoe, juurde tulid kaks viinatehast, vaibatehas,

kaks mööblitehast ja nahatöös­ tus; elanikke oli 1,500. 1866. aastal avastas kohalik pagar Maurice Halley, et tal läheks äri ka paremini, kui ta liigutaks oma poe peatänava äärde ja nii avas ta uue koha seal samal aas­ tal. Halley pagaritööstuse maja sai nii kuulsaks, et läbi aasta­ kümnete omasid mitmed pagarid sedasama maja ja töötasid sealt.

Tänapäeval on tänav ikkagi täit­ sa elu täis ja mõlemal poolel leidub antiikäridest lillepoodi­ deni, milles saab kolada.

Järgmisel korral, kui olete Seedrioru piirkonnas, tehke väike kõrvalekalle Elorasse ja avastage kohalikku ajalugu ning Elora kuru!

Underi monograafia digitaalseks

Eesti Elu otsib oma kodulehele värsket visuaalset lahendust. Konkursil osalemiseks saatke meile oma näidismudel, mis lähtudes praegusest logost näitab teie kujundust, valitud kirjatüüpi, värve ja graafilisi elemente.

Lisaküsimuste korral või rohkema info saamiseks palun võtke ühendust aadressil: digi@eestielu.ca

Sirje Kiin teatas, et andis hiljuti Tartu Ülikooli raamatu­ kogule loa digiteerida ja teha tema koostatud 2009.a ilmunud suur Marie Underi monograafia (864 lk) kõigile huvilistele vabalt kättesaadavaks TÜ Raamatukogu digiarhiivis DSpace. Püsilink, kust saab teose laadida alla oma arvutisse või iPadi: http://hdl. handle.net/10062/70107 Samuti on täisteksti link leitav e-kataloogis ESTER. ­ Püsilink: https://www.ester.ee/ record=b2526209*est Raamat koosneb kahest osast: Marie Underi biograafia ja Marie Underi luule vastuvõtt.

Teos tervikuna, aga eriti selle teine osa, kirjanduslooline ana­

Venemaa harjutas Arktikas elektroonilise sõja kompleksi kasutamist Venemaal Murmanski oblastis baseeruvad sõjaväelased harjutasid elektroonilise sõja kompleksi Murmansk-BN kasutamist, see suudab summutada signaalid kuni 5000 km kaugusel, edastas teisi­ päeval Põhjalaevastik.

Murmansk-BN on elektroo­ nilise sõja lühilaine ranna­ kompleks. Selle abil saab raa­ dioluurata, võtta vahelt ja sum­ mutada vastase signaale kogu lühilainediapasoonis kuni 5000 km kaugusel.

2019. aastal kaebas Norra

lüüs Underi luule vastuvõtust enam kui saja aasta jooksul, oli Sirje Kiini doktoritöö võrdleva kirjandusteaduse alal, mille ta kaitses 2010.a Turu Ülikoolis Soomes.

Teose esimene, populaarne biograafiline osa on ilmunud kordustrükina 2011. aastal ja vene keeles 2015. aastal, bio­ graafia ingliskeelne tõlge on samuti nüüdseks toimetatud ja loodetavasti peatselt ilmumas.

Teos on rikkalikult illustree­ ritud ajalooliste fotode ja kari­ katuuridega.

Sirje Kiin tänab raamatu ­esitrüki kirjastanud Tänapäeva esindajat Tauno Vahterit ja teose kunstnikku Andres Tali selle eest, et nad nõustusid mono­ graafia autori ettepanekuga anda see eesti kultuuriloo jaoks oluline teos vabalt kasutatavaks.

Teos oli 2010. a Eesti Kultuurkapitali kirjanduse aas­ tapreemia nominent ja Virumaa

meedia Venemaaga piirnevatel aladel raadioside häirete üle, mida seostati kompleksi Mur­ mansk-BN kasutamisega. (PM/EE)

kirjanduspreemia nominent.

