Eesti Elu / Estonian Life No. 48 | December 4, 2020

This newspaper was mailed on Friday, December 4, 2020

Kommentaarid ja arvamused (lk. 5)

Estonian Life English Language Supplement (p. 10–13)

Alates / since 2002 Nr. 48, 2020 Reedel, 4. detsembril — Friday, December 4

www.eestielu.ca

Postal Agreement No 40013472

Üksiknumbri hind: $4.00

Rahvusülikooli aastapäev 2020 Torontos Ei see toimunud vaid Toron­ tos ühti. Tartu College’is oli ainult baas, kus tegevus käima lükati, kuid üritus ise võttis virtuaalses maailmas globaalse ilme.

Tartu Ülikooli 101. aasta­ päeva tähistati pühapäeval, 29. novembril tavakohase pidulik­ kusega, kuid aktuse kulgu tuli jälgida arvutiekraanilt. Tea­dus­ tajana tegutses Peeter Einola, avasõna lausus prof Anne Agur.

Traditsioonilise „Gaudeamus igitur“ esitas Tartu Ülikooli ­ kammerkoor, juhatas Triin Koch. Kuigi koori esinemine oli salvestatud harjutuse ajal ko­ duses rõivastuses, võis iga aka­ deemilise organisatsiooni liige kodus soovi kohaselt „tekelda­ da“, nagu teadustaja humorist­ likult tähendas.

Järgnes Tartu Ülikooli rektor prof Toomas Asseri tervitus, tänavu taas otse Tartust, mitte Torontos rajatud Tartus välis­ eesti publiku ees. Seejärel tut­ vustas prof Andres Kasekamp peakõnelejat, kelleks oli TÜ väliseesti külalisprofessor David

Ilmar Lepasaar Beecher ja kes esitas oma ettekande Toome­ mäel Rein Taagepera ametitoas.

Kõne teemaks oli „Kodu ja pagulus: Tartu koht minus ja ­ maailmas“.

Kõneleja alustas tsitaadiga ameerika kirjaniku Herman Melville’i romaanist „Moby Dick“: „Ära lahku oma saarelt, sa ei pääse enam iial sinna.“ USA-s sündinud poolenisti eesti juurtega kõneleja asus abi otsi­ ma eesti kirjandusest ja sattus kohe dilemma ette: Tõnu Õnnepalu oma romaanis „Aaker“ väidab, et rahvus sõl­ tub maast. Teiselt poolt aga kinnitab Rein Taagepera, et ­ keeleta pole rahvust. Niisiis tuleb ikkagi endal otsingutega ­ alustada, ei saa ainult teiste abile lootma jääda.

Kolme kodu lugu tähendab kolme erinevat aadressi, mis kõnelejas seostuvad kodu mõis­ tega. Esiteks tema praegune kodu Õnne tänaval Tartus, eel­ mine asukohaga Donny Boon, California ja lõpuks Kastani t. 9 Tartus, tema vanemate kodu

Peakõneleja David Ilmar Lepasaar Beecher.

Teadustaja Peeter Einola.

Foto: Peeter Põldre, EE arhiiv

Avasõna – Anne Agur.

Foto: EE arhiiv

Tartu Ülikooli rektor Toomas Asser.

Foto: Peeter Põldre, EE arhiiv

kunagisel lahkumishetkel. Kas loome kodu või loob kodu meid? Kuidas suhestada inimlik koda ja looduslik pesa? Kuidas inimene oma suhet loodusega arendab? Kas on võimalik koju tagasi minna ja mida see minek tähendab? Neid valusaid küsi­ musi asus kõneleja lahkama ja neile rahuldavaid vastuseid ­otsima.

Omade ja võõraste küsimus on püsinud läbi aegade. Oma läheb reisile – saab ta võõraks?

Võõras tuleb külla – saab ta omaks? Kas me areneme pike­ mas perspektiivis kokku või lahku? Küsimusi kerkib aina juurde. 1945. aastast alates on lähiajaloos aset leidnud kolm suurt lugu: ülemaailmastumine, külm sõda ja dekolonisatsioon.

Kõneldes kohtadest võib täheldada, et tõotatud maa otsingud pole mingi uus mõiste.

Meie kõigi lugu algab para­dii­siaiast välja viskamisega. Kui juutidel on oma Jeruusalem, siis Ameerika puritaane võib samuti vaadelda kui väljavisatute kogu­ konda. Moodne maailm on koduta ja kodutute maailm, ­ mille ajaloos oleme kõik muu­ tunud rändavateks juutideks.

Soov tagasi minna on sageli valuline. Nii mõnigi Siberist naasnu tundis, et ta pole enam endine.

Kõneleja mõistab, et koju­ tulek ei ole kerge. Talle impo­ neerib Tartu vaim, tema arvates on Tartu väike koht omade ja võõraste vahendamiseks. Ta näeb Tartut ajaloo perspektiivis kui lahinguvälja, pelgupaika ja erinevaid rahvaid ühendavat vahelüli. Tartu on kui kodu – ­ või vähemalt võõrastemaja – pagulastele. Prof Juri Lotman, kelle kunagiseks elukohaks oli just sama Kastani t. 9, oli meile samaaegselt oma ja võõras, tõestas ilmekalt mitmekesisuse vajadust. Ka mina toon teile kingiks oma välismaa koge­ muse – lõpetas kõneleja oma ­sisuka ettekande.

Kõnelejale esitati arvukalt küsimusi, moderaatorina tegut­ ses prof Andres Kasekamp.

Viimane meenutas huumoriga, kuidas ta Eestisse siirdudes paarkümmend aastat pingutas, et mitte mõjuda väliseestlasena; ja nüüd perekonnaga Kanadasse naastes uuesti pingutab, et taas väliseestlaseks saada. Suurima vahena isiklikes ja ühiskond­ likes väärtustes leidis kõneleja, et tal oli alguses raske hinnata (Järgneb lk. 19)

Tallinna Pimedate Ööde filmifestivalil (PÖFF) sai festivali lõputsere­ moonial 27. novembril elutööpreemia Eesti filmi­operaator Alar Kivilo.

Foto: Liis Reiman Loe intervjuud Alar Kiviloga tänases Eesti Elus.

Aino Järvesoo nimelise auhinna said Rein Taagepera, Ene-Margit Tiit, Hinge-Mai Raud-Pähn ja Jüri Trei Reedel, 27. novembril andis rahvastikuminister Riina Sol­man koos sihtasutusega Pere Siht­ kapital välja professor Aino Järvesoo nimelised auhinnad.

Auhinnafond on kokku 25 000 eurot ja see anti välja inimestele, kes on Eesti rahva kestmise ja eestluse hoidmisega ühiskonnas eriliselt silma paistnud. Elutöö auhinna sai Rein Taagepera, silmapaistva meediategevuse auhinna Ene-Margit Tiit ning

Vabamus tähistati VÄE päeva

eesti kultuuri ja keele hoidjate­ na välismaal tunnustati HingeMai Raud-Pähni ja Jüri Treid. ,,Meie hulgas on inimesi, kes töötavad iga päev selle nimel, et eesti kultuur, keel ning rahvus püsiks. Auhinnaga tunnustame ja toome esile neid, kes on panustanud eesti rahva kest­ misse ja arengusse nii Eestis kui välismaal või on paistnud silma meie rahva ja kultuuri (Järgneb lk. 14)

siooni ajal Välis-Eesti ringkon­ dades elus Eesti traditsioone ja kultuuri. Sellekohane info on leitav Eesti Elu #44 (eesti k) ja Laupäeval, 28. novembril # 45 (ingl.k.). Valikut materja­ tähistati Okupatsioonide ja list näidatakse ETV2 program­ vabaduse muuseumis Vabamu mi saatesarjas „8 mm ELU“. koostöös rahvastikuministri ja Vaatajad said VÄE päeval Ülemaailmse Esto Noorte võr­ osa otselülitustest Välis-Eesti gustikuga Välis-Eesti päeva kogukondadesse Rootsis, Kana­ ehk VÄE päeva. Arvestades das, Saksamaal ja mujal. Õhtut pandeemia olukorraga maail­ juhtis Martin Tulit. Välis-Eesti mas toimus sellegi päeva pü­­ kogukondi tervitasid rahvastiku­ hitsemine virtuaalselt. Otse­ ­ minister Riina Solman, Vabamu ülekanne, kuhu sai varasemalt tegevdirektor Keiu Telve ja registreerida toimus Vaba­ Ülemaailmse Eesti Noortevõr­ must. gustiku (ÜENV) esindajad. Karl Sel aastal olid ürituse prog­ Grabbi koostatud noortevõrgus­ rammi fookuses rahvuskaaslaste tiku ettekannet saate lugeda kogukonnad videopildis. järgmisest Eesti Elu numbrist.

Muusikalist vaheldust pakkus VÄE päeval sai näha esimesi Duo Ruut ja toimus ühislaul­ kaadreid filmikogust, mille mine. täiendamise aktsioon on hetkel käimas. Nimelt kogub Vabamu Ürituse lõpetas Juhan Liivi 8 mm filmilindile talletatud sõnadele ja Peep Sarapiku kaadreid Välis-Eesti kogukonna meloodiaga loodud laul ,,Ta kokkusaamistest, sünnipäeva­ lendab mesipuu poole“, mis sai dest, pulmadest või muudest ühislaulu ideekorjes VÄE päeva tähtsatest sündmustest, mis il­ osalejate seas kõige rohkem mestaksid, kuidas hoiti okupat­ hääli. (EE)

2

EESTI ELU reedel, 4. detsembril 2020 — Friday, December 4, 2020

Nr. 48

Afganistanis vahetus Eesti kaitseväe kontingent 3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2 Can.Post Registration No. 10692 • Agreement No 40013472 We acknowledge the financial support of the Government of Canada through the Canada Periodical Fund (CPF) Aid to Publishers for our publishing activities.

Talitus/Toimetus: 416-733-4550

Fax: 416-733-0944 E-mail: eetoimetus@eestielu.ca editor@eestielu.ca eetalitus@eestielu.ca Website: www.eestielu.ca Väljaandja: Tartu College kirjastus Asutaja:

Elmar Tampõld

Tegevtoimetaja: Kai Kiilaspea Toimetajad:

Laas Leivat Kaire Tensuda

Reporter-toimetaja: Eerik Purje Talitus: Avatud esmaspäevast reedeni 9.00-16.00.

Tellimishinnad: Kanada: • Ajaleht: 1a. $160.00, 6k. $87.00, 3k. $48.00.

• Kiripostiga: 1a. $190.00, 6k. $105.00, 3k. $58.00.

USA: • 1a. $210.00 CAD, 6k. $115.00 CAD, 3k. $67.00 CAD Ülemeremaadesse: • 1a. $285.00, 6k. $150, 3k. $80.00.

Ainult digileht: 1a. $95.00, 6k. $50.00, 3k. $29.00.

Aadressimuudatused: $1.50 Üksiknumbri hind: $4.00 Digileht Eesti Elu kodulehelt: www.eestielu.ca

KUULUTUSTE HINNAD: 1 toll ühel veerul: leinakuulutused $13.00, ärikuulutused $15.00, ürituste kuulutused $16.00+HST 13%.

Kuulutusi võetakse vastu talituse lahtioleku aegadel.

Kuulutused palume saata hiljemalt kella 10-ks neljapäeva hommikul.

Toimetusel on õigus kaastöid lühendada, redigeerida ja keeleliselt korrigeerida.

Autorite seisukohad ei pruugi ühtuda toimetuse omadega.

Artiklis esitatud faktide õigsuse eest vastutab autor.

Pragmaatiliselt Suurlinnas alati ei tervitata talve tulekut, kuna lume tõttu muutub liikumine kas jalgsi, autoga või ühistranspordiga ebameeldivaks.

Tänavate soolamine tähendab lörtsi ja kui termomeeter näitab nulli ringis, siis pea alati ka loike. Oht pritsitud saada on jalakäijale suur. Libedad teed tähendavad autojuhile erilist valvsust, just teiste sohvrite kannatamatuse tõttu. Targem on koju jääda. Ning bussil, trammil liikumine on ka aeglustatud, raske on näiteks arsti­kabinetti minnes ette aimata, kaua sõit läheb.

Ent on neid, kes tervitavad lund ja külma. Kuna on ju ainult üks aastaaeg, mil saab suusatada, uisutada. Distantsi on kerge hoida. Toronto ulatuslikus pargisüsteemis on alati märgata pärast esimest lund suusaradu, ei pea metsa minemagi.

Kuid elukutselistel sportlastel on asjad koroona-ajastul sootuks teisiti. Nimelt tuleb tihti reisida riigist riiki, sellega kaasneva ohuga. Polnud siis ime teada saada, et Skandinaavia sportlased, Norra, Rootsi ja Soome murdmaasuusatajad otsustasid loobuda selle aasta viimastel MK-, maailmakarika, etappidel osalemisest. Kõikjal on tunda pandeemia teise laine mõju, otsus on tervisele mõeldes, seda mitte argusest, aga praktiliste kaalutluste põhjal. Reisimine, kas lennuki või muu vahendiga, pole kelle­ legi soovitatav.

Samadel põhjustel jäi ka Balti hokiliiga viimane mäng ära.

Põhja-Ameerika profihokiliiga NHL suutis maailma suuremate mullidega oma hooaja lõpetada, viia läbi Stanley karikamängud isoleerides kahes suurlinnas Kanadas. Otsus Vahtralehemaal mänge mängida oli suurelt osalt selles, et USAs möllas nakatuste laine. Aga praegune teine laine, eriti Albertas ja Manitobas, sündis just inimkontaktireegleid eirates. Ontarios juhitakse tähele­ panu sellele, et praegused, isegi kui alla 10 inimese kohtumised, mis ei ole perekondlikud, täpsemalt olles nendega, kellega ühe katuse all ei elata, on paljuski nakatumiste arvu tohutu kasvu taga. Seda ka riigi läänepoolsetes provintsides.

Profispordi taga on muidugi raha. Koondiste omanike huvides, mängijatele, telefirmadele, kes võistlused eetrisse toovad. Ka vaatajale, kes naudib seda, kuidas täiskasvanud mehed üks­ teisele NFL, ameerika jalgpalliliiga väljakutel füüsiliselt liiga tee­ vad. Maskita.

NFL aga ei jälginud NHLi eeskuju. Sel nädalal on hetkel NFL parim meeskond Pittsburgh Steelers pidanud oma mängu Baltimore Ravensitega edasi lükkama, kuna Ravensitel on arvukalt mängijaid, kes on COVID-19 viirusega nakatanud. Seda just nende harjutuste keskuses, mis on siseruumides. Mängu mängitakse ju peaaegu eranditult värskses õhus. Pragmaatiliselt ei käitutud, mis ime siis, et tuleb langetada, nagu suusatajad, otsuseid, mis võistleja iseloomule on ehk vastuvõetamatud. Oleks profi­ sport nagu restoranidega on otsustatud, oleks riik ammu vahele seganud, keelanud NFL mängud.

TÕNU NAELAPEA

Afganistanis välisoperatsioonil viibiv Eesti jalaväerühm andis vastutuse üle uuele üksusele, mis teenib Kabulis kuni järg­ mise aasta kevadeni.

Kabulis alustas teenistust jalaväerühm RSM Estpla-06.

See on Scoutspataljoni sõduri­ test koosnev jalaväerühm. Eesti üksuse põhiülesanneteks kuue­ kuulise rotatsiooni ajal on liit­ laste instruktorite ja nõustajate eskort ning julgeoleku taga­ mine.

Lisaks jalaväerühmale vahe­ tus rahvuslik toetuselement, kelle ülesanne on Eesti üksuste toetamine igapäevaste tööüles­ annete täitmisel.

Uus jalaväerühm RSM Estpla-06 on Kabulis viibitud kahe nädala jooksul keskkon­

Foto: mil.ee

naga harjunud, teenistust lõ­ petavalt jalaväerühmalt RSM Estpla-05 vastutuse täielikult üle võtnud ning juba täitmas talle püstitatuid ülesandeid Kabuli linnas.

