Eesti Elu / Estonian Life No. 47 | Nov 22, 2019

This newspaper was mailed on Friday, November 22, 2019

Kommentaarid ja arvamused (lk. 5)

Estonian Life English Language Supplement (p. 12–16)

Alates / since 2002 Nr. 47, 2019

Reedel, 22. novembril — Friday, November 22

www.eestielu.ca

Kanada uus vähemusvalitsus kinnitati ametisse

Postal Agreement No 40013472

Üksiknumbri hind: $3.00

EKN VALIJA REGISTREERIMINE Kõik Eesti päritolu kanadalased (kes on seisuga jaanuar 2020 vähe­ malt 18 aastat vanad) on oodatud osa võtma 2019. aastal toimuva­ test Eestlaste Kesknõukogu Kanadas valimistest.

EKN esindab Kanadas umbes 40 000 eesti päritolu kanadalast.

Siin kogutud andmeid ei jagata ühegi kolmanda osapoolega, Eestlaste Kesknõukogu Kanadas kasutab neid andmeid ainult vali­ miste läbiviimisel ja aeg-ajalt olulistes küsimustes, mis puudutavad eesti päritolu kanadalasi, suhtlemiseks.

Hääletamiseks on kolm viisi: Julgustame tungivalt veebis hääletamist. Veebis hääletamiseks peate oma e-posti registreerima. Sama e-posti aadressi ei saa ka­ sutada rohkem kui üks inimene.

Palun kasutage linki: https://election.estoniancouncil.ca

Justin Trudeau uus vähemusvalitsus väljub Rideau Hallist. Keskel Chrystia Freeland. Loe artiklit lehekülg 3. ©2019 Ülle Baum

Määratud hääletamiskohtades saate hääletada isiklikult (kohad, kuupäevad ja kellaajad tulemas).

Kui teil pole võimalik veebis või isiklikult hääletada, võtke ühen­ dust Matti Primaga (416) 705-4215 ja hääletamissedel saadetakse teile.

EMW 2019 – täiesti uus groove Kati Kiilaspea Estonian Music Week (EMW) tuli taas särtsakalt tagasi juba teist aastat järjest ja kestis seekord 14.-17. novembrini.

Tänavu toimus festival paralleelselt tehnoloogiakoverentsiga Latitude 44, mis leidis aset 14. ja 15. novembril ja tõi IT-ettevõtluse ja riiklike e-tee­ nustega seotud isikuid ja ettevõtjaid kokku Eestist ja Kanadast. Konverents õnnestus hästi ja oli vääriline eelkoosolemine Estonian Music Weeki õhtustele üritustele.

EMWl olid aga taas super­ esinejad nii siit- kui sealtpoolt lompi, mistõttu festivali iga õhtu oli seda väärt, et oma ­silmaga näha.

Festivalikava alustas ansambel U: Eestist, kes olid Torontos ka seoses Udo Kasemetsa 100. sünniaastapäeva tähistamisega Canadian Music Centre’is.

Ansambel esitas neljapäeval, 14. novembril heliteose pealkir­ jaga ,,RABA“, mille on kirjuta­ nud ameeriklane Scott Miller.

Esinemise muutis eriliseks see, et lisaks muusikale pakkus U:

elamuslikku visuaaliat, jagades publikule virtuaalreaalsusprillid, mille läbi sai kaasa teha retke läbi Eesti rabamaastiku ja Milleri muusika. Virtuaalreaal­ sus­video on loonud Rein Zobel.

Ansambli U: pakutu sidus oma­ vahel kenasti tehnoloogia ja muusika ning oli igati sobiv viis, kuidas sujuvalt ühelt ­teemalt teisele liikuda.

Samal õhtul oli konverent­ sikülalistel, muusikutel ja EMW publikul võimalus kokku saada restoranis Archeo, mis asub ke­

Latitude 44 meeskond ja vabatahtlikud. Vas.: Carolyne Bayly, Rasmus Rattas, Piret Noorhani, Johanna Helin, Mihkel Jaenes, Reet Lindau-Voksepp, Elis Jaansoo, Imbi Medri-Kinnon, Bill Kinnon, Eric Morrison, Anne Remmel, Toomas Treumuth. Ees Laani Heinar, Kristi Sau-Doughty.

Foto: Peeter Põldre

set Toronto Distillery Districtit.

Piduliku õhtusöögi formaadis üritus oli ühtaegu nii konverent­ si avapäeva kokkuvõte kui EMW avagala. Kuna Toronto tänavune jõululaat algas ainult tund aega varem samas kohas, oli osavõtjatel hea tuju juba ko­ hale jõudes. Õhtu oli välja müüdud ja pakkus hea võima­ luse Eesti külalistele luua uusi tutvusi kohalike eestlastega või taaskohtuda vanade sõprade ja tuttavatega. Festivali direktor Piret Noorhani lausus soojad avasõnad festivali sissejuhata­ miseks ja meeleolu tekitami­ seks. Noor kohalik dzässiduo, August Riik bassil ja Andrew Marzotto kitarril, lõid hubase meeleolu ja suutsid ka saali tähelepanu endale tõmmata.

Mõlemal muusikul on nähta­ valt-kuuldavalt palju talenti ja innukust. Poleks ime, kui varsti on džässimaailmas nendest ka­ hest palju kuulda.

Jõulumelu lõi ootamatult il­ munud jõuluvana, kellel oli fes­ tivali kohta öelda ainult häid sõnu ja kes jagas ­ loteriivõite õhtu külalistele. Pärast õhtust einet asus aga diskoripulti plaate keerutama Vaiko Eplik, tuntud muusik Eestist, kes li­ saks nostalgilisele kodueesti muusikale mängis ka valikut oma väliseesti muusika kogust, sealhulgas palasid Peeter Kopvillemilt, Lindau õ­ dedelt ja

mitmetelt teistelt Kanada, Rootsi, Austraalia ja Saksamaa eesti muusikutelt.

Festivali teine õhtu reedel, 15. novembril toimus paljudele seni avastamata kohas Artscape Sandbox, mis osutus huvita­ vaks ja kaasaegseks paigaks, kus on sobiv uusi talente tut­ vustada. Õhtu peasponsoriks oli Eesti Sihtkapital Kanadas.

Pärast ­festivali kunstilise direk­ tori Toomas Treumuthi ava­ sõnu võttis õhtu juhi rolli üle Jaymz Bee, keda kohaliku džäs­ sijaama Jazz FM kuulajad tun­ nevad juba ammu ja mäletavad ehk ka esimesest EMWst. Jaymz Bee on jaama üks disko­ ritest ja tegeleb samuti Jazz Safaride korraldamisega. Tema karismaatiline ja omapärane isiksus ja lavaline olek sobisid hästi õhtu läbi­viimiseks.

Esi­meseks esinejaks oli Ees­ tist tulnud laulja Mari Sild, kes tegeleb muusikaga Montrea­ lis.

Ekstravagantse riie­tuse ja täiesti erilise pop- ja soulmuusika seguga tõmbas ta tähelepanu ja alustas õhtut õige särtsuga.

Nendele, kes teavad natuke rohkem eesti muusikamaasti­ kust, võiks Mari hääl meenu­ tada dzässlauljat Hedvig Han­ sonit, kuigi pisut leebema tämb­ri ja tooniga. Ta muusikal on mitmeid mõjusid räpist ja (Järgneb lk. 10)

2

EESTI ELU reedel, 22. novembril 2019 — Friday, November 22, 2019

Nr. 47

Õhuvägi ja merevägi tähistasid 101. aastapäeva

3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2 Can.Post Registration No. 10692 • Agreement No 40013472 We acknowledge the financial support of the Government of Canada through the Canada Periodical Fund (CPF) Aid to Publishers for our publishing activities.

Talitus/Toimetus: 416-733-4550

Fax: 416-733-0944 E-mail: eetoimetus@eestielu.ca editor@eestielu.ca eetalitus@eestielu.ca Website: www.eestielu.ca Väljaandja: Tartu College kirjastus Asutaja:

Elmar Tampõld

Tegevtoimetaja: Kai Kiilaspea Toimetajad:

Laas Leivat Kaire Tensuda

Reporter-toimetaja: Eerik Purje Talitus: Avatud esmaspäevast reedeni 9.00-16.00.

Tellimishinnad: Kanada: • Ajaleht: 1 a. $150.00, 6k. $80.00, 3k. $43.00.

• Kiripostiga: 1a. $180.00, 6k. $95.00, 3k. $52.00.

USA: • 1a. $200.00 CAD, 6k. $108.00 CAD, 3k. $62.00 CAD Ülemeremaadesse: • 1a. $275.00, 6k. $140, 3k. $75.00.

Aadressimuudatused: $1.50 Üksiknumbri hind: $3.00 PDF-/Digileht Eesti Elu kodulehelt: www.eestielu.ca

KUULUTUSTE HINNAD: 1 toll ühel veerul: leinakuulutused $13.00, ärikuulutused $15.00, ürituste kuulutused $16.00+HST 13%.

Kuulutusi võetakse vastu talituse lahtioleku aegadel.

Kuulutused palume saata hiljemalt kella 10-ks neljapäeva hommikul.

Toimetusel on õigus kaastöid lühendada, redigeerida ja keeleliselt korrigeerida.

Autorite seisukohad ei pruugi ühtuda toimetuse omadega.

Artiklis esitatud faktide õigsuse eest vastutab autor.

Eestimaa, meie muremaa Kui kolme aastakümne eest raudeesriided langesid, tahtsid eestla­ sed kohe jõuda tagasi Euroopasse lääneriigina. Võõrriigi ikkest välja võideldes tähendas see uut Eestit. Võrreldes teiste, ühise saatusega maadega heitis Eesti ime ruttu kõrvale totalitarismi pärandi.

Eestit asetati järjestikku riikide etteotsa, kui hinnata edu valit­ semises, demokraatias, korruptsiooni eemaldamises, majanduses jt. sektoreis. Tegutseti mitte iseenda või piiratud poliitilise ühenduse, vaid rahva ja riigi huvides. Ühinesime kodumaa ellujäämise tingimusega, et Eesti on rahvus­ riik – printsiip, mis annab põhiseadusele ‘eestiliku’ värvingu. See põhimõte aitas tugevada rahva ühtsust nii kodumaal kui ka eestlastega võõrsil.

Eesti riik tagab meie rahvuse, keele ja kultuuri läbi aja. Välismaal tajume seda eredalt, sest tõsiseks väljakutseks on võõrkultuuride massiivne sulatuspott. Eestlaseks olemine võõrsil ei ole olnud kerge.

Ikka veel küsime, kas oskame võõrsil identiteeti väga selgepiiriliselt defineerida. Vaatame kodumaa poole, et kogeda seda, mis määrab meie kultuuriliste püüete suunda, mis selgesti aitab eestlaste rah­ vusliku identiteedi kestvust.

Eesti õhuvägi tähistas nelja­ päeval oma 101. sünnipäeva kaitseväe kalmistul mälestuspalvuse ja lendurite mälestusmärgi pühitsemisega.

Mälestusmärk on pühendatud aastatel 1920 – 1944 langenud ja kaitseväe kalmistule maetud Eesti lenduritele. Mälestusmärk kujutab sammast ja lennuki pro­ pellerit, sarnased märgid asusid varem kalmistule maetud lendu­ rite haudadel, kuid hävisid Nõukogude perioodil.

Lisaks õhuväelastele osales tseremoonial sõjamuuseumi di­ rektor Hellar Lill ja üks kahest elusolevast õhuväe veteranist Arvo Salumäe. Mälestusmärgi pühitses õhuväe kaplan kapten Jana Laaneser.

21. novembril 1918 andis insenerväe polgu ülem Volde­ mar Viktor Riiberg välja käsk­ kirja, mille alusel loodi lennu poolrood. Sama aasta detsemb­ ris nimetati poolrood ümber lennurooduks ning selles teenis neli lendurit, üks lendur-vaatleja ja mõned aviomotoristid. Vaba­ dussõja lõpuks oli iseseisvaks lennuväeks saanud väeliigis juba nelikümmend lennukit ja 476 meest.

Mereväelased tähistasid oma

Eesti Kunstimuuseum tähistas 100. sünnipäeva erikavaga Eelmisel nädalal 100. aasta­ päeva tähistanud Eesti Kuns­ timuuseum valmistas sünni­ päevaks ette eriprogrammi Tallinna südalinnas. Sel puhul oli näiteks kooliõpilastele terve nädala jooksul kõiki­ desse Eesti kunstimuuseumi muuseumitesse sissepääs tasuta.

Toimusid erinevad üritused Disaini- ja Arhitektuurigaleriis, kus esitleti kogumikku „Eesti Kunstimuuseum 100“, avati pop-up muuseumipood, kohvik ja tegeluslauad ning kuraatorid tutvustasid 2020. aasta näitusi.

Viimaste aastate jooksul on eestlastele võõrsil tekitanud tõsist meelehärmi lõhestava poliitika kasv kodumaal. Solvanguid ja ähvar­ dusi edastatakse bravuurse järelemõtlematusega. Sellises polarisee­ ruvas olukorras leiame julgust heita kõrvalseisja pilgu ja pakkuda oma tähelepanekuid.

Eesti Kunstimuuseum (lü­ hend EKM) on 1919. aastal asutatud muuseum, mis kogub ja tutvustab eesti kunsti kesk­ ajast tänapäevani.

Silmanähtav on meile eestlaste hingesuurus, milles õiglus on ülitähtis osa eestlaste südame sügavusest. Oleme veendunud, et eestlased on põhiliselt tolerantsed, et tänu mh. sallivusele on Eesti saavutanud nii palju. Oleme veendunud, et inimeste ühiskonnast väljatõrjumine pidurdab edasiminekut.

EKM-i koosseisu kuuluvad Kumu kunstimuuseum, Kad­ rioru kunstimuuseum, Mikkeli muuseum, Niguliste muuseum ja Adamson-Ericu muuseum.

Ajaloolist kirikukunsti ekspo­ neeritakse Niguliste kirikus, 16.–20. sajandi väliskunsti Kad­ rioru lossis, Johannes Mikkeli kunstikogu Mikkeli muuseumis, eesti 20. sajandi modernistliku kunstniku Adamson-Ericu loo­ mingut tema isikumuuseumis ning eesti kunsti 18. sajandist tänapäevani Kumu kunstimuu­ seumis.

Eesti on vaba ja demokraatliku riigina kaitsnud inimeste õigusi väljendada oma vaateid kõikides teda puudutavates küsimustes: õi­ gus mõtte-, südametunnistusele, õigus kaitsele füüsiliste ja vaim­ sete kahjustuste, ülekohtu või kuritarvituse, julma kohtlemise eest.

Vähemusrahvusesse, usulisse või keelelisse vähemusse kuuluvatel isikutel on õigus Eestis saada osa oma kultuurist.

Hiljuti on ilmunud meedias katsed samastada sallivus mitte­ sallivusega, et need, kes on tolerantsed, on ise ebatolerantsed.

Selline mõistete ignorantne moonutamine on isegi putinlik.

Välismaal loodame ja soovime, et Eesti valitsus ja poliitika juht­ kond juhinduvad Eesti tulevikus mitte lõhestavast vastasseisust ega hetkeseisu poliitikast. Demokraatlik rahvusriigi idee ja teineteise mõistmine peaks koos jääma eestlaste ühiskonna põhialusteks.

LAAS LEIVAT

Loe Eesti Elu internetis —

www.eestielu.ca

Õhuvägi tähistas 101. aastapäeva lendurite mälestusmärgi pühitse­ misega.

Foto: mil.ee

väeliigi 101. aastapäeva aus­tus­ avaldusega mereväe looja kontr­ admiral Johan Pitka monumendi juures ning piduliku rivis­tusega Põhja-Tallinnas paik­nevas Mii­ ni­sadamas.

Mereväe 101. aastapäeva puhul olid lipuehtes Eestis ja Šotimaal olevad mereväe sõja­ laevad. Pidulikku sündmust il­ mestava suure lipuehtena olid laevadel heisatud signaalkoodi lipud vöörist üle mastitoppide ahtrisse.

Eesti merejõudude loomise

päevaks loetakse 1918. aasta 21. novembrit, mil sõjaministri käskkirjaga nimetati ametisse Sõjaväe Staabi mereväe valit­ suse ülem 2. järgu kapten Rudolf Schiller. Mereväe taas­ loomise esimeseks tähiseks pee­ takse 1993. aasta 1. juulit, mil Kaitsejõudude peastaabis moo­ dustati väeliiki taastama hakkav mereosakond. Esimene sõja­ järgne mereväe ülem mereväe­ kapten Roland Leit nimetati ametikohale 10. jaanuaril 1994. aastal. (KVPST/EE)

Reinsalu: valitsus toetab Rootsi-Eesti Koostööfondi 150 000 euroga Neljapäeval arutati välis­ minister Urmas Reinsalu ettepanekul sihtasutuse RootsiEesti Koostööfondi algkapitali sissemakseks 150 000 euro eraldamist Vabariigi Valitsuse reservist, mille valitsus kinnitas.

Koostööfondi peamine ees­ märk on arendada kahe riigi koos­ tööd ühiskondlikel, majan­ dusja kultuuriteemadel.

Reinsalu lisas, et fondi ülesan­ nete sekka kuulub ka eesti keele ja kultuuri edendamine Rootsis ja vastupidi, samuti riikide nähtavuse suurendamine kum­ magi rahva seas.

Rootsi-Eesti Koostööfond loodi Rootsi valitsuse otsusega läinud aasta detsembris kingi­ tusena Eesti iseseisvuse 100. juubeliaasta puhul. Rootsi Ku­ ningriik paigutas sellesse 10 miljonit Rootsi krooni ehk veidi alla 1 miljoni euro. Lisaks Eesti ja Rootsi riikide panustele kut­

sutakse fondi rahaliselt toetama ka ettevõtteid ja üksikisikuid, et kaasata ühiskonda laiemalt.

Sissemaksed moodustavad fondi algkapitali, mis investeeritakse ning projektide rahastamiseks kasutatakse investeeritud algka­ pitalist tekkivat tulu ja lisandu­ vaid panuseid. Sarnased koos­ tööfondid lõi Rootsi ka Läti ja Leeduga.

Koostööfondi tööd juhib ka­ heksast liikmest koosnev juha­ tus. Eestist kuuluvad juhatusse Hendrik Voll, Jaan Manitski, Kristi Liiva ja Maris Lauri.

Rootsi-poolsed koostööfondi liikmed on endine rahandus­ minister Pär Nuder, Rootsi kul­ tuurinõukogu juht Heli Hirsch, Oriflame’i tegevjuht Magnus Brännström ning Östergötlandi endine maavanem ja Luleå Tehnikaülikooli nõukogu liige Elisabeth Nilsson. Fondi tege­ vus peaks täielikult käivituma 2020. aasta jooksul. (VMPT/EE)

Otsus maaeluminister Järviku osas tehakse uuel nädalal Neljapäeval ütles peaminister Jüri Ratas rahvusringhäälingule antud intervjuus, et otsus maaeluminister Mart Järviku ametis jätkamise või mittejätkamise osas selgub uue töö­ nädala alguses.

Neljapäevaks valmis riigi­sek­ retäri koostatud aruanne Järviku tegevuse kohta. ,,Kokku on see aruanne 20 lehekülge. Soovin järgnevate päevade jooksul selle läbi töötada ja konsulteerida teiste valitsuserakondade juhti­

dega,“ sõnas Ratas.

Kui valitsusparteid eesotsas EKRE-ga peaksid otsustama, et Mart Järvik astub ametist ta­ gasi, siis riigikogusse mineku võimalust tal pole. Järvik kan­ dideeris valimistel Eesti suuri­ mas valimisringkonnas Harjuja Raplamaal, kuid kogus vaid 223 häält, mis oli EKRE selle ringkonna kandidaatidest alles paremuselt üheksas tulemus.

(ERR/EE)

Nr. 47

EESTI ELU reedel, 22. novembril 2019 — Friday, November 22, 2019

3

Kanada uus vähemusvalitsus kinnitati ametisse Ülle Baum, Ottawa

Unes nähtud numbrid tõid lotovõidu Möödunud nädalal loositi välja 400 000 euro suurune Bingo loto Jackpot, võitjaks osutus Raplamaalt pärit naine.

Võidu toonud numbrid valis naine ise. Enda sõnul mängib ta lotot harva – 6-7 korda aastas, teatas Eesti loto pressiteate ­vahendusel. Õnnelik võitja rääkis, et loto­ piletit ajendas teda ostma eelne­ val ööl nähtud isiklikku laadi unenägu. Ka osad võidu toonud numbrid pärinesid unenäost.

(D/EE)

Rotid kahjustasid eesti.ee ja haigekassa teenuste toimimist Riigi Infosüsteemi Amet (RIA) teatas kolmapäeval, et Harjumaal paikneva maaaluse riigivõrgu kaabli töös on häired. Kohapeal selgus, et rotid olid kaablit tugevalt kahjustanud.

Kahjustuse ulatuse tõttu alus­ tati kohe kaabli parandustööde­ ga, et vältida hilisemat suure­ mat kahju. Esialgse info järgi mõjutas purunenud kaabel eesti. ee portaali tööd ja haigekassa teenuseid.

Riigivõrgu osakonna juht Kaido Plovits ütles, et tekkinud olukord on küll lubamatu, kuid taoliste juhtumite eest pole rii­ givõrk kahjuks täielikult kaits­ tud.

Riigivõrk loob järjest rohkem paralleelseid andmesideühendu­ si, et hoida ära sarnased katkes­ tused. (D/EE)

Foto: EE

Patarei merekindluse enampakkumisel osales üks ettevõte Riigi kinnisvara korraldatud Patarei merekindluse enampakkumisel osales vaid ärimees Urmas Sõõrumaa ette­ võte.

Sõõrumaale kuuluv U.S. Invest on pakkumise tegemiseks loonud eraldi ettevõtte Nikolai Esimene OÜ, viidates sellega tsaar Nikolai Esimesele, kelle

käsul rannakaitsepatareid 1828. a ehitama hakati.

Kuigi objektile tehti ainult üks pakkumine, ei kinnitata võitjat kohe. Enne lõpliku ot­ suse tegemist kontrollib Hin­ damiskomisjon esitatud doku­ mentide vastavust tingimustele ning teises etapis avatakse alles hinnapakkumise ümbrik. Prae­ guse omaniku ehk Riigi Kinnis­ vara hinnangul võiks seega Sõõrumaa sobivus selguda det­ sembrikuu keskpaigaks. (D/EE)

Estonian American Fund (EAF) • PRESSITEADE • 18. november 2019

Kanada kindralkuberneri Julie Payette’i ametlik residents majesteetlik Rideau Hall oli tähelepanu keskpunktiks, kui kolmapäeva, 20. novembri pärastlõunal avalikustas siin Kanada peaminister Justin Trudeau oma uue 36 liikme­lise valitsuse.