Autor pälvis 2011.a mono­ graafia eest Rootsis tegutseva Eesti Kultuurikoondise AdsoniUnderi fondi preemia.

www.eestielu.ca

14

EESTI ELU reedel, 6. novembril 2020 — Friday, November 6, 2020

Nr. 44

Lahkus armas perekonnasõber

Meie ,,kapten“ purjetas päikeseloojangu poole

Ants Puust

LAHKUS MEIE KALLIS

Ants

Kaastunne LILIANILE perega Mälestavad JAAN ROOS ja MERIKE ristipoeg RIKI ja KATRIN perekond HIMEL

mälestavad sügavas leinas LILIAN TARVO, HÄLI, STEN, KÄLLA ja TANNER RANDAR, ANNA, ARIANA ja LUKAS KRISTA, HILLAR, MARKKO ja HELEN peredega SUGULASED Eestis

Avaldame kaastunnet LILIANILE abikaasa

Ants Puusti kaotuse puhul LAHKUS MEIE KAUAAEGNE NÕUKOGU LIIGE

KOTKAJÄRVE METSAÜLIKOOLI PERE

Ants Puust Hindame Sinu arukat ning teadlikku nõuannet ja panust!

TARTU COLLEGE’I NÕUKOGU, LIIKMED JA PERE

Mälestame kurbuses oma klubi liiget

Ants Puust’i EESTI MAJANDUSKLUBI KANADAS

Tiit Kauri Armas abikaasa, isa ja vanaisa, lahkus meie hulgast oma kodus Ottawas, 24. oktoobril 2020.

Tiit sündis 1934. a. Tartus, Eestis, põgenes Rootsi ja sealt immigreerus Kanadasse, kus tal oli häm­ mastav elu.

Ants Puust

Ta andis edasi oma loodusearmastuse tütardele Piale ja Lisale, kas matkamas, suusatamas või telgitamas.

Avaldame südamlikku kaastunnet LILIANILE, TARVOLE ja RANDARILE peredega

Tiit armastas aega veeta oma lastelastega - Joshua, Johanna, Jaan ja Ilvi.

Läbi oma karjääri töötas Tiit zooloogia ja füüsika alal ning armastas nokitseda nii laboratoo­riumivarustusega kui ka kodus remondiga.

ANDRES, SILVI ja HELENA

Tiit oli tihedalt seotud eesti kogukonnaga, vabatahtlikuna Ottawa Eesti Seltsi ja Ottawa Püha Pauluse eesti kogudusega.

Tiit sängitati mulda Beechwoodi surnuaeda, abikaasa Tiiu kõrvale. COVID-i piirangute tõttu olid talitus ja peied privaatsed perekondlikus ringis.

Tiidu elu auks võib annetada Harvest House’ile või Ottawa Mission Hospice’ile.

Sündmuste kalender • Kolmap., 11. nov. kl 7 õ VEMU You Tube kanalil COOKING WITH KÄBI. • Neljap., 12. nov. Eesti Elu uue veebikujunduse ideede konkursi tähtaeg.

• Pühap., 15. nov. kl 12 p Metsaülikooli ja VEMU korraldusel film “Fred Jüssi. Olemise ilu.” ja diskussioon rež. Jaan Tootseniga VEMU YouTube’i kanalil.

• Kolmap., 18. nov. kl 6.30 õ Eesti Maja Torontos AKTSIONÄRIDE AASTAKOOSOLEK virtuaalselt.

Vo­­lituste esitamise tähtaeg 17. nov kl. 6.30 õ.

• Kolmap., 18. nov. kl 7 õ VEMU korraldusel LOENG. PEETER PÕLDRE “COVID-19: Past, Pre­ sent, Future”. Zoomis, ID: 980 3173 8219; Passcode: 024635 • Laup., 21. nov. VÄLISEESTI KIRJANDUSE TÄHTSÜND­MU­ SED – EESTI KIRJANIKE KOO­ PE­ RATIIV 70, BERNARD KANG­ RO 110, KALJULAPIK 100, ILMAR KÜLVET 100 alates kl 11 h virtuaalselt Zoomis, reg. https:// rb.gy/def5q5 • 31. dets. 2020 – Eesti Siht­ kapital Kanadas korraldatud esseevõistluse tähtaeg.