Vahetult enne vastutuse üle­ andmist tunnustas baasi ülem kolonelleitnant Brandon. T. Rooney viite RSM ESTPLA-05 võitlejat ja kahte rahvusliku toe­ tuselemendi liiget meenemündi ja tänukirjaga märkimisväärse

Eestis lisandus ööpäevaga üle 400 koroonapositiivse Eesti Elu trükkiminekule eel­ neva ööpäevaga tehti Eestis 5402 koroonatesti, millest positiivsed olid 451. Kõige rohkem oli nakatunuid Har­ ju­maal – 212 (neist Tallinnas 160) ja Ida-Virumaal – 131.

Neljapäeval oli haiglaravil 218 patsienti, juhitaval hingamisel oli 12 ja intensiivravil 24 pat­ sienti. Eestis on koroonaviiru­ sesse surnud pandeemia algu­ sest 123 inimest.

Valitsus on kinnitanud alates laupäevast uued rangemad piirangud koroonaviiruse pidur­ damiseks.

Lätis registreeriti ööpäevaga 930 koroonaviirusesse nakatu­ mist, mis on suurim arv alates pandeemia algusest.

Lätis on koroonaviirus tuvas­ ta­ tud 19 307 inimesel. Haig­ laravil on 552 koroonaviirusesse nakatunut, kellest 49 tervislik seis on väga raske. Kokku on koroonaviirus Lätis nõudnud 235 inimese elu.

Leedus registreeriti viimase ööpäevaga rekordiline 2450 ko­

roonaviirusega nakatunut. Kok­ ku on Leedus alates pandeemia algusest registreeritud 67 066 nakatunut, surnud on 564 ini­ mest.

Uuest nakatumisrekordist tea­ tas ka Venemaa kus regist­ reeriti ööpäevaga 28 145 uut koroonahaiget. Ööpäevaga suri viiruse põh­ justatud haigusse COVID-19 Venemaal 554 inimest, kokku on haigus nõudnud Venemaa ametlike andmete kohaselt 41 607 elu. Koroonaviirusega na­ katumisi on Venemaal tuvasta­ tud 2,38 miljonit, paranenuid on 1,86 miljonit, aktiivsete hai­ gusjuhtude arv oli 474 000.

Venemaa ametlike andmete ko­ haselt on koroonaviirusesse ­surnud 41 607 inimest.

Soome terviseamet teatas neljapäeval 540 uuest koroo­na­ viirusega nakatunust. Kokku on Soomes pandeemia algusest saadik tuvastatud 26 422 naka­ tunut. COVID-19 tõttu on Soomes surnud 408 inimest.

(ERR/EE)

1. detsembril tähistati sisejulgeoleku päeva

riigi ja rahva huvid oma elust kõrgemale ja nende meenuta­ mine ja mälestamine on vähim, mida saame teha. Ajad on teised ja püssiga vastase asemel sei­ same praegu Eestis silmitsi nähtamatu vaenlasega ning tu­ handed vaprad naised ja mehed annavad endast kõik, et iga eestimaalane tunneks end tur­ ­ valiselt,“ ütles Politsei- ja Piiri­ valveameti peadirektor Elmar Vaher.

Eesti sisejulgeoleku päeval peeti meeles politseinikke, päästjaid, kaitseväelasi ja kõiki neid, kes on pühen­ dunud Eesti riigi ja selle ela­ nike kaitsele.

Möödus 96 aastat 1924. aas­ tal toimunud riigipöördekatse mahasurumisest, mille käigus püüti Nõukogude Liidust saa­ dud relvastuse ja raha toel ku­ kutada Eesti Vabariigi valitsus ja kehtestada Eestis kommunist­ lik režiim. Riigivastase rünnaku tõttu hukkus 26 valitsusjõudude liiget ja tsiviilisikut. „Peaaegu sajand tagasi huk­ kunud julged inimesed seadsid

Rahumäe kalmistul süüdati küünlad ja asetati pärg 1924. aasta mässukatses hukkunute ning Tallinnas ja Harjumaal elu kaotanud politseinike mäles­ tuseks.

Kaitseväe Akadeemia pidas akadeemia peahoone ees mäles­ tusrivistuse 1924. aasta 1.

toetuse eest baasi meditsiinikes­ kusele ja baasi toetusgrupile.

Operatsioon Resolute Sup­ port on NATO juhitud missioon Afganistanis, mille raames koo­ litatakse, nõustatakse ja abis­ tatakse Afganistani valitsust ja kaitsejõude. Missioon sai alguse 1. jaanuaril 2015. Eesti kait­ sevägi osaleb missioonil alates kevadest 2018 rühma suuruse jalaväeüksusega. (KVPST/EE)

Häkkerid ründasid Eesti riigiasutusi Veebikurjategijad avastasid novembris vähemalt kümne Eesti riigiasutuse veebiserveri ja dokumendihalduse tark­ varas süsteemse turvaprob­ leemi ja varastasid tohutu koguse salastatuid andmeid. „Põhiline kahju on andme­ leke. Kõige suurem oht on maha võetud. Nüüd me vaa­ tame, et sellist süsteemset viga tulevikus ei esineks,“ ütles ma­ jandus- ja kommunikatsiooni­ ministeeriumis (MKM) töötav riigi küberturvalisuse juht Raul Rikk.

Raul Rikki sõnul omastasid kurjategijad umbes 350 GB ula­ tuses andmeid. Sisaldas see ko­ gus suures osas avalikus doku­ mendihaldussüsteemis talletatud andmeid, aga tõenäoliselt saadi ligi ka muudele andmetele.

Sotsiaalministeeriumi haldu­s­ alas õnnestus kurjategijatel ligi pääseda informatsioonile, mis puudutab 9158 inimest. Tege­ mist oli nakkushaiguste leviku asjaolude väljaselgitamisega seotud andmetega.

Välisministeeriumi pressi­ esindaja Britta Tarvis kinnitas Delfi Fortele, et Eesti välispart­ nerite tundlik informatsioon kurjategijate kätte ei pääsenud.

Keskkriminaalpolitsei alustas kriminaalmenetlust seoses süs­ teemidele ebaseadusliku ligi­ pääsu hankimisega. Menetlust juhib riigiprokuratuur.

Riigiprokurör Eleliis Rattam selgitas, et rünnakute uurimisel tehakse koostööd välisriikidega ja see on aeganõudev. (D/EE)

detsembri riigipöördekatse käi­ gus langenud kadettide auks.

Akadeemias süüdati langenud kadettide mälestustahvli juures küünlad. Tallinnas, Jõgeval, Vastseliinas ja Tartus asetati langenute haudadele mälestus­ pärjad. Endiste Tondi kasarmute ees olevale ausambale asetati mälestuspärg. (SiMPT/EE)

Nr. 48

EESTI ELU reedel, 4. detsembril 2020 — Friday, December 4, 2020

3

Tartu Ülikooli järgmine väliseesti külalisprofessor on Jaan Valsiner Järgmisel õppeaastal asub Tartu Ülikooli väliseesti küla­ lisprofessori kohale Aalborgi Ülikooli kultuuripsühholoogia professor Jaan Valsiner. Ta on maailma üks juhtivamaid kul­ tuuripsühholooge, kes on oma uurimistöös sidunud psühho­ loogia ja semiootika ning on aidanud tutvustada Eesti ­teadust maailmas.

Jaan Valsiner on muu hulgas töötanud psühholoogiaprofesso­ rina Ameerika Ühendriikides Clarki Ülikoolis ja praegu on ta kultuuripsühholoogia professor Taanis Aalborgi Ülikoolis.

Tartu Ülikooli õppeprorektor Aune Valk ütles, et komisjon hindas Valsineri valimisel tema väga kõrget akadeemilist taset ja tema töö suurt valdkonda­ deülest mõju. „Jaan Valsiner on maailmas oma uurimisvaldkon­ na pioneere ja ta on aidanud palju kaasa Eesti teaduse tutvus­ tamisele maailmas. Loo­ dame, et Tartu-aastaga ärgitab ta ülikooli humanitaaria ja sotsiaalteaduste erialade tu­ dengeid omavahel mõtteid vahetama ning kõnetab oma põ­ nevate avalike loengutega ka laiemat ringi üliõpilasi ja ava­

likkust,“ selgitas Valk.

50 000 euro suurune stipen­ dium võimaldab külalisprofes­ soril teha õppe- ja teadustööd 2021/2022. õppeaastal Tartu Ülikooli filosoofia ja semiootika instituudis. Näiteks on professor Valsineril kavas korraldada eri­ aladevaheline seminar „Semio­ sis in irreversible time“ ja pida­ da kolm avalikku loengut: „Eestilt maailmale ja maailmalt Eestile: kuidas analüüsida Eesti kultuuri ajaloolist potentsiaa­ li?“, „Hing kaob ära ja tuleb uuesti tagasi: hingeteadused Lääne ja Ida vahel“ ning „Kes me oleme? ÜLI-kool või üliKOOL ... või üldse mitte kool?“.

Professor Valsiner rõõmustas, et tal on tänu stipendiumile võimalik olla pikemalt Tartus ja Tartu Ülikoolis, mille vilistlane ta on. „Tartu semiootikakool­ konnal on rahvusvahelises tea­ duses väga tähtis roll ja mul on hea meel, et saan Tartus tööta­ des anda sellesse ka oma osa,“ sõnas Valsiner. „Olen eriliselt tänulik väliseesti kogukonnale, kelle toel on mul võimalik teha aasta jooksul Tartu Ülikoolis väga tõsist tööd,“ lisas ta.

Kanada nädal võitluses COVID-19ga Viimasel ajal on Kanadas olnud palju juttu COVID-19 vaktsiinist: millal see võib saabuda ja kuidas seda jao­ tatakse, keda vaktsineeritakse esimeste hulgas jne. Pea­ minister Justin Trudeau ütles eelmisel reedel, et kui kõik läheb plaanikohaselt, peaks suurem osa kanadalasi saama vaktsineeritud järgmise aasta septembriks. Kanada vaktsi­ neerimisalast logistikat hak­ kab juhtima kindralmajor Dany Fortin.

Albertas registreeriti esmas­ päeval 1733 uut COVID-19 vii­ rusjuhtu, mis oli uus päevane rekord. Päev varem oli uusi juhte provintsis 1608 ning laupäeval 1731. Esmaspäevaks oli provintsis 16,454 aktiivset viirusjuhtu, haiglaravil 453 pat­ sienti, neist 96 intensiivraviosa­ kondades. Haiglasüsteem pro­ vint­sis on suure pinge all ning on plaan tõsta intensiivraviosa­ kondade voodikohtade arvu.

Alberta peaminister Jason Kenney kuulutas 24. novembril välja rahvatervise eriolukorra ja kehtivad rohked piirangud.

Briti Kolumbias registreeriti nädalavahetusega 2077 uut vii­ rusjuhtu, viies provintsi üldarvu 33,238-le; esmaspäevaks oli provintsis aktiivseid juhte 8855; haiglaravil 316 patsienti, kellest intensiivravis 75.

Ontarios on viimasel nädalal uusi viirusjuhte olnud: reedel 1855 (rekord, päev varem oli ka läbi viidud testide arv rekor­ diline – 58.000, ning positiiv­ suse näitaja seega 3,7%), lau­ päeval 1822, pühapäeval 1708, esmaspäeval 1746, teisipäeval 1707 (Torontos registreeriti sel päeval rekordilised 761 uut juh­

tu), kolmapäeval 1723 (neist Torontos 410). Kui vahepeal oli päevane testide arv mitmel päeval üle 50.000 ja positiivuse näitaja seega madalam, oli see teisipäeval 5,1%, kuna päev ­varem läbi viidud testide arv oli 34,640.

Eelmisel nädalal esitletud provintsi uute mudelprognoo­ side kohaselt võib 1%-lise uute juhtude kasvu korral provints näha detsembri lõpuks üle 2000 uue päevase juhu, 3%-lise kasvu puhul oleks see arv üle 4000 ja 5% puhul 9000. Vii­ mase kahe nädala keskmine kasvunäitaja oli eelmisel reedel 0,45%. Ekspertide sõnul on olu­ kord siiski ebakindel, aga mitte just halvenev. Prognooside ko­ haselt võib COVID-19 juhtude arv provintsi intensiivraviosa­ kondades detsembri algul üle­ tada 200 voodikoha läve.

Teatavasti on alates 23. no­ vembrist Toronto ja Peel ­lockdownis, kehtivad ranged meetmed viiruse leviku tõkesta­ miseks; suletud on mitte-häda­ vajalikud ärid. Selle nädala ­algupoolel soovitasid oma ava­ likus kirjas peaminister Doug Fordile ja terviseminister Christine Elliottile umbes 50-st poest koosneva grupi esindajad, nende seas mitmed suurpoed, taasavada Torontos ja Peelis ärid, kehtestades näiteks 25%line inimeste hulk mitte-häda­ vajalikes ärides lockdowni piir­ kondades. Kirjas väidetakse, et sulgemised Torontos ja Peelis ei ole vähendanud ostlejate arvu, kes on suundunud teistesse poo­ didesse ning lähedalasuvatesse piirkondadesse. Provints märkis oma vastuses, et piirangute eesmärk on COVID-19 levikut

Professor Jaan Valsiner.

Foto: erakogu

Väliseesti külalisprofessori stipendiumi eesmärk on tagada nimekate välismaal töötavate eesti päritolu professorite tulek Tartu Ülikooli vähemalt aastaks või erandina üheks semestriks.

Professuuriga edendatakse Tartu Ülikooli teadlaste koostööd eesti päritolu tippteadlastega ­ maailmas, suurendatakse üli­ õpilaste võimalusi osaleda rah­ vusvaheliste tippude loengukur­ sustel ning tutvustatakse rah­ vusülikooli ja selle rolli.

Stipendiumi väljaandmist toetavad Toronto Ülikooli Eesti Õppetooli Sihtasutus, Tartu Ülikooli Fond Torontos ja Eesti Üliõpilaste Toetusfond USA-s.

Väliseesti külalisprofessori stipendium loodi Tartu Ülikooli Sihtasutuse juurde 2018. aasta novembris ja rahvusülikooli 101. aastapäeval antakse see üle teist korda. (Allikas: TÜ) piirata, kaitsmaks ontariolaste tervist ja heaolu.

Praegu kehtivate piirangute hulgas Torontos ja Peelis on ka restoranides einestamise keelus­ tamine (lubatud on kaasaostmine ja kohaletoomine). Eel­ mise nädala uudistes oli palju juttu ühest restoraniomanikust, kes vaatamata provintsi korraldu­ sele, keeldus oma Etobicoke’is asuvat restorani sulgemast, lubades kliente sisse einestama; olukord lõppes politsei poolt restorani lukkude vahetamisega ning omaniku arreteerimisega.

Ta vabastati kautsjoni vastu ja seisab nüüd silmitsi mitme talle esitatud süüdistusega, näiteks politsei töö takistamise katse.

Mitme päeva jooksul saabus restorani juurde rohkelt tema toetajaid, kes piirangute vastu protesteerisid.

Quebecis registreeriti teisi­ päeval 1177 uut viirusjuhtu ning hospitaliseerimiste arv ­jõudis juunikuu keskpaiga tase­ mele, olles 719. Kolmapäeval oli uusi juhte 1514. Provintsis registreeritud COVID-19 juh­ tude üldarv oli kolmapäeval 145,062, aktiivseid juhte 12,740. Kui paar nädalat tagasi teatas provintsi peaminister Francois Legault võimalikust plaanist lubada quebeclastele jõulude ajal neljaks päevaks kokkusaamisi lähedastega, siis teisipäeval märkis ta, et see ei pruugi siiski olla tõenäoline; jälgitakse olukorda haiglates – mitmed neist on COVID-19 patsientide tõttu suures üle­ koormuses.