Uus vähemusvalitsus on kahe liikme võrra suurem eelmisest Trudeau valitsuskabinetist ja enamik selle liikmeid on Ontario ja Quebec’i provintsist, üks kabinetiliige on Manitobast, neli Briti Kolumbiast ja neli Atlandi-provintsidest.

Kanada valitsuse tähtsamatel positsioonidel toimusid ka olu­ lised muutused. Riigi uueks välisministriks on FrançoisPhilippe Champagne ja parla­ mendi alamkoja valitsuse juhiks kinnitati Pablo Rodriguez.

Endine Kanada välisminister Chrystia Freeland jätkab kabi­ netis tööd uue tiitliga: Deputy Prime Minister ja Minister of Intergovernmental Affairs, kuid hakkab ka jätkuvalt omama suurt

rolli Põhja-Ameerika vabakau­ banduse lepingu NAFTA’ga seotud küsimuste lahendamisel ning samuti Kanada-USA suhe­ tes. Teemad, millega Freeland tegeles seni Trudeau kabinetis välisministrina. Samadel posit­ sioonidel jätkavad näiteks eel­ miseski kabinetis rahandus­ ministrina tegutsenud Bill Mor­ neau ja kaitseminister Harjit Sajjan.

Päike oli juba helesiniste pil­ vede taga varjul, kui uue Kanada valitsuse liikmed julgelt Rideau Hall’ist väljusid. Pea­ minister Trudeau andis lühikese pressikonverentsi ja vastas lühi­ dalt kohale saabunud meedia liikmete küsimustele uue valit­ suse perspektiividest ja tema eelseisvatest seisukohtadest kaa­s­aja välispoliitika prob­ leemide suhtes.

Kanada uuelt vähemusvalit­ suselt nõuab antud ajahetk suuri muudatusi valitsemise stiilis, et kõigi erinevate provintside hu­ visid väärikalt kaitsta ning anda hoog sisse riigi edasiseks posi­ tiivseks majanduslikuks aren­ guks.

EAF teatab muudatustest juhatuses Juhatuses on kaks uut liiget: Eliko Pedastsaar Eliko töötab vanemökono­ mistina Rahvusvahelises Va­ luuta­fondis (RVF).

Eestis elades töötas riigi­ eelarve osakonna juhataja ase­ täitjana EV Rahandusministee­ riumis ja juhatuse liikmena Eesti Haigekassas.

Anti Küünal Anti omab ehitus- ja reno­

veerimistööde firmat ja igapäe­ vaselt kureerib erinavate projek­ tide elluviimist oma firmas.

1991. aastal, peale põllumajan­ dusülikoolis õppimist, saabus Ameerika Ühendriikidesse, Vir­ ginia osariiki, kus elab tänaseni.

Muudatused ametite jaotuses President/Tegevdirektor: Chris­tian Einberg Laekur: Eliko Pedastsaar Nõukogu esimees: Ago Ambre

©2019 Ülle Baum

4

EESTI ELU reedel, 22. novembril 2019 — Friday, November 22, 2019

Nr. 47

Kanada eestlased annetasid 15 000 dollarit Tartu Ülikooli Kliinikumile kõnniroboti soetamiseks Akadeemilised Kanada Eesti Naised (AKEN) otsustasid toe­tada Tartu Ülikooli Klii­ni­ kumi kõnniroboti soetamist 15 000 Kanada dollari ehk 10 264 euroga. Kõnnirobot peaks Tartu Ülikooli Kliinikumi jõudma enne selle aasta lõppu.

Kõnnirobot aitab parandada või taastada nende laste kõnni­ mustrit, kes ei saa sünnitrauma, insuldi või mõne muu haiguse tõttu kõndida või liiguvad väga vaevaliselt. Kõnniroboti puhul on tegemist kaasaegse taastus­ ravi abivahendiga, mis aitab muuta füsioteraapia tunnid va­ heldusrikkamaks ning intensiiv­ semaks, liigutades väikese pat­ siendi jalgu ja jäljendades kor­ rektset kõnnimustrit sadu kordi.

Terapeut masina abita sellist ­intensiivsust tagada ei suuda.

Akadeemiliste Kanada Eesti Naiste esindaja Lydia Kadai sõnul on nende ühendusele alati olnud laste aitamine süda­ melähedane. ,,Mõte toetada kõnniroboti ostu ja aidata lapsi, kes muidu ratastoolist välja ei saa, leidis sooja heakskiidu kogu organisatsiooni naiste poolt. On imeline vaadata laste rõõmsaid nägusid: jaa, ma kõn­ nin! Innustust andis ka Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefondi korraldatud Pardiralli kõnni­ roboti ostu toetuseks.“ Kõnnirobot on hetkel olemas Tallinnas ja Haapsalus. Paraku ei saa Kesk- ja Lõuna-Eesti pat­ siendid seadet kasutada piisaval määral. Ligikaudu 500 000 eurot maksva kaasaegse robottehno­ loogilise seadme soetamiseks alustas Tartu Ülikooli Kliini­ kumi Lastefond annetuste kogu­ mist möödunud jõulude ajal koostöös Kanal 2 saatega „Jõulusoojus“.

Sel aastal on kõnniroboti ostu toetanud paljud head ettevõtted ning eraisikud, Laste­ fond on korraldanud koostöös heade partneritega heategevus­ likke üritusi ning fondi vaba­ tahtlikud on kogunud avalikel sündmustel seadme soetamiseks annetusi. Oma panuse kõnni­ roboti soetamisse annab ka Tartu Ülikooli Kliinikum.

Lastefondi tegevjuht Kadri Org on tänulik annetajatele, kes kõnniroboti soetamiseks oma panuse on andnud. ,,Niivõrd lii­ gutav on teada, et ka kaugel Kanadas elavatele väliseestlas­ tele on Lõuna-Eesti piirkonnas elavate liikumisprobleemidega laste aitamine südamelähedane Laupäeval, 16. novembril toimus Toronto Läti Majas korporatsioon Sakala pidulik perekonnaõhtu. ning nad otsustasid anda väga Koosviibimine leidis aset keskuse kunstigalerii hubases õhkkonnas.

Foto: AR tänuväärse panuse taastusravis äärmiselt vajaliku seadme, kõn­ niroboti soetamiseks. Kutsume veel häid inimesi ja ettevõtteid üles, et aidata kõnnirobotil täna­ vuse aastanumbri sees Tartu Ülikooli Kliinikumi kohale ­jõuda.“ Kõnniroboti soetamist saab toetada, tehes annetuse SA Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefondi heategevuslikele an­ netuskontodele, lisades selgi­ Korp! Sakala, asutatud Tartus tusse ,,kõnnirobot“: ametlikult 14. novembril 1909 (vana kalendri järgi), pidas Swedbank IBAN 110. aastapäeva suurejooneliEE68220022­10­15828742 selt oma kodumaises sünnilinSEB IBAN nas ja vastavalt ka globaalses EE26101022­0­­014910011 ulatuses. Torontos toimus Luminor IBAN tähistamine kolmes olulises EE7917000­1­7000285384 osas ning asupaigas. Sünd­mu­ LHV IBAN sed toimusid Tartu College’is, Korporatsioon Sakala 110. aastapäeva tähistamise kõrgpunkt toimus laupäeval, 16. nov. Toronto Peetri kirikus Sakala lipuõnnistamise näol.

EE527700­7­­710006­1­0813 Peetri kirikus ja Läti Majas.

Lipuõnnistamise viis läbi Vana-Andrese koguduse õpetaja Kalle Coop IBAN Tartu College’is toimus ree­ Kadakas.

Foto: AR EE824204278­603­586607 del, 15. novembril pidulik koo­s­ SA TÜ Kliinikumi Lastefond olek, kuhu olid kutsutud esinda­ naisorganisatsioonide esindala on üks vanimaid ja suurimaid jad Eesti Korporatsioonide korp! Filiae Patriae esimees lastehaigla juures tegutsevaid Liidust. Igaüks neist oli kohal vilistlane Koidula Aedna. Üks heategevusorganisatsioone Ees­ kingituse ja vastava kõnega. vanem korp! Sakala liige pidas tis. Alates 2000. aastast on Sellise sündmuse juurde on ka ka lühikese tervituskõne daa­ Lastefond annetajate abiga toe­ põimitud pidulikud kõned, mis midele. Õhtu kõrgpunktiks ku­ tanud erinevatele haiglatele on oma liikmete poolt peetud. junes Sakala vilistlase Madis seadmete soetamist ning eriravi Kõlasid kõned isamaale, korp! Kreemi poja Erik Kreemi lühike või –hooldust vajavaid lapsi ja Sakalale ja vennastuse printsii­ klaverikontsert, kus noor he­ nende peresid üle Eesti. 19 te­ bile, kusjuures lauldi ka Eesti lilooja esitas nii Frederic gutsemisaasta jooksul oleme Vabariigi hümni.

Chopini kui ka oma loomingut. Ühendust kodumaaga kehas­ heade annetajate abil kogunud Toronto pidustuse juures olid laste ravitingimuste paranda­ tas noor vilistlane Jaanus Lii­ tegevad korp! Sakala esimees miseks üle viie miljoni euro. gand, kes hetkel viib läbi aka­ vil! Allan Meret, kirjatoimetaja Lastefondi vahendusel on või­ deemilist tööd Alberta ülikoolis vil! Madis Kreem ja kommete­ ma­ lik haigeid lapsi aidata, Edmontonis, kus ta hetkel te­ hoidja nn. ,,vanamees“ vil! hakates püsiannetajaks aadressil gutseb pärast doktorikraadi saa­ Toomas Heinar. https://www.lastefond.ee/pusi­ vutamist Tartus. Tema peakõne Kui mõelda, et Tartus toimus annetus/vormista-pusiannetus/. pidulikul koosolekul oli eriti 110. aastapäevale pühendatud Toetuse taotlemiseks või abiva­ kõrgelt hinnatud. ball uues Eesti Rahva Muuseu­ jajatest teada andmiseks palume Laupäeval, 16. novembril mis ja aktus Tartu Ülikooli kirjutada e-mailile info@­taas­tati komme, mis oli 30 aasta peahoone aulas, siis jäid Vilistlane Jaanus Liigand Eestist, lastefond.ee. jooksul Torontos vaikseks jää­ globaalse vennaskonna liikmed kes pidas korp! Sakala 110. aasta­ Rohkem infot: Kadri Org, SA nud. Peetri kirikus viidi läbi Torontos siiski rahule oma päeva tähistamise puhul Torontos TÜK Lastefondi tegevjuht, korp! Sakala lipu õnnistamine, sündmustega, mis said peetud kommersikõne, kehastas ühen+372 5648 9584; kadri.org@ mis kajastas samal päeval Tartu kohalikes au sees peetud asu­ dust Kanada ja kodumaiste liikFoto: AR Jaani kirikus peetud jumala­ kohtades. ANDRES RAUDSEPP mete vahel. lastefond.ee teenistust kodumaal. Lipuõn­nis­ ta­mise jumalateenistuse Toron­ tos avas praost Mart Salumäe ja viis läbi Vana-Andrese kogu­ kelle suhtes on Euroopa Liit duse õpetaja Kalle Kadakas, kes Läti ei luba oma keh­ testanud Ukraina territo­ ise kuulub korp! Sakala ven­ territooriumil üheksa riaalse terviklikkuse õõnesta­ naskorporatsiooni (korp! Frat. mise eest sanktsioonid, kirjutab Vene telekanali Estica).

Läti ringhääling.

Teenistuse alguses mälestati edastamist Kovaltšuk on president Vla­ korp! Sakalast lahkunud kaas­ dimir Putini lähedane sõber, kes vendi, kusjuures loeti viimase Läti riiklik elektroonilise mason olnud Bank Rossija eesotsas kümne aasta jooksul Kanadas simeedia nõukogu (NEPLP) alates 1991. aastast. Tema ärite­ lahkunute nimed. Lauldi tradit­ tegi otsuse, mille kohaselt gevuses on roll ka meedial ning sioonikohast leinalaulu. Orelil peatati riigi territooriumil väidetavalt on tema sisulise saatis koraale ja lisas olulisi üheksa Vene telekanali edaskontrolli all umbes 20 tele­kana­ tamine. ­helindeid organist Marta Kivik. lit.

Kanalite leviku tõkestamise Samal laupäevasel õhtul toi­ Kovaltšukile sarnaseid sankt­ mus hiljem Läti Maja kunsti­ põhjenduseks on asjaolu, et galerii hubases õhkkonnas vastav kõik üheksa kanalit kuuluvad sioone on Euroopa Liit kehtes­ pidulik perekonnaõhtu, mille firmale, mille tegelikuks omani­ tanud 170 inimese ja 44 jurii­ pea­ külaline oli akadeemiliste kuks on ärimees Juri Kovaltšuk, dilise isiku suhtes. (ERR/EE)

Korporatsioon Sakala 110. aastapäeva tähistamine Torontos

Nr. 47

EESTI ELU reedel, 22. novembril 2019 — Friday, November 22, 2019

5

Kommentaarid ja arvamused

Sultaniriik Omaan Peeter Järvelaid Omaanis on riigi tähtsaim püha 18. novembril, mil on sultani sünnipäev. Omaani kodanikud hakkasid juba suhteliselt varakult valmistuma riigi 49. sünnipäevaks.

Eriti märgatav oli see pidustuste eelsel reedel, kui moslemid kogunevad iganädalasele suurele palvusele. Kui paljudes demokraatia riikides teenivad firmad raha, et kuulutada riigipea populaarsust iganädalastes protsentides, siis omaanlased ütlevad, et nad tõesti austavad oma sultanit siiralt ja on pigem mures selle pärast, et tal pole trooni­ pärijat. See võib tähendada võimuvõitlust, kui senine riiki juhtinud sultan peaks maisest elust lahkuma. Aastal 2020 on Omaanis ette näha väga suured pidustused, sest praegune Omaani riik tähistab oma poolesajandi juubelit ning sultan saab 80aastaseks.

Tänase Omaani piirkonna ajalugu on loomulikult pikk ja põ­ n ev. Kuna samal ajal Omaani­ ga tähistab riigipüha meie naaber Läti Vabariik, siis vaadates Omaanist kodu poole, tekkis mitmeid assotsiatsioone, mille üle arutleda, kui mõelda Lää­nemere äärsete riikide pike­ male või lühemale ajaloole.

Orjade võtmine ja pidamine polnud, vähemalt Liivimaa kroo­ nikale toetudes, võõras meiegi esivanematele. Kunagise Kuramaa hertsogi orjakauban­ dust musta Aafrika vahendajana saab kuidagi seada võrdlusse rahvusvaheliseltki, kuid Omaani kandi orjakaupmeestega (erine­ vatel aegadel näit. kohalike araablaste kõrval ka portugal­ lased jt) mingit tõsist võrdlust ei saa olla. Kuigi jah, orjakau­ bandus aitas need alad ja selle­ ga tegelejad väga rikkaks ning uue ajastu tuuled, mis nõudsid orjakaubanduse lõpetamist, lõid vähemalt Omaani alasid väga tugevalt.

Omaani rannikuala on suh­ teliselt kitsas mäestikueelne ala, mille taga laiub üldiselt suur kõrb, millel mõned alad sobivad põllumajanduseks. Kõrb on tegelikult elu täis. Vaid valgele mehele võib see tunduda suhte­ liselt elutuna.

Süvenemata pikemalt Omaa­ ni varasemasse ajalukku, saab öelda, et Teise maailmasõja järgsel ajal avastas kunagi suure ja võimsa riigina eksisteerinud Omaan end hoopis vaesemate ja suletumate riikide seast. Väi­ detavalt oli riigis kolm kooli ja enamiku tänase Omaani alasid valitses imaam, kelle residents asus kuulsas Nizwa kindluses.

Rannikuala moodustas omaette riigi, mida valitses praeguse sul­ tani isa. Rikkamal rannikualal polnud vajalikku tagamaad ja merest isoleeritud tagamaal polnud korralikku väljapääsu ­ merele ja rahvusvahelisele ärile

kunagi väga kõrge ärikultuuriga piirkonnas.

Omaani kui kõrberiiki mõista soovides võiks seda võrrelda tänapäeva Kasahstani ja selle esimese presidendi Nursultan Nazarbajevi tegevusega suure stepi aladel. Omaanist vaadates on Kasahstani pealinna Astana (varem Tselinograd) nimeta­ mine Nur Sultaniks moslemi­ maailmale väga märgilise tä­ hen­ dusega, mõistmaks isiku (klanni, hõimu) rolli riikide lähiajaloos. Nii Omaan kui Kasahstan on tugevate hõi­ mutraditsioonidega. Omaanis on hõimusuhted palju selgemad, aga ka suures stepis Kesk-Aasia riikides pole hõimu- ja klanni­ suhted ühiskonna jaoks vähema tähtsusega. Omaanis on need suhted väga selged ja selgemalt personifitseeritud 21. sajandil.

Omaani 20. saj teise poole saatuse otsustamisel sai otsus­ tavaks vastuseis kahe mehe – imaami ja tänase sultani vahel.

Vajadus naftaleiukohtade järgi pani liikuma mitte ainult Suurbritannia diplomaatia, vaid ka sõjaväe. Tänase sultani isa, kes oli võrreldes pojaga väga konservatiivne valitseja, tugev­ das oma kaarte poliitikuna nii, et koolitas riigi tulevase sultani brittide kuulsaimas sõjakoolis.

Seal oli noorel mehel võimalus teistes oludes luua oma kujut­ luspilt maailmast, mida ise valitsejana kujundada. Kui ­ Islandist sai edukas vabariik tänu uuele tehnoloogiale, mille teise maailmasõja järel USA ja lääneliitlased saarele tõid, aidates muuta kunagise viletsas olukorras oleva saare õitsvaks oaasiks, siis Omaanist sai maail­mas oluline tegija naftarii­ kide seas. Tänane sultan oskas sõjaväelasena luua sõjalisi liite, mis pühkisid tol korral rahva seas veel suurt toetust omava imaami võimult ja sundisid teda otsima varjupaika naaberriigis.

Sultan juhib riiki valgustatud monarhina. Ta on osanud ning soovinud nafta müügist saada­ vad miljardid dollarid (eelissei­ sus Briti kontsernid Shell jt) paigutada riigi arengusse, luues kodanikele tõesti väga head elu­ tingimused. Samas on Omaa­nis väljas poolt hõimuühiskonda tulnul kodanikuks saada peaae­ gu võimatu. Riiki lastakse küll võõrtöölisi, aga neile öeldakse kohe, et nad saavad arvestada suhteliselt hea töötasuga vaid töötamise ajal. Enam kui paar aastakümmet ei ole võõrtöölis­ tel õigust riigis elada. See on aluseks Omaani tööturu poliiti­ kale, mis sihipäraselt sunnib ko­ danikke ise samuti tööd tegema.

Eesti Vabariigi jaoks on Omaanis kindlasti huvitav sealne tasuta koolisüsteem, mis hõlmab kodanike jaoks alg-, põhi- ja keskharidust, aga ka kõrgharidust. Omaanil (nagu ka Kasahstanil Nazarbajevi ajal) on tugev stipendiumide süs­ teem, mis toetab noorte õppi­ mist välismaa ülikoolides. Kui pool sajandit tagasi oli Omaanis ametlikult kolm kooli (polnud ajalehti ega meie mõistes mee­ diat jne), siis uue sultani ajal on

koolide arv riigis ületanud 1100 piiri. Võõrtöölistele on riigis tasulised erakoolid (põhiliselt ­ ingliskeelsed). Sama õigus on ka omaanlastel, kelle majandus­ likud võimalused lubavad lapsi eralasteaedadesse, -koolidesse ja -ülikoolidesse panna, kuid Omaani kodanikud saavad soovi korral, just riigikeeles, oma lap­ si koolitada riigi (loe sultani) kulul.

Sultan, kes võimule tulles oli karm sõjamees, on hiljem olnud väga osav ja kompromisse teha oskav diplomaat. Ta oskas suh­ ted taastada isegi imaamiga, kellega sõlmiti teatud kodurahu, mis ei võimaldanud imaamil enam omada ambitsioone Omaanis, aga tagas tema perele väärika eksistentsi välismaal.

Sõlmitud lepingud hõimupea­ likega on andnud kiire ja silma­ ga nähtava majandusliku arengu riigi erinevates piirkondades.

Sultan on finantseerinud ka pal­ jude hõimupealike kunagiste kindluste restaureerimist (Briti lennuväe pommitamiste järel olid need väga viletsas seisus).

Täna näidatakse hõimupealike kindluseid kui muuseume turis­ tidele. Üheks tingimuseks on see, et reaalselt eksisteerivad hõimupealikud ei saa asuda elama kunagistesse hõimupea­ ­ linnade kindlustesse. Omaani riigipüha künnisel kaunistasid ­ sultani suured portreed isegi Nizwa kindluse seinu ja keegi ei mõtelnudki seal eksponeerida kunagise selle kindluse pereme­ he (imaami) portreed.

Püüdes tuua välja, mille poolest Omaan erineb suurtest Araabia naftariikidest, siis esi­ teks pole siin näha suurt ülirik­ kust ja hiilgust. Selle asemel ­asjalik puhtus, kord ja imehead teed. Teiseks hoolitsus riigi alamate eest. Koolide, politsei-, sõjaväe- ja kohtute uute hoonete rajamise järel on riigis alanud hiigelprojekt, kus Omaani ko­ danikud saavad taotleda sulta­ nilt toetust moodsate elamute ehitamiseks.

Loomulikult pole Omaan meie mõistes vabariikliku de­ mok­raatiaga riik, kus poliitiku­ tel enamik aega läheb omavahe­ liseks kemplemiseks. Omaanis on konstitutsiooniline monarhia, kus sultanil keskne roll riigi süsteemis. See süsteem on suut­ nud selle suuresti kõrberiigi muuta oma riigiga rahul oleva rahvaga riigiks. Kas Omaanis on lühiajaliselt seal külalisena viibinu silmale näha probleeme, siis esimeseks küsimuseks on: kuidas see areng saab edasi minna. Omaani praegune olu­ kord on hästi kokku võetav kunagise (Venemaa tähe) Alla Pugatšova lauluga – et kunin­ gad saavad teha kõike, välja ar­ vatud „abielluda armastusest, sest kuningas saab abielluda vaid siniverelise pruudiga“.

Omaani sultan võiks endale lubada ehk nii mõndagi, aga pruudi teema ümber on ilmselt saladusi, millest pole tavaks siin­ses ühiskonnas rääkida.

