This newspaper was mailed on Friday, November 5, 2021
Kommentaarid ja arvamused (lk. 5)
Estonian Life English Language Supplement (p. 8–10)
Alates / since 2002 Nr. 44, 2021
Reedel, 5. novembril — Friday, November 5
www.eestielu.ca
Postal Agreement No 40013472
Eneli Jefimova teenis Euroopa meistrivõistlustel hõbemedali
Ülo Isberg sai Vabaduse Tammepärja aumärgi Nagu teatasime Eesti Elu # 35 (3. sept. 2021) numbris, osu tus sel aastal üheks Eesti Vabariigi justiitsministeeriumi poolt välja antava Vabaduse Tammepärja aumärgi saajaks Torontos elav Eesti kaitseväe reservohvitser, major Ülo Isberg. Kokku said aumärgi 32 ini mest, kellel on väärilisi teeneid Eesti riigi ja rahva lähiajaloo mälestuse hoidmisel ja edasi andmisel, vabadusvõitluses ja relvastatud ning relvastamata vastupanuliikumises osalemisel, samuti Eesti vabadusvõitluse ja vastupanuliikumise jäädvusta misel. Lisaks Ülo Isbergile pälvis väliseestlastest Vabaduse Tammepärja Indrek Grabbi. Tunnustuse pälvinute hulgas on inimesi, kes osalevad vaba tahtlikuna aktiivselt erinevate mäluorganisatsioonide ja selt side töös, et säilitada, jäädvus tada ja edasi anda Teise maail masõja, küüditamise ning vabadusvõitluse minevikulugu; Kaitseliidu taastamise ja tege
vusega seotud inimesi; neid, kes kannavad hoolt sõjahaudade ja mälestusmärkide eest ning neid, kes hoiavad au sees isamaalist kasvatust ja annavad järeltule vatele põlvedele edasi vastupa nuliikumise mälestust. „Ükski rahvas ei suuda kesta, kui tal pole jõudu säilitada oma omapära, keelt ja kultuuri. Me oleme õnnelik rahvas, sest meil on olnud seda jõudu, meie keel ja kultuur on elujõuline, kuigi meid on ainult miljon. Seda enam peame tunnustama ja mäletama neid, kes meie rahva ja riigi püsimajäämise eest on seisnud – igaüks omal moel,“ ütles minister Maris Lauri. „Me ei tohi unustada, kes me oleme ja kuskohast me tuleme. Seepärast on oluline, et need, kes meil mäletada aitavad ja mälestusi hoiavad, saaksid tun nustatud.“ Eesti Vabariigi justiitsminis ter Maris Lauri andis Ülo Isbergile Vabaduse Tammepärja üle 2. novembril k.a. Tallinnas. (EE)
Eesti peaminister Kaja Kallas kohtus USA presidendi Joe Bideniga Eesti peaministril Kaja Kallasel toimus 1. novembril Glasgow’s ÜRO kliimamuu tuste konverentsi veerel kahe poolne kohtumine Ameerika Ühendriikide presidendi Joe Bideniga. Kahe riigi liidrid rääkisid ühistest julgeole kuhuvidest ja Atlandi-ülese sideme tugevdamisest.
mõlemale olulised. Tänasin president Bidenit USA liidrirolli eest kliimadiplomaatias. Pea tu sime transatlantilise koostöö ja NATO heidutusvõime tugev damise olulisusel. Tänasin USA julgeolekuabi eest ja rõhutasin selle jätkumise olulisust,“ võttis Kallas kokku kohtumise põhi teemad.
„Eesti ja USA suhted on ti hedad ja mitmekülgsed ning on palju teemasid, mis on meile
„Rõhutasin president Bidenile, et lisaks kasvavatele ohtudele Aasias on oluline hoida fookust
Foto: Stenbocki Maja
Üksiknumbri hind: $4.00
Eesti kaitseväe reservohvitserile, major Ülo Isbergile andis Vabaduse Tammepärja aumärgi 2. novembril k.a. üle Eesti Vabariigi justiitsminister Maris Lauri.
