Eesti Elu / Estonian Life No. 46 | November 19, 2021

This newspaper was mailed on Friday, November 19, 2021

Kommentaarid ja arvamused (lk. 5)

Estonian Life English Language Supplement (p. 8–10)

Alates / since 2002 Nr. 46, 2021

Reedel, 19. novembril — Friday, November 19

www.eestielu.ca

Postal Agreement No 40013472

Üksiknumbri hind: $4.00

Piret Noorhani pälvis välisministeeriumi teeneteristi 16. novembril tunnustas välisminister Eva-Maria Liimets välisministeeriumi teeneteristidega kolleege ja koostöö­ partnereid nende suure pa­­ nuse eest Eesti välisteenistusse ja välispoliitika tegemisse ja seeläbi Eesti riiklusesse. „Eesti välispoliitika suurim vara on inimesed. Välis­ minis­ teeriumi 103. sünnipäeva puhul peame meeles ja täname neid kolleege ning koostööpartnereid, kelle panus Eesti välisteenis­ tusse, meie välispoliitika teosta­ misesse ja seeläbi Eesti riiklu­ sesse on olnud enam kui ­märkimisväärne. Just nemad on välja teeninud välisministeeriu­ mi kõrgeima tunnustuse – välis­ ministeeriumi teeneteristi,“ ütles Eva-Maria Liimets.

Välisministeeriumi I klassi teeneterist omistatakse erakord­ sete teenete eest Eesti huvide edendamisel maailmas, Eesti iseseisvuse või Eestile olulise ­ rahvusvahelise koostöö eden­ damisel.

I klassi teeneteristi pälvisid: Toomas Hendrik Ilves, kes on olnud üks mõjukamaid taasise­ seisvunud Eesti välispoliitika teostajaid ning kelle teened Eesti Euro-Atlandi integratsioo­ ni elluviimisel ja Eesti huvide eest seismisel nii suursaadiku,

tiivse ja nähtava töö eest suur­ saadikuna Euroopa Liidu ala­ liste esindajate komitees ning märkimisväärse töö eest laiema avalikkuse teavitamisel Euroopa Liidu sõlmküsimustest.

Anett Kontaveit ja Paavo Järvi – seoses erakordse panusega Eesti nähtavuse suu­ rendamisse maailmas.

Anneli Ohvril – maailma­ koristuspäeva idee eduka reali­ seerimise eest. välisministri kui Eesti Vabariigi presidendina on olnud erakord­ sed.

Christoph Heusgen – teenekas Saksamaa diplomaat, liidukantsler Angela Merkeli pikaajaline välisnõunik, keda ­ tunnustatakse väga tulemusliku koostöö eest läbi aastate nii ka­ hepoolsetes suhetes Saksa­ maa­ ga kui ka Saksamaa esindajana ÜROs aastail 2017–2020.

Jaak Treiman – Eesti ­aukonsul Los Angeleses, kes on olnud selles ametis 35 aastat, olles seega andnud oma panuse nii Eesti omariikluse taasta­ misse kui ka selle hoidmisse.

Välisministeeriumi II klassi teeneterist: Marten Kokk – väga ak­

Välisministeeriumi III klassi teeneteristiga tunnustati 14 isikut, teiste hulgas VEMU peaarhivaari Torontos Piret Noorhani väga hea töö eest Eesti pärandi talletamise ja kul­ tuuri tutvustamise eest Kanadas.

Sama autasu said veel: Gert Antsu; Pascale Bonnard; Ulrich Holstein-Holsteinborg; Kadri Humal Ayal; Anne Jagminiene; Celia KuningasSaagapakk; Aimar Köss; Merje Laht; Laura Pakaste; Peep Pillak; Reka Putnoky; Kristi Raik; Tanel Sepp.

Välisministeeriumi teene­ teristid antakse üle tuleval aas­ tal, kui koroonaviiruse olukord võimaldab pidulikke koosviibi­ misi korraldada. (VMPT/EE)

Euroopa Liidu filmifestivali avamine Ottawas Ülle Baum Bytowne kinoteatri saal tervitas 12. novembri pärastlõunal üle pika aja jälle Kanada pealinna filmisõpru, kui oli Ottawas 12. – 28. novembril toimuva Euroopa Liidu vir­ tuaalse filmifestivali avamine ,,EXPERIENCE EUROPE WITHOUT THE JETLAG“ loosungi all.

Kuigi seoses koroonaviiruse pandeemia reeglitega oli kutsu­ tud vaid piiratud arv külalisi sellele haruldasele avaüritusele, oli saalis elav meeleolu. Kanada filmiinstituudi tegevdirektor Tom McSorley esines optimist­ liku sissejuhatava kõnega ja tut­ vustas kõiki esinejaid. Ta ütles, et iga-aastane Euroopa Filmi­ festival (EUFF) toob traditsioo­

Kanada filmiinstituudi tegevdirektor Tom McSorley.

Foto: ©Ülle Baum

Euroopa Liidu suursaadik Melita Gabric.

Foto: ©Ülle Baum

niliselt pühade eelsel perioodil vaatajani Euroopa filmikunsti paremiku. ,,The EUFF is always a great opportunity to get in some substantial pre-holiday season cinematic travel to more than two dozen European Union destinations. We hope you enjoy your travels. Bon voyage and bon cinéma!“ ütles hr. Mc­ Sorley. Seejärel võtsid sõna Euroopa Liidu suursaadik Melita Gabric ja uus Sloveenia suursaadik Andrej Gregor Rode.

Euroopa Liidu eesistuja riik on praegu Sloveenia ja festivali avafilmiks oligi Slo­ vee­ nia tun­ tud filmikunstniku Darko Sinki film ,,Inventory“, mida näidati originaalkeeles. Kõiki filme saab vaadata virtuaalselt üle kogu riigi ja EL filmifestivaliga saab lähemalt tutvuda veebile­ hel www.euffonline.ca Eestit esindab sel festivalil 25.-26. novembril Rain Rannu mängufilm ,,Ükssarvik“ (2019).

Head vaatamist!

Foto: Birgit Püve

Arvo Pärt pälvis Saksa riigi Teeneteordeni suurristi Saksamaa Liitvabariigi president Frank-Walter Steinmeier andis helilooja Arvo Pärdile Saksamaa Liitvabariigi Tee­ neteordeni suurristi (sks Großkreuz, ingl Grand Cross of Merit). Autasu on tunnustus ja tänu Arvo Pärdile panuse eest kaasaegsesse klassikalisse muusikasse ning saksakeelsete tekstide kasutamise eest paljudes teostes.

Ordeni andis eelmisel nädalal Arvo Pärdi Keskuses toimu­ nud kohtumisel üle Saksamaa Liitvabariigi suursaadik Ees­ tis Christiane Hohmann.

Helilooja Arvo Pärt elas pärast 1980. aastal läände emigreerumist ligi 30 aastat ­ Saksamaal Berliinis ning sel perioodil valmis põhiosa tema suurteostest, kaasa arvatud „Berliner Messe“, mis on loodud 1990. aasta mais Ber­ liinis toimunud 90. Sak­ samaa katoliku kiriku päeva­deks – esi­ mesteks pärast Berliini müüri langemist. Samast ajajärgust pärineb ka üks Arvo Pärdi olulisemaid saksakeelseid koo­ ­ rit­ sükleid, liturgilisel tekstil

põhi­ nev „Sieben MagnificatAnti­phonen“ (1988/1991), mille tellis Berliini RIAS Kammer­ koor oma 40. aastapäeva puhul.

Saksamaal sai alguse ka he­ lilooja tänaseni kestev koostöö tunnustatud produtsendi Man­ fred Eicheriga, kelle plaadifirma ECM egiidi all on ilmunud hul­ galiselt Arvo Pärdi teoste esma­ salvestisi ning autoriplaate.

Arvo Pärdi hilisemast loomin­ gust on saksakeelsele Meie Isa palve tekstile loodud „Vater unser“ (2005/2011), mis on ­ pühendatud paavst Benedictus XVI-le.

Saksamaa Liitvabariigi Tee­ neteordenit (sks Verdienstorden der Bundesrepublik Deutsch­ land, ingl Order of Merit of the Federal Republic of Germany) antakse välja alates 1951. aas­ tast, mil sellele pani aluse riigi president Theodor Heuss.

Tegemist on Saksamaa ainsa riikliku ordeniga, millega tun­ nustatakse nii Saksamaa kui ka välismaa väljapaistvaid isikuid, kellel on suuri teeneid Saksa­ maa poliitika, majanduse ja kul­ tuuri arengus. (Arvo Pärdi Keskus)

Looduskatastroof Briti Kolumbias KANADA, BRITI KOLUM­ BIA. Provintsivalitsus kuulutas kolmapäeval välja eriolukorra seoses suure loodusõnnetusega – nädalavahetusel ja esmaspäeval sadanud rekordiline vihm provintsi edela­ osas tõi kaasa suuri uputusi ja mudalaviine; tuhanded ini­me­ sed on pidanud mitmetes piirkondades evakueeruma oma kodudest ning häiritud on hädavajalikele teenustele ligipääs; suletud on kõik neli kiirteed, mis ühendavad Lower Mainlandi ülejäänud provintsiga.

On teatatud ühest inim­ ohvrist ning vähemalt kahest kadunust, provintsi ametnike sõnul on eeldatav, et surmajuhte võib tulla veelgi. Surnud või hädaohus on ka tuhanded farmi­ loomad ning juhtunu on ka ­põllumajanduslik katastroof.

Käimas on suured taasta­ mistööd. Kanada peaminister Justin Trudeau on lubanud provintsile igakülgset abi, sa­ muti on saadetud appi kait­ sejõudude liikmeid, kes tööta­ vad koos kohalike jõududega pääste- ja taastamistöödel.

(Lüh. CBC)

2

EESTI ELU reedel, 19. novembril 2021 — Friday, November 19, 2021

Nr. 46

President Kersti Kaljulaid sai Lastekaitse Liidu aumärgi

3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2 Can.Post Registration No. 10692 • Agreement No 40013472 We acknowledge the financial support of the Government of Canada through the Canada Periodical Fund (CPF) Aid to Publishers for our publishing activities.

Talitus/Toimetus: 416-733-4550

Fax: 416-733-0944 E-mail: eetoimetus@eestielu.ca editor@eestielu.ca eetalitus@eestielu.ca Website: www.eestielu.ca Väljaandja: Tartu College kirjastus Asutaja:

Elmar Tampõld

Tegevtoimetaja: Kai Kiilaspea Toimetajad:

Laas Leivat Kaire Tensuda

Reporter-toimetaja: Eerik Purje Talitus: Avatud esmaspäevast reedeni 9.00-16.00.

Tellimishinnad: Kanada: • Ajaleht: 1 a. $160.00, 6k. $87.00, 3k. $48.00.

• Kiripostiga: 1a. $190.00, 6k. $105.00, 3k. $58.00.

USA: • 1a. $210.00 CAD, 6k. $115.00 CAD, 3k. $67.00 CAD Ülemeremaadesse: • 1a. $285.00, 6k. $150, 3k. $80.00.

Ainult digileht: 1a. $95.00, 6k. $50.00, 3k. $29.00.

Aadressimuudatused: $1.50 Üksiknumbri hind: $4.00 Digileht Eesti Elu kodulehelt: www.eestielu.ca

KUULUTUSTE HINNAD: 1 toll ühel veerul: leinakuulutused $13.00, ärikuulutused $15.00, ürituste kuulutused $16.00+HST 13%.

Kuulutusi võetakse vastu talituse lahtioleku aegadel.

Kuulutused palume saata hiljemalt kella 10-ks neljapäeva hommikul.

Toimetusel on õigus kaastöid lühendada, redigeerida ja keeleliselt korrigeerida.

Autorite seisukohad ei pruugi ühtuda toimetuse omadega.

Artiklis esitatud faktide õigsuse eest vastutab autor.

Toetust ostes Poliitikutel, eriti neil, kes on vasaktsentristid, on kombeks maksumaksja rahadega toetust osta. Neid on valitud valitsema, mitte raha laristama. Ottawas praegune vähemusvalitsus on selles kahtlemata süüdi; Washingtonis käitutakse samamoodi. Üllatavalt on president Joe Bideni populaarsus langenud peaaegu samale tasemele kui ta eelkäija nadiir. Ehk selle tõttu on ta keskendunud majandusele – millega Donald Trump, ärimehena väga kenasti toime tuli. Esmaspäeval kirjutas Biden alla seaduseelnõudele, mis keskenduvad infrastruktuurile. Tohutu suurte kulutus­ tega. Selleks, et Ühendriikide maanteid, sildu, raudteid, ühistransporti uuendada, on eelarves enam kui triljon dollarit. See oleks miljon miljonit, 1 12 järgneva nulliga. Arv, mis on selline, et pähe ei mahu.

See pole esimene selline suur otsus. President Eisenhower, möödunud sajandi keskpaigas, suunas samuti tohutuid rahasid kiirteede, magistraalide ehitamisele. Kuid see oli rahu ajal, sõjajärgses optimistlikus USAs. Hetkel aga riigi majandus tuigub, tänu just koroonaviiruse mõjudele. Ning Eisenhoweri ajal oli Ameerika kahtlemata maailma võimsam riik, ka majanduslikult. Nüüd aga ähvardab Puna-Hiina globaalselt esikohale astuda.

Bideni toetus on langenud just selle tõttu, et tal pole olnud suuri saavutusi. Küünik vaatab kalendrisse, teades et varsti on vahevalimised. Kongressis kaotaksid demokraadid päris mitu kohta.

Edward Keenan, ehk parim Toronto Stari kolumnist kirjutas teisi­ päeval lehte detailse loo Washingtonist, tuues esile palju fakte, mida mujal meedias pole esitatud. Näiteks vaid 39% arvavad, et Biden tegutseb majandussfääris hästi. Tervenisti 70% viimases üleriiklikus gallupis leiavad, et majandus lonkab.

Kaitseväe juhataja Martin Herem (par.) Prantsusmaal.

Foto: mil.ee

Eesti Kaitseväe juhataja pälvis Prantsusmaa Auleegioni ordeni Eesti kaitseväe juhataja kind­ ralleitnant Martin Herem viibis möödunud nädalal töövisiidil Prantsusmaal, kus talle omistati Auleegioni komandöri klassi orden.

Kindralleitnant Herem pälvis ordeni Prantsusmaa kaitseväe juhatajalt kindral Thierry Burkhardilt suurepärase koostöö eest, Eesti kaitseväe panuse eest Euroopa ja rahvusvahelise jul­ geoleku tagamisel ning Saheli piirkonna mässutõrjeoperat­ sioonil.

Kahepäevase töövisiidi käi­ gus kohtus kindralleitnant Herem oma Prantsuse kollee­

giga, külastas Prantsusmaa küberväejuhatust ning arutas kujunenud julgeolekuolukorda Euroopas ja Aafrikas.

1. augustil 2014. aastal ala­ nud Prantsusmaa juhitud operat­ siooni Barkhane eesmärk on toetada viie Saheli regiooni riigi (Mauritaania, Mali, Burkina Faso, Niger, Tšaad) võitlust rel­ vastatud terroristlike rühmituste vastu. Operatsioonil osalev Eesti üksus paikneb Prantsus­ maa baasis Nigeri jõe kaldal Gao linnas, kus teenib üle 1500 sõjaväelase erinevatest riikidest.

Eesti üksuse peamised ülesan­ ded patrullimine, baasikaitse ja kiirreageerimine. (KVPST/EE)

Eesti peakonsulaat San Franciscos tänas koostööpartnereid ning võõrustas aukonsulite aastakohtumist Eesti peakonsulaat San Franciscos võõrustas 15.–16. novembrini Eesti Ameerika Ühendriikide aukonsulite aastakohtumist. Sündmuse pea­ külaliseks oli Eesti suursaadik Ameerika Ühendriikides Kristjan Prikk.

15. novembril toimus ka Eesti suursaadiku Ameerika Ühendriikides Kristjan Priki ja peakonsuli San Franciscos Ann Hänni vastuvõtt Ameerika Ühendriikide lääneranniku kol­ leegidele ja koostööpartneritele, Eesti aukonsulitele Ameerika Ühendriikides ja Eesti kogu­ konna esindajatele.

Vastuvõtul anti üle välis­ ministri tunnustused kahele Eesti aukonsulile. Pidulikult tänati Eesti endist aukonsulit San Franciscos Richard Allan Horningut, kelle volitused Eesti esindamisel piirkonnas lõppesid

2019. a lõpus San Franciscos Eesti diplomaatilise esinduse käivitamisega. Eesti aukonsulile Los Angeleses Jaak Treimanile anti üle välisministeeriumi sinise emailiga hõbemärk era­ kordselt pikaajalise ja pühen­ dunud teenistuse eest.

Peakonsulaadi rajamist San Franciscos alustati 2019. a lõ­ pus. Peakonsulaadi tööpiirkonda kuulub 13 USA läänepoolset osariiki ning peamisteks ülesan­ neteks on Eesti ja Ameerika Ühendriikide lääneranniku va­ heliste majandussuhete eden­ damine ja konsulaarteenuste ­osutamine. Peakonsulaadi koos­ seisus on ka Eesti Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse välisin­ vesteeringute keskuse esindaja.

Eestil on praegu Ameerika Ühendriikides 13 aukonsulit.

(Allikas: välisministeerium)

See rahaline süst pole ainus ambitsioonikas plaan USAs. Kui Biden lausus esmaspäeval, et rahaline süst toob töökohti, just nagu Eisenhoweri ajal, siis ei saa aru, miks on $1,75 triljonit kavas suunata sotsiaalse ja kliimamuutuse oluordade parandamiseks.

Esimesest saab ehk aru, arvestades kuivõrd polariseeritud riik on.

Mida kinnitasid mullused mässud, ülestõusud. Teisega aga on raske õigustada tohutut väljaminekut, kui maailma suuremad reos­ tajad Aasias ei jälgi eeskuju.

Biden lausus, et ameerikaste elu saab ainult paremaks sea­ duseelnõu järgselt. Ning et poole sajandi pärast vaadatakse sellele ajaloolaste poolt kui päevale, mil USA võitis tagasi praeguse sajandi. Poliitikute juttu ei saa usaldada. Suured kulutused ei tähenda ometi olulisi muutusi, vaid ehk ainult valijate toetuse ostmist.

TÕNU NAELAPEA

Jaak Treimani tunnustamine teenetemärgiga suursaadik Priki poolt.

Foto: välisministeerium

Eesti Lastekaitse Liiu korraldatud traditsioonilisel aastakonverentsil ,,Kuidas elad, Eestimaa laps?“, anti üle aumärk president Kersti Kaljulaidile tema panuse eest laste ja perede heaolusse nii riigi presidendina kui ka läbi oma isikliku eeskuju. ,,Kersti Kaljulaid on olnud rahva keskel, kuulates nii laste, noorte kui lastevanemate rõõme ja muresid,“ ütles Eesti Laste­ kaitse Liidu juhataja Varje Ojala.

Tema sõnul on Kaljulaid andnud nii suurte kui väikeste sõnadele ja mõtetele jõudu juurde ning vajadusel juhtinud julgelt avalikkuse tähelepanu­ erinevatele kitsaskohtadele.

(PM/EE)

Isamaa algatas riigipiiri seaduse muutmise eelnõu Isamaa fraktsioon algatas kolmapäevasel riigikogu istungil eelnõu, mis loob õigusliku aluse massilise ebaseaduslike piiriületuste või piiriületuste katsete tõkestamiseks ja piiri ületanud välismaalaste tagasisaatmiseks välisriiki, kust või mille kaudu nad Eestisse saabusid.

Eelnõu kohaselt on massilise ebaseadusliku piiriületuse katse korral politsei- ja piirivalvea­ metil julgeolekukaalutlustel ko­ hustus see tõkestada ning keelduda rahvusvahelise kaitse taotluste vastuvõtmisest. Eba­ seaduslikult piiri ületanud välis­ maalased tuleks tagasi saata välisriiki, kust või mille kaudu nad Eestisse saabusid.

Alates suvest on Valgevene korraldanud massilisi inimeste ebaseaduslikke piiriületuse kat­ seid Läti, Leedu ja Poola vastu ning seeläbi destabiliseerinud olukorda kogu regioonis. Kõne­ alust agressiooni on nimetatud üheks tõsisemaks julgeoleku­ ohuks pärast külma sõda.

(PM/EE)

Eesti reservväelased hakkavad tugevdama Eesti idapiiri Kaitsevägi teas, et kutsub va­ litsuse otsusega ligi 1700 reservväelast lisaõppekogu­ nemisele Okas 2021. Õppuse käigus rajatakse idapiirile kuni 40 kilomeetrit ajutist tõket. Lõiketraadist tõke paigaldatakse kuni kümnesse kohta, kus politsei- ja piiri­ valveameti (PPA) hinnangul on ebaseadusliku piiriületuse risk suurem.

Ajutise tõkkena kasutatakse kaitseväe lõiketraati, mida on kokku ca 120 kilomeetrit ja see paigaldatakse kolmekordsena.