Omaani sultan on olnud lühi­ kest aega kestnud lastetus abi­ elus. Seega pole tänasel sultanil

tema 80. eluaastal vereliinis järglast. Kui sultani eelkäijad ­ omasid kunagi tõesti haaremit, siis tänase Omaani sultani puhul sellest ei räägita. Seetõttu ei ­kehti Omaanis kunagi eesti kee­ leski lauldud lõbus lauluke – ,,oleks ma sultan ja omaks sada naist“, nende sultan näib olevat pühendunud oma kõrbehõimude elu parandamisele ja ta ees­ märgiks paistab olevat oma­ moodi kõrbeparadiisi ehitamine Omaani.

••• Qābūs bin Sa‘īd Āl ‘Bū Sa‘īd (ka Qābūs ibn Sa‘īd sündis 18. novembril 1940 Salālas) on Omaani sultan aastast 1970.

Qābūs on eelmise sultani Sa‘īd bin Taimuri ja tema abikaasa, printsess Mazoon al-Mashani ainus poeg.

Ta omandas alghariduse kodukohas ja põhihariduse Indias Punes. 16-aastaselt saadeti õp-

pima Inglismaale. 20-aastaselt astus Sandhursti sõjaväeakadeemiasse ja teenis Briti armees, hiljem õppis kodumaal ajalugu ja kultuuri. Ta sai võimule sisesegaduste järel, isa troonist loobudes. Qābūs on sügavalt usklik ja rajanud oma raha eest üle 2000 mošee.

Aastal 2001 valmis Omaanis maailma suurim mošee, milles asub maailma suurim käsitsi ­tehtud vaip.

Viimasel ajal on Qābūs teinud demokraatlikke reforme, kehtestades üldise (nii meestele kui naistele) valimis- ja kandideerimisõiguse. 2003.a toimusid Omaanis esmakordselt vabad valimised, kus valiti parlamendi alamkoda. Reformidele vaatamata on sultanile jäänud sisuliselt absoluutne võim, kuid enamik omaanlastest on tema riigile eduka poliitika heaks kiitnud.

Bangkok – hinnatud sihtkoht

Kuninganna loobub karusnahkade kandmisest

Hiljutisest Mastercard Global Destination Cities Index uuringust selgub, et juba neljandat aastat on maailma kõige külastatum linn Tai pealinn Bangkok.

Uuringute tulemustest sel­ gub, et 2018. a jäi Bangkokki ööseks rohkem kui 22 miljonit rahvusvahelist turisti, kirjutab Lonely Planet. Järgnesid Pariis 19,1 miljoni turistiga, London veidi enam kui 19 miljoniga, Dubai, Singapur, Kuala Lum­ pur, New York, Istanbul, Tokyo ja Antalya.

London, Pariis ja Bangkok olnud esikolmikus alates 2010. aastast. (ÕL/EE)

IEC projekti meeskond jagab uudiseid positiivse arengu kohta International Estonian Centre (IEC) pro­ jekti meeskond andis 5. novembril Eesti Maja kohvikus nii õpetajatele kui ka kogukonna liikmetele ülevaate projekti edukast arengust.

Eesti Maja juhataja Veiko Parming tervitas kõiki osalejaid ning IEC projekti juht David Kalm ja arhitekt Alar Kongats rääkisid järjepidevast aren­ gust. Meeskond kohtus kõigepealt Eesti kooli õpetajatega, et anda seletu­ si ning vastata küsimustele, kuidas uus hoone nende vajadustele vastab. ,,Koolist saab rajatise süda,“ nime­

Kuninganna Elizabeth loobub karusnahkade kandmisest ja esimest korda ei ole ka tema ­ talverõivaste kollektsioonis ka­ ­ rusnahast rõivastusesemeid, ­rää­gib oma raamatus kuningan­ na rõivakollektsiooni hooldaja Angela Kelly.

Kelly raamat ,,The Other Side of the Coin: The Queen, the Dresser and the Wardrobe“ ilmus oktoobri lõpus. Selles on juttu kogemustest kuninganna riietamisest ja monarhi rõivas­ tus­eelistustest viimase veerand­ sajandi jooksul. Raamat on saanud ka kuninganna enda heakskiidu. (CP/EE)

tas Alar, märkides, et kooli ossa mahub suur raamatukogu, mitmekasutuslikud klassiruumid, laoruum ja muusikaklass.

Ta kinnitas, et disainiprotsess kulgeb väga hästi, tuues välja mitmeid uusi ­lahendusi. ,,Kapitalikampaaniaga on tehtud suuri edusamme,“ seletas David. ,,Toetusi on lubatud 6,2 miljoni dollari eest. Oleme lõpmatult tänulikud annetajatele, kes on meiega siiani ­ ühendust võtnud.“ Enne aasta lõppu peaks olema heategevuslik staatus üles seatud, mis lubab juba sel aastal väljastada an­ netuste puhul kviitungeid tulumaksu deklareerimise jaoks. Meeskond jätkab koostööd Eesti Maja kinnistu ostnud vanurite hooldekodude firma Reveraga (maa-ala kasutusloa muutmine on käi­ gus). David märkis, et Revera on kokku pannud suurepärase meeskonna pro­ fessionaalsetest töötajatest, kes juhen­ davad projekti kavandamist ja aren­ damist.

Siit leiab teavet projekti kohta • Külasta meie veebilehte – seda uuendatakse regulaarselt: www.esto­ niancentre.ca • Kui sa pole seda veel teinud, siis palun registreeru uudiskirja saajaks • Jälgi meid Facebookis: @ EestiKeskus

6

EESTI ELU reedel, 22. novembril 2019 — Friday, November 22, 2019

Nr. 47

Toronto Eesti Meeskoori tähendusrikas jõulukontsert Andres Raudsepp Kui kohtume taas kahe nädala pärast toimuval Toronto Eesti Meeskoori jõulukontserdil, siis leiame seal ühe laulu, mis peegeldab meie olelust, meie eksistentsi. Lauluks ku­ jundet luuletuse nimetus on ka kontserdi pealkirjaks: ,,Aasta kauneimal õhtul“.

Kontsert, mida juhatab Avo Kittask, toimub pühapäevasel pärastlõunal 8. detsembril meie armsas Eesti Majas. Seal nau­ dime nii toredate kaastegijate panuseid kui ka sõpradega lau­ dades istudes jõulumeeleolu.

Sündmus algab kell 2.00 pl.

Aga asume hetkeks veel ,,aasta kauneima õhtu“ juurde.

Kontserdi pealkirjaks valitud laul esindab pikemat inten­ siivset ajajärku eesti ajaloos, peaaegu pool möödunud sa­ jandist. Sellel ajajärgul hoiti vabadustuld paguluses. Ja seda mitmel moel. Sel ajajärgul pak­ kusid oma viimase sära eesti kultuuri suurkujud Marie Under ja Juhan Aavik, kes oma vane­ mas eas olid samuti pääsenud

vabadusse.

Marie Underi luulekogus ,,Sädemed tuhas“, avaldet Orto­ printi kaudu Torontos 1954. a., leiame luuletuse ,,Aasta kaunei­ mal õhtul“, mis ,,läidab küünalde leegi“ neile, ,,keda keegi ei näe“. See südamlik käeulatus neile, kes mahajäetud kanna­ tavale kodumaale, leidis endale viisi Juhan Aaviku heliloomin­ gulisel käel aasta hiljem. Pa­ kume lugejaile luuletuse teksti käesoleva loo lõpus. Nõnda tähistame veel kord eestlaste suurpõgenemist, mis toimus 75 aastat tagasi, peamiselt sep­ tembris 1944. a.

Kontserdi raames kuuleme esitusi tuntud eesti heliloojailt nagu Ritsing, Türnpu ja Vettik.

Samas ei unustata rahvusvahe­ list loomingut Verdilt, Wagnerilt ja Mozartilt. Viimane tuletab meile meelde esimest üldlaulu­ pidu 1869. a., mille vaimulikul kontserdil esitati Mozarti ,,Ave verum corpus“, aga Jannseni poolt eesti keelde tõlgituna. Just tähistasime suvel üldlaulupi­ dude 150. a juubelit kodumaa pealinnas, kusjuures seda laulu

Kevadine meeskoor. Ees koorijuht Avo Kittask ja saatja Elli Kipper.

esitati RAMi poolt pisut varem Tartus. Nüüd esitab seda meie oma TEM. Aga Teie võite siinjuures küsida: kuidas oleks kaasaegse eesti loominguga? Juunikuisel Tartu laulupeol esitati üks kor­ damisele nõutud laul Kait Tamralt. Milline üllatus minule kui meeskoori kauaaegsele liik­ mele, kui avastasin, et koorijuht Avo Kittask oli selle kavva pan­ nud! Tulge kuulma seda ilusat uuemat pala, mis kannab sama nime kui üks vanem tuntud meeskoorilaul ,,Oma saar“.

Paar sõna kaastegevate kohta.

Väga olulist rolli meeskoori harjutustel mängib – eriti vii­

masel ajal – pianist Elli Kipper, kes on hakanud tenorite hääle­ rühmadele tegema vahepealseid proove, mis kiirendavad osade õppimist lauluvendade poolt.

See tähendab, et püsib meie vaimne ühendus Charles Kip­ periga, kes oli pikemat aega TEMi dirigent. Elli on kontserdil klaverisaatjaks. Saadet pakub ka kontrabassil Toomas Heinar, kes ise laulab bassirühmas.

Lisaks astub kontserdil ette kvintett TEMi-velled: Madis Kreem, Juhani Eistrat, Derek Ewen, Avo Kittask ja Enno Õunapuu. Viimasega kohtume jõulutaadi rollis kontserdi lõpu­ osas.

Andres Kõpper: „NOËP on täitsa iseseisev nimi.“

Mahleri sümpoosionil linastusid Neeme Järvi osalusel tehtud muusikafilmid

NOËP on elektropopi projekt, mille taga on andekas noor muusik ja filmitegija Andres Kõpper. Tema muusikat iseloo­ mustab emotsionaalsus, pehme kergus ja rütmilisus. NOËP on hõivanud paljude riikide muusikaedetabelites kõrgeid kohti ning teda fännatakse üle maailma.

Kust tuleb Sinu projekti nimi NOËP? Mida see tähen­ dab?

NOËP on täitsa iseseisev nimi, kuigi ta justkui tuleneb sõnast nööp.

Oled ka filmitegija. Hetkel tundub, et Sinu kui muusiku identiteet on vist esikohal?

Kumb pool on Sinu enda arvates tugevam?

Juba viimased 2-3 aastat olen keskendunud 100% muusikale.

Enne seda tegutsesin mõlemal alal enam-vähem võrdselt. Ma usun, et intuitsioon on mul muusikas tugevam ja kuna loomealas mängib see suurt rolli, siis saigi tol hetkel muusika

Andres Kõpper. Foto: Peeter Põldre

­kasuks otsustatud.

Prant­susmaa. Väga positiivne Kuidas avastasid endas kogemus oli Valgevenes, kus need anded? Kas tegelesid rahva vastuvõtt oli erakordselt filmide ja muusikaga juba soe. lapsena?

Kas oled varem Kanadas Kas neid just anneteks käinud? nimetada saab, aga huvi oli Ei ole enne Kanadas käinud. mõlema ala vastu varajasest Toetad väga aktiivselt kesklapsepõlvest saati. Muusikaga konnaja loodushoiu projekte puutusin kokku varem, kui käi­ (näiteks Teeme ära!/Let’s do it sin muusikakoolis, kuid kirg World!) ning levitad ka oma tekkis mõlema valdkonna vastu sotsiaalmeedia kaudu keskpõhikooli teises pooles. Siis konnahoiu ideid.

Milline oleks hakkasime sõbraga videoid/­ Sinu sõnum inimkonnale? lühifilme tegema ning umbes Tasub olla teadlik sellest, et samal ajal kirjutasin ka oma kõik, mis me tarbime, on lõp­ ­esimesed laulud.

Oled palju reisinud ja Sul pude lõpuks loodusressurss. on fänne kõikjal üle maailma. Seda meeles pidades, on liht­ Kus kõige meelsamini esined? sam vastu võtta otsuseid igapäe­ Eestis on alati hea esineda! va tarbimisküsimustes.

Küsis LEA KREININ Teisele kohale paigutaksin

New Yorgis näidati Balti filme New Yorgis Skandinaavia ma­­ jas toimus 7.–10. novembrini teine Balti filmifestival.

Festivalil näidati Eesti, Läti ja Leedu viimaste aastate paremikku ning valikut arhiivifilmidest, mis kajastavad elu Balti riikides nii minevikus kui ka kaasajal.

Eesti filmidest valiti festivali­ le EV 100 programmis val­ minud “Seltsimees laps” (rež.

Moonika Siimets), “Võta või jäta” (rež. Liina Triškina-Van­ hatalo) ja lühidokumentaalide kogumik “Juured” (rež-d Moo­ nika Siimets, Heilika Pikkov, Aljona Suržikova, Nora Särak, Anna Hints, Kersti Uibo).

Lisaks näidati EV100 raames

valminud telesarja “Pank” kaht esimest osa.

Festivali avasid 1989. a valminud kroonikafilm “Balti tee” (rež Ants Vill) ja Leedu režissööri Tomas Vengrise män­ gufilm “Motherland”. Avavas­ tuvõtul tutvustati filme esitlema sõitnud režissööre. Eesti filme esitlesid Moonika Siimets ja Liina Triškina-Vanhatalo ning produtsent Paul Aguraiuja.

New Yorki Balti filmifestivali korraldasid Eesti ja Leedu pea­ konsulaadid, Läti konsulaat, Eesti Filmi Instituut, Läti rah­ vuslik filmikeskus, Leedu filmi­ keskus, Skandinaavia Maja ja Ameerika Skandinaavia fond.

(ERR/EE)

Reedel, 8. novembril esilinastusid New Yorgis kaks Neeme Järvi dirigeerimisel tehtud filmi Gustav Mahleri muusikast.

Broadwayl asuvas NYIT Theater’is toimunud filmiõhtu kuulus rahvusvahelise sümpoo­ sioni ,,Mahler in New York“ programmi ja selle peakorralda­ ja oli New Yorki Gustav Mah­ leri ühing.

Kavas oli kaks Jason Starri dokumentaalfilmi. Gustav Mah­ leri loomingule pühendatud sümpoosionil oli külalisi palju­ dest maadest. Kohal olid Mah­ leri ühingute presidendid erine­ vatest riikidest, samuti ühen­ duse Video Artists International distribuutorid. Järvi sõnade ko­ haselt said ERSO esitused neis kahes filmis kõrge hinnangu.

Starri kahest leinateosest oli maailma esiettekanne noore Gustav Mahleri esimesest süm­ fooniast ,,Titan“ pealkirjaga ,,Mahler’s Titan: Romance, Dead and Triumph of a Young Musician“. Teine film, Tallinnas tehtud ,,On Mahler’s Songs of a Wayfarer“ (,,Rändselli laulud“), kus solistiks USA bariton Thomas Hampson, oli New Yorgis esilinastusel. Mõlemas filmis oli orkester Eesti Riiklik Sümfooniaorkester Neeme Järvi juhatusel.

Jason Starr on produtsee­ rinud enam kui sada muusika­ filmi ja teleprogrammi. Esimene silmapaistvam koostöö oli tal

Foto: AR&AT

Siinjuures loeme mõtteis Marie Underi sõnu, mida peatselt kuuleme laululavalt: Aasta kauneimal õhtul mõte käib kaugeid kaotatud teid, peatudes kõigel ju lapseeast nähtul: täna see jälle kui aardeleid.

Vaadates pühale puule, otsin palvuses neid, neid, keda keegi ei kuule, neid, keda keegi ei näe, keegi, ei keegi!

Neile ma läidan küünalde leegi, neile ulatan käe.

Neeme Järvi.

Foto: Eesti Elu

Neeme Järviga 2006. a, jääd­ vustades Mahleri sümfoonia nr 2 (,,Ülestõusmissümfoonia“), esitajaiks Järvi käe all ühiselt NY filharmoonia, Philadelphia, Detroiti, NY Metropolitan Ope­ ra ja New Jersey orkestrid koos kooriga.

Suur koostöö sündis ka 2007 Tallinnas Neeme Järvi 70. sün­ nipäeva tähistamisel, kus ta fil­ mis Eesti Vabariigi 90. sün­ nipäeva puhuks Rudolf Tobiase ,,Joonase lähetamise“ ettekande.

2012 filmis Starr oma meeskon­ naga Gustav Mahleri ja Richard Straussi muusikat Neeme Järvi ja Orchestre de la Suisse Ro­ mande’iga Genfis, kus üks solis­ te oli Thomas Hampson ning 2014 tegi ta Mahleri ,,Laulu Maast“ uuesti sama orkestriga ja Thomas Hamp­ soniga, Šveitsi televisioonile.

(ERR/EE)

Nr. 47

EESTI ELU reedel, 22. novembril 2019 — Friday, November 22, 2019

P

E

A

M

U

R

D

M

Ristsõna nr. 979

PAREMALE:

1. Temal.

4. Embus.

9. Nõusolekut väljendav sõna.

12. Vanus.

13. _ _____s, kavand, esialgne visand.

14. R avimtaime maapealne osa.

15. Rahvajuttudest tuttav Vanapagana vaenlane.

17. Raadio-Elektroonika Tehas.

18. Digitaalvideoketas (ingl.k. lüh.).

19. Nöökima, kellegi üle nalja heitma.

21. Piirkond Pratsusmaal, tuntud oma juustu- ja mõnede viinamarjasortide poolest.

24. B_____, pagar (ingl.k.).

25. Madagaskari poolahv.

26. Kolm ühesugust kaashäälikut.

28. Hiidplaneet.

31. Tegelane O. Lutsu ,,Kevades“.

33. Heinakuhi, rõuk.

35. M______, katoliku piiskopi ja abti liturgiline peakate.

36. Nädalapäev.

38. Remotely operated vehicle (lüh.).

40. Kirjanik Karl Rumori (1886-1971) koda­ nikunimi.

41. Mänguasi.

43. Peatselt.

45. Kanada etnilise meedia president (eesn. täht+perek. nimi).

47. T_____, Eesti sõjaväelinn.

48. Rohumaa, nurm.

49. Rahvajuttudes Kaval-Antsu vaenlane.

54. Vald Harjumaal.

55. P______, asetasite.

56. Tuntuim raskekaalupoksija (1942–2016).

57. Annetus, andam.

58. Meeshääl.

59. Relv (ingl.k.).

ALLA:

1. Tallinna Inglise Kolledž.

2. Sidesõna.

3. Lõuna-Aafrika Vabariik.

4. Soojusühik.

5. P______, linn Kalifornias.

6. (Priit) Va____a, Eesti filmirežissöör (s.1971), tema film ,,Kaetajad“ taaslinas­tus estDocsil 2019.

7. ______nia,

Valmimas on film O. Lutsu “Talve” ainetel Veebruarikuus jõuab Eestis kinodesse viimane peatükk Oskar Lutsu Paunvere lugude põhjal valminud filmide reas, ,,Talve“.

Filmiga on jõutud 1942. aas­ tasse. Pärast punaste taandumist on Eestis kehtestatud Saksa kord. Vaatamata võimude vahe­ tusele jääb inimloomus endiseks – armastatakse, pidutsetakse, tülitsetakse ja lepitakse. Lut­ sulikke vimkasid täis loo käivi­ tab Arno Tali poja Arnoldi naas­ mine kodutallu. See sündmus puhub Paunvere noorte vahel

palvevorm, osa liturgiast.

8. Asula Ida-Virumaal.

9. Eesti peaminister (ees+perek.nimi).

10. Kartlikum.

11. Teat. nisujahu.

16. Mehenimi.

20. A_____, asula Põhja-Eestis, tuntud tellise- ja katuse­ kivide tootmise poolest.

21. Maa keset vett.

22. Naisenimi.

23. Rahvus Eesti idapiiri taga (mitm.).

27. ______r, kassi häälitsus.

29. Doktor, tohter.

30. Natuke, pisut (kõnek.).

32. Õllevili.

34. _____r, uuendaja.

37. Elus olevat.

39. Julge, vahva.

42. T______, morn, tujutu.

44. Masti rõhtpuu.

45. Aed. 46. Talvine sõiduvahend.

50. ______a, asub keset nägu.

51. Kägistama, õhku ahmima (ingl.k.).

52. Arithmetic logic unit (lüh.).

53. Nine Inch Nails.

I

S

T

Ristsõna nr. 978 LAHENDUS Paremale: 1. Raag, 5. Laima, 10. Sa­­

ke, 14. (P)arga(s), 15. Estam, 16. (Ki) tsam, 17. Asus, 18. Spasm, 19.

Rumm, 20. Stress, 22. Saaremaa, 24. Leia, 26. ISIS, 27. Tallinn, 30. Tisk­ re, 34. (S)ari, 35. Egois(t), 38. Si­rel, 39. RRK, 40. Greip, 42. Aer, 43. Takso, 46. Apiar(y), 48. Ado, 49. ,,Uku­aru (valss)“, 51. A. Lieven, 53. ,,Lati (pats)“, 55. Maer(sk), 56. Sarasota, 60. Musket, 64. Arad, 65. Palju, 67. Aara, 68. Ammu, 69. Ilves, 70. Tiaa(ra), 71. Raas, 72.

(A)siate, 73. Sukk.

Alla: 1. Raas, 2. Arst, 3. Agur, 4. Gasell, 5. Lessing, G., 6. (W)asp, 7. (U)itas, 9. (L)ammast, 10. Stressi, 11. Asum, 12. Kama, 13. Emma, 21. Seie(r), 23. Riis, 25. Anora(k), 27. Tartu, 28. Arrak, 29. (Pani) likku, 31. Kraav, 32. Reede, 33. Elron, 36. IEP, 37. Siiam, 41. Palamuse, 44. Saladus, 45. Oras, 47. Rieu, 50. Utopis(t), 52. Ersats, 54. Itali, 56.

Saar, 57. Arma(s), 58. Rama, 59. (H) alva(a), 61. Kaiu, 62. Erak, 63. Taak, 66. Jet.

