Eesti Elu / Estonian Life No. 47 | November 26, 2021

This newspaper was mailed on Friday, November 26, 2021

Kommentaarid ja arvamused (lk. 5)

Estonian Life English Language Supplement (p. 8–10)

Alates / since 2002 Nr. 47, 2021

Reedel, 26. novembril — Friday, November 26

www.eestielu.ca

Postal Agreement No 40013472

Eesti Naisüliõpilaste Selts – 110

Valitsus toetas välisministeeriumi kliimadiplomaatia ja üleilmse eestluse tegevuskavasid Valitsus toetas 25. novembri kabinetinõupidamisel välis­ minister Eva-Maria Liimetsa esitatud kliimadiplomaatia tegevuskava ja üleilmse eest­ luse tegevuskava aastateks 2022–2025.

Esimene kliimadiplomaatia tegevuskava on kavandatud ühe osana kliima- ja energiapoliitika valdkondlikust arengukavast KEVAD, mis esitatakse järgmi­ sel aastal. Tegevuskava kirjel­dab Eesti võimalusi ja meetmeid Euroopa Liidu kliimadiplomaa­ tia ja roheleppe eesmärkide täit­ miseks, et aidata kaasa kliima­ neutraalsuse saavutamisele kogu maailmas.

Valitsus toetas ka üleilmse eestluse tegevuskava aastateks

2022–2025, mis valmis pärast kaheaastast ettevalmistust tihe­ das koostöös teiste ametiasu­ tuste ja väliskogukonnaga. „Eesti päritolu inimesed üle terve maailma on lahutamatu osa eesti keele, kultuuri ja ma­ janduse arengust ning Eesti tulevikust laiemalt. Seepärast ­ peab eestluse hoidmine ja eden­ damine üle ilma olema meie prioriteet, sest mida enam meie inimesi seob end ühel või teisel moel Eestiga, seda suuremalt saame mõelda – see on kasulik meie rahva püsimisele ja majan­ dusele, aga ka rahvusvahelisele tuntusele ja heale mainele.

Eestlased välismaal teevad Eestit suuremaks,“ ütles Liimets.

Neo-folk ning naerulagin

case festivalil Mundial.

Puuluup Hamiltonis ja Torontos Kati Kiilaspea Möödunud nädalal, 19. ja 20. novembril tuli meile järje­ kordselt külla tuntud Eesti neo-folk bänd Puuluup – lõbustama ja lahedat muusi­ kat pakkuma, et tõsta tuju sellel külmemal ning pimeda­ mal aastaajal. Esimest korda võis siin nende esinemist näha Estonian Music Weekil 2019. aasta novembris. Torontosse ja Hamiltoni jõudsid nad Montrealist, kui esineti show

(Järgneb lk. 11)

Seekordsed esinemispaigad lisasid omalt poolt juurde sel­ lele huvitavale ja pisut müsti­ lisele tundele, mida muusikud tekitasid: esimesel õhtul toimus esinemine ümberehitatud vabri­ kus Cotton Factory Hamiltonis, teisel õhtul vanas kinohoones ja saalis Paradise Theatre Toronto kesklinnas. Rõõmu ning lusti sai palju, publiku seas oli isegi võimalik näha tantsuhoos ini­ mesi ning mitme käest oli kuul­ da, et nad polnud nii südamest naernud ega naeratanud pikka aega. Ehk siis muusika tõesti ravib ja toimib kui salv hingele ning südamele?

Duos mängivad Eestis juba hästi tuntud ja nüüd oma rah­ vusvahelist karjääri hoogsalt

Ramo Teder ja Marko Veisson – Puuluup.

Foto: Kati Kiiaspea

Üksiknumbri hind: $4.00

Kaja Telmet valiti auliikmeks

VEMUst saadetud Konrad Mägi maal jõudis Eestisse. Paremal Konrad Mägi Sihtasutuse nõukogu esimees Enn Kunila.

Kanadast jõudis Eestisse Konrad Mägi senitundmatu teos Sel nädalal jõudis Kanadast Eestisse senitundmatu Konrad Mägi maal. Väliseesti Muu­ seumi (VEMU) kollektsiooni kuuluv teos on toodud Kon­rad Mägi Sihtasutuse algatusel viieks aastaks Eestisse, kus seda puhastatakse, restauree­ ritakse ning uurijatele ja ava­ likkusele tutvustatakse. Teos pärineb Konrad Mägi ühest kõige kõrgemalt hinnatud Saaremaa perioodist (19121913) ning kujutab Abaja lahte Kihelkonnal. Teos kuu­ lus Laine Pandi perekonnale, kes selle Eestist põgenedes kaasa võttis. Teos rändas läbi Saksamaa Torontosse, kus ta rippus aastakümneid Laine Pandi korteris. Pärast surma pärandas ta maali Väliseesti Muuseumile.

Konrad Mägi Sihtasutuse nõukogu esimehe Enn Kunila sõnul on tal äärmiselt hea meel,

edendavad muusikud Ramo Teder ehk Pastacas ja Marko Veisson. Peale selle, et mõle­ mad on fantastilised muusikud, on ehk kõige huvitavam see, kuidas nad suudavad oma nalja­ soonega terve esinemise tervi­ kuks siduda. Sellist kombinat­ siooni on muusikamaailmas raske leida: imeline ja kõrgel tasemel muusika on seotud nal­ javiskamisega iseenda ning oma loomingu üle. Teine asi, mis teeb bändi eriliseks, on see, et improvisatsioon on suur osa ter­ vest esinemisest, nii muusikali­ ses kui komöödia osas. Meestel on täielik oskus tunnetada, mil­ line õhkkond valitseb saalis ja milline mulje neist jääb publi­ kule – iga esinemine on kordu­ matu ja nii tekib pealtvaatajal tunne, et oled käinud ainulaad­ sel kontserdil ning selline esitus

et Konrad Mägi kadunud teoseid on õnnestunud viimastel aasta­ tel leida mitukümmend. ,,On eriline rõõm tuua Eestisse tagasi maal, mis siit omal ajal tu­ handeid kilomeetreid läände on rännanud,“ ütles Kunila. ,,Laine Pandi perekond pidas maali nii hinnaliseks, et nad otsustasid selle põgenedes kõigest hooli­ mata kaasa võtta ning hoidsid seda aastakümneid eeskujulikult oma Toronto kodus. Suur tänu neile tagantjärele.“ Kunila sõnul on Konrad Mägi Sihtasutuse ees­ märgiks maali igakülgne korras­tamine ning seejärel uuri­ jatele ja avalikkusele kättesaa­ davaks tegemine.

Väliseesti Muuseumi peaar­ hivaari Piret Noorhani sõnul on tegemist VEMU kunstikogu kõige hinnalisema teosega. ,,Küllap Laine Pant rõõmustaks koos meiega, et nende perele kuulunud maal on taas kodu­ maale jõudnud, kus seda saavad näha arvukad kunstisõbrad.“ Noorhani loodab ka, et Mägi maal leiab tagasi Kanadasse jõudes väärika koha VEMU uue hoone näituseruumides.

EERO EPNER

ei kordu enam kunagi. Impro­ visatsioonis on abiks väike elektrooniline vahend, mida kutsutakse looperiks (eesti kee­ les ,,luuper“). Vaid nupuvaju­ tusega saab sellel lindistada mitmeid korduvaid muusikalisi fraase ja nii võib lõpuks kahest pillist kosta peaaegu terve orkester.

Aga kõige erilisem aspekt duo juures on erilised rahvus­ pillid, mida nad kasutavad, nimelt hiiu kandled ehk talharpad, nagu need vormsirootsi murrakus on tuntud. Kontserdil seletati, et viimane kord, kui neid korralikult mängiti, oli 20. sajandi alguses ning alles nüüd on need taas avastatud (vähe­ malt Eesti muusikute poolt) ja populaarseks saanud. Hiiu kan­ nel on poognaga keelpill, mida (Järgneb lk. 11)

14. novembril tähistas ENÜS oma 110. aastapäeva. Toronto koondis märkis lisaks käes­o­ leval aastal oma 70. aasta­ päeva. Kahjuks halveneva pandeemia olukorra tõttu Eestis otsustati kõik juubelipi­ dustused Tartus edasi lükata kevade peale.

Et kuidagi siiski õigel päeval juubelit tähistada turvalisel moel kutsus juubelitoimkond ja tegevseltsi juhatus kõiki seltsi liikmeid 14. novembril liikuma!

Siht oli üheskoos läbida vähe­ malt 110 kilomeetrit. Seda võis teha igaüks omale mugavas asukohas, sobival kellaajal ja ­ jalutustempos.

14. novembri hommikupooli­ kul kogunes Torontos Mount Pleasanti kalmistule kaheksa Toronto koondise ENÜSi liiget.

Tehti jalutuskäik läbi kalmistu, külastades sealjuures lahkunud liikmete haudasid. Eestis on juba pikemat aega olnud ilusaks kombeks aastapäeva aegu külastada lahkunud liikmete haudasid kalmistutel, kuid Torontos tehti seda nüüd esma­ kordelt. Vaatamata kergele vihmasajule, mis meid saatis, ­ peatusime viie lahkunu haual, süütasime küünla ja vil! Talvi Parming luges sealjuures ühe sobiva sügisteemalise luuletuse.

Et kõiki haudasid ei jõudnud külastada, mälestasime kõiki lahkunud liikmeid eestlaste ­kauni mälestusmärgi juures, mis on püstitatud Mt. Pleasanti ­kal­mistule.

Järgmisel päeval teatati Eestist, et kokku läbiti 316.2 km. Osavõtjaid oli Eestis kahe­ kümnes eri asukohas; lisaks osavõtjad Torontos, Kiievis ja Belgias.

Auliikmete valimine Õigel juubeli kuupäeval siis­ ki kuulutati Eestis välja juubeli puhul korraldatud auliikmete valimiste tulemused. Valitud sai neli uut auvilistlast: Hinge-Mai Raud-Pähn (Rootsi), Kaja Telmet (Kanada), Ivi-Mai Schöön (Rootsi) ja Epp Ala­ta­ lu (Eesti). Auvilistlaste pidulik väljakuulutamine toimub keva­ del juubeliaktusel.

Kingitus Anu Raua keskusele Juubeli tähistamiseks otsus­ tas ENÜS panna õla alla Anu (Järgneb lk. 3)

2

EESTI ELU reedel, 26. novembril 2021 — Friday, November 26, 2021

Liimets: Eesti soovib saada 2024. aastal OSCE eesistujariigiks

3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2 Can.Post Registration No. 10692 • Agreement No 40013472 We acknowledge the financial support of the Government of Canada through the Canada Periodical Fund (CPF) Aid to Publishers for our publishing activities.

Talitus/Toimetus: 416-733-4550

Fax: 416-733-0944 E-mail: eetoimetus@eestielu.ca editor@eestielu.ca eetalitus@eestielu.ca Website: www.eestielu.ca Väljaandja: Tartu College kirjastus Asutaja:

Elmar Tampõld

Tegevtoimetaja: Kai Kiilaspea Toimetajad:

Laas Leivat Kaire Tensuda

Reporter-toimetaja: Eerik Purje Talitus: Avatud esmaspäevast reedeni 9.00-16.00.

Tellimishinnad: Kanada: • Ajaleht: 1 a. $160.00, 6k. $87.00, 3k. $48.00.

• Kiripostiga: 1a. $190.00, 6k. $105.00, 3k. $58.00.

USA: • 1a. $210.00 CAD, 6k. $115.00 CAD, 3k. $67.00 CAD Ülemeremaadesse: • 1a. $285.00, 6k. $150, 3k. $80.00.

Ainult digileht: 1a. $95.00, 6k. $50.00, 3k. $29.00.

Aadressimuudatused: $1.50 Üksiknumbri hind: $4.00 Digileht Eesti Elu kodulehelt: www.eestielu.ca

KUULUTUSTE HINNAD: 1 toll ühel veerul: leinakuulutused $13.00, ärikuulutused $15.00, ürituste kuulutused $16.00+HST 13%.

Kuulutusi võetakse vastu talituse lahtioleku aegadel.

Kuulutused palume saata hiljemalt kella 10-ks neljapäeva hommikul.

Toimetusel on õigus kaastöid lühendada, redigeerida ja keeleliselt korrigeerida.

Autorite seisukohad ei pruugi ühtuda toimetuse omadega.

Artiklis esitatud faktide õigsuse eest vastutab autor.

Olmemured Sundvaktsineerimine koroonaviiruse leviku pidurdamiseks on mitmeti kontroversiaalne. „Inimõiguste kaitsjad“ leiavad, et veel teadmata järelmõjude tõttu, ka vaktsiini efektiivsuse ümber keerlevad küsimused tähendavat, et süsti ei tohiks peale suruda. Juba on vaktsineeritutele, nagu arstidele, hooldekodude personalile olemas kolmas süst, mis on aga mitmetele toonud mitte-meeldivaid reaktsioone.

Ametiühingud, Torontos ühistranspordifirma TTC tööliste esin­dajad ja ka linna politsei oma, on valjult leidnud, et peale surutud käsk valitsuse poolt ei ole õige. Ent just nagu haiglates ja vanadekodudes on need inimesed otseselt publikuga kontaktis. Võimatu kahemeetrist distantsi pidada.

Muidugi mõtlevad valitsused nendele, kes on enim ohus – vanurid ja haiged. TTC kärpis oma reiside sagedust, kuna nii mitugi juhti ei soovi süsti, ei ole nõus käsku täitma. Isegi see variant, et olla nõus sagedase testimisega, kinnitamaks, et ei ole viirusega nakatumist, ei rahulda riiki. Ning nüüd, et lapsi vaktsineeritakse, peaks ehk iga õpetaja olema samuti kaitse­ süsti saanud.

Kuid teistega tihedas kontaktis olek olulistes elusfäärides pole ainsaks mureks. Elu aina kallineb, toiduhinnad on markantselt tõusnud, varsti piima hind, ja veiseliha maksab juba hingehinda. Tänu jällegi valitsusele võib nüüd jaanuaris värske, tähendab puu- ja aedviljaga sama toimuda. Kuna 15. jaanuaril jõustub nii USA kui Kanada mandaat, et pikamaa-veoautojuhid demonstreeriks piiri ületades, et on vaktsineeritud. Neid on Kanadas 120 000, kellel on regulaarne marsruut.

Nende esindaja Stephen Laskowski lausus meediale, et võimalik on, et tähtpäevaks ei ole viiendik neist vaktsineeritud.

Olukord on esiteks jubagi keerulisem, elu läheb veelgi kallimaks, kui ennustus täide läheb. Ometi toit on ju oluline, selle vedu maalt linna, USAst on asendamatu.

Pealesurutud seadused on kõigile ebameeldivad, pole demokraatlikud. Ent see märatsev pisike vähemus, kes on vaktsiinivastased, ei käitu ühiskonna reeglite järgi. (Esmaspäeval oli TTC linnahalli koosolek, millel seletati, miks reiside sagedust, busse, tramme vähendatakse. Protesteerijad olid, nagu videod kinnitavad, käest ära. Nng vaevalt, et nad TTC palgalehel olid.

Võigas demonstratsioon, kus tõesti mõni kartis vägivalda).

Inimõigused on olulised, kuid avalikus sfääris peaks ikka kai­ ne mõistus valitsema ning leidma lahendusi, mis kõiki kaitsevad, elukallidust isegi kõrgemale ei krutiks. TÕNU NAELAPEA

Välisminister Eva-Maria Lii­ mets kõneles esmaspäeval Euroopa julgeoleku- ja koos­ tööorganisatsiooni (OSCE) peasekretäri Helga Maria Schmidiga, et arutada OSCE tegevust, piirkonna jaoks aktuaalseid küsimusi ning kinnitada Eesti soovi saada 2024. a eesistujariigiks.

Välisminister Liimets rõhutas telefonikõnes, et OSCE alus­ põhimõtted rahu ja stabiilsuse tagamisel vajavad jätkuvalt toe­ tust ja ellu rakendamist.

Välisministri sõnul on orga­ nisatsiooni liikmete vahel vaja

rohkem poliitilist tahet, usaldust ning lahendustele suunatud dia­ loogi.

Setomaal tabati kaks ebaseaduslikku piiriületajat

Eesti sõdurid hakkavad Valgevene piiril hooldama piiritara ja teid

Kolmapäeval tabasid piirival­ vurid kagupiiri lähistel eba­ seaduslikult piiri ületanud mehe ja naise, kes on pärit Kuubalt.

Kella poole nelja paiku avas­ tasid piirivalvurid Setomaal Ulitina külas piiriäärsel alal kahe kahtlustäratanud inimese liikumise. Sündmuskohale jõu­ des peeti kinni mees ja naine, kes kogutud infole tuginedes ületasid ebaseaduslikult piiri ­suunaga Venemaalt Eestisse, vahendas politsei- ja piirival­ ­ veameti teadet Postimees.

Edasise uurimise käigus sel­ gitatakse välja, mis asjaoludel ja millist teekonda läbides võisid nad Eestisse jõuda ning mis võis olla ebaseaduslikult piiri ületanud kuubalaste tegelik sihtriik.

Sel aastal on piirivalvurid kagupiiril ebaseaduslikult pii­ ri­ ületuselt avastanud üle 50 inimese. Neist enamus olid Eesti kodanikud, kes veetsid piiriala lähistel vaba aega ning panid ebaseadusliku piiriületuse toime eksitusest. Lisaks avastati viis salakaubavedajat ning seitse ebaseaduslikult rändelt tabatud välismaalast. (PM/EE)

Välisminister Liimets väljen­ das Eesti kindlat soovi ja valmis­ olekut saada eesistuja­ riigiks, milleks varaseim võima­ lus oleks 2024. aastal.

Iga-aastane OSCE ministrite konverents toimub 1.–3. det­ sembrini tänavuse eesistujariigi, Rootsi pealinnas Stockholmis.

Uuel aastal annavad rootslased volitused Poolale. 2023. aastal on eesistujariigiks Põhja-Make­ doonia. (PM/EE)

Poola kaitseministri Mariusz Błaszczaki teadet Twitteris, mille kohaselt Eesti sõdurid on alustanud teenistust Val­ gevene-Poola piiril, vahendas Delfi. Eesti inseneriväelased hoolitsevad muu hulgas aju­ tise tara eest piiril. „Eesti sõdurite ülesanne on ehitada ja parandada ajutist tara ning hooldada ja puhastada ühendusteid Poola-Valgevene piiril. Täname teie toetuse eest!“ kirjutas Poola kaitse­ minister Błaszczak Twitteris.

Piiritara lõhuvad pidevalt piiri ületada üritavad välismaalased..

Eesti kaitseminister Kalle Laanet ütles 19. novembril, et Poola palus Eestilt lisaks polii­ ti­ lisele toetusele ka praktilist abi ning Eesti saadab Poola piirile appi ligikaudu sada tegev­väelast ning lisaks reserv­ väelasi. (D/EE)

S P ORT

Nr. 47

PPA ja kaitseväe laevastikud ühendatakse Riigisekretär koos siseminister Kristian Jaani ja kaitseminis­ ter Kalle Laanetiga tutvus­ tasid neljapäeval valitsuskabi­ netis riiklike laevastike eks­ pert­rühma analüüsi tule­musi Politsei- ja Piirivalve­ ameti laevastiku Kaitseminis­tee­riu­ mi valitsemisalasse üleandmise kohta.

Valitsuskabineti otsuse koha­ selt jätkatakse eesmärgiga ühen­ dada PPA ja kaitseväe laevastik 1. jaanuariks 2023.

Siseminister Kristian Jaani kommenteeris valitsuskabineti otsust öeldes, et tegemist on äärmiselt olulise põhimõttelise muudatusega, millest võidab iga Eesti inimene ja kogu Eesti ­julgeolek.

Kaitseminister Kalle Laanet rõhutas, et laevastike ühenda­mi­ sega suureneb Eesti valmisolek operatiivseks sekkumiseks ohu korral ning eeldused liitlaste reageerimiseks regioonis toimu­ vatele konfliktidele. (KMPT/EE)

Reservväelased paigaldasid õppekogunemisel ajutisi piiritarasid Kaitseväe juhataja ettepane­ kul kutsus valitsus reservväe­ lased lisaõppekogunemisele Okas 2021, kokku 1684 ini­ mest. Muu hulgas rajasid nad õppuse raames Eesti ida- ja kagupiirile lõiketraadist tõket.

Kaitsevägi koostöös politseija piirivalveametiga ehitas Eesti-Vene piiririba kümnesse kohta tõkke. Kokku paigaldati lõiketraati 36,7 kilomeetrit.

Tõkked paigaldati sinna, kus ebaseadusliku piiriületuse oht on suurem ja kus lähema kahe aasta jooksul ei ole planeeritud aktiivset piiriehitustegevust.

Margus Hunt Sel nädalal ajutise piiritõkke paigaldamine lõpetati. (ERR/EE) läheb väljakule Chicago Bears’i Haapsalu Jaani kiriku põhimeeskonnas Reformierakonna avariilises seisus torn Chicago Bears tõi seni tree­ toetus languses sai päästetud ningrühmas harjutanud Mar­ MTÜ Ühiskonnauuringute Haapsalu Jaani kiriku avarii­ lises seisus torn on tänu keva­ del alanud remonditöödele tänaseks päästetud.