Kokku saab rajada kuni 40 kilo­ meetrit tõket ja ehituse fookus on maismaapiiril. (PM/EE)

Nr. 46

EESTI ELU reedel, 19. novembril 2021 — Friday, November 19, 2021

3

Korp! Sakala hiljutisel kommersil oli osalejate tuju hea. Üleval keskel, koos teiste kohustuste täitjatega, esimees vil! Allan Meret rapiiriga ja paremal kommersikõne pidaja vil! Madis Kreem. Allpool mõned Toronto eestlaskonnas tuttavad näod.

Fotod ja kollaaž Andres Raudsepp

Korporatsioon Sakala tähistas oma aastapäeva Reedel, 12. novembril tähistas korporatsioon Sakala Toron­ tos vennastuspeoga Tartu College’is oma aastapäeva.

Korp! Sakala ametlik asuta­ mispäev on 14. nov. 1909. Mis teeb kohaliku sündmuse olu­ liseks, on kahetsusväärne seik, et Eestis jäi koroonaviiruse tõttu vastav ametlik tähistamine ära, olles loodetavasti edasi lükatud kunagisele kuupäevale tulevi­ kus. Toimusid küll õlleõhtud nii Tartus kui Tallinnas, mis tähis­

tasid ajaloolist kuupäeva.

Kohalik sügiskommerss algas koosolekuga, mida juhatas korp! Sakala senior vil! Allan Meret, kes kinnitas, et Sakala jätkab oma tegevust veel jõu­ lueelse koosviibimisega. Ame­t­ likul istumisel pidas kom­ mersikõne kirjatoimetaja vil!

Madis Kreem ja toimus hoogne vennastuspidu covid’i tõttu tek­ kinud vajalike kohandamistega.

Pärast vennastust toimusid ka

Eesti 200 toetus tõusis EKREga võrdseks

kaotasid kuu varasemaga võrreldes toetust, samas tõusis parlamendivälise erakonna Eesti 200 reiting.

Hiljutisest ERRi tellitud Turu-uuringute üle-eestilisest küsitlusest selgub, et Refor­mi­ erakond ja Eesti Konserva­ tiivne Rahvaerakond (EKRE)

Kõige populaarsem on jät­ kuvalt Reformierakond, mida toetab 21% vastajatest, EKREt toetas novembris 19 % vasta­ jaist.

S P ORT

Kontaveit lõpetas WTA aastalõputurniiri teisena Eesti esireket Anett Kontaveit (WTA 8.) pidi Mehhikos Guadalajaras peetud WTA finaalturniiril tund ja 39 minutit kestnud tiitlimatšis tunnistama Garbine Mugu­ ruza (WTA 5.) 6:3, 7:5 pare­ must.

Nagu alagrupimängus Mugu­ ruza vastu, otsustasid sellegi mängu saatuse lihtvead, mida Kontaveit tegi koguni 39 Muguruza 25 vastu. ,,See matš kindlasti ei olnud selline, nagu ma oleks soovinud täna, aga kui vaadata suuremat pilti, siis ma võin väga-väga uhke olla selle üle, mis ma olen saavutanud. Ma sain siia turnii­ rile viimasena ja jõudsin lõpuks finaali ning kaotasin napis män­ gus. Ma olen väga õnnelik, et

suutsin seda teha ja mul on väga uhke tunne, et suutsin siia turniirile ennast mängida. Nii palju mänge järjest võita ja see hooaja lõpp oli tõesti uskuma­ tult hea minu jaoks. Sel hooajal sai täidetud erinevaid eesmärke, mis mul juba aastaid seatud oli,“ vahendas ERR Kontaveiti Guadalajaras antud intervjuud Delfi Spordile. (D/ERR/EE)

Anett Kontaveit.

Foto: P. Põldre

cantused ja uhke einelaud.

Korp! Sakala ootab huviga oma ja teiste vanemate korpo­ ratsioonide ruumide jätkuvat remonti, mille põhiline osa on ­ juba lõpetatud. Sakala liikmed on ajalooliselt seotud Tartu College’i asutamisega, kuna nende auvilistlane Elmar Tampõld oli see, kes tegi vas­ tava ettepaneku juba aastal 1967, olles järgnevalt pikemat aega asutuse esimees. (AR)

EKRE kõrvale tõusis Eesti 200 sama toetusprotsendiga.

Esikolmikule järgnevad Kes­k­ erakond (17%), Sotsiaal­demo­k­raatlik Erakond – SDE (10%) ja Isamaa (9%). Ülejäänud erakondade toetus jääb allapoole valimiskünnist: Rohelisi toetab kaks protsenti, Eesti Tulevikuerakonda ning muid erakondi alla ühe protsen­ di valijatest, kolm protsenti annaks oma hääle üksikkan­ ­ didaadile.

Kokkuvõttes toetas novemb­ ris nii koalitsioonierakondi kui ka opositsioonierakondi 37% valijaist. (PM/EE)

Põltsamaa loss saab uue näo Põltsamaa lossikompleksi ula­ tusliku rekonstrueerimise käigus ehitatakse lossi väravamaja külastuskeskuseks, torni tuleb vaateplatvorm, korrastatakse ka lossihoov ja rajatakse uus laulu­ lava.

Põltsamaa Vallavara juhatuse liige Lembit Paal ütles uudiste­ saatele ,,Aktuaalne kaamera“, et külastuskeskus valmib järgmise aasta juulis, aasta hiljem lõpe­ vad tööd konvendihoones, kuhu rajatakse korruseid ühendavad galeriid ja pääs lossitorni vaateplatvormile. (PM/EE)

JÕULUTERVITUSED 2021 Eesti Elu paber- ja võrgulehe kaudu Eestlaste Kesknõukogu Kanadas (EKN) korraldusel.

Saatke oma jõulutervitused Eesti Elu paber- ja võrgulehe kaudu! „Soovime sugulastele, sõpradele, tuttavatele ja kõikidele rahvus­kaaslas­tele üle maailma rõõmsaid jõulu­pühi ning soovide ja lootuste täitumist 2022. aastal!“ Jõulutervituste/annetuste alammäär: üksikisik – $15, perekond – $20.

Oma nimed saab isiklikult kirja panna epost: kairihemingway@gmail.com või Eesti Elu kontoris, tel 416-733-4550, epost: eetalitus@eestielu.ca Tšekid saata: EKN, Kairi Hemingway, 304 Soudan Ave, Toronto, ON M4S 1W5; etransfer: kairihemingway@gmail.com Nimede kirjapanemise viimane tähtpäev: 14. detsember 2021

EL eraldas 700 000 eurot humanitaarabiks migrantidele Valgevene piiril Euroopa Liit eraldas sel nädalal 700 000 eurot humanitaa­r­ abiks Valgevene piiril olevatele migrantidele, teatas Euroopa Komisjon kolma­ päeval oma avalduses. ,,Vastates palvele, eraldas Euroopa Komisjon 200 000 eurot humanitaarabina Punase ­ Risti ja Punase Poolkuu Ühin­ gute Rahvusvahelisele Föderat­ sioonile (IFCR). Rahastus on osa EL-i panusest IFRC-i ka­ tastroofifondi. See aitab IFRC-l ja Valgevene Punasel Ristil viia piirile vajalikku abi, sealhulgas toitu, hügieenitarbeid, tekke ja esmaabipakke,“ on avalduses kirjas.

Lisaks saadab EL 500 000 eurot humanitaarabina ning on raha saatmiseks praegu kontak­ tis humanitaarabi partnerorgani­ satsioonidega. (PM/EE)

Välisministeerium loobus eesti keele eksperdist Välisministeerium kaotas eesti keele eksperdi töökoha, kelle ülesandeks oli kontrollida Eesti riigi nimel sõlmitud välislepingute tõlgete vasta­ vust eesti kirjakeele normi­ dele.

Eksperdi tööülesandeks oli kontrollida kooskõlastusringile saadetud või valitsuse istungile esitatud välislepingute tõlkeid lähtuvalt eesti kirjakeele nor­ mist ning välisministeeriumi tõlkejuhisest.

Välisministeerium rõhutas oma kirjas teistele ministeeriu­ midele, et kõik ministeeriumid on välislepingute eestikeelsete tekstide kõrge keelelise kvali­ teedi tagamiseks kohustatud vandetõlgilt tõlketöö vastuvõt­ misel kontrollima töö vastavust nõuetele, sealhulgas terminoloo­ gilist korrektsust, keelelist sel­ gust, teksti korrektsust ning va­ jadusel tegema teksti vajalikud muudatused või paluma muuda­ tused teha vandetõlgil.

(ERR/EE)

4

EESTI ELU reedel, 19. novembril 2021 — Friday, November 19, 2021

Nr. 46

HOMSA ühendab diplomaatide abikaasasid Ülle Baum Esmaspäeval, 8. novembril said Euroopa suursaadikute abikaasade grupi liikmed kokku Ottawa Rockcliffe Parki linnaosas asuvas Iirimaa suursaadiku Eamonn McKee residentsis. Nimelt toimus siin sügisene ,,welcome“ kohvihommik, mida lahkesti võõrustas Iirimaa suursaa­ diku abikaasa Mary Rae McGillis-McKee. Kohale olid tulnud ka uued hiljuti Euroopast Kanadasse saabunud Itaalia, Islandi, Sloveenia ja Hispaania suursaa­ dikute abikaasad. Ürituse üheks eesmärgiks oli tutvustada neile organisatsiooni Heads of the Mission Spouses Association (HOMSA) ja jagada informat­ siooni diplomaatide abikaasa­ dele ametlikult organiseeritud ürituste kohta.

Seoses piirangutega oli osalejaid 20. Kohal oli ka UusMeremaa suursaadiku abikaasa Sarah Harvey, kes täidab juuli­ kuust alates HOMSA presidendi kohustusi. Selle vabatahtliku

o­ rganisatsiooni juhtkomitees on viis regionaalset gruppi ja prae­ gu on HOMSA Euroopa grupp Eesti suursaadiku abikaasa Piret Lukk’i ning Leedu suursaadiku abikaasa Dorota Skusevičiene juhtimise all. ,,Seega on Balti­ kum teiste riikide seas hästi ­esindatud HOMSA juhtkomitee töö kaudu,“ ütles pr. Lukk, kes on täitnud Euroopa grupi viitse­ presidendi kohustusi juba 2020. aasta märtsist alates. Piret Lukk oli ka üks selle novembrikuu ürituse korraldaja. Ta toonitas, et sel diplomaatide abikaasade organisatsioonil on jätkuvalt tähtis funktsioon. ,,Vaja on leida uusi võimalusi, et inimesi ühen­ dada ja toetada,“ rõhutas pr.

Lukk ning lisas: ,,See oli väga oluline silmast silma kohtumine nii uutele kui ka vanadele liik­ metele peale pikka piirangutega virtuaalsete kohtumiste aega.

Kõik olid rõõmsad ja tänulikud korraldajatele. Arutati tulevasi tegevusi Ottawas ja vahetati informatsiooni. Samuti oli või­ ­ malus tutvuda ka uue HOMSA presidendiga.“ Diplomaatide abikaasadel on

EESTI SPORDIS ON JUTUKS...

Anett Kontaveit hiilgas WTA finaalturniiril Eesti tennisel on ajaloos saa­ vutusi (mõni Grand Slami veerandfinaal ja WTA turnii­ rivõit, Toomas Leiuse ja Anett Kontaveidi Wimbledoni noorte­ tiitlid jne), aga nüüd on Anett Kontaveit WTA aastalõputur­ niiril tõstnud lati enneolematult kõrgele. Ja eestlannat nähti seal koguni ühe esikohasoosikuna!

Kontaveit püsis tänavu suvel maailma edetabelis 20. koha kandis, kuni leidis uueks tree­ neriks venelase Dmitri Tursu­ novi. Kes ei ehitanud Anetti ümber, aga andis kuidagi ta mängule enesekindlust ja vaba­ dust. Ning Kontaveit võitis alates augustist oma seni ainsale WTA turniirivõidule lisaks sama kategooria võidud Clevelan­ dis, Ostravas, Moskvas ja lõpuks Rumeenias. Sellega täitis Anett eesmärgi tõusta WTA aasta ede­ tabelis kaheksa parema sekka ning mängida WTA finaal­ turniiril, mida eestlased on seni vaid telerist vaadata saanud.

Merest 1,5 km kõrgemal Guadalajaras, kus turniir pee­ takse, lendavad ja põrkavad pallid tavalisest teisiti, aga ­ Kontaveidi võitlusvaimu see ei murdnud. Kõigepealt võitis ta kahes setis Barbora Krajčikova ja siis Karolina Pliškova. Ehk maailma 3. ja 4. numbri.

Sealjuures Pliškova teises setis kuivalt 6:0! Alagrupi kolmandas mängus tuli küll 4:6, 4:6 kaotus Garbine Muguruzalt, aga Konta­ veit pääses siiski poolfinaali, kus alistas kolmes setis Maria Sakkari. Finaalis kohtus Anett Kontaveit taas teisest poolfinaa­ list lõppmängu jõudnud Mugu­ ruzaga, ja kaotas 3:6, 5:7. See uskumatu muinasjutt lõppes, aga palju WTA punkte, maail­ ma reitingu seitsmendana hea paigutus Austraalia Grand

Slami turniiriks ja elu suurim auhinnatšekk on Anetil taskus.

Pöidlahoidjate veel tõusnud austus niikuinii.

Vehklejad on jätkuvalt tähelepanu all Eesti vehklemisnaiskond tuli teatavasti Tokyos olümpiavõit­ jaks, Katrina Lehis lisaks indi­ viduaalpronksile. Neile autasu­ dele lisandus hiljuti üllatavalt veel üks – Lehis, Julia Beljajeva, Irina Embrich ja Erika Kirpu kuulutati Tokyo mängude parimaks individuaal­ võistlejatest koosnevaks võist­ konnaks!

Aga mis pealt sile, ei pruugi seest olla plekita. Eesti vehk­ lemisliidus käärinud pinged plahvatasid õige mitmel moel.

Kõigepealt keeldus liidu juhatus tunnistamast (või maha maks­ mast) naiskonna olümpiakullale aidanud treeneri Kaido Kaa­ berma tähtajatut töölepingut, üritades miskipärast tema kohale konkurssi korraldada. ­ Kaaberma solvus, ütles, et ei kandideeri, aga naised nõudsid just teda. Järgmiseks lahvatas avalik sõda Katrina Lehise ja tema endise treeneri, õpilase lahkumisest ja auhinnaraha temaga mittejagamisest lõpmata solvunud Helen Nelis-Naukase vahel. See jõudis nii meediasse kui kohtusse, räägiti lähene­ miskeelust, ja määritud said mõlemad pooled.

Ning kõige selle taustaks või lahendiks astus vehklemisliidu olukorra kontrollimisel võime­ tuks osutunud juhatus terves koosseisus tagasi. Tõsi, 15. no­ vembril tuli (loodetavasti töö­ tav) lahendus – uue, seekord peamiselt vehklemisinimestest koosneva juhatuse uueks juhiks valiti ka 1994-2004 vehklemis­ liitu juhtinud veteranpoliitik Ants Veetõusme.

Teema juurde tahaks ääre­

vajalik hoida omavahel kontakti ja saada nendes uutes tingimus­ tes kokku väikestes gruppides.

Sel sügisel on juba toimunud palju üritusi. Septembris oli kõigile liikmetele ,,welcome“ avaüritus Uus-Meremaa suur­ saadiku Martin Wilfred Harvey residentsis. Oktoobris toimus Šveitsi suursaadiku Salome Meyeri residentsis Prantsuse dokumentaalfilmi ,,Tomorrow“ (,,Homne päev“) linastus.

HOMSA esindab enam kui 137 erineva riigi saadikute ja ajutuste asjurite abikaasat, kes on Kanada pealinnas diplo­ maatilises lähetuses. Sel aastal tähistas see organisatsioon oma asutamise 25. aastapäeva. Suur­ saadikute abikaasadel on kanda oluline roll tutvustamaks oma riikide traditsioone, kultuuri ja ajalugu ning kasutades selleks iga avanevat võimalust. Piret Lukk on esimene Kanada pea­ linnas resideeruva Eesti suur­ saadiku abikaasa, kes on aktiiv­ selt seda tööd aastast 2018 Kanada pealinnas teinud ja Eestit laiemale publikule tut­ vustanud.

Euroopa suursaadikute abikaasad said kokku 8. novembril Ottawas sõbralikul HOMSA ,,welcome“ üritusel Iirimaa suursaadiku residentsis.

Vasakult: Leedu suursaadiku Skusevičiuse abikaasa ja HOMSA Euroopa grupi viitsepresident Dorota Skusevičiene; Uus-Meremaa suursaadiku Martin Wilfred Harvey abikaasa ja HOMSA president Sarah Harvey; Iirimaa suursaadiku Eamonn McKee abikaasa ja võõrustaja Mary Rae McGillis-McKee ning Eesti suursaadiku Toomas Lukk’i abikaasa ja HOMSA Euroopa grupi viitsepresident Piret Lukk.

Foto: ©Ülle Baum

ENN HALLIK märkuse ehk remargina lisada, et ikka veel on juhita alles küm­ mekond aastat tagasi Eesti võimsaimaks spordialaliiduks olnud suusaliit. Ja seda vaid paar kuud enne Pekingi tali­ mänge!

Sportmängud nagu ameerika mäed Kord läheb hästi, kord kisu­ vad asjad käest. Aga laias laas­ tus on eestlasi võimalik pigem kiita, sest ka tugevamate vastu võideldakse hambad ristis lõ­ puni.

Eesti jalgpallimeeskond (FIFA edetabelis teise saja alguses) mängis MM-valiksarjas Brüs­ selis FIFA number ühe Belgiaga ja kaotas 1:3. Ainult, tahaks öelda, sest rannamees raputas ikka rotti ehk Belgia lustis Eesti kallal täiega. Ent eestlased seisid, nagu oskasid ja suutsid ning lõid ühe väravagi. Tubli!

Eesti võrkpallimeister Big­ bank Tartu meeskond võõrustas eurosarjas kuuekordset Euroopa meistrite liiga võitjat, korra ka klubide maailmameistriks tul­ nud Venemaa Kaasani Zeniti.

Oodata võinuks tapatalguid, ent ühegi võõrleegionärita tartlased näitasid hambaid, panid kollid higistama ja kaotasid küll 1:3 ning 0:3, kuid teenisid püsti seisva publiku pika aplausi.

Eesti käsipallimeeskond män­ gis MM-valiksarjas mini­ turniiri Soomes. Avamäng soom­ lastele küll 35:40 kaotati, aga Suurbritannialt võeti kohus­ tuslik võit ja lõpuks tuldi Gruusiaga mängides välja nelja­ väravalisest kaotusseisus ning võideti omakorda neljaga. Pääs play-offi oli vaba.

Korvpallis sai Eesti koond­ naiskond seitsme aasta järel (!) esimese ametliku mängu võidu, alistades kodus Suurbritannia.

Meeste samal alal oli Eesti pub­ liku maiuspalaks riigi meistri

Eesti suursaadiku Toomas Lukki abikaasa ja HOMSA Euroopa grupi viitsepresident Piret Lukk Iirimaa suursaadiku residentsi ees Euroopa suursaadikute ,,welcome“ kohvihommiku üritusel 8. novembril.

Foto: ©Ülle Baum

Kalev/Cramo magus võit Euroopa klubikorvpalli tippu kuuluva Moskva CSKA üle.

Impeeriumi aegadest „vanal vaenlasel“ lasti Tallinnas visata vaid 56 punkti, ise skooriti 67 ja imestatakse seniajani, et CSKA kuulus treener Itoudis veel ametis on.

Head aurat näitasid ka hokimehed. Tallinnas korraldati MM-valikmängude eel Balti karikaturniir ja Eesti sai oma lipu alla nii KHLis mängiva Robert Rooba, Soomes karjääri teinud Siim Liiviku kui rea staažikaid vene nimega hoki­ ­ mehi. Esimest korda võideti 5:3 tugeva hokimaa Läti klubide ­ koondist, ettearvatult saadi jagu Leedust, end poolakad kütsid Eestile finaalmängus ikkagi 8:1 sauna. Tõsi, Rooba ja Liivik siis enam aidata ei saanud ja teistel oli selleks ajaks juba nii-öelda kumm tühi. Ent tublid siiski.

Tutvu • Loe • Kommenteeri

Eestlanna püstitas jõutõstmises maailmarekordi Noor eestlanna Eliise Miko­ mägi püstitas Norras 13. no­ vembril lõppenud täis­ kasva­ nute jõutõstmise MM-i raa­ mes noorte maailmarekordi.

Mikomägi ületas jõutõmbes noorte maailmarekordi kahel korral: 190 ja 200 kilo. Tema nimele kuulub nüüd ka kuni 76-kiloste võistlejate kategoo­ rias Euroopa noorte kogusum­ marekord 477,5 kilo: kükk 180 kilo, lamades surumine 97,5 kilo ja jõutõmme 200 kilo. See andis 9. koha. Kuldmedali ­võitis Agata Sitko (Poola).

