This newspaper was mailed on Friday, November 12, 2021
Kommentaarid ja arvamused (lk. 5)
Estonian Life English Language Supplement (p. 8–10)
Alates / since 2002 Nr. 45, 2021
Reedel, 12. novembril — Friday, November 12
www.eestielu.ca
Postal Agreement No 40013472
Üksiknumbri hind: $4.00
Me ei unusta Balti riikide kaitseministrid tegid ühisavalduse
Läti kaitseminister Artis Pabriks, Leedu kaitseminister Arvydas Anušauskas ja Eesti kaitseminister Kalle Laanet. Foto: kaitseministeerium
11. november 2021. Eesti kaitseminister Kalle Laanet, Läti kaitseminister Artis Pabriks ja Leedu kaitseminister Arvydas Anušauskas peavad Poola-Valgevene ja LeeduVal gevene piiril arenevat julgeolekukriisi väga murettekitavaks ning mõistavad ühe mõtteliselt hukka Valgevene režiimi jätkuva hübriidrünnaku tahtliku eskaleerimise, mis on tõsiseks ohuks Euroopa julgeolekule.
datakse ja transporditakse pii rialale, kus neid seejärel sunni takse ebaseaduslikult piiri ületama. See suurendab provo katsioonide ja tõsiste vahejuhtu mite ülekandumise võimalust sõjalisse domeeni. Lisaks on murettekitav hilju tine Venemaa Föderatsiooni vägede kogunemine Ukraina piiride lähedale, mis võib kaasa tuua täiendavaid julgeole ku riske. Praegune olukord on meie
Suured inimrühmad koon
(Järgneb lk. 4)
Rubiku kuubiku leiutaja professor Ernő Rubik Ottawas Ülle Baum Teisipäeva, 9. novembri hommikul tuli kokku 170 inimest Ottawa National Arts Centre’i imekaunisse O’Born auditooriumisse üritusele ,,Rubik and Beyond – Think Outside the Cube!“, mis oli korraldatud Toronto firma Spin Master™, uue Rubik’ brändi Kanada omaniku ja Ungari suursaatkonna poolt. Inspiratsiooni oli see suur saal täis ja kõik olid elevil, sest Kanada pealinna oli külla tul nud maailmakuulus Rubiku kuubiku leiutaja ja kogu maail mas tuntud disainer ning profes sor Ernő Rubik. Ungari suur saadik Mária Vass-Salazar oli üritusele alguse panija ning üks ürituse peakorraldaja. Ta tooni tas oma sõnavõtus, et kuuldes Rubiku brändi ülevõtmisest maineka Kanada firma Spin
Novembrikuu 11. päeval kell 11 peatub paljude jaoks lühikeseks ajaks aeg. Sel aja peatumise momendil võtame oma tegemistes hetkelise pausi ja mõtleme kõikidele neile, kes on pidanud osa võtma sõjategevusest. Olgu kas rindel, eesliinil või ka tagalas, et kindlustada eesliinil olijaile kõike sõjategevuseks vajalikku. Või hoolitseda haavatute eest. Või anda moraalset tuge. Sel päeval kinnitame oma kraereväärile punase mooniõie, et tunnustada oma südames neid, kes on võidelnud parema maailma eest. Kuigi 11. novem ber on eelkõige Esimese maail masõja veteranide mälestami seks, on see saanud palju laiema tähenduse ja sel päeval tunnustame ka teistes sõdades hukkunute ja võidelnute mäles tust. Need ei ole nimetud ini mesed – need kõik on meie lähedased – vanavanemad, vanemad, onud-tädid, vennadõed, sõbrad-tuttavad… Neil kõigil on nimi ja igal neist on oma lugu. 11. novembri mälestuspäeva märgitakse paljudes riikides. Eelmisel aastal ei toimunud pandeemia tõttu mitmel pool avalikke rahvarohkeid kokku saamisi selle päeva märkimi seks. Ka tänavu olid need sünd mused tavalisest väiksema osavõtjate arvuga. Torontos – sõjameeste mäles tusmemoriaali juures toimunud üritusel osalesid teiste seas Kanada asepeaminister Chrystia Freeland, provintsi peaminister Doug Ford, Ontario piirkondlik pealik Glen Hare jt., kes aseta
Ontario peaminister Doug Ford.
Foto: Paul Kiilaspea
sid mälestuspärjad memoriaa lile. Eestis toimub veteranide mälestuspäeva tseremoonia Kait seväe kalmistul. (Foto galeriid Eesti Elu veebilehel: eestielu. ca) Esimest maialmasõda (28. juuli 1914 – 11. november 1918) peetakse üheks suurimaks relvakonfliktiks inimkonna ajaloos. Esimese maailmasõja tagajärjel lakkas olemast neli impeeriumi: Vene, Saksa, Austria-Ungari ja Ottomani. Üheks tuntumaks vaherahu lepinguks sõdade ajaloos on Compiègne’is (Prantsusmaa) Esimese maailmasõja ajal sõl mitud leping, mis hakkas kehtima 1918. aasta 11. kuu 11. päeva 11. tunnil. Lepingu osapooled olid sõjas osalenud liitlased (Prantsusmaa, Suurbri tannia, USA jt) ning Keskriikide peamine sõjaline jõud Saksa maa keisririik. See hetk tähistas Esimese maailmasõja lõppu.
Pealik Glen Hare. Foto: Paul Kiilaspea
Seda päeva meenutatakse täna seni (Briti Rahvaste Ühenduses nimetatakse „mälestuspäevaks“ ja USA-s „veteranide päevaks“) mitmetes sõjas osalenud riikides minutilise vaikusseisakuga.
Masteri poolt, ei jätnud see kahtlustele ruumi – tuli korral dada midagi, mis võimaldaks esile tõsta loomingulisust ja ettevõtlikkust ja mis saab teoks koostöö kahe riigi – Ungari leidlikkuse ja nupukuse ning Kanada ärindusliku ettenägelik kuse ühendamisel. Suursaadik Vass-Salazar oli üles kasvanud koos maagilise kuubikuga, mille originaalnimi ungari keeles on ,,Bűvös kocka“ (the Magic Cube). Suursaadik tervitas ja tänas oma avakõnes koosviibijaid ja rõhutas, et pro fessor Rubiku leiutis lööb laineid ka tänases maailmas, kümnendid hiljem, innustades ja ühendades inimesi leidmaks võtit kuubiku saladuse lahen damiseks. Konverentsil võttis sõna ka Spin Master™ kaasasutaja (Järgneb lk. 3)
Veteranide mälestuspäeval Tallinas Kaitseväe kalmistul.
Foto: major Ülo Isberg
2
EESTI ELU reedel, 12. novembril 2021 — Friday, November 12, 2021
Nr. 45
3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2 Can.Post Registration No. 10692 • Agreement No 40013472 We acknowledge the financial support of the Government of Canada through the Canada Periodical Fund (CPF) Aid to Publishers for our publishing activities.
Talitus/Toimetus: 416-733-4550 Fax: 416-733-0944 E-mail: eetoimetus@eestielu.ca editor@eestielu.ca eetalitus@eestielu.ca Website: www.eestielu.ca Väljaandja: Tartu College kirjastus Asutaja:
Elmar Tampõld
Tegevtoimetaja: Kai Kiilaspea Toimetajad:
Laas Leivat Kaire Tensuda
Reporter-toimetaja: Eerik Purje Talitus: Avatud esmaspäevast reedeni 9.00-16.00.
Tellimishinnad: Kanada: • Ajaleht: 1 a. $160.00, 6k. $87.00, 3k. $48.00. • Kiripostiga: 1a. $190.00, 6k. $105.00, 3k. $58.00. USA: • 1a. $210.00 CAD, 6k. $115.00 CAD, 3k. $67.00 CAD Ülemeremaadesse: • 1a. $285.00, 6k. $150, 3k. $80.00. Ainult digileht: 1a. $95.00, 6k. $50.00, 3k. $29.00. Aadressimuudatused: $1.50 Üksiknumbri hind: $4.00 Digileht Eesti Elu kodulehelt: www.eestielu.ca
KUULUTUSTE HINNAD: 1 toll ühel veerul: leinakuulutused $13.00, ärikuulutused $15.00, ürituste kuulutused $16.00+HST 13%. Kuulutusi võetakse vastu talituse lahtioleku aegadel. Kuulutused palume saata hiljemalt kella 10-ks neljapäeva hommikul. Toimetusel on õigus kaastöid lühendada, redigeerida ja keeleliselt korrigeerida. Autorite seisukohad ei pruugi ühtuda toimetuse omadega. Artiklis esitatud faktide õigsuse eest vastutab autor.
Vabatahtlik töö või keeleõpe? Võib-olla mõlemad? November on kuu, mis kohe kindlasti tähistab sügisesse üleminekut, olgu siis külmade ilmade saabumisega, kellakeeramisega või üleüldise pimedama ajaga, kui juba varasel õhtutunnil hämardub ja varasemad õuetegevused kipuvad liikuma siseruumidesse. Kuna hetkel on pandeemia olukord veel selles punktis, et mitmed kohtumised sõpradega ja meeleolukad sügis/talve-peod peavad veel oma aega ootama ja seltskondlik elu on üldse pausil, siis miks mitte valida individuaalselt või pereringis üks projekt, millega tegelemine aitab hoida meeled erksad ja tuues enesega midagi kasulikku. Üks selline on kindlasti vabatahtlik töö, mis annab märkimisväärselt tagasi ka tegijale enesele ega muidu ju oleks see nii po pulaarne. Mitte vaid kohuse-, vaid ka rõõmu- ja rahuldusetunne, mida teiste aitamine enesega kaasa toob on see, mis vabatahtlikke innustab, olgu siis tegutsedes konkreetselt inimesi abistades või erinevates heategevates projektides. Meie eestlaskonnale on vabatahtlik töö olnud alati südamelähedane. Kui ka praegune eluperiood on selline, et igaüks ei tunne end mugavalt kodunt väljaspool ja teistega koos tegutsedes, siis saab anda oma panust ka kodust lahkumata, tänapäevaseid tehnoloogilisi võimalusi kasutades. On tänuväärne, et leidub neid, kes soovivad olla kontaktis ja toeks näiteks vanemaealistele, kelle jaoks pandeemia aeg tõi kaasa suuri elumuudatusi tavapärases elustiilis. Võimalusi vabatahtlikuna oma panust anda, ka kodustes tingimustes, on rohkesti, eriti saabuva jõuluperioodi eel. Üheks huvitavaks projektiks, millega talve hakul alustada, on näiteks mõne uue hobiga tegelemine, näiteks ka ühe uue keele õppimine, milleks pole kunagi hilja. Isegi kui seda ei hakata vabalt valdama, aitab keeleõpe ühe uue uuringu kohaselt stimuleerida aju tervist. Oktoobrikuus ajakirjas Aging, Neuropsychology, and Cognition publitseeritud uuring, millest kirjutas CTVNews, vaatles teiste seas 65-75 aastaste gruppi, kes õppisid nädalate jooksul hispaania keelt populaarse mobiilirakenduse (app) abil – ja tulemused tõid välja kognitiivseid kasutegureid. Ka varasemad uuringud on rõhutanud mitme keele valdamise kasulikkust – ja nagu näha, keh tib see ka vanemate täiskasvanute seas. Milleks vanemas eas, või üldse tänapäeval, õppida uusi keeli, on küsitud – kui siiamaani on olemasolevate keeltega edukalt toi me tuldud ning ka tänapäevased elektroonilised tõlkimisvõimalused on lihtsalt kättesaadavad. Aga kui uus keel pakub huvi ja kui selle õppimine võib lisaks tuua ka potentsiaalset kasu tervisele, siis võiks sedagi varianti kaaluda – seda enam, et tänapäeval on see võimalik isegi kodust lahkumata. KAIRE TENSUDA
EV Kaitseliit pühitses oma 103. aastapäeva 11.novembril rivistusega Kaitseliidu peamaja kõrval Pitka monumendi juures. Foto: major Ülo Isberg
President Karis osales Pariisis rahufoorumil ja UNESCO 75. aastapäeva tähistamisel Vabariigi President Alar Ka ris osales Pariisis Prant sus maa presidendi Emmanuel Macroni kutsel Pariisi rahufoorumil ning esines kõnega UNESCO 75. aastapäeva tähistamisel. „Meil on aina enam üleilm seid väljakutseid nagu näiteks kliimamuutused, pandeemia, ränne või digipööre, mis vaja vad ühist vastust ning rohkem rahvusvahelist koostööd. Vaba riigi Presidendi osalemine rahu konverentsil ja UNESCO aas tapäeva tähistamisel on oluline, et Eesti sõnumid ja panus leiaksid nende ühiste väljakut sete arutelul paremat kõlapin da,“ sõnas presidendi välisnõu nik Celia Kuningas-Saagpakk. Selleaastane foorum kesken dus koroonapandeemiast mõju
Eesti ja Venemaa välisministeeriumi esindajad pidasid poliitilisi konsultatsioone Eesti ja Venemaa välisminis teerium pidasid kolmapäeval Tallinnas regulaarseid poliitilisi konsultatsioone, et arutada kahepoolseid suhteid, samuti mitmeid rahvusvaheliste suhe te ja piirkondliku julgeoleku sõlmküsimusi. Eesti-Vene kahepoolsete su hete osas nõustusid pooled, et mitmes valdkonnas on koostöö hea, näiteks kultuuri, piiriülese koostöö, piiriveekogude kaitse ja säästliku kasutamise alal ning inimestevaheliste kontaktide edendamisel. Kohtumisel arutati ka Eesti-Vene piirilepingutega seonduvat. Eesti on valmis piiri lepingute ratifitseerimisega eda si liikuma. Eelmised Eesti ja Vene välis ministeeriumide vahelised poliitilised konsultatsioonid toi
tatud rahvusvahelisele koostööle ning käsitles lõhesid, mis ohus tavad pandeemiast taastumist. Alateemadena olid esil tervise, digitehnoloogia, keskkonna ja majandusliku taastumisega seonduvad küsimused. President Karis osales nel japäeval rahufoorumi avatsere moonial ning võttis president Macroni kutsel osa rahufoorumi raames toimunud digiteemadele keskenduvast kõrgetasemelisest kõrvalüritusest ning osales küberj ulgeoleku teemalisel paneelarutelul. Vabariigi President esines Ühinenud Rahvaste Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organi satsiooni (UNESCO) 75. aasta päeva pidulikul tähistamisel sõnavõtuga. Pariisi rahufoorum on Prant suse presidendi Emmanuel Macroni poolt 2018. a käivi tatud algatus, mis toob kokku maailma riikide liidrid ning rah vusvaheliste organisatsioonide juhid, et otsida koos lahendusi tänasetele proovikividele. (VPK/EE)
EKRE on suurendanud edu Reformierakonna ees Eesti parteide reitingutabelit juhtiv Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE) on suurendanud edu Reformi erakonna ees. Uuringufirma Norstat Eesti AS-i läbiviidava iganädalase küsitluse viimaste tulemuste põhjal toetab Eesti Konser va tiivset Rahvaerakonda (EKRE) 24,5 %, Reformierakonda 22 % ja Keskerakonda 20,5% vali misõiguslikest kodanikest. Esikolmikule järgnevad Eesti 200 13,8 %-ga, Sotsiaaldemok raatlik Erakond (SDE) 8,3 %-ga ning Isamaa 8,2 %-ga. Esimest korda pärast 2019. a augustit on Isamaa toetus tõusnud üle 8 protsendi piiri. Koalitsioonierakondi toetab kokku 42,4% ja opositsiooniera kondi 41% vastajatest. (PM/EE) musid 2019. a Moskvas. (VMPT/EE)
Kaitseväe peastaabi ülem Enno Mõis kokkulepet allkirjastamas. Foto: mil.ee
Eesti ja USA vahel sõlmitud kokkulepe kergendab kaitsevägede mõlemapoolset toetust Eesti ja Ameerika Ühend riikide kaitseministeeriumid sõlmisid vastastikuse kütusega varustamise kokkuleppe, mis lihtsustab kahe riigi relvajõudude omavahelist kütuse tarnimist ja seab kütusega varustamisele ühtsed alused. „Tegemist on mõlemale osapoolele olulise kokkuleppe ga, kuna selle tulemusel kiire neb ja muutub lihtsamaks muu hulgas ka meie kui vastuvõtva riigi toetus Eestis viibivatele ameerika sõduritele,“ ütles kait seväe peastaabi ülem brigaadi kindral Enno Mõts. Kokkulepe võimaldab vastas tikust mistahes kütusega varus tamist nii rahu- kui ka sõjaajal, rahvusvahelistel sõjalistel ope ratsioonidel, humanitaarmissi oonidel, ühisõppustel ja muudel kokkulepitud juhtudel. Lepe on tähtajatu ning on rakendatav nii Eestis kui ka mujal maailmas ning hõlmab kõigi väeliikide vajadusi. Eesti poolt allkirjastas lepin gu kaitseväe peastaabi ülem brigaadikindral Enno Mõts. Ameerika Ühendriikide poolt allkirjastas lepingu Defense Logistics Agency Energy ülem brigaadikindral Jimmy R. Canlas. (KVPST/EE)
Nr. 45
EESTI ELU reedel, 12. novembril 2021 — Friday, November 12, 2021
3
Rubiku kuubiku… (Algus lk. 1)
Anton Rabie, kes muuhulgas tõi esile Rubiku kuubikut kui intel ligentsuse ja probleemide lahen damise ikoonilist sümbolit, väl jakutset, mis on inspireerinud miljoneid inimesi üle maailma, sõltumata nende vanusest. Seejärel andsid dr. Mona Nemer Kanada teadusnõukoja juht, dr. Peter Simon kuningliku konservatooriumi president ja juhataja ning parlamendiliige, olümpiakuldmedalist Adam van Koeverden edasi tervitusõnad rahvusvahelisest konverentsist osavõtjatele. Tugev aplaus täitis kogu suure ruumi, kui tseremoonia meister Lucy van Oldenbar neveld kutsus lavale professor Ernő Rubiku, vestlema Chris tina Tessieriga, Ingeniumi (tea duse- ja tehnoloogiamuuseum) presidendi ja tegevjuhiga. Professor Rubik ütles, et tema kuubik on samal ajal nii teadus kui ka kunst ja jagas oma mõtteid hariduse tähtsu sest. Ta rõhutas vajadust pide valt uusi teadmisi omandada, et leida üles enda potentsiaal, mis on kõige olulisem. Igaühel tu leks leida see ,,oma“, ainult sinule kuuluv väärtus. Jätkakem otsinguid ja vastuseid küsi musele ,,MIKS?“ – mis põhjus tel midagi juhtub. Ta ergutas juba praegu otsima vastuseid tuleviku probleemidele, mida pole veel olemas. Ettekannete vahepeal de monst reerisid Rubiku kuubiku kokk upanemise kiirvõistlust selle brändi saadikud Bill Wong ja Thomson Clarke Torontost Spin Master™’firmast ja meel diva muusikalise vahepala pak kusid video vahendusel Kyoko Hashimoto ja John Szabolt. Konverentsi põhikõnelejateks olid tuntud Kanada arhitekt Douglas Cardinal; näitleja, kir janik ja filmidirektor Colin Keith Gray, events.com asutaja ja president Stephen Partridge, Kanada simulatsiooni- ja mo delleerimistehnoloogia koolitus ettevõtte CAE asutaja, asepresi dent Marc-Olivier Sabourin ja Fulbright Canada tegevjuht dr. Michael Hawes. Kõikides sõna võttudes toodi esile vajadust loomingulise mõtlemise suuren damisele ja innovatsiooni suu rele osatähtsusele meie igapäe
Poola-Valgevene piiril on tuhandeid migrante Mitme meediaväljaande teatel on Poola-Valgevene piiril tu handeid migrante. Riikliku julgeoleku osakonna direktori Stanislaw Zaryni sõnul on olukord piiril väga muret tekitav. Põgenikerühmade selja taga võib aga näha sõjaväeriietuses ning relvastatud mehi, kes tõenäoliselt on Valgevene piiri valve töötajad. Poola piirivalve teatel on põ genikud peamiselt kogunenud Kuznica piiripunkti juurde.