Viirusjuhuste aeglast, kuid stabiilset kasvu on täheldatud ka enamuses Atlandi-äärsetes Kanada osades. 2. detsembri seisuga oli Kanadas registreeri­ tud 389,775 Covid-19 juhtu.

(Kanada ajakirjanduse põhjal – CTV News, CBC, Globalnews – EE)

Eesti-Saksa ettevõte arendas laboritäpsusega koroona kiirtesti Eesti-Saksa ettevõte Self­ diagnostics arendas koostöös Tartu Ülikooli ja Tallinna Tehnikaülikooli teadlaste ning rahvusvaheliste teaduspart­ neritega COVID-19 kiir-PCR testi platvormi, mis võimaldab kasutajal ise kolmveerand tunni jooksul tuvastada vii­ rust kohapeal.

Võrreldes kasutuses olevate COVID testidega on uus test patsiendile mugavam, kuna ei vaja ninaneelu kaabet vaid ninakaabet, sülge või kurgu­ loputusvedelikku ning tuvastab viiruse ja bakteri olemasolu pat­ siendi valutust proovist kiire­ mini kui kesklaboris tehtud

PCR testid – tulemuseni kulub aega vaid 45 minutit.

Selfdiagnostics kiir-PCR test täiendab kesklabori testimist, võimaldades testimist kohtades, kus puudub vastav infrastruk­ tuur ja laboritehnikud. Teste saab transportida ja säilitada ta­ vatingimustes. Testi tegemine on lihtne ja sellega saab hakka­ ma ka inimene oma kodus.

Selfdiagnostics on EestiSaksa ettevõte, mis tegeleb meditsiiniseadmete arendamise, tootmise ja müügiga. (D/EE)

4

EESTI ELU reedel, 4. detsembril 2020 — Friday, December 4, 2020

Nr. 48

ELUSTIIL JA KODUSISUSTUS Eesti elustiilifirma Alpaka avas oma poe Torontos See uudis on Toronto eestlaste hulgas juba mõned nädalad üleval olnud, mitmed on poodi juba ka külastada ­jõudnud ja kiitvaid sõnu lausunud. Pood, mis on Kanadas tegelikult juba kolmas, avati Lääne-Torontos asuvas Sherway Gardens’i kaubanduskeskuses ok­­ toobri lõpus, kuid paraku pidi vaid kuu aega hiljem oma uksed mõneks ajaks sulgema pandee­ miast tingitud lockdowni tõttu – edasi tegutseb aga internetipood.

Ning kuigi ­kaupluses praegu isiklikult käia ei saa, on olemas kauba väljast kättesaamise võimalus (curbside pick-up).

Nüüd kõigest lähemalt – kindlasti ootab lugeja juba põnevusega detaile, mis tüüpi poega on tege­ mist ja kuidas jõuti Kanada tu­ rule? Eesti Eluga vestles Are Kudeviita, 2007.a. loodud firma Alpaka üks omanikest, rääkides brändi sünniloost ning enam kui 10aastasest tegevusest. Lisaks temale kuuluvad omanikeringi ka Krist­jan Sillaots ja Peeter Pappel.

Idee sai alguse, kui Kristjan läks maailma avastama, elades mõnd aega Peruus, õppides keelt ning tegeledes huvitavate tegevustega, nagu ehted ja keraa­mika ning hakates ka ä­rilisi võimalusi otsima. Mingil hetkel avastas ta looma nimega alpaka – sõprade ühise ettevõtmisena hakati algul Eestis alpakanahast vaipu müüma ning turg oli neile hea. Peatselt tekkis mõte ka teiste esemete ­ müügiks. Vahepealse, umbes 10 aasta taguse majanduslanguse järgselt hakati käima mööda maailma, külastades messe ning alguse sai elustiilibränd Alpaka, kuhu kuuluvad lisaks kodusi­ sustuskaupadele ka alpakavillast mütsid, sallid, kindad, sokid ja mitmesugused kudumid. Tege­mist on luksusbrändiga, sest hinnaline on nii alpaka nahk kui vill. Are Kudeviita sõnul on alpa­kavill väga kvaliteetne ja vastupidav, mõistagi ülimalt soe, sobides näiteks ka allergikutele. Ta rõhutab ka, et tege­mist on igati eetilise, julmuse­ vaba tootmisega ning naha pärast loomi ei tapeta.

Tallinnas on firmal oma esindus Maakri tänaval ning pood lennujaamas, kuid suurem osa müügist on juba aastaid toi­munud kodumaalt väljapoole: eksportturgude seas on kümneid riike, lähemal ja kaugemal.

Juba mõnda aega on firmal olnud idee avada poode väljaspool Eestit. Bränd on kujune­ nud nii laialdaseks, et tootevalikuga on võimalik sisustada terve pood: esin­datud on naiste, meeste ja unisex rõivad. Esi­meseks vastavaks rii­ giks valiti Kanada, pidades silmas geo­ graafilist asendit, kliimat ja inimeste ostujõudu. 2019.a. a­vati esimene Alpaka pood Montrealis, tänavu teine (Lavali ja Pointe Claire ostukeskustes). Äri läks väga hästi, aga teata­ vasti saabus märtsis pandeemia, mis mõjutas ka Alpaka tegevust. Toronto popup pood oli esialgu plaanis avada juba suvel, kuid jäi olukorra tõttu sügisesse. Siiski ei ole omanikud koroo­naviirusest tekkinud eriolukorra tõttu meelt heitnud ega tegevust kahandanud, vastupidi, plaa­nides mõlgub koguni edasiste poodide avamine, miks mitte ka Ottawas. Ja praegune interneti­ müük toimib samuti hästi.

Mis teeb brändi nii eriliseks?

Are Kudeviita sõnul on selleks kindlasti ajatu luksus, mugavus ja minimalistlikkus. Disain päri­neb Eestist (enamus tooteid v­almib Peruus) ja toodete põhjamaiste värvide taga on Eesti tunnetus; igal aastal tulevad ­ välja uued mudelid, värvidega mängitakse hooaegade lõikes.

Toodetega saab tutvuda nii firma kodulehel kui Facebookis ja Instagramis. Muide, paljude välismaal elavate eestlaste jaoks on kindlasti tore äratundmisrõõm näha tooteid tutvustavatel fotodel eesti näitlejaid.

Palju jõudu firmale uute turgude vallutamisel. Küllap ­ ­tulevad ka viiruse suhtes paremad ajad ning külastajad saavad taas isiklikult Toronto ja Montréali poode külastada, ent seni tuleb appi e-pood, kus pakutakse ka soo­dushindu.

ALPAKA lahendab Sinu jõulukingimured!

ALPAKASHOP

CF Sherway Gardens, Toronto Tel. 514 562 3040; sherwaygardens@alpakashop.ca

ALPAKASHOP

CF Laval Montréal Tel. 438 778 6222; sherwaygardens@alpakashop.ca

JÕULUMÜÜK KOGU POES -30% JA PALJUDEL TOODETEL KUNI -50–70% Luksuslik, vastupidav ja haruldame: alpakade soojast ja pehmest villast valmistatud sallid, mütsid, kampsunid jpm.

WARMEST OF EMOTIONS by ALPAKA!

100% sure and safe – curbside pickup www.alpakashop.ca

KAIRE TENSUDA

Sisedisainer soovitab jõuludeks ,,DESIGNER PICKS“

Kristiina Roosimaa – Principal Designer @kei_interiors www.keidesign.ca Lähenedes rahulikule jõuluajale muutuvad meie tegevusedki mitmel moel rahulikumaks. Pöörame taas pilgud sissepoole, mõeldes oma lähedastele, sõpradele ja kodudele.

Olen vaadanud ringi, otsides vahvaid ja põnevaid hooajalisi aksessuaare, millel on põhjamaine tunnetus – Nordic vibe. Seekordne valik põhineb kohalike äride toetamisele ja muidugi minu enda meeleoludele ja tunnetusele.

1. Flatpack Baltic Birchwood veneer, seasonal table top décor (Studio50Living) 2. Romantic handmade macramé (Instagram: quincys crafts ) 3. Chunky braided Christmas wreath (Etsy) 4. Chunky braided throw (Lucky Knits Shop) 5. Pebble Cappuccino cup (Celina M.S.K. Studio) 6. Soy Candles (Studio50Living) 7. T röge side table (Studio50Living) 8. Table décor with quotes (Cedar Mountain Studios) 9. Handmade gnomes (gnomes­ bymari)

Nr. 48

EESTI ELU reedel, 4. detsembril 2020 — Friday, December 4, 2020

5

Kommentaarid ja arvamused

Eesti riik olemise tähtsus Harri Kivilo 26.11.2020 Eestlaste iseseisvust ja oma maa peremees olemist on olnud vaja kaitsta nii enne kui ka kohe pärast Eesti Vaba­ riigi loomist. Okupat­ siooni järgsel ajal on suurte kulutustega rajatud võitlus­ võimeline kaitsevägi ning NATO on lubanud sõjalist abi anda. Ent ometi on meie hul­ gas neid, kes kinnitavad või koguni lausa nõuavad, et Eesti oleks „võrdväärselt avatud ja tulevikku vaatav“ – tajumata, mis tulevikus terendub ning kuidas see mõjutab Eesti riigi, rahvuse, keele ja kultuuri olemist ja püsimajäämist.

Eestisse okupatsiooni- ja an­ neksiooniajal elama saadetud NSV Liidu kodanikud võivad inimõiguste nimel tahta avatud ruumis oma emakeelt piirangu­ teta kasutada. Sama soov võib tekkida ka: isikutel, keda Eesti ettevõtted on võõrsilt palganud hooajatöödeks; meie kõrgkoo­ lidesse tulevatel õpilastel ja eriala teadmistega ametnikel; ­ kõigil eespool nimetatud isikute Eestisse elama toodud perekon­ na liikmetel. Sellises avatud olukorras ei saa eesti rahvuslik identiteet pikemaks ajaks kest­ ma jääda. Põhiseaduses määra­

tud põhilisi kohustusi on võima­ lik täita vaid siis, kui sisse­ rändajate osa riigi põlisrahva suhtes ei ole kõrgem, kui see oli okupatsioonieelses Eestis.

Eesti iseseisvuse ennistajad asusid kohe pärast 20. augusti südaööl 1991 avaldatud teadet, et „Eesti Vabariigi põhiseaduslik riigivõim on taastatud“ pidama läbirääkimisi NSV Liiduga, mää­ ratlemaks kuidas okupat­ sioon ja anneksioon lõpetada – nagu see väga räige kuritegu oleks kahe riigi koostööna toimunud. Näib, et iseseisvuse ­ ennistajad ei teadnud, et Baa­ side lepingus on NSV Liit luba­ nud Eestisse saadetud väeosad Eestist välja viia hiljemalt aastal 1950. Seega polnud president Meril vaja sõlmida aastal 1994 president Jeltsiniga uut Vene vägede väljaviimise lepingut, mis võimaldas Venemaal jätta Eestisse paarkümmend tuhat erru arvatud ohvitseri koos perekondadega (pikemalt selgi­ ­ tatud Henn Põlluaasa raamatus „Lennart Meri“).

Möödunud aega analüüsinud endine riigikogu esimees Ülo Nugis väitis oma kõnes Kahe­ kümnenda Augusti Klubis, aas­ tal 2009: „Me peame endale ausalt tunnistama, et restitutio ad integrum küsimus on meil venekeelsete inimeste osas la­

hendamata ning jääb lahenda­ mata veel tükiks ajaks.“ Tõelise riigimehena oli Ülo Nugis ilm­ selt tajunud, et Eesti ei saa üle aegade püsima jääda, kui jät­ kame valitsemist, nagu ENSV oleks olnud meie endi loodud. Ülo Nugise esitatud tõdemus aga ei mõjutanud peavoolu meediat ega riigivõimu kõrge­ maid instantse endalt küsima miks ei ennistatud pärast uue põhiseaduse vastuvõtmist aastal 1939 kehtinud Eesti Vabariigi valitsemise korda?

Meie riigivõim koos läänerii­ kide nõustajatega on ilmselt järeldanud, et Venemaa tahab Eesti oma valdusse sõjaga taga­ si saada ning selle teostamise saab Eesti kaitsevägi nurjata koos NATO jõududega – ilma analüüsimata, kui palju eestlasi saaks ellu jääda ja asuma väga põhjalikult purustatud riiki üles ehitama ning eesti rahvuse ja kultuuri kestmajäämist tagama.

Sedagi pole võimalik ette teada, kas iseseisvuse kaitsmine tänaste relvadega lõpeb Venemaa või NATO ja Eesti võiduga. Ent juba Ülo Nugis arvas oma kõnes aastal 2009, et Venemaa võib jõuda Eesti hõivata enne, kui NATO suudab hakata vastu­ panu osutama.

Riigivõim on senini toi­ mi­ nud, nagu Venemaal ei olekski võimalik Eestit oma alluvusse saada ilma sõjata. Ent ometi on

Noored eestlased kui sündinud elufilosoofid Oma arvamusega välja tulla, sellest kirjutada, mõtet arendada Kuhu panevad noored eestla­ – see nõuab muidugi julgust. sed oma säravad ideed ja Oletasin sellepärast, et mulle mõtted? Sellised, mis oma kui laiale üldsusele tundmatule uudsuses võivad teistele tun­ inimesele juletakse usaldada duda isegi rumalatena, ent abituid või ka fantastilistena julgustamise ja tunnustamise tunduvaid ideid. Need ei pruugi korral võivad areneda mil­ ju olla südame salasoovid, vaid lekski väärtuslikuks? Kord kirjutaja fantaasia vili. Aga võta juba selle küsimuseni jõud­ näpust! Noor eestlane tundub nud, ei andnud see mulle sündinud filosoofina, kes vaatleb rahu. Nii algatasingi ma kir­ ilmaelu kõrgelt ja kaugelt, kaa­ jakonkursi 23 aastat tagasi, et lutleb kainelt, ja sugugi mitte toetada julgelt mõtlevaid isiklikust seisukohast, ­ ehkki noori eestlasi, kel on midagi sõna „mina“ on alati peal­kirjas öelda. Peaasi, et mõte saaks ette antud. kirja pandud. Mõttekonkursi Mullu meenutas tosina jagu nime all toimub see igal sü­ ­ kirjutajaid, et maailmas on gisel, kestab praeguseni. ­ seitse miljardit inimest, ehkki Viimased 17 aastat on seda teemaks oli „Mul on üks mõte“. administreerinud Eesti Rah­ Ka tänavu alustas üks noor vuskultuuri Fond. Preemiaks inimene kirjutist lausega: on viimastel aastatel olnud „Elame globaliseeruvas maail­ 1000 eurot, mis tuleb minu mas“, keegi teine nimetas ikka­ isiklikust taskust. gi seitset miljardit, ehkki teema Olen nii väga tahtnud eris­ oli „Mulle meeldib see väike tada oma konkurssi koolikir­ asi“. Seda teemat andes kujuta­ jandist, millel on oma reeglid. sin ette, mis raskusi mul tuleb, Enamasti kirjutatakse see õpe­ kui noored kirjutavad entusiast­ taja jaoks ja hea hinde saamise likult lapsepõlves kalliks peetud eesmärgil. Õpetajat muidugi karumõmmist, emale kuuluvast tuntakse, teatakse, mida ta hin­ prossist, vanaema kootud kamp­ dab. Ka minu konkursile tule­ sunist, Pariisis ostetud pluusist, vad kirjutised tihtipeale eesti lahutamatust kaaslasest tele­ keele õpetaja vahendusel. See fonist või kaunist jõuluehtest. tähendab aga, et õpilane on kir­ Kellele ja kuidas siis määrata jutanud ikkagi õpetajale, mitte auhind?

