Nr. 47
EESTI ELU reedel, 22. novembril 2019 — Friday, November 22, 2019
märkmik
9
Riina Kindlam
Rõuge jõgi siin ja seal Ida-Torontos, Eesti Kodu korterelamute ja nende naabermajast Ehatare vanadekodust kiviviske (ratastel, suuskadel või kelgul toreda laskumise) kaugusel on ainulaadne ürgse loodusega linnasisene rahvuspark, mis kulgeb mööda mõttelist Eesti jõge. Jõgi ise ei ole mõtteline, see on täiesti olemas ja lausa 250 km pikk, kuid unistused õ-pealsest lai nest viivad kaugele Võro- ehk Võrumaale, kus on lisaks Rõuge vald, alevik ja suurjärv (Eesti sügavaim, 38 meetrit). Rõuge jõgi Kagu-Eestis on vaid 26 km pikk, kuid suubub suuremasse Võhandu jõkke, kus kõrguvad kuulsad liivakivipaljandid, mida kutsutakse Taevaskojaks. Rouge River’i kaldad on kohati sarnaselt järsud, maastikuarhitektiks jääaeg. Paneb mõtisklema, kui palju põgenikest põliseid rõugelasi, kes Ontariosse pidama jäid, on selle jõeoru ja maastikukaitseala loodust nautinud, isegi sinna lähedale kodu rajanud, et jätku valt viibida Rõuges. On Louisiana pealinn Baton Rouge (patune Rõuge?), on odavlennufirma Air Canada Rouge ja minu ema on alati pannud ,,ruuži“ põskedele – see on põsepuna kreem või puuder
(tänapäevasema nimega ,,blush“ – algsest tähendusest punasta ma). Rouge ongi prantsuse kee les punane ja prantsuse-kanada maadeavastaja Louis Jolliet selle jõe esmalt kaardile jääd vustas, nimetades seda puna jõeks. Jõeorg oli tol ajal põlis rahvaste kanuu ja nende kukile võtmise (portage) rännurada Ontario ja Simcoe järvede va hel. „Rõuge jõge“ ülesvoolu pidi Simcoe järve lähedal asuva Jõekääru Taevaskojani – on see tõesti vaid juhuslik kokkusattu vuste jada? Sarnasused jätkuvad ka taime- ja loomariigis. Neid võiks lausa loetleda-kaardistada. Tol päeval jäi jõerajalt vaateväl ja nt ameerika hallhaigur (great blue heron), mis on ülimalt sar nane Eestis pesitseva hallhaig ruga (grey heron). Pea kohal askeldas Eesti metsadest ja lin dude söögimajadest tuttavaid tihaseid (chickadees) ja puuko ristajaid (nuthatches). Mõlemad on julged uudishimulikud sellid ja tihti tegutsevad koos. Pisitil lukeste pöialpoiste (kinglets) ülipeenike häälitsus on kõrgeid helisid tabavale kõrvale tuttav nii siin kui seal. Keda Eestis ei ole, on vintide (finches) perre kuuluvat uhket punapoiss rouge kardinali ja tema pruunikamas sulestikus kaasat.
EESTI SPORDIS ON JUTUKS... ENN HALLIK
Ralli maailmameistreid Tänakut ja Järveoja ootab kroonimine Autoralli maailmameistrivõist lused lõppesid eestlastele üh t aegu oodatult ja ootamatult. Oodatult selles mõttes, et suveräänsete liidritena Aust raaliasse viimasele MM-rallile sõitnud Ott Tänakust ja Martin Järveojast saidki esimesed eestlastest kuningliku motospor diala maailmameistrid. Ootama tult selles mõttes, et suurte ja ohtlike metsatulekahjude tõttu jäi Austraalia ralli hoopis ära. Nii kuulutati 263 punkti ko gunud Toyota tiimi mehed Tänak ja Järveoja autoralli võimsaima WRC klassi maail mameistreiks ja katkes koguni 15 aastat kestnud prantslaste Sebastien Loebi (9 MM-kulda) ning Sebastien Ogieri (6 vii mast tiitlit) hegemoonia. Täna vu oli teine Thierry Neuville (Huyndai) 227 ja kolmas Ogier (Citroen) 217 punktiga. Lõpu peod ja kroonimised nii rahvus vahelises autospordiliidus FIA kui Tänakut fännanud Eestis on veel tulemas. Toyota läks eesotsas maailma kiireima rallimehe Tänakuga Austraaliasse ka konstruktorite karikat ehk võistkondlikku tiitlit jahtima, aga ralli ärajäämine an dis siiski selle kulla 18 punktiga