Toronto eduka ettevõtte Spin Master™ kaasasutaja Anton Rabie ja professor Ernő Rubik Ottawas rahvusvahelisel konverentsil National Art Centre’s. Foto: ©Ülle Baum
vases elus ja tulevikus. Sellega seoses suureneb järjest rahvus vahelise koostöö osatähtsus in novatsiooni ja tehnoloogia vald kondades. Prestiižikas Rideau Club’is toimunud õhtusel privaatsel üri tusel, kus viibisid mitmete rii kide suursaadikud ning Kanada valitsuse ja välisministeeriumi esindajad. jätkus elav vestlus kuulsa ungari leiutajaga ja tema hiljuti trükis ilmunud raamatu ,,Cubed. The Puzzle of Us All“ tutvustus ja esitlus. Kolmapäeva, 10. novembri hommikul võistlesid omavahel kaheksa andekat üliõpilast Carletoni ülikooli Richcraft Hall konverentsiruumis, kus toi mus avalik üritus ,,A Morning with Ernő Rubik“, student competition and discussion“. Võistluse võitis matemaatika eriala tudeng Michael Fairbaim, kelle huvialaks sai Rubik’s Cube juba 10 aastat tagasi. Ta ütles, et kuubik on ühtaegu nii mängu- kui spordivahend, mil lega tegelemine ja selle ülesan netele lahenduse leidmine nõuab harjutamist ning paremad tule mused saad pideval prakti seerimisel. Teise koha saavutas Sprott School of Business majandusteaduskonna tudeng James Hebert, kes ütles, et kuu bik aitas tal huvitavalt aega veeta igavates õppetundides keskkoolis, kuubiku kokkupane mine võttis üha vähem aega ja ülikooli alguseks sai ta kuubiku kokku juba 30 sekundiga. Sellel
Enamik migrantidest on Iraagist pärit kurdid, nende seas on palju lapsi ja naisi, teatas Valgevene opositsiooni uudiste väljaanne NEXTA. Sündmusi jälgitakse murega ka teistes Euroopa Liidu rii kides, kellel Valgevenega piir on. ‘Me vaatame, mis toimub Poola-Valgevene piiril ja mui dugi tähendab seal toimuv, et meilgi on põhjust oodata sama suguseid sissetunge ja rünna kuid, seepärast on kõik meie insti tutsioonid täielikus valmis olekus,’ ütles Leedu siseminister Agne Bilotaite. Poola piirivalvurid postitasid Twitterisse videoklipi, kus võis näha traadilõikurite ja tangidega
Kanada nädal võitluses COVID-19ga Ungari suursaadik Mária VassSalazar. Foto: ©Ülle Baum
üritusel osalemist hindas ta heaks kogemuseks ja eriliseks auhinnaks pidas ta kuubiku leiutajalt endalt – Ernő Rubikult – saadud autogrammi. Kõige kiiremini pandi sel hommikul kuubik kokku 27 sekundiga. Rubiku kuubiku rahvusvahe lised võistlused toimuvad maailmas iga kahe aasta järel. Selle aasta Eesti Rubik kuubiku rmeistrivõistlused toimusid 30. oktoobril Tallinna Tehnikakõrg koolis. Võistlejate hulgas olid osalejad Eestist, Lätist, Poolast ja Rumeeniast. ,,Cube is truly international and has been a great success,“ ütles professor Rubik üliõpilastele. ,,Magic of the Cube is still alive,“ ja selle ajalugu saab lugeda Ernő Rubiku raamatust ,,Cubed. The Puzzle of Us All“.
migrante üritamas okastraataiast läbi tungida ning märulivarus tuses Poola politseinikke neid jälgimas. Poola valitsuse pressiesindaja Piotr Muller ütles ajakirjanikele, et piiri lähedal on 3000-4000 põgenikku ning Varssavi ootab piiriületuskatsete eskaleerumist, sealhulgas relvade kasutamist. Euroopa Liit tõotas hübriid rünnakule vastusamme. Minsk on väidetavalt välja andnud eriviisasid, mis on võimaldanud migrantidel LähisIdast Valgevenesse lennata. Lukašenko on kõiki süüdis tusi eitanud ning Valgevene piirivalveteenistuse väitel ei ku juta migrandid endast ohtu. (ERR/EE)
Eelmisel reedel ütles Kanada kõrgeim terviseametnik dr. Theresa Tam, et kuigi COVID-19 pandeemia hakkab Kanadas aeglaselt taganema, ei tähenda, et pandeemia sel talvel tõenäoliselt lõpeb, isegi laiaulatusliku vaktsineerimisega ja meil võib siiski olla ees väljakutseterohke talv. Dr. Tam tervitas kõrgetasemelist vaktsineerimist üle riigi, kuid hoiatas, et regionaalsed erinevused vaktsineerimise osas võivad lähikuudel tuua viiruse leviku tõusu ning avaldades lootust, et kevadel oleme paremas positsioonis. Üle Kanada oli nädala kesk paigaks CBC andmeil saanud vähemalt ühe vaktsiinidoosi 89,1% ja kaks doosi 84,9% elanikkonnast vanuses 12+. Albertas teatati teisipäeval 422 uuest viirusjuhust, testide positiivsusnäitaja oli 5,1% ning provintsi kõrgeima terviseamet niku dr. Deena Hinshaw sõnul on see märkimisväärne langus võrreldes septembri lõpuga, kus seitsme päeva keskmine posi tiivsusnäitaja oli 11,3%. Pro vintsis oli sel päeval aktiivsete juhtude arv 6090, langemas on hospitaliseeritute arv. Briti Kolumbias registreeriti teisipäeval 500 uut nakatumist, aktiivsete juhtude arv provintsis oli 4301. Ontarios on viimase nädala uute viirusjuhtude arvud järg mised: neljapäeval, 4. novemb ril 438, reedel 563, laupäeval 508, pühapäeval 636, esmas päeval 480, teisipäeval 441, kol mapäeval 454. Seitsme päeva uute juhtude keskmine oli sel päeval 502 (nädal varem 379), testide positiivsusnäitaja 1,8% (nädal varem 1,4%), aktiivsete juhtude arv provintsis 4053, mis
on ligi 1000 võrra kõrgem kui eelmisel nädalal. Intensiivravil oli 136 patsienti. Provintsi rah vatervise piirkondadest oli kol mapäeval suurimal arvul uusi juhte järgmistes: Ottawa (43), Toronto (42), Simcoe-Muskoka (38), York (34), Peel (33), Sudbury (29), Niagara (26). Teisipäeval ütles Ontario tea dusliku nõuanderühma juht dr. Peter Juni, et tõusvad nakatu miste arvud on varajaseks märgiks, et oleme valel trajek tooril ja inimesed peaksid üm ber hindama oma käitumist. Ta ütles, et olukord on praegu üsna hea, kuid kui asjad jätkuvad samas suunas – 500 uut juhtu keskmiselt päevas – võib see jõuda keskmiselt 1000 juhuni kahe ja poole nädala pärast. Dr. Juni lisas, et väikesed muuda tused individuaalses käitumises on suure mõjuga, lisades, et inimesed võiksid taas kaaluda, kas on vajalik töötada kontorist või võtta osa suurtest kogu ne mistest; ja et võiks olla natuke rohkem selekteeriv sõprade ringiga, kellega kohtutakse kaitsmata, ilma maskide ja dis tantseerumiseta. Siiski märkis ta, et praegu ei ole põhjust paanikaks, ka haiglakoormus on mõistlikul tasemel. Olukord on olnud erinev ka regiooniti: näiteks Sudbury piirkonnas registreeriti teisipäe val 61 uut viirusjuhtu, mis oli kõrgem arv palju suurematest piirkondadest nagu Toronto ja Peel. Toronto linnapea John Tory ütles teisipäeval, et Toronto näi tajad on siiski suhteliselt heas seisus ning olukorda jälgitakse igapäevaselt. (Kanada ajakirjanduse põhjal – CTV News, CBC, Globalnews – EE)
4
EESTI ELU reedel, 12. novembril 2021 — Friday, November 12, 2021
Mälukilde isadepäeval Põhja-Ameerikas pühitsetakse isadepäeva juunikuu kolmandal pühapäeval, Eestis aga novemb rikuu teisel pühapäeval. Need mälukillud on kirja pandud isedepäeva järel käesoleva aasta juunis, kuid sobivad hästi käesolevasse nädalasse, mil igaüks meist võiks mõelda oma isale. Isadepäeval mõlemad poisid kõlistasid ja ajasime juttu möödunust. Nad olid nüüd ise isad, täiskasvanud lastega. Poisid mäletasid heatahtlikult oma vempe, mida olin unustanud. Neile tegi see nalja. Tütar tõi jäätist. Hiljem õhtul, kui Texase päe va rõhuv kuumus oli lahenenud, istusin verandal klaasi veiniga ja mõnulesin vestlustest pois tega. Mulle alati meeldis olla nende isa, kuigi, nagu igas peres, oli erandeid. Oli vaikne ja tuul oli nii nõrk, et puulehed vaevalt liikusid. Tuli meelde üks hetk minevi kust. Kord olime Soome lahe
ääres ühes pansionaadis, isa, ema ja mina. Ehitis oli kõrgel, paekivi kalda servas. Vist olime Ontikas. Olime seal ainuke pere suvitamas; peale meid oli suur arv noori tütarlapsi Soomest suvitamas. Isale meeldis matkata. Ühel hommikul kutsus ta kõiki mat kama, sihiga minna mööda randa ida poole, kus paistis kõrge vabrikukorsten. Isa kutsus mind ka kaasa. Nagu alati, küsi sin kui kaugele läheme. Neljaaastasena oli mul kindel piir: üks kilomeeter ühes suunas. Isa ütles, et siht oli kaugemal ja ma läksin tagasi tuppa, kus ema pani mulle jalga supelpüksid, mida vist kutsuti trikooks. Läksin kalda kiviseina möö da alla, kus kilkasid noored tüdrukud, vett pritsides ükstei sele. Kohe selgus mulle, et esi teks olin ainuke inimene seal pükstega ja teiseks olin ainuke poisslaps. Häbenedes taandusin tagasi üles pansionaati, ema kaitse alla.
Vaade rammale, kuid mitte Ontika paekaldalt.
Foto: A. Plaks
Laulasmaal, Arvo Pärdi muusika keskuse juures, kus mets tuletas meelde mu jalutskäiku isaga. Foto: A. Plaks
1999. aasta juunis, kui Eesti oli jälle oli vaba, üürisime kolme sõbraga Seattle’ist auto, et Eestiga tutvuda. Tegime sõidu Tallinnast Narvasse, edasi Tartu ja siis kuni Valgani. Ontika juures sõitsime maan teelt Soome lahe kaldale, et leida mu kunagist suvituspaika. Kaldal me ei leidnud ühtegi ehitist. Rand oli tühi, välja arva tud üks noorpaar, istumas seal kivil, rääkides võõrkeelt. Mõt tesse tulid need Soome tütar lapsed, kes seal kord suplesid, täis elurõõmu. Ei tea, kas neil on nüüd omad lapsed, kellele meeldib vees hullata. Sõitsime edasi Sinimägedesse, mis oli meie reisi peasiht. Tuli meelde üks teine hetk seoses isaga, kui olin paar aastat vanem. Kohta ma ei mäleta – võis olla Vasalemma, sest olime suvitanud seal varem. Sinna sai omal ajal kergesti rongiga. Oli vist suvi. Jalutasime metsarajal lääne suunas, loojuva päikese poole. Rada viis meid läbi hõreda, kuiva metsa. Päikesekiired paitasid maad, seda soojendades. Kõndides kuulsin vaid krõbinat, kui astu sime kuivadele lehtedele või käbidele. Tundsin, et see oli nagu auasi, et isa võttis aega just minuga üksi jalutada. Hakkasin väsima. Kui mets hakkas hõredamaks saama, tund sin lootust, et varsti jõuame, kuhu iganes isa tahtis jõuda. Järsku mets lõppes ja olime ühe lagendiku ääres. Meie ees aga ei olnud heinapõld, vaid telkide meri, nii kaugele kui silm ula tas. Telgid, kõik rohelised, olid täpsetes ridades. Üle telkide nägin päikest vajumas. Horisont oli kuldne ja kollane. Samal ajal tundsin, et õhk oli rõskemaks saanud. Märkasin, et isa oli üllatatud ja et see telkide meri oli oota matu. Isa ütles, et peame teise tee leidma. Miks, küsisin. Ta vastas, et need, kes seal telkides on, ei soovi, et nägime neid. Ma ei mäleta, et ma oleks kedagi näinud, olime selleks veel liiga kaugel. Hakkasime tagasi kõndima. Natuke maad tagasi leidsime gi paremal (lõuna) pool raja, mis kulges läbi metsa, paralleel selt lagendikule. Isa plaanitse tud tee vist just sai pikemaks ja hakkasime jalutama kiiremini. Vahel oli mets küllalt hõre, et nägin telke vasakul. Viimaks olime telkidest möödas ja jalutasime metsa äärt mööda, kuni saime metsavahi maja juurde, mis oligi isa siht. Päike oli loojunud, aga pilve ribad peegeldasid ikka veel päikese valgust. Isa koputas ja astusime üle läve majja. Rõsket õhku asendas toa soojus. Ukse vastas oli poleeritud puulauda dest sein. Seina kattis osalt vaip mustriga, mustrit, mida olen näinud tihti Eesti kodudes. Vasakul akna äärest nägin veel viimast päevavalgust kadumas udusse, mis kattis heinamaad. Tundsin, et mingi teadmata hädaoht oli möödas ja olin nüüd turvaline ja õnnelik soojas toas, kuigi piinavalt väsinud. Oli hea tunne, teades et isa oli ka seal. ARVED PLAKS, juunis 2021 Texases
Saksa väljaanne: Pihkva lennuväli sobiks migrandivoo Eestisse suunamiseks Saksa väljaanne Die Welt kirjutab, et tuginedes nende käes olevale Euroopa Komisjoni dokumendile, võib „üks Vene lennujaam Eesti-Läti piiri lähistel“ peagi lisanduda mig rantide Euroopasse smugeldamise nimekirja. Selleks lennujaamaks on Pihkva lennujaam, mille kaudu saaksid illegaalsed piiriületajad siseneda Balti riikide kaudu Euroopa Liitu. Enamike mig rantide jaoks ei ole huvipakku vaks mitte Baltimaad, vaid Lääne-Euroopa, ennekõike Sak samaa, aga ka Soome. Saksamaa väljaanne Die Welt kirjutas Euroopa Komis joni konfidentsiaalsele doku mendile viidates, et Venemaa võib hakata Pihkva lennuvälja kaudu võtma vastu migrante ja suunama neid edasi Balti riikide piirile. Komisjoni dokumendis seisab, kuidas migrandid Valgevenesse jõudsid ja kes on asjaga seotud vahendajad. Suurem osa mig rantide transpordiga vahele jää nutest on Saksamaal elamisloa ga töötavad inimesed, kes on sinna tulnud Iraanist, Iraagist, Süüriast ja Türgist. Euroopa Komisjoni doku mendi järgi on migrantide pea mised soovitud sihtkohad Saksamaa ja Soome. Praegu transpordib Valgevene lennufirma Belavia koostöös Turkish Airlinesiga migrante Istanbulist Minskisse neli kuni seitse korda nädalas. Igal lennul on 180 reisijat. Kasvab ka
Balti riikide… (Algus lk. 1)
regiooni, NATO ja Euroopa Liidu kõige keerulisem julge olekukriis paljude aastate jooksul. Arenev kriis nõuab NATO liitlaste ja Euroopa Liidu liik mesriikide jätkuvat ühtsust, ühist olukorrateadlikkust ja -käsitlust tagamaks, et ebaõn nestuksid Valgevene ja Venemaa Föderatsiooni tahtlikud katsed Euroopas julgeolekuolukorda destabiliseerida. Kutsume üles suurendama Euroopa Liidu poolset praktilist toetust oma välispiiride turvali suse tugevdamiseks. Peame oma naabreid täieli kult toetama ja tagama, et ükski Valgevene või Venemaa Föde ratsiooni samm ei jääks tähele panuta. Oleme valmis ka kahe poolselt Poolat toetama. (KMPT)
Sport
Anett Kontaveit võitis WTA finaalturniiri esimeses ringis Eesti tennise esireket Anett Kontaveit (WTA 8.) kohtus kol mapäeval Mehhikos Guadalaja ras toimuva WTA finaalturniiri esimeses ringis maailma kol manda reketi Barbora Krejciko vaga ja suutis tänavuse French
Nr. 45