Lahkus meie seast endise Ottawa Eesti Kooli juhataja ja kauaaegne aktiivne Seltsi liige

dr. Tiit

Armas

Ants Puust Meenutades, et saime pidulikult korp! Sakala täisliikmeiks samal ajal, mälestab Sind

Kauri

ANDRES RAUDSEPP

sündinud 31. augustil 1934 Tartus surnud 24. oktoobril 2020 Ottawas Mälestame kurbuses OTTAWA EESTI SELTS

Mälestame kurbuses armast Rotalia kaasvenda Ottawas ja avaldame kaastunnet tütardele PIIA ja LIISA

Tiit Kauri Mälestame kurbuses armast emeriitvilistlast

Tiit Kauri’t Rotaliaga liitus Rootsis, coetus 1963 sündinud 31. augustil 1934 Tartus lahkunud 24. oktoobril 2020 Ottawas

KORPORATSIOON ROTALIA EESTI KORPORATSIOONIDE LIIT

sündinud 31. augustil 1934 Tartus surnud 24. oktoobril 2020 Ottawas Rotalia kaasvennad Ottawas ja Montrealis ARGUS ARUJA M MARTIN HABICHT TOOMAS HABICHT VELLO MIJAL TÕNU ONU

Tutvu • Loe • Kommenteeri

ALAR PÕLDMA JÜRI WALLNER KALEV WALLNER KRISTJAN WALLNER

www.eestielu.ca

Nr. 44

EESTI ELU reedel, 6. novembril 2020 — Friday, Novembril 6, 2020

KIRIKUD EELK TORONTO PEETRI KOGUDUS 817 Mount Pleasant Road Toronto, ON M4P 2L1 Tel. 416-483-5847 e-post: stpeterstoronto@rogers.com Kodulehekülg: www.toronto.peetri.eelk.ee Praost Mart Salumäe, tel. 647-340-9271, mobiil 647-273-5858 epost: mart.salumae@eelk.ee Organist Marta Kivik Koguduse kantselei on avatud E ja N 9.00–14.00; K 12.00–17.00 Kirikusse tulijatel palutakse olla veendunud, et ei esine Covid 19 haigusele omaseid sümptomeid ning kirikus vii­ bides palume kanda maski ja hoida teistest kirikulistest vähe­ malt kahemeetrist füüsilist dis­ tantsi.

Armulauast osa saamiseks oleme tellinud steriilsed ar­mulauaandide individuaalsed komp­ lektid, mille kasutamine on turvaline ka praeguses olu­ korras.

Pühapäeval, 8. novembril kell 11.30 JUMALATEENISTUS. Pühapäeval, 15. novembril kell 11.30 JUMALATEENISTUS. Pühapäeval, 22. novembril kell 11.30 SURNUTEMÄLES­ TUSPÜHA JUMALATEENIS­TUS ARMULAUAGA. Palume end sellel jumalateenistusel osalemisks eelnevalt koguduse kantseleis registreerida 19. novembriks, tel.: 416-483-5847; e-post: stpeterstoronto@rogers. com, et saaksime tagada kirikus piisava hajutatuse.

Jumalateenistus salvestatakse ning pannakse üles koguduse FB-grupis järelvaatamiseks.

Pühapäeval, 30. novembril kell 11.30 ESIMENE AD­­VENT. JUMALATEENISTUS ARMU­ LAUAGA.

Eesti Filharmoonia…

(Algus lk. 6)

Filharmoonia Kammerkoor, mille asutas 1981. aastal Tõnu Kaljuste ja kes juhatas seda 20 aastat enne, kui andis teatepulga üle Paul Hillierile, on väga mit­ mekülgse repertuaariga, kuid eriti hästi tuntud just selliste ­ Eesti heliloojate nagu Arvo Pärdi ja Veljo Tormise loomin­ gu esituste ning salvestuste poolest.“ Maailma parimate kooride edetabelis on sellised tuntud nimed nagu The Sixteen, Tallis Scholars, Choir of Trinity College, Cambridge jt. (ERR/EE)

TORONTO VANA-ANDRESE KOGUDUS

TORONTO EESTI BAPTISTI KOGUDUS

25 Old York Mills Rd., North York, ON M2P 1B5 Õp. Kalle Kadakas Talituste küsimustes võib õpetajale helistada ööpäevaringselt: tel.: 416-778-6360, mob 416-727-2384 Epost: op.kadakas@gmail.com Kantselei tel.: 416-923-5172.