Tegelikkus lõi mind pahviks: mulle. Ja tulemuseks on laias mitte ükski töö, ei õpilastelt ega laastus koolikirjand, mis võib tudengitelt, ei pühendunud ühele olla väga ilus, isegi lüüriline, konkreetsele, käega katsutavale ent sel pole seda mõtet, mida asjale või esemele, ­ ehkki üks mina tahan toetada.

Tiina Tamman

nimetas põgusalt vanavanaema portreed ja teine kirjutas loo tolmurullist, millest ma ei saanud aru. Kaks kirjutist tau­ nisid praegust tarbimiskultuuri, kaks kirjutasid kohvist, üks teest, üks jäätisest. Enamik töid hüples aga kuskil kättesaamatus kõrguses. Kõige rohkem loeti üles kõikvõimalikke imelisi het­ ki, ühelgi neist küll peatumata. Üks kirjutas taevatähtedest, teine kosmosest, kolmas sise­ misest häälest, neljas südame­ tunnistusest. Kahele noorele meeldis vaikus, mitmed kirju­ tasid naeratusest, aga ikka umb­ isikuliselt, mitte iseenda koge­ musest.

Mullu oli töid 105 ja sain neist 15 paremat panna kon­ kursi kodulehele (tiinatammani­ konkurss.blogspot.com). Täna­vu oli kirjutisi 65 ja vaid neli lähe­ vad kodulehele. See nelik pole samuti kirjutanud nii liht­salt ja isiklikult, kui ma tegelikult tahaksin, aga mu soov on toeta­ da igasuguseid iseseisvalt mõt­ lejaid – peaasi, et iseseisev mõt­ lemine kirjatöös välja pais­ tab.

Kõik neli on auhinda väärt: neil oli midagi öelda ja mul oli nende töid huvitav lugeda.

Peaauhinna (700 eurot) saab Martin Paggi Tallinna 21.

Koolist. Ta veenis mind edukalt, et vastusest hoopis olulisem on tee lahenduseni, selle läbimine.

Kolm õpilast – Emma Lotta Lõhmus Tallinna Gustav Adolfi Gümnaasiumist, Anette Mägi Tallinna 32. Keskkoolist ja

Teise maailmasõja järgsel ajal Eesti lubanud eestlaste maaalale elama saadetud NSV Liidu kodanikel ja teistel sisserända­ jail saada põlisrahvaga võrdsed õigused ning nende alusel jääda Eestisse igavesti elama. Võrd­ sete õiguste andjad ilmselt ei teadnud, et Atlandi Harta koha­ selt ning okupatsioonieelse olu­ korra alusel polnud Eestit vaja asuda valitsema kaherahvuselise riigina ning: anda aastal 1992 kõigile vägivaldselt NSV Liidu poolt loodud ENSV-s elanud NSV Liidu kodanikele alaline elamisluba; jätkata venelaste laste koolitamist venekeelsetes, riiklikult rahastatud, koolides; rahastada ja aidata korraldada vene rahvuskultuuri viljelevate organisatsioonide tegutsemist; jätta esitamata NSV Liidu õi­ gusjärgsele Venemaa Föderat­ sioonile väga suurte okupatsioo­ nikahjude hüvitamise nõue; asuda koostama ja rakendama ­ venelaste ja eestlaste lõimimist soodustavaid tegevusi; lubada vene keele kasutamist ametlikes teadaannetes, rahvusringhäälin­ gu saadetes, ajalehtedes; avali­ kus ruumis toimuvatel üritustel; tahtlikult vaikida olematuks mitte ainult NSV Liidu poolt teostatud genotsiidi, vaid ka see, et 70 000 eesti meest olid Soome ja Saksa vägedelt saadud relvade ja laskemoonaga aastal 1944 kangelaslikult võideldes püüd­

nud Eestit vallutama tulevat punaarmeed takistada kuni ­ lääneliitlaste abivägede saabu­ miseni.

Sõnausele kogunes üle 3800 uudissõna

kool“, ,,iseõpe“, ,,pereõpe“ ja ,,kõpe“.

Sõnause projektijuhi Ede Tamkivi sõnul on raske on en­ nustada, millised uued sõnad käibele lähevad.

Sõnausest võttis osa igas vanuses keelehuvilisi – noorim sõnaesitaja (vanema abiga) oli kaheaastane ja vanim 88. Kõige aktiivsemalt võtsid sõnakorjest osa noored vanuses 12-18, kõige viljakamad olid 30-40 aastased.

Enne, kui komisjon parimad sõnad välja kuulutab, saavad kõik soovijad valida esitatud uudissõnade seast oma lem­ mikud. Alates 2. detsembri pärastlõunast saab oma lem­ miksõnade poolt hääletada Sõnause Facebooki lehel.

Võitjasõnad kuulutatakse välja 8. detsembril, keeleuuen­ dusliikumise algataja Johannes Aaviku 140. sünniaastapäeval ning parimaid sõnaloojaid tun­ nustatakse auhindadega.

(ERR/EE)

Novembris alustatud Sõnause uudisdigisõnade korje tõi 3866 sõnapakkumist 1191 inimeselt ja 41 kollektiivilt.

Seda on peaaegu kaks korda rohkem kui kümme aastat tagasi toimunud esimesel sõnausel.

Kõige populaarsem uudissõ­ na oli ,,lühik“, mida esitati 28 korral, et asendada sõna ,,short­ cut“. See oli ka enim pakutud ingliskeelne sõna kokku 159 vastega. Otsetõlkes tähendab see ,,kiirlõiget“, mille vastetena pakuti näiteks ,,kirt“, ,,kärmik“, ,,lühe“, ,,otsek“ ja ,,õgvik“, tea­ tas Vabamu.

Palju vasteid pakuti sõnale ,,chattima“- kokku 152. Asen­ dussõnadeks pakuti näiteks ,,nestlema“, ,,lobama“, ,,sõrmle­ ma“ või ,,tekstima“. 126 korral pakuti vastet sõnale ,,distant­ sõpe“, mida asendama pakuti ,,hajakool“, ,,sildõpe“, ,,kodu­

Artur Soo Türi Ühisgümnaa­ siumist – saavad igaüks 100 eu­ rot. Neile meeldivad (vastavalt) hetk enne kontserdi algust, väl­ jas kuivanud voodilinade lõhn ja maakaardid. Ükski kahek­ sateistkümnest konkursil osale­ nud tudengist ei küündinud nende tasemeni. Konkursil on ka koduleht, kus võitnud töid saab lugeda: https://sites.google. com/view/tiinatammanikonkurss

Kõik eespool loetletud toi­ mingud kinnitavad Eesti tahet olla kaherahvuseline riik. See ennatlik põlisrahva muunda­ mine võib mõjutada Venemaad sobival ajahetkel suunata mingit osa Eestis elavatest venelastest rahvusvahelises kohtus nõudma vene keele teiseks Eesti riigi­ keeleks seadustamist. Endi toi­ mingu alusel kakskeelseks ­muundunud Eesti võib ehk juba paarikümne aasta pärast Vene­ maa osaks saada. Kokkuvõtvalt tuleks riigivõimul, peavoolu aja­ kirjandusel ja kõigil hääleõigus­ likel kodanikel tajuda, et Eesti riigi, rahvuse, keele ja kultuuri üle aegade kestma jäämine pole kaugeltki tagatud sellega, et rahvusvaheline üldsus teab kindlasti, et NSV Liit on ligi poole sajandi vältel Eestit oku­ peerinud ja annekteerinud. Ees­ til on olnud alates juunist 1992 ilmselge kohustus ja ka võima­ lus ennistada olukord, mida olid teised riigid ja meie vähemus­ rahvused lugupidamist pälvivaks pidanud okupatsioonieelsel ajal.

Ainult augustis 1939 olnud riigi elu edasi arendades on tõenäo­ selt võimalik välistada vene keele teiseks riigikeeleks sea­ dustamine – ja tagada Eesti Vabariigi suveräänsus.

Tuleval aastal toimub uus konkurss uue teemaga. Võibolla ei saagi ma teada, mida teeb enamus noortest eestlastest oma säravate (või ka tobedate) ideede ja mõtetega, aga opti­ misti kombel loodan ikka, et ehk tuleval aastal...

(Tiina Tamman on Inglismaal elav eesti kirjanik ja ajakir­ janik, toim.)

6

EESTI ELU reedel, 4. detsembril 2020 — Friday, December 4, 2020

Nr. 48

Rabasaare kummitusküla lugu Ainult tuul räsib puudelatvades ja eemal huikavad sookured.

Kummituslik endine tööstusküla seisab kurva ja tühjana keset raba… PiibeTeater äratab üheks õhtuks Rabasaare ellu. Taas kumavad tühjades aknaruutudes tuled, hämaras külatänaval jalutades kostuvad majadest eluhääled ja puude vahel liigu­ vad vaimudena endiste elanike varjud… (https://piibeteater.ee/ vaikuse-saar/) Rabasaare küla asub Tapa vallas, Lehtsest 4 kilomeetrit.

Siia ehitati 1930. aastatel Riigi Turbatööstuse tarbeks kümme tööliste barakki, funk-stiilis juhtkonna elamud, tööstushoo­ ned, elektrijaam, saun ja kontor.

Külast viis välja kitsarööp­ meline raudtee. Rabasaare oli unikaalne ühe arhitekti poolt projekteeritud tööstusasula Eestis.

Sõja ajal elasid siin algul Vene, siis Saksa sõjavangid.

Viimased viidi siit minema 1948. aastal. Nõuka-ajal toimis siinne tööstus migratsioonipum­ bana – siia kolis igasugu rah­ vast üle terve Nõukogude Liidu.

Nõukogude ajal ehitati juurde vaid paar hoonet, osa puitmaju põles maha. Turbatööstus lõpe­ tas Rabasaarel tegevuse juba 1970. aastatel. Seejärel toodeti Rabasaarel kummimadratseid ja turvavöid. Nõukogude Liidu lagunemisega kadus ka nende ­ toodete ostjaskond, eraldatud külake hakkas inimestest tühje­ nema.

Sellest kunagi 500 elanikuga

külast on tänaseks saanud kum­ mitusküla, kust viimane elanik lahkus praeguse aasta alguses.

Peagi saab sellest sõjaväe polü­ goon, kus hakatakse harjutama linnavõitlust ning kaitseminis­ teeriumi toel peaks tulema ka kultuuripärandi rada.

naisterahvas, kes olevat käinud nii suvel kui talvel neli kilo­ meetrit vapralt läbi metsa Lehtsesse poodi. Tal ei olevat olnud isegi koera seltsiks. Vana naine koristanud ka prahti, mida jätsid maha siin ringi uitajad ja uudistajad.

Piibe Teater alustas 2011. aastal projektiteatrina, mis tut­ vustab kohalikku ajalugu ja ­legende. Harrastusteater on kes­ kendunud just Piibe maantee ääres olevatele paikadele ja siin elanud isikutele. Nii on Piibe teatri tükid viinud vaatajad Jäneda põllutöökooli, Moe pii­ ritusetehasesse, Anijasse, nõu­ ka-aegsesse Aravete kolhoosi, tutvustanud admiral Johan Pitka, kirjanik Raimond Kaug­ veri ja teadlase K.E. von Baeri tegemisi. Sel sügisel oli Piibe teatri kavas ka Rabasaare küla lugu – nostalgiline ja lustakas tükk kunagi rahvarohke küla tegemistest.

Mõnes majas on praegugi mööbel veel sees, aknalaudadel näeb igasugu tarbeesemeid, eriti palju märkab küla vahel aga tühje alkoholipudeleid vedele­ mas. Kunagine park on umbe kasvanud, teed rohtunud, majad lagunenud. Ainuke uus ehitis on kaitseväelaste välisöökla, mis on kerkinud tules hävinud klubi­hoone vundamendile.

Rabasaare külla tuleb Tallin­ nast sõita päris pikalt, viimased kilomeetrid ebaühtlasel ja kehval metsateel. Autod saab ­ parkida ühe tööstushoone ette ja enne etenduse algust minna küla peale luusima. Majade vahel on teadetetahvlid infoga, ­ mõnest avatud aknast paistab valgust ja kostub muusikahe­ lisid. See kõik on teatri eel­ häälestus. Enne tüki mängimist tehakse vaatajatele ka 40-minu­ tine ekskursioon ühe endise ­külaelaniku juhtimisel.

Selles külas elas viimased seitse aastat üksipäini vanem

Etendust mängitakse vanas laohoones. Enne algust saab puhvetist süüa-juua. Vaatajad istuvad pikkadel puupinkidel. ­ „Laval“ on natuke vana mööb­ lit. Algab see tükk suure sõjaga

ning liigub siis ajas edasi.

Kolhoosikorda pilatakse süda­ mest. Ka omaaegsetes ühisela­ mutes juhtus nii mõndagi ­lõbusat. Etenduses saab näha ka traktorist ringi ehitatud vedurit, mis kunagi kitsarööpmelisel raudteel vaguneid vedas. Selle rongiga sõitsid töölised tööle ja külalapsed Lehtsesse kooli.

Pooleteise tunni jooksul saab vaataja osa kunagiste külaela­ nike rõõmudest ja muredest.

Etendus on humoorikas ja nos­ talgiline, küla täitub lõbusate häälte ja nõuka-aegsete laulude­ ga. Peagi aga hakkavad selles tontlikus ja müstilises kohas kõlama sõdurite püssipaugud.

Tekst ja fotod LEA KREININ

ERKÜ taastab Henrik Visnapuu nimelise kultuuri- ja kirjandusauhinna Eesti Rahvuskomitee Ühend­ riikides (ERKÜ) esinduskogu otsustas 14. novembril oma aastakoosolekul, et järgmisel aastal taastatakse Henrik Visnapuu nimeline kultuurija kirjandusauhind.

Visnapuu nimelist väliseesti kirjanduse auhinda anti välja Põhja-Ameerikas 1952 kuni 2007. Siis katkes järjepidevus asjaosaliste lahkumise tõttu.

Taastatav rahaline auhind on mõeldud eeskätt välis-eesti ja/ või välismaal ilmunud/toimu­ nud eesti kultuurisaavutuse või ka teadusliku töö eest, mitte ainult kirjandusteose eest.

Auhinda on kavas anda välja igal teisel aastal loodetavasti koostöös Eesti Kirjanike Liidu ja Luunja vallavalitsusega.

Auhinna taastamise idee tekkis 2020. a. jaanuarikuus ­ Luunjas toimunud Henrik Visnapuu mälestuskonverentsil, kui luuletaja Jürgen Rooste

usutles video teel USAs elavat kirjandusteadlast Sirje Kiini, kes sai ideele ka ERKÜ juha­ tuse toetuse.

ERKÜ Visnapuu auhinna töörühma liikmed on Sirje Kiin, Marju Rink-Abel, Maia Linask, Leelo Linask, Mai-Liis Bartling ja Terje van Schaik.

Käimas on läbirääkimised Eesti Kirjanike Liidu esimehe Tiit Aleksejevi, luuletaja Jürgen Rooste ja Luunja vallavolikogu esindaja, koolidirektor Toomas Liivamägiga.

Eesmärk on kuulutada auhin­ na statuut ja nimetada žürii liikmed uue aasta alguses ning anda esimene taastatud ERKÜ Visnapuu auhind välja 2. jaa­ nuaril 2022 luuletaja sünni­ aastapäeval.

Henrik Visnapuu (18901951) oli üks eesti viljakamaid armastuspoeete ja isamaaluule­ tajaid, kirjandusrühmituse Siuru liige.