Dubai kaudu Minskisse lenda vate Iraagi ja Süüria kodanike arv. Ka Süüria eralennufirma Cham Wing Airlines teeb tšarterlende Damaskusest Mins kisse. Sama Euroopa Komisjoni konfidentsiaalse dokumendi jär gi võidakse ,,ebaseaduslike migrantide Euroopa Liitu sisen emiseks kasutatavate mars ruutide hulka lisada ka EestiLäti piiri lähedal asuv Venemaa lennujaam. Pihkva lennujaam võib hakata vastu võtma lende Val gevenest, Türgist ja Egip tusest“. Sealt edasi püüaksid migrandid pääseda Balti riiki desse ja seeläbi Euroopa Liitu. Info selle kohta, et Pihkva lennujaam soovib end avada rahvusvahelise lennuliiklusele, sai Eesti politsei- ja piirival veamet (PPA) mõned nädalad tagasi, vahendas PPA piirivalve osakonna juhti Egert Belitševit ERR. ,,Nimelt taotles Pihkva lennujaam sarnaselt veel mitme Venemaa lennujaamaga luba rahvusvaheliste lendude teenin damiseks. Teenindada sooviti lende Valgevenesse, Türki ja Egiptusesse,“ lausus ta. Belitševi sõnul teatas Vene maa septembris veel mitme lennuliini taastamisest pärast koroonapiiranguid ja mitmest väikesemast lennujaamast lubati taas lendamine puhkusepaika desse Egiptuses ja Türgis. PPA jälgib lennuliinidega seotud arenguid lähiriikides tähelepanelikult, et vajadusel muuta oma rändega seotud ohu hinnanguid, lisas ta. Pihkva lennuväli asub Eesti piirist linnulennul enam kui 60 kilomeetri kaugusel. Valdavalt kasutatakse lennuvälja Venemaa siseriiklikeks lendudeks.(ERR/EE)
Eesti idapiir valmib tõenäoliselt planeeritust varem Siseminister Kristian Jaani (KE) ütles, et idapiiri välja ehitamine läheb tõenäoliselt kiiremini, kui see oli algselt planeeritud. ,,Me liigume idapiiri välja ehitusega väga heas tempos. Tõenäoliselt välispiir saab meil valmis varem, kui oli algselt planeeritud,“ ütles Jaani nelja päeval valitsuse pressikonve rentsil. Praegu toimub ehitustegevus 63 kilomeetril, millest 25 kilo meetril on tõkestusaed juba valmis. Arvestades pingelist olukor da Poola ja Leedu piiri ääres, on Jaani sõnul ka Eesti teinud vajalikke ettevalmistusi. ,,Kõige kriitilisemad kohad on kaardistatud, kus me näeme, et ajutine tõke tuleb panna. Me saame siin teha ära ka osad en netavad sammud, ehk viia see ajutine tõke juba nendesse kohtadesse, kus selle järele võib vajadus tekkida,“ sõnas Jaani. (ERR/EE)
Openi tšempioni alistada kõigest 75 minutiga 6:3, 6:4. Teise ringi kohtumise tulemus ei olnud Eesti Elu trükkimineku ajaks veel teada. (D/EE)
Nr. 45
EESTI ELU reedel, 12. novembril 2021 — Friday, November 12, 2021
5
Kommentaarid ja arvamused
Kes tahab kustutada Eesti rahvast? Lauri Vahtre (Ilmunud Postimehes, siin avaldatud autori ja Postimehe lahkel nõusolekul.) Septembris kirjutas Lea Danilson-Järg Postimehes, kuidas olulise riikliku strateegiadokumendi koostamisel tuli tal tunde ja isegi päevi vaielda, et seal kasvõi ühe korra kasutataks sõna ,,rahvusriik“. Sellele pidanuks järgnema korralik skandaal. Tegemist on otsese vastuhakuga Eesti Vabariigi põhiseadusele ja kelle poolt? Eesti Vabariigi valitsusametnike poolt, kelle arvates sõna ,,[eesti] rahvus riik“ on teisest rahvusest inimestele solvav. Oktoobris kirjutas Eeva Holm, et kui kodanikuühendus tegi ettepaneku sätestada uues lasteaia riiklikus õppekavas eesti lapse õigus õppida eesti keelses keskkonnas, siis lük kasid ministeeriumiametnikud selle tagasi samalaadse põhjen dusega: see diskrimineerivat sis serändajaid. ,,Nii ongi Eestis kujunenud kummaline olukord, et eesti lapsele pole eestikeelse keskkonnaga lasteaed tagatud, küll aga on tagatud vene lapsele venekeelne lasteaed,“ kirjutas
Lugeja kirjutab
Peetri kiriku ja koguduse tuleviku võimalused Meil pole tarvis oma väärtusliku krunti ja väärilist kirikut müüa või likvideerida! Samuti pole meil tarvis kuhugi ümber kolida! Samuti ei ole meil tarvis Peetri kiriku tegevust lõpetada! Selle asemel on meie kogu dusel ja juhatusel tarvis kindlat soovi, sihti, tõsist tahet ja julget ettevõtlikkust ise organiseerida ja ehitada omale üüri-korterima ja Peetri kiriku hoone juurde, et kindlustada regulaarset sissetu lekut. Samuti tahet teha kõik kirikuhoone ruumid kasutata vaks, kättesaadavaks ja üürita vaks ühiskondlikuks tegevuseks sellel ajal, kui neid ei kasutata kirikuliseks tegevuseks! Sellega tõstame rahalist sissetulekut ja saame abistada teisi, kellel abi on tarvis! Selliselt on meil võimalik teenida siinset eest laskonda veel mitu tulevast põlvkonda. See kõik on läbiviidav kindla soovi, sihi ja tõsise tahtega Peetri koguduse ja juhatuse poolt koos KÕIGEVÄGE VAMA abiga. Meil on oma Peetri kirik, mis on kaunis ja väärikas ja mis
Eeva Holm. Ka nüüd pidanuks järgnema skandaal, aga ei järgnenud midagi. Milles asi? Kõigepealt tasub küsida, kui das on üldse võimalik, et Eesti ametkonnad on Brüsselile süm paatsest rahvusteta Euroopa mõtteviisist läbi imbunud, nagu kirjutab Lea Danilson-Järg. Kunagi 1990ndail alustati ju ikkagi loosungi all ,,Peatage Lasnamäe!“, ent kui Tõnis Lukas seda 2019. aastal uuesti kasutas, tõusis pahameeletorm. Mis sest, et Lukas üldse rah vustest ega keeltest ei rääkinud ki, vaid pidas silmas üksnes jõhkrat kinnisvaraarendust, mis ähvardab lämmatada nii Tal linna laululava kui ka Eesti Rahva Muuseumi Tartus. Sellest tuleks rääkida lausa põlevi silmi, kuid teine kord ja teises kohas. Praegu rääkigem sellest, et riik, mis taastati, ja riigiaparaat, mis loodi eesti rahva ja keele kaitseks, tegeleb praegu otsekui vastupidisega – eestlaste ära unustamise ja mahavaikimisega. Koleda toorlaensõnaga öeldult ,,tühistamisega“. (Eelistaksin ,,kustutamisega“, aga kõige parem oleks, kui neid kumbagi kasutama ei peaks.) Lihtne oleks öelda, et näete, see ongi süvariik. Ega see väga vale olekski. Aga sõna on tota kaks tembeldatud, nii et parem sellega mitte vehkida. Natuke eksitav on see ka. Olen ise kir jutanud: pole mingit süvariiki (mingi saatanliku salaordu
mõttes), vaid on sama mõttevii siga inimeste solidaarsus ja koostöö. Nad on kuskil ja kuidagi (kus? kuidas?) oman danud rahvuslust pilkava või lausa jälestava maailmavaate, nad leiavad teisi omasuguseid, nad võtavad neid tööle, nad palkavad õige hoiakuga eks perte, nad edutavad vastastikku üksteist ja koostavad määrusi, korraldusi ning seaduseel nõusid. Lisaks parv keskpära seid ja argu, kuid väga terava haistmismeelega mutrikesi, kes taipavad kiirelt, keda kummar dada, keda karta ja keda kiita. Aus lihtinimene üldjuhul üle hindab poliitikute võimu ja otsustusvabadust. Tegelikult on kõik vähegi nõrgemad ministrid oma ametkonna pantvangid ja selle ees jõuetud. Avalikkus ametnikke eriti ei armasta, kuid poliitikuid otse põlatakse. Järe likult on ministri katse ametnike solidaarsust murda ette nurju misele määratud – ta tehakse meedias viivitamatult poliitbroi leriks, kes kiusab asjatundlikke töörügajaid. Mõnikord muidugi vastab see ka tõele ja seda raskem on ajakirjandusel või ammugi avalikkusel otsustada, kes on siin õige, kes vale. Seda enam, et ka osa ajakirjandusest ujub truult juhtivate ärklejate ja ärkleva maailmavaate (woke, wokie, wokery) kiiluvees ning ründab lausa vaistlikult kõike, mis meenutab isamaalisust ja rahvuslust. Vandenõu ei ole. On suur
tuulemuutus, mis algas õige ammu ja kuskil kaugel, kuid mis on viimase 60 aasta jooksul arenenud kiirenevas tempos ja kohati iseenda vastandiks muutunud. Liberalism oma tänapäevasel äärmuslikul, sel gelt antiliberaalseks moondunud kujul on ummiktee, see lõpeb krahhiga. Kuid protsessil on sees nii võimas inerts, et selle suunda muuta on peaaegu võimatu. Niisiis oleme koos kogu läänega olukorras, kus piltlikult öeldes tuleks tuld maha keerata ja seda mõistavad juba paljud, kuid kõik meie institut sioonid, koolid, kultuur ja karja vaim valavad tulle aina uut õli. Sealjuures sageli nii endale kui ka kriitikuile täiesti märka matult. Näiteks kirjutab Eeva Holm, et 2008. aastal jõustunud lasteaia õppekava kaotas ära ,,poisid ja tüdrukud“. Olin ise tollal riigikogu kultuurikomis joni liige, mäletan elavaid arut elusid nii koolieelse lasteasu tuse seaduse kui ka vastava õp pekava ümber, kuid poiste ja tüdrukute ,,kustutamine“ ei tul nud kordagi jutuks. Eelnõude koostajad seda (targu) ei maini nud ja see jäi märkamata. Või siis ei osatud ette näha selle kaudseid tagajärgi, kes teab. Nii et mingil määral on ,,sü variik“ peidus ka kõigis meis endis, kes me isegi kõige kõve mate konservatiividena oleme oma aja lapsed. Kuid see ei õigusta katastroofikursil sõites gaasipedaali põhja vajutamist.
Kui ideoloogia, mis juba on veenvalt tõestanud sisemist pankrotti, otse meie silme all meid lausa mõnitab, keelates meil kasutamast sõna ,,rahvus riik“ või tagamast eesti lastele õigust eesti keeles õppida – Eestis! –, siis tuleb sellele ikka gi vastu hakata. Mina näiteks tahaksin teada, kes konkreetselt on need inimesed, kes väidavad, et ,,see solvab vene perekondi“ või et ,,see diskrimineerib im migrante“. Kus nad õppisid, kes neid õpetas, milline on nende elukogemus, kes nad tööle võttis, milles töö seisneb.
on kestnud juba palju aastaid koguduse ja ühiskonna teenis tuses. Peetri kirik ei ole lihtsalt üks ehitus, vaid tal on omapära ja silmapaistev arhitektuuriline väärtus, mida arhitekt Mihkel Bach oskas väärikalt esile tuua. Meie kohus on seda hoonet hoida ja mõista tema väärtust nii religioosselt kui ka arhitek tuuriliselt. Tema tähtsus ei ole mitte üksi Peetri kogudusele, vaid samuti siinsele eestlas konnale kui ka Kanada kesk konnale. Oleme küsinud ,,kas seda on tõesti vaja“ ja oleme jälle vasta nud ,,jah, tõepoolest, see peab siin olema ja jääma“. Olgugi et meie rahva arv, kes eesti keelt räägivad, ei kasva, sellegipoo lest peame kaitsma, kasvatama ja õpetama neid, kes meil on ja keda me veel juurde saame tuua, kui meie sõnum inimes tele on sõbralik, arusaadav, aus ja kaasatõmbav, luues tahet, koosmeelt, hoolimist, usku ja armastust.
asukohas Peetri kogudusele ja Peetri kirikuhoonele, mis on ko dune, rahulik, turvaline, ilus ja sobivalt kättesaadav. Viimased aastad on tõendanud, et kogu duse sissetulekud kiriklikust tegevusest ei kata kiriku ülal pidamiseks vajalikke väljamine kuid ja on vaja leida sobivat lahendust.
töid, kaasa arvatud rahastamist ja lubade saamist, enne kui saaks ehitusega peale hakata. Kuid hea tahtmise, hea juhti mise, julge ettevõtlikkusega on see täiesti läbiviidav. Meil poleks tarvis kiriku hoonet ja krunti likvideerida ja koguduse tegevust lõpetada. Poleks tarvis ka kuhugi ümber kolida. Selle asemel me suurendak sime Peetri koguduse tegevust elanikkude ja ühiskonna kaasa tõmbamisega, tehes ruumid kasutatavaks ka ühiskondlikuks tegevuseks. Kirikuruumide ka sutamine ühiskondlikuks tege vuseks ei ole uus idee. Kirikud on ajalooliselt seda teinud ja ol nud ühiskonna keskused juba peaaegu algusest peale. Paljud kirikud ja kogudused, nii siin kui mujal, on müünud oma kiri kud ja lõpetanud oma tegevuse, kuna neil ei ole olnud tahtmist, julgust ega usku, et ajakohasta da oma kiriku ja koguduse elu ja sellega säästa kiriku müümist ja tegevuse lõpetamist. Me peame püsima! Kõik võimalused on meil olemas! Meil on tarvis kindlat sihti, kindlat tahet, tugevaid juhte, lubasid linna, muude asu tuste ja finantseerijate käest ja nõusolekut ning õnnistust Peetri kiriku juhatuse, kirikuõpetaja, ELCIC piiskopi ja meie kogu duse liikmete käest ja samuti kaasabi eestluskonna poolt. On väga võimalik, et Ontario valitsus ja ka eestlaskond annab
sellele projektile rahalist toe tust, kuna just nüüd on Ontarios üürikortereid tarvis, mis oleksid mugavad, hinnaliselt kättesaada vad ja milledest on puudus. Eesti vanasõna ütleb – Julge pealehakkamine on pool võitu! Kõik probleemid on lahendata vad. Meil on eeskujuks praegune Peetri kiriku hoone, Eesti Maja juurdeehitused, Eesti Kodu 5 korterimaja, Ehatare Puhke kodu, Ehatare Põetuskodu ja mitmed muud kirikutega seotud projektid, mis olid arendatud samasuguse julguse, tahte ja energiaga, kasutades samu ideid ja meetodeid. Viime kiriku ühiskonna juurde ja toome ühiskonna kiri ku juurde! Nii nagu see on va remalt olnud. Omalt poolt ma soovin ette võttele palju edu, julget peale hakkamist ja KÕIGEVÄGE VAMA abi.
Vaatame, mis meil olemas on Meil on väärtuslik maatükkkrunt väga heas, sobivas, turva lises ja kättesaadavas asukohas. Arhitektuuriliselt väärtuslik, esinduslik ja sobiv Peetri kiriku hoone koos kõrvalruumide ja saaliga. Vaatame, mis meil tarvis on Meil on tarvis annetuste kõr val regulaarset sissetulekut, mis võimaldaks edasipüsimist samas
Vaatame üht võimalust, kuidas seda saavutada Seda on võimalik saavutada, kui Toronto Peetri kogudus on valmis ISE ORGANISEERIMA JA EHITAMA OMALE ÜÜRIKORTERIMAJA osalt üle ja ümber praeguse Peetri kiriku hoone, mis jääks puutumata ja oleks kasutatav kogu aeg. Eeluurimised näitavad, et krunt on selleks sobiv. Selliselt me ei ole kellestki olenevad, vaid meil oleks vabad käed tegutseda nii, nagu meile on kõige sobivam ja kasulikum. Usume, et korte riüüridest sissetulek kataks kõik tuleviku kulud. See oleks öko noomselt õige ja loogiline samm, kuna meil on väärtuslik krunt ja samuti arhitektuurselt väärikas hoone, mis mõlemad on välja makstud ja on võla vabad, tehes ehituse hinna väga sobivaks. Ainukesed otsesed kulud oleks seotud uue üüri korterimaja ehitamise ja aren damisega. Sellise ettevõtte läbiviimine ei oleks lihtne ja see võtaks mitu aastat eeluurimist, kavan damist, muid ettevalmistamise
Ministrite praadimise asemel võiks uuriv ajakirjandus kasvõi vahelduseks ka mõne sellise eksemplari liistule tõmmata. Mitte kiusamiseks, mitte risti poomiseks, mitte selleks, et lõhestada ja viha üles kütta, vaid selleks, et teada saada, ,,kuidas see käib“. Muidu jää megi hauatagusel häälel eba määrasest ,,süvariigist“ rääkima. Kui meil ikka on veel sellist uurivat ajakirjandust, keda eesti rahva ja keele kustutamine häirib. Ja mis kõige tähtsam: kui meil ikka on veel sellist eesti rahvast, keda see huvitab. Kas on? Või on noorem põlv kond end juba ,,Kõigi Eesti“ loosungi all vikerkaarena silda visanud ja hoopis naudib kus tutamist, sest see on nii progres siivne? Nemad lõpuks otsus tavad.
GUIDO LAIKVE, arhitekt (RET.)
üksiknumbrid on müügil Torontos: • Toronto Eesti Maja kontoris (958 Broadview Ave) • Leaside Pharmacy’s (Suomi Koti juures) 795 Eglinton Ave. E.