Nädala retsept

Brokoli-singisalat maisi ja juustuga Valmistusained: 1 pea brokolit, puhastatud ja õisikuteks eraldatud 1 väiksem sibul, hakitud 1 purk konservmaisi, veest kurnatud 1 värske kurk, kooritud ja tükeldatud 300 gr sinki, lõigatud kuubikuteks 100 gr rosinaid või kuivatatud jõhvikaid 200 gr fetajuustu-kuubikuid 4-5 spl oliivõli Valmistusviis: Keeta brokoliõisikuid mõ­ned minutid, kuni need on kergelt pehmenenud, kurnata veest ja jahutada ning lõigata pisut väik­ semateks tükkideks. Seejärel se­ gada sibula, maisi, kurgi, singi ja rosinatega (või kuivatatud jõhvikatega). Kõige lõpuks se­ gada juurde fetajuus­tu-kuubikud ja oliivõli. Soo­vi korral võib li­ sada pisut soola ja ­pipart.

lõkkele kirgliku armukolmnur­ ga. Lõbusates intriigides on olu­ line koht ka vanemal põlvkon­ nal, kus Teele, Kiir ja teised ar­ mastatud tegelased omavahel hoogsalt maid jagavad. ,,Talve“ jõuab ekraanile täp­ selt 50 aastat pärast ,,Kevade“ esilinastumist, andes Paunveresaagale väärika ja helge lõpu.

Osades: Riina Hein, Margus Lepa, Henessi Schmidt, Karl Robert Saaremäe, Franz Malm­ sten, Saara Nüganen, Märt Koik, Harry Kõrvits, Meelis Rämmeld, Kersti Tombak jt.

Filmi stsenaariumi kirjutas Martin Algus, režissöör on Ergo Kuld. (ERR/EE)

UUS RAAMAT

Eerik Purje

,,FABRIC OF LIFE, DEFILED“ (Elukanga karmid mustrid) Inglise keeles, tõlge: Tarmo Heyduck 285 leheküljel 16 kaasmaalase lugu Saadaval Eesti Elu kontoris $25+tx (posti teel saatmisel lisandub saatekulu)

Helistage: 416-733-4550 epost: eetalitus@eestielu.ca

7

KARLA KALENDRISABA

Tegelased ja tegijad Ma olen viimasel ajal nende kahe sõna peale palju mõteld ja nende tähenduse üle aru pidand. Kaunis ühtemoodu väl­ jendused ja pealiskautsel kaemisel jusku tähendavad ühte ja sama asja, aga neil on ikke veike vahe. Vahel polegi vahe nii veike, kisub peris suureks. Mis oleks, kui võtame õige kätte ja võrdleme. Veel parem – oleme hinteligendid ja teeme analüisi.

No esimene vahe, mis silma akkab, on arvuline. Tegelasi on alati palju rohkem kui tegijaid. Olgu see romaan, näitemäng, varjetee vai lihtsalt pritsimeeste pidu, ikke on keski, kes määrab tegelaste arvu ja iseloomu. Kui palju nende ulka tegijaid satub vai kas ültse satub, see on juba rohkem juhuse asi. Ettenähtud tegelased siis võtavad kätte ja täidavad neile määratud üleandeid oma jõu, ande ja viit­ simise kohaselt; üks paremini, teine alvemini, ja mõni jätab täitmata kah, kesse jõuab neid kõiki tähele panna.

Teine asi on tunnustus. Tegelaste tunnustamine on tähtis ja vajalik, selle eest on alati oolitsetud. Tegelasi peab iga ürituse lõpus tänama ja tegelinskisi veel ästi suure ja au­ pakliku kummardusega. Aga kudas tegijaga lugu on?

Vanasõna ütleb, et töö kiidab tegijat. Täitsa õige jutt. Kui meie ennevanasti perega einamaale läksime, siis oli õhtaks igi lahti ja kuhi püsti. Vata see kuhi oligi, kes tasase äälega tööst tunnistust ja tööle tunnustuse andis. Kuhi oli märgiks, et oli käidud eina tegemas. Oleks me läind einaga tegele­ ma, poleks kuhja kuskil.

Ma mäletan veel üht vanasõna, mis ütles, et tegijal juh­ tub mõndagi. No juhtub, et iga pauk ei lähe täkkesse, vahel veab natuke nihu. Vat seda nihuminekut märgatasse kohe ja õerutasse tegijale kahjurõemsalt nina alla. Tegelane on selle poolest paremas olukorras. Temal ei juhtu kunagi midagi, tema tegelemised on puha kõrgemalt poolt ette kirjutatud ja tulemused pole tema asi. Tegelemise juures erilisi vil­ tuminekuid ette ei tule.

No vahel juhtub seda kah, et keski on korraga tegelane ja tegija. Võtame näituseks näitemängus, kui üks tegelane on oma osa ästi ära õppind, aga teine ei ole. Õppind tege­ lane ootab teiselt märgusõna, aga seda ei tule vai tuleb mis­ ki muu kokutus. Vat siis on ühel tegelasel võimalus tegijaks akata ja possertegelase viga ära praavitada.

Minu endaga on nüid küll nii, nigu pinsinääril ikke on.

Tõused ommuku ülesse ja leiad, et miskit pole teha. Aga õhta avastad, et pool selles eimiskist on veel tegemata. Siis saad aru, et oled päeval tegemise asemel ainult tegelend ja KARGU KARLA sedagi kehvaste. Ja äbened.

Kolm Eesti kirjanikku on nomineeritud Dublini kirjandusauhinnale Äsja avalikustati rahvusvahelise Dublini kirjanduspreemia nominendid. Žürii väljavalitute hulka kuulub ka kolm eesti kirjanikku – Ilmar Taska, Kai Aareleid ja Andrei Ivanov.

Taska kandideerib preemiale raamatuga ,,Pobeda 1946“ (eesti keelest inglise keelde tõlkinud Christopher Moseley), hiljuti Torontos rahvusvahelisel kirja­ nike konverentsil esinenud Aareleid raamatuga ,,Linnade põletamine“ (eesti keelest ing­ lise keelde tõlkinud Adam Cullen) ja Andrei Ivanov raa­ matuga ,,Hanumani teekond Lollandile“ (vene keelest inglise keelde tõlkinud Matthew Hyde).

Rahvusvahelist Dublini kir­ janduspreemiat antakse välja ing­ lise keeles kirjutatud või ingli­se keelde tõlgitud romaani eest juba 24 aastat. Auhinna ees­ märk on edendada tippkir­ jandust maailmakirjanduses.

Kan­ di­ daadid esitas 400 raama­ tu­ kogu kogu maailma suure­

Kai Aareleid.

Foto: Eesti Elu

mates linnadest. Võitja kuulu­ tatakse välja 10. juunil 2020.

Ilmar Taska on nomineeritud ka inimõiguste kirjanduspreemi­ ale (Human Rights Book Award) Austrias, mille eesmärk on toetada inimõiguste teema kajastust ilukirjanduses.

(ERREE)

Naljanurk ,,Juba kümme aastat paran­ dad sa iga minu lauset,“ on mees rahulolematu. ,,Üksteist, kallike,“ vastab naine.

8

EESTI ELU reedel, 22. novembril 2019 — Friday, November 22, 2019

Nr. 47

EESTI RAHVA JÕULUPUU – KUS JA MILLAL - SÄRAMAS Rahvahulgad, tulge kokku Toronto Eesti Majja jõulutunnet looma 7. detsembril!

Aasta kaunim jõulupuu teid ootab taas kell 12–4 pl.

Hoogsad tantsud Kunglalt, noorte laulud koolilt, ühislaulud Ööbikuga.

Vägev jõululaat ja maitsev jõulutoit, pubis lõõmab jõululoit.

Arvukalt on jõulutegevusi, käed ja raha sul taskus kindlasti ei püsi.

Jõulutaat on siia teel, kingikotid lastele saani sees. Õrnalt paitab jõulumees su pead, kui temaga end pildile sa sead.

Uhkeid riideid pole vaja, kampsun koledaim sa selga aja.

Lõbusaks olemine tulema peab, nii need talendid tõst’vad ka pead.

Uudiseid sa kuuled sõpradelt, keda pole ammu kohanud, silmast silma näinud.

Pileti saad kümnekaga pangast, ESK veebist, kontorist seda ostes.

Uksel lisad juurde viieka, nii toetad eestlust hästi sa.

Uus aasta tulemas koos jõulusära tuledes.

TULE KOGU PEREGA! KUTSU KAASA KÕIKI! TULE SÕPRU KOHTAMA JA VERIVORSTI MEKKIMA! OLEME KOOS JÕULUMEELEOLU HOOS!

VAIMSEST TERVISEST

Mida psühholoog teeb?

Vahel, kui näen televisioonist või filmist, kuidas psühho­ looge kujutatakse, tekivad mul igasugused keerulised tunded.

Küll esitavad nad imelikke küsimusi, kasutavad kahtla­ seid strateegiaid, või on väga passiivsed ja ei tee üldse mi­­ dagi. Vahel siiski teevad väga tublit tööd. Mulle on selgeks saanud, et inimesed tihti ei tea, mida psühholoogilt tegelikult oodata ja ekraan ei ole alati olnud abiks. Selgi­ taksin siis paari asja ja mitte tingi­ mata surmtõsiselt.

Kõige populaarsem küsimus: kas psühholoog oskab mõtteid lugeda?

Väljaspool teraapiaruumi, kui kohtun uute inimestega selts­ konnas, on minult kõige roh­ kem küsitud, kas ma loen nende mõtteid. Ma ei tea, kust selline arvamus on tulnud, aga psüh­ holoog tõesti ei oska mõtteid lugeda. Psühholoog pöörab tähelepanu meeleolule, mõtetele ja tunnetele, aga töötada saab siiski vaid sellega, mida ini­ mene ise väljendab, ehk siis välja ütleb või näitab.

Kas mu töötoas on diivan ja klient lamab diivanil ja mina kuulan vaikides? See imidž, mida igasugused naljakoomik­ sid terapeudi kohta kasutavad, on isegi minu jaoks natuke ­hirmutav.

Ei, meie kliinikus ei lama keegi kunagi ja mina ei kuula vaikides, vaid me istume tugi­ toolis ja teeme koos päris ak­ tiivset tööd! Kui päris täpne olla, siis meil on küll üks diivan isegi olemas, aga see on selleks, et istuma mahuks rohkem kui üks inimene korraga, näiteks lapsevanemad. See diivanil la­ mamise kujund on psühhoana­ lüüsi aegadest pärit ja tänaseks enamasti aegunud. Kindlasti on

RAGNE PAJO, psühholoog

veel kusagil psühhoanalüüti­ kuid, kes niimoodi ka täna­ päeval töötavad, aga see on üks ütlemata aeglane protsess: te­ raapia tund aega päevas, kaks-viis päeva nädalas, ja nii aasta või kaks või kauemgi, pole enamusele realistlik ja tänapäeval on kiiremad, efek­ tiivsemad teraapiavormid ole­ mas. Kui keegi aga soovib just sellist teraapiat proovida, otsige psühhoanalüüsi pakkuv terapeut – see on ametlik teraapiavorm, üks paljudest. Nagu teadmised ja vahendid meditsiinis, on teooriad ja strateegiad ka psühholoogias ja psühhiaatrias ­ psühhoanalüüsi-aegadest edasi arenenud. Tänapäeval domi­ neerib käitumuslik-kognitiivne teraapia (KKT) ehk CognitiveBehavioral Therapy (CBT), mis on üldiselt palju kiirem, ak­ tiivsem ja ka efektiivsem. Aga inimesed on erinevad ja soovid on ka vastavalt erinevad ja see­ ga leiab igaüks endale sobiva stiili.

Kas psühholoog annab nõu, mida teha?

Ei, psühholoog ei anna nõu peaaegu mitte kunagi. Sest psühholoog võib vale nõu anda ja siis on suur pahandus, ja seda pole kellelgi vaja. Pealegi on inimestel enamasti muidki nõuandjaid küllaga.

Aga mida see psühholoog siis teeb, kui ta mõtteid ei loe ja vaikides lamavat klienti ei kuula ja nõu ka ei anna?

Psühholoog kuulab hoolega, mis kliendile muret teeb ja see­ järel aitab kliendil enesel leida endale sobivad lahendused, ehk siis aitab teistmoodi mõelda, et lahendusteni jõuda. Me oleme ju kõik kinni oma harjunud mõtete radadel ja kui alati ühte­ moodi mõelda, on tulemus ­tavaliselt sama. Kui asjad rappa jooksevad, on tihti vaja uut lähenemist. Eesmärk on see, et klient õpib uutmoodi mõtlema

ja saab seda siis iseseisvalt ­kasutada tulevikus.

Psühholoog õpetab aju ja keha, mõtete ja tunnete tööta­ mismehhanisme, nii et klient oskab ise oma mõtteid märgata, kuulata ja muuta. Psühholoog aitab inimesel iseendast ja vahel ka teistest paremini aru saada.

Psühholoog aitab tuvastada, märgata ja muuta problemaatili­ si mõtlemis- ja käitumismust­ reid. Psühholoog aitab aru saa­ da, kust mustrid alguse said, sest palju meie elus on kunagi kusagilt õpitud ja siis hakkab ennast kordama. Kindlasti õpetab ta stressi ja tunnetega toimetulemise oskusi. Ja kind­ lasti aitab lahti harutada mõtete ja tunnete sasipuntraid, luua selgust ja arusaamist ise-endas ­ ja asjades.

Loodan, et see aitas veidi selgust luua võib-olla müstilise­ na näivasse teraapiamaailma.

RAGNE

Ragne Pajo töötab psühholoo­ gina Torontos Bloor West Therapy’s.

Elizabeth II ja prints Philip märkisid 72. pulma-aastapäeva Kuninganna Elizabeth II ja prints Philip märkisid 20. novembril oma abielu 72. aastapäeva. Tolleaegne printsess Elizabeth ja Edinburghi hertsog laulatati 1947. aastal Westminster Abbeys.

Nelja lapsega kuninglik paar on üle elanud mitmeid kriise, kuid nende abielu peetakse endiselt õnnelikuks, kirjutab ­ soome väljaanne Iltalehti. Vii­ mane suurem üleelamine on seotud paari noorema poja prints Andrew’ga, kes sel näda­ lal astus tagasi oma seniste avalike kuninglike ülesannete ­ täitmisest.

Hamiltoni külastasid neozombid Need, kes ootasid pungis silmadega, kaltsudesse riietatud oigavaid elavaid surnuid, olid kindlasti laupäeva õhtul, 16. novembril Cotton Factory’sse Hamiltonis jõudes, pettunud.

Kuid palju paremat ootas neid ees: Puuluupi kontsert.

Puuluupi reklaamtekstis sei­ sab ,,Neozombiepostfolk duo“.

Tuleb välja, et zombid on hoo­ pis hiiu kandled, keskajast pärit, hobusejõhvist keeltega, väike­ sed puust kandled, populaarsed Lääne-Eesti saartel, eriti Vorm­ sil.

Aga kuidas kandleid saab zombideks pidada? Duo Puu­ luup Marko Veissoni ja Ramo Tederi jutu järgi on see loo­ giline.

Hiiu kandled surid välja ku­ nagi 1870. aastate paiku, kuid hiljaaegu on taastatud, ehk jälle ellu äratatud. Kuna käituvad nüüd ,,vähe imelikult“ (Puu­ luupi sõnad!), võib neid zom­ bideks pidada. Selge pilt!

Veel nimest Puuluup. Puu on puu ja kandled puust tehtud.

Luup on luup. Aga siin pole suurendusvahendiga tegemist, vaid hoopis luuperiga – elekt­ rooniline riist, millega saab

kontserdi ajal riffe kihtide viisi salvestada ja korduvalt operaa­ tori soovi järgi katkestada ja siis uuesti mängima panna. Seda ­tehti kontserdil jube kihvtilt.

Puuluupi kontsert oli tõeliselt haruldane elamus. Nende kodu­ lehel (puuluup.ee) on kirjutatud: ,,Puuluup juhib hiiu kandle jõhvkeelte võnked läbi efekti­ ­ plokkide ja luuperi ning kasutab alternatiivseid mängutehnikaid ja heli tekitamise võimalusi.

Hiiu kandle mahedale sahinale lisanduvad elektrooniliselt või­ mendatud kajad, koputused, ­kriuksud ja krabinad.“ Sahinad, koputused, kriuksud ja kõik muu võeti publiku poolt soojalt vastu. Toredalt absurd­ sed Ramo ja Marko vahelised vestlused ja palade sisu, näiteks sibulast, naabri koerast, Puhja tuulikust jne panid kohalolijad südamest naerma ja ka kaasa laulma ja tantsima.

Kuid tegemist oli täpselt välja mõeldud, professionaalse ­ esinemisega. Mõni ime, et neid on korduvalt autasustatud.

Puuluupile vaid aitäh tule­ mast ja tulge kiiremas korras jälle Hamiltoni!

Prints Andrew peatab skandaali tõttu kohustuste täitmise

kes leiti augustis oma vangi­ kongist surnuna. Epsteini süü­ distati alaealiste tüdrukute sek­ suaalses ärakasutamises ja ku­ peldamises.

Kesknädalal teatati, et Briti prints Andrew (59) peatab oma kuninglike kohustuste täitmise seoses pahameelega, mille on põhjustanud tema kunagine sõprus seksuaalku­ ritegudes süüdistatud USA ärimehe Jeffrey Epsteiniga.

Möödunud nädalal andis prints Andrew teleintervjuu, milles eitas esitatud seksuaal­ süüdistusi, kuid kaitses oma sidemeid miljardär Epsteiniga,

Tekst ja pildid MERIKE KOGER

Prints Andrew tunnistas, et tema sõprus Epsteiniga on muu­ tunud äärmiselt häirivaks ku­ ninglikule perekonnale ning heategevus- ja teistele organi­ satsioonidele, kellega teda seos­ tatakse ning teatas, et palus Tema Majesteedilt (kuningan­ nalt) luba taanduda avalikest kohustustest nähtavas tulevikus, millega kuninganna ka nõustus.

(CP/EE)

Nr. 47

EESTI ELU reedel, 22. novembril 2019 — Friday, November 22, 2019

märkmik

9

Riina Kindlam

Rõuge jõgi siin ja seal Ida-Torontos, Eesti Kodu korterelamute ja nende naabermajast Ehatare vanadekodust kiviviske (ratastel, suuskadel või kelgul toreda laskumise) kaugusel on ainulaadne ürgse loodusega linnasisene rahvuspark, mis kulgeb mööda mõttelist Eesti jõge. Jõgi ise ei ole mõtteline, see on täiesti olemas ja lausa 250 km pikk, kuid unistused õ-pealsest lai­ nest viivad kaugele Võro- ehk Võrumaale, kus on lisaks Rõuge vald, alevik ja suurjärv (Eesti sügavaim, 38 meetrit).

Rõuge jõgi Kagu-Eestis on vaid 26 km pikk, kuid suubub suuremasse Võhandu jõkke, kus kõrguvad kuulsad liivakivipaljandid, mida kutsutakse Taevaskojaks. Rouge River’i kaldad on kohati sarnaselt järsud, maastikuarhitektiks jääaeg.

Paneb mõtisklema, kui palju põgenikest põliseid rõugelasi, kes Ontariosse pidama jäid, on selle jõeoru ja maastikukaitseala loodust nautinud, isegi sinna lähedale kodu rajanud, et jätku­ valt viibida Rõuges.

On Louisiana pealinn Baton Rouge (patune Rõuge?), on odavlennufirma Air Canada Rouge ja minu ema on alati pannud ,,ruuži“ põskedele – see on põsepuna kreem või puuder

(tänapäevasema nimega ,,blush“ – algsest tähendusest punasta­ ma). Rouge ongi prantsuse kee­ les punane ja prantsuse-kanada maadeavastaja Louis Jolliet selle jõe esmalt kaardile jääd­ vustas, nimetades seda puna­ jõeks. Jõeorg oli tol ajal põlis­ rahvaste kanuu ja nende kukile võtmise (portage) rännurada Ontario ja Simcoe järvede va­ hel. „Rõuge jõge“ ülesvoolu pidi Simcoe järve lähedal asuva Jõekääru Taevaskojani – on see tõesti vaid juhuslik kokkusattu­ vuste jada? Sarnasused jätkuvad ka taime- ja loomariigis. Neid võiks lausa loetleda-kaardistada.

Tol päeval jäi jõerajalt vaateväl­ ja nt ameerika hallhaigur (great blue heron), mis on ülimalt sar­ nane Eestis pesitseva hallhaig­ ruga (grey heron). Pea kohal askeldas Eesti metsadest ja lin­ dude söögimajadest tuttavaid ­tihaseid (chickadees) ja puuko­ ristajaid (nuthatches). Mõlemad on julged uudishimulikud sellid ja tihti tegutsevad koos. Pisi­til­ lukeste pöialpoiste (kinglets) ülipeenike häälitsus on kõrgeid helisid tabavale kõrvale tuttav nii siin kui seal. Keda Eestis ei ole, on vintide (finches) perre kuuluvat uhket punapoiss rouge kardinali ja tema pruunikamas sulestikus kaasat.

EESTI SPORDIS ON JUTUKS...

ENN HALLIK

Ralli maailmameistreid Tänakut ja Järveoja ootab kroonimine Autoralli maailmameistrivõist­ lused lõppesid eestlastele üh­­ t­ aegu oodatult ja ootamatult.

Oodatult selles mõttes, et suveräänsete liidritena Aust­ raaliasse viimasele MM-rallile sõitnud Ott Tänakust ja Martin Järveojast saidki esimesed eestlastest kuningliku motospor­ diala maailmameistrid. Ootama­ tult selles mõttes, et suurte ja ohtlike metsatulekahjude tõttu jäi Austraalia ralli hoopis ära.

Nii kuulutati 263 punkti ko­ gunud Toyota tiimi mehed Tänak ja Järveoja autoralli võimsaima WRC klassi maail­ mameistreiks ja katkes koguni 15 aastat kestnud prantslaste Sebastien Loebi (9 MM-kulda) ning Sebastien Ogieri (6 vii­ mast tiitlit) hegemoonia. Täna­ vu oli teine Thierry Neuville (Huyndai) 227 ja kolmas Ogier (Citroen) 217 punktiga. Lõpu­ peod ja kroonimised nii rahvus­ vahelises autospordiliidus FIA kui Tänakut fännanud Eestis on veel tulemas.

Toyota läks eesotsas maailma kiireima rallimehe Tänakuga Austraaliasse ka konstruktorite karikat ehk võistkondlikku tiitlit jahtima, aga ralli ärajäämine an­ dis siiski selle kulla 18 punktiga

juhtinud Hyundaile.

Järgmine MM-hooaeg algab traditsiooniliselt kevadel Monte Carlo ralliga ja selle eel on selge, et Tänak ja Järveoja va­ hetavad seni veel selgumata põhjustel meeskonda, kolides Toyotast Hyundaisse. Kas selle­ ga seoses kolib Tallinna lähedalt ära ka Toyota ralliautode kooste- ja hooldustehas, mis tehti Eestisse just Tänaku ja ­ tema mentori Markko Märtini pärast, saame näha.

