6
EESTI ELU reedel, 5. novembril 2021 — Friday, November 5, 2021
Nr. 44
Anna Kaljase rääkimata lugu Seda rääkimata lugu räägiti kolmapäeval, 27. oktoobril VEMU virtuaalsete loengute sarjas parajasti nii palju, et tekitas uudishimu. Tahaks rohkem kuulda ja kunagi see ehk ka õnnestub. Loo tuse seeme on külvatud, lõikust ennustatakse järgmise aasta sügiseks, kui ikaldust ei tule. Kuid alakem otsast. Anna Kaljase nimi on siinses eestlaskonnas suhteliselt tund matu. Seda enam tuntust on tema isik kogunud aga Kitcheneri ümbruses kohalikus kanada ühiskonnas. Temast on valmimas dokumentaalfilm ja mainitud õhtul kõneles sellest režissöör Dwight Storring, keda vaatajaile tutvustas VEMU peaarhivaar Piret Noorhani. Anna Kaljas pidas Kitcheneri lähistel pansionaati või elu heidikute varjupaika. Varem oli ajakirjandus teda tutvustanud kui snake lady’t, nimetus, mille põhjustas tema elukaaslase Ericu madudelembus. Ta suri 2010. aastal 98 aasta vanuses, varjupaika pidas edasi ta poeg Peter. Anna Kaljase saatusloost anti õhtu jooksul pisut lünklik ülevaade, mida üritame siin kohal edastada. Anna Kaljas põgenes 1944. aasta sügisel Saksamaale oma 7-aastase pojaga. Ta oli üksik ema, kuulus apostlik-õigeusu kirikusse. Põgenemine ei toimu nud meritsi nagu enamikul, vaid maateid pidi vana autoga, mis mitme pere peale muretsetud. Sõja lõppfaasis tuli neil nagu paljudel teistelgi läbi teha ,,järelpõgenemine“, ikka lääne suunas, eemale idast lähenevast punaarmeest. Kunagi 1945. aas tal lõppes teekond õnnelikult Augsburgi põgenikelaagris. 1948. aastal õnnestus Kaljas tel pääseda Saksamaalt Rootsi, kust nad kaks aastat hiljem asusid ümber Kanadasse. Veet sid esimese kuu Montrealis, sealt viis tee Saskatchewani farmi, kust juulis 1951 rändasid edasi Kitcheneri, kuhu jäid
lõplikult peatuma. Anna töötas haiglas, ostis suure maja, kus leidsid esialgset ulualust paljud teised immigrandid. Anna juht mõtteks oli: kus viga näed laita, seal tule ja aita. Üks esimesi immigrandist üürnikke oli ta tulevane abikaasa Eric, kelle rahvus jutustuse käigus ei selgunud. Et Annale meeldis inimesi abistada, hakkas ta koguma oma majja eluheidikuid, kel oli raske mujalt eluaset leida. Tema hoole alla sattus prostituute, vallasemasid, vaimsete häirete ga inimesi jne. Jutustuse vahel sai näha videokatket, kus keegi elu hammasrataste vahele jää nud ajakirjanik emotsionaalselt ülistab Annat ja tema tegevust. Lõpuks nukravõitu sõnum, et Anna järeltulijad on kinnistu müünud ja varjupaik suletakse jaanuaris. Huvitava kõrvalpõike või va hepalana tuleb mängu üks pere konda mittekuuluv isik, kes aga on siinsele eestlaskonnale palju paremini tuntud kui Anna Kaljas. Augsburgi laagrisse, kus Anna tegutseb blokivanemana, ilmub üksik 16-aastane noor mees. Anna pakub talle oma toas eluaset, hakkab poisi eest hoolitsema, õhutab teda hari dusteed jätkama. Kui Anna siir dub Rootsi, katkeb nende vahel side pikkadeks aastateks, kuid taastub hiljem, kui nooruk on Ühendriikidesse välja rännanud ja maineka muusikuna tuntuks saanud. Noormees, kellest juttu, on tšellist Jüri Täht, keda Toronto kontserdipublikul on võimaldu nud kuulda Massey Halli laval. 2014. aastast alates elab ta pere ga Eestis ja ta minia Evelin on temast kirjutanud kaks raama tut. Siin võib leiduda materjali uueks virtuaalseks loenguks. Nagu öeldud, jääb Anna Kaljase saatusloosse veel palju valgeid laike, mida kavandatav film ehk kunagi kõrvaldab. Seekordne loeng äratas igatahes piisavalt huvi. EERIK PURJE
Ilmus Karl August Hindrey elulugu
Iru vanadekodus. Tema haua koht oli pikka aega teadmata. Ka oli Nõukogude Eestis keelatud Hindrey loomingut avaldada.