Mikomägi on sellel aastal juba noorte jõutõstmise Euroopa meister ja klassikalise jõutõstmise maailmameister. www.eestielu.ca

Nr. 46

EESTI ELU reedel, 19. novembril 2021 — Friday, November 19, 2021

5

Kommentaarid ja arvamused

MIKS ei ole Eestis nii nagu Soomes?

Maarja Lõhmus Kui 1988. aastal toimus Loomeliitude pleenum, küsis üks kõneleja: ,,Kui võtame Eestimaa, siis viimase nelja­ kümne aastaga oleme meie siin maal, selle võimu all, suutnud ülejäänud maailmast 20-30 aastat maha jääda. Mida me oleme siis teinud?

Kas te kujutate ette kahte naabrit, kahte talumeest, kellest üks jääb teisest tootmise poolest 40 aastaga 30 aastat maha?

See on ju absurd. Minu meelest on see maailmarekord, kuid ma ei tea, kas see on Guinnessi raamatusse sisse võetud.“ (Aivo Lõhmus, Loomeliitude pleenumi kõned. Tln, 1988: 144) • Poliitikud armastavad eriti intensiivselt kõnelda Põhja­maa­ dest, Eesti kuulumisest Põhja­ maade hulka. Kultuuriliselt see nii kindlasti ka on – veelgi enam, Eesti on kultuuriaktiiv­ suselt maailma e­sireas, me lugemisarmastus, koduste raa­ matukogude rikkus, muusi­ kute-kooride-tantsurühmade esi­ tus miljoni elaniku kohta, mis võrreldav ju näiteks mõne Peterburi eeslinnaga, näitab mit­ mekesist aktiivsust ja elurõõmu.

Nii ongi Eesti riik ja Eesti polii­ tika riigini sündinud Eesti rahva sisemisest tahtest ja tegutsemise aktiivsusest.

Kultuurilise avalikkuse kõr­ val on olemas teine, poliitiline avalikkus ja poliitjuhtimine, mis peab Eesti riigis otsustama.

Otsuste puhul on oluline nende loogilisus, ratsionaalsus ja arusaadavus. Miskit on Eestis aga põhi­ mõtteliselt teisiti kui Soomes ja teistes Põhjamaades.

Mis siis on viltu?

Toon näite. Teisipäeval, 26. oktoobril külastas president Karis Soome presidenti Niinis­ töt. Muuhulgas andis Karis in­ tervjuu telekanalile MTV. Alar Karis lausus MTVle: Võrreldes Eestiga, on usaldus valitsuse ja presidendi vastu Soomes palju suurem.

Edasi Karis tervisekriisi koh­

Lugeja kirjutab

Valgevene mahitused poola piiril Harri Kivilo Vaatamata sellele, et ÜRO viiel liikmel on vetoõigus ning et ÜRO üheks loojaks ja vetoõiguse omajaks oli NSVL, on võimalik ÜRO-d pidada ainsaks rahvusvaheliseks instiutsiooniks, kes saab riikidevahelisi seaduste rikkujat korrale kutsuda. ÜRO põhi­ ­ seaduses on selgelt väljendatud ÜRO loojate eesmärk: välistada tulevikus rahvaste hävitamine, mis teostati Teises maailmasõjas.

Valgevene on tekitanud olu­ korra, mis võib tõenäoselt kul­

ta: Meie poliitikud ja tervishoiutöötajad jagavad koroona kohta valeinfot, seeläbi toppab vaktsineerimine. Klaarida tuleb meie oma poliitikute vale­ informatsioon koroonaviiruse kohta. (*https://www.delfi.ee/ar­ tikkel/94974011/president-karissoome-telekanalile-klaaridatuleb-meie-oma-poliitikute­valeinformatsioon-koroonavii­ ruse-kohta) 28. oktoobril kõneles peami­ nister Kallas ETV 1. stuudios: Põhjamaades on erinev see, et seal on ühiskondlik kokkulepe, seal on tervise kriis ja seal pole hakatud poliitiliselt tekki rebima, sellepärast et seal on kõik elud olulised./... / Eesti haiglates on sõjaseisukord.

Probleemiks on, et valitsus­ juhi enda hoiakud ja korral­ dused on vastuolulised – näiteks kui vaatame 17. oktoobri polii­ tikute parteipidusid, kus ühis­ konnale esitatud nõudeid ise ei täidetud.

Argumenteerimises puudub loogika, inimesed ei näe, et neid tegelikult väga kaitsta soovitakse, piiranguid kasu­ tatakse sorteerimiseks ja kehtes­ tamisvõitluseks (näiteks ei kehti Eestis enam negatiivse proovi andmine, kuigi välisreisidele minnes see kehtib; valitsusjuht keeldub loomast vaktsineeri­ miskahjustuste fondi (fond and­ vat vale ‘signaali’), mis on Soomes oma kodanike kaitseks ammu olemas kui loomulik eel­ dus vaksimiseks jm).

Kallas: Miks seda fondi ei soo­ vitata eraldi teha – meil on jäänud inimesed, kes kõhklevad ja vaktsiinivastased. Kui teeme fondi, mis puudutab vaktsiini­ kahjusid, siis nendele inimes­ tele, kellel see ongi peamine hirm, anname teistsuguse signaali, et nad loovad fondi, sest kahjusid on tohutult.

Märkame, et poliitilist re­ toorikat ‘signaalist’ on peetud olulisemaks kui reaalset tegut­ semist ohtude vähendamiseks ja vältimiseks!

Koroonavaktsiinimise kahjus­ tuste fondi ja kindlustuse süs­

teemi loomist soovivat isamaa­ last H.-V. Seederit sildistab peaminister ‘poliitiliseks viro­ loo­giks’ ega võta Riigikogu liikme mõtet tõsiselt (27.10.21 Infotund). Kahjuks selline suht­ lemine ongi tüüpiline Riigikogu – praeguse valitsuse vahel.

Eestis on kujunenud olukord, kus kriisi lahendamisse, otsuste tegemisse pole valitsus Riigi­ kogu kaasanud; võib öelda, et Riigikogu on otsustusprotsessist välja lülitatud. Peaminister pi­ gem naeruvääristab infotunnis riigikogulast (27.10. Infotund).

Veelgi hullem on see, et valit­ susjuht ei aruta mitte ettepane­ kut, mis Soomes ammu olemas, vaid halvustab naeruvääristab ettepaneku teinud riigikogulast isiklikult.

Selles olukorras Kallase päev varem lausutud mõte ‘Põhja­ maades on erinev see, et seal on ühiskondlik kokkulepe, seal on tervise kriis ja seal pole hakatud poliitiliselt tekki rebima, sellepärast et seal on kõik elud olulised’ näitab, et tema on ise üks näide, mispärast Eesti poliitiline otsustuskultuur, kus Riigikogu on olulistest otsusta­ misest praktiliselt välja tõrjutud, on langemas tagasi totalitaarrii­ gi aega.

Poliitilise otsustamise haara­ mise suurim varjukülg on ka ­sisuline: otsustamine ei ole rat­ sionaalne ega mitmekülgseid meetmeid rakendav, vaid mit­ mekülgseid meetmeid tõrjuv, halvustav ning mõtete esitajaid isiklikult ründav ja sildistav.

Avatud ühiskonna tunnu­ seks on ratsionaalne adekvaatne informatsioon ja ana­ lüüs.

Praegune valitsus on salas­ tatud Riigikogu liikmete eest eriti olulise osa terviseinfot, ­ ametkondlik salastamine kehtib 5 aastat. Terviseinfo Riigikogu liikmete eest salastamine on põhiseadusvastane, sest kõrgeim otsustaja – Riigikogu – peab olema täielikult informeeritud, et teha informeeritud otsuseid Eesti riigis. On täiesti ebaadek­ vaatne, et valitsus, mis on

mineeruda sõjaga, sest Valge­ vene on asunud lõhkuma Poola poolt rajatud riigipiiri rajatist.

Euroopa Liidul on ilmselge moraalne õigus nõuda ÜRO jul­ geolekunõukogul esitada Valge­ venele ultimaatum lõpetada kohe Poola piirirajatiste lõhku­ mine ja eemaldada isikud, kes Valgevene mahitamisel püüavad ilma viisata Poola kaudu lääne­ riikidesse elama tulla.

Mõned Valgevenest tulnud migrandid on läbi Eesti Soome jõudnud

Valgevenele esitatava ulti­ maatumi vetostamist ei saa Venemaa nõuda, sest ÜRO loo­ di uute sõdade tekkimise takis­ tamiseks ning Poola maa-alal paiknevate piirirajatiste hävita­ mine on ilmselgelt Valgevene poolne rahvusvaheline kuritegu, mis võib vägivaldseks hõiva­ miseks kujuneda.

Valgevenest Euroopa Liitu pääsenud migrandid teevad muret ka Soomes, kus paljudel saabujatel on rahvuskaaslasi. Soome piirivalve uurib enam kui kümmet ebaseadusliku riiki sisenemise juhtumit.

Osa tulijatest on Soome jõudnud läbi Eesti.

Eesti politsei- ja piiri­ valveamet teeb augustist saadik Tallinna sadamast Helsingisse suunduvale liiklusele laus­ kontrolli. Sellest hoolimata on Valgevene mahitusel Euroopa Liitu pääsenud migrantidel

Riigikogu otsuste praktiline täidesaatev võim, ei jaga kõike olulist infot Riigikoguga otsus­ tamiseks, takistab adekvaatset otsustamist.

Eestis on vaja riiklikku teabelehte koroona olukorrast!

Riigikogule ja valitsusele on nõu andmas erialaeksperdid, sh epideemioloog ja meditsiinidok­ tor Jaak Uibu (Postimees, 18.10.2021) rõhutavad, et vaja on teabelehte adekvaatse info­ ga, kujunenud koroonaolukorras tuleb riiklikul tasemel ühtlusta­ da kõik seisukohad ja need elanikele kättesaadavaks teha.

Praegune info andmine ko­ roonaviiruse kohta pole piisa­ valt kättesaadav ega süstema­ tiseeritud. (**https://arvamus. postimees.ee/7341806/jaak-ui­ bu-on-vaja-covid-19-riiklikkuteabelehte) Dr Jaak Uibo kommenteerib peaministri korduvat keeldu­ mist: kui valitsus riiklikku teabe­lehte ei tee, on see häbiks valitsusele, ülikoolidele ja Eesti teaduste akadeemiale, kes lasevad inimestel põdeda ja surra.

Kui seda ei tehta, annab see tunnistust valitsuse ja teadlas­ konna soovimatusest edastada tõest teavet inimestele.

Manifestatsioon laupäeval, 23. oktoobril Vabaduse väjakul 23. oktoobril kogunesid Va­ ba­ duse väljakule inimesed üle Eesti, et nõuda valitsuselt ­kodanikega ja Põhiseadusega arvestamist, Põhiseaduse igno­ reerimise lõpetamist; seisti vastu sundvaktsineerimisele, sh ­ laste sundvaktsineerimisele. Kõ­ ned ja muusika ca 15 000 inimese kogunemisel algasid Tõnis Mägi lauluga ‘Koit’, lõp­ pesid ta lauluga ‘Palve’; miiting kestis neli tundi, vaatamata väga külmale, sajusele, tormi­ sele ilmale. Järelikult on, mida vaja ühiskonnas arutada, et lii­ kuda ühiskondliku kokkuleppe suunas.

Olukord on jätkuvalt kon­ f­ liktne, järgnevad poliitesine­ mised näitavad, et pigem otsi­ takse manifestatsiooni ‘süüdlasi’ (nagu sovetiaeg!) ning ühtki

õ­nnestunud Soome jõuda muu hulgas auto pakiruumi peide­ tuna, vahendas uudistesaade ,,Aktuaalne kaamera“. ,,Meil on uurimisel üle kümne juhtumi. Kahtlustuste kohaselt on Soome toimetatud 30 isikut, kuid meie hinnangul on see arv tegelikult pisut suurem,“ ütles Soome piirivalve kriminaaluurimisosakonna juht Jukka Tekokoski.

Info PPA tõhustatud kontrol­ list Tallinnas on jõudnud ka mig­rantide Soome toimetamise­ ga tegelevatele inimsmugelda­ jatele. See on sundinud otsima alternatiivseid marsruute. ,,Tullakse lennukiga Poolast.

Või siis liigutakse Poolast läände ning tullakse laevaga Saksamaalt või Rootsist, teatud

manifestatsooni sõnumit pole analüüsitud – kõik osalejad on sildistatud ‘lamemaalasteks’ ja Tõnis Mägi rünnatakse; niisiis ei võta võimutsemistants tuure maha. Valitsus ignoreerib Riigi­ kogu.

Nüüd kadus 90% ulatuses vaktsineeritud Riigikogu valit­ suse soovitusel kaheks nädalaks (10.-25. november 2021) kau­ gistungitele ‘ohtliku olukorra tõttu’. Riigikogu saaliistungite katkestamise olukorra infot ei avaldanud ega kommenteerinud ei 9. novembril ega 10. no­ vembril isegi mitte Aktuaalne Kaamera, ETV tähtsaim in­ fosaade).

Koolid ja lõbustusasutused on selles ‘ohtlikus’ olukorras jätkuvalt avatud.

Uued tüliõunad valmivad.

Naabrisuhe: Soome poole või Soomest kaugemale?

Olen pikalt Soomega seotud, õppinud ja õpetanud, näen, et vahe kasvab; Soome kodani­ kukultuur – inimesest hoolimine on päris, meil dekoratsioon.

Meile kõigile on Eesti ja Soome poliitika peamised erine­ vused selgelt näha.

Meile on näha poliitikute ­tegevusloogika erinevus.

Meile on näha poliitikute ­tegevuse eesmärkide erinevus.

Usaldada saab seda, kelle eesmärgid on siirad, kes ei ka­ suta olukordi ja inimesi poliit­ mängu vahendina.

Muide, Soome põhiseaduses on eraldi kirjas ratsionaalse argu­mendina ‘Ihmiseksi olemi­ sen takia’.

Kui Eesti poliitsfääris kauge­ neb Soomest ja Põhjamaadest, mõjub eriti grotestselt näitleja­ lik poliitiku õhkamine ‘Miks Eestis pole nii nagu Soomes’.

Viited: * https://www.delfi.ee/artik­ kel/94974011/president-karissoome-telekanalile-klaaridatuleb­-meie-oma-poliitikutevaleinformatsioon-koroonavii­ ruse-kohta ** https://arvamus.postimees. ee/7341806/jaak-uibu-on-vajacovid-19-riiklikku-teabelehte

mõttes ümber Läänemere,“ ­selgitas Tekokoski.

Tema sõnul on Valgevene kaudu Soome jõudnud migran­ did peamiselt Iraagi kodanikud.

Nende kohaletoimetamine on organiseeritud tegevus, mille taga on tavaliselt väike inims­ mugeldajate rühm või võrgustik.

Kahtlusalused on Soome alalised elanikud, kellele riiki pürgijad on maksnud 5000 kuni 15 000 dollarit. (ERR/EE) Loe Eesti Elu internetis —

www.eestielu.ca

6

EESTI ELU reedel, 19. novembril 2021 — Friday, November 19, 2021

Nr. 46

Kalle Randalu juubeldas ERSO ja Beethoveniga Sirje Vihma-Normet Kalle Randalu mängis kahel õhtul järjest kõik Beethoveni viis klaverikontserti. ERSO-t dirigeeris Keski-Pohjanmaa kammerorkestri peadirigent Juha Kangas Soomest.

Vahetult enne Kalle Randalu 65.a juubelile pühendatud kont­ serte jõudis Eestisse tore uudis – Tallinnale omistati UNESCO muusikalinna tiitel. See on kaudne juubelikingitus ka Kalle Randalule, kes on aidanud meie kontserdielu maailmatasemel hoida. Eestis on kõiki Beetho­ veni klaverikontserte tsüklina esitanud peale Randalu veel vaid maailmakuulus vene pia­ nist Emil Gilels (1967. aastal).

ERSO-t juhatas tollal Neeme Järvi. Koostöös Neeme Järvi ja ERSOga on Kalle Randalu nüüdseks ka kõik Beethoveni klaverikontserdid plaadistanud.

Kalle Randalu juubelikont­ sertidel 11. – 12. novembril dirigeeris eesti muusikapubli­ ­ kule hästi tuntud Juha Kangas.

Kangas on üks neist soome muusikutest, kes on aidanud elus hoida „muusikalist Soome silda“, mille üks alustalasid oli suur Sibelius ise. Heino Elleri koolkonna heliloojate loomingu propageerimise eest andsid eestlased Kangasele väärika Heino Elleri nim muusika­ preemia (1999.a). Randalu ja Kangase ühise sõbra dirigent Peeter Lilje 50. sünniaastapäe­ vale pühendatud mälestuskont­ serdil musitseerisid nad samuti

koos – Kalle Randalu mängis siis Mozarti 21. klaverikontserti, mida ta oli varem esitanud ka varalahkunud Peeter Liljega.

Kalle Randalu muusikaline tähelend sai alguse kohe pärast Muusikakeskkooli lõpetamist Tiina Kuriku juhendamisel.

Juba järgmisel – 1976. aastal – võitis ta üleliidulisel pianistide konkursil esikoha. Samal aastal esitas 20-aastane Randalu Beethoveni neljanda klaveri­ kontserdi Neeme Järvi dirigeeri­ misel N. Liidu ühes esindussaa­ lis – Leningradi Filharmoonia kontserdisaalis. Samas jätkusid õpingud prof Bruno Luki klaveriklassis Tallinna kon­ser­ vatooriumis (praeguse nime­ tu­ sega Eesti Muusika- ja Teat­ ri­ aka­deemia). Kohe pärast Tallin­ na konservatooriumi lõpetamist sai Kalle laureaaditiitli Schu­ manni nim konkursilt Zwickau­sis (1981. a); järgnesid laureaadi­ tiitlid Tšaikovski nim konkur­silt Moskvas (1982) ja ARD-kon­ kur­silt Münchenis (1985). Samas täiendas ta end prof Lev Vlas­ senko klaveriklassi assistentuu­ ris Moskva konservatooriumis.

Niisugune tähelend maailma „tipp-pianistide klubisse“ on ­isegi kõrvaltvaataja jaoks pead­ pööritav.

Praegu elab ja töötab Kalle Randalu Saksamaal – Karls­ ruhes. Sealseski muusikaelus suutis Randalu Beethoveni viie klaverikontserdi järjestikuse esi­ tamisega furoori tekitada. Seda enam, et Karlsruhes tulid kõik viis kontserti esitusele ühel ja

Eestlane Hollywoodis – Alar Kivilo kirjutas raamatu elust filmimaailmas

Kalle Randalu (vas.) koos Neeme Järviga.

samal õhtul, kahe vaheajaga.

Mis aga eriti meeldiv, et üle maailma kontserte andev Kalle Randalu pole kaotanud side­ meid kodumaaga ja annab kont­ serte Eestiski ning esitab klassi­ ka kõrval ka eesti heliloojate klaveriloomingut. Eesti publiku lemmikuks on saanud ka Kalle poeg Kristjan Randalu, kes on nii (džäss)pianist kui helilooja.

Kalle Randalu on Beethoveni muusika kohta kirjutanud: „Mida kaugema ringiga, üle ro­ mantilise ja kaasaegse reper­ tuaari, Beethoveni juurde tagasi tulen, seda enam tajun erakord­ sust, mida kätkeb endas ge­ niaalse helilooja tunnetuslik areng.“ (Eesti Päevaleht, 1997.a) Sedasama võiks öelda ka Randalu interpretatsioonikunsti kohta. Tema repertuaaris olevast 50 (!) klaverikontserdist eristub Beethoveni kontsertide tõlgen­ dus üha süveneva tunnetuse poolest. Eriti selgelt tuli see minu jaoks esile võrreldes

Foto: erakogu

aasta­ tetaguse 20-aastase Ran­ dalu Beethoveni neljanda klaverikontserdi esitust küpse 65-aastase meistri esitusega.

Parimas loomeeas Randalu tõl­ genduses tuleb nüüd selgemini esile Beethoveni traagiline ­maailmatunnetus (kontserdi teine osa kõlas lihtsalt vapustavalt!).

Ilmselt aitab kuulajat seda hingepõhja peidetud, sügavat dramatismi välja kuulata ka teadmine, et neljanda klaveri­ kontserdi esiettekanne Viinis (1808. aastal) jäi süveneva kur­ tuse tõttu Beethovenile viima­ seks avalikuks esinemiseks.

Pianistina ei esinenud Beetho­ ven enam kunagi.

Publik tänas Kalle Randalu vapustava kontserdielamuse eest püstijala aplausitormiga. Nüüd jääb vaid loota, et ERSO juubelihooaja lõpukontserdiks tuleb Eestisse dirigeerima ka ERSO eluaegne peadirigent Neeme Järvi.

Britta Benno: Residentuur möödus kui üks silmapilk Viienädalane residentuur Cotton Factory’s on lõpule jõudnud. Mulle tundub küll, et alles jõudsid Hamiltoni.

Kuidas Sulle tundub? Kas Sinu isiklikud residentuuri eesmärgid said täidetud?