juhtinud Hyundaile. Järgmine MM-hooaeg algab traditsiooniliselt kevadel Monte Carlo ralliga ja selle eel on selge, et Tänak ja Järveoja va hetavad seni veel selgumata põhjustel meeskonda, kolides Toyotast Hyundaisse. Kas selle ga seoses kolib Tallinna lähedalt ära ka Toyota ralliautode kooste- ja hooldustehas, mis tehti Eestisse just Tänaku ja tema mentori Markko Märtini pärast, saame näha. Jalgpallurid lõpetasid kurva valiksarja Eesti jalgpalli rahvusmees kond mängis Euroopa 2020. aasta meistrivõistluste kvali fikatsioonigrupi viimase kohtu mise teisipäeva õhtul Amster damis Hollandiga. Endale üle mitme tsükli taas finaalturniiri koha kindlustanud hollandlased näitasid klassi, mängides eest lastega nagu kass hiirega, lüües esimesel poolajal kaks ja teisel kolm kaunist väravat ning võites 5:0. Eesti esinemine selles valik grupis ei anna mingit põhjust rõõmsalt kaabuga vehkida. Grupi võitnud Saksamaale kao tati 0:3 ja 0:8, Hollandile 0:4 ja 0:5, Põhja-Iirimaale 1:2 ja 0:2, Valgevenega mängiti 0:0 ja 1:2. Tabelisse jäi viimane koht, üks ja ainus punkt väravateta viigist
Linnule andsid nime uue maailma randa jõudnud asuni kud, kuna isaslinnu punane pea hari olevat meenutanud katoliku kardinalide üht peakatet biretti (biretta). Seda linnuliiki Euroo pas ei lenda, kuid must birett – katoliku ja ka mõnede angli kaani ja luteri vaimulike neli nurkne tutiga peakate – oli kirikuõpetajal peas tänavu jaa nipäeval Karja kalmistu sur nuaiapühal. Olin kohal ja küsi sin kandjalt, mitme Saaremaa koguduse hingekarjaselt Veiko Vihurilt selle kohta. Saaremaalt tagasi Eesti vas tasnurka Võromaale rännates, ütleb sealne põlisrahvas oma kandi kohta täpsemini oma kee les ehk uma võro kiili Rõugõ. Veidike nagu värv ruuge, mis on „punaka varjundiga tumekol lane“ või „rebasekarva“ ja nagu viirushaiguse tuulerõugete täpid (chicken pox). „See läänemere soome tüvi võib olla skandi naavia laen, algskandinaavia rauđka, mille vaste on norra rokka „rooste; vee või maapinna rauasisaldus“, annab teada Eesti etümoloogiasõnaraamat interne tis, otsingusõnale „rõuged“.“ Karjala lüüdi keeles on roug puukoore alumine punakas pruun kiht, vepsa keeles on sama sõna lepa- või kasekoor, mida kasutatakse võrkude või riide värvimiseks, Aunuse kar jala keeles on sama tähendusega sõna rougu ja soome murdes
Valgevenega, löödud ja omale lüüa lastud väravate skoor kurb 2:26. Eesti oli praktiliselt igas kohtumises mittedomineerivam pool, jäi vastastest maha nii pal likäsitluselt kui võhmalt, üsna sageli ei suutnud mängu jooksul kordagi vastase väravat ohusta da. Mis edasi saab – kas ajutine peatreener Karel Voolaid jätkab, kas tuleb noorenduskuur, kas toimub pikas plaanis midagi Eesti jalgpallipüramiidi aluskih tides? Rait Ratasepp nihutas inimvõimete piire Ultratriatleet, tegelikult ko guni ulmesportlane Rait Rata sepp ei väsi ennast piinamast ja üldsust üllatamast. Hiljuti lõpe tas ta Kanaari saartel inim võimete piire kombanud katsu muse, läbides järjest 40 päeval täispika triatloni. Hommikul üles, 3,8 km ujumist, seejärel 180 km rattasadulas ja otsa jooksumaraton 42,195 kilomeet rit. Sööma, magama, homme jälle sama ja nii edasi. Ratasepp tuli endale seatud ülesandega toime ja veendus, et inimese keha kannatab just nii palju ja nii kaua, kuni aju teda käsib. Kui aju loobunuks, ei suutnuks ta enam sammu ega pedaalitiirugi. Ratasepp ujus seega kokku 152 kilomeetrit, sõitis rattaga 7200 ja jooksis 1688 kilomeet rit. Selleks läks tal aega 444 tundi, 21 minutit ja 35 sekundit. Eesti mees parandas ürituse käi
Üks väike kapsarauakene lisaks ja ongi Torontos olemas tuttav Eesti jõgi samanimelises orus ja rahvuspargis. Ürgoru kaldapealsel elab ebatavaliselt tihedalt eestlasi, silt matkarajal hoiatas puukide eest ja võsa vahel välksatas päkapikke (pildil) – kattuvusi kui palju. Foto: Riina Kindlam