Juhatuse esinaine Riina Klaas, epost: riinaklaas@gmail.com Koorijuht Heli Tenno

883 Broadview Ave. Toronto M4K 2P9

Vaimulikud videomõtisklused koguduse facebooki koduleheküljel: Toronto-Eesti-EvangeeliumiLuteriusu-Vana-Andrese-kogudusELCIC TÄISKOGU toimub Toronto ja Ontario viirusnakkuse näitajate leevenemisel ja lähtuvalt meie provintsi valitsuse vastavast sisulisest otsusest. Uue täiskogu toimumise ajast anname teada.

Pühapäeval, 8. novembril kell 1.30 p.l. JUMALATEENISTUS. NB! Pühapäeval, 8. novembril vastavalt COVID-19 KARAN­ TIINI­REEGILITELE JUMALA­ TEENISTUST EHATARES EI TOIMU. Pühapäeval, 15. novembril kell 1.30 p.l. JUMALATEE­ NISTUS. Pühapäeval, 22. novembril kell 1.30 p.l. SURNUTE­MÄ­ LESTUSPÜHA JUMA­LA­TEE­­ NIS­TUS. Pühapäeval, 29. novembril kell 1.30 p.l. I ADVENDIPÜHA JUMALATEENISTUS. NB! Seoses COVID 19 – I S O L AT S I O O N I - R E E G L I T E MUUTUSTEGA ON TEENIS­ TUSKORRAS VÕIMALIKUD KORREKTIIVID. EELTEADE Agricola kirikus VanaAndrese koguduses algab leeri­ aeg, mis kestab novembrist juunini. Igas kuus kaks tunni­ ajast kohtumist.

Leeritunnid vahetud ja virtu­ aalsed. Huvitatud, palun jälgige teateid ja helistage õpetajale.

Leeriteenistus 2021. a juuni­ kuu esimesel pühapäeval.

Leeritunde korraldades jär­ gime praeguse aja elureegelid.

Lühidalt Kanadast KANADA. Laupäeval möödus 100 aastat, kui Sir Frederick Banting, tollal 29 aastane arst ärkas oma majas Londonis (Ont.) ideega, mis viis mõne aasta pärast insuliini leiutamise­ ni. Avastus, mis on üks suuri­ matest võitudest kaasaegses meditsiinis, on võimaldanud päästa miljoneid elusid üle ­maailma, kuna varem oli tähen­ danud diabeet paljude jaoks varajast surma. (Lüh. Globalnews)

MATUSEBÜROO

R.S. KANE FUNERAL HOME A division of Service Corporation International (Canada) ULC

6150 Yonge Street (lõunapool Steeles Avenue’d) North York, Ontario M2N 3W9

Tel. 416-221-1159 Pikaajalised kogemused eestlaste teenindamisel Mõõdukad hinnad

Tel 416-465-0639 Kodulehekülg: www.tebk.ca e-post: ebcoft@gmail.com Pastor Timo Lige tel. 647-703-7760 epost: timolige@kardla.edu.ee Muusikajuht Marika Wilbiks Pianist Peter Kaups Emeriitpastor Jüri Puusaag Pühapäevastel jumalateenistustel sünkroontõlge inglise keelde

Pühapäeval, 8. novembril kell 11 h JUMALATEENISTUS. Jut­ lustab pastor Valdo Maamägi Eestist. Muusika ansambel. Ju­­ma­ lateenistusele järgneb korraline koguduse koosolek.

Pühapäeval, 15. novembril kell 11h JUMALATEENISTUS. Jut­ lus ja muusika pastor Timo Lige.

Pühapäeval, 22. novembril kell 11h IGAVIKUPÜHAPÄEVA JUMALATEENISTUS. Jutlus pastor Timo Lige. Muusika Joshua Boutilier.