Kirjastuselt Varrak ilmus ajaloolase Mart Laari kirja pandud raamat ,,Hoia Ronk. Ühe konservatiivi elukaar. August Hindrey elu ja loo ming“. Pseudonüümi Hoia Ronk ka sutanud Karl August Hindrey (1875–1947) oli oma aja tuntu maid ja värvikamaid kultuuri tegelasi, kelle elutee langes suuresti kokku Eesti Vabariigi saatusega. Ehkki ta tahtis saada kunstnikuks, sai temast hoopis ajakirjanik, avaliku elu tegelane ja kirjanik. Hindrey osales aktiivselt Eesti Vabariigi loomisel, samuti Vabadussõjas. Kuna Nõuk. võim nägi temas vaenlast, oli Hindrey sunnitud veetma vii mased eluaastad valenime all
Metropolitani muuseumis oli esiettekandel Arvo Pärdi kooriteos „O Holy Father Nicholas“
Britta Benno Cotton Factorys.
Uus raamat tutvustab Haapsalu võlusid
31. oktoobril ja 1. novembril toimus New Yorgis Metro politani muuseumis Arvo Pärdi a cappella kooriteos „O Holy Father Nicholas“ („Oo, püha isa Nikolaus“) maailma esiettekanne. Teose esitas Ar te fact Ensemble, mida juha tab Grammy auhinnale nomi neeritud dirigent Benedict Sheehan. Kooriteose tellisid Nektarios S. Antoniou ja Schola Canto rumi koor ning Metropolitani muuseum New Yorgi Püha Nikolause kreeka õigeusu kiriku taasavamise auks nn ground zero alal. Püha Nikolause kirik hävis täielikult 11. septembri 2001. a terrorirünnakutes, algse asupaiga vahetus läheduses asuv uus pühakoda avatakse tuleval kevadel. 15-minutilise kooriteose „O Holy Father Nicholas“ aluseks on ingliskeelne palvetekst, mis pärineb õigeusu liturgiast, püha Nikolaus Imetegija mälestus püha pealaulust. Sama teksti on Arvo Pärt kasutanud varem kooriteose „Triodion“ kolman das osas ning venekeelsena vokaalansamblile loodud teoses „Alleluia-Tropus“. Artefact Ensemble on diri gent Benedict Sheehani ja Louisvillé’i Püha Miikaeli õigeusu kiriku muusikajuhi Stephen Jacobsi koostöös sündi nud kooslus, mis koondab laul jaid üle USA. Esiettekanne oli osa Arvo Pärdi autorikontserdist, kus Arvo Pärdi teoseid esitavad Artefact Ensemble, Schola Cantorum ja Grammy auhinna ga pärjatud Experiential Orchestra ning solistid Michelle Ross (viiul) ning Eric S. Bren ner (kontratenor). Dirigendid on Benedict Sheehan ja James Blachly. Esiettekande kõrval tu lid esitusele „Fratres“, „Vater unser“, „The Deer’s Cry“, „Silouan’s Song“, „Salve Regina“, „Summa“, „Cantus Benjamin Britteni mälestuseks“ ja „Da pacem Domine“. (Arvo Pärdi Keskus)
Hiljuti jõudis Eestis raamatu lettidele raamat, mis tutvus tab kuurortlinna Haapsalu ajalugu ja võlusid. Raamatu autor on Kaire Reiljan ja teos kannab pealkirja ,,Jalutajana vanas Haapsalus“. Kaanetutvustuses on kirjas alljärgnev. See raamat viib lugeja Haapsallu – linna, mis oli ligi 300 aastat piiskopiriigi pealinn ning on viimase 200 aasta jook sul kogunud kuulsust suvitus linnana. Haapsalus on suvitanud nii Vene tsaariperekonna liik med ja Peterburi kõrgkiht kui ka Eesti kultuuri- ja poliitikaeliit. Raamat pakub võimaluse
minna jalutuskäigule, alustades Haapsalu peamisest vaatamis väärsusest, piiskopilinnusest, liikudes Promenaadil ja Väikese viigi kaldapealsetel ning põiga tes vanalinna tänavatele. See on mõeldud inimestele, kes Haap salus ringi kõndides tahavad näha ka fassaadide taha – saada teada, mis siin kunagi olnud ja kes siinkandis elanud. Maakonnalehe Lääne Elu ajakirjanik ja Läänemaa giid Kaire Reiljan on mõlemat ametit pidanud ligi 30 aastat. Side Haapsaluga on aga veelgi pikem, sest see on tema sünnija kodulinn.
