2
EESTI ELU reedel, 22. novembril 2019 — Friday, November 22, 2019
Nr. 47
Õhuvägi ja merevägi tähistasid 101. aastapäeva
3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2 Can.Post Registration No. 10692 • Agreement No 40013472 We acknowledge the financial support of the Government of Canada through the Canada Periodical Fund (CPF) Aid to Publishers for our publishing activities.
Talitus/Toimetus: 416-733-4550 Fax: 416-733-0944 E-mail: eetoimetus@eestielu.ca editor@eestielu.ca eetalitus@eestielu.ca Website: www.eestielu.ca Väljaandja: Tartu College kirjastus Asutaja:
Elmar Tampõld
Tegevtoimetaja: Kai Kiilaspea Toimetajad:
Laas Leivat Kaire Tensuda
Reporter-toimetaja: Eerik Purje Talitus: Avatud esmaspäevast reedeni 9.00-16.00.
Tellimishinnad: Kanada: • Ajaleht: 1 a. $150.00, 6k. $80.00, 3k. $43.00. • Kiripostiga: 1a. $180.00, 6k. $95.00, 3k. $52.00. USA: • 1a. $200.00 CAD, 6k. $108.00 CAD, 3k. $62.00 CAD Ülemeremaadesse: • 1a. $275.00, 6k. $140, 3k. $75.00. Aadressimuudatused: $1.50 Üksiknumbri hind: $3.00 PDF-/Digileht Eesti Elu kodulehelt: www.eestielu.ca
KUULUTUSTE HINNAD: 1 toll ühel veerul: leinakuulutused $13.00, ärikuulutused $15.00, ürituste kuulutused $16.00+HST 13%. Kuulutusi võetakse vastu talituse lahtioleku aegadel. Kuulutused palume saata hiljemalt kella 10-ks neljapäeva hommikul. Toimetusel on õigus kaastöid lühendada, redigeerida ja keeleliselt korrigeerida. Autorite seisukohad ei pruugi ühtuda toimetuse omadega. Artiklis esitatud faktide õigsuse eest vastutab autor.
Eestimaa, meie muremaa Kui kolme aastakümne eest raudeesriided langesid, tahtsid eestla sed kohe jõuda tagasi Euroopasse lääneriigina. Võõrriigi ikkest välja võideldes tähendas see uut Eestit. Võrreldes teiste, ühise saatusega maadega heitis Eesti ime ruttu kõrvale totalitarismi pärandi. Eestit asetati järjestikku riikide etteotsa, kui hinnata edu valit semises, demokraatias, korruptsiooni eemaldamises, majanduses jt. sektoreis. Tegutseti mitte iseenda või piiratud poliitilise ühenduse, vaid rahva ja riigi huvides. Ühinesime kodumaa ellujäämise tingimusega, et Eesti on rahvus riik – printsiip, mis annab põhiseadusele ‘eestiliku’ värvingu. See põhimõte aitas tugevada rahva ühtsust nii kodumaal kui ka eestlastega võõrsil. Eesti riik tagab meie rahvuse, keele ja kultuuri läbi aja. Välismaal tajume seda eredalt, sest tõsiseks väljakutseks on võõrkultuuride massiivne sulatuspott. Eestlaseks olemine võõrsil ei ole olnud kerge. Ikka veel küsime, kas oskame võõrsil identiteeti väga selgepiiriliselt defineerida. Vaatame kodumaa poole, et kogeda seda, mis määrab meie kultuuriliste püüete suunda, mis selgesti aitab eestlaste rah vusliku identiteedi kestvust.