6
EESTI ELU reedel, 12. novembril 2021 — Friday, November 12, 2021
Põlisrahvad ja 102-aastane eestikeelne Tartu Ülikool Septembris alustas VEMU soomeugrilastele ning PõhjaAmeerika põlisrahvastele pü hendatud sündmustesarja. Meid inspireerisid tõik, et Abja-Paluoja valiti 2021. aasta soome-ugri rahvaste kultuuripealinnaks ja terve aasta toimus Eestis ohtralt põnevaid ettevõtmisi. Meid huvitas ka, kas ja kuivõrd sarnaneb või erineb soome ugrilaste saatus PõhjaAmeerika põlisrahvaste omast, mis on Kanada meedias tänavu eriti elavat kajastamist leidnud. Kõiki tänaseks toimunud VEMU üritusi saab järele vaa data meie YouTube’i kanalil. Hooaja avanud loeng soome ugrilaste olukorrast Venemaal, mille pidas Jaak Prozes MTÜ-st Fenno-Ugria, on nüüdseks saanud ingliskeelsed subtiitrid ja on koos muude VEMU sünd mustega järelvaadatav VEMU YouTube’i kanalil. Novembris on tulemas veel kolm põlisrahvastele pühenda tud veebisündmust. Eeloleval pühapäeval, 14. novembril kell 14 räägib Siberi põhja rahvast, neenetsitest Tartu Ülikooli etnoloog Laur Valli kivi, vaatame Liivo Niglase dokfilmi „Brigaad“ (mõlemad inglise keeles). Kolmapäeval, 17. novembril kell 19 Zoomis saame kuulata krii päritolu Manitoba Ülikooli professori ja põlisrahvaste õiguste eest võitleja Laara Fitznori mõ tisklust põlisrahvaste olukorrast Kanadas. Temaatilise hooaja võtab kokku Valts Ernštreits püha päeval, 28. novembril kell 13 VEMU YouTube’i kanalil loen guga „Liivlased – Balti maade põlisrahvas“, millega tähistame üksiti emakeelse Tartu Ülikooli 102. sünnipäeva. Loengule järgneb Liivo
Niglase dokfilm „Julgi vägi“ 2016. a Kotkajärve Metsaüli kooli külastanud liivlannast Julgi Staltest. Loengule ja filmile järgnevat vestlust juhib prof. Andres Kasekamp. Aktuse ava kõne peab Peeter Einola, lau lame „Gaudeamust“ ja saame osa Tartu Ülikooli rektori prof. Toomas Asseri videotervitusest. TÜ aastapäeva aktus toimub Toronto Ülikooli eesti õppe tooli, Eesti Õppetöö Fondi ja VEMU koostööna. Üritus on eesti keeles. Emakeelne Tartu Ülikool ja liivlased? Miks selline valik? Õieti on tegemist väga süm boolse valikuga. Oli ju Tartu Ülikool pikka aega ajaloolise Liivimaa kubermangu kõrghari duskeskuseks, kus pandi alus nt ka Läti folkloristikale. 19. sa jandi keskel õppis siin läti rah vusliku liikumise juhtfiguur Krišjānis Valdemārs, kirjanik, poliitik, folklorist ja noorlätlaste liikumise algataja. 20. ja 21. sa jandil on Tartu Ülikool olnud aga liivlastele ja teistele soomeugri rahvastele akadeemiliseks keskuseks, kus õppida ja uurida oma emakeelt ning teisi sugu laskeeli. Tartu Ülikoolis on õppinud ka liivi kultuuritegelane ja keeleteadlane Valts Ernštreits, kes kaitses siin 2010. aastal doktoritöö liivi kirjakeele kuju nemisest. Samateemaline mono graafia on tänaseks avaldatud nii eesti kui läti keeles. Valts on ka eesti-läti sõnaraamatu toime taja ja portaali livones.lv ja veebilehe niceplace.lv üks loo jaid. Ta on töötanud Tartu Ülikoolis ning on hetkel Läti Ülikooli Liivi Instituudi juh tivteadur ja Liivi Kultuuri Keskuse esimees. Ta on saanud riiklikke teenetemärke nii Lätilt kui Eestilt, aga ka Eesti Haridus- ja Tead usminis teeriumi Hõimurahvaste pro
Viivi Luik 75
varasemast loomingust olu lisimaks 1968. a luuletuskogu ,,Hääl“. Hiljutises intervjuus ERRi kultuurisaatele OP ütleb kirjanik selle kohta nii: ,,See oli minul eelmiste raamatute järel hoopis teistsugune raamat. Seal ma väljendasid midagi, mida ainult mina sain luules väljen dada. Teised olid võib-olla natu kene üldluule. ,,Hääl“ oli just minu raamat, minu luuletused. Sellel raamatul oli ka väga vas tuoluline vastuvõtt. Väga palju dele ta ei meeldinud, aga kellele meeldis, sellele meeldis kirgli kult. Sellele raamatule kirjutas saatesõna Paul-Eerik Rummo ja see ilmus Loomingu raamatuko gus. Aasta oli 1968, poliitiliselt märgiline aasta ja see PaulEeriku saatesõna ei ilmunud kunagi siin raamatus ning raa mat jäi sellepärast tükiks ajaks tsensuuri kinni. Pärast seda oli mul endal ka lühikeseks ajaks avaldamiskeeld, mida ma siis ei teadnud, aga hiljem sain teada.“
Armastatud luuletaja, proosakirjanik ja esseist Viivi Luik tähistas 6. novembril 75. sünnipäeva. Tuntuks sai viivi Luik eelkõige luuletajana, esimene luulekogu ,,Pilvede püha“ ilmus 1965. a. Ise peab kirjanik oma
Foto: Ave Maria Mõistlik, Vikipedia
grammi Ilmapuu auhinna. Liivlased on läänemere soome rahvas ajaloolise asuala ga tänase Läti Põhja-Kura maal ja Lääne- piirkonnas ning Edela-Eestis. Liivi keel kuulub koos eesti keelega läänemere soome keelte lõunarühma. Teise keelena räägib liivi keelt Lätis tänapäeval umbes 20 inimest, liivlaseks peab end umbes 250 inimest. Kanadal on liivlastega oma eriline seos. 2013.a suri siin viimane liivi keelt ema keelena kõnelenud liivlane, Grizelda Kristina, kes sündis Vaide külas Lätis, ühes kahe teistkümnest Liivi kalastus külast, mille tugevad kogukon nad hävisid peaaegu täielikult nõukogude ajal. 1944.a põgenes ta Lätist ja rajas viimaks oma uue kodu Kanadasse, kus aitas koostada liivi keele õpperaama tut ning tegeles keele jäädvusta misega kuni oma elu lõpuni. Tänapäeva tuntuimaks liiv laseks nimetatud Valts Ernštreits on intervjuus ajalehele ,,Sirp“ öelnud järgmist: ,,Liivi koge mus võib kindlasti ära kuluda paljudele teistele, olgu tegu di giressursside loomise või muidu hakkama saamisega. Liivi aja loost leiab vastuse väga palju dele küsimustele. Arvan, et võime liivi asja ajamisega olla teistele väikerahvastele suuresti abiks, aga pakkuda ka Lätile väga palju. /---/ Kas suudame leida oma niši, kus oleme tu gevad? Väga oluline on moti vatsioon: ei tohi tekkida tunnet, et liivi värk on ainult mineviku värk.“ Valtsi ja tema rahvus kaaslaste pühendumine ja ene seusk võiks olla eeskujuks kõigile, kes oma kultuuri püsi mise ja arengu nimel pinguta vad. Samasugust sitkust ja sihi pärast tegutsemist on de monstreerinud läbi aegade ka Tartu Ülikool. Tule ja tähista koos meiega emakeelse ülikooli 102. sünni päeva ja õpi tundma kangeid liivlasi ja nende kultuuri! PIRET NOORHANI
Suure vastukaja sai 1985. a ilmunud romaan ,,Seitsmes ra hukevad“, millest tänavu ilmus uustrükk. ,,Raamatust on räägi tud kui ajaloolisest romaanist, aga ma ise sellega päris nõus ei ole sellepärast, et ta räägib küll minevikust, 1950. aastatest, kuid räägib seda hoopis teist moodi,“ ütleb Luik. Ta lisab: ,,See räägib seda lapse kaudu. Raamatus on ka üks selline lause ,,Mitte keegi meist ei tea, mida lapsed meile toovad.“ Need, kes siis olid lapsed, hakkasid mõned aastakümned hiljem Eesti Vabariiki taastama. Tegelikult see tunne on selles raamatus olemas juba siis. Tagantjärele on seda kerge öelda, aga lootus ja see jutt lootusest, mis lume alt välja kaabitsetakse, on kõik tulevikku suunatud.“ Lisaks luuleraamatutele, las tejuttudele ja romaanidele on Viivi Luigelt ilmunud ka essee kogu ,,Pildi ilu rikkumise para
Nr. 45
PÖFFi juht Tiina Lokk istutab oktoobrikuus avatud PÖFFi parki puud. Foto: Liis Reiman
Filmifestival PÖFF tuleb ka sel aastal võimsalt, koroonaviirusest hoolimata Pimedate Ööde Filmifestival (PÖFF) on maailmas A-kate gooriasse kuuluv ja PõhjaEuroopas üks suuremaid filmi festivale. See toimub Tallinnas juba 25. korda – sel aastal 12.18. novembrini. Kokku saab festivalil näha sadu filme pal judest erinevatest maadest. Festivali sümboliks on hunt – julge metsaelukas, kes ka pime das Eestimaa sügistalves suure päraselt hakkama saab. Vast just seetõttu sai hundist ka Eesti rahvusloom. Filmifestivali peaauhinna pä rast hakkab võistlema 19 filmi. „On väga tähtis, et sellel kul tuurile keerulisel ajal säiliks kinoskäimise traditsioon ja parim viis seda säilitada on pakkuda vaatajatele kõige pare maid, provokatiivsemaid ja inspireerivamaid esilinastusi, mida maailma filmikunstis on hetkeseisuga leida. Just selle põhimõtte järgi panime kokku ka tänavuse põhivõistluspro grammi,“ ütles PÖFFi juht Tiina Lokk. Põhivõistlusprog rammi filme on eri riikidest ja mitmest erinevast žanrist. Eesti on panustanud leedulase Kris tijonas Vildžiūnase muinasjutu lisse draamasse Laulud rebas tele, mille kaasprodutsent (Kalev Tamm) ning animatsiooni ja visuaalsete efektide autorid (Jaagup Metsalu ja Albert Kerstna) on pärit Eestist. Festivalil on mitmeid all prog ramme, näiteks lühifilmi programm Põhjusega mässa jad. Juba 11. korda linastuv Just Filmi lapse õiguste programm avatakse Ungari filmiga Metsikud juured. Programmis on 8 filmi laste ja noorte elust. Filmide valimises eriprogrammi
tamatus. Esseed ja artiklid“ (2017) ning esseede ja interv juude kogu ,,Selle kevade tervi tus“ (2020). Viivi Luike on vääristatud mitmete preemiate ja autasude ga, teiste hulgas Eesti Vabariigi kultuuripreemia, 1992 – (,,Aja loo ilu“), Valgetähe III klassi teenetemärk, 2000; Salme Ek baumi ja Minni Nurme kodu
(18 ekraaniteose hulgast) osa lesid ka noored ise. See eri programm on väga populaarne, mis näitab, et laste ja noorte muresid ja probleeme tuleb kuulda võtta. PÖFFil on kavas näidata mit meid uusi Eesti filme, mis hakkavad võistlema Baltikumi parima filmi tiitlile. Viiest fil mist kolme puhul on tegu maailma- ja ühe puhul Eesti esilinastusega: Lavastuslik dokumentaalfilm Vaino Vahingu päevaraamat on Rainer Sarneti portree kirja nikust ja psühhiaatrist, ka elumänguriks nimetatud Vaino Vahingust. Manfred Vainokivi irooniline dokumentaalfilm The Best of Salieri ehk Mina, Eesti režissöör on temast endast – mehest, kes loob vannitoas surematuid kunstiteoseid, annab olematutele meediakanalitele säravaid intervjuusid ja võtab vastu unelmate auhindu. Kuidas saavutada maailmakuulsus ka päriselt? Andeka muusiku Uku Kuudi traagilisest elust ja loomingust räägib Ivar Murdi dokumentaalfilm u.Q. Esimest korda Eestis saab näha ka Marta Pulga dokumentaalfilmi Räägi ära: 15 riigis tegutsesid anonüümsed kõnepostkastid, kuhu jäetud sõnumitest moo dustus poeetiline portree isolat sioonis olevast inimkonnast. Eestis juba esilinastunud filmi dest on kavas Kaupo Kruu siaugu mängufilm Sandra saab tööd. Festivalil jõuab esimest korda publiku ette ka portreefilm Rein Rannapist. Päris Rannap (au torid Aleksander Ots ja Kaidi Klein) üritab piiluda maski (Järgneb lk. 7)
luulepreemia, 2006 – (,,Kogu tud luuletused 1962–1997“); Eesti Vabariigi kultuuripreemia, 2011 – (,,Varjuteater“); Eesti Vabariigi kultuuripreemia elu töö eest, 2019; Jaan Krossi kir jandusauhind 2020 – (esseed ja artiklite kogumik ,,Pildi ilu rik kumise paratamatus“). Alates 1970. aastast on Viivi Luik Kirjanike Liidu liige.
Nr. 45
EESTI ELU reedel, 12. novembril 2021 — Friday, November 12, 2021
P
E
A
M
U
R
D
M
Ristsõna nr. 1079 1
2
3
4
5
11
6 12
20
21
23
17
9
10
27
28
18
22 24
25
29
30
33
31 34
36 40
43
41
26
32 35
37
38
42 44
45
50
46
47
48
49
51
52
1. B ______a, tuntud püstolimark. 6. Pindmine mädapõletik. 11. Tärkliserikas köögivili. 13. Hapu puuvili. 14. Teat. võitluskunst. 15. Teat. ravimtaim. 16. J ärglase ootel (loom). 18. Smart Key Manager. 19. Merelind. 22. E esti kunstnik, snd 1941 (eesn. täht+perek.nimi). 23. P uhastavad teat. viisil. 25. M erre v järve ulatuv maismaa osa. 29. I nimgrupi üksik liige, üksikinimene. 30. Treaty Land Entitlement. 32. Põllumajanduslik, põllumajandus-. 33. R _______, treipingi osa. 34. W .A. Mozarti elust 1984.a valminud M. Formani film. 36. G _______t, rahva päraselt raudkivi. 38. Venemaa maatähis. 39. Lennuvõimetu lind.
42. Kellegi huvides v volitusel talitav isik; vahetalitaja. 43. Erakond Eestis. 45. Vanemas eas olevate. 50. Eesti teatritegelane Kanadas (1944-2001), kauaaegne Toronto teatri ,,Tarragon“ juht. 51. Eesti dirigent, snd 1937 (eesn. täht+ perek. nimi). 52. Lühend nimest ,,Svetlana“. 53. L_____, laiskloom. ALLA:
1. Eesti Kunstide Keskus. 2. Masti rõhtpuu. 3. Eesti Rahvusringhääling. 4. Tartu Teoloogia Akadeemia. 5. Isik, keda tunned. 6. Saaremaa vägilase Suure Tõllu naine. 7. Aircraft Data Network. 8. I_____, võhumõõk. 9. Riietusese jalgade katmiseks. 10. Rohkem. 12. Eesti Elu ingliskeelse osa
Filmifestival PÖFF… (Algus lk. 6)
taha, millega armastatud heli looja on ennast varjanud. „See ka õnnestus, sest pärast filmi vaatamist oli Rannap tulemusest ehmunud, sellisena polnud ta ennast veel kõrvalt näinud,“ ütlevad autorid filmi saateks. Ka Kanada filmikunst on täna vu festivalil esindatud mitme filmiga: Tenzin. Võõras omade seas (Michael LeBlanc ja Joshua Reichmann) Sõjad (Guerres, Nicolas Roy) Hetked, mis ei kesta igavesti (Moments Like This Never Last, Kanada/USA, Cheryl Dunn) Respect (Kanada/USA, Liesl Tommy) Tammy Faye silmad (Kanada/
12. Kae, 13. Kiri, 14.Oreo, 15. Arle kiin, 17. Roht, 18. Iive, 19. Rooma, 20. Kaan, 23. Atla, 25. Avaar, 27. TES, 28. RKA, 31. Kobras, 33. Akrüül, 35. Ane(moon), 36. Kas, 38. Etüüd, 39. Asia, 41. Seto, 42. Sabas, 46. Istu, 48. Agar, 49. Espadron, 53. Aaaa, 54. Skan (di naavia), 55. Ase, 56. Karn, 57. Liru, 58. Map. Alla: 1. EKA, 2. Aar, 3. Kel, 4. Äkki, 5. Diiva, 6. Ariett, 7. Lin(a), 8. Poro, 9. Aroo(m), 10. Lehm, 11. Oota!, 16. Ei nar, 19. Raske, 20. ,,Kaka (ja ke vad“), 21. Avon, 22. Aabe, 24. ,,Lea“, 26. Rakas, 28. Rüü(b)e, 29. Küüt, 30. Aldo, 32. SAS, 34. (Tüdrukuti)rtsud, 37. Siiski, 40. Aspar, 42. Saak, 43. Agaa, 44. Baar, 45. (M)aran, 47. Tanu, 49. ESL, 50. RAM, 51. Osa, 52. Nep.
Nädala retsept
53
PAREMALE:
T
Volli veste
Krepka
Paremale: 1. EAK, 4. Ädal, 8. Palo,
15 16
39
8
S
Ristsõna nr. 1078 LAHENDUS
13
14
19
7
I
7
toimetaja. 13. Saun (murd.). 17. H______, ühe Eesti saare elanik. 19. Samoa pealinn. 20. Abikaasa kaotanu. 21. Kreeka täht. 24. Eesti keele siht asutus. 25. Nemad. 26. Linn Ungaris. 27. P_____, riik LõunaAmeerikas. 28. Mossis olev, tusane. 31. ______ts, kõrgeausus, kardinalide tiitel. 35. Abistaja. 36. Kasakate nõupidamine. 37. Türgi ohvitseride tiitel. 39. Küsisõna. 40. Oskaja, meisterlik. 41. (Peidetud) varandus. 44. ______aan, teat. gaas. 46. Lõikeriistade teritamiseks, lihvimiseks. 47. Kunst (lad.k) 48. _______id, jäme toimne villane v poolvillane riie. 49. M______, jumestus.
USA, Michael Showalter) Murtud südamete galerii (The Broken Hearts Gallery, Kanada/ USA, Natalie Krinsky) PÖFF ei jää ainult kitsaste kinoseinte vahele, üritusi toi mub mujalgi. Oktoobris avati PÖFFi park, kuhu istutati esi mesed puud. Festivali avat seremoonia leiab aset Alexela kontserdimajas. 25. sünnipäeva tähistatakse elektroonilise nüü disooperiga Tarkovski. Kahek sas film, mille toob välja Eesti kontsert. Pärnu Linnaorkester osaleb 1938. aasta õudusfilmi Vampiir kontsertlinastusel. Fes tivali ajal näidatakse filme peale Tallinna ka Tartus, KohtlaJärvel, Narvas ja Jõhvis. On võimalik soetada ka veebipilet, et nautida filmikunsti turvaliselt kodust lahkumata. LEA KREININ
Võõrsõna küll, aga peegeldab mõneti kuda vahel mõtted lähevad mujale. Seekord vaid toidu tõttu. Vaat, mu kunagine raudne seedimine, mis lubas kiksugu eksperimente, just vürt sitatud roogadega, on alla andnu. Ei ma saa inämp enesele lubada, mis keelt kõrvetab, kurk kaebab. Ep ka loota, et loputades neid kariibide või india toite, kurjad need kurrid on, kesvamärjukesega kaugemale sisikonda, et ei kannataks järgmisel päeval. Pilti teile ei soovi maalida. Ai, seda aina kõrgenevat iga. No arvasin, et see sobiv metafoor. Maitsega tegelev, seedi misega samuti. Juhtis minu vaimse sellega sinna, kuhu ta põleks pidanud sattuma, poliitikasse. Tian, et on lolle, keda riigitüüril vaja, et mina seal põleks, aga kas me ei saaks kudagi paremaid lolle. Mõtlesin hiljuti vanale tiifenpeikerile. Peaminister kauakaua aega tagasi, aga tegija. Igav, aga oskas leida lahendusi. Mida valija ei osanud hinnata. Siis ameerikas oli too presi dendi kanditaat, mulle meeldib Karla väljendus, et just taat, peerot. Minu jaoks liialt äärmuslik, aga noh, egas ma sial ela. Mõlemad tõid vajalikku särtsu poliitikasse. Seda just, mida hetkel ei ole. Too praegune riigijuht on nii poliitiliselt korrektne, vist tahab olla eluaegne Kanaada tik taator, et ei usu ühtegi sõna, mis ta huulilt pääsevat. Pidagem meeles, enne poliitikat, enne ku ta vaid oma nime järgselt said nonde vasakpoolsete juhiks, teenis ta leiba draama õpsi na. Ja selline juhib riiki? Kamaan, nigu Ets ütleb. Tähendavat, et palun väga. Vaja on mu arust tõesti mette ainult selget mõtlemist, vaid, nigu välku taevast lootes, et see pudrutamine, nämm-nämm lõppeks. Paneks tsiilipipraid me poliitikute keelele. Ärataks ehk noid üles. Need, oi kuidas ma ei salli neid sõrmedega teht jutumärke, aga neid siiski tarvitades viimased „tipp kohtumised“. Nii vanas Roomas ku seal Sotimaal ei muutnud mu arvamust sugugi. Mis on mõistusest saanu?
Kuldkollane omlett Kaire Tensuda Valmistusained: 4 muna 1/3 tassi piima 1 kollane pipar; hakitud 1 väike sibul; hakitud umbes 1 cm kooritud ingverit; hakitud 1/2 tassi riivjuustu 1/4 tl kurkumi pulbrit (tur meric) pisut sidrunipipart ja punet (oregano) pulbrit Valmistusviis: Kloppida kausis lahti munad, lisada piim, hakitud pipar, sibul ja ingver, riivjuust, kurkumi pulber, sidrunipipar ja oregano pulber. (Kes soovib, võib mait sestada ka soolaga, kui juustu soolasus pole piisav.) Kuu mu tada pannil pisut oliiviõli ja valada omletisegu pannile. Praad ida keskmisel/madalal kuumusel, soovitavalt kaane all, umbes 10 minutit, kuni muna on hüübinud. Keerata ettevaatli kult laiade pannilabidate abil ümber (abiks võib kasutada ka suurt taldrikut) ning küpsetada ka mõned minutid teiselt poolt. Libistada serveerimistaldrikule ning lõigata viiludeks. Loe Eesti Elu internetis —
Rahunesin maha, tänu just temakesele. Heietasin, no aus olles, pean aktusekõnesid, esitan selliseid mõtteid ta ees, ei mul ju muud audientsi põle. Vot ta tarkus lõi mu tagasi siia. Et meil need vürtsid ju olemas, et muidu magedat ei sööks. Vürstid valitsemas… Ku ma vastasin, et miks kik on praegast mage vastas mu oraakel nõnna. Ära torgi, mudu läheb aise ma. Jah, seda küll. Tollest truu-toodst, kes rantsuskeelt tiavad, meie pääminister, niipea lahti ei saa, ega teha maailma pare maks sõnadega, nigu möödunud nädalil poliitikud üritasid. Kirjutasin just, et hoiduksime poliitikast. Minusugune on õp pinud, kõrvetavast eemal, oleks, et teised oleks julgemad ja tegutseks. No tehke. Viimane aig. VABARNA VOLLI
Eesti saatis Leetu politseiüksuse ESTPOL5 uue meeskonna Politsei- ja piirivalveamet (PPA) saatis sel nädalal Leetu politseiüksuse ESTPOL5 uue rotatsiooni, mis koosneb 17 politseinikust, kelle hulgas on ka droonimeeskond ja kaks koerajuhti. Eesti politseinike ülesanne on koostöös Leedu kolleegidega valvata sealset sisserändajate kinnipidamiskeskust, lisaks ai
tab PPA droonimeeskond seirata Valgevene-Leedu piirilõiku, aidates ära hoida ebaseaduslike sisserändajate liikumist Valge venest Leetu. Seekordse lähetuse pikkus on sarnaselt eelmistega üks kuu. Käesolev lähetus on järjekor ras viies. Kolm esimest rotat sioo ni olid kümneliikmelised, neljas rotatsioon sarnaselt prae gusele oli 17-liikmeline. Esi mese ESTPOL5 meeskonna saatis Eesti Leetu 7. juulil. ESTPOL5 abistab Leedut EestiLeedu kahepoolse lepingu alu sel. (PM/EE)
TRIINU LUMI kinnisvarafirma müügiesindaja BURLINGTON • HAMILTON • NIAGARA
Right At Home Realty Inc. www.eestielu.ca
triinu@triinulumi.com mobiil 289-442-5390 kontor 905-637-1700 fax 905-637-1070
8
EESTI ELU reedel, 12. novembril 2021 — Friday, November 12, 2021
Nr. 45
Catch Puuluup this November on their North American tour! Vincent Teetsov English-language supplement to the Estonian weekly “EESTI ELU” Tartu College Publications Founding Chairman: Elmar Tampõld Editor: Laas Leivat 3 Madison Avenue, Toronto, ON M5R 2S2 T: 416-733-4550 • F: 416-733-0944 • E-mail: editor@eestielu.ca Digital: www.eestielu.ca
A young Estonian actor is auditioning for a part in a play at one of the Mirvish theaters. Director: What’s your name? Actor: Armin Armpit. Director: No, no. We’re are a prestigious group and that name makes us a laughing stock. Actor: I’m Estonian. Director: Well and good but you can use a stage name. Actor: But this is my stage name.