Uus raamat ,,Meie mesilased“ Kirjastus Petrone Print, mis on tuntuks saanud ,,Minu“ sarja raamatutega, andis sel sügisel välja Krista Kivisalu ,,Meie mesilased“. See on uue, kogemuslugude sarja teine teos. ,,Meie mesilaste“ autor Krista on üles kasvanud mesita­ rudega maaperes. Kolinud siis linna ja hakanud ajakirjanikuks, nägi ta kord lennureisil hinge­ minevat filmi… ja leidis end elupöörde järel maalt, isatalust. ,,Kui oled olnud üle kahekümne aasta pereajakirjas toimetaja, seejärel töölt ära tuled, linnast maale kolid ja mesila teed, eks

siis ole loomulik, et hakkad blo­ gi pidama. Mina nii tegin. Panin mesilastest kirjutades rohkem tähele nende omavahelisi suh­ teid ja pere võimuvahekordi, vana pereajakirjaniku harjumus lõi taru juures välja. Millised on õdedevahelised suhted peres?

Kas mesilaspere on demokraat­ lik? Milline on ema võim peres? Miks mehed suve lõpus kodust välja visatakse? Mis juh­ tub pulmalennul? Sellised küsi­ mused huvitasid ja huvitavad mind.“ Raamatus on olulisel kohal ka keskkonnamured.

Ta sündis Helmes, Eestis, elas Luunjas, kuid oli sunnitud põgenema 1944 Saksamaale läheneva nõukogude okupat­ siooni eest, immigreerus USAsse 1949 ja suri New Yorgis 1951.

ERKÜ

Henrik Visnapuu New Jersey’s 1950. a.

Nr. 48

EESTI ELU reedel, 4. detsembril 2020 — Friday, December 4, 2020

P

E

A

M

U

R

D

M

Ristsõna nr. 1031 1

2

3

11

4 12

15 18

28

29

16

17 20

30

24

34 38

41

39 42

44 51

52

53

56

57

59

60

PAREMALE:

1. Rahvusmeeskoor (lüh.).

4. Privaat-.

7. Särk.

11. Eesti Reserv­ ohvitseride Kogu (lüh.).

13. _____Remo, linn Itaalias, tuntud oma lauluvõistluse poolest.

14. Eeskoda.

15. Estonian Ecu­ menical Relief Organization (eestlaste hea­ tegev organisatsioon Kanadas).

16. Päevitus (ingl.k.).

17. On igal inimesel.

18. Ilutaim.

20. Talvine sõiduvahend.

22. Austust väljendav sõna jaapanlastel, kasutatakse nime järel.

24. ______s, eba­ kindel, kergesti ümberminev (nt. paadi kohta).

28. M______, aine, mida on võimalik teaduslikult uurida.

32. Õde.

33. Aserbaid­žaanlane.

34. MolotoviRibbentropi pakt.

36. Teat. suurusega asula.

37. Vajadus.

8

9

10

25

26

27

36 40

43 45

46 54

47

48

49

55 58 61

39. Lõbus, ülemeelik.

41. Teat. ahv.

43. Kreeka tähestiku täht.

44. Vanade eestlaste igapäevajook.

46. Õige suurusega, sobiv, kohane.

50. Proua Poolas ja Tšehhis.

53. Lühend hollandi perekonna­ nimedes.

55. Suurim arter.

56. ______um, keemiline element.

57. Sõber (pr. k.).

58. Sa. 59. _______et, Michelangelo kuulus marmorskulptuur.

60. Ring (ingl.k.).

61. Ministry of Railways.

Instituut.

12. Konservatiivsete vaadetega inimene.

19. Pindalaühik.

21. Vankri osa.

23. Nimetav kääne (lüh.).

25. Teat. maailmajagu (ingl.k.).

26. Piirkond, maanurk.

27. Mehenimi.

28. Alberta Association of Therapeutic masseurs.

29. ______r, isevalitseja.

30. Eesti Etnograafiaring Kanadas (lüh.).

31. Koosneb numbri­ test.

35. Patsutama (ingl.k.)

38. Eesti Ajalooarhiiv (lüh.).

ALLA: 40.

S

ama, mis 1. Laiem jääpragu.

60. par.

2. Pindala, ala, vald42. Leidlik, nutikas. kond (ingl.k.).

45. Tuntud kasiino 3. Tusane.

Ontarios.

4. Eesti maatähis.

47. Veretöö, mõrv.

5. Kübe, väike tükk.

6. Pärijale määratud 48. Tegelane O. Lutsu ,,Kevades“. varaline hüve.

49. Täht (ingl.k.).

7. Eesti riigikogu 50. Lemmikloom esimees (ees- ja (ingl.k.). perek. nimi).

51. Vorm sõnast 8. Ese, objekt. ,,arg“.

9. _____oos, igihaljas taim, mõne liigi 52. Põhja-Ameerika korvpalliliiga lüh. lehed on puudutusele tundlikud.

54. Näpistama, nap10. Eesti Keele sama (ingl.k.).

Naljanurk HEINSOO INSURANCE BROKERS LTD. ASUTATUD 1951

958 Broadview Ave., ruum 202 Toronto Eesti Majas info@heinsooinsurance.ca

Telefon 416-461-0764 Fax 416-461-0448

T

Paremale: 1. Maa, 4. Major, 9.

32 35

S

Ristsõna nr. 1030 LAHENDUS

21

31

37

7 14

23

33

50

6

13

19 22

5

I

,,Näen, et olete ärganud.

Tahan teid rõõmustada, ope­ ratsioon õnnestus hästi,“ tea­ tab ringkäiku tegev arst voo­ dis lamavale patsiendile. ,,See on tõesti hea uudis,“ vastab voodislebaja. ,,Aga tegelikult ma olen jõuluvana ja tahtsin operatsioonisaalis ainult jõulu­kinke jagada.“

Sap(p), 12. Iga, 13. Anapa, 14. Ori, 15. Salamahti, 17. MMI, 18. RMG, 19.

Istmik, 21. Tavaar, 24. Kure, 25. Ora, 26. LAT, 28. Selge, 31. Rene, 33. Mak, 35. Ajen(d), 36. Neeva, 38. Pai, 40.

Eee, 41. Mine, 43. Nimelt, 45. Kuusik, 47. TSO, 48. Asi, 49. (H)ispaanias, 54.

Gin, 55. (Artem) Sitak, 56. Spa, 57.

Une(jutt), 58. Isutu, 59. AES. Alla: 1. Mis, 2. Aga, 3. Aal, 4.

Mammal, 5. Anagram(m), 6. Jah, 7. Optik, 8. Raisus, 9. Sommeljee, 10.

Armi, 11. Piik, 16. Ara, 20. Trea(sure), 21. Torn, 22. Aree(n), 23. Vanemuine, 27. Tap, 29. Geel, 30. (T)enet, 32. Evis, 34. Kantaat, 27. Aniisi, 39. Iisaku, 42. Eksis, 44. Mon(arh), 45. Kagu, 46. Usin, 50. PTU, 51. Isa, 52. Ape, 53. SAS.

Nädala retsept

7

Volli veste

Okkaline elu Kertu on mul nii hea ettevalmistaja, et mina ei pea kunagi tõmblema. Isegi, näituseks, juba kaua, kaua, enne seda ku kartsa asetati, ei tund ma kunagi muret enne külla minekut.

Ikke oli hame triigitud, sobivat karva lips valitud – kraabi vaid ise sihverplaat siledaks, kammi pää korralikuks. Ole vii­ sakas, ää ütle mõtlematult miskitki. Nüüd inämp külas ega kirikus ei tohi käia, jõul on ju ainult südames, mette väliselt tulemas.

Kuid ka keerulises olukorras oskas temake ette aimata, ning nigu temale omane, käske jagada. Ku too Tuglas Freud, vabandust, siinne provintsi peaminister käskis jälle mõistu­ sevastaselt igal ettevõttel, mis pole alkoholi, tubaka ja mari­ huaana müügiga seotud (noh, toiduga vist ka, aga pan­ daeemia käigus on nii nõmedad põhjused antud, mis on olu­ line, nii et pää keerleb) kas uksed sulgeda või tegutseda nii, et kik om verfluchte, siis minu raudne leedi reageeris.

Kohe kuuske otsima, jõuludeks ette varuma. No mina puik­ lesin, et liig vara, enne kadritki. Lähen oopis kirvega kroonumetsa ja raiun sobiva maha, siis ku on õige aeg seda tuppa tuua. Kännule voolin pärisvee näo. Kuid nigu alati, jäin alla. Saigi pandiit oldud, koos teistega sabas, maskeeri­ tult, õiget jõulupuud otsimas. Kuna nigu temake kinnitab – ise peab kaema, millise tuppa tood. Ku mõmisesin, et see ju inemeste kohta ei kehti, vaata ise, millisega enese eluaegseks nuhtluseks leppisid, siis turtsuti vaid naeru. Olevat mul vist üks esituslik külg olemas. Nii et ärge eespoolt mind passige.

Mitte nii, nigu iga võimaliku jõulupuuga, mida takseeri­ takse nigu see läheks kunstikaleriise seinale. Kuid kudagi sel imelikul Jumala aastal, sai otsus kärmelt langetatud, auto ka­ tusele seotud, torisemata kodus taga-aia trepi külge kinnitet.

Ja siis veel muud mured. Aga ka siin olen muretu. See, et kas keegi verivorste teebki, ei tiagi. Kuna on olemas ka teine tubli. Ets arvestas eriolukorraga ja varus meile korraliku käntsaka saksa suitsuschinki. Istub juba külmas, kiusatus ala­ ti, ku muud sealt otsin, et väits kätte, lõikaks nati. Kesse tähele paneb. Kuid kullisilm on alati kuklas, ei julge varast mekki. Mõnd asja peab kannatlikult ootama.

Jõuluvärvides lillkapsavormiroog

Jõulud tulevad küll. Nii peab olema. Kirikusõnumiga põle küsimust. Ets lubas lahkelt, et loeb suure hea meelega, nigu kantslist, evangeeliumist oma lemmikosi. Leierkastist tulevad Viini kooripoiste kõlavad hääled, küünlad põlevad, isegi ku meid on koos nii vähe. Nii vähemalt loodan. Usun, õieti. Ja tänan südamest, et Kertu on too, kes koduseid asju korraldab, mitte keegi poliitik.

VABARNA VOLLI

Kaire Tensuda Jõulukuu on alanud, aeg end jõuluroogade lainele häälesta­ da. Kuigi jõulud on tänavu hoopis teistsugused kui tavali­ selt – ei pidusid, ei kokku­ saamisi – ei tähenda see, et jõulutoit oleks kuidagi kasi­ nam. Kuna paljudel inimestel on ka võrreldes varasemate jõulukuudega rohkem aega – ei käida ju eriti väljas – pole paha hakata oma pere jõulu­ lauale mõtlema juba nüüd, kuu algupoolel. Kui ostud on hoolikalt ette planeeritud, läheb toidupoes kindla peale vähem aega. Üks roog, mille peale pere jõulumenüüd koostades mõelda võiks, oleks midagi taimset: lillkapsast valmistatud jõuluvär­ vides roog, kaetud rohelise pipra ja kirsstomatitega, sobib hästi lihakõrvaseks ning annab edasi jõulutunnet, olles samal ajal ka ülimalt tervislik.

Väiksema pere korral võib muidugi koguseid vähendada – ja nendest ei pea sugugi rangelt kinni pidama. Roog on maitsev ka paar päeva pärast selle valmimist.

Valmistusained: 1 keskmise suurusega lillkap­ sas; puhastatud ja õisikuteks lõigatud 1 punane sibul; hakitud paar küünt küüslauku; hakitud pisut sidrunimahla

1 tass kirsstomateid; poolitatud 1 roheline pipar; puhastatud ja hakitud 2 muna 1 tass piima pool tassi riivjuustu maitseainetest pisut soola, pipart, kurkumipulbrit, oreganot vm., mis kodus leidub Valmistusviis: Keeta lillkapsaõisikud kergelt soolases vees poolpehmeks (um­ bes 5 minutit). Kurnata veest ja laduda neljakandilisse küpsetusnõusse. Raputada peale hakitud sibul ja küüslauk, rohe­ lise pipra tükid ning laduda poolitatud kirsstomatid, pigista­ da peale pisut sidrunimahla.

Segada omavahel lahtiklopi­ tud munad, piim ja riivjuust ning valada segu küpsetusnõus olevatele lillkapsastele. Puistata üle maitseainetega.

Küpsetada eelsoojendatud ahjus 360 F kraadi juures um­ bes 30 minutit, kuni muna-pii­ ma-juustusegu on hüübinud ning roog kenasti pruunistunud (aeg-ajalt kontrollida, et kõrbe­ ma ei läheks!).

Loe Eesti Elu internetis —

www.eestielu.ca

Uued raamatud Tartu College’i laenuraamatukogus Tartu College’i laenuraamatu­ kogu on avatud esmaspäeviti kell 18.3020.30; teisipäeviti kell 12.00-15.00 ning nelja­ päeviti kell 11.00-13.00.

Tulge tutvuma uute raama­ tutega!

Seoses eriolukorraga on raamatu­ kogu ajutiselt suletud.

Hein, Ants. Vanaaja pulm: valitud tekste ja pilte 16. sajandi keskpaigast 19. aasta­ saja viimase verandini. Täna­ päev, 2018

Kunsti- ja arhitek­tuuriajaloo­lane Ants Hein on selle uuri­mustöö tarvis kogunud materjali aas­ takümneid: kõigi muude tee­ made kõrval on ta teinud märk­ meid ka otseselt käsilolevasse teemasse mitte puutuvast elu­ olust. Nii sai kokku uurimus ­vanaaja pulmakommetest, käes­ olevas raamatus on neid käsitle­ tud 1550. a kuni 1870. a-te lõpuni. Autor laseb kõnelda allikail – neid on üle 120 –, tekstinäited on varustatud kommentaaridega. Pildimaterjal pä­ri­neb paarikümnest kollekt­ sioo­ nist. Põliseestlaste kõrval pole unustatud teisigi siinmail elanud rahvakilde nagu ranna­ rootslased ja vadjalased.

8

EESTI ELU reedel, 4. detsembril 2020 — Friday, December 4, 2020

Nr. 48

Alar Kivilo – oma poiss, kes on kaua tööd teinud Tallinna Pimedate Ööde filmi­ festivalil (PÖFF) sai 27. novembril elutööpreemia Eesti filmioperaator Alar Kivilo. Ta on sündinud 1953. aastal Kanadas. 1997. aastal kolis ta perega Los Angelesse ja töötab nüüd peamiselt Hollywoodis.

Alar elab Eestis ja USA-s.

Alar Kivilo kaamera ees on mänginud sellised kuulsused nagu Kevin Bacon, Bruce Willis, Cameron Diaz, Colin Farrell, Keanu Reeves, Bridget Fonda, Billy Bob Thornton, Anthony Quinn, John Cusack, Donald Sutherland ja paljud teised Hollywoodi tippnäitlejad.

Alar on Ameerika filmiaka­ deemia ning USA, Kanada ja Eesti operaatorite kutseliidu liige. Ta on võitnud mainekaid ­ auhindu, näiteks Ameerika filmi­ operaatorite liidu (ASC) auhinna. Auhindu on ta saanud ka reklaamklippide operaatori

Alar Kivilo.

ja fotograafina. Lühifilmi Os­ cari on saanud tema Kanadas filmitud „Poisid ja tüdrukud“.

Kohtume Alar Kiviloga ühes Tallinna kesklinna kohvikus, kus hea kohvi kõrvale jätkub juttu päris kauaks.

••• Sa ütlesid „Plekktrummis“ (Eesti TV kultuurisaade – L.K.), et PÖFF-i elutööpree­ mia tuli Sulle nagu lapsele, kellel on sünnipäev. Laps on juba saanud palju kingitusi ja torti ning nüüd tuuakse veel jäätis ka lauale!

See tõepoolest oli üllatus.

Esialgu tundus võõras, et elutööpreemia – inimesele, kes omateada on veel oma elu ja tööde keskel. Mu kolleeg Elen Lotman kirjutas ka, et see peaks ikka debüütauhind olema. /Naerab/ Aga arvesse võttes, kes juba auhinna saajate nimekirjas on – see on väga märkimis­ väärne seltskond. Mul on väga hea meel ja tõtt öelda ma olengi oma tööd teinud juba hästi kaua.

