12
EESTI ELU reedel, 19. novembril 2021 — Friday, November 19, 2021
Nr. 46
Mõtteid konverentsilt „30 aastat lõimumist: kordaminekud, kasutamata võimalused ja väljakutsed“ Konverents „30 aastat lõi mumist: kordaminekud, kasuta mata võimalused ja väljakut sed“ toimus 11.-12. novembril 2021 Tallinnas Viru hotellis. Osa esinejaid ja kuulajaid olid kohal, teised osalesid veebi teel. Konverentsi Worksup keskkon nas oli võimalik esitada esine jaile küsimusi, leppida kokku kohtumisi ja laadida üles ka oma lugusid. Kohalviibijad said minna tuurile kurikuulsale ja salapärasele KGB korrusele Viru hotellis. Majutati ju Virus omal ajal välismaalasi ning siis tahtis KGB teada, millest resto ranis ja ka hotellitubades oma vahel räägiti. Konverentsi kor raldasid kultuuriministeerium ja Integratsiooni Sihtasutus (INSA). Mis on lõimumine? Eestis elab umbes 200 erine va rahva esindajaid. Kas meil kõigil on siin koos hea elada? Kuidas aidata sisserändajaid ja põlisrahvast omavahel kohane da? Eesti keeles on ilus sõna lõimumine. See tähendab tege likult integreerumist, aga kõlab palju kaunimalt ja inimlikumalt. Sõna ise tuli 2002. aasta uute sõnade võistluselt. Lõimesse saab kududa erinevaid niite ja lõngu, et tekiks värvikirev ja kaunis kangas. Võib ette kujuta da, et igaüks meist on eri värvi niidike ühiskonna kangas. Niite võib olla igat karva ja erineva jämedusega, need peavad siiski kõik ühise kanga sisse sobitu ma, muidu ei saa kangast asja. Eestis, nagu kohane demok raatlikule euroopalikke väärtusi kandvale riigile, võetakse asja tõsiselt. Kultuuriministeeriumis töötab lõimumise kallal terve osakond ja veel mitmed asu tused tegelevad sellega, paika on pandud riiklikud arenguka vad. Samas räägib Eesti rahva suu, et lõimumine olevat täiesti läbi kukkunud. Kui kaugel me tegelikult oleme ja mis on hetkeseis? Konverentsil tehtigi kokku võtteid ja meenutati aega 30 aastat tagasi, kus vastsel Eesti riigil tuli kiiresti tegutsema hakata, et 1/3 muukeelset ela nikkonda meie ühiskonda pare mini sisse elaks. Eestlastest, kes suures NSVLis olid tibatilluke vähemus, sai oma riigis järsku üleöö enamus, kuid ülisuur (1/3) venekeelne vähemus põh justas enamusele – eestlastele peavalu. (Selle kohta on Kanada professoril Marie McAndrew’l termin fragile majority.) Nüüdseks on rahvastiku vär vikirevust lisanud arvukad uus-sisserändajad, kes tulnud viimastel aasta(kümne)tel. Mitmekeelsus on ühiskonnas norm 30 aastaga on palju muu tunud. Avasõnas ütles INSA juhataja Irene Käosaar, et ühis kond koosneb lugudest. Ta rääkis ka ühe vana ja valusa perekonnaloo mõistmatusest ja
võõravihast. Mitmekeelsus ja -kultuurilisus on saanud ühis konnas normiks, kuid me ei saa kunagi unustada, kust tuleme. Teistsugususe tunnistamine näi tab väärikust. Konverentsil kut suti kõiki osalejaid üles meenu tama oma sidet ja lõimumisega seotud kogemust. Lõimumine on teatavasti kahepoolne tege vus. Esimesed ettekanded olid teoreetilised arutelud sisserände ja lõimumise teemadel. On tõsiasi, et riikide võime tegeli kult sisserändajaid vastu võtta on suurem kui tahe seda teha – see on tavaliselt poliitiline otsus. Siis pannaksegi kõlama popu listlik „rahva hääl“ – me ei taha võõraid lasta oma kinnisesse heaolu-klubisse. Samas ei saa ükski vananeva rahvastikuga heaoluriik enam sisserändeta hakkama. Tulevikus muutub lõimumispoliitika ilmselt va bamaks ja võrdsemaks, lastakse minna jäikadel hierarhilistel ettekirjutustel ja tegelik lõimu mine saab teoks mitte sisse rändajate ja riigi vahel, vaid üksikisikute tasandil. 