Eesti õhuvägi tähistas nelja päeval oma 101. sünnipäeva kaitseväe kalmistul mälestuspalvuse ja lendurite mälestusmärgi pühitsemisega. Mälestusmärk on pühendatud aastatel 1920 – 1944 langenud ja kaitseväe kalmistule maetud Eesti lenduritele. Mälestusmärk kujutab sammast ja lennuki pro pellerit, sarnased märgid asusid varem kalmistule maetud lendu rite haudadel, kuid hävisid Nõukogude perioodil. Lisaks õhuväelastele osales tseremoonial sõjamuuseumi di rektor Hellar Lill ja üks kahest elusolevast õhuväe veteranist Arvo Salumäe. Mälestusmärgi pühitses õhuväe kaplan kapten Jana Laaneser. 21. novembril 1918 andis insenerväe polgu ülem Volde mar Viktor Riiberg välja käsk kirja, mille alusel loodi lennu poolrood. Sama aasta detsemb ris nimetati poolrood ümber lennurooduks ning selles teenis neli lendurit, üks lendur-vaatleja ja mõned aviomotoristid. Vaba dussõja lõpuks oli iseseisvaks lennuväeks saanud väeliigis juba nelikümmend lennukit ja 476 meest. Mereväelased tähistasid oma
Eesti Kunstimuuseum tähistas 100. sünnipäeva erikavaga Eelmisel nädalal 100. aasta päeva tähistanud Eesti Kuns timuuseum valmistas sünni päevaks ette eriprogrammi Tallinna südalinnas. Sel puhul oli näiteks kooliõpilastele terve nädala jooksul kõiki desse Eesti kunstimuuseumi muuseumitesse sissepääs tasuta. Toimusid erinevad üritused Disaini- ja Arhitektuurigaleriis, kus esitleti kogumikku „Eesti Kunstimuuseum 100“, avati pop-up muuseumipood, kohvik ja tegeluslauad ning kuraatorid tutvustasid 2020. aasta näitusi.
Viimaste aastate jooksul on eestlastele võõrsil tekitanud tõsist meelehärmi lõhestava poliitika kasv kodumaal. Solvanguid ja ähvar dusi edastatakse bravuurse järelemõtlematusega. Sellises polarisee ruvas olukorras leiame julgust heita kõrvalseisja pilgu ja pakkuda oma tähelepanekuid.
Eesti Kunstimuuseum (lü hend EKM) on 1919. aastal asutatud muuseum, mis kogub ja tutvustab eesti kunsti kesk ajast tänapäevani.
Silmanähtav on meile eestlaste hingesuurus, milles õiglus on ülitähtis osa eestlaste südame sügavusest. Oleme veendunud, et eestlased on põhiliselt tolerantsed, et tänu mh. sallivusele on Eesti saavutanud nii palju. Oleme veendunud, et inimeste ühiskonnast väljatõrjumine pidurdab edasiminekut.
EKM-i koosseisu kuuluvad Kumu kunstimuuseum, Kad rioru kunstimuuseum, Mikkeli muuseum, Niguliste muuseum ja Adamson-Ericu muuseum. Ajaloolist kirikukunsti ekspo neeritakse Niguliste kirikus, 16.–20. sajandi väliskunsti Kad rioru lossis, Johannes Mikkeli kunstikogu Mikkeli muuseumis, eesti 20. sajandi modernistliku kunstniku Adamson-Ericu loo mingut tema isikumuuseumis ning eesti kunsti 18. sajandist tänapäevani Kumu kunstimuu seumis.
Eesti on vaba ja demokraatliku riigina kaitsnud inimeste õigusi väljendada oma vaateid kõikides teda puudutavates küsimustes: õi gus mõtte-, südametunnistusele, õigus kaitsele füüsiliste ja vaim sete kahjustuste, ülekohtu või kuritarvituse, julma kohtlemise eest. Vähemusrahvusesse, usulisse või keelelisse vähemusse kuuluvatel isikutel on õigus Eestis saada osa oma kultuurist. Hiljuti on ilmunud meedias katsed samastada sallivus mitte sallivusega, et need, kes on tolerantsed, on ise ebatolerantsed. Selline mõistete ignorantne moonutamine on isegi putinlik. Välismaal loodame ja soovime, et Eesti valitsus ja poliitika juht kond juhinduvad Eesti tulevikus mitte lõhestavast vastasseisust ega hetkeseisu poliitikast. Demokraatlik rahvusriigi idee ja teineteise mõistmine peaks koos jääma eestlaste ühiskonna põhialusteks. LAAS LEIVAT