Jalgpallurid lõpetasid kurva valiksarja Eesti jalgpalli rahvusmees­ kond mängis Euroopa 2020. aasta meistrivõistluste kvali­ fikatsioonigrupi viimase kohtu­ mise teisipäeva õhtul Amster­ damis Hollandiga. Endale üle mitme tsükli taas finaalturniiri koha kindlustanud hollandlased näitasid klassi, mängides eest­ lastega nagu kass hiirega, lüües esimesel poolajal kaks ja teisel kolm kaunist väravat ning võites 5:0.

Eesti esinemine selles valik­ grupis ei anna mingit põhjust rõõmsalt kaabuga vehkida.

Grupi võitnud Saksamaale kao­ tati 0:3 ja 0:8, Hollandile 0:4 ja 0:5, Põhja-Iirimaale 1:2 ja 0:2, Valgevenega mängiti 0:0 ja 1:2.

Tabelisse jäi viimane koht, üks ja ainus punkt väravateta viigist

Linnule andsid nime uue maailma randa jõudnud asuni­ kud, kuna isaslinnu punane pea­ hari olevat meenutanud katoliku kardinalide üht peakatet biretti (biretta). Seda linnuliiki Euroo­ pas ei lenda, kuid must birett – katoliku ja ka mõnede angli­ kaani ja luteri vaimulike neli­ nurkne tutiga peakate – oli kirikuõpetajal peas tänavu jaa­ ­ nipäeval Karja kalmistu sur­ nuaiapühal. Olin kohal ja küsi­ sin kandjalt, mitme Saaremaa koguduse hingekarjaselt Veiko Vihurilt selle kohta.

Saaremaalt tagasi Eesti vas­ tasnurka Võromaale rännates, ütleb sealne põlisrahvas oma kandi kohta täpsemini oma kee­ les ehk uma võro kiili Rõugõ.

Veidike nagu värv ruuge, mis on „punaka varjundiga tumekol­ lane“ või „rebasekarva“ ja nagu viirushaiguse tuulerõugete täpid (chicken pox). „See lääneme­re­ soome tüvi võib olla skandi­ naavia laen, algskandinaavia rauđka, mille vaste on norra rokka „rooste; vee või maapinna rauasisaldus“, annab teada Eesti etümoloogiasõnaraamat interne­ tis, otsingusõnale „rõuged“.“ Karjala lüüdi keeles on roug puukoore alumine punakas­ pruun kiht, vepsa keeles on sama sõna lepa- või kasekoor, mida kasutatakse võrkude või riide värvimiseks, Aunuse kar­ jala keeles on sama tähendusega sõna rougu ja soome murdes

Valgevenega, löödud ja omale lüüa lastud väravate skoor kurb 2:26.

Eesti oli praktiliselt igas kohtumises mittedomineerivam pool, jäi vastastest maha nii pal­ likäsitluselt kui võhmalt, üsna sageli ei suutnud mängu jooksul kordagi vastase väravat ohusta­ da. Mis edasi saab – kas ajutine peatreener Karel Voolaid jätkab, kas tuleb noorenduskuur, kas toimub pikas plaanis midagi Eesti jalgpallipüramiidi aluskih­ tides?

Rait Ratasepp nihutas inimvõimete piire Ultratriatleet, tegelikult ko­ guni ulmesportlane Rait Rata­ sepp ei väsi ennast piinamast ja üldsust üllatamast. Hiljuti lõpe­ tas ta Kanaari saartel inim­ võimete piire kombanud katsu­ muse, läbides järjest 40 päeval täispika triatloni. Hommikul üles, 3,8 km ujumist, seejärel 180 km rattasadulas ja otsa jooksumaraton 42,195 kilomeet­ rit. Sööma, magama, homme jälle sama ja nii edasi.

Ratasepp tuli endale seatud ülesandega toime ja veendus, et inimese keha kannatab just nii palju ja nii kaua, kuni aju teda käsib. Kui aju loobunuks, ei suutnuks ta enam sammu ega pedaalitiirugi.

Ratasepp ujus seega kokku 152 kilomeetrit, sõitis rattaga 7200 ja jooksis 1688 kilomeet­ rit. Selleks läks tal aega 444 tundi, 21 minutit ja 35 sekundit.

Eesti mees parandas ürituse käi­

Üks väike kapsarauakene lisaks ja ongi Torontos olemas tuttav Eesti jõgi samanimelises orus ja rahvuspargis. Ürgoru kaldapealsel elab ebatavaliselt tihedalt eestlasi, silt matkarajal hoiatas puukide eest ja võsa vahel välksatas päkapikke (pildil) – kattuvusi kui palju.

Foto: Riina Kindlam

rouka (hääldatud „rouga“).

Rouge Urban National Park on leppadest (alder) ja kas­ ke­ dest umbes ning ega es­ marahvad ja hilisemadki olnud teadmatud puude salajasest vär­ viallikast, milleks on parkaine­ rikkas koorealune MÄHK (cam­ bium). See on õhuke, kevadel mahlarikas koorealune kude, millel ka mitmesuguseid ravi­o­madusi. „Kui uss sind sosind, pane lepakoore mähine külg selle koha vastu, valu annab ­tagasi” – Pühalepa, 1938 (NB: koore ja mähi/mäha vahel on veel NIIN, niinekiud, phloem, bast fibre, millest tehti köisi, matte, viiske jm.)

Värskelt lõi­ gatud lepa puit tõmbub tumeoranžiks, ruugeks, jättes mulje, et veritseb. Ema­ keele seltsi murdekartoteegi jär­

gi on sõna lepp vasteks ka veri (lepane – verine; leppama, lepi­ tama; värvima; lepp, lepu – ruuget karva hobune). Sulestiku värvuse järgi on lepalinnuks nimetatud palju linde. Northern cardinal oleks rahvasuus ilmselt kõige erelepasem suleline üldse.

Punane värv Rõuge oma võro keeles ei ole lepane, küll aga verrev.

Sugulus on nii selge, et paneb punastama. Eestlased panid kapsaraua aupaistena ­kohanime O-le pähe; võrolased lausa kaks (Rõugõ). Ja kauged eestlased võivad end ühes loo­ duse hoiualas veelgi enam koduselt tunda, loopides ketta­ ­ golfile (disc golf) sarnaselt esi­ vanemate kapsaraudu. Ja unis­ RIINA KINDLAM, tades.

gus 16 tunniga 20-kordse ultra­ triatloni maailmarekordit ja kär­ pis 22 tundi 30-kordse triatloni ilmarekordist. 40 triatloni jutti polegi keegi enne teda läbinud, seega Ratasepp tegi, mitte ei parandanud maailmamarki.

Raske katsumuse järel andis Ratasepp end uurimiseks arstide kätte. Mis ta järgmiseks ette võtab, kui keha ja vaim välja puhanud, pole veel teada. Aga selge see, et selili diivanil telerit vaatama ta ei jää.

Balti riigid juhivad karmi pingerida

Suusalegend sai kohtus karistuse Ilmselt vaheetapini jõudis Eesti spordi viimaste aastate valusamaid teemasid ehk viima­ sel suusa-MMil Austrias See­ feldis lahvatanud dopinguafäär.

Nimelt tabati Saksa ja Austria politsei ühisoperatsiooni käigus rida veredopinguga patustanud suusatajaid, nende seas ka eestlasi. Ja sportlaste tagant pal­ jastus neid Saksa dopingutohtri Mark Schmidti kontakti andmi­ sega dopingu kasutamisele aidanud või kallutanud treener Mati Alaver. Aastakümneid Eesti suusakoondist treeninud, Andrus Veerpalu ja Jaak Mae suurte medaliteni viinud, autori­ teetse ja tabava sõnaga kogu Eesti spordi kõneisikuks olnud mees oli valemängija. Küsimus polnud üksikutes sportlastes, ka mitte Eesti sisuliselt hääbunud suusaspordis, suure löögi sai Alaverilt kogu Eesti spordi usal­dusväärsus.

Harju maakohus karistas

Rõuge ürgorg, Toronto

Hiljuti avaldatud Eurostati andmete kohaselt mõrvatakse Euroopa Liidus 100 000 elaniku kohta kõige rohkem inimesi Lätis, Leedus ja Eestis.

Kogu Euroopa Liidus tuvas­ tati 2017. aastal 5155 tahtlikku tapmist. Koguarvult tapeti kõige rohkem inimesi Prantsusmaal – 942. Järgnesid Saksamaa (738) ja Inglismaa+Wales (726). Kah­ juks on arvestuses, kus mõrvu analüüsitakse igas riigis 100 000 elaniku kohta, esikohtadel Läti ja Leedu, pisut tagasihoid­ likumalt järgneb ka Eesti.

Lätis tapeti kahe aasta eest tahtlikult 100 000 inimese kohta 5,6 isikut, Leedus 4,0 ja Eestis 2,2. Pingerea lõpus on Tšehhi (0.6), Itaalia (0.6) ja Luksem­ burg (0.3).

Kui vaadata koguarvu, siis Lätis tapeti 2017. aastal 109 inimest, Leedus 113 ja Eestis 29. Rõõmustav on, et viimase kümnendi jooksul on Eestis tap­ miste arv tunduvalt vähenenud, 2008. a oli see number 84.

Alaveri, kes oli nõus kokkulep­ pemenetlusega karistust vastu võtma, aga ei tunnistanud end süüdi, aastase tingimisi vangis­ tusega poolteiseaastase katseaja­ ga. Uurimine Saksamaal veel käib, võib juhtuda, et sealt tuleb eestlasi puudutavat lisa.

10

EESTI ELU reedel, 22. novembril 2019 — Friday, November 22, 2019

Nr. 47

EMW 2019 – täiesti uus groove EMW 2019…

(Algus lk. 1)

fun­ kist kuni ladina ja aafrika rütmideni ja laulud olid esitatud eesti, inglise ja prantsuse kee­ les.

Järgmisena tuli lavale meie oma kogukonna staar Kaili Kinnon koos bändiga. Olles Kailit juba mõne korra näinud, oli tõesti hea meel veenduda, et tema muusika ja olemus on veelgi enam õitsema puhkenud, omapära süvenenud. Rääkisime Kailiga sellest, mis žanrisse ta muusika võiks klassifitseerida ja otsustasime mõlemad, et see võiks kuuluda „soul pop“ alla.

Ta häälel on Adele’ilik võim­ sus, millele lisandub souli süga­

NOËPi muusika tõi publiku tantsima esimesest loost alates.

Foto: Peeter Põldre

Tiina Kiik esitas Tartu College’is Udo Kasemetsa ,,Kuradi Kiik“.

Foto: Peeter Põldre

vus. Kailil polnud raske saada kogu publik oma laulu­dele kaa­ sa elama ja laulma.

Viimasena astus lavale Ees­ tist pärit etno ja neo-folk duo Puuluup, kelle humoorikus ja šarmantsus olid paljudele ülla­ tuseks. Läbi nende kaasahaara­ va ja vaimuka esinemise oli võimalik rohkem teada saada nii Eesti kui nende poolt mängi­ tud pillide – hiiu kandle (ehk talharpa) kohta. Muusikud lõid toreda atmosfääri, lisades oma lauludele luuperit ja kaasates kohalikke esinejaid Eric Soostarit, Bob Scotti ja Ernie Tollerit Tiki Collectivist.

Laupäevane, EMW kolmas õhtu toimus The Hideout’is, kus esines Eesti elektroonilise ja alternatiivpopi superstaar

August Riik esines festivali ava­ õhtul Archeo’s (Distillery District).

Foto: Peeter Põldre

Väärika muusikalise punkti seekordsele EMW-le pani Tartu College’is Vaiko Eplik.

Foto: Peeter Põldre

Puuluup – Ramo Teder ja Marko Veisson – panid saalitäie rahvast hoogsalt kaasa elama nii Torontos kui Hamiltonis. Foto: Peeter Põldre

NOËP (vt lühiintervjuud lk 6), kes pani igas vanuses publiku hullult kaasa tantsima ja elama.

Koostöös Indie Music Weekiga toimunud üritus pakkus väga hea võimaluse näidata ja tut­ vustada NOËPi ka siinsele pub­ likule. Õhtu tõi välja ka palju meie oma kogukonna noori, kes said koos nautida kaasaegset tipptasemel pop- ja elektroo­ nilist muusikat. NOËP lõi selles väikeses klubis oma etteastega huvitava ja kaasahaarava muu­ sikamaastiku, millesse oli või­ matu ennast mitte kaotada.

Tema suurepärane vokaal lisas muusikale veel teisegi dimen­ siooni. Mõnikord tundus, et esi­ neja ja publiku vahel polnud mingit barjääri. Õhtu peaspon­ sor oli Toronto Eesti Ühispank.

Pühapäevaks oli festival lii­ gagi kiiresti lõpusirgele jõudnud meie oma koduses Tartu College’is, mis oli lõppkontser­ diks väga sobiv. Sealsamas avati ka noore Toronto eesti kunstniku Laani Heinari tööde näitus.

Saalis võis näha 26 tööd, mille kunstnik valmistas EMW esine­ jatest ja nendega seotud teema­ dest lähtuvalt EMW sotsiaal­ meedia kampaania jaoks. Õhtu juhatas sisse taas Piret Noorhani, kes lausus sooje tänusõnu sponsoritele, muusi­ kutele ja meeskonnale. Muusi­ kalist osa alustas aga meie oma tuntud akordionivirtuoos Tiina Kiik. Udo Kasemetsa pala peal­ kirjaga ,,Kuradi Kiik“ (,,Satan’s Swing“) oli komponeeritud Tiina jaoks 1990. aastate kesk­ paigas ja on loodud optilise il­ lusiooni põhjal, millest sai aimu, kui pala kuulata. Me­ loodiajoonis tuletas vägagi meelde kiike ja ,,saatanlikkus“ tuli välja dissonantsu­ ses, mida oli strateegiliselt ra­kendatud loo sees. Esitus kujunes väga medi­ tatiivseks ja aju jaoks stimu­ leerivaks.

Festivali lõpetas Vaiko Eplik, kes tutvustas ennast nal­ jatamisi kui kuulsaimat Rapla muusikut. Eplik on kahtlemata palju enamat. On ta ju üks põ­ nevamaid ja viljakamaid Eesti laululoojaid, kes on välja and­ nud üle kahekümne plaadi.

Tema esinemine oli kõrgtase nii tehnilises kui muusikalises mõt­ tes, tema huvitavad akordid tõmbasid kohe tähelepanu. Oma huumori ja šarmantsusega lõi muusik erksa ja samas hubase miljöö, millega oli ilus festivali lõpetada.

Oli rõõm kogeda, et EMW on endiselt elujõus ja tegijatel ideede puudust ei ole. Estonian Music Weeki peakorraldaja VEMU soovib tänada peaspon­ sor Estonian Studies Centre’it ja kõiki sponsoreid, kelleta poleks festival võimalik: Eesti Sihtkapital Kanadas, Toronto Eesti Ühispank, Eesti Kultuuri­ ministeerium, Integratsiooni Sihtasutus, Heinsoo Insurance, erasponsorid Toomas Koger, Vaike Külvet, Anita Genua ja Trina Macrae. Suurt tänu väärivad ka kõik meeskonna liikmed ja vabatahtlikud, kes oma aega ja energiat panustades festivali õnnestumisele kaasa ai­

Ansambel U: Eestist esines lisaks EMWle Torontos ka seoses Udo Kasemetsa 100. sünniaastapäeva tähistamisega. Foto: Peeter Põldre

Mari Sild oma bändiga.

Foto: Peeter Põldre

Festivali esinejaid: Puuluup, Vaiko Eplik ja NOËP oma bändiga.

Foto: Peeter Põldre

EMW viimasel päeval avati Laani Heinari näitus, mis valmis EMWle eelnevatel nädalatel muusika­sündmuse reklaamiks valminud kunsti põhjal. Kunstnik ise hindas üheks oma lemmikuks novembri lõpul toimuva Kadri Voorandi ja Laila Biali kontserdiks valminud kujundust.

Foto: Peeter Põldre

tasid. On näha, et kõik ootavad juba ärevusega, millal järgmine Estonian Music Week välja kuulutatakse!

••• EMW Culture Club esitleb: Kadri Voorandi ja Laila Biali

kontserdid 29. nov kl 7 õ Westdale Theatre’is Hamiltonis ja 30. nov. kl 7 õ Royal Cinema Theatre’is Torontos.

Nr. 47

EESTI ELU reedel, 22. novembril 2019 — Friday, November 22, 2019

EMW 2019 – täiesti uus groove

Fotod: Peeter Põldre, Kai Kiilaspea. Peeter Põldre fotogaleriid festivalist: eestielu.ca

11

12

EESTI ELU reedel, 22. novembril 2019 — Friday, November 22, 2019

Nr. 47

EMW 2019: A truly new groove

English-language supplement to the Estonian weekly “EESTI ELU” Tartu College Publications Founding Chairman: Elmar Tampõld Editor: Laas Leivat 3 Madison Avenue, Toronto, ON M5R 2S2 T: 416-733-4550 • F: 416-733-0944 • E-mail: editor@eestielu.ca PDF-/Digital: www.eestielu.ca

Bullying at the White House and in the schoolyard A University of Missouri and University of Virginia joint study has found a measurable increase in school districts reporting teasing and bullying since the U.S. President was re-elected in 2016.

Certainly these results are not conclusive and need valid replication. But the survey methodology has not been dis­ credited.

Specifically the research was conducted in response to media reports that increases in bully­ ing were noticed by schools after the 2016 elections. Ap­ ­ proximately 155,000 seventhand eighth grade students com­ pleted the survey in 2013, 2015 and 2017, thus before and after the 2016 presidential elections.

Survey results were mapped onto election results for each school division’s locality. In localities that favoured the ­ president, there were higher ­ adjusted rates of students ­ reporting “that they had ex­ ­ perienced some form of bully­ ing in the past year (18% higher) and students were teased or put down because of their race or ethnicity (9%)”. Prior to the elections there were no mean­ ingful differences between 2013 and 2015.

The research shows modest support for educators that are concerned about increased teas­ ing and bullying since 2016.

Additional research needs to be done to validate the seemingly recognizable trend.

One can legitimately argue that the study does not establish a causative relationship between the U.S. President’s election and an increase in bullying in areas that are known to have his supporters in the majority. On the other hand it can equally be argued that his predilection for attacking his critics, perceived adversaries and even foreign leaders with derogatory nick­ names emboldens potential ­bullies.

The U.S. Public is familiar with the nasty labels the U.S. President has obnoxiously pasted on those who have lost his favour, who have been candid ­ in their observations, even those who are currently giving testi­ mony in front of Congressional committees. He has called Re­ publican politicians who dis­

agree with his style or policies as “scum”.

When asked about the U.S. President’s targeted insults, many of his perceived enemies have taken the abuse in stride.

His political acolytes insist that his intimidation and harassment of opponents are just the pecu­ liarities of a government leader who is “different” from is pre­ decessors. This is more than just an embarrassing understate­ ment. His political sycophants are simply cowered into dimin­ ishing the deliberately painful outbursts of a boorish tyrant.

When asked whether his ­insulting references about non­supporters are intimidating, the U.S, President states dismissively that he’s only exercising his freedom of speech. To him ­mutual respect is a Washington bygone relic. “Let’s drain the swamp of decency and toler­ ance.”

Bullying is more than just threatening physical superiority.

Psychiatrists indicate it to be “the repeated exposure of one person to physical and/or rela­ tional aggression where the victim is hurt with teasing, ­ name calling, mockery, threats, harassment, taunting, social exclusion or rumours”. The ­ Cyberbullying Research Centre states that “inherent in any conception of bullying is the ­ demonstration of...power by the offender over the target”.

Psychiatrists and psycholo­ gists have offered various obser­ vations about the U.S. President and bullying in general.

It’s suggested that the motiva­ tion of bullies to gain power, dominance and prestige over others is a sign of narcissism.

This in turn denotes a sense of entitlement of privileged status over others, the belief that one is unique and more important than others, and has an exces­ sive need for approval and ad­ miration to feed the grandiose self.

We’re all familiar with “I’m a genius”, “I know ISIS better than anyone”. “I’m rich, very rich”, etc. In addition to his need for putting down others on a daily basis, doesn’t constant self-praise suggest a massive sense of personal inadequacy, of low self-esteem?

Is there a remedy? It’s said

Musicians and organizers of Estonian Music Week with Jaymz Bee, in colourful jacket, host of second concert at Artscape Sandbox.

Photo: Peeter Põldre

Kati Kiilaspea Estonian Music Week (EMW) returned with a pop and a bang for it’s second year, running from November 14-17.

This year, EMW partnered with Latitude 59, an Estonian start-up and tech event showcasing a digital society, to bring you Latitude 44 which was a tech conference featuring leading entrepreneurs and business moguls from both Estonia and Canada. Latitude 44 achieved great success in it’s first year and took place on November 14th and 15th, a worthy lead in to the festival itself. EMW brought together stellar performers from across the pond and right here at home to create a festival that was absolutely worth ex­­ periencing in it’s entirety.

Bringing in the festival was Ensemble U: earlier on Thurs­ day, presenting a specially created work called “RABA,” ­ written by Scott Miller. U ­managed to create a completely new musical and soundscape experience by providing virtual reality goggles to each audience member, allowing for a per­ sonalized journey through the piece of music. The VR video and environment were created

by Rein Zobel. These short performances were a tie in ­ ­between music and technology, a transition from the tech ­conference to the music festival,

that to dislodge odious and de­ spicable leadership from the top of a political pecking order, it’s necessary the detoxify the forces that put the tyrant in place.

That’s a monumental task. The next presidential election will provide a intensely contested ballot choice.

What’s bewildering and yet obvious is the stalwart admira­ tion that decent and intelligent supporters continue to provide a vile leader. It may be true that admirers of bullies might per­ sonally identity, perhaps only subliminally, with the same traits. Quoting the U.S. Presi­ dent’s tweets, “Sad”.

LAAS LEIVAT

and did a stellar job at merging two worlds into one for a complete and well-rounded ­ ­experience.

Later on that evening, tech conference participants and pre­ senters, as well as EMW parti­ cipants and people interested by the festival had the chance to get together at the esteemed and exclusive restaurant Archeo in the heart of the Distillery District for the festival’s open­ ing gala which also served as the transition point from Latitude 44 to EMW. With snow on the ground and the Toronto Christmas Market opening just an hour before the gala was to start, attendees were already in a great mood walking into the venue. The gala event was sold out and was a good opportunity to mix and mingle with busi­ nesspeople and musicians from Estonia and Canada, and to re­ kindle old friendships and make new ones. Piret Noorhani, festi­ val director, had warm welcom­ ing words for everyone present.

