6
EESTI ELU reedel, 19. novembril 2021 — Friday, November 19, 2021
Nr. 46
Kalle Randalu juubeldas ERSO ja Beethoveniga Sirje Vihma-Normet Kalle Randalu mängis kahel õhtul järjest kõik Beethoveni viis klaverikontserti. ERSO-t dirigeeris Keski-Pohjanmaa kammerorkestri peadirigent Juha Kangas Soomest. Vahetult enne Kalle Randalu 65.a juubelile pühendatud kont serte jõudis Eestisse tore uudis – Tallinnale omistati UNESCO muusikalinna tiitel. See on kaudne juubelikingitus ka Kalle Randalule, kes on aidanud meie kontserdielu maailmatasemel hoida. Eestis on kõiki Beetho veni klaverikontserte tsüklina esitanud peale Randalu veel vaid maailmakuulus vene pia nist Emil Gilels (1967. aastal). ERSO-t juhatas tollal Neeme Järvi. Koostöös Neeme Järvi ja ERSOga on Kalle Randalu nüüdseks ka kõik Beethoveni klaverikontserdid plaadistanud. Kalle Randalu juubelikont sertidel 11. – 12. novembril dirigeeris eesti muusikapubli kule hästi tuntud Juha Kangas. Kangas on üks neist soome muusikutest, kes on aidanud elus hoida „muusikalist Soome silda“, mille üks alustalasid oli suur Sibelius ise. Heino Elleri koolkonna heliloojate loomingu propageerimise eest andsid eestlased Kangasele väärika Heino Elleri nim muusika preemia (1999.a). Randalu ja Kangase ühise sõbra dirigent Peeter Lilje 50. sünniaastapäe vale pühendatud mälestuskont serdil musitseerisid nad samuti
koos – Kalle Randalu mängis siis Mozarti 21. klaverikontserti, mida ta oli varem esitanud ka varalahkunud Peeter Liljega. Kalle Randalu muusikaline tähelend sai alguse kohe pärast Muusikakeskkooli lõpetamist Tiina Kuriku juhendamisel. Juba järgmisel – 1976. aastal – võitis ta üleliidulisel pianistide konkursil esikoha. Samal aastal esitas 20-aastane Randalu Beethoveni neljanda klaveri kontserdi Neeme Järvi dirigeeri misel N. Liidu ühes esindussaa lis – Leningradi Filharmoonia kontserdisaalis. Samas jätkusid õpingud prof Bruno Luki klaveriklassis Tallinna konser vatooriumis (praeguse nime tu sega Eesti Muusika- ja Teat ri akadeemia). Kohe pärast Tallin na konservatooriumi lõpetamist sai Kalle laureaaditiitli Schu manni nim konkursilt Zwickausis (1981. a); järgnesid laureaadi tiitlid Tšaikovski nim konkursilt Moskvas (1982) ja ARD-kon kursilt Münchenis (1985). Samas täiendas ta end prof Lev Vlas senko klaveriklassi assistentuu ris Moskva konservatooriumis. Niisugune tähelend maailma „tipp-pianistide klubisse“ on isegi kõrvaltvaataja jaoks pead pööritav. Praegu elab ja töötab Kalle Randalu Saksamaal – Karls ruhes. Sealseski muusikaelus suutis Randalu Beethoveni viie klaverikontserdi järjestikuse esi tamisega furoori tekitada. Seda enam, et Karlsruhes tulid kõik viis kontserti esitusele ühel ja
Eestlane Hollywoodis – Alar Kivilo kirjutas raamatu elust filmimaailmas
Kalle Randalu (vas.) koos Neeme Järviga.
samal õhtul, kahe vaheajaga. Mis aga eriti meeldiv, et üle maailma kontserte andev Kalle Randalu pole kaotanud side meid kodumaaga ja annab kont serte Eestiski ning esitab klassi ka kõrval ka eesti heliloojate klaveriloomingut. Eesti publiku lemmikuks on saanud ka Kalle poeg Kristjan Randalu, kes on nii (džäss)pianist kui helilooja. Kalle Randalu on Beethoveni muusika kohta kirjutanud: „Mida kaugema ringiga, üle ro mantilise ja kaasaegse reper tuaari, Beethoveni juurde tagasi tulen, seda enam tajun erakord sust, mida kätkeb endas ge niaalse helilooja tunnetuslik areng.“ (Eesti Päevaleht, 1997.a) Sedasama võiks öelda ka Randalu interpretatsioonikunsti kohta. Tema repertuaaris olevast 50 (!) klaverikontserdist eristub Beethoveni kontsertide tõlgen dus üha süveneva tunnetuse poolest. Eriti selgelt tuli see minu jaoks esile võrreldes
Foto: erakogu
aasta tetaguse 20-aastase Ran dalu Beethoveni neljanda klaverikontserdi esitust küpse 65-aastase meistri esitusega. Parimas loomeeas Randalu tõl genduses tuleb nüüd selgemini esile Beethoveni traagiline maailmatunnetus (kontserdi teine osa kõlas lihtsalt vapustavalt!). Ilmselt aitab kuulajat seda hingepõhja peidetud, sügavat dramatismi välja kuulata ka teadmine, et neljanda klaveri kontserdi esiettekanne Viinis (1808. aastal) jäi süveneva kur tuse tõttu Beethovenile viima seks avalikuks esinemiseks. Pianistina ei esinenud Beetho ven enam kunagi. Publik tänas Kalle Randalu vapustava kontserdielamuse eest püstijala aplausitormiga. Nüüd jääb vaid loota, et ERSO juubelihooaja lõpukontserdiks tuleb Eestisse dirigeerima ka ERSO eluaegne peadirigent Neeme Järvi.