20 aastat lõimumise monitooringut Eestis Huvitav paneelarutelu oli lõi mumise monitooringute teemal (selles osales ka Kanada eest las konnale tuntud teadlane Marju Lauristin). Monitoorin guid on tehtud juba üle 20 aasta. Kui Eesti taasiseseisvus, arvas tollal 46% eestlastest, et vene lased võiksid kõik Eestist ära kolida. Tol ajal oli etnotsentrism reaktsiooniks kauakestnud N. Liidu okupatsioonile ning see ei olnud sugugi negatiivne. Nüüd on olukord teine. Eestis ei ela kahte homogeenset rühma – eestlasi ja venelasi. Inimesed võivad erinevate tunnuste alusel kuuluda hoopis erinevatesse mustritesse ja jagada sarnaseid väärtusi muukeelsetega. Tihti on mõne muulasega palju rohkem ühist kui oma rahvuskaaslasega. Pikas vaates on tähtis, et ühis kond oleks sidusam, et jagak sime samu väärtusi ja saaksime üksteisest paremini aru. Lõimumine naabrite juures Kuidas on lõimimisega läinud naabritel? Ettekannetega esinesid Soome, Läti ja Leedu eksperdid. Soomes on sisse rändajate protsent üks madala maid Euroopas, pooled neist elavad Helsinki piirkonnas ning suur osa võõrtöölisi on tulnud Eestist. Lõimumine on Soomes alati olnud kahesuunaline prot sess ning Soome tulemusi on rahvusvaheliselt ka kiidetud. Läti, kus samuti suur osa elanikkonnast ei räägi riigikeelt, vaatab Eestile paljuski alt üles ning proovib meid jäljendada. Lätis ja Leedus on Eestiga sar nased probleemid, kas või see, et venekeelse elanikkonna hul gas on koroonavaktsiini saajaid palju vähem. Leedu elas suvel
Vestlusringis Kats Kivistik, Raivo Vetik, Triin Vihalemm ja moderaator Kristjan Kaldur, Kanada eestlaskonnale tuntud sotsiaaltradlane Marju Lauristin osales konverentsil videosilla kaudu. Foto: L. Kreinin
üle korraliku rändekriisi, mis oli ju Vene ja Valgevene hübriid rünnak laiemas mõttes kogu Euroopa Liidule. Sarnaseid provokatsioone võib tulevikus veelgi karta. Mobiilitelefon annab infot lõimumise kohta Eesti tegelikku olukorda lõi mumise valdkonnas näitavad huvitavad uuringud, mis tehtud inimeste mobiiltelefonide posit sioneerimise abil. 96% Eesti rahvastikust kasutab mobiiltele foni, mobiilivõrguga on kaetud 99,9% Eestimaast. Mobiilifir mad andsid uurijate käsutusse oma klientide positsioneerin gute anonüümsed andmed – keel, sugu ja sünniaasta. Siis sai juba vaadata, kuidas mobiiltele fonid Eesti kaardil liiguvad. Sellest selgus, et nädalavahe tusel on eesti- ja venekeelsed inimesed erinevates paikades, venekeelsed reisivad ka 10% rohkem välismaale, riigipühade ajal aga sõidavad eestlased
maale, samas kui venelased jäävad linnadesse. Kui eestlased ja venelased ei liigu samades kohtades, ei saa nende vahel tekkida ka kontakte. Poliitikute debatt Lõimumiskonverentsi üheks kõrghetkeks on alati olnud poliitiline debatt lõimumise teemadel. Seekord oli kohal 6 poliitikut (neist 4 ise rände taustaga, st muulaste peres üles kasvanud), nende debatti juhtis tuntud telepersoon Neeme Raud. Arutelu teema oli see, kas ja millal peaksid vene koolid minema üle eestikeelsele õppele. Poliitilises propagandas vali jatega manipuleerimiseks ja ühiskonna polariseerimiseks on Eestis seda küsimust kurjalt ära kasutatud. Muidugi oleks õige, kui kõik Eestis elavad lapsed saaksid koolist kaasa hea eesti keele oskuse. See avaks neile rohkem võimalusi ühiskonnas läbi lüüa. Alustama peaks eesti keelsest lasteaiast. Aga eesti
Eesti pruut 17. novembril tähistas Eesti Kunstimuuseum oma 102. sünnipäeva. Sünnipäevale pü hendatud programmis toimuvad nädala jooksul eriekskursioonid, samuti esitleti uut postmarki ,,Eesti pruut“.