Keskaegsesse aita rajatud Jaani kirik on üks vanemaid hooneid Haapsalus. Selle prae­ gune torn pärineb siiski 19. sa­ jandist. ,,Kirik võeti kasutusele 1500. aastatel, siis muidugi tor­ ni ei olnud. Vana ait nii nagu ta oli. Siis juba sajand hiljem tehti esimene torn ja 1800. aastatel siis see suur torn juba, mida on remonditud korduvalt,“ selgitas piiskop Tiit Salumäe.

Tornikiivri puidust kande­ konstrukstioonide seisund oli enne remonti avariiline. Lisaks pandi uuendamise käigus tornile uus katuseplekk. Remondi­ projekti koostas Rändmeister OÜ ja ehitas Resteh OÜ.

(ERR/EE)

gus Hundi hooaja lõpuni põhimeeskonda.

Hunt on tänavusel hooajal osalenud kolmes kohtumises ja peatanud neljal korral vastase ründaja. Mängus Cleveland Brownsi vastu oli ta statistiliselt Bearsi parim kaitsja.

Kui treeningrühmas teenis Hunt 14 000 dollarit nädalas, siis nüüd tõuseb ta nädalapalk 59 722 dollarini. Sama palju maksti Hundile ka siis, kui ta platsil käis.

Bears on NFC põhjadivisjo­ nis Green Bay Packersi (8 – 3) ja Minnesota Vikingsi (5 – 5) järel kolmandal kohal ning võimalus play-off’i pääseda on teoreetiline. (D/EE)

Instituudi tellitud iganädalane erakondade reiting näitab, et Reformierakonna toetuse madalseis süveneb ja nad on kindlalt kukkunud Eesti Kon­ servatiivse Rahvaera­konna (EKRE) ning Keskerakonna järel kolmandaks.

Uuringufirma Norstat Eesti uuringu viimaste tulemuste põh­ jal toetab Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda 23,9%, Kes­ k­ era­konda 21,7% ja Refor­miera­ konda 20,9% valimisõiguslikest kodanikest.

Esikolmikule järgnevad Eesti 200 14,4%ga, Sotsiaaldemok­ raatlik Erakond 8,6%ga ning Isamaa 7,8%ga.

Koalitsioonierakondi toetab kokku 42,6% ja opositsiooniera­ kondi 40,3% vastajatest.

(ERR/EE)

Nr. 47

EESTI ELU reedel, 26. novembril 2021 — Friday, November 26, 2021

3

Inga Miškinyte· Leedu saatkonnast, Inara Eihenbauma, Läti suursaadik Kanadas Karlis Eihenbaums, Eesti suursaadik Kanadas Toomas Lukk, Piret Lukk ja Leedu saatkonnast Kristina Seniavskiene·. Foto: ©Ülle Baum

Läti iseseisvuspäeva tähistamine Ottawas Ülle Baum Vihmasest sügisilmast hooli­ mata kogunes 18. novembri varahommikul grupp lätlasi ja nende sõpru Ottawa linna­ valitsuse maja ette, et osa võtta sümboolsest lipuheis­ kamise tseremooniast, tähista­ maks Läti Vabariigi 103. ­sünnipäeva. Ürituse korraldas Läti suursaatkond Kanadas.

Kohal viibisid ka Eesti suur­ saadik Kanadas Toomas Lukk abikaasaga, Inga Miškinytė ja Kristina Seniavskienė Leedu suursaatkonnast ning teised Balti riikide ja Kanada diplomaadid koos kogukonna ­ esindajatega.

Avakõnes tervitas Läti suur­ saadik Karlis Eihenbaums kok­ kutulnuid ja tänas nii Kanadas kui ka Läti Vabariigis elavaid lätlasi, kes on oma ideede, ener­ gia ja püüdlustega teinud meie riike tugevamaks.

Suursaadik Eihenbaums mär­ kis, et kahe riigi vahelised

Eesti Naisüliõpilaste…

(Algus lk. 1)

Raua Keskusele ja korraldas seltsisisese ülemaailmse raha­ korjanduse Anu Raua Keskuse heaks. Aastapäeval kanti üle Sihtasutusele ,,Raudvara“ ENÜSi ühispanus 3237.84 eurot, kuhu oli laekunud toetusi Austraa­ liast, Kanadast, Belgiast ja Eestist. ENÜSi Toronto koondis võttis agaralt osa aktsioonist, annetades märkimisväärse toe­ tussumma – 1000 eurot! Eesti Naisüliõpilaste Selts on asuta­ misest peale pühendanud end Eesti rahva, riigi ja kultuuri

sidemed on järjest tugevnevad ning et juba neljandat aastat järjest viibivad Kanada sõdurid NATO riikide vahelise koostöö raames Lätis.

Hr. Eihenbaums koos oma abikaasa Inaraga on Kanadas elanud juba ligi kuus aastat ja nende aastate jooksul tutvunud Vahtralehemaa rahvaga väga lähedalt. Seda väljendas ta oma ettekandes, öeldes muuhulgas: ,,I have had the pleasure of meeting many diverse communities in Canada who feel a close connection to the countries around the Baltic Sea, and Europe in general – through history, family roots, and friends. For these communities, Canada’s support is extremely important. Through its leadership, Canada is highlighting that NATO’s Article 5 really means all for one and one for all,“ lisades ,,independence that should not be treated lightly, or taken for granted.“ Seejärel võttis sõna Ottawa

­igakülgsele arendamisele.

Tunnustatud tekstiilikunstnik ja rahvusliku kunsti talletaja Anu Raud on aastakümnete jooksul kujundanud oma põlises kodutalus ja selle naabruses paiknevas Heimtali endises ­ ­vallakeskuses toimeka kultuurija hariduskeskuse, kus antakse edasi nooremale põlvkonnale eesti käsitööoskusi ja pärimus­ kultuuri teadmisi. Tema loodud keskust tahetakse veelgi arenda­ da ja selleks on vaja toetussum­ masid. ENÜSi algatatud raha­ korjamise aktsioon on juba hoogu võtnud laiemalt ja selleks on loodud Sihtasutus Raudvara.

Praegust rahakorjamise aktsioo­

Toronto ENÜSi liikmeid aastapäeval Mt. Pleasanti kalmistul: Talvi Maimets, Helge Kurm, Asta Lokk, Marje Virro, Tui Menning, Liis Truuvert, Käbi Lokk, Talvi Parming.

aselinnapea Laura Dudas, kes oli ka varem, 2019. a septemb­ ris osa võtnud Ottawa linna­ valitsuse majas Balti keti 30. aastapäevale pühendatud näitu­ sest. Oma tervituskõnes märkis Laura Dudas, et Kanada oli esimene G-7 riik, kes 26. ­ augus­til 1991 taastas diplomaa­ tilised sidemed Lätiga ning nüüd saame märkida kahe riigi diplomaatilise koostöö taasta­ mise 30. aastapäeva. Ta rõhutas, et koostöös panustatakse tuge­ valt regionaalsesse kaitsetöösse ning valeinformatsiooni levita­ mise tõkestamisse Kesk- ja ­Ida-Euroopas.

Saksamaa jõudis koalitsioonilepinguni

ENÜSi auvilistlaseks valitud Kaja Telmet.

Saksamaal esitleti sel nädalal, pärast kaks kuud kestnud läbirääkimisi, uut koalitsioo­ nilepingut sotsiaaldemokraa­ tide (SPD), roheliste ja li­ ­ beraalse Vaba Demokraatliku Partei (FDP) vahel.

See on Saksamaa esimene kolmeliikmeline koalitsioo­niva­ litsus pärast 1950. aastaid ja sellega lõpeb Angela Merkeli juhitud konservatiivide (CDU/ CSU) 16 aastat kestnud valit­ ­ semisaeg, mis märgib uue ajastu algust kogu Euroopa ja ka ­ maailma jaoks, vahendab Reuters.

Erakondade värvide järgi nimetatud valgusfoorikoalit­ sioonil on olemas Bundestagi enamus ja loodetakse, et uus valitsus saab ametisse juba järg­ mise kuu alguses pärast seda, kui erakonnad on koalitsiooni­ lepingu ratifitseerinud.

Uueks liidukantsleriks saavat 63 aastast Olaf Scholzi peetakse pigem kompetentseks kui karis­ maatiliseks poliitikuks, kellel on nagu Merkelilgi mõõdukad vaated ja kes on avatud dialoo­ gile. (D/EE)

ni on ENÜSi värske auvilistlane Epp Alatalu sarnastanud raha­ korjanduse kampaaniaga, mis algas umbes samal ajal, kui loo­ di ENÜS, 110 aastat tagasi, kui hakkati raha korjama Eesti Rahva Muuseumi ehitamiseks.

Sel ajal müüdi Tartus pidu­ õhtutel ja laatadel kanarbiku­ oksakesi Eesti Rahva Muuseumi ehitamise tuluks, milles tõe­ nä­ oliselt lõid kaasa ka ENÜSi liikmed. Huvi muuseumi vastu aina kasvas rahva seas ja üles­ kutsele ,,50-kopika korjandus“ tuli hulgaliselt annetusi rahva käest. Toetasid nii Eestis elavad kui välismaal elavad eestlasted, kes pidasid tähtsaks vanavara

kogumist ja säilitamist tulevas­ tele põlvedele, sidudes neid oma pärimuskultuuriga. Täna­ päeva üleskutse Anu Raua Keskuse toetuseks loodetavasti leiab samasugust innukat osa­ võttu.

Toetust Eesti Kunstiaka­ dee­ mia ja TÜ Viljandi kultuuriaka­ deemia õppejõu, akadeemiku ja emeriitprofessori Anu Raua Keskuse kui eesti rahvusliku kultuuri järjepidevuse kantsi püsimise heaks saab teha ­ ülekande SA Raudvara kontole EE592200221066790764. (AL)

Oli rõõm järjekordselt tun­ netada, kui suurt tähtsust omab riikidevaheline siiras sõprus, teineteise toetamine ja koostöö ning seda eriti inimeste omava­ helistes suhete raames. Inime­ sed on need, kes mäletavad minevikku ja loovad selles globaalses maailmas jätkuvalt üheskoos homset.

Suri kirjandusteadlane Peeter Olesk 25. novembril lahkus kirjan­ dusteadlane Peeter Olesk.

Peeter Olesk sündis 25. detsembril 1953 Tallinnas.

Olesk lõpetas Tartu riikliku ülikooli eesti filoloogina aastal 1977. Ta töötas Tallinna 21.

Keskkooli õpetajana, kirjastuse Eesti Raamat toimetajana, Tea­ duste Akadeemia Kirjandus­ muu­seumi vanemteadurina ning Tartu riikliku ülikooli õppejõu­ na alates 1980. aastast.

Aastatel 1990–1993 oli ta Kirjandusmuuseumi direktor.

Olesk oli Mart Laari esimese valitsuse rahvastikuminister (1993–1994) ning kultuuri- ja haridusminister (1994–1995) nii Mart Laari kui ka Andres Tarandi valitsuses.

Ta töötas ka Tartu ülikooli raamatukogu direktorina (1995– 1999), oli riigikogu liige (1999– 2003) ning oli hiljem vabakut­ seline publitsist.

2001. aastal pälvis Olesk Valgetähe III klassi teenete­ märgi.

Foto: Lauri Kulpsoo, Vikipedia

4

EESTI ELU reedel, 26. novembril 2021 — Friday, November 26, 2021

Annetaja tutvustus: Margus Aruja

Helsingi lennujaama terminal uueneb

Eesti kogukonna tulevikul pole piire õhus ega vees

Mereväe lenduri ja õhuruumi­ eksperdina on KESKUSe anne­ taja Margus Aruja elust suur osa olnud seotud lennunduste­ gevustega.

Kuid on veel üks Marguse jaoks väga oluline teema, mis tema arvates ei saa pikemalt õhku hõljuma jääda ja see on vajadus KESKUS International Estonian Centre’i järele.

Ottawas elav „Viru Vanem“ tasemel annetaja Margus selgi­ tab, miks ta otsustas toetada uut KESKUSt Torontos: ,,KESKUSe ehitamine loob raamistiku eestlusele – eestlasi on igas maailma nurgas ja see aitab koos hoida meie diaspo­ raad,“ sõnas ta. ,,Kui pandeemia on meile midagi õpetanud, siis seda, et füüsiline ruum meie elus on väga oluline ja samuti vajadus üksteisega kokku saa­ da.“ Margus tunneb suurt usaldust KESKUSe projekti juhtiva meeskonna vastu. ,,Tundes mitmeid projekti juures tegutsevaid inimesi ja lugemise kaudu teada saada teistestki neist, kes selle projekti kallal töötavad, ajendas ka mind andma,“ ütles ta. „Minu sise­ tunne oli, et tuleb aidata ja anne­tusega saan ‘oma aeru vette pista’.“ „Ma austan väga neid inime­ si, kes selle visiooni kallal töötavad. Projekti juhtkond on teinud suurepärast tööd, kuu­ lanud ära ja läbi oma tegemiste vastanud kogukonna ootustele.

Usaldan neid täielikult. Otsus annetada, pole mitte ainult õige, vaid ka väga hea otsus!“ kinni­ tab Margus.

Margusel on unikaalne vaa­ tenurk ,,eestlusele“ ja sellele, mida tähendab olla eestlane.

Kanada relvajõudude (CAF) mereväe lendurina töötades spetsialiseerus ta „külma sõja“ ajal akustilisele tehnoloogiale, mida kasutati lennukitelt allvee­ laevade asukoha kindlaksmäära­ miseks. Suure osa külma sõja perioodist veetis ta lennukitega Nõukogude allveelaevu taga ajades. ,,Meie eesmärk oli jälgida allveelaevu, mis tulistasid tuu­ marakette,“ selgitas ta. ,,See oli põnev töö, mis kasutas väga arenenud tehnoloogiat.“ 1994. aastal, tuli Marguse

ellu läbi tööülesannete uni­ kaalne võimalus. Ta oli tõusnud CAF-i karjääri jooksul koloneli auastmesse ja Kanada kaitseväe juhataja kindral John de Chas­ telain saatis Marguse Eestisse, aitamaks taas iseseisvunud Eesti riigil luua õhuväge ja ühineda NATO-ga. Margus töötas Eestis kindral Aleksander Einselni nõunikuna ja oli Eesti õhuväe esimene staabiülem. ,,Need olid uskumatult äre­ vad päevad ja põnev aeg Eesti ajaloos,“ meenutab ta. ,,Kunagi ei tekkinud küsimust, kas me suudame seda teha, vaid ainult – kuidas teha? Me lahendasime nädalaga muresid, millele mujal kuluks aasta!“ Tema Eestis veedetud perioo­ di üks sisukamaid väärtusi oli võimalus veeta aega oma kaugemate pereliikmetega, kel­ lega tal varem polnud võimalust kohtuda. Teine maailmasõda lõhkus ju paljusid perekondi, nii oli olnud ka Margusel. ,,Ma õppisin tundma Eesti ajalugu ja kultuuri ning see oli suurepärane meie maailma ava­ nemine minu jaoks.“ Margust ja tema perekonda on nende Ottawasse rajatud kodus külas­ tanud pereliikmeid Eestist nii Marguse ema- kui ka isapool­ sest suguvõsast.

Marguse poeg Peter, kes oli tollal 10-aastane, tuli isa juurde Eestisse ja õppis aasta Eesti koolis, Sellest ajast Eestis sai talle suurepärane arengukoge­ mus. Praegu 37-aastane Peter töötab inseneribüroo personali­ juhina.

Margusel ja tema endisest gümnaasiumiõpetajast abikaasal Susan Chapmanil on ka kaks tütart: Erika (33) on insenerifir­ mas majandusteadlane ja Kristi (35) töötab meditsiinilise ITvaldkonnas. Kõik lapsed elavad Ottawas. ,,Minu abikaasa Susan ja kogu meie pere toetab kõiki ettevõtmisi, mida me Eesti kogukonna heaks teeme.“ Margus kasvas üles Torontos ja Ottawas on ta elanud tänaseks üle 20 aasta. Tema vanemad Endel ja Henny Aruja olid kogukonna eestvedajad, kes panustasid Toronto eestlaskonna elujõulisusse.

Margus ja tema Torontos elav õde Epp sündisid Inglis­ maal, kus nende vanemad Endel ja Henny kohtusid ning abiel­ lusid.

Henny ja Endel Aruja

Nr. 47

Margus Aruja ja Susan Chapman

Inglismaal oli Endel Aruja eestlaste kogukonna tegemistes aktiivne eestvedaja. Ta osales eestlaste organisatsioonide – Inglismaa Eesti Ühingu, Londoni Eesti Maja ja Londoni Eesti Seltsi asutamises ja juhti­ mises. Kuus aastat juhtis ta ka Londoni Eesti Seltsi. Kanadasse emigreerus perekond Aruja alles 1962. aastal.

Kogukonna loomise töö jät­ kus uues koduriigis täie hooga.

Marguse ema Henny oli ak­ tiivne Eesti gaidliikumises ja võttis paljudeks aastateks en­ dale ülesandeks Jõekääru suve­ laagri juhataja ameti.

Isa, Endel oli Toronto Tartu College’i tugitalaks ja Tartu Instituudi loomisest 1972. aastal kuni 2004. selle sekretär. Seal ta ka toimetas kuni 95. eluaas­ tani. dr Endel Aruja spetsiali­ seerus füüsikas röntgenkris­ tal­ lograafiale. Doktorikraadi oman­­ das ta 1943. aastal ülikoolis ja Ryersoni ÜlikoolisTorontos oli ametis füüsika õppejõuna.

Endel oli ka kirglik aja­ looalaste teadmiste toetaja ning organiseeris Eestimaa raama­ tu­ kogudesse eestikeelsete raa­ matute, mis Nõukogude oku­ patsiooni ajal polnud Eestis lubatud, vedu. Ta juhtis ja korraldas ta üle 7000 kastitäie ­ raamatute toimetamise Eesti raamatukogudesse.

Ka Endli arhiivitöö eesti kogukonnaga seotud materjalide talletamiseks on sama legen­ daarne. Ta kogus Tartu Insti­ tuudi arhiivi ja raamatukogusse kaheksa toatäit, hinnanguliselt kokku ca 236 ruutmeetrit ar­ hiivimaterjali. Sellest valminud eestikeelse diasporaa mahukaim kultuurikogu, on täna Estonian Studies Centre/VEMU arhiivi alus.

Pärast sõjaväest pensionile jäämist töötas KESKUSe anne­ taja Margus tosin aastat kosmo­ setööstuses äriarenduse ja pro­ grammijuhtimise alal. Nüüd on ta taas oma sihi taevasse seadnud ja jätkab koostööd ­ varasemalt juhitud Unmanned Systems Canadaga, milles on keskendunud droonide keeru­ kale tehnoloogiale.

Margus kordab vajadust glo­ baalse eesti kogukonna sõlm­ punkti järele: ,,Oleme põlisrahvas, meil on põline kodumaa ja teadmine selle kohta, kust me pärit oleme, on väga oluline,“ ütles ta. ,,Kui te ei tea, kus teie juured on, võib teie elus olla

teatud ebamugavustunne. Meie, kes oleme põliselt kodumaalt ümberasustatud, vajame oma kohta, kus omavahel suhelda.“ Margus jätkab „Eesti rahvas on arvult väike. Ainus, mis meid koos hoiab laias maailmas on see omavaheline side.“ Margus on läbi Eesti riigi õhuväe loomise kogemuse ol­ nud tunnistajaks sellele, et kui eestlased ühendavad oma jõu ja energia millegi nimel, mis tõsi­ selt loeb, siis see ka juhtub. On täiesti selge, et tema jaoks pole eestluse tuleviku jaoks piire ei õhus ega vees.

Aita toetada eestluse tulevikku ja hakka annetajaks!

KESKUS kapitalikampaania annetajakategooriad on: Kalevi­ poja Laud üle $100 000 suuruste toetuste jaoks (kaasa arvatud erinevatele hoone osa­ dele nimepanemise õigus), Viru Vanemad üle $10 000 suuruste toetuste jaoks ja Kungla Rah­ vas, toetused, mida KESKUSe veebi kaudu saab teostada, on kuni $10 000.

Kalevipoja Laud ja Viru Vane­ mad annetusteks, väärt­ paberite annetusteks või maksta annetust üle 3-5 aasta, palun pöörduda aadressile donations@ estoniancentre.ca või helistada +1.647.250.7136.

Annetused võivad olla tehtud pere nimel, või austades mõnda isikut või peret. Kõigi annetuste puhul, antakse välja tulumaksu kviitung ning vajalik teave on KESKUSe veebilehel.