Britta Benno: Residentuur möödus kui üks silmapilk Viienädalane residentuur Cotton Factory’s on lõpule jõudnud. Mulle tundub küll, et alles jõudsid Hamiltoni. Kuidas Sulle tundub? Kas Sinu isiklikud residentuuri eesmärgid said täidetud? Residentuur möödus tõesti kui üks silmapilk. Siiski, selle silmapilgu sisse mahtus terve maailm. Ma nägin ja tegutsesin täiesti uues keskkonnas minu jaoks täiesti uute inimestega, kellest osa sai residentuuri jook sul kalliteks sõpradeks ja headeks uuteks kolleegideks. Just need inimesed, kohalikud Hamiltoni kunstnikud ja kunsti töötajad ja ka kohalikud eest lased, kes mind võlusid oma sõbralikkuse, abivalmiduse ja siirusega, olid minu jaoks kõige tähtsam ja olulisem leid, mida Kanadast endaga Eestisse kaasa võtta. Uued suhted ja vestluste teel saadud teadmised ja koge mused ületasid minu eesmärke, võiks öelda. Minu eesmärgiks oli keskenduda oma kunstiprak tikale ja luua uusi kohaspetsii filisi teoseid ja seda ma ka edukalt saavutasin, aga nii palju
põnevaid kohtumisi ja vestlusi ma oodata ei osanud. Partnerlus Smockstack Studioga vist õnnestus hästi. Mul oli võimalus Sinu töö siiditrükkimist meister Laine Groeneweg’iga pealt vaadata, küll ainult viimast etappi. Alustasid vist idee ja fotoga. Kuidas sellest sai kunstiteos valmis? Võimalus trükkida Smoke stack’i stuudios kõrgekvalitee dilise fotovärvilahutusega siidi trükkide paaristeosed oli tõesti võimas ja võib-olla kõige erili sem kogemus terve residentuuri jooksul. Kuna protsess on pikk ja koosneb mitmest etapist, pidin tegutsema kiiresti – pildivaliku tegin Kanadas viibi mise esimestel päevadel. Minu läheneva isikunäituse teema on maastiku teke, kivimid ja tek toonilised kihid ning olen seal juures palju poolabstraktseid mäestikumaastike joonistanud. Nüüd tahtsin kujutada mõnes mõttes pahupidist mäestikku – auku maas. Leidsin internetist fotosid müstilisest maalõhest (Järgneb lk. 11)
Äsja jõudis Eestis raamatukauplustesse raamat filmiope raator Alar Kivilost, kes on viimased veerandsada aastat Hollywoodis filme vändanud. Raamatu toimetaja ja idee autor on ajakirjanik Neeme Raud, kes aasta eest tegi Alar Kivilole ettepaneku panna tema senine teekond raamatukaante vahele. ,,Eelmisel aastal, kui ta sai PÖFFi elutööpreemia, tekkis korraga mõte, et me teame sel lest elutööst nii vähe. Me teame, et meil on Hollywoodis selline mees. Ta on kõige kõrgemale ja kaugemale jõud nud Eesti filmitegija Holly woodi süsteemis tuntud ja tun nustatud operaator seal,“ rääkis ERRile raamatu toimetaja Neeme Raud, kes tutvus Alar Kiviloga 1990. aastate alguses Torontos. Raamatus „Operaator“, mille Alar Kivilo on ise kirja pannud, on jutt tema elust ja tööst, alates sünnist Montreali välis eesti peres kuni Hollywoodi kõrgemasse filmitegijate ešeloni tõusmiseni, lisaks filosoofilised sissevaated filmimaagia loomi sesse ning ligi tuhat fotot. „Operaator. Meie mees Holly woodis“ võiks olla kohustuslik lugemine filmikeelt alles õppi vatele noortele, aga ka tõsistele filmihuvilistele, ja loomulikult kõigile, kes tahavad kaasa elada ühe meie mehe, eestlase saa misele meie meheks. Tuhande fotoga illustreeritud teose on kujundanud Indrek Sirkel ning välja andnud kirjas tus Pilgrim. (Eesti Elus ilmus Lea Kreinini pikem intervjuu Alar Kiviloga 4. dets. 2020.)
üksiknumbrid on müügil Torontos: • Toronto Eesti Maja kontoris (958 Broadview Ave)
Britta siiditrükkimise protsessis Smokestack Studio meistri Laine Groeneweg’iga. Foto: Merike Koger
• Leaside Pharmacy’s (Suomi Koti juures) 795 Eglinton Ave. E.