rouka (hääldatud „rouga“). Rouge Urban National Park on leppadest (alder) ja kas ke dest umbes ning ega es marahvad ja hilisemadki olnud teadmatud puude salajasest vär viallikast, milleks on parkaine rikkas koorealune MÄHK (cam bium). See on õhuke, kevadel mahlarikas koorealune kude, millel ka mitmesuguseid raviomadusi. „Kui uss sind sosind, pane lepakoore mähine külg selle koha vastu, valu annab tagasi” – Pühalepa, 1938 (NB: koore ja mähi/mäha vahel on veel NIIN, niinekiud, phloem, bast fibre, millest tehti köisi, matte, viiske jm.) Värskelt lõi gatud lepa puit tõmbub tumeoranžiks, ruugeks, jättes mulje, et veritseb. Ema keele seltsi murdekartoteegi jär
gi on sõna lepp vasteks ka veri (lepane – verine; leppama, lepi tama; värvima; lepp, lepu – ruuget karva hobune). Sulestiku värvuse järgi on lepalinnuks nimetatud palju linde. Northern cardinal oleks rahvasuus ilmselt kõige erelepasem suleline üldse. Punane värv Rõuge oma võro keeles ei ole lepane, küll aga verrev. Sugulus on nii selge, et paneb punastama. Eestlased panid kapsaraua aupaistena kohanime O-le pähe; võrolased lausa kaks (Rõugõ). Ja kauged eestlased võivad end ühes loo duse hoiualas veelgi enam koduselt tunda, loopides ketta golfile (disc golf) sarnaselt esi vanemate kapsaraudu. Ja unis RIINA KINDLAM, tades.
gus 16 tunniga 20-kordse ultra triatloni maailmarekordit ja kär pis 22 tundi 30-kordse triatloni ilmarekordist. 40 triatloni jutti polegi keegi enne teda läbinud, seega Ratasepp tegi, mitte ei parandanud maailmamarki. Raske katsumuse järel andis Ratasepp end uurimiseks arstide kätte. Mis ta järgmiseks ette võtab, kui keha ja vaim välja puhanud, pole veel teada. Aga selge see, et selili diivanil telerit vaatama ta ei jää.
Balti riigid juhivad karmi pingerida
Suusalegend sai kohtus karistuse Ilmselt vaheetapini jõudis Eesti spordi viimaste aastate valusamaid teemasid ehk viima sel suusa-MMil Austrias See feldis lahvatanud dopinguafäär. Nimelt tabati Saksa ja Austria politsei ühisoperatsiooni käigus rida veredopinguga patustanud suusatajaid, nende seas ka eestlasi. Ja sportlaste tagant pal jastus neid Saksa dopingutohtri Mark Schmidti kontakti andmi sega dopingu kasutamisele aidanud või kallutanud treener Mati Alaver. Aastakümneid Eesti suusakoondist treeninud, Andrus Veerpalu ja Jaak Mae suurte medaliteni viinud, autori teetse ja tabava sõnaga kogu Eesti spordi kõneisikuks olnud mees oli valemängija. Küsimus polnud üksikutes sportlastes, ka mitte Eesti sisuliselt hääbunud suusaspordis, suure löögi sai Alaverilt kogu Eesti spordi usaldusväärsus. Harju maakohus karistas
Rõuge ürgorg, Toronto
Hiljuti avaldatud Eurostati andmete kohaselt mõrvatakse Euroopa Liidus 100 000 elaniku kohta kõige rohkem inimesi Lätis, Leedus ja Eestis. Kogu Euroopa Liidus tuvas tati 2017. aastal 5155 tahtlikku tapmist. Koguarvult tapeti kõige rohkem inimesi Prantsusmaal – 942. Järgnesid Saksamaa (738) ja Inglismaa+Wales (726). Kah juks on arvestuses, kus mõrvu analüüsitakse igas riigis 100 000 elaniku kohta, esikohtadel Läti ja Leedu, pisut tagasihoid likumalt järgneb ka Eesti. Lätis tapeti kahe aasta eest tahtlikult 100 000 inimese kohta 5,6 isikut, Leedus 4,0 ja Eestis 2,2. Pingerea lõpus on Tšehhi (0.6), Itaalia (0.6) ja Luksem burg (0.3). Kui vaadata koguarvu, siis Lätis tapeti 2017. aastal 109 inimest, Leedus 113 ja Eestis 29. Rõõmustav on, et viimase kümnendi jooksul on Eestis tap miste arv tunduvalt vähenenud, 2008. a oli see number 84.
Alaveri, kes oli nõus kokkulep pemenetlusega karistust vastu võtma, aga ei tunnistanud end süüdi, aastase tingimisi vangis tusega poolteiseaastase katseaja ga. Uurimine Saksamaal veel käib, võib juhtuda, et sealt tuleb eestlasi puudutavat lisa.
