4
EESTI ELU reedel, 5. novembril 2021 — Friday, November 5, 2021
Nr. 44
Halloween Hamiltoni Eesti Koolis – kostüümid, kuid maskid hoopis koroona vältimiseks Hamiltoni Eesti Kool on jälle tegutsemas pärast poole teiseaastast seisu. Käesoleva 2021./22. tegevusaasta teine koolipäev toimus täpselt Ka nada laste seas armastatud suursündmuse – Halloweeni päeval, pühapäeval 31. ok toob ril. Õpilastel, nii noortel kui täiskasvanutel, oli võima lus kostüümides tundi tulla. Et koroona vältimiseks tuli teistsuguseid maske kanda, ei paistnud kedagi segavat. Meeleolu oli ülimalt rõõmus! Noored on ju koolides vii ruse erireeglitega nüüdseks täiesti harjunud. Hamiltoni Eesti Kooli korraldajatel tuli aga toime tulla Ontario hari dusministeeriumi erinõuetaga, mis nõudis aega ja kannatust. Lõpuks, tänu suuremas osas Eero Teenele, olid meie kooli Covidi reeglite eeskirjad kirja pandud ja peredele edastatud. Suve lõpus saadeti küsitlus endistele kooliperedele. Kas oli üldse huvi ja tahtmist jälle kooli
tulla? Siiski oli, kuna esimese koolipäevaks 17. oktoobriks oli 34 õpilast registreerinud, nen dest 28 noored ja 6 täiskas va nud. Läks jälle kooliks lahti! Kooli tegevus leiab aset endiselt 3 Mapleside Ave. Hamiltoni kiriklas, mis kogu duse nõukogu lahke nõusole kuga on täies ulatuses kooli kasutada. Kuid siiski pole kõik endiselt. Kooliõpetajad kannavad nõuete kohaselt meditsiinilisi maske ja suure kogunemisruumi puuduse tõttu toimub vaheajal snäki söömine klassiruumides ning laulutund jääb ära. Viima sest on eriti suur puudus, kuna laulmine on ju haruldane keele õppimise vahend. Iga klassituba on varustatud desinfitseerimise vahenditega ning kooliõpetajad hoolitsevad selle eest, et nõutud puhastus tööd saavad tehtud. Koolipäeva del on igalt perelt nõutud täi detud ,,COVID-19 Screening Tool“ ja tehakse palavikukont rolli. Halloweeni koolipäeval
Ethel Pahk oma õpilastega.
toimusid kontrollimised juba sujuvalt, need viisid läbi Eero Teene ja Martin Kiik. Klassides käib õppimine nagu ikka: eesti keel, kombed, tähtpäevad, käsitöö. Ja vaheajal on ka võimalus mängida väljas, peaaegu kirikla maja kõrval olevas pargis, kus on lubatud ilma maskideta olla. Milline rõõm! Kui koolikell (jah, meil on vahva käsikell) andis teada, et selle aasta teine koolipäev on lõpule jõudnud, said lahkuvad jänkud, printsessid, ämblik mehed, punamütsikesed, jne Northern Birch panga poolt an netatud joogipudelid, mille sees olid šokolaaditahvlikesed. Suur aitäh Northern Birch pangale! Klassitube jäid desinfitseeri ma kooliõpetajad Katrin Otsa (vähema keeleoskusega täiskas vanud), Lydia Ritso-Kadai (suurema keeleoskusega täis kasva nud), Kristina Ojaperv (teismelised), Ethel Pahk (10-11 aastased), Merike Koger (8 a), Karen Duckett (6 a) ja Lia Hess (3-5 a). Toad on järgmiseks koolipäevaks, mis toimub 14. novembril, priks-praks korras. Jääme seniseks vaid õpilasi ootama! MERIKE KOGER
Britid lähevad üle polümeerrahale Palavikku testib Martin Kiik.
Järjekorras ,,screening“ ja palaviku testimine.
Foto: Merike Koger
Foto: Merike Koger
Suurbritannias kaovad aasta pärast käibelt 20- ja 50-nae lased paberkupüürid, mida on ringluses 24 miljardi naela väärtuses, vahendas Postimees Bloombergi. Nimetatud paberkupüüride asemel tulevad ringlusse polü meer-rahatähed artist J.M.W. Turneri ja matemaatik Alan Turinguga. Inglise Panga teatel ei võta poed enam paberraha vastu pärast 30. septembrit järg misel aastal. Tegemist on viimaste ring luses olevate paberrahadega, kuna väiksemate nominaalide puhul on juba turul polümeer rahad, millel on kindlamad turvaelemendid ja mis kestavad kauem. Britid paberrahatähtede käi belt võtmise järel saab neid ka edaspidi pangas kontole sisse maksta või vahetada ringi Inglise Pangas kehtiva raha vastu. (PM/EE)
Foto: Martin Kiik
Katrin Otsa (paremal) oma õpilastega.
Foto: Martin Kiik
Kristina Ojaperv (seisab) oma õpilastega.
Foto: Martin Kiik
Teadlased õpetasid lehmad käimlat kasutama Uus-Meremaa ja Saksa tead lased osutavad, et kui veiseid on võimalik õpetada väljakäi ku kasutama, saab inimkond vähendada veesaastet ja ohja ta kliimamuutust. Nimelt sisaldab veiseuriin rohkelt lämmastikku, mis kesk konnaprobleeme süvendab. Kui veiseid peetakse peami selt õues, nagu Uus-Meremaal ja Austraalias, laguneb nende uriin mullas. Lagunemise lõppsaadusena eraldub kaht keskkonnale kahjulikku ainet: nitraati ja lämmastikdioksiidi,
vahendab The Conversations avaldatut ERRi portaal. Kui lehmi peetakse peamiselt laudas nagu Euroopas ja PõhjaAmeerikas, lisandub saasteaine tele veel üks aine, ammoniaak. Et keskkonnale kahjulikke mõjusid vähendada pakkusid Uus-Meremaa ja Saksa teadla sed välja võimaliku lahenduse: õpetada veised tualetis käima. Nii oleks võimalik osa veiste uriinist kinni püüda ja käidelda, nii et selles sisalduvat lämmas tiku saaks ümber suunata. Uurijad kasutasid käitumis psühholoogia põhimõtteid, et harjutada noori veiseid urineeri ma ühes kindlas kohas. Lõpuks õppisid seitse vasikat kaheksast ära, et urineerida tuleb just kindlas kohas. Vasikaid õpetati 15 päeva ja enamik neist õppis kõik vajaliku ära 20–25 urinee rimiskorraga. Katse tõestas, et veised saa vad õppida oma urineerimisre fleksi kontrollima.
(ERRNovaator/EE)