Residentuur möödus tõesti kui üks silmapilk. Siiski, selle silmapilgu sisse mahtus terve maailm. Ma nägin ja tegutsesin täiesti uues keskkonnas minu jaoks täiesti uute inimestega, kellest osa sai residentuuri jook­ sul kalliteks sõpradeks ja headeks uuteks kolleegideks.

Just need inimesed, kohalikud Hamiltoni kunstnikud ja kuns­ti­ töötajad ja ka kohalikud eest­ lased, kes mind võlusid oma sõbralikkuse, abivalmiduse ja siirusega, olid minu jaoks kõige tähtsam ja olulisem leid, mida Kanadast endaga Eestisse kaasa võtta. Uued suhted ja vestluste teel saadud teadmised ja koge­ mused ületasid minu eesmärke, võiks öelda. Minu eesmärgiks oli keskenduda oma kunstiprak­ tikale ja luua uusi kohaspetsii­ filisi teoseid ja seda ma ka ­edukalt saavutasin, aga nii palju

põnevaid kohtumisi ja vestlusi ma oodata ei osanud.

Partnerlus Smockstack Studioga vist õnnestus hästi.

Mul oli võimalus Sinu töö siiditrükkimist meister Laine Groeneweg’iga pealt vaadata, küll ainult viimast etappi.

Alustasid vist idee ja fotoga.

Kuidas sellest sai kunstiteos valmis?

Võimalus trükkida Smoke­ stack’i stuudios kõrgekvalitee­ dilise fotovärvilahutusega siidi­ trükkide paaristeosed oli tõesti võimas ja võib-olla kõige erili­ sem kogemus terve residentuuri jooksul. Kuna protsess on pikk ja koosneb mitmest etapist, pidin tegutsema kiiresti – ­ pildivaliku tegin Kanadas viibi­ mise esimestel päevadel. Minu läheneva isikunäituse teema on maastiku teke, kivimid ja tek­ toonilised kihid ning olen seal­ juures palju poolabstraktseid mäestikumaastike joonistanud.

Nüüd tahtsin kujutada mõnes mõttes pahupidist mäestikku – auku maas. Leidsin internetist fotosid müstilisest maalõhest (Järgneb lk. 11)

Äsja jõudis Eestis raamatukauplustesse raamat filmiope­ raator Alar Kivilost, kes on viimased veerandsada aastat Hollywoodis filme vändanud.

Raamatu toimetaja ja idee autor on ajakirjanik Neeme Raud, kes aasta eest tegi Alar Kivilole ettepaneku panna tema senine teekond raamatukaante vahele. ,,Eelmisel aastal, kui ta sai PÖFFi elutööpreemia, tekkis korraga mõte, et me teame sel­ lest elutööst nii vähe. Me teame, et meil on Hollywoodis selline mees. Ta on kõige kõrgemale ja kaugemale jõud­ nud Eesti filmitegija Holly­ woodi süsteemis tuntud ja tun­ nustatud operaator seal,“ rääkis ERRile raamatu toimetaja Neeme Raud, kes tutvus Alar Kiviloga 1990. aastate alguses Torontos.

Raamatus „Operaator“, mille Alar Kivilo on ise kirja pannud, on jutt tema elust ja tööst, alates sünnist Montreali välis­ eesti peres kuni Hollywoodi kõrgemasse filmitegijate ešeloni tõusmiseni, lisaks filosoofilised sissevaated filmimaagia loomi­ sesse ning ligi tuhat fotot. „Operaator. Meie mees Holly­ woodis“ võiks olla kohustuslik lugemine filmikeelt alles õppi­ vatele noortele, aga ka tõsistele filmihuvilistele, ja loomulikult kõigile, kes tahavad kaasa elada ühe meie mehe, eestlase saa­ misele meie meheks.

Tuhande fotoga illustreeritud teose on kujundanud Indrek Sirkel ning välja andnud kirjas­ tus Pilgrim.

(Eesti Elus ilmus Lea Kreinini pikem intervjuu Alar Kiviloga 4. dets. 2020.)

üksiknumbrid on müügil Torontos: • Toronto Eesti Maja kontoris (958 Broadview Ave)

Britta siiditrükkimise protsessis Smokestack Studio meistri Laine Groeneweg’iga.

Foto: Merike Koger

• Leaside Pharmacy’s (Suomi Koti juures) 795 Eglinton Ave. E.

Nr. 46

EESTI ELU reedel, 19. novembril 2021 — Friday, November 19, 2021

P

E

A

M

U

R

D

M

Ristsõna nr. 1080 1

2

3

4

12

5

6

7

13

15

16

21

32

35

26

27

33 36

43

11

28

29

30

34 37

39 42

10

19

25

31

9

23

24

40

44

45

38 41

46

47

48

49

52

53

54

55

56

57

PAREMALE:

1. Vilistlane (lüh.).

4. Karu (ingl.k.).

8. Ettekuulutus.

12. Tunt. Kanada juust.

13. E sitatakse, kui on vaja midagi maksta.

14. Auaste mereväes.

15. Väikeplaneet, pisitaevakeha.

17. _ ____d, oma aja äraelanud arusaam, tava.

18. Teat ämblik (ingl.k.).

19. Pisuhänd.

20. N utikas, leidlik, petlik (tagurpidi).

23. Tõmba, tiri!

24. Vorm sõnast ,,aed“.

25. V anapagana nutikas vastane rahvajuttudes.

31. Aastal (ld. k.).

33. Härra (ingl.k.).

34. Aed. 35. R iikide- ja mandrite­vaheline haiguspuhang.

38. Meditsiini- (lüh.).

39. Mõla.

40. Peterburi läbiv jõgi.

42. Surnukahvatu.

45. Segamini, korratu.

47. Teat. lauamäng.

48. Sõjalaevade v. lennuväekoondis.

52. _____ka, Euroopa riik.

53. Office of Sponsored Research Administration.

54. Ennäe.

55. Minevikuvorm sõnast ,,keema“.

56. Aserbaidžaanlane.

57. Planeet.

ALLA:

1. ,,Ameerika Hääl“ (ingl.k. lüh.).

2. Võõrtäht 3. Läti maakood.

4. Kerge ilma keldrita puuehitis inimeste majutamiseks.

5. Vana-Kreeka armastusjumal.

6. Lennuki-, lennu-.

7. Punane (ingl.k.).

8. Emiiririik.

9. Nagamann, poisijõmpsikas.

10. Tavaline umbrohi taluaias.

11. Eat This, Not That.

16. Lapsevanem.

19. Kellel?

20. Juustujuuretis.

21. Taas, üha, ikka.

50

51

22. Teat. pesemisnõu.

23. Kellegi või millegi ebaselgelt nähtav kujutis.

26. Sama, mis 56. par.

27. Tuntud puhastus­ vahend.

28. Nimi (ingl.k.).

29. Teede Remondi- ja Ehitusvalitsus (lüh.).

30. Teat. arv.

32. Esimese vabariigi ajal C. Sarapi asutatud kirjastus ja raamatukauplus.

36. Ühesugused vokaalid.

37. Lennukikuur.

41. Eesti Ilukirjanduse Andmebaas.

42. Ühesugused kaashäälikud.

43. Mehenimi.

44. Katoliku vaimulik.

45. Ühesugused kaashäälikud.

46. Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (lüh.).

48. Teatud koiliik (ingl.k.).

49. Saksa mark (lüh.).

50. Sama, mis 54. par.

51. Masti rõhtpuu.

Loeng ja film neenetsi põhjapõdra­kasvatajate elust 14. novembril toimus VEMU loengutesarjas Laur Vallikivi loeng ,,Nenets Reindeer Nomads in the Early 21st Century“, millele järgnes Liivo Niglase dokumentaalfilm „The Brigade“.

Sissejuhatava sõnavõtuga ­esines VEMU peaarhivaar Piret Noorhani, tuues välja põlisrahva temaatika tähtsust ning mär­ kides, et Eestis asuv AbjaPaluoja on valitud soome-ugri kultuuri­pealinnaks 2021.

Laur Vallikivi on Eesti etno­ loogiateadlane, Tartu Ülikooli etnoloogia kaasprofessor, kes Tutvu • Loe • Kommenteeri

T

Paremale: 1. (B)erett(a), 6. Paise, 11.

17

22

S

Ristsõna nr. 1079 LAHENDUS

14

18 20

8

I

on saavutanud doktorikraadi Cambridge’i Ülikoolist, väite­ kirja teemaks neenetsi põhja­ põdrakasvatajad. Ta on uurinud neenetsite ajalugu, õigeususta­ mist jm., on avaldanud artikleid mitmete maade etnoloogiaaja­ kirjdes ja on mitmete rahvusva­ heliste teadusorganisatsioonide liige.

Liivo Niglas on Eesti doku­ mentalist ja etnoloog. Film „Brigaad“ (2000) räägib ühe neenetsi rändkarjakasvatajate grupi elust Lääne-Siberis. Üritust on järelevaadatav VEMU Youtube’i kanalil.

(EE)

www.eestielu.ca

Kartul, 13. Sidrun, 14. Karate, 15.

Arnika, 16. Tiine, 18. SKM, 19. Alk, 22. A. Vint, 23. Pesevad, 25. Neem, 29. Isik, 30. TLE, 32. Agro, 33. (R)akis, 34. Amadeus, 36. (G)ranii(t), 38. RUS, 39. Moa, 42. Agent, 43. Isamaa, 45.

Eakate, 50. Kareda, 51. N. Järvi, 52.

Sveta, 53. (L)aisik.

Alla: 1. EKK, 2. Raa, 3. ERR, 4. TTA, 5. Tuttav, 6. Piret, 7. ADN, 8. (I)iris, 9.

Sukk, 10. Enam, 12. Leivat, 13. Sann, 17. (H)iidlane, 19. Apia, 20. Lesk, 21.

Ksii, 24. EKS, 25. Nad, 26. Eger, 27.

(P)eruu, 28. Moss, 31. Eminen(ts), 35. Aitaja, 36. Raada, 37. Agaa, 39.

Miks, 40. Osav, 41. Aare, 44.

Met(aan), 46. Käi, 47. Ars, 48. Tvi(id) 49. (M)eik.

Nädala retsept

Ahjukartulite valmistamine – lihtne ja keeruline ühekorraga Kaire Tensuda Ahjukartulite valmistamine võib välja tulla kuidas kunagi – vahel jäävad kartulid liiga kõvad, vahel liiga pehmed.

Eelistused ongi erinevad ja ega ideaali siin polegi – kes soovib krõbedamat, kes mahlasemat...

Samuti on mõnikord keeruline ajastada kartulite valmimist näiteks liharoaga. Siinkohal üks retsept, mille tulemusel valmi­ vad seest pehmed ja väljast keskmiselt krõbedad kartulid. ­ Küpsetusaega varieerides võib ka saada erineva tulemuse.

Kasutatud on suurt ühekordset fooliumpanni, et jääks ära hilisem ahjunõu puhastamine.

Pikem valmimisaeg võimaldab samaaegselt ahjus ka muud rooga küpsetada.

Valmistusained: 10 kartulit, kooritud, puhastatud ja sektoriteks lõigatud oliiviõli pisut küüslaugusoola, pipart, juurviljamaitseainet, erinevaid kuivatatud ürte Valmistusviis: Eelkuumutada ahi 450 F kraadini. Asetada kartulisektorid ahjunõusse, piserdada heldelt üle oliiviõliga, lisada mait­ seained ja segada korralikult läbi. Tõsta ahju. Alandada ­kuumust juba umbes 10 minuti pärast, viies selle 375 F kraa­ dini, ja lubada küpsetusajaks umbes tunni. Vahepeal tõsta pann ahjust ning segada kartu­ leid kergelt, et pruunistuks ka teised pooled. Kartulid on valmis, kui need on seest peh­ med, ning saavutanud pealt soo­ vitud krõbedusastme. Ideaalne, kui samaaegselt on valminud ka pearoog, kuid ahjukartul sobib samuti iseseisvaks roaks, eriti koos meelepärase salatiga.

7

Volli veste

Magushapu Teate küll seda väljendust. Palju paremp ku magesoolane.

Kirjeldab seda, mida igaüits ei soovi. Kuna põle ei magus ega hapu. Vahepealne. Nii nigu umbes praegune poliitika. Ärge muretsege, ei ma eriti vilusoveerima akka. Ega ka krii­ tiline olema mõne inemese, olukorra kohta. Lihtsalt nii ta on, et pean vahel oma kurku puhastama, köhatama mehelikult ja andma, kuigi siin trükimustas, oma arvamuse. Et misse me maailmpas viltu om. Või segane.

Kes meist ei oota, et rahvusvaheline reisimine, mis põle vajalik, lõpeks. Kuna muidu see koroona oma jubagi mitme variandiga aina reisib ühest toast teise.

Seletan pääliskirja. Temake, ku ta on hea, on ülihea. Ku mette, siis, no ei julge midagi ütelda. See olevat vist, ku mälu ei peta, ühe inglismanni ütelus, et selliselt peab ka tege­ lema nii tütardega, ku ka ämmadega. Ai neid naisterahvaid.

Meil need asjad, mis elu domineerivad mujalt, ei taha jõu­ da lahenduseni. Mina tian, et mul neid aastaid on nüid vaid kingitud. Aga Etsi taolised, kes veel ep jõudnud mitte elu poole verstapostini, kaua nad peavad kannatama seda kur­ bade naeru? Nigu üits hea luuletaja kirjutas, võta need võtmed ja viska nad kaevu. Kuna ei nad inämp ava midagi.

Olen väga õnnelik, tänulik isegi, et meitel on rutiin olemas. Temake magab kaua, mina vähe, vahel norskan isegi diivanil. Aga puder, kohv, need on teht õigeks ajaks. Ku aga eilsest midagi meeles, mis ei meeldinut, saan taas loengu.

Mina oskan piisavalt angliskit, ütlen, et vai da dable punis­ ment. Võ miks kahekordne karistus. Isegi mõrvas süüdistatu, kes vabaks pääseb, ei tohtivat uuesti kohtu ette tuua. Aga mida teha, mõne mälu selline. Ku teist korda vabandan, et nii ma ep mõtelnu, siis ehk antakse andeks.

Vahel peab seda pää langetamist tegema isegi kolm korda.

Kus ma tian, mida ma täpselt ütlesin. Tian vaid, et rahulikult olen kas aias võ toas ametis, ku eksin millegagi, siis teen parima, et tasa teha.

Kuid need mitukümment paljut aastat, kus ühe katuse all oleme olnut, ikke jätavad oma jälje. Ei ma oma musti sokke inämp jäta lohakalt pesukööki, ikka panen lehkama suletud kilekotti. Pesen, muideks, ise neid kah. Sest ma vist kannan neid kauem, ku peaks. Kokkuhoidlik, noh, too elekter ja pesu­ pulber kik maksab raha. Aga saan aru, ku isegi minu lühikese kasvuga, ais ninna jõuab, et on aig.

Selline see magushapu ongi. Mujal maailmas ole maskeerit, kodus olles ei saa. Tuntakse kohe, et vasseerid. Võ oled jälle uuel teemal. Koduset muuta ei saa, aga luiskasin esimeses lõigus, küll neid poliitikuid ei salli. Nigu temake mu liigkaua kantud sokke. Õigustatult.

VABARNA VOLLI

Turistide arv kasvas aastases võrdluses 40 protsenti Statistikaameti andmetel peatus septembris Eesti majutus­ ettevõtetes üle 214 000 turisti, mis on 40 % rohkem kui aasta varem samas kuus.

Statistikaameti analüütiku Helga Laurmaa sõnul peatus ­siseturiste majutusettevõtetes eelmise aasta septembriga võr­ reldes 21 % ja välisturiste 97% rohkem,“ lisas Laurmaa.

Kriisieelse 2019. aastaga võrreldes kasvas majutatud sise­ turistide arv kolmandiku võrra, välisturiste oli 61 % vähem.

Kõige rohkem siseturistidest peatus Harju maakonnas (29 %), Pärnu maakonnas peatus 16%, Tartu ja Ida-Viru maakon­ nas vastavalt 11 ja 10 protsenti.

Majutusettevõtetes peatus üle 74 000 välisturisti ning Eestis veedeti kokku ligi 165 000 ööd.

Soomest saabujaid oli majutus­ ettevõtetes 25% eelmise aastaga võrreldes rohkem ehk üle 20 000 turisti, Lätist saabus 9000 turisti ehk 58 % ja Venemaalt ligi 3000 turisti ehk 133 %

rohkem. Kriisieelse aasta sep­ tembriga võrreldes oli turiste palju vähem.

Kõige rohkem ehk 74 % välisturistidest peatus majutus­ ettevõtetes Harju maakonnas, järgnesid Pärnu (8%) ja Tartu (7%) maakonnad. Ööpäev majutusettevõttes maksis keskmiselt 36 eurot inimese kohta ja oli eelmisest aastast kolme euro võrra kallim, samas nelja euro võrra odavam kui 2019. aastal.

Pärnu maakonna majutus­ ettevõttes maksis ööpäev kesk­ miselt 31 eurot, Harjumaal 39 eurot ning Tartu- ja Saaremaal 41 eurot inimese kohta.

(ERR/EE)

HEINSOO INSURANCE BROKERS LTD. ASUTATUD 1951

958 Broadview Ave., ruum 202 Toronto Eesti Majas info@heinsooinsurance.ca

Telefon 416-461-0764 Fax 416-461-0448

8

EESTI ELU reedel, 19. novembril 2021 — Friday, November 19, 2021

Estonia pledges border guard personnel to assist European Union member states Poland and Latvia English-language supplement to the Estonian weekly “EESTI ELU” Tartu College Publications Founding Chairman: Elmar Tampõld Editor: Laas Leivat 3 Madison Avenue, Toronto, ON M5R 2S2 T: 416-733-4550 • F: 416-733-0944 • E-mail: editor@eestielu.ca Digital: www.eestielu.ca

Conspiracy theories and Russia In recent years it’s been noted that Russia has been a prolific source and transmitter of ­conspiracy theories. And they have gained traction as intended.

Authoritarian regimes al­ ready control the spread of information. (Would anybody ­ describe Russia as supportive of a free and independent press?)

The autocratic ruler of Brazil, Jair Bolsonaro, maintains that the virus is a “fantasy”. Russia, with its political power consoli­ dated by the Kremlin, has honed its techniques and estab­ lished channels such as RT (Russia Today) and Sputnik.

Covid-19 has provided ample substance from which to weave tales for the gullible and those desperately craving a culprit: both Sputnik and RT have ­advanced the accusation that the virus was man-made by the Chinese as a weapon. Then depending on which is more ­ detested, the US or UK made ­ the virus as a possible weapon to attack the Chinese economy.

Other Covid-19 conspiracies that are utterly bizarre or cannot be confirmed by any amount of scrutiny: Covid is simply a marketing ploy by large phar­ ­ maceutical firms – it doesn’t really exist; the frequencies of ­ the new wireless technology have created the virus and im­ paired the human immune sys­ tem (in fact over 60 masts transmitting wireless frequen­ cies have been set afire); the vaccination campaign is a ruse for the secret ­ injection of mi­ crochips that will enable the tracking of all our movements and thoughts; etc.

According to Ilja Jablokov, author of a book covering con­ spiracy theories in post-Soviet Russia, the country is a target and also a fertile setting for conspiracy theories dates back to 1775. Poet Vassili Petrov dedicated an ode to Catherine II in which he saw European states deliberately sucking Russia into armed conflicts.

The theme of the poem sprung from the idea that the French were jealous of Russia’s success diplomatically.

Two major trends dominated Russian conspiracy theories during the Soviet period. One connected with the official ­mania about foreign spies. The other was imbued with the stance of the ultra-nationalists –

antisemitism and a disdain for Soviet rule.

QAnon, the US source of most bizarre and virulent conspiracy theories, has also ­ provided both Russia and China with messaging “weapons” to intensify further antagonism within an already polarized US population, before and after the January 6th insurrection in Washington. The countries are still propagating the same false myth of a “stolen election” in sowing this false narrative.

Retired diplomat, Harri Tiido, has said that with pere­ stroika, Russian intellectuals added their prestige and public profile to the mix. Former diplomat Gleb Pavlovski, who ­ helped create the narrative buttressing Putin’s power and his success, used paradigms asso­ ciated with conspiracy theories. Even though Pavlovski currently is critical of the re­ gime, Putin constantly still in­ vokes Pav­lovski’s mantra, call­ ing the c­ollapse of the Soviet Union a monumental catastro­ phe. Pav­lov­ski was also the au­ thor of the story that the Soviet Union may become infected with the same “orange revolu­ tion” as it was deliberately spread in Ukraine.

Some intellectuals also claimed that conspiracy theories and religion were natural to the Russian people by helping them understand reality. Russia thereby is Christian in faith, a ­ country destined to save the world from a catastrophe.

Common anti-Russian theo­ ries centre on the intention of the West to destroy Russia. This stems from a morally inferior West, that translates into a hateful jealousy of Russia and ­ Russians. This conspiratorial scenario has recently been noted more frequently in Russia.

