6
EESTI ELU reedel, 22. novembril 2019 — Friday, November 22, 2019
Nr. 47
Toronto Eesti Meeskoori tähendusrikas jõulukontsert Andres Raudsepp Kui kohtume taas kahe nädala pärast toimuval Toronto Eesti Meeskoori jõulukontserdil, siis leiame seal ühe laulu, mis peegeldab meie olelust, meie eksistentsi. Lauluks ku jundet luuletuse nimetus on ka kontserdi pealkirjaks: ,,Aasta kauneimal õhtul“. Kontsert, mida juhatab Avo Kittask, toimub pühapäevasel pärastlõunal 8. detsembril meie armsas Eesti Majas. Seal nau dime nii toredate kaastegijate panuseid kui ka sõpradega lau dades istudes jõulumeeleolu. Sündmus algab kell 2.00 pl. Aga asume hetkeks veel ,,aasta kauneima õhtu“ juurde. Kontserdi pealkirjaks valitud laul esindab pikemat inten siivset ajajärku eesti ajaloos, peaaegu pool möödunud sa jandist. Sellel ajajärgul hoiti vabadustuld paguluses. Ja seda mitmel moel. Sel ajajärgul pak kusid oma viimase sära eesti kultuuri suurkujud Marie Under ja Juhan Aavik, kes oma vane mas eas olid samuti pääsenud
vabadusse. Marie Underi luulekogus ,,Sädemed tuhas“, avaldet Orto printi kaudu Torontos 1954. a., leiame luuletuse ,,Aasta kaunei mal õhtul“, mis ,,läidab küünalde leegi“ neile, ,,keda keegi ei näe“. See südamlik käeulatus neile, kes mahajäetud kanna tavale kodumaale, leidis endale viisi Juhan Aaviku heliloomin gulisel käel aasta hiljem. Pa kume lugejaile luuletuse teksti käesoleva loo lõpus. Nõnda tähistame veel kord eestlaste suurpõgenemist, mis toimus 75 aastat tagasi, peamiselt sep tembris 1944. a. Kontserdi raames kuuleme esitusi tuntud eesti heliloojailt nagu Ritsing, Türnpu ja Vettik. Samas ei unustata rahvusvahe list loomingut Verdilt, Wagnerilt ja Mozartilt. Viimane tuletab meile meelde esimest üldlaulu pidu 1869. a., mille vaimulikul kontserdil esitati Mozarti ,,Ave verum corpus“, aga Jannseni poolt eesti keelde tõlgituna. Just tähistasime suvel üldlaulupi dude 150. a juubelit kodumaa pealinnas, kusjuures seda laulu
Kevadine meeskoor. Ees koorijuht Avo Kittask ja saatja Elli Kipper.
esitati RAMi poolt pisut varem Tartus. Nüüd esitab seda meie oma TEM. Aga Teie võite siinjuures küsida: kuidas oleks kaasaegse eesti loominguga? Juunikuisel Tartu laulupeol esitati üks kor damisele nõutud laul Kait Tamralt. Milline üllatus minule kui meeskoori kauaaegsele liik mele, kui avastasin, et koorijuht Avo Kittask oli selle kavva pan nud! Tulge kuulma seda ilusat uuemat pala, mis kannab sama nime kui üks vanem tuntud meeskoorilaul ,,Oma saar“. Paar sõna kaastegevate kohta. Väga olulist rolli meeskoori harjutustel mängib – eriti vii
masel ajal – pianist Elli Kipper, kes on hakanud tenorite hääle rühmadele tegema vahepealseid proove, mis kiirendavad osade õppimist lauluvendade poolt. See tähendab, et püsib meie vaimne ühendus Charles Kip periga, kes oli pikemat aega TEMi dirigent. Elli on kontserdil klaverisaatjaks. Saadet pakub ka kontrabassil Toomas Heinar, kes ise laulab bassirühmas. Lisaks astub kontserdil ette kvintett TEMi-velled: Madis Kreem, Juhani Eistrat, Derek Ewen, Avo Kittask ja Enno Õunapuu. Viimasega kohtume jõulutaadi rollis kontserdi lõpu osas.