Siit leiab teavet projekti kohta: • Külasta KESKUS veebilehte www.estoniancentre.ca • Registreeru veebilehel uudis­ kirja saajaks • Jälgi KESKUSt Facebookis @EestiKeskus, Instagramis @ keskus.iec, Twitteris @keskus

S P ORT

Kelly Sildaru avas hooaja MK-etapivõiduga Eesti freestyle-suusataja Kelly Sildaru võitis eelmisel laupäeval Austrias Stubais toimunud par­ gisõidu MK-etapil 88,68 punk­ tiga esikoha.

Teine oli šveitslanna Sarah Höfflin 80,30-ga ja kolmas nor­ ralanna Johanne Killi 78,32 punktiga. (ER/EE)

Finavial on käsil Helsingi len­ nujaama ajaloo kõige ulatusli­ kum laienemisprojekt, mis sai alguse juba 2014. a ning mille lõpp on plaanitud 2023. aas­ tasse. Ehitustööd toimuvad erinevates järkudes, kuid suuremad tööd valmivad 1. detsembriks.

Helsingi lennujaama arengu­ kava juhtmotiiviks on soomlas­ likkus.

Helsingi lennujaam peab olu­ liseks, et Soome saabuv reisija saaks kohe aru, et ta on saa­bu­ nud justnimelt Soome. Soome loodus ja meisterlikkus paistab silma kõikjal lennujaamas.

Soome saabuv reisija näeb pärast tolli läbimist rändrahnu­ dest, kanarbikust ja puudest koosnevat haljasala. Saabuvate lendude saali laes on „Luoto“ kohal rombikujuline ava, mille kohal omakorda väljuvate len­ dude saali laes suur katuseaken – tänu sellisele lahendusele saab taimestik loomulikku valgust, saabuvad reisijad näevad välju­ vate lendude saali puidust ripp­ lage ja tükikest taevast ning lah­ kuvad reisijad näevad dioraami puude latvu.

Lainetav puitlagi on Soome puusepatöö tõeline meistriteos.

Lagi koosneb viiesajast 1500 kilo kaaluvast puitelemendist, mis on kõik unikaalsed – kaht ühesugust ei leidu. Ripplae materjal on Soome kuusk. ­ Lauad on kumerateks vormi­deks lõigatud ning nende servad meenutavad kaartidelt tuttavaid kontuurjooni. Laepind on nagu omalaadne loodusmaastiku abst­ raktsioon või ümberpöö­ ratud kolmemõõtmeline kaart,“ kirjeldab peaprojekteerija Juho Grönholm ALA arhitektuuri­ büroost.

Helsingi lennujaama 2. ter­ minali laienduse valmimisel muutub lennujaamas ringi liiku­ mine oluliselt sujuvamaks.

(D/EE)

LAV-is tuvastati koroonaviiruse uus tüvi Lõuna-Aafrika Vabariigi tead­ lased teatasid neljapäeval, et on tuvastanud Covid-19 uue variandi, millel on mitu mutatsiooni, vahendas Posti­ mees. ,,Kahjuks oleme tuvastanud uue variandi, mis annab LõunaAafrikas põhjust muretsemi­ seks,“ ütles viroloog Tulio de Oliveira pressikonverentsil.

Ta lisas, et variandil järjekor­ ranumbriga B.1.1.529 on väga suur hulk mutatsioone. Seda on leitud ka Botswanas ja Hongkongis LAV-st saabunud inimestel.

LAV-is tõusis ööpäevane ­nakkusjuhtude arv kolmapäeval üle 1200. Alles novembri alguse pandi ööpäevas vaid 100 koroo­ nadiagnoosi.

Lõuna-Aafrika Vabariigis on registreeritud rohkem nakkus­ juhte kui üheski teises Aafrika riigis, nende arv ulatub 2,95 miljonini. Surnud on 89 657 haigestunut. (PM/EE)

Nr. 47

EESTI ELU reedel, 26. novembril 2021 — Friday, November 26, 2021

5

Kommentaarid ja arvamused

Eesti riigi vangi- ja vabaduseaeg Toomas Kiho, Akadeemia peatoimetaja (Ilmunud Postimehes, siin avaldatud PM ja autor lahkel nõusolekul) Äsja möödus, ja taas üsna tähelepandamatult, üks Eesti riiklik tähtpäev: taassünni päev 16. novembril. Mida kaugemale meist tähtpäeva kehtestamist ajendanud aja­ looline sündmus jääb, seda kahvatumaks ta muutub üldi­ ses päevade ketis, mida ajalu­ gu meile iga uue hommikuga ette veeretab. Mida taassünni päev meenutab, on 16. novem­ ber 1988: Eesti NSV Ülem­ nõukogu võttis just sel päeval vastu „Deklaratsiooni Eesti NSV suveräänsusest“, millega kuulutati Eesti NSV Ülem­ nõukogu „seaduste ülimuslik­ kust Eesti NSV territooriu­ mil“ ning seda, et ENSV-le kuulub „tema kõrgeimate võimu-, valitsemis- ja kohtu­ organite näol kõrgeim võim oma territooriumil“.

Riigi õigusliku järjepidevuse kontekstis ei olnud see ehk üüratult pikk samm, kuid nõu­ kogudeaegses tegelikkuses an­ dis see ometi kuuldava sõnumi nii Moskvale kui eesti rahvale.

Hiljem on nenditud, et iseseis­ vuse täieliku taastamise teel tähistas suveräänsusdeklarat­ sioon „eesti rahva vabanemis­ protsessi juriidilist algust,“ nagu kirjutas jurist ja matemaatik Enn Sarv (raamatus Õiguse vastu ei saa ükski, 1997).

Kui jäädagi õiguse- ja arit­ meetikaradadele ja vaadata lähemalt päevade rida, mis

l­ ahutab meid näiteks Eesti Vabariigi sünnipäevast 24. veeb­ ruaril 1918, siis on huvitav küsida, millises ajalises vahe­ korras on meie riikluse loos faktiline iseseisvus ja oku­ patsiooniaeg ehk siis Eesti Vabariigi vabaduse- ja vangipõli.

Küsimus on just praegu tõusnud aktuaalseks. Sest kes on põ­ gusaltki tuttav Eesti Vabariigi poliitilise ajalooga – piisab sel­ lest, kui teada lihtsaid ajalisi suurusjärke, ütleksin, et stampe, – teab, et laias laastus on prae­ gu veidi enam kui saja-aastane riik olnud okupeeritud pool sa­ jandit ja et see riik on saanud iseseisvalt toimida ligikaudu ­niisama kaua: umbes 20 aastat iseseisvust kahe ilmasõja vahel ning nüüd 30 aastat taas ise­ seisvana.

Seega on meie riigi vangi- ja vabaduse aeg olnud umbes võrdse pikkusega. Aga täpselt?

Tahaks ju täpselt teada, millal siis ikkagi jõuab kätte päev, kui Eesti Vabariigi eksisteerimise aja jooksul oleme olnud rohkem päevi vabad kui vangis.

Sellele pole ju tegelikult keeruline vastata, tuleb ainult tunda kalendrit ja mõnd tra­ faretset ajaloolist tähist.

Tähised Eesti Vabariigi sünnipäevaks peetakse 24. veebruari 1918.

Juriidiliselt kestab meie riik sellest päevast peale tänaseni, praktikas on aga selle peaaegu 104 aasta sees tulnud üle elada ka mitu okupatsiooniaega. Esi­ mene, Saksamaa okupatsioon algas kohe, kui Eesti riik oli sündinud: juba järgmisel päeval, 25. veebruaril 1918 võtsid Saksamaa keiserlikud väed Tallinna oma kontrolli alla.

Sakslaste võim kestis kuni 11.

Pilk minevikku

Trikoloor kärpis surmaingli tiivad Sõjajumal on aegade kestel sooritanud igasuguseid uskuma­ tuid uperpalle ja suunanud inimsaatusi oma tujude järgi.

Alljärgnevat lugu Teisest maail­ masõjast on põgusalt mainitud mitmes trükises, ka siinkirjutaja vahendusel, kuid mitte käsitatud täies ulatuses. Palju üksikasju jääb igavesti varjatuks. Kaks peategelast, kes mõlemad lõ­pe­ tasid oma elupäevad Kanadas, Ontario provintsis, viisid need endaga kaasa. Viimase lahku­ misest on tänaseks möödunud kolmkümmend viis aastat.

Lembit Susi. (snd 19.12.

1911) oli politseiametnik, Eesti Vabariigi sõjakooli lõpetanud.

Ta värvati Saksa sõjaväkke ja viibis sõja lõpukuudel Taanis 1.

Eesti Tagavararügemendi koos­ seisus. Sinna suunati ka noored lennuväe abiteenistuslased. 1945. aasta aprilli lõpul anti rüge­ mendile korraldus sõita rindele Berliini kaitsma. Üks pataljon asus rongiga teele. Nende ri­ dade kirjutaja istus vagunis koos oma rühmaülema leitnant Lembit Susiga. Ühel päeval anti õhuhäire. Rong peatus, vaguni­

uksed avati ja kõik tormasid välja, püüdes varjuda põllul, kraavis või metsatukas. Rongile lähenes madallennul Inglise eskadrill, mis aga ootamatult ­ kerkis uuesti õhku ja pöördus tagasi, ei ainsatki pommi ega lasku pardarelvadest. Laiali valgunud väeosad koguti taas ­ vagunisse ja sõit jätkus. Selle uskumatu sündmuse detaile on kinnitanud siinkirjutaja Ehatares viibiv saatuskaaslane Artur Purika.

Endel Susi (snd 16.08.1914) oli Lembitu noorem vend. Ka tema jõudis lõpetada sõjakooli ja oli värskelt saanud lenduriks, kui nende väeosa pärast 1940. aasta juunipööret lülitati Pu­ naar­ mee koosseisu. Kui algas sõda Saksamaaga, viidi leitnant Endel Susi Siberi vangilaag­ risse. Koos kolme kaaslasega õnnestus tal põgeneda ja soku­ tada end poolakate hulka.

Poola­ k atena pääsesid nad Teherani ja sealt venelaste ja i nglaste kokkuleppe tõttu ­ Inglismaale, kus leidsid raken­ dust lendureina. Endel Susi oli nendest neljast ainus, kellest sai

novembrini 1918, mil Eesti ajutine valitsus sai kokku tulla ­ ja võimu enda kätte võtta.

Esimene Saksa okupatsioon oli kestnud 259 päeva (kaheksa kuud ja 17 päeva).

Teine, meile ajaliselt palju lähem ning kestuselt palju pikem okupatsiooniaeg sai al­ guse 17. juunil 1940, kui Nõu­ kogude Liidu väed marssisid Eestisse sisse ja Eesti seaduste järgi valitud esinduskogud ja Vabariigi Valitsus ei saanud enam toimida. Jätame siinkohal kõrvale asjaolu, et Teise maail­ masõja ajal liikus okupatsioo­ni­ võim Eesti alal ühe vaenu­poole käest teise kätte ja vastupidi – Eesti Vabariik jäi mõlemal juhul ühtviisi okupeerituks. Jätame kõrvale ka okupatsiooni erine­ vad sügavusastmed – nt kom­ munistliku repressioonipoliitika mõttes üsna erinevad stalinlikud ja perestroika-aastad – ning nendime, et riigiõiguslikult taas­ tati Eesti Vabariigi iseseis­ vus kodumaal 20. augustil 1991. Kogu see pikk okupat­ sioo­niaeg oli kestnud 51 aastat, kaks kuud ja kolm päeva ehk siis kokku 18 691 päeva.

Liites Esimese maailmasõja aegse Saksa okupatsiooni kes­ tuse ja Teise maailmasõja ajal alanud okupatsiooni kestuse, selgub, et Eesti Vabariik on oma ajaloo jooksul olnud okupeeritu staatuses 18 950 päeva.

Esiteks, iga järgmine päev, ja loodetavasti nii kuni aegade lõpuni, on taas üks päev, mis kasvatab meie vabaduspõlve ja jätab pikapeale okupatsiooniaja üsna lühikeseks. Põhjust rõõ­ mustada oma riigi üle on iga päev!

Millal jõuab kätte päev, mil summaarne iseseisvusaeg saab pikemaks kui summaarne ok­ patsiooniaeg?

Nagu äsja selgitasime, kestis okupatsiooniaeg kokku 18 950 päeva. Päev R, mil iseseisvuse­ aeg saab võrdseks okupatsioo­ niajaga, jõuab kätte loomulikult

siis, kui ka iseseisvusaega on olnud samuti 18 950 päeva. Ehk siis otsitav päev R on siis, kui 24. veebruarist 1918 möödub 37 900 päeva. See on olnud pikk aeg tulla: 25. veebruaril 1918 möödus EV sünnist üks päev, 26. veebruaril 1918 kaks päeva, 27. veebruaril 1918 kolm päeva... ja nii edasi. Et leheruu­ mi kokku hoida, ma kõiki päevi siin ükshaaval üles lugema ei hakka, aga selle kalendrirea siinpoolne ots, mis meile huvi ­ pakub, on selline: tänavu 28. novembril möödub EV loomi­ sest 37 898 päeva, 29. no­ vembril 37 899 päeva ning 30. novembril 2021 möödub 24. veebruarist 1918 täpselt 37 900 päeva – ehk siis meie otsitav päev R on 30. november 2021.

See on siis n-ö Eesti Vabariigi priiuse pööripäev: just 30. no­ vembril 2021 saavad meie riigi vabaduse ja vangipõlv ühe­ pikkuseks, mõlemad on peaaegu 104 aasta jooksul kestnud 18 950 päeva.

Ning esimene päev, mil võime rõõmsal rinnal hõisata, et Eesti riigi loomisest peale on meil tegelikku iseseisvust olnud rohkem kui okupatsiooniaega, on 1. detsembril 2021.

See on väga sümboolne täht­ päev, lisaks on see kuupäev Eesti riigi ajaloos üsna mitmeti laetud: näiteks 1919. aasta 1. detsembril avati Tartus eesti­ keelne ülikool ning 1924. aasta 1. detsembril toimus Tallinnas kommunistlik riigivastane mäss.

Kuigi tähtpäev, iseseisvuse pööripäev, on oluline ja süm­ boolne ning võib tunduda, et ta on ka ainukordne – saame ju ainult üks kord rõõmustada, et okuptasiooniaeg on oma kestu­ selt jäänud iseseisvusajast lühe­ maks, siis päris nii see pole.

Inglise lennuväes hävituslendur kapteni auastmes. Eelkirjeldatud rünnaku puhul oli ta eskadrilli ülem ja keelas tulistamise, sil­ manud rongil sinimustvalget lippu.

Sellel sündmusel on eel- ja järelmäng, mis kergitavad oletu­ si ja vastamata küsimusi. Kui sõja alguses Punaarmee mobili­ satsioon välja kuulutati, siis eesti lendurid muidugi ei tead­ nud, et neid ootab hoopis vangi­ laager, kuid Venemaale siir­ dumine oli ikkagi vastumeelt.

Neljateistkümne-meheline sõp­ ruskond sõlmis salanõu põgene­ miseks ja see neil ka õnnestus.

Kaks sellesse gruppi kuulunud meest olid Toronto eesti kogu­ konnas hästi tuntud: lendurleit­ nandid Tarmo Rae ja Juhan Laanes. Rae andmetel oleksid nad meeleldi põgenemisplaani pühendanud ka Endel Susi, kuid ei julgenud sellega riskida. Igati eestimeelne ja usaldusväärne Susi oli valitud punanurga ülemaks ja pidi seetõttu liiga ­ tihedalt suhtlema poliitilise ­ juhtkonnaga. Tema kaasamine võinuks äratada kahtlust ja nur­ jata kogu ettevõtte.

Kui Endel Susi oleks pää­se­ nud Venemaale saatmisest, jätkunuks tema sõjateekond ­

tõenäoliselt vanema vennaga sa­ mal poolel. Ühest küljest on see meeldiv oletus, kuid teiselt poolt võinuks see tähendada, et eestlaste rongi ründavat eskad­ rilli juhtinuks keegi teine, kelle hinge meie armsa trikoloori nägemine oleks külmaks jätnud.

Pole võimatu, et rünnak oleks kustutanud ka selle mehe elu­ küünla, kes neid päevi siinkohal kirjaridades meenutab. Sõdu­ riõnn on väga mitmepalgeline nähtus.

Kummaline on ka, et varsti pärast inglaste vangistuses Uklei interneeritute laagrisse saabumist hakkas meie hulgas levima kuuldus Lembit Susi vennast seoses mainitud rünna­ kuga. See tundus üsna fantas­ tilisena ja mitmedki ehk heitsid selle kõrvale kui kuulujutu, mil­ liseid sõja ajal ja pärast sõda ohtralt levis. Ometi juhtus, et Lembit Susi Zedelgemi vangi­ laagrist vaikselt kadus. Räägiti, et ta toimetati venna vahendusel Inglismaale. Taas uskumatu, kuid tõsi, nagu hiljem selgus.

Ainus loogiline oletus on, et kuuldus imbus läbi Inglise ohvitseride kaudu, kes Uklei laagrit haldasid ja meie rüge­ mendi juhtkonnaga suhtlesid.

Kuuldavasti ähvardati Endel

Susi Inglismaal sõjakohtuga.

See on täiesti mõeldav, sest sõja oludes lahingülesande täitmata jätmine võrdub reetmisega või vaenlasega koostööga. Kuigi kumbki vend ei võinud teada teise kuulumisest vastaspoole armeesse, tuli see ilmsiks tänu meie rahvusvärvidele.

Küsimus ja vastus

Aga teiseks: pangem tähele, et üks kord on meil nn priiuse pööripäev juba olnud – see oli siis (ja see oli üsna ammu), kui Eesti Vabariigi iseseisva toi­ mimise aeg sai kestuselt pike­ maks kui esimene Saksa ­oku­patsioon. Nagu eespool sel­ gitatud, kestis too keiserlik oku­ patsioon 259 päeva, niisiis oli Eesti Vabariigi esimene priiuse pööripäev siis, kui 24. veebruarist 1918 möödus 259 + 259 = 518 päeva. See oli 27. juulil 1919.

Ja esimest korda võisid meie kaaskodanikud õhata, et nad on elanud iseseisvas riigis kauem kui okupatsiooni all, oli 28. juulil 1919. Vaevalt küll tollal, Vabadussõja ajal, keegi seesu­ guste „intellektuaalselt huvipak­ kuvate“ asjade peale mõtles – toona olid hoopis teised mured, riik ja riiklus tuli alles päriselt kehtestada, relva jõul vabadus lõpuni kätte võidelda. Ja nii pole 28. juulit 1919 ka meil tagantjärele mõtet enama kui ­ ­intellektuaalse matemaatikaüles­ ande vastusena meeles pidada.

Küll aga on meie kõigi üles­ anne, head Eesti kodanikud, palju suurem: teha kõik endast olenev, et me ei peaks mitte kunagi tähistama kolmandat priiuse pööripäeva. Teisisõnu tuleb meil kanda hoolt selle eest, et Eesti iseseisvus kodu­ maal jääks nüüdses kestma kat­ kematult kuni aegade otsani.

Lembit Susi läks Inglismaalt merele, sealt Rootsi, kuhu talle järgnes Saksamaalt ta pere.

Rootsist emigreerusid nad Kanadasse, kuhu saabus ka Endli pere Inglismaalt. Nad elasid eri linnades ja olid ilmselt seotud vaikimiskohustusega.

Nende järeltulijad kinnitavad, et neist saatuslikest aega­ dest ei räägitud isegi koduses ringis.

Endli hinge kuuldavasti vaevas Dresdeni ja Leipzigi pommita­ mine, mille tulemusena huk­ kusid paljud tsiviliilelanikud ja kultuurivarad. Pole aga teada, kas ta ise neis pommitamistes osales.

EERIK PURJE

Loe Eesti Elu internetis —

www.eestielu.ca

6

EESTI ELU reedel, 26. novembril 2021 — Friday, November 26, 2021

Ühe eesti laevakapteni lugu Peter Jakobson: The Estonian Sea Captain. Autori kirjastus 2021. 298 lk.

Tegelikult on see märksa roh­ kem kui ühe laevakapteni lugu.

See on kahe suguvõsa lugu, võõrsil sündinud ja kasvanud mehe austusavaldus oma eesti soost vanemate mälestusele.

Samal ajal väärtuslik killuke eestlaste merenduse ajaloost paguluses.

Loo keskmes paiknev isik on kaugesõidukapten Evald Jakob­ son. End tagasihoidlikult jutus­ tajaks tituleeriv autor on kesk­ mine tema kolmest Inglismaal sündinud pojast. Peter Jakobson on teinud ulatuslikku uurimis­ tööd ja kogunud autentset materjali, et jäädvustada nii ­ kodu- kui välismaailma jaoks oma legendaarse isa mälestus: autori sõnutsi seiklev meremees rahuajal, patrioot paguluses.

1903. aastal Kablis sündinud Evald Jakobson pärineb mere­ meeste suguvõsast. Ta astus noorelt merekooli, omandas kaptenipaberid ja tõusis Eesti Vabariigi merenduses reederina silmapaistvale kohale. Ta küm­ mekond aastat noorem abikaasa Asta, sündinud Luther, on pärit Tallinnast. Ta töösturist isal oli Paldiski maanteel maja ja linna läheduses Vatsla külas suur talu.