Photo: Kai Kiilaspea
Thomas Hillar Heinsoo, a belated observation
How’s this connected to Thomas Heinsoo? That’s his stage name. His real name is Shuns Praise. Yes, he’s uncomfortable with adulation or flattery. So I’ll keep it low key. As most know Canadian law does not allow honorary con suls who have been duly appointed by a foreign country, and recognized and ‘licensed’ by the Canadian government to re ceive any remuneration from the home country. Similarly with any associated costs. Without Tom’s support the existence of the consulate at Etonian House would not have been possible. With this, I do not trivialize the support kindly received from Estonian orga nizations. It’s also been invaluable. But Tom, for the past 20 has been the constant, depend able resource that helps maintain a presentable facility, one which the consulate is proud to use. The motivation? I’m convinced it’s partially the legacy of Ilmar, his father’s past. After fighting in Finland, Ilmar re turned to Estonia in 1944, as the Red Army was making sub stantial headway in conquering the Estonia. He fought them, was wounded and escaped to Sweden. He then agreed to be parachuted back to Estonia by the British – an operation that was abandoned due to a security breach. Why all this about Ilmar? Because it speaks about the righteous fight, about commitment, principles and a sense of mission, something I’m convinced gives Tom direction in his decisions. Something not well known in the community is Tom’s largesse in constantly supporting most events, gather ings and organizations. I’m sure to upset Tom if I continue in this vein. I once complained to Tom about the unresponsive audience to my stupid jokes the other day. Tom said, “But Mrs. L….o laughed hilariously at all of them.” “Why?” Tom: “She was showing off her new teeth.” Brutally true. But also tolerant. He can quietly sit and suffer my rants, concerns, complaints, ideas, protests and take them in stride. Genuine forbearance. I‘m laying it on a bit too thick, knowing he’ll be embar rassed. But why this unusual column? Tom passed his 60th mile stone in August. Only a couple of associates helped him mark the occasion with a brief lunch, which probably suited him for someone who eschews the limelight. He’s Estonia’s Hon. Vice-Consul. I’m blessed that he’s got the energy of a young hockey player, which he still continues to play. And he has the caring of a solid family man to Kristiina and his super-spirited boys, Mik and Jakob. Tom cannot avoid growing older, but he can avoid getting old. And he does it with a vigorous pursuit. LAAS LEIVAT
Two years ago, in November 2019, “Neozombiepostfolk” duo Puuluup twirled around Estonian Music Week listeners at Artscape Sandbox like they do with the very bows they play their instruments with. They took the audience to a mischievous, pastoral realm. With on-stage musical backup from The Tiki Collective, and the jazzy counterpoint of Mari Sild Band and Kaili Kinnon who were also on the bill, it was an eclectic Friday night. On that same weekend, Puuluup played at The Cotton Factory, in Hamilton’s north end, and a set at DROM Taberna on Queen Street in Toronto, pointing to their curiosity for all kinds of music, venues, and audiences. Their songs are difficult to categorize. Hence the aforemen tioned, chimera-like genre name. The duo list punk, klezmer, gospel, hip hop, and music from Africa’s Sahel region as influences. And if you concertedly listen for these influences, you can detect each for a few seconds at a time. For one, hip hop is found in their occasional ex perimental use of AutoTune and clattering rhythms. Low register singing is used instead of other bass instruments, like in a choir. The result is spooky. Both halves of the duo – Ramo Teder (whose stage name is Pastacas) and Marko Veisson – play the Hiiu kannel (AKA talharpa), made by Finnish instru m ent builder Rauno Nieminen. They also share sing ing and pedal effects duties. These are the connecting liga ments of their songs, while Teder is in charge of operating the looping gadgets. The overall flavour of Puu luup’s music is Vaude villian, akin to a comedic folk tale or the soundtrack to an arthouse film: an approach that our con tinent isn’t exposed to frequently. But then their compositions have an academic foundation, too. They often speak in detail about their methodology, such as at TEDx Toompea in 2016 and with the University of Pennsylvania in 2021. Veisson himself is an anthropologist at the University of Tartu Viljandi Culture Academy and has con ducted research in Ghana. At their shows, they will make you stroke your chin and think laterally. Even lyrically, Estonian is blended into a linguistic stir fry of jocular Russian chastushka poetry, Finnish, and “made-up languages.” Teder and Veisson say, “The lyrics set the mood. Mostly they are rather abstract and are open to different inter pretations.” For instance, in their song “Paala järve vaala baar”
Maj. Ülo Isberg receiving a special commendation from Estonia’s Minister of Justice Maris Lauri recently.
Statement on the crisis at the Belorussian-European Union border Mölndal, Sweden 2021-11-10 The Estonian World Council, representing thousands of organized Estonians in eleven countries: The United States of America, Canada, Sweden, Germany, United Kingdom, Australia, Latvia, Lithuania, Russia, Ukraine and the Czech Republic strongly sup ports the recent joint statement of November 8, 2021, by the Chairmen of the Foreign Affairs Committees of the parliaments of Estonia, Latvia, Lithuania and Poland, where they con demn and oppose the triggering (“Paala Lake Whale Bar”), the lyrics start with a reference to the game of rock-paper-scissors (“Kivi paberid siis käärid / Kivi all on rukki staarid”) before singing about a whale that lives in the said lake and who owns a bar. To give their own interpreta tion of their sound, the duo say, “This is what happens, when two smart men in midlife crises decide to start living the rock & roll lifestyle... And they suc ceed!” To start their short North American tour, the duo will play at the 10th edition of Mundial Montréal festival. But then they will be coming to our neck of the woods. Puuluup will be returning to The Cotton Factory on November 19th at 8:00 PM. Then they will head to the Paradise Theatre in Toronto on November 20th for a 3:00 PM matinée show. Tickets for each event cost $20. Toronto readers will be fa miliar with the stylish art deco Paradise Theatre from night one of this year’s Estonian Music Week festival. The Cotton Factory, meanwhile, was once known as the Imperial Cotton Company Limited, in the year 1900. Now it is a transformed arts centre that has hosted many Estonian artists in the past as part of The Hamilton Arts Council Artist Residency Program, live concerts, and more. If you get to see them,
and escalation of a crisis on the Polish, Lithuanian and Latvian borders, organised by Alexander Lukashenka and supported by Vladimir Putin’s regime. These borders are also the external borders of the Euro pean Union and NATO. We find it unacceptable to use people as human shields for cynical political actions aimed at diverting the attention of the world from the Belorussian dic tator’s illegally exercised power. We call on all democratic states and the United Nations to introduce broader sanctions against people and institutions contributing to this crisis in order to end it as soon as pos sible. AHO REBAS President of the Estonian World Council www.uekn.ee
Puuluup will play songs from their recently released album Viimane suusataja (The Last Skier). The title is emblematic of their sardonic, elusive sense of humour. Who is that last skier? What on earth happened to them? You’ll have to go and watch them closely to find out. Get your tickets for their performance in Hamilton (https:// w w w. e v e n t b r i t e . c a / e / p u u luup-live-at-the-cotton-factoryhamilton-tickets-205672831977) and their performance in Toronto (https://www.eventbrite. ca/e/neo-folk-duo-puuluup-liveat-the-paradise-theatre-toronto-all-ages-tickets-205320969547) through Eventbrite. Note: at these events, all Health Canada, Public Health Ontario, and Toronto Public Health guidelines will be implemented (i.e. proof of vaccination/ID, wearing of masks, and hand sanitizer provision).
Photo: Taavi Arus
Nr. 45
EESTI ELU reedel, 12. novembril 2021 — Friday, November 12, 2021
9
The position of comics in literature written and illustrated for Estonian children, and of a On Estonian second-hand different era than today’s for shopping sites like Taaskasu that matter. But it serves many tuskeskus Sahtel (literally of the functions of literature. translated as “used-again First and foremost, it entertains. drawer”), vintage copies of Kallas published a handful of comics by Olimar Kallas go longer comic books over the for as little as four Euros. For years, as well creating carica instance, Seiklus Sekontias tures, comics in magazines sundmaandumisega Pelikani (such as Pioneer), and other saarel (An Adventure in Se illustrations for books. His first kontia with a Forced Landing comic book, from 1979, was on Pelican Island), one of Kolm Lugu (Three Stories); Kallas’ comic books from which contained Toomas ja 1986. It’s used. It’s not in a Krahv (Toomas and Krahv [the sealed plastic poly bag. Yet, Count]), Operatsioon “Mari” this six inch by nine inch, (Operation, “Mari”), and Kar 32-page paper comic book has vane külaline (A Hairy Guest). substantially larger cultural Every entertaining story needs value. an eccentric cohort of charac The place of comic books in ters, and Kallas’ comic books literature is continuing to delivered on this. Gen-X and change. In 2018, the Booker early Millennials were intro Prize, a British literary award, duced to the engineer Noonius, long-listed Nick Drnaso’s Kraaps the tailor, the beetle Sabrina (published by Mont researcher Tundel, and a science réal, Québec based publishing fiction author named Ulmik. company Drawn & Quarterly). One of his more famous However, this change is not books is Proovisõit (Test Drive), without its detractors, as was from 1981, in which Noonius shown when American comic and his friends test drive, and book writer Stan Lee passed eventually have to crash-land away in 2018. While fans the MÕV (referring to Maamourned Lee’s death, TV host Õhk-Vesi, or “land, air, and Bill Maher wrote critically on sea”) vehicle that he invented. his blog about comic books, Following this is Seiklus Sekon saying that at some point “... tias sundmaandumisega Pelika adults decided they didn’t have nisaarel, where the characters to give up kid stuff. And so encounter a power-hungry anta they pretended comic books gonist named Pontšik (which is were actually sophisticated also the name of a donut with l iterature.” powdered sugar on top). Even in my formal studies of Characters are recognizable for children’s literature and its tech their out-of-this-world fashion niques in the last few years, the sense and distinctive facial fea opinion of graphic novels and tures. We see the propensity of comics was low. In a sense, it Kallas to sprinkle absurdities was deemed a distraction from and humour into his comics, real literature because of the alongside action-packed chases, lack of emphasis on words space travel, shady criminals, themselves. Some people be and other villains. lieved that graphic novels Other comic book titles of prevent children, particularly his include the mystery-focused young boys, from moving on to Kevadtriller (Spring Thriller) reading novels and other longer and Parem käsi tegutseb (The texts. Right Hand Operates). Visually, Yes, Kallas’ comics were Kallas’ illustrations are intriguing
Vincent Teetsov
The cover of the Olimar Kallas comic book Proovisõit. Photo: kobo.com
The Estonian Business Club finally was able to return to an old tradition of the “Mardipäeva” luncheon after Zooming for the last year or so.
when he produces shadows with dense application of ink and only a small amount of hatch ing. There are clearly defined lines and shape boundaries. Quick movements like spinning are shown through black lines. Furthermore, the ink hues in Kallas’ comics are saturated. The hues contrast each other in quite striking ways, and there are less colour variations than, say, Hanna-Barbera cartoons like The Jetsons. However, the sometimes heavy approach to shadow is reminiscent of the ligne claire style made famous by Hergé, creator of The Adventures of Tintin series. In 2006, Olimar Kallas passed away. Shortly after his death, Eesti Päevaleht pub lished an article paying tribute to his life, noting how comics were considered a lower form of culture during the Soviet occupation. Still, the popularity of his fun stories broke past this snobbery. In this same year, an an
thology of his comics, titled Kogu Lugu (The Whole Story) was published. In Delfi’s Täheke publication for children from January 2007, Jaak Urmet (AKA Wimberg) writes about how his childhood copies of Kallas’ comics were brought everywhere he went, including to the dinner table or the meadow where he sat as his grandfather made hay. His copies were tattered and well-loved, a source of great happiness because, as he notes, comic books were rarely published in Estonia. One could argue that another purpose of literature is to tem porarily exit our own world, and when kids are tired of the limitations of being a kid or face other challenges in life, comics can be a refuge, like a novel might be. Encyclopaedia Britannica notes that the word “literature” derives from the Latin “littera”, which means “a letter of the alphabet.” Literature is shaped by the use of letters, words, and
sentences. Getting down to defi nitions, comics may not fit the hard definition of literature. As much as I adore words and their possibilities, though, comics have charm and give us stories in an especially com plete package. While comics are driven by drawn shapes and ink, they are clever in their implica tion of movement in storylines. It’s the same with films, or tales of ghosts around the campfire. The specter of a story, its im print on time itself, is supreme. Not the medium. Perhaps we are lost too much in the semantics of titles, or of sections in a library. Comics can tell a story just as capably as a novel if you give it enough space on paper. And the combi nation of art and words gives our imagination a nudge when the story lingers in our mind after it goes back on the shelf. You can get ebook copies of Olimar Kallas comics on Kobo or the Rahva Raamat website (rahvaraamat.ee).
as they continue to go up against the regime’s election fraud perpetrated in the after math of the 2020 Belarusian Presidential election and sup port free Belarusian civil so ciety leaders, activists and journalists. We condemn the Lukashenka regime’s escalating abuse of human rights and stand in soli darity with our NATO allies as they face this unprecedented provocation. We also take this opportunity to remind the Government of Canada that this effort is part of a broader plan by the Putin and Lukashenka regimes to destabilize NATO and the European Union. We must remember that similar provocations led to the Russian occupation of Crimea and Eastern Ukraine, and we, there fore, urge our government to stand resolutely with the European Union in opposing this latest act of aggression by the Lukashenka regime. “We urge the Canadian government to condemn Bela
rus’ exploitation and weapon ization of innocent migrants, and to support our allies should they invoke NATO Article 4 consultations to address the threat against the integrity of NATO’s borders,” said CEEC President, Marcus Kolga.
November 11, 2021
Statement on Kremlin-Supported efforts by Belarus to destabilize border with Poland, Latvia and Lithuania The Central and East European Council in Canada voices deep concern regarding recent provocations manufactured by the Lukashenka Regime in Belarus – with the vocal support of the Russian Federation – along Belarus’ border with Poland, Latvia and Lithuania. In recent months, the Belarusian security forces have been deliberately facilitating and profiting from the illegal smuggling of refugee claimants through its own country in a deliberate attempt to force their illegal entry into the European Union via Poland, Latvia and Lithuania. This effort is widely acknowledged as a political response to the support that the Belarusian opposition has re ceived from Poland, Lithuania, Latvia and the European Union
Canada currently leads NATO’s Enhanced Forward Presence mission in Latvia and Operation Unifier in Ukraine. The CEEC represents the interests of 4.5 million Cana dians of Central and Eastern European Heritage. We issue this statement in coordination with our partners the Central and East European Coalition in the United States.
E STO N I A N LIFE Your source of news about Estonia and Estonians, home and abroad
10
EESTI ELU reedel, 12. novembril 2021 — Friday, November 12, 2021
Donor profile: Margus Aruja The sky’s the limit for shaping the future of the Estonian community As a naval aviator and aerospace expert, Margus Aruja has spent much of his life on pursuits that involve flying, but there is one thing that is not up in the air as far as he’s concerned, and that is the need for KESKUS Inter national Estonian Centre. A Viru Vanem campaign donor, Margus, who lives in Ottawa, explained his decision to support the development of the new centre in Toronto. “Having KESKUS establishes a framework – there are Estonians in every corner of the world and it will help keep our global diaspora together,” he said. “If the pandemic has taught us one thing, it’s that physical space is very important in our lives and so is the need to get together.” He has strong confidence in the project’s leadership. “What compelled me to give is knowing some of the people – and reading about the others – who are working on it,” he said. “My instinct was to help, and this is how I can put my oar in the water. I have a lot of respect for the people who are working their way through this great ambition.” “The project leadership has done great work and have listened and responded to what the community needs. They have my full confidence. It’s not only the right decision, but a very good decision.” Margus has a unique per spective on “eestlus” – what it means to be Estonian. He spent much of the Cold War period chasing Soviet submarines in his role as a naval aviator with the Canadian Armed Forces (CAF) specializing in the acoustic technology used by aircraft to pinpoint the locations of the submarines. “Our goal was to track nuclear missile-firing sub marines,” he explained. “It was fascinating work that used very advanced technology.”
Then, in 1994, came the op portunity of a lifetime. Margus, who rose to the rank of Colonel during his career with the CAF, was sent to Estonia by Canadian Chief of Defence General John de Chastelain to help forge a path to help the country set up its Air Force and join the North Atlantic Treaty Organization (NATO). He acted as advisor to General Alek sander Einseln, and was the first Chief of Staff of Estonia’s fledgling air force. “They were incredibly heady days, and a fascinating time in Estonia’s history” he recalls. “There was never a question of if we could do this, only how. We hammered out things in a week that would take a year anywhere else!” One of the most meaningful aspects of the time he spent in Estonia was the chance to spend time with extended family members, who he had never had the chance to meet as the Second World War tore many families apart. “I really got to understand the history and culture, and it’s been a wonderful opening of our world.” Family members from both his mother’s and father’s sides have come to visit Margus and his family, who made their home in Ottawa. Margus’ son Peter, who was 10 years old at the time, joined his father in Estonia and went to school there for a year – a wonderful developmental ex perience. Peter, now 37, is a human resources executive for an engineering firm. Margus and his wife Susan Chapman, a former high school teacher, also have two daugh ters: Erika, 33, is an economist with an engineering company and Kristi, 35, works in the medical IT field. All their children live in Ottawa. “Susan and my family are very supportive of everything we are doing for the Estonian community.” Margus grew up in Toronto and has lived in Ottawa for over 20 years. His parents Endel and
Remembering Aino Hely Rooneem 1928–2020 on the first Anniversary of her passing on Nov. 9, 2020. Although she had no children herself, she was the beloved “Granny” to two step-sons, six grandchildren, and nine greatgrandchildren. A family reunion and celebration of her 90th Birthday was held some years back at the Rooneem home in Colling wood, Ontario. Family and friends came from all over the globe for that special occasion. Aino was born in Tallinn, Estonia to Elfriede and Eduard Vallaste. Because of WW II, Aino, with her mother, fled their home and found safety in a refugee camp in Bamberg, Germany. To earn some money there, they cre-
ated embossed leather designs and national costumed dolls to sell to the occupying forces. Aino’s life has taken many different paths and difficult routes. To get to Canada, she had to work on a tobacco farm in S/W Ontario. Later, while employed in the garment industry on Spadina Rd. Toronto, she was able to attend night school classes in accounting, and continue improving her proficiency in English. Those skills, and her natural talent in design, enabled her to become the bookkeeper for a high-end interior design firm located in trendy Yorkville. Then, when she met Hugo Rooneem, a widower, her life changed yet again. They married
Viru Vanem supporters of KESKUS: Margus Aruja & Susan Chapman.