Foto: M. Koger
Eesti kunstnik Britta Benno sai tähelepanu Hamiltoni ajalehes Ajaleht The Hamilton Spec tator avaldas 3. novembril artikli koos rohke pildimater jaliga Eesti kunstnikust Britta Bennost, kes on praegu Kanadas külaliskunstnikuks Robert Zeidleri veetava kunstnike vahetusprogrammi raa mes Hamiltonis (Ont.) asuvas The Cotton Factory’s. Artikli ja fotode autor on Barry Gray. Siinkohal re fereering kirjutisest. Rahvusvaheline laureaat ja lektor, graafik ja visuaalne kunstnik Britta Benno rakendab mitmeid tehnikaid, et luua erinevaid perspektiive, kirjutab
artikkel. Tallinnas baseeruv kunstnik on pidanud näitusi ja loenguid mitmetes paikades üle maailma, nii Euroopas kui ka Austraalias.
Võru keele nädalal tutvustati võru keele eksitussõnu
New Yorgis avati Balti filmifestival
1. novembrist algas võru keele nädal, mille puhul tutvustas ETV saates ,,Terevisioon“ folkorist Marju Kõivupuu eksitussõnu, millel eesti ja võru keeles erinevad tähen dused. Näiteks erineb nii võru kui ka eesti keeles sõna ,,päri“. Kui eesti keeles tähendab sõna millegagi nõus olemist, siis võru keeles hoopis isast lam mast. Ka levinud sõna ,,kask“ omab erinevaid tähendusi. Võrukatele tähendab ,,kask“ kasukat. Võrukeelne ,,kuul“ on eesti keeles kool, mitte püssikuul ning sõna ,,suurkuul“ viitab võru keeles ülikoolile. Veel tõi Kõivupuu näite het kel aktuaalsest sõnast ,,nakka ma“. Võru keeles ei ole tege mist haiguse edasi kandumisega, vaid see tähendab tegutsema hakkamist. Ka on erinev tähendus sõnal ,,nilbe“, mis ei tähenda võru keeles midagi siivutut, vaid vii tab libedusele. Näiteks ütlevad võrukad: ,,Tii om nilbe!“, mis tähendab, et tee on libe. Võru keeles tähendab näiteks sõna ,,kärg“ musträhni. Kõivu puu sõnul on musträhni võru keelne nimetus tulnud linnu häälitsemisest. Kellel rohkem huvi, saavad eksitussõnadega tutvuda ,,Võrueesti eksitussõnastiku“ vahen dusel. (ERR/EE)
Tema reis Hamiltoni kor raldati läbi Hamilton Arts Council’i, The Cotton Factory’s teeb kunstnik koostööd Smoke stack Studio’ga oma kunsti loomisel. (Lüh. HS) Artikkel täismahus: https://www.thespec.com/enter tainment/art/2021/11/03/esto nian-artist-turns-devils-punchbowl-into-dystopian-landscape. html
New Yorgi Skandinaavia majas avati kolmapäeval fil miga ,,Hüvasti NSVL“ Balti filmifestival. Kuigi USA ja Euroopa piir on tavarei si jatele endiselt kinni, sõitsid Eestist, Lätist ja Leedust festi valile kohale 11 filmitegijat ja kolme riigi rahvuslike filmi instituutide juhid. New Yorgi Balti filmifestival toimub füüsiliselt New Yorgis kuni 7. novembrini ja veebis kogu USA ulatuses kuni 14. no vembrini. Festivalil linastub 12 filmi, lisaks avafilmile näidatakse Eesti filmidest dokfilmi ,,Aasta täis draamat“ ja mängufilme ,,O2“ ja ,,Kratt“. (ERR/EE)