Tere tulemast isiklikult osa võtma! Jumalateenistusi salvestatakse ja need on nähtaval järgnevalt TEBK.ca veebileheküljelt ja YouTube kanalilt „Toronto Eesti Baptisti Kogudus“.

Eestpalvesoovid võib igal ajal kirjalikult esitada aadressil: estochurch@gmail.com.

Teadaanne – tähtraamat 2021 Koostamisel on „Eesti Elu“ 2021 Tähtraamat/ Kalender. Palume teie abi, et kalender/täht­raa­matus ilmuvad orga­ni­satsiooni­de/institutsioo­­ni­de ni­­med, esin­dajad, nendega seondu­ vad aadressid jms. oleksid õiged. Palun teatage muu­ d a t u s­t e s t / p a­r a n d u s­t e s t „Eesti Elu“ kontorisse hilje­ malt 25. no­­vembriks k.a.

Palun saatke ka oma organisatsiooni tegevuskava või oluli­semate sünd­muste toimumise aeg. Organisat­ sioonide tegevus­kalender trükitakse täht­ raamatus ja see aitab koordineerida, et suuremate kogukonna üri­ tuste toimumine ei langeks sama­dele aegadele.

Informatsioon saatke palun aadressil: 3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2; epost: eetalitus@ees­ tielu.ca; tel. 416-733-4550; fax 416-733-0944.

Kui soovite kuulutust tähtraamatusse, palun võtke ühendust Eesti Elu kon­­­to­ riga või Ilme Lille­vars, tel.

416-994-5748, epost: ilille­ vars@sympatico.ca

15

MÕTE PÜHAPÄEVAKS Toronto Vana-Andrese Koguduse Õpetaja KALLE KADAKAS

Usaldus tagab püsivuse Olge tänulikud kõige eest; sest see on Jumala tahtmine teie suhtes Kristuses Jeesuses. 1 Tessaloniklastele 5. 18 Usaldusele ja tänulikkusele kutsub paganate apostliks nar­ ritu aastatuhandete-taguse an­ tiikse maailmariigi metropoli rahvast. Impeeriumid sünnivad ja kaovad, kuid kord Jumala­ sõnana Piiblisse talletatu on ­aegumatu. Ka tänasele progressi oma usuks panustavale püsima­ tule rahvale. Aga küsimus üld­ inimlik püsib: kas suudame püsida tänumeelsuses elumuutu­ tuste osaks saavaid saatuselööke trotsides? Üks vaene talumees haris vana ja vaevatud hobusega päevast päeva oma väikest ja viletsat põldu. Ikka selleks, et sellest piskust oma ainsamat poega ja iseendki ära elatada. Ühel päeval lasi aga vana hobune, kes peremeest oli aidanud, tema juurest jalga. Ja siis tulid naabrid ja tundsid talle halades kaasa: „Oh ebaõnne!“ Aga talumees ise jäi täiesti ra­ hulikuks ja ütles: „Kust teie teate, et see on just ebaõnn?“ Hobune aga tuli koju tagasi ning temaga kaasas oli kümme metshobust. Ja taas tulid naab­ ridki talumeest õnnitlema. Aga talumees ise jäi rahulikuks, vas­ tates vaid mõtlikult: ,,Aga kust teie teate, et see on just õnn?“ Talumehe poeg püüdis hobused kinni, võttis metsikuma neist kümnest ja ratsutas sellega ­isakodust minema.

Aga see hobune oli metsi­ kum, kui see, kes teda ohjelda­ da püüdis ja viskas poja oma seljast maha nii, et see murdis

oma jala. Tulid taas naabrid ja halasid. Talumees jäi taas rahu­ likuks ja ütles: ,,Kust te teate, et see on just ebaõnn?“ Ja siis alanud sõda ja kõik noored ­ mehed võeti nekrutiks. Üksnes ­ talumehe üksik poeg pidi oma murtud jalaga koju jääma.