Henny & Endel Aruja.
Nr. 45
the military, he spent a dozen years working in the aerospace industry in business develop ment and program management. Now, he has again set his sights skyward. He has turned his attention to the sophisticated technology of drones through Unmanned Systems Canada, a national association he chaired for several years. He continues to work with regulators in this rapidly developing field. He reiterates the need for a global Estonian community hub. “We are indigenous people, native to the land, and knowing where we come from is very important,” he said. “If you don’t know where your roots are, there may be some discom fort in your life. For those of us who were displaced, we need a place to connect.” “Estonia is a nation of just 1.3 million people. The only thing that can keep us together is that connection.” It’s obvious that for Margus, the sky is really the limit. And he has witnessed firsthand how once Estonians put their minds and energy to something that really matters, it happens. Get involved and help support KESKUS
Henny Aruja were community leaders who made their mark on Toronto’s vibrant Estonian community. Dr. Endel Aruja, a mainstay at Tartu College for decades and where he worked until the age of 95, was a physicist specializing in X-ray crystallo graphy. He received his PhD from the University of Cambridge in 1943 and taught physics at Ryerson University in Toronto. Endel participated in found ing and running a number of Estonian organizations in England: the London Estonian Society, which he chaired for six years, the Estonian Asso ciation of England and the London Estonian House. Endel and Henny met and married in England. Margus and his sister Epp, who lives in Toronto, were born in England. The family emigrated to Canada in 1962. The community-building work continued full steam in their newly adopted country. Endel
was the first secretary of Tartu Institute in Toronto from its founding in 1972 until 2004. Henny was active in Estonian guides and took on the task of “juhataja” (director) of the summer camp Jõekääru for many years. Endel was also a passionate supporter of historical knowl edge and organized shipments of Estonian books to libraries in Estonia, materials that were not allowed during the Soviet occu pation. All told, he spearheaded the delivery of over 7,000 boxes of books to Estonian libraries. His archival contribution is just as legendary. Endel collected eight roomfuls, totalling about 236 square metres, worth of archival material at the Tartu Institute Archives and Library. It has resulted in one of the most extensive cultural compen diums on the Estonian diaspora, and today is the backbone of the Estonian Studies Centre VEMU archives. After Margus retired from
Please join the growing list of capital campaign donors! KESKUS International Estonian Centre’s donor categories are Kalevipoja Laud for gifts of $100,000 and above (including naming rights for specific areas), Viru Vanemad for gifts of $10,000 and above, and Kungla Rahvas for gifts under $10,000. KESKUS generous donors are listed here: www.estoniancentre. ca/capital-campaign To make a donation, please call +1.647.250.7136 or email donations@estoniancentre.ca. Donations may be made as a family gift, or in honour of an individual or family. Donations from Canada, U.S. and Estonia will be issued a tax receipt.
in 1964 and she gave up her accounting career in order to help him run the H. Roo neem’s Bakery, a well-known enterprise in their own ethnic circles and also across many continents for their sweet/sour bread. It was a bakery-delicatessen retail outlet as well as a wholesaler supplying stores and restaurants in Toronto and surrounding areas. Their specialty wedding cakes were like works of art.
ings at their home on Georgian Bay. Hugo passed on in 2002, and after many years, Aino has now joined him.
A Celebration of Life remembering Aino for the woman she was, will be held in the spring, if possible.
Hugo had been a supporter of many Estonian organizations from their inception, and Aino had played volleyball with the Kalev sports club. He and Aino were also long time members of the Estonian Business Club in Canada and the Estonian Yacht Club in Canada. They hosted many of these organizations’ summer out-
Let’s keep in touch! • Visit the KESKUS website for all the latest news • Sign up for the KESKUS monthly email newsletter • Follow KESKUS on Face book @EestiKeskus, Twitter @ keskus, Instagram @keskus.iec
Nr. 45
EESTI ELU reedel, 12. novembril 2021 — Friday, November 12, 2021
Nikolai von Glehn – 180 aastat sünnist. Glehni loss – 135 TalTech Raamatukogu bibliograaf Milvi Vahtra Alexander Nikolai von Glehn sündis 16. juulil 1841 Eestis Jälgimäe mõisas, suri 7. sep tembril 1923 Brasiilias. Ta oli Jälgimäe mõisa omanik, Nõmme rajaja, Glehnide suguvõsa käilakuju. Tänavu suvel möödus tema sünnist 180 aastat. Nooruspõlv Nikolai noorusaeg möödus Tallinna lähedal Jälgimäe mõi sas, mille oli ostnud 1821. aastal tema vanaisa Peter von Glehn (1761-1846) umbes 35 000 hõberubla eest. Mõisat ta ise pidama ei hakanud, vaid andis selle üle vanemale pojale Peterile (1796-1843). Peteri vanemast pojast, ka Peterist (1835-1876) sai rahvusvahe liselt tuntud botaanik. Mõisa päris vanuselt teine poeg, 1841. aastal sündinud Nikolai, kes maksis 1866. aastal oma ven nale ja kolmele õele välja nende pärandiosa, kokku 50 000 rubla hõbedas. Nikolai lapsepõlv polnud kerge, ta kaotas kaheaastaselt isa. Pere ja mõisa eest hoolitses esialgu tema ema. Nikolai hari dustee algas Tallinna Toomkoo lis. Pärast Tartu Ülikoolis ma jandusteaduse ning Saksamaa ülikoolides meditsiini, filosoofia ja arhitektuuri õppimist täiendas Nikolai end oma hobide – aian duse, puunikerduse ja poeesia alal. Õpingute lõppedes pöördus ta tagasi Nõmmele, kuhu plaa nis rajada oma kodu. Von Glehn ja Nõmme Jättes Jälgimäe mõisa poeg Manfredile, kolis von Glehn Harku mõisnikult vahetuskau bana saadud paika Nõmmel Mustamäe serval, mis oli teda inspireerima hakanud. Algselt valmis Šveitsi stiilis maja, edaspidi plaanis ta sinna ehitada keskaegses stiilis kivilossi. Ta otsustas panna maa teeni ma. Pärast Nõmme metsa läbiva ja Glehnide valdustest mööduva raudtee avamist 1870. aastal mõistis Nikolai von Glehn, mil list kasu see toob ja hakkas in nustunult rajama suvituskohta „seitsmendal verstal“ (peatuse
Glehni lossi välisvaade.
kaugus Tallinnast, 1874. aastast Nõmme). Oktoobris 1873 andis ta raudteepeatuse lähedal välja esimese suvilakrundi. Legendi järgi öelnud ta seejuures: „Seie saagu lenn“. Ja siia linn saigi – püstitati alevieluks vajalikke tööstushooneid: valukuur-metal litöökoda, mööbli-, seebi-, liimi-, vorsti- ja köievabrik, ka postkontor. Algas tänavate kor rapärane planeerimine ja nen dele nimede andmine. 1908. aastal asutatud Nõmme Heakorra Seltsi töö suurimaks tulemiks jäi Nõmmele ametliku suvituskoha õiguste saamine 14. märtsil 1914 Riiginõukogus vastuvõetud seadusega, õigused kinnitas Nikolai II isiklikult. Seadus võimaldas kehtestada suvitusmaksu kuni 1 rubla ini meselt. Maks läks Nõmme po litsei ülalpidamiseks ja heakor raks. 1917 sai Nõmme aleviõi gused, 1926 linnaõigused ning 1940. aastal liideti Nõmme Tallinnaga. Glehni loss ja park Nikolai von Glehn ehitas praegusesse Glehni parki oma kavandite järgi lossi 10 aastat, see valmis 1. oktoobril 1886 ja sai nimeks Kõrgepea (Hohen haupt). Ta sisustas lossi omaval mistatud mööbliga, lossi sise seinad olid kaetud tema filo soofiliste mõtteteradega. Sajandivahetuse paiku käis von Glehn Itaalias inspiratsioo ni saamas. Lossi sissepääsu ette ehitati väike kunstgrott, seejärel rajati lossi kõrvale kahe väikese basseiniga palmimaja. Park ja palmimaja olid külastajatele avatud, värviliste klaasitükkide ga kaunistatud raudkivist pits katusega ehitis pakkus en nenägematut vaatepilti. 1896. aastal suri von Glehni abikaasa, tema viimseks puhke paigaks sai mehe kavandatud matusepaik Mustamäe nõlva all, mis oli lossiakendest nähtav. Künkal kõrgus valgest marmo rist rist. Von Glehn kujundas kraavide abil saared ja rajas tiigid, saartele istutati puid. Hiljem maeti sinna ka poja Manfredi kaks last. 1902. aastal tekkis von Glehnil mõte püstitada parki purustatud raudkividest Kalevi
Foto: Viivi Ahonen, 2007
Projekti peainseneriks valiti 1966. aastal Rein Saun, peaar hitektiks Jüri Jaama ja pea konstruktoriks Ülo Tärno. 1967. aastast sai peainseneriks Udo Asmus. Arvati, et valmis saa dakse paari aastaga, tegelikult kulus lossi taastamiseks 11 aas tat. 27. detsembril 1976 võttis riiklik komisjon lossi vastu hin dega „väga hea“ ning 24. märt sil 1977 avas TPI rektor Boris Tamm pidulikult TPI Taidlejate Maja taastatud Glehni lossis. Seega täitus tänavu 44 aastat renoveeritud lossi avamisest ja 135 aastat algse lossi valmimi sest. Nikolai von Glehn. Foto: G. Oskar
poja kuju. Nuiale toetuva figuuri modelliks võttis Glehn iseenda ja suurendas kõiki mõõtmeid neli korda. Sarvilise hiiglase kaheksameetrine kuju valmis aastal 1908. Koos skulptuuriga „Lohe“ (rahvakeeli Krokodill) pidi moodustuma stseen, kus vägilase selja taga luurab kole tis. Kohalikud elanikud hak kasid hiiglase kuju kutsuma Glehni kuradiks. Sellest nördi nud Glehn laskis kuju ette pai galdada kivi kirjaga: „Kalevi poeg on mu nimi ja hind, lollid kutsuvad kuradiks mind!“. 1910. aastal hakkas von Glehn lossi lähedale künkale vaatetorni ehitama. Plaanitud oli see 43 meetri kõrguseks, kuid alus oli liiga väike ja torni kõr guseks jäi vaid 25 meetrit (75 meetrit kõrgemal kui merepind, praegune Tallinna Tähetorn). Torni ehitus kestis aasta. Lahti sele platvormile torni tipus seadis ta meetrise pikksilma. Esimene maailmasõda ja sel lega kaasnenud saksavaenulik kus viisid selleni, et Glehni kahtlustati spioneerimises: teda süüdistati oma kõrgetelt objek tidelt signaalide edastamises Saksa allveelaevadele. Aastal 1915 müüriti vaatetorni uksea vad kinni ja Kalevipoja kuju õhiti. Nõmme Heakorra Seltsi algatusel taastas skulptor Mati Karmin Glehni Kalevipoja kuju, pidulik taasavamine toimus 4. novembril 1990. Esimene maailmasõja ajal otsustas Glehnide perekond Eestist lahkuda. 1918. aastal sõitsid nad algul Saksamaale, hiljem Brasiiliasse. Pärast Gleh nide lahkumist hakkas loss lagunema, 1960ndadeks oli see väga halvas seisundis: katus ja laed sisse kukkunud, paemüürid osaliselt varisenud ja mure ne nud, trepid ja müüride raidkivid ümbruskonna eraaedadesse laia li tassitud. Lähedal paiknev Tallinna Tehnikaülikool (tollal Polü tehniline Instituut) võttis lossi taastamise oma südameasjaks. 1965. aastal alustas TPI Aka deemiline Meeskoor taastamis töödega, lootes lossis saada koorile vajalikke klubiruume. Taastamisidee autor oli koori bariton Toivo Ojaveski. Sügisel 1965 tehti algust ettevalmistustöödega – mõõdis tati varemed, valmisid uue hoone joonised (vanu polnud säilinud). Lossi taastamine toi mus suuresti tudengite entusias mil, projekteerijad ja ehitajad olid ju omast käest võtta.
Nikolai von Glehni järeltulijad Nikolai von Glehn suri Minas Geraisi osariigis Bra siilias 7. septembril 1923 ja on maetud Ouro Fino kalmistule. Tema järeltulijaid elab üle maailma – Saksamaal, USAs, Brasiilias. Von Glehni poja Manfredi tütar Luitgard von Glehn-Eberhard (1916-2009), elades Saksamaal, külastas Eestit 1985. aastal ning oli vaimustuses Tallinnast ja TPI Taidlejate Majast (Glehni lossist). 2002. aasta augustis külastasid Eestit plokkflöö di mängija Adriana von Glehn ja tema abikaasa klavessiini mängija Alexander Pulyajev Saksamaalt, andes Glehni lossis kontserdi. Kaasas olid ka Adriana Brasiilias elavad vane mad. Brasiilias üles kasvanud Adriana on Glehnide 5. põlve järeltulija. Eestis käies lubas ta, et kui tal sünnib poeg, saab tema nimeks Nicolai. Järgmisel Eesti külaskäigul 2006 oligi neil abikaasaga kaasas 2004. aastal sündinud väike Nicolai. Ka teised suguvõsa liikmed on külastanud Nõmmet ja Glehni lossi – 2007 mais Brasiilias elavad Adriana õde Cristina von Glehn, tema tädi Mercedes Elisabeth von Glehn Santos ja tema abikaasa Alvaro Santos. Mercedes Elisabeth on olnud Brasiilia presidendi nõunik ja töötanud Brasiilia konsulina Liverpoolis. Septembris 2018 viibisid Eestis Glehni suguvõsa liikmed ja nende sõbrad, et pidada Glehni lossis pulmapidu. Mercedes Elisabeth von Glehn Santos ütles Nõmme Rahu kiri kus, et suguvõsa kokkutulek on
11
perekonna jaoks tähenduslik, sest sada aastat tagasi lahkuti Eestist. „Kuigi oleme sünnilt brasiillased, on Eestil meie sü dames kindel koht.“ Ta meenu tas hoidjat Leena Rangist, kes Eestist kaasaläinuna rääkis Brasiilias lastega eesti keeles. „Nõmme oli meie jaoks mui nasjutumaa. Siiani on mul mee les laulude meloodiad ja nende eestikeelsed sõnad, mida Leena meile õpetas,“ meenutas ta. Nikolai von Glehni 180. sünniaastapäeva tähistasid/tähis tavad tänavu Tallinna Tehni kaülikooli Muuseum, Tallinna Tehnikaülikooli Raamatukogu, Nõmme Linnaosavalitsus, Nõm me Muuseum ja Nõmme erine vad MTÜd mitmesuguste üritus tega. Virtuaalnäitust Nõmmest ja tema rajajast Nikolai von Glehnist saab vaadata: https:// www.nommemuuseum.ee/ Kuni 30.11.2021 on Tallinna Tehnikaülikooli Raamatukogu klaasgaleriis avatud näitus „Nikolai von Glehn 180. Glehni loss 135 / Nikolai von Glehn 180. Glehn Castle 135“.
Skulptuur Kalevipoeg Glehni pargis. Foto: Viivi Ahonen, 2002
Adriana von Glehn pärast kontserti Glehni lossis oma vanematega 18.08.2002. Foto: TalTech Raamatukogu trükiste arhiivkogu
12
EESTI ELU reedel, 12. novembril 2021 — Friday, November 12, 2021
Nr. 45
Nädala portree
Kauaaegne Montreali Eesti Seltsi esimees Karl J. Raudsepp räägib eestlusest Montrealis üle aastakümnete Rääkides Teie elust ja kujune misest, peame kindlasti rää kima Teie vanematest, kelle põgenemisteekond Eest ist Kanadasse on jätnud ilmselt oma jälje ka Teie ellu, kuigi sündisite Kanadas. Jah, mina olen ainuke meie perekonnas, kes sündis Kana das. Mu kaks vanemat venda ja õde sündisid Vändras ja olid väga noored, kui nad lahkusid 1944. a oktoobris. Mu vend Enn oli ainult kuus kuud vana. Võin ainult ette kujutada, kui raske mu vanematel oli lahkuda oma kodumaalt, eriti kolme väga noore lapsega. Nad ei teadnud, kuhu nad sõja ajal lähevad, kaasa tuues ainult selle, mida nad said ise kanda. Sellisest julgusest on raske aru saada. Teie isa, piiskop Karl Raudsepp, väga tuntud vai mulik nii Eestis kui Kanadas, asutas ajavahemikul 19481953 kaheksa kogudust üle Kanada. Kas kirikuelu oli loomulikuks osaks Teie ja pere teiste laste üleskasvami sel?
Minu isa võttis oma usuelu tõsiselt ja andis oma parima, et sisendada meisse kõigisse oma tõekspidamisi ja väärtusi. Käi sime peaaegu iga pühapäev kiri kus ja võtsime osa kogukonna tegevustest. Temal oli väga hea huumorimeel ja ta oli meile igati huvitav jutuvestja. Ta viis meid kalale, mis oli üks tema lemmikajaviide. Ta oli esimene inimene meie vanemate peres, kes ülikoolis käis ja ta väärtustas väga oma laste vajadust ülikoolis käia, mida kõik neli ka tegid. Kasvades üles väikeses talus, pidi ta juba varakult kõvasti tööd tegema ja oli harjunud füüsilise tööga. Isegi siin Kanadas ei kartnud ta kunagi käsi määrida ja osales alati kõigis töödes, mida tuli teha, olgu selleks siis kiriku värvi mine või kodu remont. Ta oli ka innukas aednik ja meil oli alati tagaaias juurvil jaaed, kus iganes juhtusime ela ma. Meilt kõigilt neljalt lapselt oodati juba varakult kõiges kaa sa aitamist ning nii omandasime väga palju praktilisi oskusi ja
The Rolling Estonians.