Tiido also observed that the dismantling of the Soviet Union has provided ample substance to home-grown conspiracy ­theories, with the prime culprit being Mihhail Gorbachev. This has led to numerous attempts to launch criminal charges against him. The Russian political opposition is said to have its ­ own related version: That KGB chief Juri Andropov knowingly backed Gorbachov in discredit­ ing Soviet power, supporting its destruction, insanely switching to a market economy, thus ­spurring a frantic populace to a

Nr. 46

Kalev Estienne off to Helsinki

ERR, November 2021 The pledge was made amid strong pressure on Belarus’ western border following large numbers of migrants who have been corralled there

by Alexander Lukashenko’s security forces.

Defense minister Kalle Laanet (Reform) and interior minister Kristian Jaani (Center) made the announcement recent­ ly, saying that both countries had requested the aid.

Jaani said: “Latvians have asked for help so that we are ready to send a 30-member ­police team to Latvia within 48 hours. We have answered in the affirmative.”

Estonia has already been sending PPA units to Lithuania on a monthly rotational basis since the crisis began in mid­summer, with the current de­ ployment there numbering 17.

The additional 30 personnel would be further help, Jaani said. Defense minister: EDF ­reservists could possibly also be sent south Latvia borders with both Belarus and Estonia, and small numbers of migrants entering Estonia illegally, apparently making their way to Finland, have been apprehended since late summer.

Laanet said that there was scope for Estonian Defense Forces (EDF) reservists to also be sent to Poland, purely on a voluntary basis and on the basis of remuneration from Poland.

The precise content and nature of the aid is to be ­ ­hammered out Friday morning, Laanet said. “We will send people, equipment and every­ ­ thing needed to protect the EU’s external borders,” he ­added.

While the stream of mi­ grants, mostly from Iraq as well as from some other middle-­ eastern, near-eastern, asian and North African states, began in the summer, in recent days there has been a surge in the numbers present on the Belarus border, while Polish police have socialist revolution.

In these schemes, the sup­ posed strategy of the CIA is also often reiterated – to ruin the Russian people morally and culturally.

The primary aim of most of the current theories is to help consolidate Putin’s power through maintaining and honing his iconic presence. Putin has been known to use some of the myths surrounding him. Tiido noted that the Russian Orthodox church leadership has been even known to suggest that Putin was God-sent, his deeds limited only by the fact that he’s ­mortal. Amen.

LAAS LEIVAT

Kalev Estienne is excited to announce that its senior Aesthetic Group Gymnastics team, the Rhythmic Expression, is en route to Helsinki, Finland. There, they will participate in the World A.G.G. Champion­ships, Scheduled for November 19–21.

We are so proud of our girls who are representing Canada so ably on the world stage. They have earned such an opportu­ nity through hard work and dedication to the sport over many years.

clashed with people trying to force their way over the border and have resorted to the use of tear gas and water cannon.

Prime Minister Kaja Kallas (Reform) said Wednesday that Lukashenko must work to head off a humanitarian agency, and called for UN agencies to be ­allowed to work in the country.

Kallas also spoke with Presi­ dent of the EU Commission Ursula von der Leyen on the issue, while foreign minister ­ Eva-Maria Liimets has called for the sanctioning of Minsk

Airport and Belarusian national carrier Belavia, at EU level (Estonia has already imposed its own bar on Belavia and other Belarusian flights entering Estonian airspace).

The government has also called up close to 1,700 EDF reservists, to be mobilized on home soil and to erect tempo­ rary border barriers on Estonia’s southeastern frontier – the only part of the border which is on dry land, the rest being covered by waterways, primarily Peipsi järv and the Narva river.

The Government decided to hold a regular defence readiness exercise Stenbock House – The Estonian Government recently called in over 1600 reservists to hold a regular defence readiness reservists’ exercise OKAS/QUILL-2021.

On the proposal of the Commander of Estonian Defence Forces, LTG Martin Herem, 1636 reservists from mainly engineer units are called to the readiness exercise for the period of November 17th to 25th.

Reservists of the units called for OKAS/QUILL are imme­ diately required to appear at designated assembly points.

The main purpose of exercise OKAS/QUILL is to test the national defence chain of ­ command, from the Estonian ­ Government decision down to the particular units’ combat readiness in the rapid response structure.

In the course of this exercise co-operation with the Police and Border Guard Board is also practiced. Among mobilization and formation procedures as well as additional training the reserve engineers will also construct temporary border ­ fences in the border areas that have previously been used by organized crime to facilitate ­illegal migration.

SIIL/QUILL-2021 is con­ ducted in full compliance with OSCE confidence and security building measures. The troops and equipment for this exercise OKAS/QUILL are below the notification and observation threshold of OSCE’s Vienna Document. However, Estonia has informed / is informing Allies, NATO, EU, OSCE and all countries in the Baltic Sea region of the exercise.

ESTONIAN LIFE

Your source of news about Estonia and Estonians, home and abroad

Nr. 46

EESTI ELU reedel, 19. novembril 2021 — Friday, November 19, 2021

We’re Listening with EMW: Revo and Toe Tag’s lasting sociocultural contributions Vincent Teetsov In July 2021, ten years after rapper Revo Jõgisalu (known simply as Revo) passed away at the age of 35 from mela­ noma, a memorial festival known as FOREVO was held.

Directing the festival were his friends and bandmates Genka (Henry Kõrvits) and DJ Paul Oja – members of the Estonian hip hop group, Toe Tag. The festival spread aware­ ness of melanoma and raised money for children and families affected by cancer. Through the fund called FOREVO MTÜ, donations were given to Eesti Vähihaigete Laste Vanemate Liit (the Estonian Association of Parents of Children with Cancer) and its event, Pardiralli (Duck Rally). Drawing specta­ tors were performances from the likes of Genka and Paul

Padel: The sport that’s catching on at a pace like no other Vincent Teetsov While the evolution of sports around the world is, for the most part, based upon the escalation of speed and raw power, one of the world’s fastest growing sports has a ­ different focus. This sport is named “padel.”

The name of the sport indi­ cates what it’s generally about.

It bears a resemblance to tennis and squash – or pickleball if you’re already familiar with that scene – but exchanges strung rackets for a solid racket.

Padel rackets come in a round, teardrop, or diamond shape based on the ascending skill level and strategies of the player. Furthermore, each racket has a different balance and weight, which is influenced by the materials used to construct its core (ethylene-vinyl acetate or polyethylene foam) and im­ pact surface (graphite or fibre­ glass) that has several holes on both sides. Below the grip of each racket is a wrist strap that one is required to wear.

Padel is played on a 20 metre long by 10 metre wide ­ court (indoors or outdoors, on turf, concrete, or tarmac),

Photo: padelfip.com

Oja, Dead Furies, Gram-Of-Fun, and Redel.

It wasn’t the first time a commemorative event like this had happened, either. Several times before, Revo’s friends held the Mälestuskontsert FoRevo (FoRevo Memorial Concert), where fans rallied around the songs he helped to create and celebrated his life.

Remembering the life of a musician adds meaning to their compositions. But it can make it tough to listen to songs, too.

I’m reminded of how Dave Grohl found it difficult to listen to anything he recorded with Nirvana, especially the band’s last album, In Utero, because “...it brings back other memo­ ries, it kinda makes my skin crawl.”

Then there’s the opposite feeling, where you want to take in a work of art because it rep­

resents a person, time, or place which you once knew, or one you would like to have known.

Consider Generation Z’s craving for early 2000s or “Y2K” fashion. Or Millennials and ­ their passion for the 80s music and films.

If you want to go back to Tallinn between the years 1996 and 2004, listen to Toe Tag’s ­album Legendaarne (Legen­ dary). Tracks like “Hundinahas lambad” (which could be translated as “Sheep in Wolf’s ­ Clothing”) are satisfying for

­ aking it half the size of a m ­tennis court. A three metre wall stands at each end and a fence surrounds the rest of the court.

In the middle is a net that’s just under one metre in height. On each side, a service line stretches across the whole width of the court, as well as there being a line going through the middle, connecting the two service lines.

Distinguishing it from other rising racket sports, such as paddle tennis and platform ten­ nis, is the use of a low pressure tennis ball (as opposed to one made of foam rubber, or a plas­ tic ball with holes as used in pickleball) and a thicker racket.

How do you play padel?

Firstly, it’s typically a doubles game. The rules are simple. As explained by the Canada PADEL Federation, a padel match commences with a coin toss, initial rally, or something equivalent to decide who serves first. As with tennis, the game scoring system works such that “the first point is 15, the second 30 and the third 40. Tied at 40 is called Deuce. Points after that are called ‘advantage to server’ or ‘advantage to receiv­ er’...” Those serving must an­ nounce the score out loud. Each team of two players “must win by two points”, or one point in World Padel Tour competitions.

The first player to win six games wins a set, and the best of three sets wins a match.

To serve, players hit the ball underhand, below waist height, after it bounces once behind the service line. Players hit the ball to the other side of the net or bounce it off of the back and side walls. If you hit the ball into the net or let it hit the ground twice on your side, your opponent wins a point.

Padel Academy, run by SmashForward OÜ, describes the invention of the sport in 1969 by Mexican businessman

Enrique Corcuera at his home’s own squash court. Wooden rackets were used to adapt to the smaller court size. When his friend Prince Alfonso of Hohenlohe-Langenburg caught wind of the sport, he brought it to Marbella, Spain, where he had opened the Marbella Club Hotel. The number of clubs grew over the decades, and by 2013, the World Padel Series championship was hosting ­athletes from all over. In 2020, Singaporean sports marketing and brand agency Dejavu esti­ mated that padel had over eight million participants, with the top two countries being Spain and Argentina.

Considering padel’s similari­ ty to tennis, what made it grow in popularity?

Padel is a sport that makes fitness and competition more inclusive across abilities and age demographics. The empha­ sis on underhand serves pre­ vents players from basing their game plan on ballistic serves.

Players must think cleverly about shot placement and wait for the right time to do an aggressive smash. The pace of ­ the game is slowed by the lower pressure, and therefore decreased bounce, of the ball. Perhaps this can extend the use of all the discarded balls tennis players accumulate after their matches!

And owing to its doubles for­ mat, padel is even more social and communicative.

Showing padel’s sociability and adaptability is the Estonian Senior Padel Tour. Among its ranks, men and women over 40 years old play regularly and have competed in tournaments multiple times per year, includ­ ing the Padel Chill Cup that was held in Pärnu in June 2021.

The organization keeps a regularly updated league table, ­ egging members on to improve their skills. And when it’s all said and done, they put down

Revo Jõgisalu. Photo: Teet Malsroos

9

their down-to-basics style. The foundation of their tracks is a catchy sample, riff, or hard-hit­ ting beat for Revo, Genka, and guest artists to build their heavy wordplay around.

From their 2009 album Kõik on formuleerimise küsimus (Everything is a Question of Formulation), the song “As­ faldiorjad” (“Asphalt Slaves”) is a danceable track with upbeat energy. Look out online for their live version of the song with jazz and bossa nova singer Uno Loop. There’s also the music of A-Rühm (“The ­ A-Team”), an ensemble that Revo and Genka joined in 1998, with DJ Critikal, Kozy, and Cool D. The principle sen­ timent picked up on in all of this music is that they had fun crafting it, despite any struggles faced outside of the studio or off-stage.

Already undergoing sur­ geries, losing hair, and facing worsening health due to the spread of cancer, Revo took to the stage at Eesti Hip Hop Festival in Elva, Tartu County 10 days before he passed away.

He wanted to make music until the very end.

However, he was equally ­serious about his health and the health of others. Before he died, Revo commented on how “An Estonian man does not go to the doctor until it is already pain­ ful.” His public fight with ­cancer led all of his friends and acquaintances to supplant that trend and be proactive about their health. Who knows how many people’s health he has posthumously helped through kindling open discussions and advocacy.

In October 2021, a concert was held in Tallinn that ­celebrated the 25th anniversary of Toe Tag’s first concert in Tallinn, thus attracting new crowds and listeners for the band’s music.

Revo’s time to make music was cut short; but when music is so tethered to friendships and energetic communities, as it is with his and his friends’ musi­ cal endeavours, it moves indi­ viduals to action in so many other ways and will continue in that way of its own accord.

the rackets and fire up the bar­ beque or enjoy some pizza and beer together.

Leading the charge in the teaching and promotion of padel, including for younger Estonians, is the Estonian Padel Association, founded in 2017.

After their foundation, they took action to make Estonia the 34th nation to join the International Padel Federation.

This all transpired within a very efficient five month period.

The commercial side of the sport is expanding, too. In 2021, Padel Company was es­ tablished in Tallinn, with book­ able court facilities in Ülemiste and on the rooftop of Viru Keskus. Meanwhile, the compa­

ny Padel+ has its own academy and added a new club location in Kuressaare, its third location in Estonia.

If you want to try your hand at padel in Canada, you’ll find that it’s less available than other countries. Padel Ontario notes that there are “only a small handful of private padel courts in Ontario as of mid-2021...

There are several efforts to ­establish a commercial and ac­ cessible padel club in the GTA.” On November 13th, 2021, Canada’s first indoor padel courts opened up in Calgary.

Once people see how much fun they can have with padel, it’s certain to move very quickly across the country.

Remembrance Day commemoration at Tallinn’s Military Cemetery: Col. Tõnis Nõmmik, Canadian Charges d’affaires Tyler Wordsworth, Maj. Pearo Nõmmik.

Photo: maj. Ulo Isberg

Rev. Gustav Piir, presiding at Tallinn’s Remembrance Day gathering at the Military Cemetery.

Photo: maj. Ulo Isberg

10

EESTI ELU reedel, 19. novembril 2021 — Friday, November 19, 2021

Estonian Institute of Historical Memory (Eesti Mälu Instituut): Update on the Institute’s activities Toomas Eichenbaum The Estonian Institute of Historical Memory (EIHM) continues to carry out important investigations and research into crimes and human rights abuses committed by totalitarian re­ gimes in Estonia, as well as the ideologies that have given rise to such regimes. With its research, education and advoca­ cy activities, the Institute’s ongoing work and commitment is crucial in view of how democracy and human rights continue to be threatened by various tyrannical regimes and movements in many parts of the world.

The establishment of the Estonian Institute of Historical Memory was initiated by the Estonian President Toomas Hendrik Ilves in 2008. The original mission of the Institute was similar to the earlier Estonian International Com­ mission for Investigation of Crimes Against Humanity (also known as the Max Jakobson Commission) founded by Presi­ dent Lennart Meri in 1998.

That Commission investigated the crimes against humanity committed in Estonia during the German and Soviet occupations based on the definitions for crimes against humanity and war crimes of the 1998 Rome Statute of the International Criminal Court. The EIHM acti­

vities advance and broaden the previous Commission’s investi­ gations and also collects data about human rights violations committed during the Soviet occupation that are not crimes ­ against humanity by legal defi­ nition. The Institute assumes the Universal Declaration of Human Rights adopted by the United Nations in 1948 as the legal basis for its historical ­research.

The Institute also continues its research of life and society during the Soviet times and promotes the collection and documentation of personal his­ tories and memories – many of which are a reminder of the ­oppressive impacts of the Soviet occupation.

In 2017, the Institute merged with the non-profit Unitas Foun­ dation. This merger broadened the Institutes mandate to in­ clude the promotion of inter­ national collaboration into the research of crimes of tyrannical regimes, enhanced education and awareness and the organiza­ tion of commemorative events.

Some of the recent noteworthy Institute activities include: Maarjamäe Memorial for the Victims of Communism: The Institute was a partner in the construction of this significant memorial near Pirita. The Institute’s research was a major input to the identification of the over 22,000 Estonians victims named on the memorial. This research continues to identify additional victims through the

Maarjamäe Memorial to the Victims of Communism.

The Institute’s public displays.

ongoing submissions and inves­ tigations of archival records.

People can search for relatives in the Memorial database via the link: https://www.memoriaal.ee/ Public Exhibit “After the Great War: The new Europe 1918- 1923”: In early October the Institute arranged a major outdoor exhibit of archives and interactive displays of the tur­ bulent socio-political times in Europe after World War I. Summer School of the Esto­ nian Institute of Historical Memory: The Institute hosted the annual Summer School this past summer after a one year hiatus due to the Covid pan­ demic. The School’s program includes lectures, review of film documentaries, museum tours, panel discussions and several excursions to historical sites that are critically relevant to the unjust actions of the Nazi and Communist regimes. Attendees come from across Europe and beyond. A separate Eesti Elu article describes this Summer School in more detail and invites more participants from Canada and the USA. Holocaust theme Essay Con­ test: In January, in concert with the Estonian Ministry of Education, the institute orga­ nized a Holocaust themed essay contest for secondary school students. The winners of the contest were rewarded with a study trip the AuschwitzBerkinau Memorial museum in Poland. The Institute organizes similar contests annually to encourage discussions of human rights and the causes and conse­ quences of crimes of totalitarian regimes among young people.

Public Exhibit “Resistance to the Soviet regime in Estonia: 1940-1991”: In recognition of the 30th anniversary of the res­ toration of independence of the Baltic States, the Institute arranged compiled an exhibition in honour of those who never gave up in their hearts the hope for the end of the Soviet occu­ pation. The Institute usually presents such exhibits in the Estonian, Russian and English languages.

European Remembrance Sym­ posium October 26-28 (Euroopa Mälusümpoosium): The Institute recently hosted the 9th Annual Memory Sympo­ sium which brought together over 200 experts and practi­ tioners from over 20 nations to Tallinn to share initiatives and insights on how to promote a common European memory ­culture. According to Sergei Melev, Board Member of the EIHM, this annual symposium is one of the most important discussion sites of Recent History in Europe.

Panel Discussion: “1944 – The Year of Difficult Choices”: In collaboration with the Institute of Human Rights, the EIHM hosted a panel discussion in October on the difficult choices that Estonians faced in 1944.

With the retreating German armies and the advance of the Red Army into Estonia in the summer of 1944, Estonians made fateful decisions to either

Nr. 46

Support KESKUS and save tax – at the same time!

With stock markets record-high and the end of the calendar year quickly approaching, there has never been a better time to support KESKUS and to save on taxes!

Even if you have already d­ onated, it’s the perfect op­portunity to increase your KESKUS support. By donating before the end of the year, you will receive a 2021 tax receipt, and the tax savings can be even more significant when you d­ onate shares!

This is what it can look like, for Canadian taxpayers, for $10,000 worth of shares that have appreciated in value, donated to KESKUS*, assuming a tax rate of 50%:

With Option B, for Canadians, publicly listed securities donated directly to KESKUS* serve to eliminate the requirement to pay capital gains tax on the appreciation of those shares. Not only that, you will receive a charitable tax credit for the current value of the donated shares.

Donations of shares are also tax advantaged for U.S. donors.

Donations of shares must be made to KBFUS, an organization fa­ cilitating giving to KESKUS by U.S. donors.

Philanthropy with savings: there’s no better win-win!

December 22, the deadline to initiate the transfer of securities to ensure a 2021 charitable r­eceipt for them, is approaching fast.

Donors should consult with their financial advisors to determine what’s right for their particular circumstance.

To transfer shares, or to make a leadership gift, please contact Taimi Hooper, Donations Manager, at donations@estoniancentre or at +1.647.250.7136.

Signing up for the monthly newsletter will ensure that you re­ ceive the latest news on KESKUS straight to your i­nbox!

Get involved and help support KESKUS Please join the growing list of capital campaign donors!

KESKUS International Estonian Centre’s donor categories are Kalevipoja Laud for gifts of $100,000 and above (including nam­ ing rights for specific a­reas), Viru Vanemad for gifts of $10,000 and above, and Kungla Rahvas for gifts under $10,000. KESKUS generous leadership donors are listed here: www.estoniancentre.ca/ capital-campaign To make a donation, please call +1.647.250.7136 or email dona­ tions@estoniancentre.ca. Donations may be made as a family gift, or in honour of an individual or family. All ­donations will be is­ sued a tax receipt, with country-specific receipts for donations from Canada, U.S. and Estonia.

Let’s keep in touch!

• Visit the KESKUS website for all the latest news • Sign up for the KESKUS monthly email newsletter • Follow KESKUS on Face­book @EestiKeskus, Twitter @keskus, Instagram @keskus.iec * in Canada, the donation is made to Estonian Arts Centre, the charity associated with KESKUS. In the U.S., to KBFUS, an orga­ nization facilitating giving to KESKUS by U.S. donors. ** Numbers shown are for illustration purposes only. Actual tax savings arising from charitable donations will vary from donor to donor and depend on the donation amount, actual cost of the shares, sale price, and the donor’s particular circumstances. Please seek professional advice to determine your best options.

escape to the West or to remain in the home country. The cul­ tural and political consequences of these dire choices were explored.

Patarei International Museum for the Victims of Com­ mu­ nism: The Patarei is a former seaside fortress in Tallinn built in the mid -1800’s and which was used subsequently as a prison. The site is being restored and converted into a museum that would feature the

crimes of communism that occurred in the Baltics and around the world. This Institute is a leading partner in this major project. Additional news on this project: https://mnemosyne.ee/tegevus2/kommunismikuritegude-muuseum/ Additional updates of the Estonian Institute of Historical Memory (Malu Instituut) can be viewed on the Institutes web site https://mnemosyne.ee

Nr. 46

EESTI ELU reedel, 19. novembril 2021 — Friday, November 19, 2021

NOORTE NURK

See ei ole luige/laul* Foto saabus üle mere/lainete Pärnust. Sinna looma/kliinikusse olid head inimesed 16. novembril toonud selle kauni vee/linnu, LAULU/LUIGE, mis inglise keeles ei ole „singing swan“ vaid whooper swan.