Anett Kontaveit jõudis maailma tenniseedetabeli esikümnesse Pärast hiljutist triumfeermist Kremlin Cupil võitis Anett Kontaveit (25) kohe ka Transilvaania Openi ja kerkis niimoodi selle nädala alguses tennisemaailma esikümnesse. WTA-edetabelis tõusis Anett Kontaveit esmaspäeval kahek sandale reale. Sealjuures kerkib eestlanna tänavuse aastanumbri sees veel vähemalt ühe koha võrra, sest vahetult tema ees paiknev Ons Jabeur aastalõpu turniiril ei osale ning sealt punkte ei teeni. ,,Kui hakkasin tennist mängi ma, ei osanud ma nii kõrgele jõudmist oodata. Esikümme muutus sihiks võib-olla siis, kui jõudsin saja parema hulka. Kui jõudsin 20 hulka, tekkis küll konkreetne eesmärk jõuda järg misena esikümnesse. Olen selle poole püüelnud,“ sõnas Kon Euroopa ja eriti Balti riikide julgeolekul – meie idanaaber käitub ettearvamatult ja aren gute suund pole julgustav,“ lisas peaminister. Kallas tänas Joe Bidenit kutse eest demokraatiate tipp kohtumisele detsembris. „See on väga õigeaegne algatus, sest demokraatlikud riigid peavad suurendama oma ühist valmis olekut seista vastu autoritaarsete riikide soovidele kehtestada uusi globaalseid mängureegleid. Eestil on pakkuda konkreetseid samme, kuidas demokraatiate vahelist koostööd kasvatada nt üleilmse digitaalse taristu loo mise vallas,“ sõnas Eesti pea minister. Kaja Kallas ja Joe Biden kohtusid viimati suvel NATO tippkohtumise ajal. (VKB/EE)
Anett Kontaveit.
Foto: P. Põldre
taveit oma tulemust kommen teerides. Ta lisas: ,,Erinevate tenni sistide teekonnad ongi erinevad. Ka sel ajal, kui olen olnud 14.– 30. koha vahel, olen mänginud väga head tennist, olen neil kohtadel püsinud stabiilselt. See polnud halb periood, aga ka mitte top-10. Viimased kuud on tõepoolest olnud uskumatult edukad, olen mängimist nau tinud ja selle üle ongi kõige parem meel.“ Anett Kontaveit on nüüd läbi aegade edukaim Eesti naistenni sist. Tal on ette näidata viis WTA-taseme turniirivõitu. Esi mese võidu sai ta 2017. a Hollandis muruväljakul mängi tud Ricoh Openil. Järgmise või duni jõudis Kontaveit augustis 2021 Clevelandis toimunud WTA 250 turniiril, seejärel ka hel WTA 500 osavõistlusel Ostravas ning Moskvas ning seni viimane Rumeenias, mis oli uuesti WTA 250 taseme turniir. Kokku on Kontaveit WTAtasemel jõudnud 12 finaali ning võitnud neist viis ja kaotanud kuus. Korra on esikohamatš jäänud pidamata, see juhtus tänavu veebruaris Austraalias peetud Grampians Trophyl (WTA 500). (PM/EE)
Venemaal Kaasanis peetaval lühiraja ujumise EMil teenis 14-aastane eestlanna Eneli Jefimova 100 meetri rinnuli distantsil ujumises hõbe medali. Andekas sportlane parandas finaalis isiklikku ja ühtlasi ka enda nimele kuulunud Eesti re kordit 0,7 sekundiga. Ajaga 1.04,25 jäi ta teist kohta jagama venelanna Jevgenija Tšiku novaga. Võitis itaallanna Mar tina Carraro (1.04,01), pronksi välja ei antud. ,,Olin alguses natuke ülla tunud, aga väga õnnelik. Kui veest väljusin, siis tulid ka väikesed pisarad, sest minu jaoks tähendas see väga palju. Olin lihtsalt õnnelik ja rahul,“ ütles esimese täiskasvanute tiitlivõistluste medali võitnud Jefimova ajalehe Postimees re porterile. Oma sooritusega sai Eneli Jefimovast läbi aegade kiireim 14-aastane ujuja sel distantsil. Enne Jefimova sooritust hoidis seda tiitlit 13-aastane poolatar Maja Fadek, kes läbis 13. ok toobril kodumaal 100 m rinnuli ajaga 1.04,56. Jefimova endine isiklik tippmark oli sellest 41 sajandikku nõrgem. EM-finaalis suutis eestlanna saada tulemuse 1.04,25, millega tõusis alla 18-aastaste sportlaste seas läbi aegade kolmandaks. Temast eespool on ainult 16-aastaselt maailmarekordi (1.02,36) püstitanud leedulanna . Ru-ta Meilutyte ja itaallanna Benedetta Pilato, kes oli eelmi sel aastal rekordit (1.03,55) püstitades 15-aastane. Jefimova lõpetas ka Eesti medalipõua lühiraja Euroopa meistrivõistlustel. Eesti ujujate viimasest tiitlimedali võidust oli möödas üheksa aastat. 2012. aasta lühiraja EM-il Prantsus maal Chartresis võitis Martti Aljand hõbe- ja pronksmedali, tema õde Triin hõbemedali. (PM/D/EE)
Eneli Jefimova.
Foto: ERR