Young Estonian-Canadian bassist August Riik and his companion Andrew Marzotto on guitar provided a beautiful and sultry backdrop to the festivities while also managing ­ to catch the ears of everyone in the room with their very ap­ parent talent and complexity.

These two are musicians that (Continued on page 16)

August Riik & Andrew Marzotto.

Kaili Kinnon. Photo: Peeter Põldre

Mari Sild.

Photo: Peeter Põldre

Photo: Peeter Põldre

Nr. 47

EESTI ELU reedel, 22. novembril 2019 — Friday, November 22, 2019

13

Canada met Estonia and the result was magic:

Latitude44 builds connections to get innovators plugged in and turned on Karin Ivand They came, and they blew us away. Creative sparks flew as two of the world’s most progressive societies – Canada and Estonia – came together to connect on innovations in technology that help people thrive in the digital era.

Latitude 44, a conference that shone the spotlight on key players in the technology world from Estonia and Canada, took place at the WE Global Learning Centre in downtown Toronto on November 14 and 15.

From robot snowplows to e-prescription services, online voting systems and cyber ­security – the innovative minds ­behind a progression of digital solutions to everyday issues shared how they got inspired and made it happen.

The conference was com­ bined with Estonian Music Week in Toronto this year.

Delegates as well as members of the Estonian community and general public turned out in strong numbers for a series of concerts by Estonian music ­innovators.

Who was there and what did they say?

scratch after the breakup of the Soviet Union in the 1990s. We didn’t even know what the word ‘start-up’ meant! Now we are #1 in the world in entrepreneurial activity and #3 in startups per capita in Europe. In 2006 we had 3 deals worth $3.5 EUR – in 2019 we will have 50 deals worth $300 EUR.” • Asko Seeba, co-founder Mooncascade, Estonia Toronto welcomes tech entrepreneurs “Toronto is a very welcoming place. There are vast cultural opportunities and diversity here.

We have the number one uni­ versity-related business incu­ bator in the world, where entre­ preneurs don’t give up any equity. You would not see this in Silicon Valley or New York City.”

• Michelle Caers, CEO of Crowdmark, entrepreneur in residence at DMZ, Ryerson University, Toronto Building trust one citizen at a time

“Veriff keeps people safe online by using secure camera techno­ logy. There are many cyber thieves out there, and you need to create trust. We have built A true digital society that in Estonia – everyone has “Estonia’s digital transforma­ an ID card for all government tion continues as it persists to services. I see a future where be a free and open digital so­ ­ Veriff would issue passports, ciety. Estonia seeks to be a not government.”

• Kaarel Kotkas, founder and champion of the free movement CEO, Veriff, Estonia of data and a supporter of the use of technology in a way that Estonia is open for business does not require significant restrictions on our rights.”

• “We are welcoming virtual • Toomas Lukk, Estonian or bricks-and-mortar businesses Ambassador to Canada to Estonia with our start-up visa program through Start-Up The future is brisk and bright Estonia. We offer e-residency so “We are in a period of incre­ that entrepreneurs can do busi­ dible growth. I have been in the ness remotely using Estonian business for 30 years and I’ve e-services and we now have 65,000 new e-residents and never seen it like this.”

• Bruce Croxon, partner at 7,000 companies.”

• Maarika Truu, Round13 Capital and TV Host, Start-Up Estonia The Disruptors, Toronto Estonia’s huge growth in start-ups “Estonia had to start from

Estonian e-residency: it works!

“I’ve been in business 25 years and decided to apply for Esto­

nian e-residency so I could ­connect with EU countries. It’s an easy process to be become of this borderless community of businesses.”

• Karen Bennett, Canadian business owner Banks need to step up to fintech “Open banking is the next big wave in retail banking. Banks need to team up with fintechs in order to survive.”

• Mati Otsmaa, tech business expert, Silicon Valley, U.S. Banking should be more customer-focused “Fintechs are coming in and doing what banks can’t. Cus­ tomers don’t want ‘banking’ – they want easy and convenient access to their money.”

• Kia Puhm, founder and CEO, DesiredPath, Toronto Let’s call it consumer-directed banking “I don’t like the term ‘open banking’ – it implies open access and this makes people nervous. Consumer-directed banking is better, but the overall concept is still not well known in Canada. We need to support and encourage our fintech entre­ preneurs, or they may leave the country and we could just become a labour pool.”

• Roy Kao, former managing director, MaRS Fintech, Toronto Changing how we shop

Breaking down the silos in government Photo: Elis Jaansoo

between federal, provincial and municipal governments. This creates a huge burden on citi­ zens. We need to engage with people who are accessing government services. People ­ write legislation – we can rewrite it!”

• Teresa D’Andrea, Canadian CIO Office Lifelong digital management “The life cycle management starts when a child is born in Estonia – they get registered and the parent gets a call about the services that are available to them. As an Estonian citizen, I can see online every single inquiry that has been made about me. This transparency is the underlying principle of Estonia’s digital society.”

• Kadri Sirg, Helmes, Estonia Cyber security must be top of mind “Cyber security is a moving target, The overall picture is ­ getting worse, and we are pre­ paring for the unknown. We are working with other like-minded countries, and also sharing our expertise with others who don’t have such knowledge, or plans in place.”

• Siim Alatalu, Head of EU CyberNet project, Estonian Information System Authority

“We develop clicks and bricks technology for retailers to make the last mile of parcel delivery as seamless as possible, and to handle mundane tasks in the retail environment through the use of robots. This helps change the customer experience so that staff become ‘expert consul­ Canada and Estonia join tants’ helping people make buy­ ­forces on cyber security ing decisions.”

• Indrek Oolup, founding “As Canadians we need to up member, Cleveron, Estonia our game and we are pleased to Improving education through be working with Estonia on the critical issue of cyber security. a virtual marketplace “Teachers in Brazil only make We are in this soup together.”

• The Hon. John McKay, about $200 per month. They are M.P., Scarborough-Guildwood, not valued as professionals. I Chair of the Standing started TutorID to provide teachers with a way to make a Committee on Public Safety and National Security, Government good living and help improve of Canada the student learning ex­ ­ perience.”

Estonia’s electronic • Karen Roosileht, TutorID, health record system keeps Brazil im­­proving Food and tech: a perfect “In Estonia, each person owns recipe their medical data and services “We want people to have access to healthy food and understand the connection to nature. They can grow their own vegetables at home, and restauranteurs can install our system right on the wall in their kitchens.”

• Gregory Lu, founder and CEO, Natufia Labs, France

Amber Kanwar & Viljar Lubi.

Juku Gold, John McKay, Siim Alatalu.

“There is a big disconnect

are linked through the electronic health record. We also work on e-ambulance, e-health certifi­ cate, e-death certificate and pregnancy tracking. My dream is a mobile app that provides access quickly and easily for the services people need.”

• Andrus Altrov, co-founder and CEO, Industry 62, Estonia Cast your ballot for e-voting “Estonian citizens can vote

Photo: Elis Jaansoo

online from anywhere in the world. Internet voting keeps people engaged, and it’s safer.

We keep getting asked if we have had any problems. The answer is – not really!”

• Arne Koitmäe, Deputy Head of the State Electoral Office, Estonia Data ownership is the cornerstone of digital trust “In order to trust the system, you have to understand it.

Medical personnel are not allowed to touch your data unless they are authorized to do so. If any fraudulent activity were to occur, anyone attempt­ ing to do so would immediately lose their right to practice.”

• Raul Kaidro, RaulWater, Estonia “Trust is everything. If trust fails, we fail.”

“A personal approach and con­ venience are also incredibly important – people need to gain from what you are offering them. We don’t live in an iso­ lated world, we to need to sit down and figure things out together.”

• Viljar Lubi, Vice Minister of the Ministry of Economic Affairs and Communications, Government of Estonia WE makes doing good, doable “We provide social and emo­ tional learning to 5.5 million students in Canada, the U.S. and the U.K. It’s important to understand and use digitization.

We don’t just stream our events, we make them interactive.”

• Dalal Al-Waheidi, Executive Director, WE Charity, Toronto It’s a wrap!

Building bridges between Canada and Estonia “During the conference we also set up several key industry meetings with government, as well as government to govern­ ment officials from Estonia and Ontario. Both sides were pleased with the contacts and progress made and possible future benefits. This bridge­building was one of our key goals and we look forward to continuing these very beneficial connections.”

• Eric Morrison, former vice-president of CTV News and past president of Canadian Press, co-founder and director, Latitude 44 (Continued on page 15)

14

EESTI ELU reedel, 22. novembril 2019 — Friday, November 22, 2019

Nr. 47

The Estonian Central Council: Renewal, Global Leadership and Action Over the past four years, The Estonian Central Council in Canada, has been working towards renewal to rein­ vigorate its advocacy activity on behalf of all Canadians of Estonian heritage in Canada, and those living in Estonia.

Estonia and our community both in Canada and around the world, are facing new and ­significant challenges. A revan­ chist and aggressive Russian government has attacked and occupied Georgia and Ukraine.

The collective defence that Estonia relies upon for its national security in NATO has ­ come under increasing pressure from member states with popu­ list governments who question the alliance’s purpose, including the current US administration.

Within our own community, divisions about local commu­ ­ nity centers and support for Estonian extremist-populists, have created further, difficult challenges.

International Estonian orga­ nizations that EKN is a member of, including The World Esto­ nian Council, have remained largely stagnant since Estonia’s successful ascension into NATO and the EU, and have become increasingly crippled by internal

politics and lack serious ambi­ tions, leaving the organization rudderless. Despite this, EKN has worked with our counter­ parts in Sweden, Australia and the United Kingdom to advo­ cate for sweeping new changes in the way that our commu­ nities interact with each other and the Estonian government, through the creation of an Estonian government standing committee on Global Estonian affairs, which has been created thanks mainly to EKN’s non­partisan advocacy work.

EKN: A Storied History EKN has a long and remark­ able history of non-partisan advocacy and support for the ­ Estonian community in Canada.

Established as an offshoot of the Estonain Federation of Canada in 1952, EKN then called the National Estonian Defence Council (RVN), was created to lead the struggle for Estonian independence in Canada. They established high level contacts in government, including the offices of several Prime Minister – all of whom refused to recognize the Soviet occupation of Estonia, Latvia and Lithuania.

RVN/EKN was also histori­

EKN VOTER REGISTRATION All Canadians of Estonian heritage (who are at least 18 years of age as of January 2020) are encouraged to participate and vote in the 2019 Estonian Central Council elections.

EKN represents and advocates on behalf of the approximately 40,000 Canadians of Estonian heritage in Canada. Data collected here will not be shared with ANY third party and will only be used by the Estonian Central Council in Canada to communicate about elections and from time to time, about important issues affecting Canadians of Estonian heritage.

There are 3 ways to vote: We are strongly encouraging online voting. In order to vote on­ line, you need to register your email. The same email cannot be used by more than one individual. http://election.estoniancouncil.ca You can vote in person at designated voting stations (locations, dates and times to be posted).

If you are not able to vote online or in person, please contact Matti Prima (416) 705-4215 and a voting ballot will be mailed to you.

Prime Minister Justin Trudeau with his recently appointed new cabinet after officially taking the oath of office at Rideau Hall.

Photo: ©2019 Ülle Baum

cally influential in the United States. In 1953, it was tasked with gathering and providing evidence to the US House Select Baltic Committee, better known as the Kersten Com­ mittee, for investigating Soviet crimes in the Baltic States.

Throughout the Cold War, EKN was instrumental in lead­ ing both international and national advocacy and aware­ ­ ness campaigns – most notably under the leadership of Laas Leivat – among partner organi­ zations and groups in the Central and Eastern European communities.

Among the most unique efforts, was a project under­ ­ taken in 1956-57 in which radio programs produced by Cana­ dian Estonians were delivered to Taiwan for broadcast to pro­ vide information from the free world for Estonians living in Siberia.

Estonian-Canadians should be proud that many former and current Members of Parliament, and Central and Eastern Com­ munity leaders continue to remark positively about Laas ­ Leivat’s work, leadership and extraordinary legacy, working on behalf of our community in Canada and around the world.

It was with the understand­ ing of the historical achieve­ ments of this storied organiza­ tion that we began our work four years ago, to honour that legacy, while at the same time, reeneerzing it with a new set of goals to meet the challenges of our times, and to renew the foundations upon which the or­ ganization is built.

Organizational Reforms One of our biggest challenges was understanding EKN’s legal governance structure and modernizing it, a process that ­ EKN is continuing to move ­towards under the leadership of Helgi Leesment, Mart Leppik and with the help of Sven Linkruus.

EKN also re-established regular, formal, monthly meet­ ­ ings of its National Executive and twice annual meetings of the National Council -organized with the help of Marta Kivik- as well as the digital publication of meeting agendas and minutes, prepared by Executive Vice President Kairi Heming­ way – which are available to all com­ munity members upon request.

Taavi Tamtik and Mart Leppik have led the digitization effort and the rebuilding of EKN’s web presence.

EKN’s national council has representation from each region of Canada, with Brigid Zurock and Helgi Leesment represent­ ing Western Canada, Marta Kivik covering the Maritimes and Paul Läänemets represent­ ing Ottawa and Central Canada.

Electoral reform has been a major challenge for EKN – where the costs associated with the previous 2015 election cost

nearly $30,000. To mitigate unreasonable costs, EKN has ­ been investigating alternative solutions including adopting an E-Voting strategy and in-person balloting in key Estonian centers across Canada, which ­ we hope will cut 90% of these previous costs.

Most importantly, EKN has subscribed to a philosophy of proactive organizational renewal by encouraging younger com­ munity members to participate in EKN debate and activity.

Included in this is an active succession strategy, whereby members of the Council are encouraged to take leadership ­ of advocacy campaigns and inside the council itself. In ­ January 2019, the EKN Executive was re-structured and introduce new roles such as VP, Communications and Outreach, VP, Youth and VP Community and Events, with the active par­ ticipation of Toomas Tammark and Juku Gold.

At its final National Council meeting on November 2nd 2019, EKN established a non­voting President Emeritus role on the National Executive, which will allow past presidents to mentor and encourage new leaders in efforts to support organizational renewal efforts. ­ By giving everyone the oppor­ tunity to lead, we provide EKN with new ideas and views that will constantly reinvigorate EKN’s activity, along with the support of historical knowledge and knowhow of former EKN leaders.

Domestic Canadian Advocacy Jõekääru Tax Exemption EKN adopted an incredibly ambitious four year advocacy agenda after the new Council was EKN’s two year effort to advocate for property tax exemption for the Jõekääru ­ Estonian Children’s Camp concluded in 2017, when the ­ Province of Ontario, York Region and Town of Georgina agreed to new boundaries for the camp, which made over 70 acres that include all camp buildings, tax exempt, saving the camp early $2 million over the next 20 years based on current trajectory of property ­ taxes. EKN will continue to advocate for tax exempt status ­ for the remaining vacant lands.

Magnitsky Legislation Canada unanimously adopted legislation in October 2017, that allows the Canadian govern­ ment to place sanctions on cor­ rupt Russian and other interna­ tional human rights abusers.

EKN actively supported the ­legislation over the past decade and was instrumental in its historic passage into law in ­ Canada.

Education and Historical Awareness EKN has been a lead partner in the effort to promote histori­

Marcus Kolga, the president of the Estonian Central Council in Canada for the past four years, has stated that he will not be a candidate in the upcoming general EKN elections but will remain active in the organization’s pursuits as President Emeritus.

cal awareness of the history of the Baltic States and the contri­ butions of the Estonian commu­ nity in helping build the Canada we live in today. Nick Kazakoff is leading a team to update Ontario’s education curriculum and to update text books.

EKN has regularly organized commemorations of important historical events in partnership with VEMU and with the help of Piret Noorhani, including the June deportations at Toronto’s City Hall; March Deportations with award winning author Sofi Oksanen. EKN led the organiz­ ing of the EV100 event at Nathan Phillips Square with EKN national executive mem­ ber Anne-Liis Keelmann.

EKN has organized interna­ tionally significant events to ­reinforce our history, including a recent event to commemorate the 80th anniversary of the signing of the Molotov Ribben­ trop Pact, where former Chess Grandmaster and Russian Op­ position leader, Garry Kasparov, was the keynote speaker, and where Minister Freeland, for­ mer Ontario Premier, Bob Rae, former Minister of Citizenship and Immigration, Chris Alex­ ander and Estonian Parliamen­ tary Foregin Affairs Committee Chairman, Enn Eesmaa spoke.

Government and Community Outreach EKN engaged in an intensive ongoing outreach campaign with federal, provincial and ­municipal political leaders with our Baltic Federation and Central and Eastern European Council colleagues. EKN as been a key partner in organizing meetings for pro-democracy and human rights activists from the Central and Eastern Euro­ pean region as well as Russia.

EKN organized meetings with former Parliamentary Secretary for the Minister of Defence, MP John Mckay, and met with Minister of Defence Harjit Sajjan, regarding Cana­ da’s contribution to NATO’s operation reassurance in the ­ Baltic States, which the Cana­ dian government has thankfully committed to and is leading in Latvia.

The Government of Canada has recognized EKN as a leader among the CEE communities and has been thanked publicly by the Minister of Foreign Affairs for its efforts.

EKN currently holds the Presidency of the highly in­ (Continued on page 15)

Nr. 47

The Estonian…

(Continued from page 14)

fluential, Central and Eastern European Council in Canada, which represents the interests of 4 million Canadians of CEE heritage.

New, regular meetings and communications with the em­ bassies of the Central and Eastern European communities has also helped with the effec­ tiveness of our community ­advocacy programs.

Support for Russian Human Rights Activists EKN has organized several events to support Russian ­human rights and pro-democra­ cy activists, such as Vladimir Kara-Murza, Garry Kasparov, Zhanna Nemtsova and Mikhail Kasyanov – and maintained strong relationships with them.

These have included appearan­ ces at the Parliamentary Stand­ ing Committee on Foregin Affair and Public Safety as well as a screening of Vladimir Kara-Murza’s film, “Nemtsov”.

In March 2019, EKN led the CEEC initiative to have a street in a Toronto city park, named in honour of Boris Nemtsov, which was rejected by the Parks Department after suspected interference by the Russian ­ ­embassy and consulate. EKN is working to have this decision overturned and calls on all ­community members to contact the Mayor’s office to ask him to do so.

Global Estonian and Estonian Government Advocacy 2019 Election Town Hall EKN took leadership in February, by organizing a Global Estonian Election Town Hall that was live streamed on the ERR and Postimees web­ sites and which had nearly 10,000 viewers from around the world and was among the most effective channels for communi­ cating our community issues to Estonian policy makers, that has ever been organized.

Global Estonian EKN adopted a resolution in the Fall of 2017 calling on the government of Estonia to adopt measures to help improve com­ munication and understanding between global Estonian com­ munities and the government of Estonian.

First, was a proposal to add at least one seat in Parliament, for a representative to be elected

by Estonians living outside of Estonia and who would repre­ sent them in Parliament and perhaps the Government. This has not been adopted by the Estonian government, but EKN is continuing to discuss this with members of government and opposition parties, who have expressed interest in fur­ ther considering this proposal.

The second proposal adopted

by EKN was to create a ­standing parliamentary commit­ tee for diaspora affairs, roughly modelled on the Canadian par­ liamentary committee model, with the addition of representa­

EESTI ELU reedel, 22. novembril 2019 — Friday, November 22, 2019

tives from the largest elected, diaspora groups, such as EKN. Former Culture Minister Indrek Saar, was an early sup­ porter of the EKN’s Global Estonian proposal, as were high ranking civil servants, Piret Hartman, Irene Käosaar and Anny-Ly Reimaa. Opposition members, Eerik Niiles Kross, Kaja Kallas, Marko Mihkelson, Keit Pentus-Rosimannus and Kristen Michal were also early supporters.

In Spring 2018, Justice Minister Urmas Reinsalu, be­ came an active supporter of the Global Estonian movement, and expressed his public support at a UEKN meeting in Tallinn.

The proposal to create a govern­ment committee was later supported by Prime Minister Ratas, and adopted by his cabi­ net that summer. Funding for the committee and movement was championed by Urmas Reinsalu and Isamaa.

At no time in history has there ever been closer coopera­ tion between the Estonian government and our global ­ Estonian communities as there is today with the Estonian Government Committee for Global Estonain Cooperation, which met for the first time in September 2019. This has been achieved thanks to EKN’s close and complex cooperation with our Swedish, Latvian, Aust­ralian and UK communities and Estonian political groups and civil servants.

It should be noted, that un­ fortunately there has been some resistance to these initiatives within UEKN, from its former and current chairperson, includ­ ing what appears to be an effort to advocate for the removal of funding for the Global Estonian NGO, in October 2019.

UEKN – World Estonian Council One of the challenges EKN faced was the renewal of the World Estonian Council. The Council includes representatives from Canada, Sweden, USA, Australia, UK, Latvia, Ger­ many, Czech, Lithuania, Ukraine and Russia.

In the four meetings EKN participated in, the majority of discussion focused on the pre­ vious year’s meeting minutes, accounting and debate about a book.

EKN failed to trigger any significant reform that would have reinvigorated activity or triggered discussion about policy that would benefit the ­ global Estonian communities.

Despite this, EKN through UKEN has developed strong, collegial working relationships with EKN’s Swedish, UK, Australian, Latvian and German counterparts, which we hope will develop later into greater action. Canadian UEKN dele­ gate, Tõnu Altosaar’s extensive business and political network in Estonia were a great benefit to EKN’s advocacy work in Tallinn.

EKN was responsible for the organizing of the Global Esto­ nian Congress at ESTO2019, which was organized primarily

by Reet Marten Sehr and Sweden’s Leelo Pukk. The well attended event was organized to inspire discussion about the pressing issues faced by our global diaspora communities.

The President of Estonia, Kersti Kaljulaid, Foreign Minister Urmas Reinsalu, Global Esto­ nian Minister Riina Solman and Reform Party MP, Keit PentusRosimannus all spoke. Former US Ambassador Jim Melville, Reform Party MP Eerik Niiles Kross, Historian Imbi Paju, Senior advisor to EU President Donald Tusk, Riina Kionka, EKN honorary member, Juku Gold and Estonian Institute of Historical Memory representa­ tive, Sergei Metlev, participated in the panel discussions.

A New Beginning The initiatives listed here are only a select list of EKN’s achievements over the past four years.

With a new election, we hope that EKN is injected with new ideas and perspectives in order to continue the work that has been done for decades and certainly over the past four years.