Kas oled olnud juba pikalt PÖFF-iga seotud?

See on mu teine kokkupuude PÖFF-iga. Esimene kokku­ puude oli mitu aastat tagasi, kui olin välismaa filmide žürii esi­ mees. Seal oli koos huvitav seltskond. Iga päev vaatasime kolm filmi, siis arutasime ja siis lõpuks vaidlesime. See oli mõnus elamus – esimene ja ainukene kokkupuude, mis mul on PÖFF-iga olnud.

Kas peale Sinu oli veel kan­ didaate elutööpreemiale?

Oletan, et kindlasti oli. Mul

Saskia ja Miika külas Year One’i võtetel.

Bad Teacher’i võttegrupp.

on see väike eelis, et ma olen eestlane! Oma poiss, kes on kaua tööd teinud. Vene teatris tuleb festivali lõputseremoonia, kus preemia kätte antakse. Ma käisin ka festivali avatseremoo­ nial. Kõik kannavad maski, on hajutatud, sel aastal pidu ei ole.

Aga preemia antakse ikka kätte, mitte ei saadeta posti­ ga?

Ikka. Kuigi see teeks suure vahe, kui nad saadaksid preemia postiga. Siis ma ei peaks smokingut üürima. /Naerab/ Kasvasid üles Kanadas, siis kolisite perega töö pärast Ameerikasse?

Jah. Ma sündisin Montrealis, mis on omapärane kultuurikesk­ kond, kuna Quebec on kaks­ keelne provints. Mina kasvasin Lääne-Montrealis, kus olid ing­ lise keelt kõnelevad inimesed.

Vara-’70ndatel oli seal väga palju rahutusi ja segadust, mõned kohalikud prantslased tahtsid lausa Kanadast lahku lüüa. Siis isa otsustas, et kolime Torontosse ja nii me tegime.

Olin 17, kui kolisime Torontosse. Siis oli valik, kas minna kunstikolledžisse või lõ­ petada Ontarios keskkool. Tegin ühe lisa-aasta keskkooli. Mu plaan oli minna isa jälgedes – Montreali arhitektuuri õppima.

Aga siis kuskilt tuli see filmi­ pisik ja läksin hoopis Yorki ülikooli filmi õppima. Õppisin seda umbes aasta aega. Siis käed juba sügelesid, et tahaks filme teha. Mul vedas, et sain suveks ühe võttegrupi juurde ­tasuta tööle.

Ma jäingi seda tööd tegema, tagasi kooli enam ei läinud.

Töötasin viis aastat kaamera-­ assistendina ja siis hakkasin ­operaatoriks. Läbimurre oli fil­ miga „Poisid ja tüdrukud“. See Alice Munro lühijutul põhinev film võitis Oscari, mis tegi mulle uksed lahti. Seejärel sain juba oma esimese mängufilmi, mis filmiti Iirimaal.

Sel ajal Kanada mängufilmi­ maailm ei olnud suur. Profes­ sionaalsel tasemel filme tehti põhiliselt reklaamides, nii ma siis jõudsin läbi muusikaklip­ pide tegemise reklaamideni.

Mul oli enda firma kümme aas­ tat – olin seal nii režissöör kui operaator. Aga ma tahtsin pike­ maid filme teha.

Suuremad filmid saavad ik­ kagi alguse Hollywoodist.

Lapsed olid väikesed, mõtlesin, et kolime sinna. Paugupealt ko­ lisimegi, ilma tööloata, lootes, et kõik läheb hästi. Ja kõik läkski hästi. Ma olin põnevil, ­ sest Kalifornias on soe ja mõnus. Arvasin, et olin lõpuks Kanada külmast talvest põge­ nenud. Aga mu esimene mängu­ film oli „A Simple Plan“, mis filmiti Minneapolises ja Wis­ con­ sinsis kõige külmema talve ajal. Nii et ma ei pääsenud ­sellest.

Olen nüüd 23 aastat Los Angeleses elanud. Seal on koosolekud, tehakse otsuseid, seal kohtud režissööridega. Aga olen ainult kaks-kolm filmi seal teinud, ülejäänud on filmitud iga pool ümber maailma Mis on kõige eksootilisem koht, kus Sa oled filmimas käinud?

Ma arvan, et Antarktika oli kõige eksootilisem koht. Olen väga palju aega veetnud ka Arktikas. Oli huvitav neid kahte võrrelda. Mõtleks ju, et on sama – suured jäälahmakad.

Mind rabas esialgu, kui suur on Antarktika. Et lennata ühest ­otsast teise kuluks 14 tundi. See on kontinent. Kui ma vaatasin lennukiaknast välja, siis oli kõik valge, aeg-ajalt tuli must püramiid – mäetipp. Jää on seal ikka nii paks! Lõpmatu valge jää, valge jää ja kuskil kaugel väike must püramiid – mäetipp.

Vaikus oli fantastiline. See oli päriselt eksootiline.

Naljakas oli, et läksin sinna proovivõtteid tegema Richard Gere’iga. Meil oli kavas teha film Bruno Zehnderist, Šveitsi päritolu fotograafist, kes käis Antarktikas 9 korda ja pildistas keiserpingviine. Viimasel korral ta oli Vene uurimisjaamas. Ta eesmärk oli pildistada pingviini sündi keset tormi ja ta läks väl­ ja seda otsima. Kell kolm öösel tuli viimane walkie-talkie kra­ gin ja sinna ta surigi – ainult sadakond meetrit sellest kohast.

Traagiline lugu. Aga Holly­ woodi kombe kohaselt võeti see jutt ja põimiti siis üks armulugu sinna ümber.

Me läksime Antarktikaga tutvuma ja tegema Richard ­ Gere’iga paari proovikatset.

Filmisin ja korraga ma tajusin,

et see võiks olla ükskõik kes – parka seljas, balaklava peas, suur sall, suured paksud prillid – ei tunne üldse ära, et selle kõige taga on Hollywoodi staar. /Naerab/ Igatahes eelmisel õhtul olin saanud kätte lennupiletid, et lennata Uus-Meremaale filmi­ meeskonda valima. Siis oleksime Vene jäälõhkujaga sõitnud Antarktikasse 10 päeva ja kuu aega filminud ping­ viinide keskel. Oleks väga põnev olnud!

Ma siiamaani ei tea, miks see film tühistati. Richard oli teinud ühte filmi mitu kuud Kanadas Winnipegis, kus on ka metsikult külm. Võib-olla ta ei tahtnud enam külma kätte min­ na. /Naerab/. See film tühistati, aga mina sain laksu kätte – seista Antarktikas ja kuulata vaikust, tunnetada seda. See oli vinge!

Olen veel paljudes eksooti­ listes kohtades käinud. Veetsin kuu aega 1970ndatel Kuubas.

Tegime dokfilmi Kuuba kunstist ja sellest, kuidas revolutsioon oli kunstnike elu muutnud. See oli väga huvitav, me läksime igale poole. Filmitegijana on ­ kokkupuude ühe koha ja koha­ like inimestega palju suurem kui turistina. See on olnud üks mu elu suurtest mõnudest: elad kuus kuud Prahas, neli kuud Budapestis, Winnipegis, Kanada Kaljumägedes mitu kuud. Kõik sellised elamused on vinged ­olnud.

Kas pere ootab kodus või oled saanud ka pere kaasa võtta?

Olen kuidagimoodi saavuta­ nud tasakaalu pereelu ja eriala vahel. Ükskõik, kus ma ka ei olnud, eriti kui lapsed olid väikesed, kutsusin nad vähemalt mõneks ajaks sinna külla. Kui olin Prahas, siis nad lausa ko­ lisid Prahasse. Panin lapsed seal kooli. Neil on ka põnev olnud. Üldiselt olen pool aastat ära, aga siis olen pool aastat kodus.

Lapsed on ise mulle ütelnud, et nad nautisid seda.

Kas Su lapsed räägivad ka eesti keet?

Räägivad. Nad hakkasid juba varakult Eestis lastelaagris käi­ ma ja olid Eestis ka sel suvel.

Iga kord tahavad nad minna Laulasmaale – kõndida Pärdi (Järgneb lk. 9)

Nr. 48

EESTI ELU reedel, 4. detsembril 2020 — Friday, December 4, 2020

Alar Kivilo…

(Algus lk. 8)

keskusest mööda, läbi metsa Põhjaranda. Nad käisid seal laagris iga päev ujumas ja neil on sellest nii helged mälestused.

Los Angeleses nad käisid prant­ suse koolis ja räägivad eesti, prantsuse ja inglise keelt.

Sa ise käisid esimest korda Eestis juba 1970ndtel?

Sõitsin mööda Euroopat ringi oma endise abikaasaga. Olime Soomes, Eesti oli nii ligidal.

Saime 3-päevase viisa. Viru hotellis, kus me ööbisime, sai ­ viisat pikendada. Me olime Eestis 9 päeva. Sain väga palju sugulastega kokku – oli singi­ rulli söömisi ja palju kohtumisi.

Käisin ka vaatamas, kuidas Tallinnfilmis filmi filmiti. Seal sain tuttavaks operaator Mihkel Ratasega, kes sai aastaid tagasi Moskvas surma. Temaga olin kirjavahetuses.

Kuidas mulje tolle aja Eestist oli?

Mulje oli üldiselt hall ja rõhuv. Sain võrrelda Kuubaga.

Poliitiline olukord oli täpselt sama, aga inimesed olid teistsu­ gused. Üks oli ikkagi troopiline saar, aga Eestis oli külm, niiske ja hall, punased loosungid igal pool. Mulle kui Kanadast tul­ nule oli ka väga võõras, et enne, kui sain Georg Otsa (lae­ va) pealt mandrile, oli kolm passikontrolli ja kõikidel olid püstolkuulipildujad käes.

Ma arvasin, et kohalejõud­ mine tuleb emotsionaalne. Aga hirm oli vist suurem. See-eest lahkumine oli väga emotsio­ naalne. Mulle jõudis kohale esimese Eesti-reisiga suur asi: ­ Eesti on riik ja mitte selline mütoloogiline unelm, mis oli minule vanemate ja väliseesti ühiskonna poolt sisendatud.

Eesti on midagi enamat, reaal­ set.

Kas sul ei tekkinud konf­ likti selle ilusa ja bukoolilise unelmate riigi ning sovetiaja tegeliku reaalsuse vahel?

See oli huvitav moment.

Palju, mida ma nägin, ei olnud ilus, tekitas viha ja kurbust. Aga Eesti on reaalne ja tegelik koht, siin on igasuguseid inimesi.

Mulle jõudis kohale, et olen ­südame ja vaimuga seotud ühe kohaga, mis tegelikult eksis­ teerib. Mul ei tekkinud pettu­ must. Et see on reaalne, kaalus üles kõik pettumuse, mis võinuks tulla muinasjutumaa ­ lõhkumisest.

Kuidas Sa näed Eestit?

Mul on huvitav olnud. Nägin teda sovetiajal ja vahetult enne taasiseseisvumist, 1988. Mark Soosaar kutsus mind siis Eestisse, et näidata minu lühi­ filme. Kõige esimene seanss oli Kuressaares Saaremaal. 1988 oli väliseestlane veel imeloom, keda paljud ei olnud näinud.

Saal oli puupüsti täis ja Mark tutvustas mind inglise keeles.

Hakkasime inglise keeles rääki­ ma. Ja siis tuli see moment, kus läksime eesti keelele üle.

Tundsin, kuidas saalist käis ­sahin läbi.

Sõitsime mööda Eestit ringi.

Kuna filmidel polnud subtiit­ reid, siis tegin ise sünkroonheli – mängisin kõik osad mikro­

foniga. See oli väga naljakas.

Selle turneega nägin kogu Eestit. Vahetult enne turneed kohtasin Georg Otsa laeval oma abikaasat. See oli paugupealt armastus, nii et me otsustasime kohe abielluda.

Käisime ka Võrumaal. Läk­ sin vaatama oma isa talu. Seal oli üks vana naine, kes veel mäletas mu isa. Tal olid säravad sinised silmad, ta oli hästi vana ja rääkis võru keelt. Aga ma sain temast aru, kuigi võru keel on suhteliselt teistmoodi kui eesti kirjakeel. Meil oli mingi­ sugune tugev vaimne side.

Tegin selle turnee ära, läksin tagasi Torontosse ja kaks näda­ lat hiljem tuli mulle üks tele­ fonikõne Toronto reklaamfirma poolt, et kas ma oleks huvitatud Eestisse minema, tegema filmi Rock Summerist (Rock festival Eestis 1988-1997 – L.K.). Kaks nädalat hiljem olin tagasi ja veel kuu aega Eestis.

Tegin Rock Summeri ajal operaatorina ühe oma tuge­ vamatest kaadritest – filmisin teleobjektiiviga rahvamassi Ees­ ti lippudega, kes laulsid: „Eest­ lane olen...“. Kaamera hakkas vähehaaval allapoole liikuma ja seal olid sajad ja sajad tuhanded inimesed, kogu kaader oli täis laulvaid inimesi. Paari minuti pärast jõudis kaamera esiritta, kus üks 16-aastane linalakk ­eesti neiu ka täiest kõrist laulis.

See oli emotsionaalne moment.

Ma filmisin ja pisarad tulid ­silma samal ajal. See oli tugev ja reaalne, see toimus praegu ja sa teadsid, mida see tähendas – kõik said hingata jälle. See oli võimas elamus!

Mark viis mind oma ema juurde, kus ta näitas ühte Eesti lippu, mis oli olnud kõik need aastad õunapuu alla maetud. Ja Tallinna Draamateatri hoone ­vapil kolm lõvi olid kõik need aastad olnud kinni mätsitud. Oli palju selliseid visuaalseid süm­ boleid, millega mina olin üles kasvanud – Pika Hermanni torn ja Eesti lipp näiteks. Ma nägin, kuidas kohalikud inimesed põnevusega rääkisid, et on need mütoloogilised sümbolid tagasi saanud.

Kuidas tundub Sulle Eesti elu praegu?

Alati saab kriitiline olla. Aga läbi selle 30 aasta, mis ma olen siin käinud ja olnud, olen alati mõelnud, et Eesti on vinge riik!

Siin on noored, kes on reisinud, maailma näinud, reipad, teadli­ kud ja targad. Nad võtavad elu tõsiselt. Siin on nii palju inno­ vatsiooni ja pealehakkamist.

Isegi väikesed lapsed on väga asjalikud, nad teavad kõike. Üldine suhtumine on asjalik, tõsine, loogiline – talupojamõis­ tus. Arvan, et eesti rahvas üldiselt on väga tolerantne ja respekteeriv rahvas. Ühes telemängus küsiti, mis on esimesed kaks asja, mida pakutakse, kui võõras tuleb ­ ­tallu. Vastus on: sauna ja süüa.

See on läbi aegade olnud nii.

Ameeriklased on alati hämmin­ gus, kui nad ei suuda paugu­ pealt eestlastega sõbraks saada.

Ameerikas see juhtub tavaliselt palju kiiremini, aga on pinna­ pealne. Eestis, kui lõpuks sõbraks saad, siis see on iga­ veseks. Aga sa pead selle ära

teenima ja töötama selle nimel.

See tekitab ka sügavama ja teadlikuma ühiskonna.

Välja sülitatud pinnapealsed ütlemised tekitavad nii palju kahju. Paar õhtut tagasi rääkis dirigent Paavo Järvi ühes saates oma Pärnu vanaemast, kes ütles: igal asjal on vähemalt kaks külge. Igal asjal on mitu külge ja kõik need küljed tuleb läbi uurida, enne kui midagi välja öelda.

Mis on Su edasised plaa­ nid? Said suure auhinna kätte ja siis?

