12
EESTI ELU reedel, 26. novembril 2021 — Friday, November 26, 2021
Nr. 47
Nädala portree
Aastakümneid eestluse nimel tegutsedes: Ellen Leivat Detsembri algul tähistab oma juubelisünnipäeva Ellen Leivat – aktiivne liige Toronto eesti ühiskonnas ning tubli vabatahtlik töötegija, kes teeb kõike ettevõetut südamega ning jõuab erakordselt palju. Ellen Leivat (sünd. Kiviloo) sündis 2. detsembril 1941 Tartus. Kuna juba mõni aasta hiljem tuli koos vanemate ja vanema venna Peetriga kodu maalt põgeneda, ei mäleta Ellen Eestis elatud ajast midagi, samuti kaluripaadiga põge nemisteekonda, mis viis neid Rootsi, kus said alguse esi mesed teadlikud mälestused. Rootsis sündis ka noorem õde Anu. Huvitaval kombel on olnud Elleni ja tema tulevase abikaasa Laas Leivati eluteel palju kokku sattumusi juba varajasest ajast alates. Nad sündisid mõle mad samal aastal – 1941, Laas märtsis, kui oli nõukogude oku patsioon, ja Ellen detsembris, saksa okupatsiooni ajal. Samuti on kuupäevad, mil nende pered 1944.a. sügisel kodumaalt põ genesid, üsna samad. Kuigi nende pered üksteist ei tundnud, olid nende põgenemisteekonnad olnud paralleelselt kulgevad, nagu hilisemate juttude järgi selgus – Kiviloodel Haapsalust, kuhu nad Tartust rongiga sõit sid, ja Leivatitel Hiiumaalt. (Ellen: „Võib-olla oleks isegi teisest paadist üksteisele lehvi tada saanud!“) Ellen on palju mõelnud, mida võisid tunda vanemad, kui tuli kõik maha jätta ning väikeste lastega tund matule ja riskantsele teekonnale asuda – vabaduse poole. Põgenemistee viis neid Rootsi, Hälsingborgi linna, kus Ellen peatselt Laasi kohtas – nad sattusid käima samas las teaias ja suvekodus, kus Laasi ema oli kasvatajaks ja juhata jaks. Edasine teekond viis mõle mad perekonnad Kanadasse,
kus kokkusattumiste rida jätkus. Kõigepealt, Ellen ja Laas taas kohtusid Torontos ühel leeri peol. Ja mis suures linnas väga haruldane: nad sattusid viimasel aastal juhuslikult samasse kesk kooli, millisest ajast hakkasidki kurameerima. Elleni 21. sünni päeval korraldasid mõlema vanemad neile üllatusena „kih luspeo“ ning noored abi ellusid kaks aastat hiljem. Mõlemad pered olid väga õnne likud, et lapsed abiellusid eestlasega! Nagu Ellen ütleb, on see päris haruldane, et tema kui tartlane abiellus hiidlasega. Nad peavad väga lugu oma päritolu kohtade kultuurist, samuti on neid alati saatnud nii tartu kui hiiu sõbralik huumor. Perre sündisid poeg Risto ja tütar Maaja, kes on mõlemad abielus eestlastega ja mõlema peres kasvab kaks tütart. Eestlus, eesti keel ja eesti meel on Leivatite peres olnud alati loomulik osa igapäevaelust – seda nii laste ja lastelaste kas vatamisel kui aktiivses ühiskon dlikus töös. Laste eestluse juu res on olnud erakordselt tähtsal kohal Laasi ema – eesti keele armastaja ja eluaegne eesti kooli õpetaja (Rootsis, Montrealis ja Torontos) Hella Leivat. Elleni sõnul mängis kindlasti tema enese eesti-alase ühis kondliku töö juurde jõudmises suurt rolli kohtumine Laasiga, see sai nende ühise elutee loomulikuks osaks. Ellen lõpetas Toronto Üli koo li magistrikraadiga sotsiaal töös ning asus tööle lastekaitse alal, millist tööd tegi aasta kümneid, kuni otsustas minna varajasele pensionile umbes kaks aastakümmet tagasi. Laia haardeline eesti-alane töö, mis oli Ellenit ja kogu nende peret terve elu saatnud, sai veelgi suurema hoo sisse. Üheks suureks peatükiks aastakümnete jooksul oli olnud kodumaale vabaduse nõudmine.
Ellen koos poeg Risto ja tütar Maajaga Eesti Vabariigi aastapäeval 1980. aastal.
Leivati naispere 2019. aastal T.E.S. Täienduskoolide emadepäeva aktusel Ehatares: keskel ,,memme“ Ellen, vasakul tütar Maaja tütarde Eila ja Imbiga, paremal minia Kersti tütarde Eliise ja Tuuliga.
Elleni ja Laasi ühine elutee algas 5. juunil 1965. aastal – laulatus Peetri kirikus, pulmapidu Jõekääru Laste Suvekodu peamaja söögisaalis. Fotol keskel pruutpaar, vasakul Laasi vanaema Emilie Kääramees ja vanemad Hella ja Alfred Leivat ning paremal Elleni vanemad Aliide ja Elmar Kiviloo.
See polnud vaid demonstrat sioonidel käimine, vaid tervet peret haarav regulaarne, läbiv tegevus. Laas, praegune EV au peakonsul, on kogu elu tegut senud juhtivatel kohtadel eesti ühiskonnas ning ilma perekonna toetuseta poleks see kindlasti olnud mõeldav. Esmakordselt külastas Ellen Eestit 1990.a. suvel; regulaarsed reisid kodu maale on toonud rõõmu, et aas takümnete pikkune unistus – kodumaa vabanemine ja heaolu, mille nimel palju tegutseti, on teoks saanud. Ellen tundis jätkuvat vajadust abikäe ulatamiseks. Organi sat sioon AKEN (Akadeemilised Kanada Eesti Naised), mille kauaaegne juht ta on olnud, just sellise heategevusliku tööga tegelema hakkaski, tehes seda tänapäevani, juba enam kui 31 aastat. See töö on endas haaranud lugematuid töötunde tublide naiste grupi poolt: roh keid Hiigelbasaare, ürituste korraldamisi ja muid heatege vaid algatusi, toetustega aidates ettevõtmisi kodumaal, samuti Kanada eesti organisatsioone – aastakümnete jooksul kokku enam kui miljoni dollari ulatu ses. Kanada eestluse säilimine
on Elleni jaoks olnud alati südameasjaks. Organisatsioone, milles Ellen on tegutsenud, on mitmeid. Kõige südamelähedasemaks peab ta kindlasti AKENit, kuna teiste inimeste abistamine on
talle alati meeldinud, olles otse selt seotud ka tema profession aalse erialaga. Akadeemiliselt kuulub Ellen korp! Amicitia, kus tal on auliikme staatus ja kus ta on (Järgneb lk. 14)
Ellen Leivat Õnnitleme juubelisünnipäeval Eesti aukonsuli ja aseaukonsuli Torontos pikaaegset ja rõõmsameelset sekretäri Tänu ja lugupidamisega EESTI VABARIIGI SUURSAATKOND OTTAWAS