Eesti Kunstimuuseum asutati 1919. a asutusena, mille üles andeks oli nii kultuurilooliste, etnograafiliste, arheoloogiliste kui ka loodusteaduslike mater jalide kogumine ning rahvale ja uurijatele kättesaadavaks tege mine. See missioon on talletunud mitmetes esimestel kümnenditel muuseumikogusse arvele võetud kunstiteostes. Nii on baltisaksa maalikunstniku ja litograafi Gustav Adolf Hippiuse „Eesti pruut“ üks varasemaid säilinud kujutisi Eesti talurahva pruudist. Maalitud 1852. a, võime sel
Paneeldiskussioonil toodi esile, et noortes tuleb motivat siooni tekitada eesti keele õppimiseks, sest kui on motivat sioon, siis tahavad noored keelt ka õppida. Moderaator võttis teema kok ku oma õpetaja Klara Halliku sõnadega: „Koos on meil raske, aga eraldi ka ei saa.“ Konverentsi töökeeleks oli inglise keel ning pakuti sün kroontõlget eesti ja vene keelde. Toimus ka mõlema päeva ettekannete ja arutelupaneelide otseülekanne. LEA KREININ
Eesti Instituut jätkab Estonian Literary Magazine’i välja andmist
Filateelia • Uus postmark
Uus Eesti kunstniku teosega sünnipäevamark valmis Eesti Kunstimuuseumi, Eesti Kunsti muuseumi Sõprade Seltsi ja Eesti Posti koostöös. Tänavuse, järjekorras 12. margi kujundu ses on kasutatud Gustav Adolf Hippiuse teost ,,Eesti pruut“ (1852). Siseriiklikuks kasutami seks mõeldud (0,90 €) postmar gi kujundas Lembit Lõhmus, margid on trükitud trükikojas AS Vaba Maa.
keelseid õpetajaid on vene lasteasutustesse raske leida ning poliitikuid huvitab teatavasti põhiliselt see, kas nad ikka oma positsioonile tagasi valitakse. Radikaalsete otsustega ollakse ettevaatlikud ja jäädakse kinni nägelustesse teiste parteidega, selle asemel, et eriarvamused alla neelata ning ühiselt parema tuleviku nimel töötada.
lesse Eesti kunstiklassika teosesse ühtlasi suhtuda kui etnograafilisse dokumenti foto graafia sünniajast Eestis. Ehkki oma rikkalike kaelaehete ja peakattele kinnitatud jaanalin nusulega võib talurahva seast pärit pruut jätta fantastilise mulje, nimetab kunstiajaloolane Voldemar Vaga portreed „rea listlikuks selle sõna täies tähenduses“. Eesti Kunstimuuseumi Kuns tisõprade Selts kinkis muuseu mile sünnipäeva puhul Anton Starkopfi skulptuuri ,,Peeter Mei büst“, mida muuseum on oma kogusse soovinud. Tradi siooniliselt kuulutas selts muu seumi sünnipäeval välja muu seumitöötaja stipendiumi saaja. Sel aastal pälvis stipendiumi Adamson-Ericu muuseumi ku raator Kersti Koll.
(Omniva/ERR/EE)
Kultuuriministeerium sõlmis viieks aastaks lepingu Eesti Instituudiga ingliskeelse Esto nian Literary Magazine’i avaldamiseks. Esimene uuendatud number ilmub 2022. aastal. „Estonian Literary Magazine on ilmunud 1995. aastast ja täit nud hästi oma eesmärki, kuid arendamist vajab ajakirja veebi keskkond. Eesti Instituut tahab ka edaspidi viia sisuka kirjan dusajakirja välismaise kirjan duspubliku ja ekspertideni. Soo vime, et ajakirjast saaks veelgi parem abiline neile, kes arenda vad kultuurialast rahvusvahelist koostööd,“ ütles ajakirja pea toimetaja Annika Koppel. Ingliskeelne ELM on rohkem kui veerandsajandi jooksul aidanud tutvustada välismaa lastele Eesti kirjanikke ja luule tajaid ning uusi raamatuid. Ajakirja sisu aitab kokku panna kolleegium, kuhu kuuluvad Eesti Kirjanike Liidu, Eesti Kirjanduse Teabekeskuse, Tal linna Ülikooli, Eesti Laste kirjan duse Keskuse, Kultuuri ministeeriumi ja Eesti Instituudi esindajad. Ajakirja väljaandmist toetab Kultuuriministeerium. (KMPT/ EE)