Noore kapteni isik kerkis Eesti meedias esile 1933. aastal, kui tuli ilmsiks, et üks tema lae­ vadest tegeles salapiiritusveoga.

Kas ja kuivõrd kapten ise üldse asjasse segatud oli, jääb igavesti saladuseks, kuid ta laev koos laadungiga konfiskeeriti Dan­ zigis ja kaptenit peeti mõnd aega vangistuses. Skandaali ­paisutas suureks asjaolu, et üks laeva osanikest oli tollane sise­­ ja kohtuminister Vladimir Rooberg (Roopere), kes lõpuks oli sunnitud avalikkuse survel tagasi ­astuma.

Tõelised ja ohtlikud seiklu­

sed seisid aga alles ees.

Hispaania kodusõja päevil tege­ les Jakobsoni aurik Yorkbrook relvaveoga. Sel ajal tuli meeskonnale maksta normaal­ sest tunduvalt suuremat palka koos mitmete lisahüvitustega, sest kunagi ei võinud teada, kumma sõdiva poole kätte laev võis sattuda. Nende riskantsete merereiside tulemused või­ maldasid Jakobsonil ehitada Pärnusse uhke elamu nimega Kapteni Villa. Kahjuks valmis see alles 1938. aastal, vahetult enne Teise maailmasõja algust, mistõttu tal tuli sealt varsti lahkuda. Kapten toimetas oma ­ lapseootel abikaasa Inglismaale sihikindla eesmärgiga, et laps sünniks Briti kodanikuna. Ta ise järgnes perele hiljem ja rajas endale Surreys uue kodu nime­ ga The Chase.

Sõja ajal on kapten Jakob­ soni tegemiste ümber teatud annus salapära. Ilmneb vihjeid ­ seotusest Briti salaluurega. Ta veedab osa ajast Rootsis, kust tarnitakse Inglismaale kuul­ laagreid. Samal ajal tegeleb ta agaralt eestlaste meritsi Rootsi põgenemise organiseerimisel.

Londonis on tal head side­ med Eesti saadik August Tormaga. Ta osutab suurt abi majanduslike toetuse muretse­ misel raskustega võitlevale saat­ konnale. Ta on tihedalt seotud kirjastusega Boreas, mis uuesti alustas tegevust Rootsis ja mille hiljem üle võttis kirjanik Einar Sanden. Tema teene on kirjan­

dusauhinna loomine Eesti Kir­ janike Kooperatiivi aasta pari­ male teosele. Esimeseks auhin­ na saajaks osutus Arved Viirlaid oma romaaniga „Ristideta hauad“.

Vanal merikarul ei õnnes­ tunud näha taasiseseisvunud Eestit. Ta lahkus 1973. aastal.

Viisteist aastat hiljem järgnes talle abikaasa Asta. Kapteni Villa Pärnus aga sattus siiski mõneks ajaks tema järeltulijate valdusse. See tagastati autorile, kelle tütar Louise ilmutas piisavalt ärivaimu, et siirdus ­ Eestisse, õppis ära eesti keele vähemalt suhlustasemel ja kau­ bitses alkoholiga. Kuigi ta müüs oma ettevõtte koos majaga a.

1996, võis ta rahuldustundega kinnitada, et oli saanud selles majas elada tunduvalt kauem kui vanaisa.

Sidemed Eestisse jäänud ­sugulastega taastusid. Autor tunneb heameelt, et suutis kir­ jasõnas jäädvustada oma vana­ vanemate pärandi rohkete foto­ dega. Teos on tõlgitud ka eesti keelde ja on saadaval kodu­ maisele lugejaskonnale. Ääremärkusena tohiks ehk tähendada, et kapten Jakobsonil on oma sõprade-sugulaste kaudu seos ka Kanadaga. Üks ­ ta häid tuttavaid oli kapten Bernhard Nelberg, kes lõpetas oma elupäevad Torontos. Len­ durkapten Endel Susi, kes keerulisi teid pidi sõja ajal poolakana Briti lennuväkke sattus, abiellus Asta Jakobsoni ­ õe Ellaga ja elas Peter­ borough’s. Asta teine õde Ilse Leetjärv veetis oma elu lõpu­ päevad Ehatares. Evald Jakob­ soni vennapoeg Sven viibis Zedelgemi sõjavangilaagris siin­ kirjutajaga samas barakis, me mõlemad osalesime ka aktiiv­ selt skautluses. Kui me koos teel Berliini alla rindele sõites lagedal põllul ründava Inglise eskadrilli eest varjuda püüd­ sime, ei osanud kumbki meist aimata, et meie võimalikuks elupäästjaks osutus eskadrilli ülem Endel Susi, kes Eesti lipu­ värve märgates keelas tulista­ mise. See on aga juba sootuks teine lugu, mille siinkohal jutustamiseks on side kapten ­ Jakobsoniga liialt lõtv.

EERIK PURJE

Ilmus esimene raamat Eesti õhuväe ajaloost „Eesti õhuvägi – omas ja võõras mundris“ on Eesti ­militaarlennunduse ajaloo raa­ matusarja esimene osa, mis hõlmab sündmusi ajavahemi­ kus 1918 – 1991 ehk Eesti õhuväe loomisest ja sellele järgnenud ajast kuni Eesti Vabariigi taasloomiseni. „See on lugu sellest, kuidas noore Eesti Vabariigi sõjaväe­ lasi rabas mõte lennundusest ja õhusõjavõimekusest. Sellest, kui­das alguses fantaasia ja soov haaras mehi ning sellest, kuidas reaalsus, milleks oli esmalt raha ja kohe sinna järele ka uus

Nr. 47

Foto: PÖFF

PÖFFi rahvusliku võistlusprogrammi võitis noor režissöör Teresa Juksaar filmiga „Kuningas“ Pimedate Ööde Fiomifestival (PÖFF) on Eestis suures hoos.

Festival sai toimumiseks valit­ suselt eriloa ning on hübriid­ festival – filme (mida on kokku mitusada) saab vaada­ ta nii kinos kui veebis. Ka esi­ mesed auhinnad võistlevatele filmidele on juba välja jaga­ tud.

Laupäevasel auhinnatsere­ moonial Tallinnas Kopli tram­ midepoos kuulutati välja rah­ vusvahelise lühifilmide ja ani­ matsiooni festivali PÖFF Shorts kuue võistlusprogrammi võidufilmid. Rahvusliku võist­ lusprogrammi parim lühifilm on Teresa Juksaare ,,Kuningas“.

See film sai ka Ameerika filmi­ akadeemia nominatsiooniõiguse.

Kõigi teiste võistlusprogram­ mide võidud läksid välismais­ tele filmidele.

Teresa Juksaar õpib Tallinna Ülikooli Balti Filmi- ja Meediakoolis (BFM). Sel aastal pääses BFMi õpilaste ja vilist­ laste filme PÖFFile tervelt 16.

Teresa tegi võidufilmi ülikooli kursusetööna, kui oli alles BFMi teisel kursusel.

Filmi aluseks on tuntud Eesti kirjaniku Mehis Heinsaare sa­ manimeline novell. See räägib mehest nimega Olev Virkus, kes töötab kellassepana ja elaks nagu tavalise inimese elu. Kuid kord kuus käivad tal peal kum­ malised haigushood – siis sõda, seadis paraku lennukatele plaanidele piirid,“ võtab raama­ tu kokku üks toimetajatest Rene Rässa. „Raamat räägib ka sellest, kuidas Eesti lendurid sõja­ pöörises sattusid, kes itta, kes läände või kes sootuks okupat­ sioonivõimude poolt hukati ning Eesti meeste teenistusest võõrvägede õhujõududes nii siin- kui ka sealpool raudset eesriiet, külma sõja ajal,“ lisas Rässa.

Raamatu koostasid Rene Rässa ja Toomas Türk ja andis välja kirjastus Argo.

Raamatusarja teine osa, mis hõlmab taasiseseisvunud Eesti õhuväe olulisemaid sündmusi, on planeeritud ilmuma 2022. aastal. (KVPST/EE)

t­unneb mees end Eesti rahva kuningana. Abi ei saa ta ka perearstilt. Nii haarabki mees tooli kaenlasse ja läheb künka otsa kuningaks... (Novell on il­ munud ajakirjas Looming, selle katkend on loetav veebis: http:// www.looming.ee/artiklid/kunin­ gas/) Teresa Juksaar on juba lapsepõlvest peale tahtnud ­saada filmirežissööriks. „Kunin­ gas“ oli noore neiu esimene film režissöörina. Teresa kirjel­ das ,,Kuninga“ loomisprotsessi kui filmitiimi rännakut võtte­ perioodil, mis algas juunikuu päikesetõusuga ning lõppes kaheksa päeva hiljem juulikuu ­ päikeseloojanguga. Film on ­tehtud Mehis Heinsaare novelli põhjal, kuid materjali muudeti töö käigus pidevalt. Filmi võtte­ kohaks oli Tallinnas Männiku liivakarjäär, aga filmis tundub, nagu oleks tegemist mingi välismaise eksootilise kõrbega.

Filmis „Kuningas“ mängivad professionaalsed näitlejad, näi­ teks Eesti teatri- ja filmipubliku suured lemmikud Aarne Soro ja Maarika Vaarik. Filmimisel tuli Teresa sõnu ette ka probleeme, aga seda suurem rõõm on suure tunnustuse üle. Kuningas on valmis ja autasuga „kroonitud“, noorel režissööril on juba uued projektid käsil.

Olen kindel, et kuuleme Teresast üsna pea. LEA KREININ

www.eestielu.ca

Nr. 47

EESTI ELU reedel, 26. novembril 2021 — Friday, November 26, 2021

P

E

A

M

U

R

D

M

Ristsõna nr. 1081 1

2

3

4

5

6

7

8

12

13

14

15

16

17

18 21

22

19 24

26 31

32

35

33 37

39 41

42

9

10

11

28

29

30

49

50

34

36

38

40

43

44

45

46

47

51

52

53

54

55

56

PAREMALE:

1. Rahandusasutus.

5. Asula Pärnumaal.

8. Kodulind.

12. _ _____n, tulnukas, keegi võõralt planeedilt (ingl.k.).

13. B ensiin, autokütus (ingl.k.).

14. Esimesel võimalusel (ingl.k. lüh.).

15. Pärn (murd.).

16. Õigusteta isik.

17. Gruusia rahaühik.

18. (Talu)maja.

20. Ignoreeri!

21. Türgi pealinn.

24. L isand Eesti riigi nimes okupatsiooni ajal.

26. Tülis.

27. Austraalia kukkurkarud.

31. Eesti Rahvusringhääling.

32. Ajastu, teat, ajajärk.

34. _ ____ mail, õhupost.

35. R ikas teaduse, kirjanduse ja kunsti toetaja.

37. V abadussõja võitu tähistava lahingu linn.

39. Ennäe.

40. Teat. lastemäng.

41. Ühte leibkonda kuuluvad inimesed.

44. Veelind.

45. Üleloomulikud juhtumised, miraaklid.

46. Ulgumine.

47. Teat. ehe.

51. Ühendus.

52. Special Investigations Unit.

53. Juhtmõte.

54. Aserbaidžaanlane.

55. Suguselts (ingl.k.).

56. Supivedelik.

ALLA:

1. Poola härra.

2. Maailmakuulus poksija (1942-2016).

3. ______ ja naa.

4. ______r, hobuse kere ning mehe ülakeha ja peaga olevus (Vana-Kreeka mütoloogias).

5. ______a, väljak rahvakoosolekute pidamiseks VanaKreekas.

6. Haruldane (ingl.k.).

7. (Ajaliselt) esimene.

8. Eestlaste korterimaja Torontos.

9. M______, keel

48

T

Paremale: 1. Vil., 4. Bear, 8. Enne,

25

27

S

Ristsõna nr. 1080 LAHENDUS

20

23

I

Aafrikas.

10. Tola, veiderdaja.

11. Samoa pealinn.

19. Keemiline element.

21. Kartlikum.

22. Väike oja.

23. Eesti odaviskaja, MM hõbe 2019.

24. Norimissõna.

25. Ruum elumajas toidu panipaigaks.

27. Vihma- ja tuulejumal inkade mütoloogias.

28. Kalapüügivahend.

29. Jaapani saare põlisasukas.

30. Ma______, lihttöid tegev laevameeskonna liige.

33. Kehaosa.

36. Igihaljas okaspuu.

38. Endisajal öösel karja hoidmas.

40. Õlak.

41. Viltune torn Itaalias.

42. Emane siga.

43. ______l, ronimisvahend.

44. Pehme raskemetall.

46. Kindel sisemine arusaam, veendumud.

48. Pereliige.

49. Tulekolle.

50. Kalliskivi, vääriskivi (ingl.k.).

12. Oka, 13. Arve, 14. Maat, 15.

Asteroid, 17. Igan(d), 18. Maso, 19.

Kratt, 20. Lavak (kaval), 23. Vea, 24.

Aia, 25. Kaval Ants, 31. Anno, 33. Sir, 34. Tara, 35. Pandeemia, 38. Med., 39. Aer, 40. Neeva, 42. Kaame, 45.

Segi, 47. Kabe, 48. Eskaader, 52.

Kree(ka), 53. Osra, 54. Ena, 55. Kees, 56. Aser, 57. Maa. Alla: 1. VOA, 2. Iks, 3. LAT, 4.

Barakk, 5. Eros, 6. Avio, 7. Red, 8.

Emiraat, 9. Naga, 10. Naat, 11. ETNT, 16. Ema, 19. Kel, 20. Laap, 21. Aina, 22. Vann, 23. Vari, 26. Aser, 27. Vim, 28. Name, 29. TREV, 30. Sada, 32.

Odamees, 36. Eee, 37. Angaar, 41.

EIA, 42. Kkkk, 43. Aare, 44. Abee, 45.

Ssss, 46. EKRE, 48. EOA, 49. DEM, 50. Ena, 51. Raa.

Nädala retsept

Roheline salat lõhega Kaire Tensuda Peatselt astume jõulukuusse, mil nii mõtetes kui toidulaual võtavad koha sisse pühade­ aegsed, tihtipeale tavapärasest rammusamad road. Sinna on aga veel natuke aega. Siinkohal üks tervislikkusest pakatav salat, mille valmistamisel on rohkelt varieerimisvõimalusi – olgu siis koostisosade, maitse­ ainete või kastmete valikul. Siin sobib hästi ära kasutada näiteks eelmisel päeval ahjus küpseta­ tud lõhefilee ülejääk.

Valmistusained: lehtsalatit spinatilehti kirsstomateid punast sibulat värsket kurki muna eelnevalt ahjus küpsetatud lõhe­ fileed (või lõhekonserv) sidrunipipart, oliiviõli, sidruni­ mahla Valmistusviis:

LÜ H I DALT K ANADAST

OTTAWA. Kanada Roheliste Partei vahepealseks liidriks ­valiti astrofüüsik Amita Kuttner, kuni partei valib omale uue juhi järgmisel aastal. Partei eelmine juht oli Annamie Paul, kes tea­ tas sel kuul oma tagasiastu­ misest. (Lüh. CP24)

OTTAWA. 23. novembril alanud uue parlamendihooaja juhatas sisse Kanada kindralkuberner Mary Simon troonikõnega, milles tõi välja valitsuse priori­ teete. Oluliste punktide hulgas olid pandeemia kontrolli alla saamine, võitlus kliimamuutuse­ ga, majanduse ülesehitamine, valitsuse suhted põlisrahvustega jm. (Lüh. C)

unique inc.

1251 Yonge Street Toronto, Ontario M4T 1W6

Meie esindaja

ANNE LEIUS

Tel. kontoris (416) 928-6833 kodus (416) 482-9119

Asetada serveerimisnõusse tükeldatud lehtsalat ja spinatile­ hed, poolitatud kirsstomatid, viilutatud sibul, kurk ja muna­ lõigud. Lisada tükeldatud lõhe (või konserv), maitsestada soovi korral sidrunipipraga, segada kergelt läbi. Kastmeks nõrutada peale oliiviõli (näiteks sidru­ nivm. maitselist) ja sidrunimahla.

Naljanurk Arsti juures. ,,Doktor, mul on mälu väga halb,“ kaebab pat­ sient. ,,Kohe kontrollime,“ vas­tab arst. ,,Kas on õige, et teil on mäluga prob­ leeme?“ ,,Minul?“ ägestub pat­ sient küsimust kuuldes. ,,Kes teile seda ütles?“

7

KARLA KALENDRISABA

Näpust ja nupust Vahel mõtlen omaette, et küll on ea, et mind pole seitungi toimendajaks pantud. See ju muidu täitvärki ja epstein amet, aga neid kurjavaimu vigasi tuleb kirjutamise aegu alati sisse ja siis otsi neid nigu rosinaid saia sehest. Selle veikse vahega muidugist, et rosin on magus, aga viga on mõru. Alla neelama pead ta aga sellegipoolest, eriti kui leid­jaks pole sina, vaid lugeja.

Vigasi olla kahte sorti: näpu- ja nupuvead. Aga mina ei oska seal kah ästi vahet teha. Nüüd, kus kirjamees peab oma tööd tegema nigu klaverimängija, tuleb vigasi rohkem sisse kui anesule aegu. Kui su näpp satub lööma vale nup­ pu, kas see on siis näpu- vai nupuviga? Näpp jusku oleks suurem süidlane, aga eks näppu kontrolli jälle üks teine nupp. See, mis su kaela otsas on. Eestimaal üteldasse nüit­ sel ajal näpuvea kohta näpukas, aga nupuvea puhul oled siis nupukas, kui vea tegemata jätad. Segane värk. Minu meelest ikke vigane kah.

Ma siin vahel ädaga proovin seda iimeili kah. Eestimaalt kauge sugulane kirjutas ja küsis, et kuda teil see väliseeslus edeneb. Ei mina saand aru, et ta oli ühe tähe vahele jätt, oli see siis näpu vai nupu süi. Ing kargas täis, et peab meid eesliteks, mis see kodusigadus parem on. Aga ega ma talle nii ullusti ei taht vastata, panin sea asemele kitse. Kostsin viisakalt, et ütelgu parem, kuda neil selle kodukitsendusega on. Tema jälle vasta, et oh, küll need kitsendused kaovad koos koroonaga. Ei me kumpki saand lõpuks aru, kes kõne­ les aiast ja kes aia august.

Teine sugulane, eelmise vend, kirjutas kah. Kiitis, et oli perega uude kortelisse kolind, aga sellega kah omad ädad. Üks tuba olla nii pisike, et lapse kättki ei mahu sisse. No seda juttu ma ei taht kudagi uskuda. Nii ull ei old Eestis asi isegi kommude aegu, kui keski kaebas, et neil on söögitoa lagi nii madal, et süia ei saa muud kui lestakala. Ja kalidor nii kitsas, et koer peab saba liputama üles-alla. Näitasin kir­ ja Katale. Tema oma naisterahva aruga nuputas kohe välja, et mees oli venna kirjas puuduva tähe üles leid ja oma kirja lisand, aga muidugi valesse kohta. See oli lapse äll, mis tuppa ära ei mahtund. Kätki, noh.

Endise aja ametinimetustega on kah segadus. Meil oli alevis teemeister, koolitatud mees, kes pidi täpselt teadma, kunas tee peale kruusa vedada ja kunas öövliga üle käia.

Aga nüid on Eestimaal iga vene paabuska teemeister. Pole tal aridust ega kedagi, ainult vanaema samovar. Siin on sama moodu. Vanasti, kui oli tulekahju, kutsuti pritsimehed ja need kustutasid ära. Nüid kõlistas mulle pere tohter ja käskis minna pritsimehe manu. Need pritsimehed on ena­ masti naised ja panevad sulle pritsi, et kripp külge ei ak­ kaks, eks sellest kah tule kahju.

Arvasin, et mõistan ikke eesti keelt, aga võta näpust.

Kust sa mujalt võtadki, nupust pole abi ühti.

KARGU KARLA

Filateelia. Uus postmark

Eesti Pimedate Liit 100 Omniva (Eesti Post) lasi 19. oktoobril käibele uue siseriik­ likuks kasutamiseks mõeldud postmargi ,,Eesti Pimedate Liit 100“. Indrek Ilvese kujundatud postmargi teeb erakordseks see, et sellele on trükitud punktkirjas nomi­ naal 0,90, sellise trükitehnika­ ga marke ei ole Eestis varem ilmunud. Margid on trüki­ kojas AS Vaba Maa. Eesti Pimedate Liit on näge­ mispuudega inimeste ühingute ja nende inimestega tegelevate ühingute ning sihtasutuste ka­ tusorganisatsioon, mis esindab nägemispuudega inimesi riigi ja rahvusvahelisel tasandil. Liidu põhiülesanne on seista selle eest, et nägemispuudega ini­ mesed saaksid teiste ühiskonna liikmetega võrdse ligipääsu

kõigile teenustele, toetustele ja võimalustele.