Current EKN President Marcus Kolga, will not seek re-election, in order to give others the opportunity to lead ­ EKN and our community. Both Marcus and EKN strongly be­ lieve that the active renewal of our organizations is critical to both their survival and their ability to generate new, creative ideas that we can all benefit from. Marcus will continue to serve our community in other

15

volunteer capacities and on EKN as President emeritus and will continue to serve as our community’s representative on the Central and Eastern Euro­ pean Council for the next year.

EKN thanks all EstonianCanadians who have honoured us with their trust and who gave us the opportunity to represent

their interests in Ottawa, Tallinn and beyond.

Estonian American Fund (EAF) November 2019

member of the Executive Board in the Estonian Health In­ ­ surance Fund.

EAF announces changes to its board of directors The Board has two new members: ELIKO PEDASTSAAR Eliko is a senior economist at the International Monetary Fund (IMF). Before joining IMF, she worked as deputy bud­ get director in the Estonian Ministry of Finance and as a

Latitude44…

(Continued from page 13)

This success story will conti­ nue: stay tuned “For a first-time conference here in Canada, I think we did exceptionally well – so much so that participants told us in no uncertain terms that they would like to have this partnership continue. Our team will be looking at just how to build on this momentum, and who the

Please consider running as a candidate for this amazing com­ munity organization, EKN and don’t forget to register to vote.

Elagu Eesti Vabariik!

Elagu Eesti Kogukond Kana­ das!

ANTI KÜÜNAL Anti owns a remodeling and renovations company. He orga­ nizes and directs the workflow in his company. Anti went to university in Tartu, Estonia. In 1991, he relocated to the State of Virginia.

Restructuring of the Board President/CEO: Christian Ein­berg Treasurer: Eliko Pedastsaar Chairman of the Board: Ago Ambre

players should be to take on this important work.”

• Piret Noorhani, Chief Archivist, Estonian Studies Centre, primary event organizer For more information on Latitude44 and Estonian Music Week, please go to: https://www.latitude44to.ca/ h t t p s : / / w w w. e s t o n i a n m u ­ sicweek.ca/ Twitter: @latitude44TO Facebook/LinkedIn/Instagram: Latitude44Toronto

16

EESTI ELU reedel, 22. novembril 2019 — Friday, November 22, 2019

Donor Profile: Anne-Mai Kaunismaa Kalevipoja Laud The strength and support of the Estonian community has always been a strong touchpoint for Anne-Mai Kaunismaa and her family.

Now, Anne-Mai is taking her turn at helping build a bright future with a $100,000 donation to the International Estonian Centre (IEC).

“This gift is from my family in ­memory of my husband Sulev Valdur, who passed away on December 20 of last year, four days before our 59th wedding anniversary,” she said. “He would be pleased and proud to support the future in this very meaningful way.”

Anne-Mai, who lives in Burlington, Ontario has three daughters: Liisa lives in New Jersey with her husband Dan and daughters Kariina and Kaila; Riina and Toivo live in Victoria Harbour near Midland, Ontario have two sons KarlLembit and Eerik and Tiina and Jamie live in Burlington and have a daughter, Victoria and a son Wesley. Tiina’s daughter Ingrid passed away several years ago.

Estonian traditions weave in to the Kaunismaa family through the genera­ tions. Wesley and his new wife Meg, who live in Boston, learned to dance “Tuljak”, a traditional Estonian folk dance, at their recent wedding in Cape Cod. Fascinated by his Estonian roots, Wesley was also a counsellor at the Estonian summer camp.

EMW2019…

(Continued from page 12)

I’m sure will be taking the jazz world by storm very soon.

Bringing in a bit of Christmas cheer was a visit by Old Saint Nick himself, who had plenty of prizes and gifts to give out to attendees. As post-dinner enter­ tainment, famed Estonian singer­-songwriter Vaiko Eplik took over DJ duties and spun records that many were familiar with, featuring local musicians from our own community such as Peeter Kopvillem and the Lindau Sisters while mixing in others from Estonian communi­ ties in Sweden, Australia, and Germany just to name a few.

Vaiko’s music choice was mainly comprised of the artists that he complied for his 3 CD collec­ tion of music from Estonian diaspora communities from ­ around the world.

Night two of the festival took place at the Artscape Sandbox on November 15th, a new dis­ covery for many but a great and contemporary venue for show­ casing musical talent of all kinds. The night was supported by festival sponsor the Estonian Foundation of Canada. The fes­ tival’s artistic director Toomas Treumuth had a few welcoming words for the attendees of the concert. The host for the night was none other than Jaymz Bee of Jazz FM and Jazz Safari fame. His charisma and humou­ rous quirkiness were a perfect match for the evening. Stepping up on stage first was Mari Sild, an Estonian who lives and deals with music as a hobby in

“My grandchildren are very in­ terested in their Estonian roots, which I think is very positive.”

This patriotism is also a strong ­tradition for the family.

“It was ingrained in us at a very early age to support the Estonian ­community no matter what.”

She remembers as well how her mother-in-law Marta, who lived to age 98, would regularly join demonstrations to support Estonian independence.

“The Estonian House was our ­second home for many years,” recounts Anne-Mai. “Our daughters went to Estonian school and guides, and be­ came guide and cub-scout leaders.

Both my husband and I served on the board of the Toronto Estonian House on separate terms and were deeply ­involved in many activities.”

Anne-Mai has direct experience with the reality of the current Estonian House on Broadview Avenue. She was the auditor for the board for several years, and witnessed how use of the house has declined and its condition deteriorated.

“The community is not using it any more, as they used to, they are going to other places to hold events, and it is simply not sustainable,” she said.

“That’s why this new centre is so e­xcit­ ing. It will inject a feeling of enthu­ siasm and support in the community. I am very much looking forward to using it, meeting my friends there and going to what I’m sure will be many interest­ ing events.”

Daughters (from left) Liisa, Riina and Tiina with parents Anne-Mai and Sulev Kaunismaa.

She believes the downtown loca­ tion of the IEC is a plus.

“It is easier for me to get to than the Estonian House on Broadview. I just hop on the Go Train from Burlington, and then catch the subway from Union Station to the Spadina station. This is really convenient for ­ people who live in the city, and outside of the city as I do,” she explains.

She also says that having one cen­ tral location will help bring and keep the Estonian community together. (The IEC will be located adjacent to Tartu College, a vibrant hub for Estonian events.)

Anne-Mai and Sulev Valdur were innovative businesspeople. They start­

ed a business called Kaval (which means “clever” in Estonian) – and it was exactly that. The couple developed a product that uses radio frequencies to enable communications in subway tunnels, and subsequently counted the Toronto Transit Commission and the transit authorities in Los Angeles and Turkey among their customers.

For Anne-Mai, the IEC represents the full circle of Estonian activities in which she’s been involved since a very young age. This included trips to Estonia every five years to celebrate her husband’s birthday, and the family visited there for the 2014 song festival to mark his 80th milestone. This past summer it was Estonia’s 100th anniver­

Montreal. With her flamboyant costume and own definite brand of soul and pop, she caught the attention of all in the room and started off the night with a ­righteous spark.

For those that know of Estonian jazz and soul singer Hedvig Hanson, Mari’s vocals were reminiscent of her in terms of timbre and tone. Her music had various apparent in­ fluences, from Latin and Afri­ can rhythms to rap and funk and was presented in English, Estonian, and French. Next up was a homegrown star from our own community, Kaili Kinnon along with her band. Seeing Kaili a few times, I was amazed to find that already during the first song, her talent and music had blossomed into something even more than before. Talking to Kaili, we discussed what exactly to call her music and ­ both settled on some variant of soul pop. Her voice has an Adele-like power with an added dose of sultriness and soul.

Kaili’s music has elements of several genres; soul, pop, funk and RnB. There is an infectious groove in her songs that makes it absolutely impossible not to bop along with. As an added bonus, she had no problems getting the audience to sing along with several of her tunes.

As a final performer for the night, the eclectic neo-folk duo Puuluup from Estonia put on a humorous and fun-filled show that caught several by pleasant surprise. They had a delightful and witty sense of humour while also teaching people about the instruments they were using, namely the hiiu kannel or

t­alharpa. Mixing looping tech­ nology into their songs created another merging of technology and music for a delightful musi­ cal experience. Later on in the set, local talent Eric Soostar and members of the Tiki Collective, Great Bob Scott and Ernie Toller, joined the band on stage for an even more heightened experience.

Night number three of the festival came to a fantastic head with the electronic music ­wizard NOËP from Estonia bringing people of all ages to a dancing craze at The Hideout on Saturday night. Partnering with Indie Music Week helped bring and introduce the amazing musician to people outside of ­ the Estonian community. This night was a chance for the younger generations of our community to get together and experience contemporary Esto­ nian pop music at its finest.

NOËP created an otherwordly electronic soundscape that it was impossible not to get lost in, with his own brilliant vocals adding a whole ohter dimension to the experience. At times it felt as if there was no barrier between the audience and ­performer, that they had merged into one. The artist created his own little world within the space of the club. The evening was supported by festival spon­ sor the Estonian Credit Union.

On Sunday, the festival had (too quickly) made it to its final night at one of our community’s homes Tartu College, but what a fitting end for EMW it was.

Around the hall were 26 of artist Laani Heinar’s stunning ­ prints of musicians and themes

relating to this year’s festival which were also available for purchase. Piret Noorhani, festi­ val director, once again stepped up to the microphone to offer closing remarks and a thank you to sponsors and volunteers for their involvement in the ­festival.

The musical portion started off with another of our local Estonian talents Tiina Kiik per­ forming a piece on the accor­ dion by Estonian-Canadian composer Udo Kasemets writ­ ten specifically for her, titled “Satan’s Swing (Kuradi Kiik).”

The song was based on an opti­ cal illusion which became ­apparent once hearing the piece.

The shape of the melody did indeed resemble a swing and ­ the “hellish” part mentioned in the title came out in the stra­ tegically placed dissonance throughout the piece. It turned out to be very meditative and mentally stimulating, taking the listener on a journey that the composer intended. Closing out the festival was esteemed Esto­ nian singer-songwriter Vaiko Eplik who has released over twenty albums to date in the span of his career. Vaiko’s ability to tell stories through his music is just amazing. With interesting and captivating chord progres­ sions, he builds and resolves tension in a great way. His ­immese talent as a vocalist and guitarist is very apparent when listening to his music. With ­little bits of charm and humour interspersed between the pieces, Vaiko created a cozy atmo­ sphere and fantastic ending to the festival.

It was apparent as to just

Nr. 47

sary and the 2019 song festival, and the Kaunismaa family traveled to Estonia to lay some of Sulev Valdur’s ashes next to his sister Endla’s resting place. Endla died in 1944 and is in­ terred at Metsakalmistu, a cemetery in Tallinn.

“All six grandchildren were there,” she said. “My husband wanted very much to keep the Estonian spirit alive in Canada. We have done well, we are very fortunate to be here and I know he would be highly supportive of the fact that we are able to give back this way.”

Get involved and help support our future The International Estonian Centre’s capital campaign donor categories are Kalevipoja Laud for gifts over $100,000 (including naming rights for specific areas), Viru Vanemad for gifts over $10,000, and Kungla Rahvas for gifts up to $10,000. The Kungla Rahvas campaign will launch in early 2020.

To make a donation, please contact Urve Tamberg at donations@estoniancentre.ca. Donations may be made as a family gift, or in honour of an individual or family. All Canadian and U.S. donations will be issued a tax receipt.

Keep in touch and find out what’s happening!

• Check out our website – it is updat­ ed regularly with all the latest news and information: www.estoniancentre. ca • Please sign up for our email news­ letter on our website and get the latest news right to your inbox.

• Follow us on Facebook, too: @ EestiKeskus

how the festival has grown and prospered within a year and it will only continue to grow and prosper. The Estonian Music Week team would like to thank all of its sponsors, including VEMU, the Estonian Foun­ dation of Canada and the Esto­ nian Credit Union, Eesti Kul­tuu­ riministeerium, Integrat­siooni Sihtasutus, Heinsoo Insurance, Toomas Koger, Vaike Külvet, Anita Genua ja Trina McRae for their support of the festival.

A very big thank you also goes to all of the team members without who this would not be possible and the volunteers who helped along with keeping things running smoothly. I think it’s safe to say that everyone is anxiously awaiting the next Estonian Music Week!

Quotes My esteem in this country has gone up substantially. It is very nice now that when people wave at me, they use all their fingers.

Jimmy Carter (US president 1977 to 1981) The first time I see a jogger smiling, I’ll consider it.

Joan Rivers

The four most beautiful words in our common language: I told you so.

Gore Vidal I’m addicted to placebos.

Steven Wright It is impossible for a man to learn what he thinks he already knows.

Epictetus Only your real friends will tell you when your face is dirty.

Sicilian Proverb

Nr. 47

EESTI ELU reedel, 22. novembril 2019 — Friday, November 22, 2019

17

Toronto gaidid-skaudid põlisrahval abiks Laupäeval, 2. novembril 2019 sõitsid üheksa eesti gaidi ja skauti Bruce Peninsula’sse, et aidata Neyaashiinigmiingi re­ servaadil maju ehitada.

Ehitusprojekti viib läbi heategev organisatsioon Habitat for Humanity koostöös põlisrahva reservaadiga ja on esimene selline koostööprojekt On­­ tarios. Üldiselt on praegu Kanadas majutuskriis, mille tõttu tavaini­ mesel on raske taskukohast majutust leida, kuid see mõju­ ­ tab tugevamalt pärismaalasi ja nende peresid. Kitsad elutingi­ mused, lagunevad majad ning kõrged majade hinnad on vaid mõned raskused, millega peavad mitmed pärismaalaste pered ­elama, eriti need, kelle elukoht

traditsioonilistel maadel või reservaatides. 2016. aastal elas ­ viiendik pärismaalaste peresid elamutes, mis vajasid hädasti ­ remonti.

Habitat for Humanity on Kanada mittetulundusühing, mis töötab igas provintsis ja terri­ tooriumil, et majasid ehitada abivajavatele peredele. Nende sihtmärk 2020. aastaks on, et enam kui 300 pärismaalas-pere­ ga koostöös neile maju ehitada ning et igal aastal võimaldada 200 noorele pärismaalasest naisele koolitust saada.

Koht, kus eesti gaidid ja skaudid abistamas käisid, kan­ nab nime ,,Chippewas of Nawash Unceded First Nation, Neyaashiinigmiing Reserve“.

Koostööprojekt on Habitat Grey

Bruce ja Chippewas of Nawash Unceded First Nation’i vahel.

Reservaadi alale ehitatakse 19 maja, kuhu läheb elama päris mitu last koos oma peredega.

Neli maja on juba valmis ehi­ tatud ja neis elavad pered juba sees. Ühes majas elab väga sõbralik kass, kes käib iga päev töölistele meelelahutust pakku­ mas.

Gaidid ja skaudid paigal­ dasid põrandaid ja seintesse aurutõkkeid kolmes erinevas ­ majas, õppides samal ajal ­kasutama mitut erinevat elektri­ saagi ning muid tööriistu. Eks meie oma Kotkajärve ehitus­ töödelt saadud oskused aitasid meie vabatahtlikel oma parimat anda sellele projektile ning pro­ jekt andis meile juurde oskusi, mida saab endaga tagasi tuua.

Kuigi ehituspäev oli vihmane ja tuuline, oli see siiski huvitav, õpetlik ja silmi-avav. Õhtu­ poolikul käis meil külas kohalik hõimu-vanem, kes rääkis oma rahva ajaloost ning mängis trummi ja laulis traditsioonilist laulu. Tema ettekanne ja selgi­ tus meenutas väga meie oma traditsioonilisi hiisi, mis on samuti maa ja loodusega seotud.

Kõik gaidid ja skaudid, kes sellel vabatahtlikul tööpäeval osalesid, ootavad meeleldi uut võimalust tagasi minna ja uuesti kaasa aidata. Loodame, et järg­ misel korral saab rohkem gaideskaute osaleda. Suur aitäh Eric Tiislerile organiseerimise eest ning kõikidele eesti gaididele ja skautidele, kes andsid oma aega sellele väga väärtuslikule pro­ TALVI PARMING jektile.

Uus münt rahvusülikooli juubeli auks Sel nädalal esitleti Tartu Ülikooli muuseumis rahvus­ ülikooli 100. aastapäevale pü­­ hendatud kaheeurost mälestusmünti ja postmarki.

Eesti Vabariigi alguspäevil eestikeelsena avatud Tartu Ülikool pani aluse eestikeelsele kõrgharidusele, kasvatas hoog­ salt eestlastest haritlaskonda ja on andnud mõõtmatu panuse Eesti riigi, ühiskonna ja kultuuri arengusse. Tänavu möödub sel­ lest olulisest sündmusest 100 aastat. Eesti Pank on sel puhul lasknud vermida miljon eriku­ jundusega kaheeurost käibe­ münti, millest 17 500 münti on kõrgema ehk BU-kvaliteediga (ingl. k. brilliant uncirculated) ja müüakse mündikaardil.

See on Eesti Panga ajaloos

Eestlaste grupp ehitustöödel.

Fotod: Talvi Parming

Tartu Ülikoolile pühendatud kaheeurone.

Foto: Eesti Pank

Koguduse õpetaja Mart Salumäe ja koguduse naisringi esinaine Lehta Greenbaum.

Toronto Peetri koguduse naisringil valmis uus kokaraamat Toronto Peetri koguduse naisring tähistas 6. novembril pidulikult järjekordset saavutust – valminud oli naisringi koostatud reseptidekogu. Pal­ judes Toronto eestlaste peredes on veel olemas helesiniste kaantega 1972. a välja antud retseptikogu, samuti selle raamatu teine osa või naisringi ingliskeelse sektori koostatud retseptiraamat. Samas on aega mööda läinud ja paljude ­pe­rede nooremad liikmed, kes nüüd sooviksid eestipäraseid roogi, vähemalt pidupäevalauale, valmistada, on pisut mures, sest pole vanaemade retsepte õigel ajal üles mär­ kinud.

Seda muret leevendab nüüd valmis saanud lemmikretseptide

kogu, kus nii traditsioonilisi Eesti toite – erinevad salatid, sült, skumbria, kringel jm ning samuti uuemaid retsepte, nt. lillkapsapirukas või kihiline mango-magustoit. Lisaks häid näpunäiteid toitude maitsesta­ miseks jm. Koguduse õpetaja praost Mart Salumäe soovitusel lisati kogumikku ka vaimutoitu, nii leiab raamatust ka eestikeel­ seid söögipalveid.

Ingliskeelset (379 lk) spiraal­ köites retseptiraamatut saab ­tel­lida Peetri koguduse naisringi esinaiselt Lehta Greenbaumilt, 416-491-5627 või Tiiu Roiserilt 905-479-1565 (tiiu-roiser@­ rogers.com). Esimene trükk on peaaegu läbi müüdud, küllal­ dase huvi korral kaalutakse kor­ dustrükki.

juba kolmas Tartu Ülikoolile pühendatud münt. 1932. a andis Eesti Pank välja esimese Tartu Ülikooli mündi. ,,Kahekroonine oli mõeldud käiberahaks, kuid sai rahva seas nii armastatuks, et seda hoiti kasutamise asemel hoopis mälestuseks,“ ütles Eesti Panga president Madis Müller mälestusmündi esitlusel. ,,Ülikooli peahoone kujutis

on vermitud ka 2002. a emitee­ ritud kümnekroonisele meene­ mündile, millega 17 aastat ta­ gasi tähistati nii Tartu Ülikooli asutamise kui ka taasavamise aastapäeva,“ märkis Müller.

Lisaks tõi Omniva müüki rahvusülikoolile pühendatud postmargi. Nii mälestusmündi kui postmargi kujundas Indrek Ilves. (ERR/EE)

Ehatares külas….

Eelmise nädala teises pooles oli Torontos külas hulgaliselt muusikuid Eestist – toimus ju juba teist korda Estonian Music Week (EMW). Festivali raames tegi oma Hiina ja Saksamaa reiside/esinemiste vahel Torontos peatuse Eestis mitut moodi tunnustatud kahemehebänd Puuluup – Ramo Teder ja Marko Veisson. Populaarne duo andis siinmail koguni neli kontserti, ühe neist Hamiltonis Cotton Factorys (vt ka lk. 8).Viimane esinemine toimus esmaspäeva, 18. novembri pärastlõunal eestlaste ea­ ka­tekodus Ehatare. Laulude vahele rääkisid mehed oma pillidest – hiiu kanneldest (talharpadest) ning tutvustasid lähemalt oma laulude (saamis)lugusid. Publik elas humoorikale esinemisele elavalt kaasa. Pildil Puuluup koos Ehatare huvijuhi Janne Laanemaaga.

(EE)

18

EESTI ELU reedel, 22. novembril 2019 — Friday, November 22, 2019

Nr. 47

Lahkus minu õepoeg

LAHKUS MEIE KALLIS VEND JA ONU

Koit Lodu

Koit Lodu sündinud 14. veebruaril 1940 Valklas surnud 17. novembril 2019 Ottawas

Mälestavad onu FELIX Ameerikas SUGULASED Eestis

Mälestused ei iial kao

Puhka rahus!

HELJA ja ELOF KENNETH AILI ja TÕNU RUTH, ANDRUS, KATRIINA DAVID ja JEANETTE JESSICA, MELISSA

Vänta, vänta Aasta oli 1979. Neli aasta­ kümmet on möödunud sellest ajast, kui prantslasest jalg­ rattur Bernard Hinault oli tähelepanu objektiks, domineerides Tour de France’i nii nagu mõne elu ajal pole kuna­ gi nähtud. Hinault on aegade ehk parim jalgrattur – ainus, kes enam kui ühel korral võitnud jalgratturite kolm täht­ samat pikka maraton-tuuri, maailmameistrivõistluste tasemel. Teised kaks on itaallaste Giro d’Italia ja hispaanlaste Vuelta a España. Tour de France’i võitis ta koguni viis korda, jagades kahe teise kuulsusega seda kui rekordsaavutust. (Vaid Eddy Merckx, rekordihoidja 11 Grand Touri võiduga, kel oli kõrges eas hiljuti jalgrattaõnnetus, ja ­ Jacques Anquetil, suutsid ka saavutada viis võitu.)

Teisisõnu, eeskujuks kahele noormehele, kellest üks on täna edukas arhitekt Tallinnas ja teine vahetevahel paberimäärija.