Siis puhkan. Midagi on ka silmapiiril. Ma tegin filmi Kevin Baconi naise Kyra Sedgwickiga. Ta oli aasta­ küm­ neid olnud tunnustatud näitleja ja tegi siis esimese filmi režissöörina. Olin selle operaa­ tor. Meil tekkis tihe ja tugev loominguline suhe. Hakkasime rääkima uuest filmist „Space oddity“. Pidime seda eelmisel kevadel filmima, aga siis tuli koroona.

Juuni alguses hakkame New Yorgi osariigis seda filmima, paar koosolekut on juba olnud.

Hoian pöialt, et see läheb läbi.

See on armastuslugu ühest tar­ gast noormehest, kes elab väik­ ses külas, kus tema vanematel on lillekasvatusfarm. See poiss tahab minna Marsile. Aga lõpuks ta kohtab noort naist, kes ütleb talle: tee silmad lahti!

Siin maa peal pole ka viga, eriti kui me koos oleme. Selline musta huumoriga, armas ja hea film.

Kas Sul pole tekkinud tungi, et tahaks kaamera tagant välja, tahaks ka näidel­ da?

Ma ei taha kindlasti näidelda – mul on suur respekt näitlejate vastu, see on keeruline ja sügav elukutse. Tegin Torontos ühte filmi Donald Sutherlandiga, kes on 150 filmi teinud: vägevaid maailmaklassi filme Berto­ luc­ ciga, Felliniga, Alan Paculaga.

Esimesel võttepäeval ta kahtlus­ tas, et olin pannud kaamera liiga madalale, et see kuidagi ­ moonutab tema nägu. Ta hakkas mind kohe noomima. Ma üt­l­ esin, et vaatame kohe suurelt ekraanilt, mida ma filmisin. Ta vaatas ja oli kõigega väga rahul.

Lepituseks ta viis mind ja režissööri lõunasöögile.

Lõunasöögi ajal Donald Sutherland ütles, et ta on tööta­ nud kahe operaatoriga, kes on minu iidolid. Need on operaa­ torid, kes on pühendunud filmi loole ja näitlejatele, kes ei tee kõike ainult ilu pärast, et oleks vägev kaader, vaid nad oskavad filmi mõtte välja tuua. Aga Donald Sutherland ütles mulle, et need operaatorid filmisid ainult ilusaid pilte. Kas ta tõe­ poolest ei teadnud, ei saanud aru, mida operaator teeb?

See viis mu mõttele, et kui näitleja ei saa aru, mida meie, operaatorid, teeme, siis võib-­ olla peaksin ka mina veidi täpsemalt teadma, mida näit­ lejad läbi elavad. Läksin 4-päevasele workshop’ile, kus meile õpetati näitlemise print­ siipe. Ma õppisin sealt väga palju. Mulle meeldiks ka, kui nüüd näitlejad läheksid ja õpiksid operaatoritööd.

Ma avastasin seda kõike

9

Koos Harold Ramisega New Mexicos Year One’i võttetel.

t­ehes, et meie töös ei ole suurt erinevust – meil on ettevalmis­ tusaeg. Ka Paavo Järvi rääkis sellest oma saates. Ta töötab nädalate kaupa partituuri läbi, analüüsib ja uurib seda. Siis ta läheb lavale, kus tuleb instinkt ja tunne. Näitlejad teevad täp­ selt sama. Ka mul on sama: uurin ja vaatan. Aga kohe, kui läheb võteteks lahti, siis kõik on instinktiivne. Sa oled ennast nii tunnetusi ja kuvandeid täis laadinud, et saad lõdvaks lasta ja avastad asju, mida sa ei oleks osanud mitte ilmaski ette kuju­ tada.

Mul ei ole näitlemise suhtes huvi, aga Euroopas kutsutakse operaatoreid mängufilmi kaas­ autoriteks. Ameerikas see on võõras – seal oleme rohkem nagu torumehed /naerab/. Kuna oleme nii lähedalt seotud filmi loo edasiandmisega, siis kunagi

tahaks ikka kätt proovida ja teha režiid ka. Aga see peab õige projekt olema.

Kas Su lapsed on Sinult filmipisiku kaasa saanud?

Meil on loominguline pere: mu abikaasa Ene on lõpetanud ERKI-s (nüüd Eesti Kunstiaka­ deemia – L.K.) metalli-eriala – ta on metallikunstnik ja muidu kunstnik. Vanem tütar Saskia on kõige rohkem minu jälgedes – ta õppis 4 aastat New Yorgis fo­ tograafiat. Noorem tütar Miika lõpetas maalikunsti ja tegutseb moemaailmas. Ta on veidi graa­ filist disaini teinud, veidi stilis­ titööd. Mõlemad tütred on loomingulised. Õnnitleme Alar Kivilot ka „Eesti Elu“ lugejate poolt!

Soovime tulevikus palju tore­ daid filme!

Alar Kiviloga kohtus LEA KREININ; fotod ERAKOGU ja L. KREININ

S P ORT

Vips sai vormel-1 meeskonna täieõiguslikuks varusõitjaks Vahendasime hiljuti uudist selle kohta, et eestlane Jüri Vips on valitud asendama Red Bulli ja Alpha Tauri va­ rusõitjaid, kes olid seotud teiste võistlustega. Nüüd tea­ tati, et Red Bulli senine bra­ siillasest varusõitja nendega enam ei jätka ja teda asendab Jüri Vips, kes oli juba eelmi­ sel nädalal Bahreini GP-l Red Bulli ametlik varusõitja.

Ta peab olema valmis vor­ melisse istuma, kui põhisõitjaga – Max Verstappeni või Alexander Alboniga – midagi juhtub. Samuti asendab Vips vajaduse korral Red Bulli ­ tütartiimi Alpha Tauri sõitjat.

Veel pole teada, kas Vipsil on see koht ka järgmisel aastal.

Vips peaks järgmisel hooajal osalema F2 sarjas, mille etapid toimuvad F1 võidukihutamiste­ ga samas paigas.

Sel nādalal tuli ka teade, et järgmisest hooajast liitub Haasi meeskonnaga seitsmekordse vor­ mel-1 maailmameistri Michael Schumacheri 21-aastane poeg

Eesti võimlejad said EM-il pronksi Hiljuti Ukrainas toimunud Euroopa meistrivõistlustelt (EM) tuli Eesti iluvõimlemise rühmakava koondis tagasi pronksmedalitega viie palli kavas. Järgmise aasta sihiks on pääs Tokyo olümpiale. Selleks tuleb olla Eueoopa esikaheksa hulgas.

Naiskond koosseisus Laura­ bell Kabrits, Evelin Naptal, Arina Okamantšuk, Carmely Reiska ja Alina Vesselova olid medalitele lähedal ka mit­ mevõistluses, aga seal jäädi napilt neljandaks.

(ERR/EE)

Mick. Praegu sõidab Schu­ macher F2 sarjas, kus on viimase etapi eel liidrikohal.

Mõlemad Haasi praegused sõitjad, Kevin Magnussen ja eelmisel nädalal Bahreini etapil väga tõsise õnnetuse läbi teinud Romain Grosjean lahkuvad hooaja lõpus meeskonnast.

Haasi meeskonnas sõidab järgmisel hooajal ka 21-aastase venelane Nikita Mazepin.

(ERR/EE)

10

EESTI ELU reedel, 4. detsembril 2020 — Friday, December 4, 2020

Nr. 48

Celebrating 30 years

English-language supplement to the Estonian weekly “EESTI ELU” Tartu College Publications Founding Chairman: Elmar Tampõld Editor: Laas Leivat 3 Madison Avenue, Toronto, ON M5R 2S2 T: 416-733-4550 • F: 416-733-0944 • E-mail: editor@eestielu.ca Digital: www.eestielu.ca

Internet and the survival of the Estonian language at home and abroad (II) The survival of the languages of small nations is dependent not only on the relatively new exigencies of the internet and cyber environment, but also the influence of political, eco­ nomic and cultural forces.

There is some evidence that a surviving living language population must have at least 100,000 native speakers. But this must be accompanied by having their own territory where they are in control of their language rights, and this right must be recognized.

Globally, the human rights doctrine does not include the right of having a language of your own. The European Union, with its 24 officially recognized languages (including Estonian) adopted the Erasmus+program in 2013. The smaller member states expected funding assis­ tance for language training for its minorities, but the support was allocated for languages more popular for its potential students – English, French, German, Spanish, Italian.

What harm accrues to the communities that have lost their native language? It’s universally agreed among scholars that upon the death of a language, the wherewithal and capacity to understand a culture who spoke it is severely eroded because the oral traditions, teachings, cus­ toms are no longer passed on to native speakers.

(I remember my first anthro­ pology professor at the very first lecture asking his very first question, “What is culture?”

None of the seemingly appro­ priate answers were accepted by him. He finally said, “Culture is language.” And the rest of his lectures proceeded from this premise. Seemed to make sense.

Numerous scholarly observa­ tions have reiterated this notion, not all with such finality.)

It’s observed that minority languages in particular coun­ tries suffer when first ge­ neration immigrant parents – more specifically, Estonian war refugees – deliberately avoid teaching children their native language and prefer that they learn a language that is tied to their economic or career ­success.

It’s commonplace for North American TV programs to de­ pict immigrant families with

parents conversing in English with accent-free children with themselves brandishing its bro­ ken but “cute” version. The viewer may conclude that it was the parents’ own initiative to abandon their mother tongue and not necessarily the dangers of a linguistic melting pot, especially in Canada and the ­ USA, which works against ­native language retention.

What puts a language on the danger list of becoming extinct?

Probably the most crucial is parents not teaching their native tongue to most of the children in the community. The language is seen as belonging to the older generation and dying as the ­older generation passes on.

While Estonian as a native language is not currently, or for the foreseeable future, headed to extinction in Estonia, the survival of the language for ­ Estonians abroad faces an ­uncertain destiny.

Three generations ago the following was the scenario for youngsters learning and using the Estonian language. Likely the same process exists for new arrivals from Estonia during the past 30 years. The native tongue was acquired by its speakers at home as children of Estonian war refugees and supplemented

by Estonian night schools where they existed. During the second generation, in most families, the language never ­ completely bloomed, because of insufficient use at home and in the surrounding, dominant (mul­ti)-cultural environment.

Young Estonian speakers be­ came more competent in using the dominant, majority lan­ guage of their social surround­ ings.

The stark reality today is the increasing use of the language of the dominant culture at Estonian meetings and most other gatherings because mem­ bers of the audience lack the fluency (often by their own as­ sessment) to speak with suffi­ cient ability. For Estonians in Canada, the USA, the UK, Australia and New Zealand, the lingua franca would be English.

Estonians abroad are strugg­ ling to sustain the vitality of their far-flung communities in the world. Various programs ­financed by Estonia – Estonian Institute, Ministries of Culture

EERO is a registered Cana­ dian charity with the mission of supporting health, educa­ tion and communities in Estonia. Fundraising activities over the past 30 years include Kuldsüdamete ball (with AKEN), Baltic Walkathon (with Latvians and Lithua­ nians), EEROpakk and Ran­ na­ kohvik (with AKEN and EERK), Movie night – Elavad pildid, and ESTOstyle fashion show (with VEMU) at the ROM and Tartu College. The most successful fundraising activity was EEROpakk.

The Canadian government funded several programs through EERO: the Medical Doctor ­exchange, the Teacher exchange, Dental exchange and the first multi-discliplinary conference on stress, which resulted in the printing of stress guides in both Estonian and Russian. The do­ nation of a fully equipped am­ bulance from the province of Ontario was facilitated by a ­legacy donation and directed to Hiiumaa, the donation of a mammogram to Pärnu was co­ ordinated with the Pärnumaa­ laste Selts, and donations of other specialized equipment were purchased in Estonia for institutions specified by donors, such as drugs for Häädemeeste clinic, antibiotics to several hos­ pitals in Tallinn, a photocopier for Saaremaa gümnaasium, a walking robot to enable children at Tallinn Children’s hospital, mechanical tools and equipment for trade schools, psychology and anatomy texts, and many other items.

By 1994 the shipment of goods was discontinued, as Estonian supply chains were

and Education, Compatriots Program, Global Estonians, National Co-operation and ­others – have been instituted to bolster supplementary Estonian education and culture abroad. In fact, just recently an Estonian foundation meant to assist Esto­ nian citizen grass roots groups abroad, allotted financial sup­ port to many diaspora newspa­ pers and related web sites to save them from financial col­ lapse.

Despite the fact that most of our third/fourth generation descendants of original war ­ ­refugees are offspring of mixed marriages, many of us still claim Estonian ancestry and share some common charac­ teristics.

Our youngest relate some­ how to an ancestral homeland – some maintaining contact with distant relatives. The ones who are better informed retain a historic, collective memory of ­ Estonia – its precarious geo-­ political location, history, achievements, sufferings etc.

The level of our commitment to the maintenance of the indepen­ dence and prosperity of Estonia varies between generations, but is still evident to a greater or

e­ stablished, thereafter cash donations enabled the local ­ purchase of equipment or ser­ ­ vices, ensuring training of staff and warranties applied when needed. Excluding Canadian and Ontario government sup­ port, EERO has supported health, education and communi­ ties in Estonia for a total of 2.2 million dollars, and about half of this has gone to the Tallinn Children’s Hospital.

As Estonia progressed, EERO adjusted to the changing needs in Estonia. In the early years, only 3 agreements were needed to operate in Estonia: the Ministry of Education, Ministry of Health and Ministry of Community and Social Ser­ vices. Today EERO has numerous agreements with or­ ­ ganizations in Estonia: Tallinn Children’s Hospital Foundation, Tartu Children’s Fund, Patarei, Tallinn Technical University, Haapsalu Orphanage, Kihnu Church, Cancer Treatment Fund-Gift of Life, Estonian Women’s League, Rotalia Fund and many others.

Donations vary from year to year, and during the past 2–3 years donations have dropped for most charities by about 40%. This year is a unique year and many of us face challenges.

Several organizations were forced to cancel or postpone anniversaries, families have ­ postponed celebrations and

lesser degree. The youngest also feel some sense of kinship with other Estonian communities scattered worldwide – witness the formation of the Worldwide Network of Estonian Youth at the 2019 Estonian World Festival in Tallinn.

But our communities pro­ ceed to dwindle in size. If we accept the fact that the Estonian language is the primary glue that binds an individual to our singular culture and our com­ munity, then the erosion or sheer absence of it should seal our fate as a viable group.

Except perhaps in Finland, people of Estonian heritage ­ simply do not have the critical mass in numbers that groups such as the Italians, East Indians, Latin Americans and others enjoy to be a self-sus­ taining community abroad for generations to come. In Canada, at least, these groups command their own regular ­radio and TV broadcasts, ­ numerous newspa­ pers, etc.

The well-meaning sugges­ tion, “Speak only Estonian with the kids”, is a non-starter. It ob­ viously didn’t have sufficient takers even in the past when it was much easier to practice.

Kristo Toots

Foto: EERO

every­day activities have become more complicated with social distancing, masks and limits to social gatherings.

In 2020 EERO initiated a Children’s Fund to support ­children in dire need of support, and forged an agreement with the Estonian Women’s League to act as their agent in Estonia.

This meant that the Women’s League would identify children in need of support and recom­ mend how to support them. At Küünlapäev in February, mem­ bers of sororities donated a total of $200 to the Children’s Fund.

Due to the pandemic, many things were delayed in Estonia, as they were in Canada.

However finally by September EERO approved the Women’s League request to support ­women and children transition­ ing from shelters to independent living in Pärnu and Tartu, as many were living in poverty and had several children to ­support.

Donations to date have been transferred to Estonia and have already helped 9 women (2 from Saaremaa and 7 from Pärnumaa) and 21 children.

Items purchased include: fire­ wood for heating, winter boots (Continued on page 13)

This writer is convinced that spending extended periods in Estonia for the young, who self-identify as having Estonian roots, would have significant positive impact in language re­ tention, in cultural assimilation.