Liitu kuulub 10 piirkondlikku pimedate ühingut üle Eesti.

Alates 1987. aastast on iga aasta 15. oktoobril märgitud valge kepi päeva. Kaks korda aastas antakse välja nägemis­ puudega inimeste elu tutvus­ tavat ajakirja „Valguse Kaja“.

Nende inimeste elukvaliteedi tõstmisele olulise panuse and­ nuid autasustatakse tunnustuse­ ga „Aasta tegu“. Populaarsed on üle-eestilised suvekoolid ja liikmesühingute eestvedajate matkapäevad.

8

EESTI ELU reedel, 26. novembril 2021 — Friday, November 26, 2021

English-language supplement to the Estonian weekly “EESTI ELU” Tartu College Publications Founding Chairman: Elmar Tampõld Editor: Laas Leivat 3 Madison Avenue, Toronto, ON M5R 2S2 T: 416-733-4550 • F: 416-733-0944 • E-mail: editor@eestielu.ca Digital: www.eestielu.ca

A future vision for Estonia and a Canadian perspective The Estonian Government recently released directions and goals for Estonia’s next decade named “The develop­ ment program for a connected Estonia, 2021–2030”. The program would be centered ­ around adaptability, global ‘Estonianness’, civil society and census development. The plan’s objectives are to be connectedness and shared ­creativity.

Editor’s note: The govern­ ment statement contained words such as ‘sidus’ and ‘koosoloo­ mine’ which in direct transla­ tion are awkward and do not convey the nuances implicit in Estonian.

But from the comments of the Minister of Culture, Tiit Terk, the agenda’s thrust was evident. He referred to Estonia’s Freedom Manifest of 1918 which was intended to be all inclusive, freedom for all ­ ‘nationalities’. (In this context, ­ ‘nationalities’ has an ethnic not citizenship association, as it is usually used internationally.) In fact Estonia was known for its pre-war policy of cultural ­autonomy for ethnic minorities.

Terk said Estonia has its own culture and language which can be shared with others who honour democracy and are ­ willing to accept an Estonian ­ identity.

Terk stressed concepts that achieve the government’s goals: the state needs to support those with a non-Estonian ethnicity in developing their sense of belongingness and active com­ ­ munity participation.

Foreign minister Eva-Maria Liimets emphasized the impor­ tance of maintaining ties with Estonians abroad, supporting their participation in the coun­ try’s development and easing the way for those intending to return. The program increases national security, quality of everyday life, supports foreign ­ relations and international goals.

Taking a look at two of the concepts in the program – in­ tegration and respecting non­Estonian ethnicity – there are interesting parallels and con­ trasts between Estonia and Canada. Canada introduced its multicultural policy in the late 1960’s calling for all to respect the ethnicity of others and

e­ ncouraging all immigrant communities to maintain their ­ cultural heritage. This policy was intended not to inhibit in­ ­ tegration for new Canadians and adapting to new social norms and traditions would not degrade identity with countries of origin. In fact some three decades ago government re­ ­ search revealed that Estonian women had the highest an Estonian men had the third highest per capita annual ­income of all ­ethnic groups in Canada.

Alas, Canada’s consideration for diversity did not apply for tiny communities who simply didn’t have the critical mass in numbers to withstand the erosion of their size. In the passing of two generations, small ethnic communities in Canada have felt how assimilation (not inte­ gration) can affect ethno-cultural identity. Simply put, many Canadians with Estonian roots have drowned in the large ­multicultural melting pot.

With Estonia regaining its ­independence thirty years ago, a resurgence of ethnic heritage and a searching for roots was a heartening sign that the commu­ nity would return to its previous strength, at least in activity, not numbers.

But the brutal truth indicates otherwise and the current pandemic as an inhibiter of ­ physical gatherings is an adverse multiplier. Organizations have adapted to virtual contacts, which however do not adequately replace real interpersonal ex­ ­ change.

That is why concern for the vitality of the community of Estonians abroad is a welcome feature. While Estonian repre­ sentatives of diaspora organiza­ tions are already participating in committees working on a stra­ tegy to re-energize compatriot communities abroad, an official, long term commitment is ­certainly welcome.

One cannot deny that the planned approach has lofty ambitions. But in Canada we ­ have heard political voices from Estonia critical of any integra­ tion, voices that are fearful that a flood of refugees and immi­ grants will dilute, even defile Estonia’s cultural integrity. One may suggest that Estonia might

Prime Minister Kallas in Paris: the aim of allies is to prevent Russian aggression in Ukraine In her meeting with President Emmanuel Macron of France, Prime Minister Kaja Kallas stressed that in view of the security situation in our region and globally, it must be ensured that everyone in Europe has a shared under­ standing of the challenges that lie before us and that we are able to adequately respond to them.

Prime Minister Kallas and President Macron both said that they were paying close attention to Russian military build up near the Ukrainian border.

“What is most important at the moment is that we do every­ thing we can to avoid any kind of military escalation,” the Estonian head of government said. “To that end we must work together to take concrete steps that will deter Russia from escalating further.”

Prime Minister Kallas also stressed that there are no signs of the hybrid attack being waged by Belarus on the border of EU and NATO stopping, since maintaining the standoff for as long as possible is in the interests of the regime. “It helps take the focus away from the brutal repressions and human rights violations the Belarusian regime continues to inflict on its own people,” she remarked.

“They are cruelly using people lured to Minsk under false pretenses to serve their own ­ purposes.”

The Estonian head of ­government said that one of the priorities of the forthcoming French presidency of the Council of the European Union was security and defence policy.

“Now is the time to set out principles and plans that will enable Europe to further ­reinforce its security, including more effectively protecting its external borders,” she said.

“Europe must boost its de­ fensive capabilities in a way that also strengthens NATO.”

have more to worry about an erosion of ‘Estonianness’ from Hollywood rather than a ­spattering of foreigners.

While the raison d’être for Canada’s multicultural policy cannot be compared to Esto­nia’s situation, Estonia’s intention to respect non-Estonian ethnicity coupled with fostering integra­ tion, will, again from a Canadian perspective, strengthen a sense of belonging for all and make the Estonian identity ­desirable. It might sound trite to say, but in Canada, being a proud Estonian and a loyal Canadian go hand-in-hand.

LAAS LEIVAT

Nr. 47

Estonian Canadian Organizations Conference: III Estonian Central Council in Canada (EKN) EKN is pleased to invite your organization representative to attend a special virtual event with Marin Mõttus, newly appointed Ambassador for Global Estonians on Sunday December 5th, 2021 at 12pm EST. It is a huge achievement for Estonians abroad to have an appointed ambassador and 2 a­dvisors for Global Estonian ­ ­affairs, as well as a Canadian representative on the cabinet level Estonian government Global Estonian Advisory Council (Valitsuse koostöökomisjon). This is the result of four years of active lobbying by diaspora central organizations for great­ er representation, an e­ ffort initiated and largely led by EKN. This conference will be an opportunity for you to make your voices heard.

Ambassador Mõttus is ­ actively seeking input from global Estonian communities regarding accomplishments and challenges as we move forward together to implement the new Global Estonian Program, in January 2022. This program will provide s­ignificant support and funding for global Estonian organizations. An update about the program will be provided along with information about the ­implementation plan. It is ­im­portant for Eesti to develop an increased awareness of who we are, including our goals and needs.

Please register by November 30th, with kairihemingway@ gmail.com Provide your name (or name of person representing your ­organization), email address and organization name. An order of presenters will be provided closer to the event. You will be sent a Zoom link after registering.

PLEASE COME PRE­ PARED TO PRESENT A 2 MINUTE OVERVIEW OF YOUR ORGANIZATION. THIS CAN BE IN ESTO­NIAN OR ENGLISH. Ambas­ sador Mõttus speaks fluent English and meeting will be held in both Estonian and English according to need.

In your 2 minute presentation: • State name of organization, city/town where you’re located, when you were founded, what you offer/do • Demographic data – how many members, etc.

• What makes your organization unique; one thing you are most proud of; one challenge you face?

• What are you looking/hoping for in future cooperation with Eesti Please let us know if you have any questions.

We look forward to seeing you on December 5th!

Estonian Central Council in Canada KAIRI TAUL HEMINGWAY, President kairihemingway@gmail.com REET MARTEN SEHR, Vice President reetsehr@gmail.com www.estoniancouncil.ca

Prime Minister Kallas thanked President Macron for the significant contribution made by France in the air-polic­ ing of the Baltic States and in the NATO’s eFP troops based in Estonia. She also thanked France on behalf of Estonia for its fight against terrorism in areas to the south of Europe, ­ highlighting defence coopera­ tion in the Sahel region, were France and Estonia have forces based in Mali. “Estonia’s largest foreign mission at present is to Mali, and with it we are making our own contribution to ensur­ ing the region’s security,” she said. “The experience we have gained there is of great impor­ tance to us.”

During their meeting, Prime Minister Kallas and President Macron also discussed EU ­climate and digital policy goals in the light of the forthcoming French presidency of the Coun­

cil of the European Union. The Estonian head of government stressed that in achieving the climate objectives set by the EU for 2030, investment certainty must be guaranteed for compa­ nies and the potential negative impact of reforms must be miti­ gated for low-income house­ holds. In terms of the EU’s ­digital policy, the importance of a strong internal market in ­order for companies to be able to grow and operate unhindered was underscored.

Prime Minister Kallas gave an address to members of MEDEF (Mouvement des Entreprises de France) Inter­ national, the umbrella organisa­ tion for French companies, in which she showcased Estonia and its economic and business environment. Bilateral meetings were also held with companies interested in Estonia.

Nr. 47

EESTI ELU reedel, 26. novembril 2021 — Friday, November 26, 2021

We’re Listening with EMW: Translating the untranslatable in music

Luik: Ukrainian army and western unity could prevent Russian attack ERR, November 2021

Vincent Teetsov It’s often said that certain words are “untranslatable” from one language into another. Consider the word ­ “gigil” in Tagalog, which en­ compasses the “overpowering feeling that comes with seeing something unbearably cute” as the BBC explained in a 2017 educational video. Or “schadenfreude”, which is derived from “schaden” (“harm”) and “freude” (“joy”) in German – defined by the Cambridge English Diction­ ary as “a feeling of pleasure or satisfaction when some­ thing bad happens to someone else.”

One of the most well-known untranslatable words – from an English-language perspective, that is – is “saudade”, which comes from Portuguese. We can actually find an equivalent in Estonian with the word “igatsus.” Saudade is a feeling of longing for someone or some­ thing that is gone, seemingly reserved for the cultures of ­ Portuguese-speaking nations. At least, that’s what I thought until I watched Estonian singer and guitarist Vaiko Eplik perform at Tartu College for the final con­ cert of Estonian Music Week in November 2019.

An exemplary entertainer, Eplik’s dramatically translated version of “Bohemian Rhap­ sody” had the audience wheez­ ing with laughter. Yet, it was his then-unreleased song “Kamoon

Photos: Valeri Svintsov and Aureelia Minev

Uno”, a bossa nova style tune with Brazilian flair that band, Eesti Raadio Meeskvartett knocked me over completely. (the Estonian Radio Men’s Just him and a caramel-­ Quartet). The songs performed coloured acoustic guitar, shift­ by the quartet show the styles ing through reams of rich open of music from abroad received chords like the best of them: in Estonia during the early Antonio Carlos Jobim, Rosinha 1960s. de Valença, João Gilberto.

From here, listen to Marju The recorded version was re­ Kuut and Uno Loop’s joint leased in May 2020 as a 90th ­album from 1971 (https://www. birthday tribute to late musician youtube.com/watch?v=jLX­ (and athlete) Uno Loop and a mO4AlE38), especially tracks tribute to the late composer like “Sa tantsi sambat” (similar Uno Naissoo. It’s accented with to “Só Danço Samba”) and wispy backing vocals and cross- “Las kõlab bossa-nova” stick drumming. But Eplik’s (“Desafinado”). The lyrics live solo performance held up, don’t exactly line up to the too: the true test of whether a original songs, but music can composition is strong. translate the overall sentiment The sway of this song put us for us. Case in point is the in a state of reminiscence, like ­ album’s instrumental track an evening spent leafing “Kauge rõõm,” which is a through an old photo album. ­rendition of “O Grande Amor.”

That sensation connects to the The weeping saxophone is im­ artwork of the song, which mediately recognizable. In fact, shows the two Unos playing much of the album connects jazz together in a club in 1950s back to the best-selling Getz/ Estonia. Eplik communicates Gilberto album from 1964. the vigour of a past time as he Loop and his musical collabora­ croons and calls out the name tors broadened the reach of Uno. samba, and its descendent bossa To get a sense of what nova, among Estonians. moved a songwriter from the The love for jazz and related central Estonian village of Pae, genres found in this album in Rapla County, to present his grew, as shown by albums like own take on this style of music Kadriko by Collage (1974). from another hemisphere, it’s Uno Naissoo, mentioned above, highly recommended to listen released a swaggering funk to archival recordings of Uno ­album titled Mälestusi Kodust Loop, including his earlier in 1978. Is it possible that life

Estonian Embassy in Canada moves into new Ottawa building ERR Estonia has a new home for its embasssy in Ottawa. “The embassy has worked in the new building symbolically since July 1, which is Canada Day. The official opening depends on the situation in Canada, since Covid restric­ tions are still very strict,” Ministry of Foreign Affairs spokesperson Angelika Lebe­ dev told ERR. She said the building is located in the historic Sandy ­ Hill region and was built in 1875. Sandy Hill is a popular

location for multiple other embassies, such as those of ­ Austria, Brazil, Croatia and Poland. The University of Ottawa is also located nearby.

The foreign ministry pur­ chased the building in Sep­ tember of 2018 for €868,000, renovation works cost €1.83 million and furnishing cost €135,549. The building’s sur­ face area is 309 m2 and it sits on a property of 611 m2. The new embassy building is located at 168 Daly Ave. in Ottawa.

Foreign ministry Britta Tarvis explained the acquisition

9

of the building in 2018 and said the previous rental premises did not meet the needs of the embassy and modern security ­ requirements. In addition, the building was depreciated and lacked official rooms.

When weighing various rental and purchase options, it was determined that it would be ­ more favorable in the long term to own real estate. In addition, when it comes to an owned property, there are better oppor­ tunities for adjusting it to meet the embassy’s needs,” Tarvis told BNS. The acquired building was completely renovated and new rooms were created to suit the needs of the embassy. The historic entrance was restored ­ and the yard was also re­ designed, Lebedev said.

The reconstruction works were conducted by Canadian architectural bureau Robertson ­ Martin Architects and Estonian company Pille Lausmäe SAB OÜ designed the interior archi­ tecture.

“The design for the building turned out to be a complicated one, since the residential build­ ing was changed to suit office spaces. Considering the require­ ments stemming from heritage protection, the additional re­

in Estonia cultivated players who could communicate the moods of these genres from abroad?

As Eplik said in a 2018 inter­view with Raplamaa Sõnu­ mid, “It is said that pop music is not site-specific, but I would argue against that. The natural views that surround Rapla County are so strongly inside [my] psyche that they have certainly influenced the nature ­ of this music as well. I began to think of songs out of boredom as I walked home from school...

I remember it was a very boring and monotonous activity to come home two and a half kilo­ metres from the train station. At some point, a melody added to the rhythm of the walk, and then I figured out the words, and that’s how it started...”

When Eplik sang a song rooted in samba, but in Esto­ nian, I felt it in my soul. He tapped into the saudade with honesty and reality. Subse­ quently, it led to a deeper exploration of his intriguing ­ discography.

After Eplik’s show, I knew I had to say something, to em­ phasize to him just what it meant as a listener. For Vaiko Eplik’s transportation of the sway of samba to Toronto via Rapla County, I cheer him on.

Kamoon Vaiko! quirements on fire safety and evacuation, security require­ ments and representational functions, drawing up the de­ signs was extremely complicated and detailed,” Lebedev said.

She added that the Ottawa city government supported the embassy renovation completely, because the facade of the build­ ing was completely restored.

“The results of the building renovation meet the city’s ­ ­heritage protection requirements and stands out in the city space,” Lebedev noted.

She said the construction works were conducted during the coronavirus pandemic, which made the renovation more com­ plicated. “There were multiple construction objects closed in Ottawa because of the pande­ mic, the availability of several goods and services was limited.

Acquiring construction materials was complicated, there were shipment delays in addition to dock workers’ strikes,” Lebedev noted.

Employees at the Estonian Embassy in Canada include the ambassador, consul and a ­secretary. Estonia also has eight honorary consuls in Canada, see more information on the embas­ sy’s homepage: https://ottawa. mfa.ee

Estonia’s NATO ambassador Jüri Luik (Isamaa) expressed hope that the increased com­ bat capabilities of the Ukrai­ nian armed forces and the determination of Ukraine’s western allies could help ­prevent Russian aggression.

The West has reason to worry about the concentration ­ of Russian forces near the Ukrainian border, but it must be taken into account that Ukrainian armed forces are now much stronger than they were in 2014, when the conflict first triggered, Luik told ERR. “There is no doubt that if the U.S. secretary of state (Anthony Blinken – ed) and NATO secre­ tary general (Jens Stoltenberg) are worried about the move­ ment of Russian forces around Ukraine and both have warned Russia very publicly and very seriously, there is reason to worry,” the three-time defense minister said. “These statements are not made lightly and these statements are far from every­ day.”

The ambassador said the West follows what is happening in Ukraine with great interest and is drawing its own conclu­ sions. “There is reason to do so.

The U.S. and NATO are cer­ tainly very alert and attentive while using all their resources,” Luik said.

“When it comes to a possible [Russian] invasion into Ukraine, then it is clear that the Ukrainian army is 100 percent different from what it was in 2014,” the veteran politician said.

In 2014, Russia annexed the Crimea Peninsula from Ukraine. This event led to a war in the Donbas region between Russia-backed separatist groups and the Ukrainian armed forces.

Luik pointed out that the Ukrainian army is battle-tested, as its units have participated in missions and wars. Secondly, Ukraine now has access to much more modern equipment than it did in 2014, Luik said, adding that Ukraine has anti-­ artillery radars from the U.S., drones from Turkey and other equipment manufactured in Ukraine.

“There is remarkable produc­ tion of combat equipment in Ukraine, which has now been set in motion,” Luik noted.

“And what is most important is that the Ukrainian army has demonstrated its extraordinary will to fight, because it is one of the most important factors for an army.”

The NATO ambassador add­ ed that Ukraine has shown daily what it did not in 2014. “So anyone that is going to face Ukraine, if Russia were to face Ukraine, they must consider that they are facing a very serious military force,” Luik said.

10

EESTI ELU reedel, 26. novembril 2021 — Friday, November 26, 2021

Nr. 47

Northern Birch Community Roots Scholarship Recipients 2021 Congratulations to the recipients of the 2021 Northern Birch Credit Union Community Roots Scholarships!

There were 15 scholarships awarded to a wonderful group of students, all active in their local communities.

Northern Birch Credit Union is proud to offer scholarship opportunities for students each year. These scholarships award active participation in the community, encouraging youth to stay connected to their roots and give back to the organizations around them. We encourage students to check our website to learn about our scholarships when they open again in fall 2022. www.northernbirchcu.com/community/scholarships

AMALIE KANNE First year student at McMaster University, Amalie is studying Earth & Environmental Sciences.

She has been active in the Latvian community including involvement at summer camps, girl guides and the Latvian school, both as a stu­ dent and a teacher.

MARIKA GULENS-TAUBE Marika is in her first year of a Master’s program at the University of Amsterdam studying sociology.

She has been active in the Latvian community, attending schools and summer camps, dancing folk dances, and has been a board member of LNJAK since 2016.

Time Machine: The Corded Ware Culture in Estonia Vincent Teetsov Wind back to 2900 BCE. At this time, Indigenous people from the coast of present-day Newfoundland all the way to the northeast United States were operating a thriving ­system of fishing and hunting of mammals at sea, along with having created a currency for transactions. In Mesopotamia, walls were being built for war.

The Harappan Civilization, which created one of the ­earliest metropolises in history, was growing in India at this time, too.

As described in a 2017 issue of the journal Current Biology, while all of this was happening nearly 5,000 years ago, the first

indications of crop cultivation had appeared in Estonia.

However, “intensive cultivation and animal husbandry” was yet to begin. In the journal, it’s said that these developments were associated with a shift from the Comb Ceramic Culture to what’s known as the Corded Ware Culture (or nöörkeraa­ mika kultuur).

Both of these cultures are identified by the markings made on their ceramics. In the pottery of the Comb Ceramic Culture, you’ll see short diagonal lines scraped across the pottery; whereas the pottery of the Corded Ware Culture (hereafter “CWC”) has concentric circles and patterns going around it, which look like cords. Other

CHRISTMAS GREETINGS 2021 The Estonian Central Council is dedicated to continuing the tradition of publishing your Christmas greetings in Eesti Elu. The cost is $15 per individual greeting and $20 for a family greeting.