Niisugune lugu talumehest, õnnest ja ebaõnnest. Jah, nii see näib olevat, et raske on siinses elus ühe silmapilgu jooksul ot­ sustada, mis meile siin kasuks tuleb või mis kahjuks. Sageli arvame seda ise teadvat, sageli tunduvad õnn ja ebaõnn olevat läbipaistvamast läbipaistvamad – ometigi selgub hiljem, et oleme oma olukorra mõistmise oskust ülehinnanud. Sest oleme mõelnud ja rääkinud vaid sel­ lest, mis meile nähtav silma ees. Ometigi on nii, et Jumal ­liigutab asjad omatahtsi sootuks teisiti paika. Õnn võib peituda ka saladu­ ses – elusaladuses. Vahest sel­ les, et seosed asjade ja inimeste vahel on hoopiski teistsuguse­ mad, sügavamad, saladusliku­ mad, kui me ehk seda söan­ dame mõtelda.

Jumal näeb meile osakssaa­ vat hoopiski teisiti. Tema mõistab toimunu tagamaid. Ja olulisim on silmale nähtamatu.

Elu ja inimeste mõistmine tuleb usust ja usaldusest Jeesusesse Kristusesse. Usaldus loob tänu­ likkuse.

Aga rahu Jumal ise pühitsegu teid täielikult ja kogu teie vaim ja hing ja ihu säiligu laitmatuina meie Issanda Jeesuse Kristuse tulekuks.

Ustav on see, kes teid kutsub; küll Ta teebki seda. (1 Tessa­ looniklastele 5.23-5.24).

tellimishinnad KANADAS koos käibemaksuga (GST)

Aastas $160.—; Poolaastas $87.—; Veerandaastas $48.— TELLIMINE I KLASSI POSTIGA (kiripostiga) KANADAS: aastas $190.00, poolaastas $105.00 ja veerandaastas $58.00.

USA-s: aastas $210.00; poolaastas $115.00; veerandaastas $67.00. ÜLEMEREMAADES: aastas $285.00; poolaastas $150.00; veerandaastas $80.00.

AINULT DIGILEHT: aastas $95.00; poolaastas $50.00, veerandaastas $29.00.

Hinnad arvestatud Kanada dollarites.

Pangatšekk või Money Order kirjutada EESTI ELU nimele.

Tasuda saab ka otse Eesti Elu kontole Toronto Eesti Ühispangas või teha e-transfer, kasutades emaili aadressi: eetalitus@eestielu.ca või maksta PayPal’iga Eesti Elu võrgulehe lingil

Tellimine saata

EESTI ELU 3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2

Palun mulle saata EESTI ELU aastaks / poolaastaks / veerandaastaks — tavaline / kiripostiga või digileht alates . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Tellimise katteks lisan $ . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . siinjuures rahas / tšekiga / rahakaardiga.

Tellimine on: uus ❑ uuendus ❑

OPTOMETRIST

Nimi: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Dr. Kristel Toomsalu

Aadress / epost: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

2425 Bloor St. West

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

416-604-4688

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

16

EESTI ELU reedel, 6. novembril 2020 — Friday, November 6, 2020

Nr. 44

Tellige EESTI ELU!

KANADA UUDISEID KANADA. Health Canada on kiitnud heaks esimese isetehtava HIV-testi, mis ekspertide sõnul on kriitiline, jõudmaks inimes­ teni, kes ei pruugi teada, et neil on see viirus. (Lüh. CP24) • ONTARIO. Provints teatas $680 miljoni suurusest investee­ ringust, et laiendada ja paranda­ da interneti- ja mobiiliteenust provintsis. Peaminister Doug Fordi sõnul on pandeemia näidanud, kui oluline on ligi­ pääs kiirele internetile ja usal­ dusväärsele mobiiliteenusele: teatavasti paljud töötavad ja õpivad kodust, samuti on olu­ line olla tehnoloogia kaudu ühenduses lähedastega, mistõttu pole kiire internet enam luksus, vaid igapäevane vajadus.

(Lüh. CP24) • KANADA. Murd­maasuusata­ mise varustuse müük on kõvasti tõusnud, mõnes poes isegi juba välja müüdud, kuna inimesed mõtlevad ette võimalustele, mida teha eeloleval talvel pan­ deemia tingimustes. Suusavaru­ stuse ostubuumi võrreldakse kevad-suvise jalgrataste ostmi­ sega, mis kasvas hüppeliselt.