Karl J. Raudsepp Montreali Jaani kiriku organistina.
väärtuslikke eluõppetunde. Lisaks usuteenistusele oli isa äärmiselt osav kogukonnajuht. Geislingeni põgenikelaagris, kus pere elas ligi neli aastat, oli ta presidendi venna Voldemar Pätsi abiline, kes oli laagris eestlaste juhiks. Muuhulgas oli ta üks väheseid, kellel lubati külastada Eesti sõdureid vangi laagrites. Isale oli Lutheran World Federationi (LWF) poolt üles andeks antud otsida üles kõiki Kanadasse saabunud luterlasi ja neid LWFi ülesandel teenida ja juhatada Kanada kogudustesse. Kuid eesti piiskop J. Kõpp oli volitanud teda teenima eestlasi Eesti kiriku ülesandel. Niisiis reisis isa üle Kanada, otsides eestlasi ja koondades neid kogudustesse. Ta töötas pidevalt abistades, nõu andes, tõlkides, jne., sest ta valdas inglise keelt. 1949.a valiti isa Montreali Jaani koguduse õpetajaks. Samuti tõmbas teda Montreali kuulus McGilli ülikool, kuna juba Euroopas olid mu vanemad teadlikud sellest, millist hari dust tahtsid nad anda oma las tele. Mina nendest algaastatest ei tea peaaegu mitte midagi, kuna sündisin hiljem. Kiriku elu oli meile loomulik, aga kindel on see, et minu perekonna tahe ja eriti isa eeskuju suunasid mind eesti kogukonda teenima. Meil kõigil on oma roll eesti kogu konna tulevikus. Kuna Teie isa oli Kanada eestluse üks eestvedajatest, kas Teie jaoks oli loomulik, et asute ka ise eestluses juhi posit sioonile? Mida on Teile andnud pikaaegne töö Mont reali Eesti Seltsi (MES) esimehena? Alustasin MESi abiesimehe na 2005.a, aga enne seda olin juba pikemat aega abiesimees Lättemäe juhatuses. Aasta hil jem lahkus esinaine ja mind valiti MES-i esimeheks, kuni loobusin sellest kohast 2020.a. Minule oli selge, et just uued Eestist tulijad peaksid olema juhtpositsioonidel. Olen väga õnnelik, et meil on siin Montrea lis hea koostöövaim, eriti just noortel. Kanada on suur maa ja eesti kogukonnad igas linnas on minu arvates võrdselt tähtsad. Tähtis on, et oleme kõik üks meelselt eestlased, kelle juht nööriks peab olema eestluse hoidmine terves maailmas. Olen tuleviku suhtes optimistlik Mont realis, sest kaasatus tä hendab koostööd noortega. Esimene põlvkond põge nik-eestlastest Montrealis olid „ehitajad“, kes püüdsid uuel kodumaal taasluua endale tutta vat ühiskonda. Nende lastel, teisel põlvkonnal, on vähe või üldse mitte kogemusi oma vanemate kodumaast ning nad on kasvanud kahe maailma va hel – Eesti kodud ja kogukond vs Kanada kooliharidus ja töö koht. Alguses oli see tasane võit lus, peamiselt seetõttu, et vane mad on veel elus, kuid peagi muutub see ebaühtlaseks, kuna
Karl J. Raudsepp
lapsed veedavad üha suurema osa oma elust inglise keeles. Kolmandaks põlvkonnaks ei oska enamik lapselapsi sega abielude ja jätkuva assimilat siooni tõttu eesti keelt, aga on ikka väga uhked, et nad on eestlased. Usun, et meie kõigi jaoks on oluline jätkata Eesti väärtuste ja kultuuri hoidmist nii hästi kui suudame, vähemalt seni, kuni armastame ja hindame seda, mida meie esivanemad on meile pärandanud. Palun rääkige natuke eestlusest Montrealis – kuidas see on aastakümnete jooksul muutunud ja kas tänapäeval liitub seltsiga rohkem noori? Minu üles kasvades oli Montrealis üle 2000 eestlase. Meie elu keskuseks olid Jaani kiriku seltskondlikud ruumid, kus eesti täienduskool, koorid, rahvatantsugrupid, skaudid, gai did, hundud, hellakesed ja muud klubid käisid koos eesti elu ja kultuuri alal hoidmas. Eestlased, kes asusid Montreali, olid peamiselt harit lased ja paljud neist olid inse nerid, kes leidsid tööd suurtes ettevõtetes ja firmades. Majan duslikult ei olnud suuremal osal eestlastest mingit muret. Nende noored said hea hariduse ülikoolidest ja võisid vabalt tulevikuplaane pidada. Vabariigi aastapäev oli alati suurepärane ja hästi organiseeri tud. Eestlusel oli Montrealis tugev alus. Peab nimetama, et Expo 67 ja suveolümpiamängud 1976.a olid harukordsed sünd mused siin linnas. Kuid sama aasta sügisel (1976) valiti provintsi juhtima Parti Québécois, kelle peamine eesmärk oli Kanadast lahku lüüa. See mõjutas mitut eesti perekonda mujale kolima, just töö pärast. Nii algas eestlaste arvu kahanemine Montrealis. Paljud eestlased püsisid, kui gi nende arv vähenes, ja elu käis normaalselt edasi. Pärast Eesti vabanemist, hakkasid mit medki eestlased tulema Eestist õpinguid tegema McGilli üli kooli, kus olid eestlastele mõnel erialal üles seatud ka stipendiu mid. Lättemäe kui suvelaagri koht leidis uut elu, kui liitus MESiga. Jaani kirik teenib
tõhusalt kogukonna keskusena, kuid kirikuskäijate kahanemine näitab, et tulevik on muretteki tav. Detsembris alustas kirik MESi abiga rahakogumiskam paaniat, mis loodetavasti kind lustab veel mitmekümneks aas taks meie kogukonna südame. See, et Eesti on taas vaba ja mõned nooremad eestlased e migreeruvad vabatahtlikult Kana dasse, annab meile uut energiat. Seega paistab tulevik Montrealis helgem. Väga huvitav oleks kuulda eesti keele säilitamisest Que becis, kus igapäevaselt kõneldakse ju niigi kahte keelt? Omal ajal oli Montrealis väga tegev eesti kool. Kõik minuealised käisid iga teine nädal täienduskooli kursustel ning räägivad ja kirjutavad nüüd sujuvalt eesti keeles. Eesti kogukonna kahanemise ja laste arvu vähenemise tõttu (‘baby boom decline’) suleti kool selle sajandi algul. Eestist uued tulijad, kellel mitmel nüüd on noored lapsed, alustasid uuesti lasteaiaga mõni aasta tagasi, aga praegu on vaheaeg. On loota, et nad tule vikus jälle hakkavad koos käima, et säilitada eesti keelt ja kultuuri oma järeltulijatele. Probleem seisneb selles, et segaabielupaaride elu Kanadas on suuremalt osalt inglise kee les ja see kindlasti tekitab tule vikus rohkem raskusi eesti keele säilitamisega. Teie professionaalne iga päe vatöö on muusika alal. Kuidas jõudsite just orelite juurde? Noorena olin alati valmis kaasa lööma eesti kogukonna tegevustes Montrealis. Olin skaut, Vikerlane, laulsin koori des, käisin eesti täienduskoolis, laagrites Lättemäel, jne. Osalesin juba 7aastaselt Dagmar Kokkeri klaveristuu dios. See kestis kuni keskkoo lini, mille ajal olin Montreali eesti võimlejate klaverisaatja nende laupäevastel harjutustel. Kaks minule kõige vaimus tavamat muusikasündmust olid järgmised. Esmalt, kui ilmus ‘The Beatles’ esimene heliplaat, mille mu vanem vend koju tõi, olin ma lihtsalt kütkestatud ja kuulasin seda terve õhtu mitu (Järgneb lk. 13)
Nr. 45
EESTI ELU reedel, 12. novembril 2021 — Friday, November 12, 2021
13
NOORTE NURK Viikingilaev sõlel ja riiulil koos Taani lipuga
Kontsert-jumalateenistus küünlavalgel, kooriliikmed kõikidest Montreali luteri kogudustest.
Kauaaegne… (Algus lk. 12)
korda läbi. Teine elumuutev sündmus leidis aset, kui olin 10 a vana ja kuulsin esimest korda Armas Maiste (kauaaegne Montreali sümfooniaorkestri klaverimängi ja) klaverisoolot vabariigi aasta päeval. Ta mängis Chopini „Polonaise in Ab Major, Op.53“. Ma lihtsalt ei suutnud uskuda, et niisugust muusikat oli olemas. Armas Maiste aitas mulle näidata, et muusikuna on okei tegeleda nii levimuusika kui ka klassikalise muusikaga. Samal ajal asutasin tantsu orkestri, mis koosnes Alar Kivilost, Mart Leetmaast, Toomas Merilost ja minust kui trummimängijast. Olime ennast nimetanud ‘The Rolling Esto nians’. Mu vanemal vennal olid trummid ja teisel vennal kitarr koos valjuhääldiga, mida laena sin teistele. Tihtipeale mängisime eesti üritustel, pidudel, pulma des ja isegi meeskoori ballidel. Keskkoolis mängisin trom booni ja osalesin sellega ka kiriku pasunakooris. Kui tuli aeg ülikooli minna, võeti mind vastu McGilli ning kavatsesin pühendada ennast meteoroloogi karjäärile, kuid huvi muusika vastu oli tugevam kutse. Olin ühtlasi vastu võetud muusika fakulteeti ja lõpetasin mitme kraadiga muusikateooria erialal. Ülikooli ajal organiseerisin ja olin „leader“ populaarmuusika bändis ‘Expression’, mille koos seisus olid Erik Teose (kitarr), Juhan Leemet (bass), Raoul Langvee (trummid), Harold Killianski (saksofon) ja Sheila Lowe-Langvee (laulja). Olime võrdlemisi tuntud kui väga hea ‘over band’ ja regulaarselt mängisime McGilli muusikafa kulteedi jõulu- ja aastalõpu pidudel. Kui selgus, et Jaani kiriku organist soovis lahkuda, kutsus isa mind organistiks jõulu esi mesel pühal, kuna ta arvas, et oskan seda teha, sest mängin klaverit. Olin ainult 18 aastat vana. Minu eelkäijad, organistid Montrealis, olid esimesena Roman Toi, siis Endel Stafenau,
Dagmar Norak ja Julius Böckler. Mina olin Jaani kiriku organist ja koorijuht 40 aastat. Peale mind tuli organistiks Kara-Lis Coverdale. Orel on keeruline instrument, mida on vajalik mängida kahe käe ja kahe jalaga. Käisin tunde võtmas Raymond Daveluy juu res (kuulus St. Joseph’s Oratory organist) ja õppisin ise juurde orelite ehitamist. Nende aastate jooksul juhata sin Montreali noortekoori ja hil jem Montreali Eesti Segakoori, mis külastas ja andis kontserdi Peetri kirikus (artikkel ajalehes Vaba Eestlane 1980.a). Päeval, kui andsin sisse ma gistritöö McGillis ja kõndisin ülikoolist kodu poole, kutsus mind ootamatult tuntud oreli ehitaja Hellmuth Wolff teda abistama Redpath Halli uue ore li juurde. Aasta hiljem läksin tema juurde kolmeks aastaks tööle. Samal ajal kutsusid koolivennad ja -õed, kes olid organistiks õppinud, mind nende instru mente parandama ja nii sai alguse minu kompanii KJR & Assoc. Inc., mis tegutseb täna seni. Töölised on kõik eestla sed. Olin juba tuntud kui orelite uurija. Canada Council toetas mu orelite ajaloolist uurimist Montrealis kahe stipendiumiga. See tegi mind nähtavaks Quebecis Ministère des affaires culturale silmis ja nad saatsid mind uurima ja kataloogiseeri ma 60 ajaloolist instrumenti selles provintsis. Nende aastate jooksul olin ühtlasi juhtiv organiseerija kahel suuremal orelikongressil Montrealis ... üks üle Kanada ja teine üle maailma. Olin ka neli aastat Chairman Royal Canadian College of Organists (RCCO) Montrealis. Riiklik or ganisatsioon tunnustas mind hiljem oma Distinguished Ser vice Award’iga 2004.a. 1981.a detsembris paluti mul korraldada küünlavalgel kont sert-jumalateenistus (Candle light Carol Service) koos koori liikmetega kõigist Montreali luteri kirikutest. Olin selle or ganist ja koorijuht ning kooris
osalesid ka mitmed mu endised professorid McGillist. Seda kontserti saab kuulata: YouTube: h t t p s : / / w w w. y o u t u b e . c o m / watch?v=OHz1sGqP1aw Aastal 1984 olin kutsutud Concordia Ülikooli Faculty of Fine Arts muusikaosakonna professoriks, kus töötasin 25 aastat, enne kui John Abbott College, Theatre Department kutsus mind muusikaosakonna juhatajaks. Selles viimases koolis oli mul võimalus uuesti nautida mu esimest vaimustavat muusika sündmust. Sain uurida ja õpeta da kahte kursust: „The History of Popular Music“ ja „The Beatles“. Seda tegin 18 semes trit suure vaimustuse ja tänulik kusega. Olete saanud oma töö eest rohkesti tunnustust – Eesti kultuuripärandi hoidmise eest Kanadas, samuti kirikumuusika alal. Millist tunnustust peate kõige tähtsamaks? Olen alati olnud valmis kaasa lööma ja osalema eesti kultuuri levitamisel. See oli perekondlik kohustus ja tahe juba noorelt. Nautides, kuidas isa ja teised Montreali eestvedajad edukalt ja asjatundlikult organiseerisid mitmeid kultuuri- ja muid üritu si, olin igati valmis MESi tööd tegema. Vaadates pealt, õppisin ma ka noorelt, kuidas mõnin gaid asju mitte teha. Kui aeg tuli tegutseda MESi presidendi na, tegin seda alati, pidades meeles, et on vaja säilitada ja tutvustada eesti kultuuri siin maalastele. Mind on tihti nimetatud loomupäraseks organiseerijaks. Mulle meeldib inimestega koos tööd teha ja teenida neid, kes ei suuda seda ise teha. Minu ar vates kuulusin ma ühte väga erakordsesse klubisse ... Montrea li eestlaskond ... kes olid haritud, edukad, täiuslikud, siirad, nõudlikud ja töökad. Ma pean väga tähtsaks kõike, mida olen teinud ja senini saavutanud... tegin alati seda, mis oli meie ühiskonnale tähtis ja vajalik! Küsis: KAIRE TENSUDA Fotod: KARL J. RAUDSEPA erakogust
Mul oli Eestis kodus riiulil puust meisterdatud viikingilaeva mudel, mis oli nii kaunistuseks kui ka kindlasti meie ajaloolaevaks, mis sõudis meie mõtetes vabaduse lainetel. See lapsepõlve mälestusese tuli meelde, kui kuulasin arvutist huviga Tiina Jenkinsi ajalootundi Toronto Eesti Täienduskooli klassile. Veel tuli meelde, et siin Torontos on ka toidupood ,,Viking Foods“. Ja veel tuli meelde, et praegu lööb laineid filmiseriaal viikingitest. Õpetaja Tiina Jenkins alustas virtuaalset ajalootundi ühe eseme näitamisega. Sara, Timo, Linden, Andrea, Laas ja Leila proovisid vastata, millest see ese on tehtud ja kuidas seda kutsutakse eesti keeles. Vihjeks: ese ekraanil haakus tunni teemaga (ka pealkirjaga). Õpilased jälgisid õpetaja Tiina ajaloolist maakarti ekraa nil, kus oli näha viikingite mereteed. Viikingid olid mui nasskandinaavia päritoluga me resõitjad. Nimetus ,,viiking“ pärineb sõnast vík, mis tähen dab lahte. Nad olid ,,lahelised“ meresõitjad tolleaegsetes Põh jamaades. Teise teooria järgi pärineb viikingite nimetus sõnast wíc, mis tähendas kau baasulat. Lisaks vallutustele tegelesidki viikingid ka kauban duse ja käsitööga. Vahepeal mängisid noored Kahoot! programmiga mängu, kus tuli arvata, mis riiki on kaardil kujutatud. Nii saadi selgeks Taani, Soome, Rootsi, Norra, Läti, Leedu ja Eesti asukohad kaardiavarustes. Tund jätkus muistsetel ra dadel: koolinoored koos õpeta jaga liikusid viikingilaevaga täispurjeis edasi. Ida suunas purjetanud meresõitjaid nimetati ka varjaagideks. Prantsusmaal nimetati viikingeid hoopis nor mannideks. Õpetaja Tiina jõudis ka tolleaegsesse Estlandi.
Viikingiretkedega tegelesid 11.12. sajandil ka eestlased, eeskätt saarlased. Mis on seos Taani lipul Eestimaaga? See küsimus pani õpetaja jutustama noortele ajaloolist seika Taani kuningast Valdemar II, kes alustas suurt ristiretke Eestisse üle 800 aasta tagasi, 1219. a. Olles maabunud tollase Lindanise lähedale, asuti ehitama linnust, mis sai nimeks ,,Taani linn“. Kas ei ole täna pävane Tallinn samakõlaline! Taanlased kinkisid Eesti pea linnale kauni nime, saades ise vastu ka midagi väga väärtus likku. Nagu legend räägib, pärineb taanlaste ristilipp Ees tist. 1219.a. 15. juuni hommikul kohtusid taanlased ja eestlased lahinguväljal. Päeva raugedes värvinud loojuv päike taevalao tuse aina punasemaks. Purpur sest taevast laskus alla valge rist, mille kuju hakkasid risti rüütlid oma lipuks pidama. See andis neile jõu lahingu võit miseks. Nüüdseks on Taani suursugune lipp vanim järje pidevalt kasutusel olnud riigi lipp maailmas. Oli mitmekesine pooltund Toronto Eesti Täienduskoolis. Noored said teada õpetaja esi tuses rohkeid fakte muinasaja loost. Järgmistes kohtumistes tulevad õppimisele uued eesti keelsed sõnad, mis puudutavad ajalugu ja inimesi. Ahjaa! See ese, mida Tiina noortele näitas ekraanil, oli hõ bedane sõlg viikingilaeva kuju tisega. See oli Tiina vanaemalt tema temale edasi kingitud. Nüüd on viikingilaevasõlg Tiina pere hoida. Ajalooretke tegi kaasa EDA OJA
Vabadussõja Võidusamba renoveerimiseks kulub tuleval aastal 600 000 eurot Tallinnas Vabaduse väljakul asuva Vabadussõja Võidu samba renoveerimiseks kulub järgmisel aastal 600 000 eurot. Tuleva aasta riigieelarve eel nõu seletuskirjast selgub, et sõjamuuseumi eelarvesse on planeeritud raha Vabadussõja võidusamba ja selle ala reno veerimiseks, millega on kavas uuendada ja kaasajastada val gustussüsteemi. Vabadussõja võidusammas avati 2009. aastal. (ERR/EE)
Vabadussõja võidusammas. Foto: EE
14
EESTI ELU reedel, 12. novembril 2021 — Friday, November 12, 2021
LAHKUS MEIE KALLIS EMA, GRANDMOTHER, GG JA ÕDE
Juta Cowan
Nr. 45
Puhka rahus meie kallis tädi ja meheõde
Juta Cowan
(neiuna RISTMÄGI) sündinud 22. septembril 1945 Simrishamnis, Rootsis surnud 6. novembril 2021 Torontos
Kaunid mälestused temast jäävad meiega Leinavad KATRIN perega HILARY perega JACQUELINE perega VIVIEN
Mälestavad kurbuses KARLEEN, BILL, MADELINE, LIAM, LUCAS ja CARSON DAHLIA ja MORGAN REIN
LAHKUS MEIE ARMAS
Lahkus siit rahutust maailmast meile armas
Juta Cowan
Juta Cowan
sündinud RISTMÄGI * 22. septembril 1945 Simrishamnis, Rootsis † 6. novembril 2021 Torontos, Kanadas PEREKONNAD MILLIGAN TAHK MIHKELSON KOZEL OLUPER
Mälestavad vaikses leinas TOIVO KARJAMA LEIDA PAJUR ERNA MADVARK ASTA VALVUR
Puhka rahus!