Payment and details (names to include in the greeting) can be done as follows: kairihemingway@gmail.com or Eesti Elu office, tel 416-733-4550, email: eetalitus@eestielu.ca Payment: Cheque: Kairi Hemingway,c/o EKN 304 Soudan Ave, Toronto, ON M4S 1W5 or etransfer: kairihemingway@gmail.com Deadline for submission is December 14, 2021.

To learn more about ECC activities, visit our website and Facebook page and follow us on Instagram!

Website Link: https://www.estoniancouncil.ca/en Facebook Link: https://www.facebook.com/estoniancouncil Twitter: @EccEkn

KRISTA TORA A first-year student, Krista is at­ tending the University of Ottawa for Political Science and Commu­ nication. Krista has been an active member of the Latvian communi­ ty, attending and teaching at the schools, going to summer camps, and attending the Latvian summer school Garezers.

trademarks of the CWC were their burial practices, where knees were tucked into the chest, as well as the crafting of stone battle axe heads.

What’s significant about the narrative of the CWC people?

For one thing, it shows the fluidity of settlements in ­ Estonia and the rest of ancient northern Europe.

Some archaeologists hypo­ thesize that the CWC is partially descended from the nomadic Yamnaya Culture (from the steppe that extends across present-day Ukraine, Russia, ­ and Kazakhstan), who moved west, along with their cattle.

The Yamnaya invaded and had children with the agrarian people living in northern ­ Europe, including present-day Estonia. The CWC are, in turn, the progenitors of people across this region. And though it has proven controversial in archaeo­ logical circles, some academics have posited that the movement of the Yamnaya Culture is be­ hind the spread of Indo-Euro­ pean languages.

Dr. Kristian Kristiansen from the University of Gothenburg explains how Yamnaya raids and a plague outbreak in circa 3000 BCE enabled their inte­ gration into the areas they invaded. In a Live Science ­ ­article from 2017, it’s suggested, based on Dr. Kristiansen’s re­ search, that “Neolithic women, familiar with making ceramics, probably developed corded ware pottery in order to evoke the woven and wooden contain­ ers that would have been familiar to the Yamnaya husbands.”

SANDRIA MAGRICS A first-year student at McMaster University, Sandria is studying Medical Radiation Sciences. San­ dria grew up participating in the Hamilton Latvian community, and currently volunteers as a teacher at the Hamilton Latvian School.

TOMS MAKSINS Toms is a first-year student attend­ ing Carleton University. Born in Latvia, Toms and his family moved to Canada in 2010. Toms has been active in the local Latvian Schools and camps.

SARMA MARTINSONS Sarma is a first-year nursing stu­ dent at Western University. Her childhood was spent being in­ volved in numerous Latvian activ­ ities such as folk dancing, and at­ tending Latvian summer camps both in Canada and in the U.S.

​LIVA GULENS-TAUBE Liva is currently in her third year of a Humanities program at York University. Liva has been involved in the Toronto Latvian community as a teacher and a chorist, as well as being a board member of the Latvian National Youth Associa­ tion.

(Part 2 in next week’s issue)

Corded Ware pottery fragments.

Photo: tutulus.ee

In 2018, archaeologist Dr. Elisabeth Holmqvist-Sipilä, of the University of Helsinki, wrote that “In traditional so­ ­ cieties it is usually women who are in charge of the pottery craft and it is also common for women to relocate upon marriage... It is likely that the ­ first Corded Ware Culture arti­ sans to arrive at the FennoBaltic and Swedish coasts were women who had learned their craft at their place of birth.

They would have begun to use the clay available at their new home, but they mixed it with crushed pieces of pottery they had brought with them.” This may have been done to preserve the memory of their original homes.

This kind of pottery was made in and traded between Estonia, Finland, and Sweden.

Pottery was a prized possession brought along even during relo­ cation, allowing us to see where people moved.

Finally, as developed in a 2007 research paper by Lembi Lõugas, Aivar Kriiska, and

Liina Maldre, excavation of neolithic graves across main­ land Estonia and the islands has “helped to date the spread of the Corded Ware Culture, and since these graves contained bones of domestic animals, they also shed some light on the timing of the adoption of ­ animal husbandry in the East ­ Baltic region.” These burials are dated between 2900 and 2100 BCE. The paper concludes that subsistence agriculture in Estonia developed no earlier than 1,000 BCE – the path from hunting and gathering to agri­ culture was delayed due to how bountifully the forests and coastlines provided game and fish.

I’ve often heard archaeolo­ gists joked about because of their interest in pottery, but ­domestic wares like these clarify the trajectory of civilizations through trade, migration, and invasion.

ESTONIAN LIFE

Nr. 47

EESTI ELU reedel, 26. novembril 2021 — Friday, November 26, 2021

11

Eesti bränd Alpaka kutsub külastama oma poode Kanadas Eesti bränd ALPAKA on tegutsenud enam kui kümme aastat, olles kogunud popu­ laarsust nii kodu- kui välis­ maal, viimastel aastatel edu­ kalt ka Kanadas, kus prae­ guseks on avatud kokku kuus oma poodi ja lisaks veel neli asukohta koos The Hudson Bay poodidega Montrealis, Ottawas ja Quebec City’s.

Eesti Elu küsimustele vastab ALPAKA asutaja ja üks oma­ nikest ARE KUDEVIITA Viimati rääkisime Alpakast augustis. Mida on viimased kuud enesega kaasa toonud?

Teatavasti olete avanud uusi poode...

Tänaseks oleme avanud kolm poodi Torontos, kaks poodi Montrealis, ühe poe Kanada pealinnas Ottawas ning lisaks veel neli asukohta The Hudson Bay poodides. Kõik poed müüvad hästi ja meie soojad ning siidised alpaka villast too­ ted sobivad endiselt väga hästi siinsetele inimestele ja toovad naeratuse näole.

Kuidas on kanadalased teie tooted omaks võtnud?

Nagu ütlesin, meid on siin väga hästi vastu võetud ja iga päev jalutab meie poodidest välja suur hulk inimesi, naera­ tus näol ja meie soe sall kaelas või müts peas. Oleme aren­ danud oma tooteid niimoodi, et nad meeldiksid inimestele ja

Alpaka asutaja ja üks omanikest Are Kude­viita.

tekitaksid kõige soojemaid emot­ sioone – see on ka meie slogan – WARMEST OF EMO­ TIONS. Me kanname oma rii­ deid iga päev, seetõttu on väga oluline, et meil oleks nendes rii­ etes soe ja mõnus ja mugav. Ja seda kõike saame pakkuda peh­ metest ja soojadest looduslikest materjalidest.

Mida uut on kaubavaliku osas?

Sellel aastal on meil uusi nahast aksessuaare, kleite, ­ kampsuneid, kardigane ja palju mütse, salle, pleede jne. Uute toodete kõrval tutvustame lisaks klassikalistele värvidele ka uusi ja huvitavaid värvikombinatsi­ oone – tulge aga ise vaatama!

Kindlasti on üks väga ­huvitav ja nõutud toode alpakavillast mant­ lid – need on küll väga hästi vastu võetud ja oleme juba tootmas lisatellimusi.

Küllap leiavad ka mitmed Kanada eestlased jõulude eel tee teie poodidesse. Kas poes võib julgelt ka tere ütelda ja äkki isegi eesti keelt kuulda?

Eesti keelt võib kuulda mitmetes meie poodides, aga ­ kahjuks kõiki poode eesti keelt kõnelevate müüjatega varustada pole õnnestunud. Aga näiteks Bayview Village’i või York­ dale’i keskustes kuuleb kind­ lasti eesti keelt, kui meid seal külastada. Juba tänaseks on paljude eestlaste tee meieni ­ jõudnud, aga paljudel on see tee kindlasti veel ees – nii et WELCOME ja tere tulemast!

Alpaka poed asuvad: Montrea­ lis – CF Fairview Pointe Claire ja CF Carrefour Laval.

Ottawas – CF Rideau Centre.

Torontos – Bayview Village Shopping Centre, Yorkdale Shopping Centre, CF Sherway Gardens.

Rohkem infot – E-post: sales@ alpakashop.ca; koduleht: https:// alpakashop.ca/; sotsiaalmeedia FB @alpakacana­ da ja IG @alpakadesign

Tänavusest mõttekonkursi arutelust osavõtjad, keskel Tiina Tamman.

24 aastat iseseisva mõtlemise toetuseks Alustasin oma konkursiga aastal 1997 – siis oli selle nimi inspiratsiooniraha konkurss ja see tegutses Ajakirjanike Liidu hõlma all. Et elan Inglismaal, oli mul vaja Tal­ linna-aadressi, kuhu huvilised saaksid oma võistlustööd saata. Pärast mitmeid kolimisi olen alates 2003. aastast Eesti Rahvuskultuuri Fondi juures.

Ka nimemuutusi on olnud mitmeid. Praegu on see mõtte­ konkurss ja sel aastal tunnen, et olen väga lähedal sellele, mida 24 aastat tagasi tahtsin saavutada. Tänavuste tööde seas oli palju toredaid – raske oli otsustada, kellele auhinda anda.

Olen vist ka ise edasi arenenud ja leppinud mõttega, et põhimass osalejaid kirjutab üldiselt ja ebahuvitavalt, 10-20 osalejat on imeilusa sõnavara ja kirjaviisiga ning umbes sama­ palju eristub teistest juba oma vaatenurga pärast. Neil viimas­ tel on midagi öelda, neil on sõ­ num, mida nad tahavad edasi anda. See ei sõltu vanusest ega elukogemusest – 17-aastased on tihtipeale olnud auhinnasaajate

Valitsus toetas…

(Algus lk. 1)

Üleilmse eestluse tege­ vuskava aastateks 2022–2025 jaguneb kolmeks põhiliseks tegevus­suunaks, millest esimene keskendub eesti identiteedi edendamisele ja säilitamisele välismaal. Selle tegevussuuna raames soovime kujundada vä­ liskogukondadega ühist info­ ruumi, toetada mitmesuguseid ettevõtmisi kogukondades ning eesti keele õpet ja eesti keeles õppimist välismaal.

Teine tegevussuund on üleilmse eestlaskonna senisest suurem kaasamine Eesti ühis­ konna ellu ja arengusse ning neile kvaliteetsete teenuste taga­ mine. See hõlmab rahvadiplo­ maatia edendamist ja välismaal elavate noorte kaasamist.

Alpaka üks poodidest, mis asub Bayview Village Shopping Centre’is.

Kolmas tegevussuund kes­ kendub Eestisse tagasipöördu­ misele ja Eesti eluga (taas)ko­ hanemise toetamisele. Kuna

seas, ka tänavu. Minu ülesan­ deks on neid midagi-öelda-taht­ jaid toetada, sest nende kirju­ tistes on see iseseisva mõtle­ mise alge, mida otsin.

Kutsun tublid kirjutajad­mõtlejad igal aastal kokku teiste heade mõtlejate ja minuga kohtuma. Tänavu lisas kohtu­ misele värvi asjaolu, et ko­ roonaviirus ei takistanud ühelgi kutsutul tulemast, vastukaaluks eelmisele aastale, kui kohale sai tulla vaid käputäis. Minu jaoks on see igal aastal olnud konkur­ si haripunkt – eriti veel tänavu, kui meid oli nii palju koos.

Kutsutud on ju tublid ja toredad noored, kes tahavad iseendast rääkida, tahavad rohkem teada, keele ja sõnadega mängida, kooki süüa.

Teemaks oli tänavu „Istun aknal“. Põhimass võttis teemat tõsiselt ja loetles, mida on ak­ nast näha, mitmed nimetasid akna või ukse avamist, kardinat või klaasi peegeldust, paljud kirjeldasid kartusi tuleviku ees, õige mitu tööd olid luulevormis, õige mitmed olid kaunid koo­ likirjandid, nii mõnestki ei saanud ma lihtsalt aru. Aga ül­

dine keeleline tase tegi mulle suisa rõõmu: isegi komavigu ei pannud ma lugedes tähele, õigekirjavigadest rääkimata.

Rõõmu tegid ka tööd, mis nimetasid raamatuid ja luge­ mist. Õpetajad näiteks arvavad, et noored loevad vähe, ent täna­ vustest töödest ei saa seda ­järeldada.

Tänavune auhinnafond oli 1000 eurot, mis jaotus nelja konkur­ sivõitja vahel järgmiselt: • Piibe Aikio, Kohvisemu OÜ ja tõlkija – 550 eurot • Grete Sakteos, Gustav Adolfi Gümnaasium – 150 eurot • Hege-Lee Pielberg, Tallinna 21. Kool – 150 eurot • Raul Rõkk, Tallinna 32.

Keskkool – 150 eurot Kõik neli nimetasid küll ­akent, aga tahtsid rohkem öelda, kui aknast paistab: nad raken­ dasid akna omaenda mõtte külge ning lubasid sel siis are­ neda, hargneda ja voolata.

TIINA TAMMAN 24. november 2021

(Võidutöö avaldame lähemal ajal Eesti Elus.)

Rootsi esimene Neo-folk… naispeaminister astus (Algus lk. 1) samal päeval tagasi mängitakse püsti hoitult Vastvalitud Rootsi esimene naissoost peaminister Magda­ lena Andersson astus kolma­ päeval, mõned tunnid pärast ametisse kinnitamist, ametist tagasi, sest tema valitsuspartner – Keskkonna partei – lahkub koalitsioonist. Põhjuseks ebaõn­ nestunud riigieelarve.

Rootsi seadusandjad otsus­ tavad esmaspäeval taas, kas sot­ siaaldemokraatide juht Mag­ dalena Andersson peaks saama uueks peaministriks, ütles nelja­ päeval parlamendi spiiker.

(D/PM/EE)

nõudlus on viimastel aastatel kasvanud, on arendamisel mit­ mesugused tagasipöördumist toetavad teenused.

(Allikas: välisministeerium)

põlve najal, tal on neli keelt ning meenutab pisut viiuli häält.

Puuluup kasutab pilli mitte ainult meloodia jaoks, vaid ka rütmipillina, mida koputatakse mitut moodi õigete efektide saavutamiseks. Nii erilist esine­ mist polnud tõesti kaua näinud ning sellest jäid pealtavaatajale kindlasti soojad ning elavad mälestused.

Estonian Music Week tänab oma tiimi ja VEMU ning kõiki partnereid (Cotton Factory ja Rob Zeidler, Global Café ja Derek Andrews, Made With Pencil Crayons, Trade Routs, Nomadic Sound Series), ilma kelleta need vahvad kontserdid poleks võimalikud olnud. Jäl­gige EMW tulevasi üritusi: https:­ // www.estonianmusicweek­. ca/.

Seal on kõigile midagi!

12

EESTI ELU reedel, 26. novembril 2021 — Friday, November 26, 2021

Nr. 47

Nädala portree

Aastakümneid eestluse nimel tegutsedes: Ellen Leivat Detsembri algul tähistab oma juubelisünnipäeva Ellen Leivat – aktiivne liige Toronto eesti ühiskonnas ning tubli vabatahtlik töötegija, kes teeb kõike ettevõetut südamega ning jõuab erakordselt palju.

Ellen Leivat (sünd. Kiviloo) sündis 2. detsembril 1941 Tartus. Kuna juba mõni aasta hiljem tuli koos vanemate ja vanema venna Peetriga kodu­ maalt põgeneda, ei mäleta Ellen Eestis elatud ajast midagi, samuti kaluripaadiga põge­ nemisteekonda, mis viis neid Rootsi, kus said alguse esi­ mesed teadlikud mälestused.

Rootsis sündis ka noorem õde Anu. Huvitaval kombel on olnud Elleni ja tema tulevase abikaasa Laas Leivati eluteel palju kokku­ sattumusi juba varajasest ajast alates. Nad sündisid mõle­ mad samal aastal – 1941, Laas märtsis, kui oli nõukogude oku­ patsioon, ja Ellen detsembris, saksa okupatsiooni ajal. Samuti on kuupäevad, mil nende pered 1944.a. sügisel kodumaalt põ­ genesid, üsna samad. Kuigi nende pered üksteist ei tundnud, olid nende põgenemisteekonnad olnud paralleelselt kulgevad, nagu hilisemate juttude järgi selgus – Kiviloodel Haapsalust, kuhu nad Tartust rongiga sõit­ sid, ja Leivatitel Hiiumaalt.

(Ellen: „Võib-olla oleks isegi teisest paadist üksteisele lehvi­ tada saanud!“) Ellen on palju mõelnud, mida võisid tunda vanemad, kui tuli kõik maha jätta ning väikeste lastega tund­ matule ja riskantsele teekonnale asuda – vabaduse poole.

Põgenemistee viis neid Rootsi, Hälsingborgi linna, kus Ellen peatselt Laasi kohtas – nad sattusid käima samas las­ teaias ja suvekodus, kus Laasi ema oli kasvatajaks ja juhata­ jaks.

Edasine teekond viis mõle­ mad perekonnad Kanadasse,

kus kokkusattumiste rida jätkus.

Kõigepealt, Ellen ja Laas taas­ kohtusid Torontos ühel leeri­ peol. Ja mis suures linnas väga haruldane: nad sattusid viimasel aastal juhuslikult samasse kesk­ kooli, millisest ajast hakkasidki kurameerima. Elleni 21. sünni­ päeval korraldasid mõlema vanemad neile üllatusena „kih­ ­ luspeo“ ning noored abi­ ellusid kaks aastat hiljem.

Mõlemad pered olid väga õnne­ likud, et lapsed abiellusid eestlasega! Nagu Ellen ütleb, on see päris haruldane, et tema kui tartlane abiellus hiidlasega. Nad peavad väga lugu oma päritolu­ kohtade kultuurist, samuti on neid alati saatnud nii tartu kui hiiu sõbralik huumor.

Perre sündisid poeg Risto ja tütar Maaja, kes on mõlemad abielus eestlastega ja mõlema peres kasvab kaks tütart.

Eestlus, eesti keel ja eesti meel on Leivatite peres olnud alati loomulik osa igapäevaelust – seda nii laste ja lastelaste kas­ vatamisel kui aktiivses ühiskon­ dlikus töös. Laste eestluse juu­ res on olnud erakordselt tähtsal kohal Laasi ema – eesti keele armastaja ja eluaegne eesti kooli õpetaja (Rootsis, Montrealis ja Torontos) Hella Leivat.

Elleni sõnul mängis kindlasti tema enese eesti-alase ühis­ kondliku töö juurde jõudmises suurt rolli kohtumine Laasiga, see sai nende ühise elutee loomulikuks osaks.

Ellen lõpetas Toronto Üli­ koo­ li magistrikraadiga sotsiaal­ töös ning asus tööle lastekaitse alal, millist tööd tegi aasta­ kümneid, kuni otsustas minna varajasele pensionile umbes kaks aastakümmet tagasi. Laia­ haardeline eesti-alane töö, mis oli Ellenit ja kogu nende peret terve elu saatnud, sai veelgi suurema hoo sisse. Üheks suureks peatükiks ­aastakümnete jooksul oli olnud ­kodumaale vabaduse nõudmine.

Ellen koos poeg Risto ja tütar Maajaga Eesti Vabariigi aastapäeval 1980. aastal.

Leivati naispere 2019. aastal T.E.S. Täienduskoolide emadepäeva aktusel Ehatares: keskel ,,memme“ Ellen, vasakul tütar Maaja tütarde Eila ja Imbiga, paremal minia Kersti tütarde Eliise ja Tuuliga.

Elleni ja Laasi ühine elutee algas 5. juunil 1965. aastal – laulatus Peetri kirikus, pulmapidu Jõekääru Laste Suvekodu peamaja söögisaalis. Fotol keskel pruutpaar, vasakul Laasi vanaema Emilie Kääramees ja vanemad Hella ja Alfred Leivat ning paremal Elleni vanemad Aliide ja Elmar Kiviloo.

See polnud vaid demonstrat­ sioonidel käimine, vaid tervet peret haarav regulaarne, läbiv tegevus. Laas, praegune EV au­ peakonsul, on kogu elu tegut­ senud juhtivatel kohtadel eesti ühiskonnas ning ilma perekonna toetuseta poleks see kindlasti olnud mõeldav. Esmakordselt külastas Ellen Eestit 1990.a. suvel; regulaarsed reisid kodu­ ­ maale on toonud rõõmu, et aas­ takümnete pikkune unistus – kodumaa vabanemine ja heaolu, mille nimel palju tegutseti, on teoks saanud.

Ellen tundis jätkuvat vajadust abikäe ulatamiseks. Organi­ sat­ sioon AKEN (Akadeemilised Kanada Eesti Naised), mille kauaaegne juht ta on olnud, just sellise heategevusliku tööga tegelema hakkaski, tehes seda tänapäevani, juba enam kui 31 aastat. See töö on endas haaranud lugematuid töötunde tublide naiste grupi poolt: roh­ keid Hiigelbasaare, ürituste korraldamisi ja muid heatege­ ­ vaid algatusi, toetustega aidates ettevõtmisi kodumaal, samuti Kanada eesti organisatsioone – aastakümnete jooksul kokku enam kui miljoni dollari ulatu­ ses. Kanada eestluse säilimine

on Elleni jaoks olnud alati ­südameasjaks.