Head sõbrad otsustasid ette võtta jalgrattamatka Québeci ­ linnast, kus viimane oli suvisel prantsuse keele kursusel, To­ron­ tosse. Oldi vanuses, kus ei heidutanud mingi pikaajalisem jõuproov. Huvitav, et just noo­ red inimesed ei karda selliseid

EHA-LEA ja RAUL SARAH, JARED HELGA THOMAS, ANITA, DANIEL

väljakutseid, mis tihti vajavad vaimset jõudu enam kui füüsi­ list. Tuleb ju roidunud lihaseid sundida, hapnikku sisse ahmida, kindlaks teha, et jõuab kas finišisse, kui on võistlus või antud olukorras – telgitamis-, ­ ööbimispaigani.

Noormehed, nagu selles vanuses ikka, suhtlesid hüüdni­ medega. Mumps, too arhitekt, retke planeerija, vastutav niisiis ka iga võimaliku apsu eest.

Muhv see-eest, harjunud olema käsutäitja, läks rõõmsameelselt kaasa. Montréali jõudes käituti vanusekohaselt. Peatuti tuttava juures ööseks, mindi linna peale kohalikku kultuuri nautima. Mis muidugi nõudis tollal ainult la belle province’is saadaval kvardi­ seid õllepudeleid ja öö­ klubis québécois muusika nauti­ mist.

Otsuseks oli Ontarios liikuda maantee nr 2 pidi, ajaloolist in­ digeenide rada jälgides. See oli tee Montréali enne 401 magis­ traali ehitamist, Paraku vaid ­kaherajaline, mitmes kohas pol­ nud teeperved eriti laiad. Ning suured veokid tõukasid möö­du­ des tuult just sinna, andis vahel teha, et sadulasse jääda. Kuid õnneks olid ratta sadulakotid, (ing. panniers ja en français, on dit les sacoches) nagu Muhv rõhutas oma uue keeletarkusega eputades, piisavalt rasked, et iil ei viinud kraavi. Muidugi olid

Mälestame kurbuses

Maie Ilves’t rasked, kuna telk, magamiskott, rõivad ja toidud kõik sees.

Ju lisas see pingutustele. Aga jällegi, noorele inimesele nuu­ sata. Nimetatud maantee on St. Lawrence’i kallaste lähedal, sai tihti näha võimsat jõge ja seal liikuvaid kaubalaevu. Kahjuks, mida rohkem läände tõusis maantee, mitte märgatavalt, aga kallak oli siiski olemas, tuli ­kilomeetreid nii võidelda kõrge­ mas käigus, sääremarjad lausa surisesid.

Kavas oli peatus Brock­ ville’is, kus Mumps tundis Pügide perekonda. Taas öömaja, ja võimalus kaunis tuhande saare arhipelaagis ujumas käia.

Jälle nooruse uljus mängus – karata kõrgetelt kaljudelt vette pärast kaubalaeva möödumist, et lainetusest osa saada. Tagant­ järgi saab mõtelda, mis oleks saanud, kui laine oleks viruta­ nud tagasi kivide vastu. Ent mõnd lolli Jumal kaitseb, täna­ seni.

Tagasi sadulasse. Ning nüüd hakkas kolpa jõudma, et ehk sai võimeid ülehinnatud. Naljaks kujunes see, kuidas vajadusel üksteise taga sõites sai kohti va­ hetatud. Esimene vähendas tei­ sele näkku tulevat tuult. Mumps kui suurem ja tugevam, palju parema jalgrattaga, oli tavaliselt selles rollis. Ja Muhv pidi asuma nüüd rootsi keelt tarvitama, hüüdes tihti ,,vänta, vänta“! Mis

EstDocs külas lasteaias ja täienduskoolil

Kaastundes RIIVOLE, KATRIINALE ja EERIKULE

Sa tulid nagu päikene ja paistsid südame, ja kadusid kui päikene öö musta hõlmasse.

JAAN ja HELLE MATI ja TIIU PRIIT ja DONNA TOM ja MARUTA TÕNU ja ANNE

J. Liiv

Armas

Maie Ilves n. NIIHOLM Sinu särav positiivne vaim ei kustu.

Mälestab leinas ANDRES RAUDSEPP

tähendab ,,oota“, mitte et ,,sõt­ ku kiiremini“.

Kuid nagu iga ilusa elamuse­ ga, pidi lõpp jõudma. Enneaeg­ selt, sihtkohta uhkelt jõudmata.

Nimelt sai mõnuga aega rai­ satud nii Montréalis kui Brockville’is ja ajaliselt oldi graafikust maha jäädud. Eks mõnel päeval väsimuse tõttu ei suudetud saavutada soovitud ning loodetud kilometraaži.

Süüdi oli mitmeti vastutuul.

Mõlemal noormehel oli ka­ vas Metsaülikooli minna, ning poleks jõudnud, kui Ontario pealinna oleks jalgrattaga saa­ bunud. Teatud kahetsusega lan­ getati otsus Kingstonis rongile astuda, et saaks koju jõudes vähemalt pesu pesta, pakkida ja teha muid vajalikke etteval­ mistusi. See seiklus pole unu­ nenud, pole vaja kahetseda, et ei läinud nii, nagu soovisime.

Pragmaatiliselt tagantjärgi on ju

Itaalias leidsid metssead üles kokaiinipeidiku

EstDocs käis laupäeval, 16. novembril külas lasteaial Toronto Eesti Majas. Näitasime Greta filmi, mida EstDocsi lühifilmide konkursile esitati (,,Greta laulu kett ümber maailma“) ja ka nukufilme ,,Mirjami lood“. Täienduskooli pere sai EstDocsist osa teisipäeva, 19. novembri kooliõhtul. Lisaks eelpool nimetatud Greta filmile näidati kooliperele EV100 raames valminud Anu Auna koguperefilmi ,,Eia jõulud Tondikakul“.

Foto: Maimu Mölder

Itaalias Toscana maakonnas tuhnisid metssead üles narkosmugeldajate peidiku, kuhu oli peidetud suur kogus ko­­ kaiini, mille hind võib ulatuda 20 000 euroni.

Politsei sai loost teada kuu­ lates pealt itaallasest ja kolmest albaanlasest koosneva narkojõu­ gu omavahelisi telefonikõnesid,

elu selline – sead sihid kõrge­ male, kui oled võimeline, aga nii sunnid ennast, endid ületa­ ma. Saavutus polnud midagi Hinaulti omadega võrreldes, aga kahe hea semu rattaretk ainult sidus sõprussidemeid, mis on tugevad tänaseni.

TÕNU NAELAPEA

vahendas Daily Telegraph.

Telefonivestlustes kirjeldasid kurjategijad, kuidas nad avasta­ sid metsas, et nende peidik on üles kaevatud ning peidetud kokaiin on metsa alla laiali ­ ­puistatud.

Narkosmugeldajad on kinni peetud ja neid ootab kohus.

Teadaolevalt müüsid nad ko­ kaiini Arezzo linna baarides ja ööklubides, aga ka Sienas ning Umbria maakonna linnas Peru­ gias. (ERR/EE)

Nr. 47

EESTI ELU reedel, 22. novembril 2019 — Friday, November 22, 2019

KIRIKUD TORONTO EESTI BAPTISTI KOGUDUS 883 Broadview Ave. Toronto M4K 2P9 Tel 416-465-0639 Pastor Jüri Puusaag Tel 416-750-1381, mobiil 647-822-4148 email: puusaag@rogers.com Kodulehekülg: www.tebk.ca Muusikajuht Marika Wilbiks Pianist Peter Kaups Organist Kaire Hartley Pühapäevastel jumalateenistustel sünkroontõlge inglise keelde

Pühapäeval, 24. novembril kell 11.00 LAHKUNUTE MÄ­ LES­ TUSPÜHA JUMALATEENIS­ TUS. K. Süld, J. Puusaag. Solist M. Wilbiks.

Pühapäeval, 24. novembril kell 15.00 LAHKUNUTE MÄLES­ TUSPÜHA JUMALATEE­NIS­ TUS EHATARES. K. Süld, J. Puusaag. Solist M. Wilbiks.

Pühapäeval, 1. detsembril kell 11.00 ESIMESE ADVENDI JUMALATEENISTUS. A. Lii­ van­di, J. Puusaag. Koor. Issanda surma mälestamine. Järgneb KO­ GUDUSE OSA­DUSTUND JÕU­ LULÕUNAGA. Pühapäeval, 8. detsembril kell 11.00 TEISE ADVENDI JUMA­ LATEENISTUS. E. Boutilier, J. Puusaag.

Kolmapäeval, 11. detsembril PIIBLITUNDI EHATARES EI TOIMU. Pühapäeval, 15. detsembril kell 11.00 KOLMANDA AD­ VENDI JUMALATEENISTUS. E. Paivel, J. Puusaag.

Pühapäeval, 22. detsembril kell 11.00 NELJANDA AD­VEN­ DI JUMALATEENISTUS. M. Wilbiks, J. Puusaag. Koor.

Pühapäeval, 22. detsembril kell 15.00 JÕULUTEENISTUS EHATARES. M. Wilbiks, J. Puu­ saag. Koor.

Teisipäeval, 24. detsembril kell 17.00 ERIKAVAGA JÕU­ LULAUPÄEVA JUMALA­TEE­ NISTUS. AASTAVAHETUSE PIKEM TÖÖKAVA MEIE KOGUDU­SE KODULEHEKÜLJEL: www. tebk.ca

Uus-Meremaa parlament kiitis heaks eutanaasia seadustamise Uus-Meremaa parlament kiitis heaks eelnõu eutanaasia sea­ dustamiseks. Selles küsimuses on järgmisel aastal kavas rahva­ hääletus.

Seadus võimaldaks surmavalt haigetel inimestel paluda medit­ siinilist abi suremiseks.

(ERR/EE)

EELK TORONTO PEETRI KOGUDUS 817 Mount Pleasant Road Toronto, ON M4P 2L1 Tel. 416-483-5847 e-post: stpeterstoronto@rogers.com Kodulehekülg: www.toronto.peetri.eelk.ee Praost Mart Salumäe, tel. 647-340-9271, mobiil 647-273-5858 epost: mart.salumae@eelk.ee Organist Marta Kivik Koguduse kantselei on avatud E 9.00-14.00, K 13.00-18.00, N 9.00-14.00. Muudel aegadel vastuvõtt eelneval kokkuleppel.

Pühapäeval, 24. novembril kell 11.30 SURNUTEMÄLES­TUS­ PÜHA JUMALA­TEE­NIS­TUS ARMULAUAGA. Laulab kogu­ duse vokaalansambel.

Pühapäeval, 1. detsembril kell 10.30 JUMALATEENISTUS koos Päästearmeega.

Pühapäeval, 8. detsembril kell 11.30 JUMALATEENISTUS, millele järgneb KOGUDUSE JÕULUPUU. Osavõtu palume registreerida koguduse kantseleis tel.: 416 483 5847 või eposti aadressil: stpeterstoronto@rogers. com Pühapäeval, 15. detsembril kell 11.30 JUMALATEENISTUS ARMULAUAGA. Pühapäeval, 22. detsembril kell 11.30 PALVUS kirikus ja naisringi toas filmi ,,Eia jõulud Tondikakul“ vaatamine.

Kell 15.00 PALVUS Soome kodus.

Teisipäeval, 24. detsembril kell 14.00 JÕULUÕHTU JU­ MALATEENISTUS. Laulab an­ sambel Helin.

Kolmapäeval, 25. detsembril kell 12.00 JÕULUPÜHA JU­ MALATEENISTUS ARMU­ LAUA­GA. Kell 15.00 JÕULUPÜHA pal­ vus Ehatares.

Teisipäeval, 31. detsembril kell 16.00 VANA-AASTA JU­ MALATEENISTUS ARMU­ LAUA­ GA, järgneb KOHVI­ LAUD naisringi toas.

EELTEATED: Uue aasta esimene jumalatee­ nistus on pühapäeval, 5. jaanuaril kell 11.30.

Naisringi kokkusaamised iga kuu esimesel kolmapäeval kell 12.00.

Arhiivitoimkonna kokku­ saamised esmaspäeviti kl 10.0014.00.

TORONTO VANA-ANDRESE KOGUDUS 25 Old York Mills Rd., North York, ON M2P 1B5 Õp. Kalle Kadakas Talituste küsimustes võib õpetajale helistada ööpäevaringselt: tel.: 416-778-6360, mob 416-727-2384 Epost: op.kadakas@gmail.com Kantselei tel.: 416-923-5172.

Juhatuse esinaine Riina Klaas, epost: riinaklaas@gmail.com Koorijuht Heli Tenno Pühapäeval, 24. novembril kl 1.30 pl. Kirikuaasta viimane pühapäev. SURNUTE MÄ­LES­­ TUSPÜHA JUMA­LA­TEE­NIS­ TUS ARMULAUAGA. Laupäeval, 30. novembril kl 1.30 pl ESIMESE ADVEN­ DIPÜHA KONTSERT PAL­ VU­ SEGA. Segakoor ,,Estonia“. Diri­ gent Ingrid Silm. Vana-Andrese koguduse segakoor. Dirigent Heli Tenno. Organist Juha Tikkanen.

Klaveril Asta Ballstadt.

KOGUDUSE JÕULULAUD eesti rahvus-jõuluroogade ja jõulu­lauludega.

Osavõtust palume eelnevalt teatada Heli Koptile, tel 416 752 7788.

Pühapäeval, 1. detsembril EESTIKEELSET JUMALA­ TEENISTUST Agricola kirikus ei toimu.

Pühapäeval, 1. detsembril kl 4 õhtupoolikul PALVUS Soome kodus.

Pühapäeval, 8. detsembril kl 11 h TEISE ADVENDIPÜHA JUMALATEENISTUS Ehatares.

Pühapäeval, 8. detsembril kl 1.30 pl TEISE ADVENDIPÜHA JUMALATEENISTUS. Pühapäeval, 15. detsembril kl 1.30 pl KOLMANDA AD­ VEN­ DIPÜHA JUMALATEENISTUS. Pühapäeval, 22. detsembril ees­tikeelset jumalateenistust Ag­ ricola kirikus EI TOIMU. Teisipäeval, 24. detsembril kl 12 keskpäeval JÕULUJUMA­ LATEENISTUS. Vana-Andrese koguduse segakoor Heli Tenno juhatusel. Solist.

Pühapäeval, 29. detsembril ees­­ti­keelset jumalateenistust Ag­ ricola kirikus EI TOIMU. Teisipäeval, 31. detsembril kl 1.30 pl VANA-AASTA JUMA­ LA­TEENISTUS. Pühapäeval, 5. jaanuaril 2020 eestikeelset jumalateenistust Ag­ ricola kirikus EI TOIMU. Pühapäeval, 12. jaanuaril 2020 kl 1.30 pl JUMALATEENISTUS.

Väike unevõimalus tööpäeva jooksul Uuringute kohaselt ei saa kaugeltki kõik kanadalased ars­ tide poolt soovitatud 7-8 tunnist ööund, mistõttu ollakse sageli väsinud näiteks ka tööpäeva keskel. Kanada kontorikultuuris pole aga levinud päeval maga­ mine, kuigi leidub inimesi, kes

seda ehk tööpäeva jooksul soo­ viksid.

Torontos avati esimene „une-stuudio“ nimega Nap It Up, kus kliendid saavad 10 dol­ lari eest 25 minutit segamatult magada, lisateenuste seas on ka tekk ja unemask. (Lüh. CTV)

Matusebüroo Aastakümnete kogemused eestlaste teenindamisel.

Oskuslik nõuanne ja mõõdukad hinnad.

Kim R. Hunter President and Owner

Wayne Hamilton Funeral Director

1403 Bayview Avenue, Toronto, Ontario M4G 3A8 south of Davisville Avenue 416-487-4523 • Fax 416-487-4395

19

Sündmuste kalender

ADVOKAADID

• Estonian Music Week lisakontserdid: - Reedel, 29. ja laup., 30 nov.

Kadri Voorand ja Laila Biali (reedel kl 8 õ Westdale Theatre, Hamilton ja laup. kl 8 õ Royal Cinema, Toronto).

• Laup., 23. nov. kl 1 pl Toronto Eesti Maleklubi MALETURNIIR Toronto Eesti Baptisti kirikus.

• Neljap., 5. dets. kl 12.30 pl LÕBUS PÄRASTLÕUNA ,,JÕU­ LUDE OOTEL“ Eesti Majas.

• Laup., 7. dets. kl 12-4 pl RAHVAJÕULUPUU Eesti Majas.

• Pühap., 8. dets. kl 2 pl TORONTO EESTI MEESKOORI JÕULUKONTSERT Eesti Majas.

• Reede–laup., 24.–25. jaan. 2020 kl 7 õ FUNNIEST! ESTONIAN COMEDY FESTIVAL Tartu College’is.

• Külastage Toronto Estonian Virtual Art Gallery’d aadressil www.tevag.ca.

OPTOMETRIST

Dr. Kristel Toomsalu 2425 Bloor St. West

416-604-4688

ENN ALLAN KUUSKNE B.M., LL.B.

Advokaat—Notar 206-20 Holly St. Toronto, ON M4S 3B1 TEL. 416-480-9582 FAX 416-480-2933 Vastuvõtt kokkuleppel Eesti Majas või kliendi kodus

üksiknumbrid on müügil Torontos: • Eesti Elu kontoris (3 Madison Ave. / 310 Bloor St. W.) • Toronto Eesti Maja kontoris (958 Broadview Ave) • Leaside Pharmacy’s (Suomi Koti juures) 795 Eglinton Ave. E.

JÕULUTERVITUSED 2019 Eesti Elu ajalehes ja veebil Eestlaste Kesknõukogu Kanadas (EKN) korraldusel.

Saatke oma jõulutervitused Eesti Elu paber- ja võrgulehe kaudu! „Soovime sugulastele, sõpradele, tuttvatele ja kõikidele rahvus­ kaaslas­tele üle maailma rõõmsaid jõulu­pühi ning soovide ja lootuste täitumist 2020. aastal!“ Jõulutervituste/annetuste alammäär: üksikisik – $15, perekond – $20.

Oma nimed saab isiklikult kirja panna Toronto Eesti Majas konsulaadis, tel. 416-461-0764, epost: consul@heinsooinsurance.ca, EKN epost: estoniancentralcouncil@gmail.com või Eesti Elu kontoris, tel 416-7334550, epost: eetalitus@eestielu.ca Tšekid saata: EKN, 310 Bloor St. W, Toronto, ON M5R 1W4 Nimede kirjapanemise viimane tähtpäev: 16. detsember 2019

tellimishinnad KANADAS koos käibemaksuga (GST)

Aastas $150.—; Poolaastas $80.—; Veerandaastas $43.— TELLIMINE I KLASSI POSTIGA (kiripostiga) KANADAS: Aastas $180.00, poolaastas $95.00 ja veerandaastas $52.00. USA-s: aastas $200.00; poolaastas $108.00; veerandaastas $62.00. ÜLEMEREMAADES: aastas $275.00; poolaastas $140.00; veerandaastas $75.00.

Hinnad arvestatud Kanada dollarites.

Pangatshekk või Money Order kirjutada EESTI ELU nimele.

Tasuda saab ka otse Eesti Elu kontole Toronto Eesti Ühispangas või teha e-transfer, kasutades emaili aadressi: eetalitus@eestielu.ca

Tellimine saata

EESTI ELU 3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2

Palun mulle saata EESTI ELU aastaks / poolaastaks / veerandaastaks — tavaline / kiripostiga alates . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Tellimise katteks lisan $ . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . siinjuures rahas / tšekiga / rahakaardiga.

Tellimine on: uus ❑ uuendus ❑ Nimi: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Aadress: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

20

EESTI ELU reedel, 22. novembril 2019 — Friday, November 22, 2019

Nr. 47

Tellige EESTI ELU!

Euroopa Liidu jõulukontsert Ottawas Euroopa Liidu Delegatsioon Kanadas, EL riikide saatkonnad ja Ottawa kogukond kutsuvad traditsioonilisele jõulukontser­ dile, kus kõlavad euroopa jõulu­ laulud. Kontsert toimub reedel, 6. detsembril Notre Dame Cathedral Basilicas Ottawas (385 Sussex Drive). Uksed avatakse kl 6.30 õ, kontsert algab kl 7.30 õ. Tasuta.

Juba 12. korda toimuvast kontserdist on saanud tähtis tra­ ditsioon Ottawa jõulusündmuste kalendris. Kontserdil kõlavad laulud kõikidest Euroopa Liidu

liikmesriikidest kohalike koo­ ride esituses. Teiste seas esine­ vad: Cantiamo Girls Choirs of Ottawa, Chorale Lyrica, Har­ monia Choir of Ottawa ja Ottawa Catholic School Board Chamber Choir. Erikülalised: The London Trio Plus, Ottawa Wind Ensemble Brass, organist Timothy Piper, sopran Nadia Petrella.

Uuenda Eesti Elu tellimine 2020. aastaks ••• Tutvu digilehega Eesti Elu veebil www.eestielu.ca

Teadaanne – tähtraamat 2020 Koostamisel on „Eesti Elu“ 2020 Tähtraamat/Kalender.

Palume teie abi, et kalender/täht­ raamatus ilmuvad orga­­ ni­ satsioonide/institutsioo­­ni­de ni­­med, esindajad, nendega seondu­ vad aadressid jms. oleksid õiged. Palun teatage muudatus­ test/parandus­ test „Eesti Elu“ kontorisse hiljemalt 25. no­­vembriks k.a.

Palun saatke ka oma organisatsiooni tegevuskava või oluli­ semate sündmuste toimumise aeg. Organisatsioonide tegevus­ kalender trükitakse tähtraamatus ja see aitab koordineerida, et suuremate kogukonna ürituste toimumine ei langeks sama­ dele aegadele.

Informatsioon saatke palun aadressil: 3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2; epost: eetalitus@eestielu.ca; tel. 416733-4550; fax 416-733-0944.

Kui soovite kuulutust tähtraamatusse, palun võtke ühen­ dust Eesti Elu kon­­­to­riga või Ilme Lillevars, tel. 416-9945748, epost: ilillevars@sympatico.ca

Läti Vabariik peab oma sünnipäeva 18. novembril. Tänavu pühitseti Läti 101. a iseseisvuse päeva Torontos laupäeval, 16. novembril Läti Majas. Juuresoleval pildil on Poola Kongressi asepresident Juliusz Kirejczyk, Albaania kogukonna president Ruki Kondaj, Leedu kogukonna president Joana Kuras, MP John McKay, Ukraina Kanada Kongressi Toronto esinaine Marijka Stadnik, Läti kogukonna esimees Andris Kesteris, EKNi esimees Marcus Kolga ja endine Toronto linna volikogu liige Chris Korwin-Kuczynski.

Suur tänu Eesti Õppetöö Keskusele, kelle lahke toetus võimaldas tänase Eesti Elu teie lugemislauale tuua värvitrükis.