Põhja-Ameerikas on tema vaste (counterpart) trumpeter swan – ameerika laulu/luik või ka trompet/luik. Ühe/sõnaga luiged on HÄÄLEKAD linnud, nad teevad palju ­ häält. Otsusta ise, kas see on laul, pasuna/hüüd või midagi muud.

See lind ei hüüdnud, laulnud ega pasundanud valjult, et vajab abi. Õnneks head inimesed mär­ kasid, et temaga ei ole kõik korras ja tõid ta looma/arstide juurde. Seal ta küll susises (hissed) natuke, aga oli täiesti sõbralik ja rahulik. Muidu võivad luiged agressiivsed olla, nokaga näpistada ja „tiiva/nuk­ kidega kolkida“, kirjutas fotol olev Terveks Looma/kliiniku ­juhataja Tarvi Markson.

Tiib oli tal just „rivist väljas“ (out of alignment, lind ka natuke out of sorts). See on väl­ jend (expression), mis tähendab, et midagi on korrast ära, haige või viga saanud / vigastatud (injured), mis teeb tuju muidugi halvaks.

Nüüd on tema tiib juba osali­ selt paranenud, terveks saamas, aga Tarvi kirjutas, et lendama see luik siiski ilmselt kahjuks ei hakka. Mets/looma/ühing võttis ta oma hoole alla. Võiks ka öel­ da, et oma tiiva alla. * Väljend LUIGE/LAUL loo peal/kirjas on sama, mis inglise swan song – nii öeldakse kelle­ gi (eriti näitleja, kirjaniku, kunstniku) viimase esinemise ­ või ette/aste kohta enne „lavalt lahkumist“ – kas pensionile või taevasse. Lendamise suhtes oli sellel pikk/kaelal tõesti vist luige/laul, aga jõulu/praadi temast ei saa! (Mõned juba

tegid sellist nalja, sest eestlas­ tele meeldib must huumor.)

Selle laulu/luige luige/laul võis olla lendamine kaugelt põhja tundrast, sest nad on Eestis ­tavaliselt läbi/rändajad (migrant birds) kevadel ja sügisel.

Mõned aga jäävad ka vahel Eestisse pesa tegema ja seda teeb kindel luige/paar kahekesi koos elu lõpuni, ehk nad on mono/gaamsed (monogamous).

Fotol on näha, et patsiendil on seljas soe ja moekas (stylish) FLIIS (fleece). Teda ravinud (treated) Tarvi aga tõmbas endale kaitseks kätte nahast ­ ­kindad ja igaks juhuks selga ka „KIHNU KUULI/KINDLA“ – nii kutsutakse seda Kihnu saare meeste kampsunit, mille täpne nimetus on TROI ja mis on väi­ detavalt (supposedly) kuuli/kin­ del (bulletproof), nii et siis ka luige/kindel.

NB: Eesti keeles ei panda rii­ deid lihtsalt „peale“ (on) vaid konkreetsemalt keha/osa järgi: müts pähe, kindad kätte, sall kaela, kampsun selga, püksid, sokid ja kingad jalga.

Eesti vana ilma/ennustus (weather prediction): Kured (cranes) läinud, kurjad ilmad.

Haned (geese) läinud, hallad (frost) maas. Luiged läinud, lumi taga.

Olete kindlasti lugenud E.B. White’i raamatut „The Trumpet of the Swan“. See on ka eesti keelde tõlgitud: „Luige trom­ pet“. Sealsel pea/tegelasel on nokk üleni süsi/must (coal black), Euraasia (Euroopa + Aasia) põhja/osas elava laulu/ luige nokal on ka palju ere (bright) kollast. Veel üks vahva vee/linnuga seotud laste/kirjan­ duse klassika on „Nils Holgers­ soni imeline tee/kond läbi Rootsi“ („The Wonderful Ad­ ven­ tures of Nils“). Selles raa­ matus on lind, kelle seljas väikeseks muudetud Nils len­ dab, siiski HANI (goose), mitte

Isale karikas, õpetajale pliiats

Ameerika Ühendriikides, kus selle traditsiooni algatas naine, kelle sõjaveteranist isa pärast abikaasa surma kasvatas üksinda kuus last üles. Õpetaja Emma Soolepp saa­ tis oma klassi lasteaialastele isadepäevaks toreda kutse, kus lips, vuntsid, kingikarp, kohvi­ tass ja kuldne kroon rõõmsalt kutsumas tundi.

Tunnis hakkasid koolieelikud koos õpetaja Emmaga täht­ päevakaarti valmistama. Kaardi joonistamist oli huvitav jälgida ekraanil: õpetaja käes pliiats, ekraanil valge paber ja siis tu­ levad jooned, mis moodustuvad kastideks, ringideks ja kaarteks.

Lapsed järgnevad samasuguste joonte tõmbamistega, et siis kastid ja ringid värvida ning peale kirjutada suurelt number üks. Kellele joonistati kaarti?!

Samal õhtutunnil olid õpetaja Heli Vanaselja koduarvuti ekraa­ nil kokku saanud teine grupp lasteaialapsi, kes said lauldes Lolala lastelauluvideo

Kui eesti täienduskool Torontos on siinseks juunikuu isadepäevaks koolitunnid selja taha jätnud, on siiski koolilastel olnud hea võimalus isadepäeva tähistada ka eesti koolis. Nimelt pühitsetakse Eestis isadepäeva novembri teisel pühapäeval. Alates 1998. aastast annab Eesti Naisliit välja aasta isa tiitlit. Esimest korda pühitseti isadepäeva 1910.a.

Nagu foto/stuudios tehtud port­ ree/pilt, mille peal/kiri (title) võiks olla ,,Looma/arst kaisutab luike“.

Kaissu võtmine on palju öelda, kuid laada- (fairground) ehk nalja/ foto see ka ei ole ega ka pilt vanast muinas/jutu/raamatust.

LUIK (swan) on täitsa ehtne (päris) ja vajas abi.

Foto: Signe Lehtsalu, Terveks Looma/kliiniku looma/arsti abiline

luik. Raamatu kirjutas Selma Lagerlöf, esimene naine, kellele omistati (anti) Nobeli kirjandus/ preemia. Üks teine, mets/loomaga seo­ tud abistamine veebruaris 2019 viis selle sama Pärnu looma/­ kliiniku üle/maailmsesse mee­ diasse, kaasa/arvatud BBC! Võibolla olete kuulnud hundist, keda kaks Pärnu/maa meest päästsid uppumisest jäises vees.

Nad arvasid, et tegu on koe­ raga... Vaadake / kuulake selle lühendatud lingi kaudu https:// bit.ly/3nranyH või kirjutage in­ terneti otsingu/mootorisse märk/ sõnad: hunt, Sindi, Markson.

PS – Looma/tohter (tohter = doktor), kellest loos juttu, on käinud Kotka/järve Metsa/üli/ koolis, kus juhendas EKK (eesti keele ja kõne) rühma eesti ­slängi teemal. RIINA KINDLAM abil selgeks, kuhu käib müts, kuhu käivad sall ja kindad. Heli jätkas sõnade õpetamist liiku­ vate piltide abil. Karupoisile pani Juhan kollased saapad jalga ja Mia aitas kollase jaki ­ selga. Mudilased Timo, Hädli, Kiyana, Liivi, Maia, Leo, Taylor, Maxima ja Valayria ütlesid õpetajale, mida nad panevad riietuseks selga ja nii ­ liikusid riietusesemed pildil­ ­ olevale kujutisele. Elevus võttis maad, kui õpetaja Heli hakkas mudilastega ekraanil mängu esitama. Heli lahkus korraks ­ ekraanilt ja tuli tagasi uue riie­ tusega. Nii sattus Helile pähe tutimüts ja viikingimüts. See viimane ese tõi lastele naeru­ suu, sest sarvi koos mütsiga oli ootamatu näha. (Kunagi kuulsin noortelt, et oldi imestunud, et mõtle kui põnev, et Eestis elasid ka kunagi viikingid.)

Samal ajal jätkas oma tundi Emma klass, kes oli just valmis saanud värvilise kaardi. Kas olen nüüd nagu õpetaja Emma,

Britta Benno…

(Algus lk. 6)

Siberis – Yamali augu. Tööt­ lesime meistriga leidfotot ja lisasin sinna joonistuse hoonest, mida ei ole veel olemas.

Tegemist on reklaampildiga ühest tulevasest majast PõhjaTallinnas. Lisasin värvilisele foto­ trükile vaba käega udu ja sudu. Teise pildi komponeerisin samal põhimõttel – fototöötlus august maas, (mõtteline või kummituslik) maja tulevikust ja käsitsi maalitud pilvisus.

Teiseks hoo­pis kohaspetsiifilise­ maks maa­-auguks aga leidsin Sinu, Merike, abiga Devil’s Punch­ Bowli kose Hamiltoni külje alt. Selles kujutises on paljastunud ilusad maakihid, mis viib mõtted geoloogilistesse aegadesse, inimesest suurema­ tesse liikumistesse. Värviline serigraafia annab minu abstrakt­ sele seeriale mõned äratuntavad konkreetsed geoloogilised foto­ kujutised – ma arvan, et see ri­ kastab suu­ resti kogu tulevast väljapanekut. Ning trükitehnili­ selt on tegemist väga hõrgu ja keerulise teosega.

Ma trükkisin ühe päeva ko­ haliku meistri Pudy Tongi kut­ sel ka Open Studio’s Torontos.

Seal trükkisin fotolitograafia tehnikas loom-maastikke.

Käisid pojaga ühe nädalavahetusel Montrealis. Mont­ real on Hamiltonist väga eri­ nev. Kuidas läks?

Saaremaa ümbrusest leiti tänavu seitse laevavrakki Transpordiameti hüdrograafiatööde ehk meremõõdistuste ajal leiti sel aastal Saaremaa ümbrusest seitse seni tuvastamata laevavrakki, aasta tagasi leiti neid kuus.

Saksa uurimislaeva tehnika, mis teeb Saaremaast lääne pool asuvale merealale plaanitava ­tuulepargi uuringuid, leidis ühe vraki Sõrve sääre tipu lähedalt.

Merepõhjast saadud üpris de­ tailne laeva kujutis viis leidjate mõtted esialgu ameeriklaste Liberty tüüpi kaubalaevale. Aga tuulepargi mereuuringute juhi Christian Riessi uurimistöö viis selleni, et tegemist pole seekord siiski Ameerika päritolu aluse­ ga. ,,See võib olla Saksa laev ja selle nimi võib olla Iller. Ise­e­nesest on see jõgi Saksamaal, kes esitas klassile mõistatusi?

Mis see on? Pealt roheline ja juuksed ka rohelised. Vastuse andis õpetaja – brokoli ehk spargelkapsas.

Minu eelnevalt esitatud küsi­ musele vastasid mudilased ise, kes näitasid ekraanil omajoo­ nistatud kaarte, kus kujutati poodiumil seisvat võidumäles­ tist ehk trofeed. Kaarte valmis­ tasid oma isadele ja vanaisadele (vastavalt kuvarinimedele) Mai­ liis, Adrian, Maila, Phoebe, Eveli, Markus, Felix, Magnus, Aksel, Aili, Eliisa. Number üks karikas kuulub isale!

Mudilaste tegemistele elas kaasa EDA OJA

11

See oli väga kiire ja spon­ taanne käik, aga soov näha rohkem Kanadat oli suur. Ja see oli ikka väga teistsugune maa, minu jaoks oli see tõeline ülla­ tus! Riik riigis. Prantsuse keel, jalutatav kesklinn, melu, kohvi­ kud ja poekesed – vihma trot­ sides nautisime oma päeva seal väga ja kindlasti tuleks sinna uuesti. Üleüldse jäi meile unis­ tus hinge näha veel rohkem erinevates ilmakaartes Kanada ­ kante, kultuuri ja eriti mas­ taapset loodust.

Ettenähtud loeng jäi ära, kuid kuulda on, et midagi põnevat on selle asemel tule­ mas. Mis see võiks olla ja ­millal valmib?

Kohapealne näitus ja loeng jäid tõesti pandeemia kaalutlus­ tel ära. Minu residentuuril teos­ tatud graafika ja joonistused ­eksponeeruvad jaanuaris Tartu Kunstimajas suures saalis muude isikunäituse teoste hul­ gas. Residentuuri resultaat on ka peagi valmiv kunstnikufilm, mida saab Hamiltoni Kuns­ ti­ nõukogu (Hamilton Arts Council) koduleheküljelt vaa­ data. Ma arvan, et lühifilm, mis avab vestluse käigus minu mõtteid ning näitab töid Cotton Factory ruumides on midagi pikaajalisemat, kui seda oleks ­ olnud ühekordne Zoomi kõne.

Jõudu tööle! Jääme suure huviga filmi ootama!

Britta Bennoga vestles MERIKE KOGER

nad ristisid selle Illeriks ja see ehitati 1938. aastal,“ selgitas Riess.

Kui tegemist on kunagise Saksa transpordilaevaga Iller, siis uputasid selle 9. oktoobril 1944 Nõukogude Liidu lennu­ kid. Tegelikult oli transpordi­ ameti hüdrograafialaev avasta­ nud selle vraki juba tänavu su­ vel, kuid siiani pole jõutud seda vrakikaardile märkida.

Hüdrograafidel on 22 aastaga kaardistatud ja möödetud 70 protsenti Eesti 36 000 ruutkilo­ meetri suurusest merealast ja selle käigus on kaardis­tatud üle 600 laevavraki. (ERR/EE)

Gröönimaa keelustab uraani otsimise ja kaevandamise Gröönimaa parlament võttis eelmisel nädalal vastu seaduse, mis keelab uraani otsimise ja kaevandamise sel Taani koosseisu kuuluval territooriumil.

Seaduse vastuvõtmist lubas valitsev vasakpoolne erakond Inuit Ataqatigiit (AI) aprillis peetud valimistele eelnenud kampaania raames.

Gröönimaa kohalik valitsus ei ole vastu igasugusele kaevan­ dustegevusele, kuid on keelanud täielikult nafta otsimise seoses murega kliima ja keskkonna pärast.

Varem sel kuul teatas Gröönimaa peaminister Mute Egede, et ta tahab ühineda Pariisi kliimaleppega. Grööni­ maa on üks vähestest, kes ei ole seda veel ratifitseerinud.

(PM/EE)

12

EESTI ELU reedel, 19. novembril 2021 — Friday, November 19, 2021

Nr. 46

Mõtteid konverentsilt „30 aastat lõimumist: kordaminekud, kasutamata võimalused ja väljakutsed“ Konverents „30 aastat lõi­ mumist: kordaminekud, kasuta­ mata võimalused ja väljakut­ sed“ toimus 11.-12. novembril 2021 Tallinnas Viru hotellis.

Osa esinejaid ja kuulajaid olid kohal, teised osalesid veebi teel.

Konverentsi Worksup keskkon­ nas oli võimalik esitada esine­ jaile küsimusi, leppida kokku kohtumisi ja laadida üles ka oma lugusid. Kohalviibijad said minna tuurile kurikuulsale ja salapärasele KGB korrusele Viru hotellis. Majutati ju Virus omal ajal välismaalasi ning siis tahtis KGB teada, millest resto­ ranis ja ka hotellitubades oma­ vahel räägiti. Konverentsi kor­ raldasid kultuuriministeerium ja Integratsiooni Sihtasutus (INSA).

Mis on lõimumine?

Eestis elab umbes 200 erine­ va rahva esindajaid. Kas meil kõigil on siin koos hea elada?

Kuidas aidata sisserändajaid ja põlisrahvast omavahel kohane­ da? Eesti keeles on ilus sõna lõimumine. See tähendab tege­ likult integreerumist, aga kõlab palju kaunimalt ja inimlikumalt.

Sõna ise tuli 2002. aasta uute sõnade võistluselt. Lõimesse saab kududa erinevaid niite ja lõngu, et tekiks värvikirev ja kaunis kangas. Võib ette kujuta­ da, et igaüks meist on eri värvi niidike ühiskonna kangas. Niite võib olla igat karva ja erineva jämedusega, need peavad siiski kõik ühise kanga sisse sobitu­ ma, muidu ei saa kangast asja.

Eestis, nagu kohane demok­ raatlikule euroopalikke väärtusi kandvale riigile, võetakse asja tõsiselt. Kultuuriministeeriumis töötab lõimumise kallal terve osakond ja veel mitmed asu­ tused tegelevad sellega, paika on pandud riiklikud arenguka­ vad. Samas räägib Eesti rahva­ suu, et lõimumine olevat täiesti läbi kukkunud. Kui kaugel me tegelikult oleme ja mis on ­hetkeseis?

Konverentsil tehtigi kokku­ võtteid ja meenutati aega 30 aastat tagasi, kus vastsel Eesti riigil tuli kiiresti tegutsema hakata, et 1/3 muukeelset ela­ nikkonda meie ühiskonda pare­ mini sisse elaks. Eestlastest, kes suures NSVLis olid tibatilluke vähemus, sai oma riigis järsku üleöö enamus, kuid ülisuur (1/3) venekeelne vähemus põh­ justas enamusele – eestlastele peavalu. (Selle kohta on Kanada professoril Marie McAndrew’l termin fragile majority.)

Nüüdseks on rahvastiku vär­ vikirevust lisanud arvukad uus-sisserändajad, kes tulnud viimastel aasta(kümne)tel.

Mitmekeelsus on ühiskonnas norm 30 aastaga on palju muu­ tunud. Avasõnas ütles INSA ­juhataja Irene Käosaar, et ühis­ kond koosneb lugudest. Ta rääkis ka ühe vana ja valusa perekonnaloo mõistmatusest ja

võõravihast. Mitmekeelsus ja -kultuurilisus on saanud ühis­ konnas normiks, kuid me ei saa kunagi unustada, kust tuleme.

Teistsugususe tunnistamine näi­ tab väärikust. Konverentsil kut­ suti kõiki osalejaid üles meenu­ tama oma sidet ja lõimumisega seotud kogemust. Lõimumine on teatavasti kahepoolne tege­ vus.

Esimesed ettekanded olid ­teoreetilised arutelud sisserände ja lõimumise teemadel. On ­tõsiasi, et riikide võime tegeli­ kult sisserändajaid vastu võtta on suurem kui tahe seda teha – see on tavaliselt poliitiline otsus.

Siis pannaksegi kõlama popu­ listlik „rahva hääl“ – me ei taha võõraid lasta oma kinnisesse heaolu-klubisse. Samas ei saa ükski vananeva rahvastikuga heaoluriik enam sisserändeta hakkama. Tulevikus muutub lõimumispoliitika ilmselt va­ ­ bamaks ja võrdsemaks, lastakse minna jäikadel hierarhilistel ettekirjutustel ja tegelik lõimu­ mine saab teoks mitte sisse­ rändajate ja riigi vahel, vaid üksikisikute tasandil.

20 aastat lõimumise monitooringut Eestis Huvitav paneelarutelu oli lõi­ mumise monitooringute teemal (selles osales ka Kanada eest­ las­ konnale tuntud teadlane Marju Lauristin). Monitoorin­ guid on tehtud juba üle 20 aasta.

Kui Eesti taasiseseisvus, arvas tollal 46% eestlastest, et vene­ lased võiksid kõik Eestist ära kolida. Tol ajal oli etnotsentrism reaktsiooniks kauakestnud N. Liidu okupatsioonile ning see ei olnud sugugi negatiivne. Nüüd on olukord teine. Eestis ei ela kahte homogeenset rühma – eestlasi ja venelasi. Inimesed võivad erinevate tunnuste alusel kuuluda hoopis erinevatesse mustritesse ja jagada sarnaseid väärtusi muukeelsetega. Tihti on mõne muulasega palju rohkem ühist kui oma rahvuskaaslasega.

Pikas vaates on tähtis, et ühis­ kond oleks sidusam, et jagak­ sime samu väärtusi ja saaksime üksteisest paremini aru.

Lõimumine naabrite juures Kuidas on lõimimisega läinud naabritel? Ettekannetega esinesid Soome, Läti ja Leedu eksperdid. Soomes on sisse­ rändajate protsent üks madala­ maid Euroopas, pooled neist elavad Helsinki piirkonnas ning suur osa võõrtöölisi on tulnud Eestist. Lõimumine on Soomes alati olnud kahesuunaline prot­ sess ning Soome tulemusi on rahvusvaheliselt ka kiidetud.

Läti, kus samuti suur osa elanikkonnast ei räägi riigikeelt, vaatab Eestile paljuski alt üles ning proovib meid jäljendada.

Lätis ja Leedus on Eestiga sar­ nased probleemid, kas või see, et venekeelse elanikkonna hul­ gas on koroonavaktsiini saajaid palju vähem. Leedu elas suvel

Vestlusringis Kats Kivistik, Raivo Vetik, Triin Vihalemm ja moderaator Kristjan Kaldur, Kanada eestlaskonnale tuntud sotsiaaltradlane Marju Lauristin osales konverentsil videosilla kaudu.