Andres Kõpper: „NOËP on täitsa iseseisev nimi.“
Mahleri sümpoosionil linastusid Neeme Järvi osalusel tehtud muusikafilmid
NOËP on elektropopi projekt, mille taga on andekas noor muusik ja filmitegija Andres Kõpper. Tema muusikat iseloo mustab emotsionaalsus, pehme kergus ja rütmilisus. NOËP on hõivanud paljude riikide muusikaedetabelites kõrgeid kohti ning teda fännatakse üle maailma. Kust tuleb Sinu projekti nimi NOËP? Mida see tähen dab? NOËP on täitsa iseseisev nimi, kuigi ta justkui tuleneb sõnast nööp. Oled ka filmitegija. Hetkel tundub, et Sinu kui muusiku identiteet on vist esikohal? Kumb pool on Sinu enda arvates tugevam? Juba viimased 2-3 aastat olen keskendunud 100% muusikale. Enne seda tegutsesin mõlemal alal enam-vähem võrdselt. Ma usun, et intuitsioon on mul muusikas tugevam ja kuna loomealas mängib see suurt rolli, siis saigi tol hetkel muusika
Andres Kõpper. Foto: Peeter Põldre
kasuks otsustatud. Prantsusmaa. Väga positiivne Kuidas avastasid endas kogemus oli Valgevenes, kus need anded? Kas tegelesid rahva vastuvõtt oli erakordselt filmide ja muusikaga juba soe. lapsena? Kas oled varem Kanadas Kas neid just anneteks käinud? nimetada saab, aga huvi oli Ei ole enne Kanadas käinud. mõlema ala vastu varajasest Toetad väga aktiivselt kesklapsepõlvest saati. Muusikaga konnaja loodushoiu projekte puutusin kokku varem, kui käi (näiteks Teeme ära!/Let’s do it sin muusikakoolis, kuid kirg World!) ning levitad ka oma tekkis mõlema valdkonna vastu sotsiaalmeedia kaudu keskpõhikooli teises pooles. Siis konnahoiu ideid. Milline oleks hakkasime sõbraga videoid/ Sinu sõnum inimkonnale? lühifilme tegema ning umbes Tasub olla teadlik sellest, et samal ajal kirjutasin ka oma kõik, mis me tarbime, on lõp esimesed laulud. Oled palju reisinud ja Sul pude lõpuks loodusressurss. on fänne kõikjal üle maailma. Seda meeles pidades, on liht Kus kõige meelsamini esined? sam vastu võtta otsuseid igapäe Eestis on alati hea esineda! va tarbimisküsimustes. Küsis LEA KREININ Teisele kohale paigutaksin
New Yorgis näidati Balti filme New Yorgis Skandinaavia ma jas toimus 7.–10. novembrini teine Balti filmifestival. Festivalil näidati Eesti, Läti ja Leedu viimaste aastate paremikku ning valikut arhiivifilmidest, mis kajastavad elu Balti riikides nii minevikus kui ka kaasajal. Eesti filmidest valiti festivali le EV 100 programmis val minud “Seltsimees laps” (rež. Moonika Siimets), “Võta või jäta” (rež. Liina Triškina-Van hatalo) ja lühidokumentaalide kogumik “Juured” (rež-d Moo nika Siimets, Heilika Pikkov, Aljona Suržikova, Nora Särak, Anna Hints, Kersti Uibo). Lisaks näidati EV100 raames
valminud telesarja “Pank” kaht esimest osa. Festivali avasid 1989. a valminud kroonikafilm “Balti tee” (rež Ants Vill) ja Leedu režissööri Tomas Vengrise män gufilm “Motherland”. Avavas tuvõtul tutvustati filme esitlema sõitnud režissööre. Eesti filme esitlesid Moonika Siimets ja Liina Triškina-Vanhatalo ning produtsent Paul Aguraiuja. New Yorki Balti filmifestivali korraldasid Eesti ja Leedu pea konsulaadid, Läti konsulaat, Eesti Filmi Instituut, Läti rah vuslik filmikeskus, Leedu filmi keskus, Skandinaavia Maja ja Ameerika Skandinaavia fond. (ERR/EE)
Reedel, 8. novembril esilinastusid New Yorgis kaks Neeme Järvi dirigeerimisel tehtud filmi Gustav Mahleri muusikast. Broadwayl asuvas NYIT Theater’is toimunud filmiõhtu kuulus rahvusvahelise sümpoo sioni ,,Mahler in New York“ programmi ja selle peakorralda ja oli New Yorki Gustav Mah leri ühing. Kavas oli kaks Jason Starri dokumentaalfilmi. Gustav Mah leri loomingule pühendatud sümpoosionil oli külalisi palju dest maadest. Kohal olid Mah leri ühingute presidendid erine vatest riikidest, samuti ühen duse Video Artists International distribuutorid. Järvi sõnade ko haselt said ERSO esitused neis kahes filmis kõrge hinnangu. Starri kahest leinateosest oli maailma esiettekanne noore Gustav Mahleri esimesest süm fooniast ,,Titan“ pealkirjaga ,,Mahler’s Titan: Romance, Dead and Triumph of a Young Musician“. Teine film, Tallinnas tehtud ,,On Mahler’s Songs of a Wayfarer“ (,,Rändselli laulud“), kus solistiks USA bariton Thomas Hampson, oli New Yorgis esilinastusel. Mõlemas filmis oli orkester Eesti Riiklik Sümfooniaorkester Neeme Järvi juhatusel. Jason Starr on produtsee rinud enam kui sada muusika filmi ja teleprogrammi. Esimene silmapaistvam koostöö oli tal
Foto: AR&AT
Siinjuures loeme mõtteis Marie Underi sõnu, mida peatselt kuuleme laululavalt: Aasta kauneimal õhtul mõte käib kaugeid kaotatud teid, peatudes kõigel ju lapseeast nähtul: täna see jälle kui aardeleid. Vaadates pühale puule, otsin palvuses neid, neid, keda keegi ei kuule, neid, keda keegi ei näe, keegi, ei keegi! Neile ma läidan küünalde leegi, neile ulatan käe.
Neeme Järvi.
Foto: Eesti Elu
Neeme Järviga 2006. a, jääd vustades Mahleri sümfoonia nr 2 (,,Ülestõusmissümfoonia“), esitajaiks Järvi käe all ühiselt NY filharmoonia, Philadelphia, Detroiti, NY Metropolitan Ope ra ja New Jersey orkestrid koos kooriga. Suur koostöö sündis ka 2007 Tallinnas Neeme Järvi 70. sün nipäeva tähistamisel, kus ta fil mis Eesti Vabariigi 90. sün nipäeva puhuks Rudolf Tobiase ,,Joonase lähetamise“ ettekande. 2012 filmis Starr oma meeskon naga Gustav Mahleri ja Richard Straussi muusikat Neeme Järvi ja Orchestre de la Suisse Ro mande’iga Genfis, kus üks solis te oli Thomas Hampson ning 2014 tegi ta Mahleri ,,Laulu Maast“ uuesti sama orkestriga ja Thomas Hamp soniga, Šveitsi televisioonile. (ERR/EE)