Organisatsioone, milles Ellen on tegutsenud, on mitmeid.

Kõige südamelähedasemaks peab ta kindlasti AKENit, kuna teiste inimeste abistamine on

talle alati meeldinud, olles otse­ selt seotud ka tema profession­ aalse erialaga.

Akadeemiliselt kuulub Ellen korp! Amicitia, kus tal on auliikme staatus ja kus ta on (Järgneb lk. 14)

Ellen Leivat Õnnitleme juubelisünnipäeval Eesti aukonsuli ja aseaukonsuli Torontos pikaaegset ja rõõmsameelset sekretäri Tänu ja lugupidamisega EESTI VABARIIGI SUURSAATKOND OTTAWAS

Nr. 47

EESTI ELU reedel, 26. novembril 2021 — Friday, November 26, 2021

13

Sügisest Šveitsi avastamas Mailis Sütiste-Gnannt Fotod: erakogu Olime plaaninud prantsuse koolide sügisese koolivaheaja teise nädala veeta Eestis, kuid nähes seal päev-päevalt plah­ vatuslikult kasvavaid koroo­ na­ näitajaid, lükkasime oma lennupiletid edasi jõuluajale.

Nii veetsime seekord veidi pikemalt aega hoopis Šveitsis. Šveitsi saabudes tervitas meid Schaffhausenis Euroopa suurim kosk – Rheinfall, mis on 150 m lai ja kus 23 meetri kõr­ guselt langeb kohisedes alla 750 m³ vett sekundis. Neuhauseni linna poolsel küljel asub Wörthi loss, kus viibis kolm korda ka tuntud saksa kirjanik Johann Wolfgang Goethe (1742-1832), kes on oma teostes ülistanud sealseid vahutavaid langevaid vetevooge. Väikeste paatidega saab sõita päris kose alla nagu Niagara jugade juures Kanadas.

Paadist saab maha tulla ja roni­ da kalju otsa, mille tipus lehvib Šveitsi lipp. Zürichi poolsel kaldal asub Laufeni loss, mille restoranis saab keha kinnitada ja poest suveniire kaasa osta.

Schaffhausenist sõitsime eda­ si Zürichisse, Šveitsi äri-, ma­ jandus- ja finantspealinna.

Zürich on maailma kuues pangandus- ja finantskeskus ­ Londoni, New Yorgi, Hong Kongi, Singapuri ja Tokio järel.

Siin asub kõige rohkem panku ja finantsettevõtteid Šveitsis.

Zürichit peetakse ka üheks maailma kõrgeima elukallidu­ ­ sega linnaks.

Zürich asub 30 kilomeetri kaugusel Alpidest Zürichi järve ja Limmati jõe kallastel ning pakub külastajatele palju ilusaid vaateid oma ajaloolise kesklin­ naga. Vaatamist väärivad nii Grossmünsteri kui ka Frau­ münsteri kirikud kahel pool jõge, mida linnas jalutades imetlesime. Leidsime ka toreda tuntud firmamärkide outleti müügikeskuse, kus oma ostle­ mishimu päris soodsate hinda­ dega rahuldatud saime.

Esimese päeva õhtuks jõud­ sime Luzerni eeslinna Kriensi, kus ootasid meid maitsva õh­ tusöögiga ees armsad sõbrad, kes meid võõrustasid. Pereema Lindaga otsustasime õhtuhä­ maruses teha veel supluse Vierwaldstätteni järves, sest oleme mõlemad tulised tali­su­p­ luse harrastajad. Õhutem­ pera­ tuur oli uudiste andmetel +6 kraadi ja vesi +10 kraadi. Vesi oli karge, selge ning väga

karas­ tav. Pärast suplust oli ke­ has mõnus surisev ja soe tunne.

Järgmisel hommikul tegime pika looduse- ja mägimatka Linda ja tema armsa koeraga.

Kahjuks oli ilm udune, mis mägede piirkondades on sel aastaajal päevaste ja öiste tem­ peratuuride suure vahe tõttu hommikuti üsna tavaline. Siiski nautisime mägiteedel üles roni­ des sügisest rohket värvi­ ki­ re­ vust, sest lehtpuud olid juba veidi külmemate ööde tõttu vär­ vunud punapurpur-kollasteks.

Kohe meenus 2019. aasta ­sügi­sel Torontos kogetud kol­ laste-punaste vahtrate värvitoo­ nide rikkus. Matkal nägime ­õnnelikke vabas õhus kasvavaid kanu ja toredat peatuspaika mägimatkal, kust sai osta mune, jättes nende eest karbi sisse raha. Suurte Šveitsi kelladega ehitud lehmad olid mägedest kahjuks just eelmisel nädala­ vahetusel juba alla toodud.

Oleme mitmed aastad tagasi ise kogenud, kuidas lehmad kellade helinal mägedest alla tulevad ja küladevahelised teed nende lii­ kumise ajaks kinni pannakse.

Pärastlõunal sõitsime 36 km kaugusel Luzernist asuvasse väikelinna Schwyz, mida pee­ takse Šveitsi hälliks ning mis on andnud ka Šveitsile nime.

See on Šveitsi nimetus vanas ülemsaksa keeles ja seda on ajalooürikutes esmakordselt mai­ nitud juba 952. aastal.

Sellest ajast on Schwyz ka lin­ nakese ja kantoni nimeks, kuigi siin on leitud ka varasemast ajast, 8. sajandist pärit merovin­ gide kiriku säilmed. Sõna ‘schwyz’ on tuletatud sõnast ‘põletama’, sest Schwyzi piir­ konna elanikud põletasid omal ajal metsa, et saada endale uusi haritavaid põllumaid. Schwyzis asuvad Šveitsi Konföderatsiooni esimesed arhiivid ja selles muu­ seumis on hoiul ka konföderat­ siooni pakt aastast 1291. Pakt on sõlmitud 1291. aasta augusti alguses, aga kuna täpset kuu­ päeva ei ole teada, on Šveitsi rahvuspühaks määratud süm­ boolselt esimene august.

Schwyzi kantonis Ibachi linnas asub ka kuulus Šveitsi nugade vabrik Victorinox. Linna kesk­ väljaku ääres asuvad barokkstii­ lis hooned on pärit XV sajan­ dist ja seal asub ka Saint Martini kirik.

Schwyzist viis tee edasi Einsiedelnisse, kus asub paljude palverändurite hulgas SaintJacques-de-Compostella pal­ve­

Udu mägedevahelistes orgudes.

Luzern.

rännaku vahepeatusena tuntud Einsiedelni klooster, mille ajalooürikud ulatuvad X sajan­ disse. Alguses oli tegemist ­benediktiinide mungakloostriga, aga 1130. aastast koondab klooster ühe kloostrivalitsuse alla Einsiedelnis elavad mungad ja Fahris elavad nunnad. Kloos­t­ rihoone on barokkstiilis ja ­eri­liseks vaatamisväärsuseks on kloostri kabelis asuv Einsiedelni Must Madonna, mida külastab aastas umbes miljon turisti.

Imetlesime meiegi kloostrihoo­ nete kauneid barokkstiilis lae- ja seinakaunistusi, orelit ja Musta Madonnat tema kabelis.

Sel päeval õnnestus meil Vierwaldstätteni järves ujuda päikesepaistelisel pärastlõunal, kui mitmed pered järve ääres piknikku pidasid. Nähes meid vette minemas, võtsid ka kaks noormeest vapralt ujumise ette. Üks neist küll kastis end ainult märjaks, aga teine osutus ülla­ tavalt vastupidavaks ja viibis vees päris kaua. Viskasime nen­ dega nalja, et eeskuju on nakkav.

Viimasel päeval sõitsime maailma kõige järsumal, 48% kaldega hammasratas-raudteel pisikese rongiga Pilatuse mäe tippu, mis asub 2132 m kõrgu­ sel. See oli tõeline elamus, kui­ das rong imekitsastest mäkke raiutud tunnelitest vertikaalsetel mäekülgedel aeglaselt tipu poole sõitis. Mäe tipust avanes ümbruskonnale oivaline vaade. Õhutemperatuur oli mäe otsas

palju madalam kui mäe jalamil rongi sisenedes. Puhus läbi­ lõi­ kav, külm tuul ja mõnel pool oli näha lund. Nii et meile Linda kaasa antud villased mütsid, sallid ja kindad olid vägagi asja­ kohased. Pilatuse otsa saab tavaliselt sõita ka õhus rippuva gondliga, aga gondlid olid meie külastuskäigu ajal remondis.

Pärastlõunal sõitsime Lu­ zerni, et külastada seda imeilusa vanalinnaga ja katusega kaetud puusildadega linna Vierwalds­ tätteni järve ja Reussi jõe ääres.

Luzern on tänapäeval saksa­ keelse Kesk-Šveitsi kultuurseks ja sotsiaalseks keskuseks ja suuruselt Šveitsi seitsmes linn.

Luzerni piirkonna ajalugu ulatub eelajaloolisse aega, kui pärast Rooma Impeeriumi lagu­ nemist alemannid sinna elama asusid. Luzerni linn asutati 1180. aastal ja oli üks esimesest kolmest linnast, mis kolme kan­ toni konföderatsiooniga 1332. aastal ühines.

Luzerni peamine vaata­ misväärsus, katusega kaetud Kapell­brücke ehk kabelisild on ehitatud 1333. aastal ja on 204 m pikk. Sild on kaunistatud kolmnurksete maalidega, mis kujutavad linnaelu Luzernis keskajal. 1993. aastal sai sild ­ tulekahjus ulatuslikult kah­ justada, kuid on nüüdseks ­uuesti ­taastatud. Teine puusild Spreuerbrücke, mis on rohkem tuntud „Surmatantsu-silla“ nime all, on Kaspar Meglingeri poolt 1626-1635 kaunistatud 67 pan­ nooga „Surmatantsu“ teemal.

Luzerni Jesuiitide kirik on barokk-kunsti meistriteos. Tun­ tud on ka Frantsiskaanlaste kirik, mis on ehitatud 1270 ja 1280 vahelisel perioodil. Külas­ tada tasub helilooja Richard Wagneri majamuuseumit järve ääres, kus on väljas palju doku­ mente, Wagneri poolt kasutatud mööbel ja isiklikud esemed ning iidsed muusikainstrumen­ did. Wagner elas selles majas 1866-1872.

Muuseumis Collection Ro­ sengart saab imetleda teiste ­hulgas ka Pablo Picasso ja Paul Klee meistriteoseid.

Raudtee Pilatusele.

Maalid sildadel Luzernis.

Luzern on tuntud oma kuulsa karnevali ja mitmete muusika­ festivalide poolest: klassikalise muusika festival – Lucerne Festival, jazzifestival – Blue Balls Festival, suur ilutulesti­ ku-festival järve peal ja ääres – Seenachtsfestival ehk Järve­ ööfestival, Kuldse Roosioksa festival – Festival de la Rose d’Or, mida kantakse üle televi­ siooni vahendusel tervele maail­ male.

Meil olid suurepärased võõ­ rustajad, kes igal hommikul ja õhtul tõelise pidulaua katsid ning meid hea ja paremaga kostitasid. Tõeline gurmeeamps oli Linda ja laste ühiste jõudu­ dega valminud vaarikatäidisega Sacheri šokolaaditort. Oleme tänulikud, et saime praegusel Covidi-perioodil selliste vahvate reisielamuste osalisteks. Sõpra­ dega koos aega viita on kõige parem asi maailmas! Aitäh teile, armsad Linda ja Martin perega!

14

EESTI ELU reedel, 26. novembril 2021 — Friday, November 26, 2021

Lahkunud siit ilmast on sugulane ja hea sõber

LAHKUS MEIE ARMAS EMA JA VANAEMA

Irene Sylvia Luksep (née EIN)

Mälestame leinas ERIK, KARINA ja KRISTIAN

Avaldame sügavat kaastunnet valusa kaotuse puhul VIIVILE, MADLILE, OSKARILE, MERITILE, FELIKSILE ja MARTINILE perega LAAS ja ELLEN LEIVAT

Mälestame kallist sõpra

Mehis Vahtra’t ja avaldame sügavat kaastunnet lastele MADLILE, OSKARILE, MERITILE ja FELIKSILE, ema VIIVILE ja vend MARTINILE perega

MÄLESTAME ARMSAT KAUAAEGSET PEREKONNASÕPRA

LINDA, ILMAR, KAIRI ja ANDREAS VAIKLA ALAR KARUKS

Irene Luksep’a Avaldame südamlikku kaastunnet pojale ERIKULE, ja pojalastele KARINALE ja KRISTIANILE

EVELYN INDREK ja CATHY perega MARGUS ja KATHY perega MERIKE ja ROB perega

Mehis Vahtra Mälestused sinust elavad edasi südames…

sündinud 3. oktoobril 1926 Tartus surnud 17. novembril 2021 Torontos

Puhka rahus!

Nr. 47

Mälestame kurbuses Ehatarest lahkunud

MARTIN ja TRIINU perega LINDA ja ILMAR perega ALAR ASTRID

Irene Luksep’a ja avaldame kaastunnet perekonnale EESTI ABISTAMISKOMITEE KANADAS ja EHATARE PERE

Kanada nädal võitluses COVID-19ga Eelmisel nädalal autoriseeris Pfizer-BioNTech COVID-19 vaktsiini kasutamiseks 5-11 aastastele lastele. Tegemist on samuti kahedoosilise vakt­ siiniga, kuid doosi suurus on 1/3 täiskasvanute omast.

Health Canada ütles oma avalduses, et see on esimene vaktsiin, mis on autoriseeritud selle vanusegrupi lastele, ning see märgib olulist verstaposti Kanada võitluses COVID-19 vastu.

Esimesed vaktsiinid on juba Kanadasse saabunud ning provintsid ja territooriumid ­alustavad vaktsineerimisi.

Alates reedest, kui saabus teade laste vaktsiinide heaks­ kiitmisest, on uudistekanalites olnud see teema tähelepanu keskmes. Eksperdid räägivad ­ vaktsineerimise kasutegurist selle vanusegrupi lastele, tuues välja, et kuigi suurem osa las­ test ei põe seda viirust väga raskelt, on ette tulnud ka tõsise­ maid haigestumisi ja hospitali­ seerimisi, vaktsiinid aitavad ära hoida viiruse levikut kodudes, koolides jm., vältida koolide kinnipanemisi jm. Küsitluste kohaselt on suur osa vanemaist valmis laskma oma lapsi vakt­ sineerida võimalikult kiiresti, ent osa vanemaid vajab otsuse tegemiseks rohkem aega.

Vanematele korraldatakse erine­ vaid võimalusi informatsiooni saamiseks, nagu ekspertide seminarid, nõustamised jm.

Torontos asuv lastehaigla SickKids pakub näiteks telefoni teel konsultatsiooniteenust mit­ metes keeltes.

• Eelolev jõuluperiood paistab tulevat teistmoodi eelmisest, kui ei toimunud mingeid üritusi ning pühi peeti vaid pereringis.

Seekord on olukord teistsugune: Legeri küsitluse kohaselt (millest kirjutas CTVNews) on 45% vastanuist valmis pühade­ aegsetel kokkusaamistel jätma ära sotsiaalse distantseerumise ning kallistama ja kätlema pere ja sõpradega. 47% vastas, et küsivad enne peole kutsumist ­ inimestelt, kas nad on vaktsi­ neeritud; 35% ütles, et nad on valmis kutsuma oma koju ­kedagi, kes pole täielikult vakt­ sineeritud. Enam kui kolmandik plaanib sel aastal pühitseda koos rohkemate pereliikmete ja sõpradega, kuid mitte veel COVID-19 eelsel tasemel.

Tänavu avati taas ka Toronto Distillery Districtis asuv jõulu­ turg ja see kannab nime „The Distillery Winter Village“; kõi­ kidel külastajatel vanuses 12+ palutakse esitada tõestus vaktsi­ neerimisest.

• Ontarios on viimase nädala uute viirusjuhtude arvud olnud järgmised: neljapäeval, 18. no­ vembril 711, reedel 793 (kõr­ geim alates 18. septembrist), laupäeval 728, pühapäeval 741, esmaspäeval 627, teisipäeval 613, kolmapäeval 591. Seitsme päeva keskmine oli sel päeval 686, märkimisväärne tõus eel­ mise nädala kolmapäevast, mil see oli 587 ja veel nädal varem 502. Testide positiivsusnäitaja oli kolmapäeval 2,5% – sama, mis nädal varem, aktiivseid juhte oli provintsis 5407.

Briti Kolumbias registreeriti nädalavahetuse (kolme päeva) jooksul 1052 uut viirusjuhtu, neist aktiivseid oli esmaspäeval 3132. Albertas olid vastavad ­arvud 1125 (uusi juhte) ja 5311 (aktiivseid).

(Kanada ajakirjanduse põhjal – CTV News, CBC, Globalnews – EE)

Aastakümneid…

(Algus lk. 12)

täitnud aastakümnete jooksul paljusid erinevaid rolle, olles ­siiani üheks tugevaks jõuks kor­ poratsiooni elus, julgustades nooremaid tegutsema ja andes vajadusel asjalikku nõu.

Kultuur ja rohked etteasted, näidendite kirjutamised... Kõike seda on Ellen palju teinud!

Tema kodusest kostüümilaost on välja ilmunud imepäraseid rõivaid ja aksessuaare stiili­ pidudeks, mis on jätnud eredad mälestused. Olgu tegemist hu­ moorika või tõsise sündmusega, on Ellen alati osanud korraldaja rollis olles teha suurepärast ­organiseerimistööd, tõmmates kaasa ka teisi.

Elleni ja Laasi jaoks on üheks lõõgastavamaks ajaks, n-ö patareide laadimise kohaks viibimine nende pere suvetalus Niidiotsal (see nimi tuli Laasi vanaisa Hiiumaa talu järgi), Prince Edward County’s, mõne­ tunnise sõidu kaugusel Toron­ tost, kus lisaks oma suurele perele on alati olnud teretulnud ka sõbrad ning seltskondlik, eestimeelne ja kultuuriline elu on käinud täistuuridel.

Allakirjutanul on au olla Elleni akadeemiline tütar korp!

Amicitia. Südamlikud õnnesoo­ vid Sulle, kallis Ellen, tugevat tervist ja ikka jätkuvat rõõmu ja optimismi!

KAIRE TENSUDA Fotod ELLEN LEIVATI erakogust

Lendas tähtede taha meie kallis Hedy

Hedy Wister sündinud 6. septembril 1924 Eestis surnud 3. novembril 2021 Vancouveris Vaikses leinas MILVI PUUSEPP ARMAS KIVISILD KERSTI JÄÄGER VIIVI ALEXANDER LEIDA NURMSOO

Maga vaikselt puhka rahus

Mälestame kurbuses

Leo Allas sündinud 24. septembril 1921 Valgas surnud 21. novembril 2021 West Vancouveris Südamlik kaastunne poeg TOIVOLE perega ja tütar MARELE perega Aeg annab, aeg võtab, aeg mälestused jätab

Vaikses leinas ARMAS KIVISILD MILVI PUUSEPP

Lahkus meie seast armas sugulane

Henri Raun Mälestavad ja avaldavad kaastunnet PAULILE, STEFANILE ja VENNALE perega Eestis

üksiknumbrid on müügil Torontos: • Toronto Eesti Maja kontoris (958 Broadview Ave) • Leaside Pharmacy’s (Suomi Koti juures) 795 Eglinton Ave. E.

AINO VÄINO KRISTA perega ALLAN perega HELVE ja JAAK

MIHKEL perega ENDEL ja ANDRES JAAK ja KAREN ARTUR METS

Nr. 47

EESTI ELU reedel, 26. novembril 2021 — Friday, November 26, 2021

MÕTE PÜHAPÄEVAKS EELK Toronto Peetri koguduse õpetaja, praost MART SALUMÄE

KIRIKUD

EELK TORONTO PEETRI KOGUDUS

TORONTO EESTI BAPTISTI KOGUDUS

TORONTO VANA-ANDRESE KOGUDUS

817 Mount Pleasant Road Toronto, ON M4P 2L1 Tel. 416-483-5847 e-post: stpeterstoronto@rogers.com Kodulehekülg: www.toronto.peetri.eelk.ee

883 Broadview Ave. Toronto M4K 2P9

(ELCC, Kanada Ida-Sinod)

Advendiaja 1. pühapäev.

Kirikuaasta algus Sinu Kuningas tuleb alandlikkuses Rahvahulgad, kes käisid Jeesuse eel ja järel, hüüdsid: „Hoosanna Taaveti Pojale! Õnnistatud olgu see, kes tuleb Issanda nimel! Hoosanna kõrgustes!“ Mt 21:9 Inimkeele algaegadel oli ilmselt sõnu keelel vähem kui ­ öeldatahtmist meelel. Muusika alguseks oli ehk soov kõnelda asjadest, mille väljendamiseks sõnu polegi. Jumala ülistamine ja temaga kõnelemine on ­inspireerinud iga ajastu heliloo­ jaid looma muusikat, mis kan­ nab kadumatut sõnumit.