Foto: L. Kreinin

üle korraliku rändekriisi, mis oli ju Vene ja Valgevene hübriid­ rünnak laiemas mõttes kogu Euroopa Liidule. Sarnaseid provokatsioone võib tulevikus ­ ­veelgi karta.

Mobiilitelefon annab infot lõimumise kohta Eesti tegelikku olukorda lõi­ mumise valdkonnas näitavad huvitavad uuringud, mis tehtud inimeste mobiiltelefonide posit­ sioneerimise abil. 96% Eesti rahvastikust kasutab mobiiltele­ foni, mobiilivõrguga on kaetud 99,9% Eestimaast. Mobiilifir­ mad andsid uurijate käsutusse oma klientide positsioneerin­ gute anonüümsed andmed – keel, sugu ja sünniaasta. Siis sai juba vaadata, kuidas mobiiltele­ fonid Eesti kaardil liiguvad.

Sellest selgus, et nädalavahe­ tusel on eesti- ja venekeelsed inimesed erinevates paikades, venekeelsed reisivad ka 10% rohkem välismaale, riigipühade ajal aga sõidavad eestlased

maale, samas kui venelased jäävad linnadesse. Kui eestlased ja venelased ei liigu samades kohtades, ei saa nende vahel tekkida ka kontakte.

Poliitikute debatt Lõimumiskonverentsi üheks kõrghetkeks on alati olnud poliitiline debatt lõimumise teemadel. Seekord oli kohal 6 ­ poliitikut (neist 4 ise rände­ taustaga, st muulaste peres üles kasvanud), nende debatti juhtis tuntud telepersoon Neeme Raud.

Arutelu teema oli see, kas ja millal peaksid vene koolid minema üle eestikeelsele õppele.

Poliitilises propagandas vali­ jatega manipuleerimiseks ja ühiskonna polariseerimiseks on Eestis seda küsimust kurjalt ära kasutatud. Muidugi oleks õige, kui kõik Eestis elavad lapsed saaksid koolist kaasa hea eesti keele oskuse. See avaks neile rohkem võimalusi ühiskonnas läbi lüüa. Alustama peaks eesti­ keelsest lasteaiast. Aga eesti­

Eesti pruut 17. novembril tähistas Eesti Kunstimuuseum oma 102. sünnipäeva. Sünnipäevale pü­­ hendatud programmis toimuvad nädala jooksul eriekskursioonid, samuti esitleti uut postmarki ,,Eesti pruut“.

Eesti Kunstimuuseum asutati 1919. a asutusena, mille üles­ andeks oli nii kultuurilooliste, etnograafiliste, arheoloogiliste kui ka loodusteaduslike mater­ jalide kogumine ning rahvale ja uurijatele kättesaadavaks tege­ mine. See missioon on talletu­nud mitmetes esimestel küm­nen­ditel muuseumikogusse ar­vele võetud kunstiteostes. Nii on baltisaksa maalikunstniku ja litograafi Gustav Adolf Hippiuse „Eesti pruut“ üks varasemaid säilinud kujutisi Eesti talurahva pruudist.

Maalitud 1852. a, võime sel­

Paneeldiskussioonil toodi e­sile, et noortes tuleb motivat­ siooni tekitada eesti keele ­õppimiseks, sest kui on motivat­ sioon, siis tahavad noored keelt ka ­õppida.

Moderaator võttis teema kok­ ku oma õpetaja Klara Halliku sõnadega: „Koos on meil raske, aga eraldi ka ei saa.“ Konverentsi töökeeleks oli inglise keel ning pakuti sün­ kroontõlget eesti ja vene keelde.

Toimus ka mõlema päeva ettekannete ja arutelupaneelide otseülekanne.

LEA KREININ

Eesti Instituut jätkab Estonian Literary Magazine’i välja andmist

Filateelia • Uus postmark

Uus Eesti kunstniku teosega sünnipäevamark valmis Eesti Kunstimuuseumi, Eesti Kunsti­ muuseumi Sõprade Seltsi ja Eesti Posti koostöös. Tänavuse, järjekorras 12. margi kujundu­ ses on kasutatud Gustav Adolf Hippiuse teost ,,Eesti pruut“ (1852). Siseriiklikuks kasutami­ seks mõeldud (0,90 €) postmar­ gi kujundas Lembit Lõhmus, margid on trükitud trükikojas AS Vaba Maa.

keelseid õpetajaid on vene lasteasutustesse raske leida ning poliitikuid huvitab teatavasti põhiliselt see, kas nad ikka oma positsioonile tagasi valitakse.

Radikaalsete otsustega ollakse ettevaatlikud ja jäädakse kinni nägelustesse teiste parteidega, selle asemel, et eriarvamused alla neelata ning ühiselt parema tuleviku nimel töötada.

lesse Eesti kunstiklassika teosesse ühtlasi suhtuda kui ­ etnograafilisse dokumenti foto­ ­ graafia sünniajast Eestis. Ehkki oma rikkalike kaelaehete ja peakattele kinnitatud jaanalin­ nusulega võib talurahva seast pärit pruut jätta fantastilise ­mulje, nimetab kunstiajaloolane Voldemar Vaga portreed „rea­ listlikuks selle sõna täies ­tähenduses“.

Eesti Kunstimuuseumi Kuns­ tisõprade Selts kinkis muuseu­ mile sünnipäeva puhul Anton Starkopfi skulptuuri ,,Peeter Mei büst“, mida muuseum on oma kogusse soovinud. Tradi­ siooniliselt kuulutas selts muu­ seumi sünnipäeval välja muu­ seumitöötaja stipendiumi saaja.

Sel aastal pälvis stipendiumi Adamson-Ericu muuseumi ku­ raator Kersti Koll.

(Omniva/ERR/EE)

Kultuuriministeerium sõlmis viieks aastaks lepingu Eesti Instituudiga ingliskeelse Esto­ nian Literary Magazine’i avaldamiseks. Esimene uuendatud number ilmub 2022. aastal. „Estonian Literary Magazine on ilmunud 1995. aastast ja täit­ nud hästi oma eesmärki, kuid arendamist vajab ajakirja veebi­ keskkond. Eesti Instituut tahab ka edaspidi viia sisuka kirjan­ dusajakirja välismaise kirjan­ duspubliku ja ekspertideni. Soo­ vime, et ajakirjast saaks veelgi parem abiline neile, kes arenda­ vad kultuurialast rahvusvahelist koostööd,“ ütles ajakirja pea­ toimetaja Annika Koppel.

Ingliskeelne ELM on rohkem kui veerandsajandi jooksul aidanud tutvustada välismaa­ lastele Eesti kirjanikke ja luule­ tajaid ning uusi raamatuid.

Ajakirja sisu aitab kokku panna kolleegium, kuhu kuuluvad Eesti Kirjanike Liidu, Eesti Kirjanduse Teabekeskuse, Tal­ linna Ülikooli, Eesti Laste­ kirjan­ duse Keskuse, Kultuuri­ ministeeriumi ja Eesti Instituudi esindajad. Ajakirja väljaandmist toetab Kultuuriministeerium.

(KMPT/ EE)

Nr. 46

EESTI ELU reedel, 19. novembril 2021 — Friday, November 19, 2021

Mehis Vahtra

LAHKUS MEILE ARMAS POEG, ISA, VEND JA ONU

Mehis Alan Vahtra

Maga vaikselt, puhka rahus, südamed on sinuga.

* 8. septembril 1959 Torontos † 14. novembril 2021 Chicagos Mälestame sügavas leinas VIIVI MADLI, OSKAR, MERIT, FELIKS MARTIN ja LISA LILI ja SPENCER

KAASTUNDES VIIVILE, MARTINILE, LASTELE ARMSA

Mehise lahkumise puhul sügavas leinas ELLEN

ega needki viimased read

Tervise teemal

Teadlased soovitavad minna magama õhtul 10 ja 11 vahel Briti teadlased on oma uuringute tulemusel jõudnud järeldusele, et südametervise seisukohalt on kõige parem minna magama kella kümne ja üheteistkümne vahel õhtul.

David Plans Exeteri Üli­ koolist ja ta kolleegid uurisid umbes 100 000 Suurbritannias elava inimese kohta kogutud une- ja terviseandmeid. Katsei­ sikud olid vanuses 43 – 79 aas­ tat, keskmine vanus 61 aastat.

Pärast unemõõtmisi jälgiti inimeste tervist veel keskmiselt viis ja pool aastat ning selle ajaga leiti neil üle 3000 uue ­ ­südame-veresoonkonna haiguse juhu. Analüüs näitas, et kõige vähem oli haigusjuhte nende inimeste seas, kes olid uinunud õhtuti kella kümne ja üheteist­ kümne vahel.

See uinumisaeg oli kõige t­ervislikum sõltumata sellest, milliseid teadaolevaid südame­ haiguste riskitegureid inimesel oli, kas ta näiteks suitsetas või kaalus palju. Samuti ei aval­ danud uuringu tulemustele mõju une pikkus või pidevus.

Võrreldes kella kümne ja üheteistkümne vahel uinujatega oli südamehaiguste tekke oht kella üheteistkümne ja kahe­ teistkümne vahel uinujatel 12% suurem, pärast keskööd uinuja­ tel 25% suurem. Neil, kes uinusid juba enne kümmet, oli ­ oht keskmiselt 24% suurem.

Uinumise kellaaja mõju sü­ dametervisele oli naistel tuge­ vam kui meestel.

Uuringust ja selle tulemus­ test kirjutavad Plans ja kaasau­ torid ajakirjas European Heart Journal—Digital Health.

(ERRnovaator/EE)

13

Oleme kaotanud kalli sõbra ja ristiisa

Mehis Vahtra Südamlik kaastunne VIIVILE ja MARTINILE perega

AARNE ja ANNE CHRISTINA ja DAVE ERIK ESTER FELIX ja ANNE KAY ja MICHAEL KEN ja MONIKA LEMBIT ja KRIS LIISA ja DAN MARTIN ja SHELLEY MARTIN ja TRIINU PETER ja SANDY PEETER ja SVEA RALPH ja PATRICIA ROB ja ANN ROB ja MERIKE TIINA ja JAMIE TÕNIS ja SUE TOOMAS ja INGRID

Avaldame südamlikku kaastunnet VIIVILE armsa poja

Mehis Vahtra kaotuse puhul LEHTA REET WIRGE ja HENN ELLEN ja PEETER

MERIKE ja ROBERT MARKUS, MARISSA ja HENDRIK SASS ja ELLIE ristipoeg MIHKEL ja SAM MARTIN, TRIINU ja OLIVER

Oleme mõttes Sinuga, VIIVI, kui saadad puhkama oma kalli poja

Mehise Avaldame südamlikku kaastunnet omastele kaotuse puhul ANU, PETER ja HILLAR MALL, KARIN ja INGRID

Mälestame liiga vara lahkunud armsat sugulast

Mehis Vahtra’t ja avaldame sügavat kaastunnet lastele MADLILE, OSKARILE, MERITILE ja FELIKSILE, ema VIIVILE ning vend MARTINI perele EDITH ALASI KASK perega Eestis HELGI HÅDÉN abikaasaga ja ERIK HÅDÉN perega Rootsis IVAR LUPKIN perega ja URMAS LUPKIN perega USAs MART & ELLE ROSENBERG perega ja LEENA ROSENBERG MAI SCHREINER perega Saskatoonis MARTIN VAHTRA ja DARREN VAHTRA perega USAs TÕNU VAHTRA perega Rootsis LII VINE perega USAs

vil! Mehis Vahtra 08. IX. 1959 – 14. XI. 2021 Puhka rahus armas Mehis!

Sinu kaasvennad üle maailma leinavad Sind.

Korp! Rotalia Eesti Korporatsioonide Liit

Mälestuste kauneid jälgi meie hinge Sinust jäi

Mehis Vahtra Meie siiras kaastunne Mehise lastele: MADLI, OSKAR, MERIT, FELIKS, ema VIIVILE ja vend MARTINILE perega EVI LEILI SILVIA & ANDRES perega SILVI & ERIK perega

üksiknumbrid on müügil Torontos: • Toronto Eesti Maja kontoris (958 Broadview Ave) • Leaside Pharmacy’s (Suomi Koti juures) 795 Eglinton Ave. E.

14

EESTI ELU reedel, 19. novembril 2021 — Friday, November 19, 2021

Kanada nädal võitluses COVID-19ga Kanada kõrgeim terviseametnik dr. Theresa Tam ütles eelmise reede briifingul, et möödunud nädalal oli riigis 11%-line tõus uute juhtude arvus – kuid üldiselt allapoole suunduvas trendis oli see eeldatav, kuna provintsid on eemaldanud piiranguid kogu­ nemistel, samuti on külmemad ilmad viinud inimesi rohkem siseruumidesse aega veetma. Doktori sõnul oleme natuke turbulentsis, kuid olukord ei ole sama kõigis ­ piirkondades. Näiteks on Ontario ja New Brunswick kogenud hiljuti trendi üles­ poole, samuti Yukon, Quebec, Nova Scotia ja Manitoba.

Siiski on tõsiselt haigestunute arv Kanadas püsinud stabiil­ sena.

Dr. Tam ütles, et kõrgeim arv uusi infektsioone on alla 12 aasta vanuste seas, keda ei saa veel vaktsineerida; nemad esin­ davad Public Health Agency of Canada (PHAC) andmeil enam kui 20% uutest päevastest juh­ tudest; kuigi enamus juhte on selles vanusegrupis kergemad, on ette tulnud ka tõsist haigestumist. Health Canada ot­ sust Pfizer-BioNTech vaktsiini heakskiidu osas 5-11 aastastele lastele on ametnike sõnul ooda­ ta lähinädalatel; USA on selle vaktsiini nimetatud vanusegru­ pile juba heaks kiitnud. Samuti esitas Moderna Health Canadale

taotluse nende vaktsiini heaks­ kiiduks, mis on mõeldud 6-11 aasta vanustele.

Albertas registreeriti nädala­ vahetuse kolme päeva jooksul (reedest pühapäevani) 1068 uut viirusjuhtu, provintsis oli esmas­ päevaks aktiivseid juhte 5828. R-value ehk reproduk­ tiivnumber (näitab keskmiselt, mitmele inimesele üks diag­ noositu viiruse edasi annab) oli üle provintsi 0,92 (kui see on alla 1, tähendab, et edasikan­ dumine ei ole kasvav).

Briti Kolumbias oli nädalava­ hetuse kolme päeva jooksul ­registreeritud uute viirusjuhtude arv 1270. Teisipäeval oli uusi nakatumisi 338 ja aktiivseid juhte provintsis 3568. Langenud oli haiglaravi vajavate patsien­ tide arv.

Saskatchewanis oli püha­päe­ val uusi viirusjuhte 110 ja ­esmaspäeval 97.

Yukonis on viimasel ajal täheldatud nakatumiste kasvu: nädalavahetusega registreeriti 97 uut juhtu ning esmaspäevaks oli aktiivseid juhte territooriu­ mil 164. Nädalavahetusel hak­ kasid kehtima uued rahvatervise reeglid, nagu vaktsineerimise tõestuse süsteem, maskikohus­ tus, piirangud kogunemistel jm.

New Brunswickis oli esmas­ päeval uute juhtude arv 40, Newfoundlandis ja Labradoris 2, Prince Edward Islandil 1.

Nova Scotias oli kolme päeva

jooksul registreeritud uute ­juhtude arv 99.

Quebecis oli teisipäeval uusi nakatumist 517.

Ontarios on olnud viimasel nädalal uute juhtude arvud: ­neljapäeval, 11. novembril 642, reedel 598, laupäeval 661, pühapäeval 666, esmaspäeval 552, teisipäeval 481, kolma­ päeval 512. Jätkus taas nädalane tõus uute juhtude arvus – sel kolmapäeval oli seitsme päeva vastav keskmine 587 (nädal varem 502). Tõusnud oli ka ­ ­testide positiivsusnäitaja – 2,5% (nädal varem 1,8%). Mitmes regioonis on viiruse levik suu­ ­ rem ja provints annab võimaluse piirangute taaskehtestamiseks kohalikul tasandil, vältimaks suuremaid lockdown’e.

Sel nädalal teatati, et Ontario terviseministeerium hakkab lubama apteekidel läbi viia COVID-19 testimist sümpto­ maatilistel inimestel (varem võis seda teha ainult asümpto­ maatiliste isikute puhul).

Provintsi andmetel oli kolma­ päevaks täielikult vaktsi­ neeritud 11,1 miljonit Ontario elanikku. Üle Kanada oli nädala kesk­ paigaks vaktsiiniga hõlmatus (CBC andmetel) elanikkonnast vanuses 12+ vähemalt ühe doo­ siga 89,3% ja kahe doosiga 85,5%.

Prantsusmaa võitleb koroona 5-lainega

on riigis süstitud 100 miljonit vaktsiinidoosi. Sanitaarolukord teeb endiselt murelikuks, sest naabrite juures Saksamaal on hiljuti olnud üle 30 000 uue na­ katunu päevas. Ka Prantsusmaal on juba kolm nädalat Covid-19 näidanud taas tõusutrendi. ,,Vaktsineerige end!“ manit­ ses Macron prantslasi. „Vaktsi­ neeritutel on 11 korda väiksem võimalus sattuda koroonasse nakatumisel haiglasse.“ Kuna koroonasse haiges­ tu­ mine Prantsusmaal on tugevalt tõusnud, tuleb kõige nõrgemate kaitsmiseks teha üle 65-aastas­ tel ja raskeid haigusi põdevatel inimestel kolmas vaktsiinisüst, nn tõhustusdoos. Neli miljonit inimest on 3. doosi juba saanud.

Alates 15. detsembrist kaotab üle 65-aastaste sanitaarpass keh­ tivuse, kui tõhustusdoos ei ole selleks kuupäevaks süstitud.

50- kuni 64-aastastel peab detsembri alguseks olema teh­ tud esimene vaktsiinisüst. Kel teisest vaktsiinidoosist möödas 6 kuud, on detsembri alguses võimalik hakata saama 3. doosi.

Algkoolides tuleb õpilastel

siseruumides taas maske kanda ja kasutusele tuleb võtta kõik viiruse levikut takistavad meetmed: desinfitseerida käsi ja hoida distantsi.

President tegi teatavaks ka rii­ gilaenude pikendamise kuni 2022. a lõpuni. Tervishoiu­ töö­ tajate palka tõstetakse 200 – 400 euro võrra. Pensionireform lükati esialgu edasi, kuna ko­ roona on nõudnud pidevalt peatähelepanu. Siiski tegi presi­ dent teatavaks, et põllumehed hakkavad alates 1. novembrist 2022 saama miinimumpensioni ning hinnatakse ümber ka ko­ duabiliste palgad ja pensionid.

Tööle võetakse 100 000 uut politseinikku, et tõhusamalt või­ delda terrorismi ja muude vägi­ vallavormidega. Kasvava gaasi ja elektri hinnatõusu peatami­ seks otsustas president, et Prantsusmaal tuleb taas hakata ehitama uusi tuumareaktoreid.