Puhka rahus
Suri itaalia magustoidu tiramisu looja Ado Campeol Itaalia meedias tiramisu isaks tituleeritud Ado Campeol suri 30. oktoobril k.a. 93-aastasena. Campeol oli Põhja-Itaalias asuva Treviso linna restorani Le Beccherie omanik. Campeoli pere avas restorani Le Beccherie 1939. a ja Ado
Campeolist sai selle juht pärast Teist maailmasõda. Restoranis töötas ta koos oma naise Alba ja koka Roberto Linguanottoga välja kuulsa itaa lia magusroa tiramisu. Tänaseks üle maailma kuulsust kogunud maius lisati restorani menüüsse 1972. a, kuid pere ei patenteeri nud seda. Sellest ajast on ma gustoitu valmistanud kokad üle maailma. Magustoidu kaasautori, koka Roberto Linguanotto sõnul sün
Ehatare tegevusest Eestlaste puhke- ja põetuskodus Ehatare on koroonapandeemist hoolimata või selle kiuste ikka ka võima luste piires korraldatud meelelahutuslikke üritusi, mis elanike meeleolu üleval hoiavad. Mõistagi arvestatakse igal ajal terviseameti nõudmiste ja nõuannetega. Viimaste nädalate jooksul pakkus suurt elamust septembrikuu lõpus korraldatud garaaži-müük, mis lisaks tore datele emotsioonidele tõi mee le lahutuslike ürituste korral damise kulude katteks sisse üle 800 dollari. Aga külas on käinud ka ,,kuningas Elvis“ oma aegumatute lauludega ja maha on peetud ka meeleolukas ‘babyshower’ lapsepuhkusele jäävatele hooldustöötajatele. Kätte on jõudmas kiire pühadeeelsete toimetuste aeg. Ehatare poolt on lubatud, et nendelt saab soovi korral tellida (pii ratud koguses) jõuluvorste, aga ka kõrvitsasalatit, pohlamoosi ja piparkooke. Selleks palun võtke ühendust Ehatarega (Sirje) tel.: 416-284-0828; epost: jlaane maa@ehatare.ca või sjarvel@ ehatare.ca
dis tiramisu kogemata vanilje jäätise tegemise käigus. Nimelt kukkus kokal veidi mascarpone juustu kaussi, kus olid munad ja suhkur. Sellest tuli välja aga meeldiva maitsega segu. Koo gisisule lisati veel kohvis leo tatud ladyfinger’i küpsised ja peale puistati kakaod. Tiramisu retseptist on loodud arvukalt mugandusi – näiteks kasutatakse koogis rummi või marsaala veini. Originaalretsept on alkoholivaba. (ERR/EE)
Juta Cowan Südamlik kaastunne DAHLIALE ja KARLEENILE Mälestavad KERSTI MATTI perega
Lahkus meie perekonnasõber
Juta (Ristmägi) Cowan Our sincere condolences to DAHLIA, KARLEEN and their families MAAJA, IMBI, EILA, TARMO KERSTI, ELIISE, TUULI, RISTO ELLEN ja LAAS
Lahkus meie ridadest relvavend
Eero Tamm LENNUVÄEPOISID
Kauaaegset armast sõpra
Eero Tamm’e Nüüd jäävad usk, lootus, armastus, aga suurim neist on armastus. I Kor. 13:13
mälestavad sügavas kurbuses ANNI ja ANTS VIIRLAID
Nr. 45
EESTI ELU reedel, 12. novembril 2021 — Friday, November 12, 2021
KIRIKUD
TORONTO EESTI BAPTISTI KOGUDUS
EELK TORONTO PEETRI KOGUDUS
883 Broadview Ave. Toronto M4K 2P9
817 Mount Pleasant Road Toronto, ON M4P 2L1 Tel. 416-483-5847 e-post: stpeterstoronto@rogers.com Kodulehekülg: www.toronto.peetri.eelk.ee
Tel 416-465-0639
Praost Mart Salumäe, tel. 647-340-9271, mobiil 647-273-5858 epost: mart.salumae@eelk.ee Organist Marta Kivik
Pühapäeval, 14. novembril KIRIKUS JUMALATEENIS TUST EI TOIMU. Videopalvus pannakse üles koguduse FBgruppi. Pühapäeval, 21. novembril kell 11.30 SURNUTEMÄLES TUSPÜHA JUMALATEENIS TUS ARMULAUAGA. Pühapäeval, 28. novembril kell 11.30 1. ADVENDI JUMA LATEENISTUS ARMULAUA GA. Jumalateenistusele järgneb leerikooli esimene LEERITUND. Leerikooli saab registreerida koguduse emaili aadressil: stpeterstoronto@rogers.com
TORONTO VANA-ANDRESE KOGUDUS (ELCC, Kanada Ida-Sinod) 25 Old York Mills Rd., North York, ON M2P 1B5 Õp. Kalle Kadakas Talituste küsimustes võib õpetajale helistada ööpäevaringselt: tel.: 416-778-6360, mob 416-727-2384 Epost: op.kadakas@gmail.com Kantselei tel.: 416-923-5172. Juhatuse esinaine Riina Klaas, epost: riinaklaas@gmail.com Koorijuht Heli Tenno
Vaimulikud videomõtisklused koguduse facebooki koduleheküljel: Toronto-Eesti-EvangeeliumiL u t e r i u s u - Va n a - A n d r e s e kogudus-ELCIC VIRTUAALSED JUMALA TEENISTUSED nähtaval VanaAndrese koguduse Facebooki lehelt (vi aadress ülal). Kogu duse liikmetele, kes on regist reerinud oma e-posti aadressi, saadetakse uute teenistuste link e-postiga. Kes pole liitunud koguduse e-posti nimekirjaga, aga soovib seda teha – palun võtke ühendust koguduse õpetajaga. Pühapäeval, 14. novembril kell 1.30 pl JUMALATEE NISTUS. Pühapäeval, 14. novembril kell 10.30 h JUMALA TEE NISTUS EHATARES. Pühapäeval, 21. novembril kell 1.30 pl IGAVIKU PÜHA PÄEV. Vana-Andrese koguduse jõululaud sel aastal JÄÄB ÄRA. Pühapäeval, 28. novembril kell 4 pl. PALVUS SOOME KODUS. VANA-ANDRESE KOGUDU SE LEERIAEG ALGAB püha päeval, 5. detsembril peale
Kodulehekülg: www.tebk.ca e-post: ebcoft@gmail.com Pastor Timo Lige epost: timolige@gmail.com Programmi koordinaator: Marika Wilbiks 416-282-3419 Pianist: Peter Kaups Emeriitpastor: Jüri Puusaag Pühapäevastel jumalateenistustel sünkroontõlge inglise keelde
VIRTUAAL-JUMALAT EE NISTUSED ON NÄHTAVAL TEBK.ca VEEBILEHEKÜL JELT JA YOUTUBE’i KANA LILT „TORONTO EESTI BAPTISTI KOGUDUS“ Pühapäeval, 14. novembril VIRTUAAL-JUMALATEENIS TUS. Pastor Timo Lige jutlus: „Jeesus paadis’’. Muusika Ma rika Wilbiks. Pühapäeval, 21. novembril VIRTUAAL-JUMALATEENIS TUS. Pastor Timo Lige jutlus: „Aeg leinata’’. Muusika Joshua Boutilier. Pühapäeval, 28. novembril ESIMENE ADVENT. LIVE JUMALATEENISTUS TEBK pühamus. Pastorid Timo Lige ja Gunnar Kotiesen. Muusika Elli Kipper ja Alexandra Wilbiks. Sünkroontõlge. Vastavalt hetkel kehtivatele COVID reeglitele, palume LIVE jumalateenistusele eelregistreerida hiljemalt 26. novembriks koguduse e-meili aadressil: ebcoft@gmail.com või jättes sõnumi telefonile 416-282-3419. Eestpalvesoovid võib igal ajal kirjalikult esitada aadressil estochurch@gmail.com ja isiklikult telefoni teel programmi koordinaatoriga ühendust võttes. LÜ H I DALT K AN A DAST
Ontario. Brantfordis, Kanada vanima ja kõige kauem tegut senud endise Mohawki inter naatkooli juures alustati sel nädalal kunagiste õpilaste tähis tamate haudade otsimist. Kool tegutses 1885. a – 1970. a ning igal aastal oli seal k irjas 90-200 õpilast. See on üks mitmekümnest paigast, mis kavatsetakse läbi uurida pärast seda, kui varem sel aastal leiti Briti Kolumbias ja Saskatchewanis endiste koo lide territooriumil üle 1200 tähistamata haua. (CTV/EE) ••• Kanada. Pärast 20 kuud avas USA maismaapiiri Kanadaga. Riiki pääsevad täielikult vaktsineeritud inimesed. Üldine sissesõidukeeld mittevajalikuks reisimiseks kehtis enam kui 30 riigi kodanikele. (CTV/EE)
MÕTE PÜHAPÄEVAKS
Toronto Vana-Andrese Koguduse Õpetaja KALLE KADAKAS
Hiiobi sõnum Iiob 14.1- 6 1. Inimesel, naisest sündinul on lühikesed elupäevad ja palju tüli. 2. Ta tõuseb nagu lilleke ja lõigatakse ära, ta põgeneb nagu vari ega jää mitte püsima! 3. Ometigi pead sa seesugust silmas ja viid mind enesega ühes kohtu ette. 4. Kes võib roojasest teha puhta? Mitte keegi. 5. Kuna tema elupäevad on määratud ja tema kuude arv on sinu käes - sa oled pannud piiri, millest ta ei saa üle minna 6. siis pööra oma pilk tema pealt ära ja jäta järele, et ta kui päeviline oma päevast võiks tunda rõõmu. Iiob ja tema sõnum on olnud loojaile rohkeks inspiratsiooni allikaks. Oratoorium „Hiiob“ on Artur Kapi üks tähelepanu väärsemaid kooriteoseid. Arva takse, et Johan Wolfgang Goethegi on olnud prohvetist inspireeritud: oma Fausti eel mängus on asetanud ta Jumala
Sport
Peeter Olesk teenis MK-finaalis viienda koha Poolas, Wroclawis toimus laskmise MK-finaal, kuhu kutsuti käesoleva hooaja maailma parimad laskurid. Ainsa eestlasena sai võistluskutse Peeter Olesk, kes olümpiakiirlaskmise harjutuses jõudis 579 silmaga kuue parema sekka. Oleski finaaltulemuseks oli 17 tabamust, millega ta sai 5. koha. Võistluse võitis Hiina laskur Li Yuehong 36 tabamu sega. Segapaarisvõistlusel loositi Olesk kokku hiinlanna Xiao Jiaruixuaniga. Kvalifikatsiooni võistlusel saadi parim tulemus, mis viis võistluste finaali. Kuldmedalimatšis kohtuti IndiaTürgi paari Manu BharkerOzgur Varlikuga. Väga tasavägises finaalis võtsid võidu tulemusega 9:7 Bhaker-Varlik. Kolmanda koha sai Saksamaa-Prantsusmaa paar Doreen Vennekamp – Clement Bessaque. (PM/EE)
ADVOKAADID
ja Mefisto nimitegelase Fausti vagadust proovile pannes tema hinge pärast kihlvedu sõlmima. Ka austria kirjaniku Joseph Rothi eesti keeles ilmunud teo ses Hiob (Eesti Raamat 1991), sarnaneb peategelase elu Vana Testamendi Iiobiga. Miks panid mind enesele märklauaks ja miks olen saanud sulle koormaks (Iiob 7.20). Miks jäävad õelad elama, saavad vanaks, võtavad isegi jõudu juurde. (Iiob 21.7) Miks peavad süütud ini mesed kannatama ja jumalakart matute teedel lasuks nagu õnnistus? Need küsimused vae vavad ka tänapäeva juute ja kristlasi. Miks vajab Jumal õnd suseks hirmuäratavaid kõrval teid, süütute kannatust ja süüd? Ons Jumal siis tõepoolest ise valdne kohutmõistjast hirmu valitseja. Milline on küll inimene, kes võiks jääda püsi ma? Inimesele pole antud Jumala tegusid lõpuni mõista. Inimene ei saa siin ilmas ealeski mõist ma Looja suurust ja loominguli sust. Jumal ei ava Hiiobile kan natuste tähendust. Mitte alati pole Jumala halastav sõnum meie kannatustes tabatav. Kas pole meile ka tuttav selline Isa Taevas, kelle tahe jääb meile ta bamatuks, kes jääb meile mõistetamatuks? Ka Iiobi küsi mused ja etteheited puudutavad rohkem inimese kui Jumala loo du ebatäiuslikkust ja inimese nõrkust, tehes see läbi ette heiteid Jumala kohtule. Ometigi pead sa seesugust silmas ja viid mind enesega ühes kohtu ette. (Iiob 14.3) See on Hiiobi ahastav, ometigi loo tust tulvil karje Jumala poole.
Hiiobi sõnum ei jäta meile mingit teist võimalust kui kaevelda Jumala poole lootuses. Hiiobi sõnumi sügavam sisu on ju see, et kõigi meie siinsete kurbade kogemuste kiuste kõneleb selles armastav Issand, Jeesus Kristus, Päästja ja Lunastaja. Tema läbi saab igast Hiiobi sõnumist lootusrikas evangeelium. Kas mitte ristil kannatav Kristus pole meie silmi varjatud Jumalale suunanud. Jumala varjatust kogeb Jeesuski kanna tustes Kolgata ristil. Jeesuse ristisurm õpetab ka meile kan natuste tähenduse seletamatuse kunsti. Mu Jumal, mu Jumal, miks sa mu maha jätsid? (Matteuse 27.46b) on ju sarnane Hiiobi küsimusega – on ju sar nane loendamatute kannatajate küsimusega. Sellest katsumusest pole vaba meist keegi, kes me tõsiselt vaimus tema ristile naal dume. Ja see, kes ülestõusmi sest ilma Suure Reedeta püüab rääkida, unustab kannatuse. Jääb vaid põgeneda armastava Jumala rüppe, kes end Jeesuses Kristuses halastava ja armastava Isana on end ilmutanud. Üksnes usus Jee susesse Kristusesse võime loota, et ükski Hiiobi sõnum pole lõpuni troostitu, ning saab läbi Jeesuse Kristuse lunastuse trööstivaks ja julgustavaks. Vaata, kas ma olen valu teel ja juhata mind igavesele teele! (Laul 139.24) “Ja Issand pööras Iiobi saatuse, kui too palvetas oma sõprade eest, ja Issand andis Hiiobile kahekordselt kõike, mis tal oli olnud. (Iiob 42.10) Aamen.
tellimishinnad KANADAS koos käibemaksuga (GST)
Aastas $160.—; Poolaastas $87.—; Veerandaastas $48.— TELLIMINE I KLASSI POSTIGA (kiripostiga) KANADAS: aastas $190.00, poolaastas $105.00 ja veerandaastas $58.00. USA-s: aastas $210.00; poolaastas $115.00; veerandaastas $67.00. ÜLEMEREMAADES: aastas $285.00; poolaastas $150.00; veerandaastas $80.00. AINULT DIGILEHT: aastas $95.00; poolaastas $50.00, veerandaastas $29.00. Hinnad arvestatud Kanada dollarites. Pangatšekk või Money Order kirjutada EESTI ELU nimele. Tasuda saab ka otse Eesti Elu kontole Northern Birch Credit Unionis või teha e-transfer, kasutades emaili aadressi: eetalitus@eestielu.ca või maksta PayPal’iga Eesti Elu võrgulehe lingil
Tellimine saata
ENN ALLAN KUUSKNE B.M., LL.B.
Advokaat—Notar JUMALATEENISTUST AGRI COLA KIRIKUS, TOPILA HALLIS. Leeriõpetaja Heli Kopti ja õpetaja Kalle Kadakas. Täpsemad teated õpetaja mobiili-numbrilt. Antud ajast olenevalt muudatused vöimalikud.
15
206-20 Holly St. Toronto, ON M4S 3B1
EESTI ELU 3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2
Palun mulle saata EESTI ELU aastaks / poolaastaks / veerandaastaks — tavaline / kiripostiga või digileht alates . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . Tellimise katteks lisan $ . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . siinjuures rahas / tšekiga / rahakaardiga. Tellimine on: uus ❑ uuendus ❑
TEL. 416-480-9582 FAX 416-480-2933
Nimi: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
Vastuvõtt kokkuleppel Eesti Majas või kliendi kodus
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
Aadress / epost: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
16
EESTI ELU reedel, 12. novembril 2021 — Friday, November 12, 2021
Nr. 45
Tellige EESTI ELU! Majandusklubi mardi/pardi-päev Prague restoranis
Eesti Majandusklubil Kanadas (EMK) toimub aasta jooksul mitu traditsioonilist kokku saamist. Oleme tänulikud, et lõpuks saame neid jälle koos pidada, kohtumiste asemel Zoomis. Tänavu peeti mardipäeva lõuna Prague restoranis, mis asub keset parki Scarborough’s. Ilm oli päikesepaisteline ja vaade loodusele imeilus. Oleks ilma poolest võinud õues rõdu peal istuda, aga herilased ei lubanud. Kohale saabumisel tervitas klubi esimees Väino Einola kõiki vahuveiniga. Tänavu aastal jäid pardid ellu. Restoran pakkus nende asemel kolmekäigulise maitsva lõuna, kus peatoiduks taldri kusuurune vasikalihašnitsel. Sõõgipalve pidas juhatuse liige Anne Altosaar. Järgnes elav jutuajamine ja mõttevahetus. Pärast ühistlõunat võeti traditsiooniline grupifoto. Lõbus meeleolu jättis osavõtjatele tahte samas vaimus koosviibimisi jätkata. Tekst: ANNE ALTOSAAT Foto: VÄINO EINOLA
Sündmuste kalender • Pühap., 14. nov. kl 2 p.l. LOENG. LAUR VALLIKIVI ,,Nenets Reindeer Nomads in Early 21st Century“ ja FIL MILANASTUS Liivo Niglas ,,The Brigade“, VEMU You Tube’i kanalil Eesti Õppetöö Keskuse korraldusel. • KONTSERDID: PUULUUP reedel, 19. nov. kl 8 õ Cotton Factory’s Hamiltonis; laup., 20. nov. kl 3 p.l. Paradise Theatre’is Torontos. • Kolmap., 24. nov. kl 7 õ LOENG. Laara Fitznor (Uni versity of Manitoba) ,,Indi genous voices speaking back to colonial impacts through the power of story“ Zoomis - ID: 884 8332 1273; (ingl.k.) VEMU korraldusel.
Teadaanne – tähtraamat 2022 Koostamisel on „Eesti Elu“ 2022 Tähtraamat/Kalender. Palume teie abi, et kalender/tähtraamatus ilmuvad organisatsi oonide/institutsioonide nimed, esindajad, nendega seonduvad aadressid jms. oleksid õiged. Palun teatage muu datustest/parandustest „Eesti Elu“ kontorisse hiljemalt 25. novembriks k.a. Palun saatke ka oma organisatsiooni tegevuskava või olu lisemate sündmuste toimumise aeg. Organisatsioonide tege vuskalender trükitakse tähtraamatus ja see aitab koordineeri da, et suuremate kogukonna ürituste toimumine ei langeks sa madele aegadele. Informatsioon saatke palun aadressil: 3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2; epost: eetalitus@eestielu.ca; tel. 416733-4550. Kui soovite kuulutust tähtraamatusse, palun võtke ühendust Eesti Elu kontoriga või Ilme Lillevars, tel. 416-994-5748, epost: ilillevars@sympatico.ca
• Pühap., 28. nov. kl 1 p.l. EMAKEELSE TARTU ÜLI KOOLI 102. aastapäev (loeng + film) VEMU YouTube’i kanalil. • Neljapäeviti kl 3-4 p.l. LÕBUSA PÄRASTLÕUNA JUTUTUBA telefoniga või Zoomis. Registr.: Maimu Mölder, 416-421-3812. • Edgar Marteni mälestusele pühendatud KOOLIPÄRIMUSE KOGUMISVÕISTLUS kanada eestlastele – tähtaeg pikendatud novembri lõpuni 2021. • Neljapäeviti (kuni 9. dets.) kl 6-6.40 õ 8-nädalane T.E.S. TÄIENDUSKOOLIDE EESTI LASTEAIA VIRTUAALPROG RAMM, registr.: eestikool.ca
Tartu College’i laenuraamatukogu Tartu College’i laenuraamatukogu on alates 26. oktoobrist avatud – teisipäeviti kell 12–3 ja neljapäeviti kell 11–1. Külastajad peavad olema topeltvaktsineeritud ja kandma maski. Olete oodatud ja teretulnud!
Tutvu • Loe • Kommenteeri
www.eestielu.ca