Selle aasta advendiaeg toob endaga kaasa eestikeelse kiriku­ laulu ajaloos tähelepanuväärse tähtpäeva, millele tasub kindlas­ ti mõned read pühendada.

Kiriku Laulu- ja Palve­raa­ mat (KLPR) 30.

Siinsed kogudused on päris otseselt selle tähtpäevaga seotud inimeste kaudu, kes igaüks oma suure panuse andsid selle ette­ võtmise kordaminekuks.

Kui Torontos trükitud laulu­ raamatute eksemplarid jõudsid siinsetesse kogudustesse natuke varem, siis Eesti kogudused said uhiuue lauluraamatu kätte 1991.a. 1. advendiks. See oli suursündmus, mis reaalselt liitis kodumaal ja paguluses tegutse­ vaid kogudusi ühise kirikulaulu kaudu.

Enne KLPR-i oli kasutusel 1899. a. valminud „Uus laulu­ raamat“. Pagulaskiriku väljaan­ dena ilmus Rootsis see redi­ geeritud kordustrükkidena mit­ mel korral, kodumaa kirikutes aga lauldi ikka veel 19. saj. ­lõpus trükitud raamatutest.

1991. a. valminud EELK ja E.E.L.K. lauluraamatukomisjo­ nide ühistöö vilja on tänuga ka­ sutatud juba 30 aastat. Sellest laulavad eestikeelsed kogudused nii Põhja-Ameerikas, Austraa­ lias kui Euroopas. Loomulikult eelkõige Eestis. Selle raamatu koostamisele kulus aga oluliselt rohkem aastakümneid. Laulu­ raa­ matu uuendamise etteval­ mistused algasid juba üsna varsti pärast Vabadussõda. 1899. a. lauluraamatusse polnud jõudnud mitmed koraalid, mida täna ar­ mastame. 1930ndatel ilmunud LR lisast „Vaimulikud laulud I“ leiame näiteks „Püha öö“ ja „Oh sa õnnistav“ ning palju teisi tuntud laule. Seega kulus ­ KLPR-i ilmumise ettevalmis­ tuseks koos pikemate ja lühe­ mate katkestustega pea 70 aastat.

Lauluraamatu uuendamise töö jätkus ka kogu Teise maailma­ sõja järgsel ajal nii kodumaal kui paguluses. Oludele vaata­ mata püüti edasi viia protsessi, mis algas veel vabas Eestis.

Ajalukku vaadates võib ­eestikeelse kirikulaulu alguseks pidada 1546. aastat, kui Tal­

linna Püha Vaimu kiriku õpetaja Reinhold Beseler võttis endale appi eestlasest koolipoisi Hans­ ken Sussy (Hans Susi) „mitte­ saksakeelset“ evangeeliumi- ja lauluraamatut koostama. Kah­ juks pole sellest raamatust tänaseks midagi säilinud.

Esimese säilinud ja osaliselt maakeelse lauluraamatu koostas pastor Heinrich Stahl. See ilmus aastal 1637 ja sisaldas saksa­ keelseid kirikulaule koos mitte­ lauldavate proosatõlgetega.

Peagi asusid mitmed pastorid Georg Salemanni algatusel koostama riimtõlkelist maakeel­ set lauluraamatut. 1656 valmis 45 taolist kirikulaulu, mida võib pidada ka eestikeelse kunstluule alguseks. Salemanni kirikulau­ ludest pärineb muuhulgas ka Kuradi sünonüümina kasutatud nimi Põrgukonn, millest Kreutzwald tuletas rahvuseepos­ est tuntud Põhjakonna.

18. sajandi pietistlik ajastu tingis vajaduse uue lauluraama­ tu järele. Just tollane kirikulaul pani aluse ka meie rahvusliku ärkamisaja luulekeelele. Lydia Koidula read: „Mu isamaa on minu arm, kel südant andnud ma“, on suurepärane näide kiri­ kulaulu väljendusvormi kasuta­ misest rahvusromantikas.

Luterlik emakeelse laulu t­raditsioon on olulisel määral mõjutanud nii meie kirjakeele kui ka kogu kultuuri kujune­ mist. Kiri algab kirikust ja rah­ vas algab raamatust – ka laulu­ pidude algus on kirikus.

Advendiaeg kannab sõnumit alandlikkuses tulevast Auku­ ningast. On küllaga neid, kes tulevad suure müraga, aga kaovad peagi unustusse. Issanda ligiolu aga püsib ka siis, kui me seda ei märkagi. Rahvas, kelle kirjakeele vundament laoti esimese piiblitõlkega ja kelle ­ kunstluule algus on kirikulaulus, pole nii uskmatu paganarahvas ühtigi. Õppigem hoidma oma keelt ja kultuuri ristirahva vää­ rikusega.

Advendiaja algusesse jääb ka üks ilus ning alles algatatav ­rahvuslik tähtpäev. Omariik­luse põlistumise päev. 30. novem­ bril 2021 saab Eesti Vabariigi vabana elatud päevi ühe võrra rohkem kui kõiki okupatsioo­ nide päevi kokku. 18 950 vaba­ duse päeva on Jumal meile juba kinkinud. Sõnadest jääb väheks, et Teda selle eest tänada.

Issand Jeesus, meie Päästja, alandliku ja vaiksena viid Sina oma kuningriigi võidule ja ­murrad kurjuse meelevalla. Me ­ootame Sinu armu ja rahu. Sinu sõna ja sakramendid tugevdagu meid lootuses ka uue kirikuaasta jooksul. Kuule meid, kes Sa koos Isaga Püha Vaimu üht­ suses elad ja valitsed igavesest ajast igavesti. Aamen! Õnnistatud advendiaega soo­ vides: praost MART SALUMÄE Kohtume kirikus!

15

25 Old York Mills Rd., North York, ON M2P 1B5 Õp. Kalle Kadakas Talituste küsimustes võib õpetajale helistada ööpäevaringselt: tel.: 416-778-6360, mob 416-727-2384 Epost: op.kadakas@gmail.com Kantselei tel.: 416-923-5172.

Juhatuse esinaine Riina Klaas, epost: riinaklaas@gmail.com Koorijuht Heli Tenno

Vaimulikud videomõtisklused ja otseülekanded (ka järelevaatamine) koguduse facebooki koduleheküljel: Toronto-Eesti-Evan­ geeliumi-Lu teriusu-Vana-Andrese-kogudus-ELCIC104164304681695 VIRTUAALSED JUMA­L A­ TEE­­NISTUSED nähtaval VanaAndrese koguduse Facebooki lehelt (vi aadress ülal). Kogu­duse liikmetele, kes on regist­ reerinud oma e-posti aadressi, saadetakse uute teenistuste link e-postiga. Kes pole liitunud koguduse e-posti nimekirjaga, aga soovib seda teha – palun võtke ühendust koguduse õpetajaga.

Laupäeval 27. novembril kell 1.30 p.l. JUMALATEENISTUS. Laulab Riina Purje-Lepik.

Vana-Andrese koguduse jõululaud sel aastal JÄÄB ÄRA. Pühapäeval, 28. novembril kell 4 pl. PALVUS SOOME KODUS. VANA-ANDRESE KOGU­DU­ SE LEERIAEG ALGAB püha­ päeval, 5. detsembril peale JUMALATEENISTUST AGRI­ COLA KIRIKUS, TOPILA HAL­ LIS. Leeriõpetaja Heli Kopti ja õpetaja Kalle Kadakas.

Täpsemad teated õpetaja mobiili-numbrilt. Antud ajast olenevalt muudatused vöimalikud.

Pühapäeval 5. detsembril kell 4 p.l. 2. advendiaja pühapäeva PALVUS SOOME KODUS. Pühapäeval 12. detsembril kell 1.30 p.l.

3. advendiaja pühapäeva JUMALATEE­NIS­ TUS. Pühapäeval, 12. detsembrilkell 10.30 e.l. 3. advendiaja pühapäeva JUMALATEE­NIS­TUS EHATARES. Pühapäeval, 19. detsembril kell 1.30 p.l. 4. advendiaja pühapäeva JUMALATEE­NIS­ TUS. REEDEL, 24. DETSEMBRIL KELL 12 KESKPÄEVAL PÜ­­­HA JÕULUÕHTU JUMALA­TEENIS­ TUS. Pühapäeval, 31. detsembril kell 1.30 p.l. AD 2021 viimane VANA-AASTAÕHTU JUMALA­ TEENISTUS.

ADVOKAADID

Praost Mart Salumäe, tel. 647-340-9271, mobiil 647-273-5858 epost: mart.salumae@eelk.ee Organist Marta Kivik Koguduse kantselei on avatud E 9.00–14.00, K 11.00–16.00 ja N 9.00–13.00 Pühapäeval, 28. novembril kell 11.30 1. ADVENDI JU­­MA­ LA­TEE­NISTUS ARMU­LAUA­GA. Jumalateenistusele järgneb kell 12.45 leerikooli esimene LEE­ RITUND. Leerikooli saab registreerida koguduse emaili aadressil: stpeterstoronto@rogers.com Pühapäeval, 5. detsembril kell 11.30 2. ADVENDI JUMA­ LATEENISTUS ARMU­LAUA­GA. Pühapäeval, 12. detsembril kell 11.30 3. ADVENDI JUMA­ LATEENISTUS ARMU­LAUAGA. Pühapäeval, 19. detsembril kell 11.30 4. ADVENDI JU­MALATEENISTUS ARMU­ LAUA­GA. Kell 15.00 ADVENDI­AJA PALVUS Soome Kodus.

Reedel, 24. detsembril kell 14.00 JÕULUÕHTU JUMALA­ TEENISTUS. Laupäeval, 25. detsembril kell 11.30 JÕULUPÜHA JUMALA­ TEENISTUS ARMU­LAUAGA. Pühapäeval, 26. detsembril JUMALATEENISTUST EI TOIMU. Reedel, 31. detsembril kell 16.00 VANA-AASTA JUMALA­ TEENISTUS ARMULAUAGA. Pühapäeval, 2. jaanuaril 2022 kell 11.30 JUMALATEE­ NISTUS ARMULAUAGA.

Tel 416-465-0639 Kodulehekülg: www.tebk.ca e-post: ebcoft@gmail.com Pastor Timo Lige epost: timolige@gmail.com Programmi koordinaator: Marika Wilbiks 416-282-3419 Pianist: Peter Kaups Emeriitpastor: Jüri Puusaag Pühapäevastel jumalateenistustel sünkroontõlge inglise keelde VIRTUAAL-JUMALA­T EE­N IS­ TUSED ON NÄHTA­ VAL TEBK.ca VEEBILEHE­K ÜL­J ELT JA YOUTUBE’i KANA­L ILT „TORONTO EESTI BAPTISTI KOGUDUS“ Pühapäeval, 28. novembril ESIMENE ADVENT. LIVE JUMALATEENISTUS TEBK pühamus. Pastorid Timo Lige ja Gunnar Kotiesen. Muusika Elli Kipper ja Alexandra Wilbiks.

Sünkroontõlge.

Pühapäeval, 5. detsembril kell 11.00 2. ADVENDI LIVE JUMALATEENISTUS. Pastor Timo Lige jutlus: „Oodates imet’’.

Muusika Timo, Hanna ja Johannes Lige. Issanda surma mälestamine.

Kolmapäeval, 8. detsembril kell 3 p.l.

JUMALATEE­N IS­T US EHATARES. Pühapäeval, 12. detsembril 3.

ADVENDI LIVE JUMA­L A­­ TEENISTUS. TEBK JÕU­L U­­ KONTSERT. Pastor Timo Lige jutlus: „Kõik on võimalik’’.

Vastavalt hetkel kehtivatele COVID reeglitele, palume LIVE jumalateenistusele eelregistreerida nii pea kui või­ malik, kuna pühamus kohtade arv on piiratud.

Palun jätke sõ­­ num koguduse e-posti: ebcoft@gmail.com või telefonile 416-282-3419.

Eestpalvesoovid võib igal ajal kirjalikult esitada aadressil estochurch@gmail.com ja isiklikult telefoni teel programmi koordinaatoriga ühendust võttes.

tellimishinnad KANADAS koos käibemaksuga (GST)

Aastas $160.—; Poolaastas $87.—; Veerandaastas $48.— TELLIMINE I KLASSI POSTIGA (kiripostiga) KANADAS: aastas $190.00, poolaastas $105.00 ja veerandaastas $58.00.

USA-s: aastas $210.00; poolaastas $115.00; veerandaastas $67.00. ÜLEMEREMAADES: aastas $285.00; poolaastas $150.00; veerandaastas $80.00.

AINULT DIGILEHT: aastas $95.00; poolaastas $50.00, veerandaastas $29.00.

Hinnad arvestatud Kanada dollarites.

Pangatšekk või Money Order kirjutada EESTI ELU nimele.

Tasuda saab ka otse Eesti Elu kontole Northern Birch Credit Unionis või teha e-transfer, kasutades emaili aadressi: eetalitus@eestielu.ca või maksta PayPal’iga Eesti Elu võrgulehe lingil

Tellimine saata

ENN ALLAN KUUSKNE B.M., LL.B.

Advokaat—Notar 206-20 Holly St. Toronto, ON M4S 3B1

EESTI ELU 3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2

Palun mulle saata EESTI ELU aastaks / poolaastaks / veerandaastaks — tavaline / kiripostiga või digileht alates . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Tellimise katteks lisan $ . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . siinjuures rahas / tšekiga / rahakaardiga.

Tellimine on: uus ❑ uuendus ❑

TEL. 416-480-9582 FAX 416-480-2933

Nimi: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Vastuvõtt kokkuleppel Eesti Majas või kliendi kodus

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Aadress / epost: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

16

EESTI ELU reedel, 26. novembril 2021 — Friday, November 26, 2021

Nr. 47

Tellige EESTI ELU! märkmik

Riina Kindlam

Otseühendus kadrisantidega Ei kao kadrisandid kuhugi, nad sulanduvad lumme Leht, mida käes hoiate, läks trükki kadripäeval – 25. no­­vembril.

Kadripäev tähistab eestlaste rahvakalendris tubaste tööde algust.

Sellel päeval riie­tuvad kõik, nii mehed kui naised, kaunitesse val­ getesse riietesse, värvivad põsed puna­ seks ja käivad kodust kodusse kadrisanti jooksmas ning karja­ õnne soovimas. Siinse lühendatud lingi kaudu saate rohkem kadrikommetest lugeda: https://bit.ly/30TtAAV

Kalamarja hind kerkis Venemaal aegade kõrgeimale tasemele Venemaa riiklik statistikaa­ gentuur Rosstat teatas nädala alguses, et punase kalamarja kilo turuhind on ületanud 5000 rubla piiri (59,79 eurot), mis on kõrgeim tase alates hinna jälgimise algusest 2000. aastal.

Võrreldes 21 aasta taguse perioodiga on kaaviari hind tõusnud seitse korda.

Kalamarja hind on tänavu kerkinud vaatamata sellele, et lõhepüük on hoogustunud, eriti just Kamtšatka poolsaarel.

Kalamari ei ole ainus kauba­ grupp, mille hind Venemaal kiirelt tõuseb. Oktoobris kerkis Venemaa inflatsioonimäär aas­ tases võrdluses 8,1 protsenti, mis on rekord alates 2016. ­aastast. (PM/EE)

Hispaania politsei leidis üles haruldase mõõga „Ja tuba sai valget valgust ja kadriõnne täis!“ kirjutas fotol olev Epp Alatalu, kes kadrilaupäeva õhtul ehk õhtu enne kadripäeva nautis kuue kadrisandi laulu oma Hiiu (Nõmme) kodu esikus. Tumedalt riietatud mardisante käib mardipäeva (10. nov.) eelõhtul tihti rohkem, kui hilisemaid helgeid kadrisid, aga mõlema tähtpäeva kombeid ei ole õnneks üleilma populaarsust koguv Halloween alla kugistanud.

Foto: Mihkel Pakk

Hispaania politsei konfiskeeris vargalt haruldase kahe tu­ ­ hande aasta vanuse mõõga.

Tegemist on kahe teraga kõ­ vera mõõgaga, mis valmistati umbes sada aastat enne Kristuse sündi. Mõõka kasutasid Pürenee poolsaare sõdurid. Politsei kon­ fiskeeris lisaks mõõgale veel 200 muud arheoloogilist eset, vahendas The Guardian.

Hispaania riikliku arheoloo­ giamuuseumi teatel olid sellised mõõgad tõhusad ja funkt­ sio­ naal­ sed relvad. Mõõgad süm­ boliseerisid ka nende omanike jõukust ja sotsiaalset positsiooni ühiskonnas. (ERR/EE)

Sündmuste kalender

Tartus Filosoofi tänavas helises selle maja uksekell kadrilaupäeva (24. nov.) õhtul lausa seitse korda! Perenaine sai kadridelt lambaõnne, mida tõlgendas lootusena, „et ka uuel aastal on (kadridegi rõõmuks) sügavkülm lambaid täis“. Ja korvid täis villa ning lõnga... Pildil vasakul ja paremal servas Tartu Emajõe lodja Jõmmu kaptenid Siim Leenurm ja Heli Einberg ning madrused Leena Isabel Pizzolante ning Piia Jaksi, pillidega Mihkel Sildoja ja Kert Krüsban ning Thomas John Gray. Mihkel ja Thomas on lõpetanud Mooste rahvamuusikakooli ja hetkel õpivad Heino Elleri Muusikakoolis Tartus ning teevad koos duot. Mihkel mängib ka ansamblis Tradimus. Kert Krüsban on Heino Elleri Muusikakooli vilistlane ja mängib kõikvõimalikke pille ansamblites Pärlin ja Duo Mänd/Krüsban.

Foto: Leida Lepik

Vahendas Riina Kindlam

Tartu College’i laenuraamatukogu Tartu College’i laenu­raamatu­kogu on avatud – teisi­päeviti kell 12–3 ja neljapäeviti kell 11–1.

Külastajad peavad olema topeltvaktsineeritud ja kandma maski.

Olete oodatud ja teretulnud!

• Pühap., 28. nov. kl 1 p.l.

EMAKEELSE TARTU ÜLI­ KOOLI 102. aastapäev (loeng + film) VEMU YouTube’i kanalil.

• Neljapäeviti kl 3-4 p.l.

LÕBUSA PÄRASTLÕUNA JUTUTUBA telefoniga või Zoomis. Registr.: Maimu Mölder, 416-421-3812.

JÕULUTERVITUSED 2021 Eesti Elu paber- ja võrgulehe kaudu Eestlaste Kesknõukogu Kanadas (EKN) korraldusel.

Saatke oma jõulutervitused Eesti Elu paber- ja võrgulehe kaudu! „Soovime sugulastele, sõpradele, tuttavatele ja kõikidele rahvus­kaaslas­tele üle maailma rõõmsaid jõulu­pühi ning soovide ja lootuste täitumist 2022. aastal!“ Jõulutervituste/annetuste alammäär: üksikisik – $15, perekond – $20.

Oma nimed saab isiklikult kirja panna epost: kairihemingway@gmail.com või Eesti Elu kontoris, tel 416-733-4550, epost: eetalitus@eestielu.ca Tšekid saata: EKN, Kairi Hemingway, 304 Soudan Ave, Toronto, ON M4S 1W5; etransfer: kairihemingway@gmail.com Nimede kirjapanemise viimane tähtpäev: 14. detsember 2021

Kalifornia maanteel oli rahasadu Möödunud nädalal põhjustas USA San Diego maakonnas rahasadu maanteel Interstate 5 kaose, mille tagajärjel pea­ tus liiklus seal kaks tundi, vahendas BBC ja CNN Cali­ fornia maanteepolitsei (CHP) teadet.

Mingil põhjusel oli maanteel liikunud soomusveoki tagauks lahti paiskunud ja sealt hakkas välja kukkuma kotte sularahaga.

Oma autod maanteel peata­ nud ja raha järele tormanud au­ tojuhid põhjustasid liikluskaose.

Raha püüdnute rõõm oli lühike – politsei nõudis kokku­ korjatud raha tagastamist.

(ERR/EE)

• Edgar Marteni mälestusele pühendatud KOOLIPÄRI­ MUSE KOGUMISVÕISTLUS kanada eestlastele – tähtaeg pikendatud novembri lõpuni 2021.

• Neljapäeviti (kuni 9. dets.) kl 6-6.40 õ 8-nädalane T.E.S. TÄIENDUSKOOLIDE EESTI LASTEAIA VIRTUAAL­PROG­ RAMM, registr.: eestikool.ca • Teisip., 14. dets. TÄHTAEG nimede kirjapanemiseks EKNile jõulutervituste avaldamiseks Eesti Elu jõululehes.

19. novembril sai Blue Mountain Village’is (Ontario) alguse kuni 2. jaanuarini kestev üritus nimega Holiday Magic – terve küla on piduehtes, säravad tuled ja võib kohata mitmeid toredaid tegelasi, kaasa arvatud jõuluvana ja päkapikud. Küll see lumigi koos suusahooajaga peatselt saabub ja populaarne suusakuurort täitub talvespordi huvilistega.

Foto: EE