Loe Eesti Elu internetis —
www.eestielu.ca
Õhuvägi tähistas 101. aastapäeva lendurite mälestusmärgi pühitse misega. Foto: mil.ee
väeliigi 101. aastapäeva austus avaldusega mereväe looja kontr admiral Johan Pitka monumendi juures ning piduliku rivistusega Põhja-Tallinnas paiknevas Mii nisadamas. Mereväe 101. aastapäeva puhul olid lipuehtes Eestis ja Šotimaal olevad mereväe sõja laevad. Pidulikku sündmust il mestava suure lipuehtena olid laevadel heisatud signaalkoodi lipud vöörist üle mastitoppide ahtrisse. Eesti merejõudude loomise
päevaks loetakse 1918. aasta 21. novembrit, mil sõjaministri käskkirjaga nimetati ametisse Sõjaväe Staabi mereväe valit suse ülem 2. järgu kapten Rudolf Schiller. Mereväe taas loomise esimeseks tähiseks pee takse 1993. aasta 1. juulit, mil Kaitsejõudude peastaabis moo dustati väeliiki taastama hakkav mereosakond. Esimene sõja järgne mereväe ülem mereväe kapten Roland Leit nimetati ametikohale 10. jaanuaril 1994. aastal. (KVPST/EE)
Reinsalu: valitsus toetab Rootsi-Eesti Koostööfondi 150 000 euroga Neljapäeval arutati välis minister Urmas Reinsalu ettepanekul sihtasutuse RootsiEesti Koostööfondi algkapitali sissemakseks 150 000 euro eraldamist Vabariigi Valitsuse reservist, mille valitsus kinnitas. Koostööfondi peamine ees märk on arendada kahe riigi koos tööd ühiskondlikel, majan dusja kultuuriteemadel. Reinsalu lisas, et fondi ülesan nete sekka kuulub ka eesti keele ja kultuuri edendamine Rootsis ja vastupidi, samuti riikide nähtavuse suurendamine kum magi rahva seas. Rootsi-Eesti Koostööfond loodi Rootsi valitsuse otsusega läinud aasta detsembris kingi tusena Eesti iseseisvuse 100. juubeliaasta puhul. Rootsi Ku ningriik paigutas sellesse 10 miljonit Rootsi krooni ehk veidi alla 1 miljoni euro. Lisaks Eesti ja Rootsi riikide panustele kut
sutakse fondi rahaliselt toetama ka ettevõtteid ja üksikisikuid, et kaasata ühiskonda laiemalt. Sissemaksed moodustavad fondi algkapitali, mis investeeritakse ning projektide rahastamiseks kasutatakse investeeritud algka pitalist tekkivat tulu ja lisandu vaid panuseid. Sarnased koos tööfondid lõi Rootsi ka Läti ja Leeduga. Koostööfondi tööd juhib ka heksast liikmest koosnev juha tus. Eestist kuuluvad juhatusse Hendrik Voll, Jaan Manitski, Kristi Liiva ja Maris Lauri. Rootsi-poolsed koostööfondi liikmed on endine rahandus minister Pär Nuder, Rootsi kul tuurinõukogu juht Heli Hirsch, Oriflame’i tegevjuht Magnus Brännström ning Östergötlandi endine maavanem ja Luleå Tehnikaülikooli nõukogu liige Elisabeth Nilsson. Fondi tege vus peaks täielikult käivituma 2020. aasta jooksul. (VMPT/EE)
Otsus maaeluminister Järviku osas tehakse uuel nädalal Neljapäeval ütles peaminister Jüri Ratas rahvusringhäälingule antud intervjuus, et otsus maaeluminister Mart Järviku ametis jätkamise või mittejätkamise osas selgub uue töö nädala alguses. Neljapäevaks valmis riigisek retäri koostatud aruanne Järviku tegevuse kohta. ,,Kokku on see aruanne 20 lehekülge. Soovin järgnevate päevade jooksul selle läbi töötada ja konsulteerida teiste valitsuserakondade juhti
dega,“ sõnas Ratas. Kui valitsusparteid eesotsas EKRE-ga peaksid otsustama, et Mart Järvik astub ametist ta gasi, siis riigikogusse mineku võimalust tal pole. Järvik kan dideeris valimistel Eesti suuri mas valimisringkonnas Harjuja Raplamaal, kuid kogus vaid 223 häält, mis oli EKRE selle ringkonna kandidaatidest alles paremuselt üheksas tulemus. (ERR/EE)