(Lüh. Globalnews)

Eesti Maja teade Vabamu ja ETV2 koguvad ühiselt VälisEesti filmikaadreid ETV2 ja okupatsioonide ja vabaduse muuseum Vabamu koguvad 8mm ja Super8 filmi­ lintidele jäädvustatud VälisEesti elu kajastavaid filmi­ kaadreid. Kogumisaktsioon kes­ tab 31. detsembrini 2020.

Valikut kogutud kaadritest ­näidatakse ETV2 saatesarjas ,,8 mm ELU“ ning talletatakse Vabamu kogudesse.

Vabamu tegevjuhi Keiu Telve sõnul soovitakse aktsiooniga ärgitada väliseestlasi edastama neile vanu filmikaadreid, kuhu on salvestatud Välis-Eesti kogu­ konna kokkusaamised, sünni­

päevad, pulmad või muud tähtsad sündmused, mis il­ mestaksid, kuidas okupatsiooni ajal hoiti Välis-Eesti ringkon­ dades elus eesti traditsioone ja kultuuri. ,,Isegi siis, kui tundub, et filmitu kirjeldab välis­ eest­ laste lihtsat igapäevaelu, võivad ajaloo salvestamise ning meie riigi vabaks saamise loo rääki­ mise kontekstis olla need kaad­ rid vägagi unikaalsed. Seega innustame kõiki väliseestlasi ­ oma filmiarhiive läbi vaatama ja aktsioonis osalema.“ Väljavalitud kaadrid jõuavad koos osalejate kommentaaridega saatesse ,,8 mm ELU“ ning tal­ letatakse Vabamu kogudesse.

Aktsiooni käigus kogutakse fil­ mikaadreid nii digitaalsel kujul kui ka filmirullidel. (ERR/EE)

Valitseva pandeemia-olu­ korra tõttu ei saa praegu pühitseda Eesti Maja 60. aastapäeva, kuid selle tähiseks on Eesti Maja lasknud valmista­ da vastavate sümbolitega kotid.

Neid saavad soovijad Eesti Maja kontorist ja Northern Birch Credit Unionist nende lahtiolekuaegadel. Oo­­tame teid kõiki isiklikult kohtuma, kui Covid-olukord paraneb.

Aktsionäride koosoleku teade Toronto Eesti Maja • 18. novembril 2020, kell 18.30 Veebis aadressil www.estohouse.com/agm Teade aktsionäridele Kõik aktsio­nä­ rid on kutsutud Toronto Eesti Maja aasta­pea­ koosolekule 18. novembril 2020. Aktsionärid võivad koosolekust osa võtta virtuaal­ selt või telefoni teel. Juhised, kuidas seda täpselt teha, on ­kirjas aadressil www.estohouse. com/agm. Toronto Eesti Maja koosolek on kinnine ja suletud publikule.

Kutsed on saadetud posti teel välja kõigile aktsionäridele ning e-postiga nendele, kes selle­ kohase palve esitanud. Aktsio­ närid, kes ei saa osaleda, võivad määrata volitatud isiku end ­esindama. Volitus tuleb regist­ reerida kakskümmend neli (24) tundi enne koosolekut.

Aktsionärid saavad volikirju registreerida järgmisel viisil:

1. Posti teel. Kiri peab olema adresseeritud sekretär Eric Sehri nimele aadressil 958 Broadview Avenue, , Toronto M4K 2R6; 2. Faksiga numbril 416-4612017; 3. Toodud Eesti Maja juhataja kontorisse aadressil 958 Broad­ view Avenue; või 4. e-posti teel: shares@esto­ house.com.

Volikirju ei aktsepteerita, kui need pole posti teel laekunud või kui faksiga, e-mailiga ja isiklikult ära toodud volikirjad jõuavad kohale 17.novembril, peale kella 18.30.

Need ajapiirangud on pandud paika selleks, et juhatusel jääks piisavalt aega ettevalmistusteks ja elektrooniliste hääletusse­ delite edastamiseks kõigile voli­ tatud isikutele. Hääletamiseks kasutatakse internetipõhist ra­ kendust Electionbuddy.