Mailis Sütiste-Gnannt Prantsusmaa president Em­­ manuel Macron tegi möödu­ nud nädalal teatavaks uued meetmed viienda koroonalai­ nega võitlemisel. Ta ütles oma kõnes telekanalis France 2: „Oleme teinud otsuse end kollektiivselt kaitsta.“ Viimase kümne kuu jooksul

(Kanada ajakirjanduse põhjal – CTV News, CBC, Globalnews – EE)

KANADA UUDISED

ONTARIO. Provints jätab edas­ pidi ära kirjalike meeldetule­ tuste saatmise autojuhilubade, numbrimärgi kleebiste ja ter­ visekaartide uuendamiseks, ha­ ­ kates saatma meeldetuletusi digitaalsel teel. See hoiab viie aasta peale kokku umbes $29 miljonit postikuludena, millise raha saab valitsuse sõnul taasin­ vesteerida haridusse. Samuti hoiab see märkimisväärselt kokku paberit. (Lüh. CTVNews)

Nr. 46

Kauaaegset head sõpra

Taimo Pallandi’t leinavad ja avaldavad kaastunnet perekonnale

KOIDU KONZE, ERIK ja KARL

Lahkus minu õe SILVIA PALLANDI abikaasa, soomepoiss (ohvitser) ja meie armas sõber

Taimo Pallandi Isa surma puhul avaldame kaastunnet VIVIANILE ning REGANILE ja DEREKULE perekondadega MIA ja JÜRI DANIEL JÜRI jun ja OMAR perekondadega

Mäletame vaikses leinas

Silvia (Sillu) ja Taimo Pallandi’t ja avaldame sügavat kaastunnet kallile VIVIANILE, REGANILE ja DEREKULE peredega VIIVE, ROBERT, MAARIKA ja TIINA HILLAR, LEMBIT ja AARNE

On lahkunud meie vennaskonnas Rootsis

vil! Heikki

Särg

c. 1966/II 02.04.1943–29.10.2021 Mälestab leinas KORP! SAKALA KANADAS

Lahkus meie seast

Henri Raun EESTI KODU PERE

Vara lahkusid, kallis sõber ja muusikavend

Mehis Sügav kaastunne perekonnale AARNE HILLAR LEMBIT VIIVE ja ROBERT peredega

Mälestame kurbuses varalahkunud

Mehis Vahtra’t Südamlik kaastunne tema LASTELE, ema VIIVILE, vend MARTINILE perekonnaga ja sugulastele SYLVIA MAKK-LAINEVOOL ja JÜRI LAINEVOOL LINDA MAKK LATHAM perekonnaga

Nr. 46

EESTI ELU reedel, 19. novembril 2021 — Friday, November 19, 2021

KIRIKUD

TORONTO EESTI BAPTISTI KOGUDUS

EELK TORONTO PEETRI KOGUDUS

883 Broadview Ave. Toronto M4K 2P9

817 Mount Pleasant Road Toronto, ON M4P 2L1 Tel. 416-483-5847 e-post: stpeterstoronto@rogers.com Kodulehekülg: www.toronto.peetri.eelk.ee Praost Mart Salumäe, tel. 647-340-9271, mobiil 647-273-5858 epost: mart.salumae@eelk.ee Organist Marta Kivik

Pühapäeval, 21. novembril kell 11.30 SURNUTE­MÄLES­ TUSPÜHA JUMALATEE­NIS­ TUS ARMULAUAGA. Pühapäeval, 28. novembril kell 11.30 1. ADVENDI JU­­MA­ LA­TEE­NISTUS ARMU­LAUA­ GA. Jumalateenistusele järgneb kell 12.45 leerikooli esimene LEERITUND. Leerikooli saab registreerida koguduse emaili aadressil: stpeterstoronto@rogers.com Pühapäeval, 5. detsembril kell 11.30 2. ADVENDI JUMA­ LATEENISTUS ARMU­LAUA­ GA. Pühapäeval, 12. detsembril kell 11.30 3. ADVENDI JUMALATEENISTUS ARMU­ LAUAGA. Pühapäeval, 19. detsembril kell 11.30 4. ADVENDI JUMALATEENISTUS ARMU­ LAUA­GA. Kell 15.00 Advendi­aja palvus Soome Kodus.

Reedel, 24. detsembril kell 14.00 JÕULUÕHTU JUMALA­ TEENISTUS. Laupäeval, 25. detsembril kell 11.30 JÕULUPÜHA JUMALA­TEENISTUS ARMU­ LAUAGA. Pühapäeval, 26. detsembril JUMALATEENISTUST EI TOIMU. Reedel, 31. detsembril kell 16.00 VANA-AASTA JUMALA­ TEENISTUS ARMULAUAGA. Pühapäeval, 2. jaanuaril 2022 kell 11.30 JUMALATEE­ NISTUS ARMULAUAGA. TORONTO VANA-ANDRESE KOGUDUS (ELCC, Kanada Ida-Sinod) 25 Old York Mills Rd., North York, ON M2P 1B5 Õp. Kalle Kadakas Talituste küsimustes võib õpetajale helistada ööpäevaringselt: tel.: 416-778-6360, mob 416-727-2384 Epost: op.kadakas@gmail.com Kantselei tel.: 416-923-5172.

Juhatuse esinaine Riina Klaas, epost: riinaklaas@gmail.com Koorijuht Heli Tenno

Vaimulikud videomõtisklused koguduse facebooki koduleheküljel: Toronto-Eesti-EvangeeliumiL u t e r i u s u - Va n a - A n d r e s e kogudus-ELCIC VIRTUAALSED JUMA­LA­ TEE­­NISTUSED nähtaval VanaAndrese koguduse Facebooki

15

MÕTE PÜHAPÄEVAKS

Toronto Eesti Baptisti Koguduse pastor TIMO LIGE

Tel 416-465-0639 Kodulehekülg: www.tebk.ca e-post: ebcoft@gmail.com Pastor Timo Lige epost: timolige@gmail.com Programmi koordinaator: Marika Wilbiks 416-282-3419 Pianist: Peter Kaups Emeriitpastor: Jüri Puusaag Pühapäevastel jumalateenistustel sünkroontõlge inglise keelde

VIRTUAAL-JUMALA­T EE­ NIS­TUSED ON NÄHTA­VAL TEBK.ca VEEBILEHE­KÜL­ JELT JA YOUTUBE’i KANA­ LILT „TORONTO EESTI BAPTISTI KOGUDUS“ Pühapäeval, 21. novembril VIRTUAAL-JUMALATEE­NIS­ TUS. Pastor Timo Lige jutlus: „Aeg leinata’’. Muusika Joshua Boutilier.

Pühapäeval, 28. novembril ESIMENE ADVENT. LIVE JUMALATEENISTUS TEBK pühamus. Pastorid Timo Lige ja Gunnar Kotiesen. Muusika Elli Kipper ja Alexandra Wilbiks.

Sünkroontõlge.

Pühapäeval, 5. detsembril kell 11.00 2. ADVENDI „LIVE“-JUMALATEENISTUS. Pastor Timo Lige jutlus: „Oodates imet’’. Muusika Timo, Hanna ja Johannes Lige. Issanda surma mälestamine.

Pühapäeval, 12. detsembril 3. ADVENDI „LIVE“ JUMA­ LA­­TEENISTUS. TEBK JÕU­ LU­­KONTSERT. Pastor Timo Lige jutlus: „Kõik on võimalik’’.

Vastavalt hetkel kehtivatele COVID reeglitele, palume LIVE jumalateenistusele eelregistreerida hiljemalt 26. novembriks koguduse e-meili aadressil: ebcoft@gmail.com või jättes sõnumi telefonile 416-282-3419.

Eestpalvesoovid võib igal ajal kirjalikult esitada aadressil estochurch@gmail.com ja isiklikult telefoni teel programmi koordinaatoriga ühendust võttes. lehelt (vi aadress ülal). Kogu­ duse liikmetele, kes on regist­ reerinud oma e-posti aadressi, saadetakse uute teenistuste link e-postiga. Kes pole liitunud koguduse e-posti nimekirjaga, aga soovib seda teha – palun võtke ühendust koguduse õpetajaga.

Pühapäeval, 21. novembril kell 1.30 pl IGAVIKU­ PÜHA­ PÄEV. Jumalateenistuse otseüle­kan­ ne (streaming) ja järelevaatamine: https://www.facebook.com/ Toronto-Eesti-EvangeeliumiL u t e r i u s u - Va n a - A n d r e s e k o g u d u s - E L C I C 104164304681695 Laupäeval 27. novembril kell 1.30 p.l. JUMALATENEISTUS. Vana-Andrese koguduse jõululaud sel aastal JÄÄB ÄRA. Pühapäeval, 28. novembril

Kui kõik on avalik 2.Kr. 5:9-10 Seepärast me püüamegi olla temale meele­ pärased, kas oleme siis kodus või võõrsil, sest me kõik peame saama avalikuks Kris­ tuse kohtujärje ees, et igaüks saaks kätte, mida ta ihus olles on teinud, olgu head või halba.

Inimene (eriti eestlane) ei taha, et keegi ütleb, mida ta tegema peaks. Nii võib kõlada veidi vastumeelsust tekitavalt ka Pauluse kirjutatu, et peaksime elama, püüdes olla meele­ pärased kellelegi. See tundub mitmetele vabaduse piiramise ja vaat et lausa ahistamisena. Täna on inimesed üle maailma täna­ vatel ja nõuavad oma vabadusi.

Puudutagu need vabadused siis inimese keha, tervist või midagi muud. Me tahame teha, mis meile endile meeldib, mitte seda, mis kellelegi teisele meeldib. Ja see on igati loomu­ lik. Olekski kentsakas, kui me võtaksime eesmärgiks kõigile meeleheitlikult midagi tõestada või püüda kõigile meeldida.

Sellise mõtteviisiga oleks ilmas paljud väga head ja olulised asjad jäänud sündimata. Kui ­ mängu tuleb aga armastus, siis kõik seni kehtinud võrrandid ja valemid enam ei toimi, sest ar­ mastus muudab paljud muud loogikad. Võib ju küsida, kas ma olen truu oma abikaasale sellepärast, et armastan teda, või sellepärast, et kardan, mis juhtub siis, kui minu truuduse­ tus avalikuks tuleb?

Kas Pauluse kirjutatu on pi­ gem arm või hirm? Armastus või sund? Mõistmine, et Jumalale meelepäraselt elades elamegi me parimat elu või on see lihtsalt hirm põrgusse sattu­ da? Kas soov olla maa ja taeva Looja ees vastuvõetud, aktsep­ teeritud ja Temale meelepärane on ajendatud võimalikust karis­ tusest või on see hoopis midagi, mis on ühe austust, armastust ja tänulikkust täis suhte loomulik osa?

Tõenäoliselt seda ja teist.

Reaalsus on see, et inimesed kardavad rohkem teiste inimeste kui Jumala arvamust. Kuigi kord ei seisa me mitte naabri Mari või Jüri, vaid elava Jumala ees. Meie elu on Jumala ees nagu avatud raamat. Saame mõnda aega ära petta inimesed, kuid Jumal näeb meie südame sügavaimat mõtetki. Jumal kut­

sub meid üles elama elu, kus iga meie päev oleks väärikas ja tähendusrikas nii avalikult kui varjatult. Sest kord saame me niikuinii kõik avalikuks.

Vahel unustame ära, et Jumal on Jumal ja meie ei ole. Nii nagu Arvo Pärt on ütlenud, et meil ei ole vaja Jumalat välja mõtelda, vaid Tema on meid välja mõtelnud. Kui elu paral­ leeliks tuua mäng, siis meie ei ole mängu ja selle reeglite ­loojad. Jumal on. Ja nii on Ta loonud ka selle, et pärast ,,män­ gu toimub autasustamine“. Kui Paulus kirjeldab elu maratoni­ jooksuna, siis meie vastaseks ei ole teised inimesed, vaid meie võistlus toimub iseendaga.

Suurim ei ole see, kes võidab linna, vaid kes saab võitu iseen­ dast, ütleb psalmist.

Kui Piibel räägib kohtuni­ kust, siis paljude jaoks seostub kohtunik kellegagi, kelle ees­

märk on kohtualune süüdi mõis­ ta. Piibli aegadel mõisteti kohtu­ nikku pigem kellenagi, kes aitas õigust mõista neil, kes ise seda ei suutnud. Sisuliselt on see selliselt tänagi. Me pöör­ dume kohtusse, et leida õigust.

Ja kui me kord seisame Jumala kohtu ees, siis Jumal mõistab õigust. Ja kas me peame seal seisma hirmu või armu all, sõltub sellest, kes Jumal meie ­ jaoks täna on.

Läti loodab ajutise piiritara üles saada novembri lõpuks

Valgevene poole tagasi ligi 2200 inimest. Samas on hu­ manitaarkaalutlustel riiki luba­ tud 60 migranti ja kinni peetud üle 400 ebaseadusliku siseneja kolmandaist riikidest. Eriolu­ korda Valgevene piiril on piken­ datud 10. veebruarini.

Läti-Valgevene piirilt saadetakse iga ööpäeva jooksul Valgevene poole tagasi paar­ kümmend ebaseaduslikku pii­ riületajat ja eriolukord kehtib seal juba kolmandat kuud.

Piiri kiireks väljaehitamiseks on valitsus ette valmistanud eraldi seaduseelnõu. Ajutine tara paikades, kus püütakse kõige enam Lätti tungida, peaks saama paigaldatud selle kuu lõpuks.

10. augustist praeguseni on Läti piirivalve saatnud piirilt

Jumala Sõna annab mõista, et lõplik õiglus ei selgitata siin maa peal, vaid igaveses kohtus, kus kõik on avalik. Meie eesõi­ gus on elada nii, et me ei pea seda päeva kartma, vaid võime astuda sellele vastu julgusega.

Kui me täna ,,püüame olla temale meelepärased, kas oleme siis kodus või võõrsil“, siis on meie osaks Tema rikkalik arm. Õnnistatud igavikupüha!

Lätil ja Valgevenel on ühist piiri ligi 173 kilomeetrit. Praegu püütakse kiirkorras ligi kahe­ meetrist traati vedada neisse paikadesse, kus piiriületus kõige reaalsem. Jutt käib 37 kilomeet­ rist ajutisest okastraattõkkest, millest suurem osa on praegu­ seks juba paigaldatud. Novemb­ ri lõpuks peaks töö valmis ole­ ma. (ERR/EE)

tellimishinnad KANADAS koos käibemaksuga (GST)

Aastas $160.—; Poolaastas $87.—; Veerandaastas $48.— TELLIMINE I KLASSI POSTIGA (kiripostiga) KANADAS: aastas $190.00, poolaastas $105.00 ja veerandaastas $58.00.

USA-s: aastas $210.00; poolaastas $115.00; veerandaastas $67.00. ÜLEMEREMAADES: aastas $285.00; poolaastas $150.00; veerandaastas $80.00.

AINULT DIGILEHT: aastas $95.00; poolaastas $50.00, veerandaastas $29.00.

Hinnad arvestatud Kanada dollarites.

Pangatšekk või Money Order kirjutada EESTI ELU nimele.

Tasuda saab ka otse Eesti Elu kontole Northern Birch Credit Unionis või teha e-transfer, kasutades emaili aadressi: eetalitus@eestielu.ca või maksta PayPal’iga Eesti Elu võrgulehe lingil

Tellimine saata kell 4 pl. PALVUS SOOME KODUS.

EESTI ELU 3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2

VANA-ANDRESE KOGU­DU­ SE LEERIAEG ALGAB püha­ päeval, 5. detsembril peale JUMALATEENISTUST AGRI­ COLA KIRIKUS, TOPILA HALLIS.

Palun mulle saata EESTI ELU aastaks / poolaastaks / veerandaastaks — tavaline / kiripostiga või digileht alates . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Tellimise katteks lisan $ . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . siinjuures rahas / tšekiga / rahakaardiga.

Leeriõpetaja Heli Kopti ja õpetaja Kalle Kadakas.

Nimi: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Täpsemad teated õpetaja mobiili-numbrilt. Antud ajast olenevalt muudatused vöimalikud.

Tellimine on: uus ❑ uuendus ❑

Aadress / epost: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

16

EESTI ELU reedel, 19. novembril 2021 — Friday, November 19, 2021

Nr. 46

Tellige EESTI ELU! Eesti Kaitsevägi sai 103aastaseks

16. novembril toimus Kaitseväe kalmistul Kaitseväe 103. aastapäeva tähistamise tseremoonia.

Tseremoonial osalesid Riigikogu esimees Jüri Ratas, peaminister Kaja Kallas, kaitseminister Kalle Laanet, Kaitseväe juhataja kindralleitnant Martin Herem, Kaitseliidu ülem brigaadikindral Riho Ühtegi, saatkondade kaitseatašeed, kaitseväe ohvitserid, Vahipataljoni auvahtkond, Jakob Westholmi Gümnaasiumi riigikaitse suuna õppursõdurid, vabadusvõitlejad jt külalised. Kaitseväe aastapäeva puhul tunnustasid Kaitseväe peastaabis toimunud eriüritusel kaitseväe juhataja kindralleitnant Martin Herem, kaitseväe veebel ülemveebel Enn Adoson ja riigikaitse edendamise sihtasutuse nõukogu esimees reservkolonelleitnant Toomas Luman parimaid ohvitsere ja allohvitsere. Aasta ohvitseriks valiti major Viljar Niinepuu ning aasta allohvitseriks staabiveebel Ivo Petjärv.

Foto: Tiit Põder

Sündmuste kalender • KONTSERDID: PUULUUP reedel, 19. nov. kl 8 õ Cotton Factory’s Hamiltonis; laup., 20. nov. kl 3 p.l. Paradise Theatre’is Torontos.

• Kolmap., 24. nov. kl 7 õ LOENG. Laara Fitznor (Uni­ versity of Manitoba) ,,Indi­

Tartu College’i laenuraamatukogu Tartu College’i laenu­ raa­ matu­kogu on avatud – teisi­ päeviti kell 12–3 ja nel­ japäeviti kell 11–1.

Külastajad peavad olema topeltvaktsineeritud ja kandma maski.

Olete oodatud ja teretulnud!

genous voices speaking back to colonial impacts through the power of story“ Zoomis ID: 884 8332 1273; (ingl.k.)

VEMU korraldusel.

• Pühap., 28. nov. kl 1 p.l.

EMAKEELSE TARTU ÜLI­ KOOLI 102. aastapäev (loeng + film) VEMU YouTube’i kanalil.

• Neljapäeviti kl 3-4 p.l.

LÕBUSA PÄRASTLÕUNA JUTUTUBA telefoniga või Zoomis. Registr.: Maimu Mölder, 416-421-3812.

• Edgar Marteni mälestusele pühendatud KOOLIPÄRI­ MUSE KOGUMISVÕISTLUS kanada eestlastele – tähtaeg pikendatud novembri lõpuni 2021.

• Neljapäeviti (kuni 9. dets.) kl 6-6.40 õ 8-nädalane T.E.S. TÄIENDUSKOOLIDE EESTI LASTEAIA VIRTUAAL­PROG­ RAMM, registr.: eestikool.ca

Konrad Mäe teosed müüdi Rootsis rekordhinnaga Rootsis Bukowski oksjonimajas müüdi rekordhinnaga Konrad Mäe teos ,,Rooma“, mille lõplikuks hinnaks ku­ junes koos lisatasudega ligi 370 000 eurot.

See summa purustab Eesti seni kõige kallima kunstiteose Johann Köleri ,,Tatarlanna Mšatka mõisa aias“ senise ­rekordi pea kahekordselt. Köleri teos müüdi 2008. a Vaal galeriis hinnaga 172 561 eurot.

Lisaks teosele ,,Rooma“ läks Rootsi kunstioksjonil müügile nimetu Konrad Mäe teos, mis osteti 240 000-eurose haamrih­ innaga, lõpphind on aga lige­ male 300 000 eurot. Sellegi te­ ose lõpphind purustab senise Eesti kalleima kunstiteose re­ kordi. (ERR/EE)

Tatra kasvatamine laieneb

Esimese ilmasõja lõpuga 11 . novembril 1918 lõppes ka Saksa okupatsioon Eestis, veel samal päeval moodustati noore riigi kaitseks relvastatud kodanike liit – Eesti Kaitse Liit. Sõjaministrile allutatud EKLi ülemaks sai kindralmajor Ernst Põdder, juhatuse esimeheks aga Johan Pitka. Kaitseliit on Eesti vanim ja suurim jõustruktuur, kuhu kuulub täna üle 25 000 isamaalise mehe, naise, poisi ja tüdruku. EV Kaitseliit pühitses oma 103. aastapäeva 11. novembril 2021 rivistusega Kaitseliidu peamaja kõrval Pitka monumendi juures. Fotol: Eesti Kaitseväe peakaplan 1998–2006, kolonel Tõnis Nõmmik, Kaitseliidu ülem, brigaadikind­ ral Riho Ühtegi, erumajor Pearo Nõmmik. Foto: major Ülo Isberg

Tatra kasvatamine Eestis on viimastel aastatel muutunud üha populaarsemaks.

Statistikaameti andmetel ­alustati tatra kasvatamist Eestis 100 hektaril 1996. aastal. 2010. aastal oli tatra kasvupind 300 hektarit ning 2017. aastal 5300 hektarit. Käesoleval aastal oli tatra kasvupind 5927 hektarit ning koristatud saak keskmiselt 588 kilogrammi hektarilt.

Põllumajandus- ja Toidu­ ameti andmetel kasvatati tatart mahepõllumajanduslikes ette­ võtetes kokku 5415 hektaril, mis näitab, et peamiselt kasva­ tavad tatart just mahetootjad.

Põllumajandus- ja Toidu­ ameti (PTA) mahepõllumajan­ duse ja seemne osakonna nõuni­ ku Piia Puuseppa sõnul on tatar suurepärane meetaim ning tänu­ väärne vahekultuur. (PM/EE)

Teadaanne – tähtraamat 2022 Koostamisel on „Eesti Elu“ 2022 Tähtraamat/Kalender.

Palume teie abi, et kalender/tähtraamatus ilmuvad organisatsi­ oonide/institutsioonide nimed, esindajad, nendega seonduvad aadressid jms. oleksid õiged. Palun teatage muu­ datustest/parandustest „Eesti Elu“ kontorisse hiljemalt 25. novembriks k.a.

Palun saatke ka oma organisatsiooni tegevuskava või olu­ lisemate sündmuste toimumise aeg. Organisatsioonide tege­ vuskalender trükitakse tähtraamatus ja see aitab koordineeri­ da, et suuremate kogukonna ürituste toimumine ei langeks sa­ madele aegadele.

Informatsioon saatke palun aadressil: 3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2; epost: eetalitus@eestielu.ca; tel. 416733-4550.

Kui soovite kuulutust tähtraamatusse, palun võtke ühendust Eesti Elu kontoriga või Ilme Lillevars, tel. 416-994-5748, epost: ilillevars@sympatico.ca