The week or two that the Toronto Supplementary School choir has several times spent in Estonia has had visible impact and boosted the participants’ understanding of the reality of being Estonian. The program would have to be on a massive scale and the length of work/ study activities should last months, not weeks, to result in new friendships and close ­relationships.

In the meantime, reversing the diminishing numbers in community activities and mem­ bership must be a priority. What would give new members sufficient incentive to join or ­ ­return to our community is the most obvious question to be answered. Even though lan­ ­ guage is crucial in our identity and continuity, language cannot be the determining factor in deciding who fits and who ­ doesn’t. This is the dilemma that we haven’t yet been able to resolve.

LAAS LEIVAT

Nr. 48

EESTI ELU reedel, 4. detsembril 2020 — Friday, December 4, 2020

11

Tartu Ülikool celebrates its expanding global relations for the University’s 101st Year as Estonia’s National University Vincent Teetsov

A moment from Korp! Vironia’s Toronto virtual Kommerss.

Korp! Vironia celebrates its 120th Anniversary Vincent Teetsov In a year that has seen many cancellations and postpone­ ments, the eagerness for celeb­ ration and fraternity hasn’t been diminished. Least of all for Estonian academic fraternity Korporatsioon Vi­­ ro­ nia, on the occasion of its 120th Aastapäev, (an annual commemoration of the frater­ nity’s founding).

On November 26th, 1900, Vironia became the very first Estonian korporatsioon, at a time when Estonian students had limited options for gather­ ing together and speaking their language. It all began at Riga Polytechnicum.

Though Tsar Nicholas II made Russian the official lan­ guage of the university in 1896, in 1890, German was the teach­ ing language, likely because many of the professors were German. By then, Eesti Üli­ õpilaste Selts (the Estonian Students Society) had been active for 20 years as a selts ­ (society). However, Karl Ips­berg and Gustav Nurm envisioned a future in which the Chargierten Convent, a collection of six other German, Russian, and ­ Polish-language fraternities, would allow an Estonian frater­ nity to join their exclusive association. Latvian fraternities ­ were not allowed to be part of it either, which only changed in 1897 when Korp! Selonija was admitted to the Convent.

The idea came to fruition at the turn of the 20th century, and as detailed in Jaan Meri’s his­ torical presentation during the online gathering, Estonian pat­ riotism was sustained with dedi­ cation over the decades. 80 members fought in the Estonian War of Independence, receiving 34 Vabadusristi (Cross of Liberty) medals, and many members were involved via ­other efforts.

During the Soviet occupa­ tion, Vironia continued to be active abroad, including in ­ Toronto. One memorable event of the past 50 years includes the 1970 celebration of Vironia’s founding, at Tartu College, which was just recently opened at that time. Meri remembers

this as Vironia’s second best anniversary party that he has ­ been a part of.

He explained, “The 1970 ­celebration could be thought of as the transition to a rejuvenated Vironia. The vast majority of the older members (from across North America) joined Vironia in Tartu or Tallinn and were born in Estonia.” In contrast, new members from the previous three years were all born ­outside of Estonia.

Everyone watched old foot­ age of the weekend and remi­ nisced about the magnificent time that was had. And for all those who weren’t born yet, it was a chance to wish we could have been there to dance to the live band and speak with ­another generation of Estonians in Canada, who made our ­current opportunities possible.

According to Meri, the best Vironia anniversary celebration was the 100th anniversary, in 2000, which was “the first larger get-together between Vironia in Eesti and Toronto.” Over one week, members celebrated in Toronto and Tartu, with a trip to Riga in between.

Regular contact continues between Estonian and Canadian chapters of Vironia. The day ­after the Toronto chapter’s 2020 virtual event, there was also an Aastapäev event live streamed from Tartu.

This year’s Kommerss was a chance to remember members who passed away in the last year, talk with good friends, sing, and listen to thoughtful kõned (speeches). Ants Toi went around the group and asked where everyone was calling in from, highlighting the wide geographical coverage of Viro­ nia’s membership.

While the wish to be in Tartu that night was widely expressed, one member, Peeter Nieländer, was in fact tuning in seven hours ahead from Tartu. Dozens of people were there for what has been, and continues to be, a key date in the calendar.

For many Estonian academic fraternities, sororities, and so­ cieties, November is an active and meaningful time of year.

It’s a time to celebrate our­ togetherness, even if on Zoom.

On the afternoon of Sunday November 29th, via Zoom, the 101st anniversary of the University of Tartu as Esto­ nia’s national and Estonian language university was cele­ brated. Academic life has changed dramatically in the era of COVID-19. But tech­ nology enabled the event to succeed, demonstrating that connections to the university and the Estonian language remain robust in North America.

This anniversary was com­ memorated side-by-side with the involvement of väliseesti külalisprofessoor (visiting pro­ fessor from the Estonian dias­ pora), David Ilmar Lepasaar Beecher from the University of California, Berkeley; a pro­ fessor of history and political science.

The visiting professorship’s pilot project was established in November 2018 and is made possible through the financial support of the Estonian Stu­ dent’s Fund in USA Inc., the University of Toronto Chair of Estonian Studies Foundation (Tartu College), and the Uni­ver­ sity of Tartu Fund in Toronto.

Peeter Einola, the Chair of Estonian Studies Foundation and Director of the University of Tartu Fund, created the idea of the program with the late Tartu Ülikool rector, Volli Kalm. As indicated by Einola in his opening statement, the pro­ fessorship was designed to “contribute to the development of Estonia by promoting higher education.” The professorship has enhanced the Englishlanguage humanities curriculum and increased the international visibility of Tartu Ülikool.

Prof. Beecher has extensive experience at universities in the United States and in Europe, in the fields of history and global studies. Arguably, his position as a väliseesti intellectual am­ bassador launched with his ­doctoral thesis “Ivory Tower of Babel: Tartu University and the Languages of Two Empires, a Nation-State, and the Soviet Union”, which brought atten­ tion to the history and concerns of Estonians when it was de­ clared the best doctoral disserta­ tion of the history department at UC Berkeley.

Based on all of this, he has brought his global experience and expertise to the University of Tartu’s Johan Skytte Institute of Political Studies. In the past semester, prof. Beecher has been active in seminars, an ex­ hibition, in addition to teaching two courses. One of these is “The History of Russia and Europe Since 1700.” According to the University of Tartu, the publication of a monograph based on his doctoral thesis is also an upcoming possibility.

The event commenced with

greetings from Peeter Einola and prof. Anne Agur, of the University of Toronto’s Faculty of Medicine. She reminded us that we all possess a connection to the University of Tartu as it is an enduring leader of deve­ lopment for Estonian society through knowledge, language, and culture.

Following the opening state­ ments, the Chamber Choir of the University of Tartu, con­ ducted by Triin Koch, virtually performed the classic ode to the Republic and academic life, “Gaudeamus Igitur”, eliciting participation from all those watching.

University of Tartu rector, Toomas Asser, spoke warmly of the connections between Tartu and North America, while Peeter Einola and prof. Andres Kasekamp introduced the lec­ ture, noting the key themes of prof. Beecher’s work – langua­ ges, universities, cities, and countries.

Prof. Beecher built a com­ prehensive web of philological, historical, artistic, and auto­ biographical reflections in his lecture. At risk of oversimplify­ ing the fascinating associations he has made with the concepts of home and exile, there are a handful of key ideas that one should know about. Home is fragile. Prof. Beecher’s child­ hood home in the northern Californian forests of Bonny Doon was surrounded by raging wildfires this last summer. His mother Merike’s family had to leave their home in Tartu in 1944, becoming displaced persons. 76 years later, prof. ­ Beecher welcomed friends to his new home in Karlova, with­ in walking distance of what had been lost by his family. At the same time, prof. Beecher’s pa­ ternal grandfather was famous American anaesthesiologist and Harvard Medical School re­ searcher Henry Knowles Bee­ cher.

The younger Beecher grew up in a position where he began to ponder the precarious nature of identity. Is identity defined by language, as political scien­ tist Rein Taagepera declared when he said “Oleme keelerah­ vas. Ilma keeleta seda rahvast pole” (“We are a language nation. Without language, this ­ nation does not exist.”)? Or does Estonian identity centre around the country where one lives, as author Tõnu Õnnepalu proposes? Is there something in between for those with limited connection to their ancestral language or country?

Prof. Beecher painted the picture of home and exile vividly with the Biblical story of the Tower of Babel. Just as in this story, the people of the world began to speak different lan­ guages and were widely dis­ persed, the Estonian diaspora spread across continents at a

Väliseesti külalisprofessor, David Ilmar Lepasaar Beecher.

Photo: vemu.ca

time when new countries were being born. There were 50 countries in existence in 1900.

In 2000, there were approxi­ mately 200.

However the diaspora is not solely a story of Estonians be­ ing scattered around the world.

Prof. Beecher also showed how the University of Tartu has ­become a refuge for other dias­ pora, who made it their home.

Significantly among them was renowned scholar Juri Lotman, who coincidentally made his home in the same building in Tartu where David Beecher’s family had resided. The uni­ versity is like the acropolis for Estonian thought, just as The School of Athens was a pillar of Ancient Greek thought.

After the lecture, prof.

Kasekamp led a Q&A session with prof. Beecher. To conclude the afternoon, viewers sang along with the Chamber Choir once more, for the Estonian ­national anthem.

The evening and the profes­ sorship showed the university not only as a national insti­ tution, but one that draws re­ searchers, professors, and stu­ dents on an international level.

This visiting professorship continues as well, with the an­ nouncement of David Beecher’s successor to be made on December 1st, as part of the university’s anniversary celeb­ rations.

A special thank you is extended to Piret Noorhani, ­ Johanna Helin, and Taavi Tamtik of VEMU, without whose support the event would not have been possible. If you wish to see another similar version of prof. Beecher’s lec­ ­ ture in English, you can watch it here (https://www.youtube. com/watch?v=VBIxB7SI8QM).

To watch the event for ­yourself if you missed it, visit the VEMU Youtube channel (https://www.youtube.com/user/ VEMUESC).

ESTONIAN LIFE

12

EESTI ELU reedel, 4. detsembril 2020 — Friday, December 4, 2020

Nr. 48

Blood, guts and glory Yes, we heathen Estonians take great pleasure in calling our traditional Yule food “blood sausage” instead of the more politically correct “black pudding”. After all – this delicious wurst in crack­ ling casing IS made with fresh blood, minced meats, barley and secret herbs. We, the ­oldest peoples of Europe who have continually inhabited the same territory on the shores of the Baltic Sea for over 10 000 years (according to various archaeological exca­ ­ vations and carbon dating of artifacts) and proud of our Viking heritage, do enjoy this “gruesome” delicacy. Espe­ cially in the times of militant veganism.

To us it symbolizes the sacred circle of life – using ­ every last bit of a slaughtered ­ farm animal, who got to enjoy a happy life in fresh air and green pastures. Rather than just feast­ ing on the prime cuts of his loin, we collect the blood, chop up lesser cuts and use the intes­ tines as sausage casings – thus honoring the life the beast gave up to feed us. Very much the same philosophy of Native Americans, who are also big on using every last bit of the ­harvested animal – from skin to bones and everything in ­between.

The making of blood sausage is not something to be done on a whim. It does involve an entire team and several days. ­ Mind you – this is just the pro­ duction of blood sausage. They still need to dry, cure and rest in a freezer before the day of actually baking them to be consumed. In other words – a ­ labor of love. A very communal

effort, best led by someone with years of experience. Just like any ancient skill that is handed down directly from masters to apprentices. It is in that time honored tradition that we gather at Lakewood Esto­nian House in New Jersey, one of the few re­ maining active ­ bastions of Estonian diaspora.

The scene that unfolds in the kitchen does indeed look like a crime scene – there is a huge galvanized tub. The right size to ­water cattle or bathe babies and golden retrievers in. Into that go many pounds of cooked meats, sautéed onion, boiled barley and secret herbs. We stir it with paddles the size of boat oars. It is quite a workout; no gym needed that day. One is almost tempted to climb into this humongous tub and stomp the ­ mixture with bare feet like Italians squashing grapes. I am told that it would not be a good idea. And then – the piece de la resistance – into that mixture jugs of fresh blood from a trust­ ed local butcher gets poured.

At this point, some faint­hearted avert their eyes, others more comfortable with grue­ some realities of farm life start stirring the pot. The inevitable splatter of blood on the table and floor definitely conjure Dexter. Once this unholy mix­ ture has been paddled enough, it gets divided into smaller batches to be chilled in the ­refrigerator.

A sausage machine gets set up while some cut string and others wash intestines. Let me explain – the pig intestines will be used as a natural casing for the blood sausage. They need to be clean, wet and pliable. The natural string needs to be cut

Global Business Summit 2020 Estonian American Business Alliance Ave Maria Blithe and Raivo Reinup.

into about foot-long strips for tying up the filled casings, thus forming sausage links. The ­sausage stuffing machine looks like a giant meat grinder with a long tube, over which a strip of casing will be pulled like a ­certain super long latex preven­ tative device. I assume that is why it is usually a man who is entrusted with this particular task. The chilled mixture will now be forced into this press and tube and casing – a delicate task usually handled by a woman as it needs to be held ­ firmly yet gently. Needless to say, the entire procedure is accompanied by various adult ­ jokes, not suitable to innocent ears.

The sausages now need to be boiled in huge pots. To test their doneness, it has to be pricked with a huge sewing needle. If it still squirts blood, it is not done. If not, it can be lifted out to cool. Erik Must, ­ the chef extraordinaire of Lakewood Estonian House, has a designated needle for this pivotal task – attached to a ­ piece of string and a real bullet like a fancy keychain. Needless to say (pun intended) I declare this a bullet-proof method of never losing this particular nee­ dle.

We Estonians might seem

Photo: Sven Must

When: Wednesday, December 16th, 2020 @ 12.00 GMT Where: www.globalbusiness­ summit.online Ministry of Foreign Affairs, Estonia invites everyone to be­ come more digital! like a reserved bunch to out­ All ministries and agencies siders, but get us together parti­ who are looking to advance cipating in one of our time-­ their government in the digital honoured tasks rooted in histo­ field, school and university ry, and communal spirit mixed leaders and education authori­ with laughter will soon fill the ties, smart mobility and lo­ room. It just takes coed sauna gistics companies, hospitals, or stuffing pig intestines with medical centers and other blood and barley mixture healthcare facilities, banks, food instead of superficial cocktail ­ businesses, and manufacturing hour small talk. companies are all welcome to AVE MARIA BLITHE join the event online.

Currently, over 30 countries will be participating.

A commission consisting of experts from the Ministry of Foreign Affairs, the Ministry of Economic Affairs and Commu­ than 3,000 institutions across nications, the Enterprise Esto­ nia, the Estonian Information Europe).

Technology and Telecommu­ni­ Fat Margaret has also applied cations Association, Startup for the highest cultural heritage Estonia, and Tehnopol made the award Europa Nostra, and nom­ selection of the companies to inees will be published at the present their digital solutions. beginning of December.

The seven Estonian Fat Margaret has also companies are: reached the final round of the Estonian Construction Project Guardtime – digital vaccination of the Year competition in the system (winner) building category, the winners SK ID Solutions, Smart ID – of which will be announced on cybersecurity/e-government November 25.

NET Group, Schoolaby – The annual awards of the e-health Estonian Association of Archi­ Nortal, SimplyGo – e-health tects and the Estonian Asso­ Timbeter – digital wood mea­ ciation of Interior Architects, surement and production whose nominees also include FoodDocs – digital food securi­ the project of the Fat Margaret, ty system will be announced on December Datel – infrastructure tracking 9. The competition for the system SILLE annual awards of Estonian ­ For any questions, please ­museums is also taking place. contact Business Diplomacy (ERR) Bureau team: globalsummit@ mfa.ee Join to tackle complex chal­ lenges posed by COVID-19 Your source of news about Estonia and through digital transformation Estonians, home and abroad in the public and private sectors.

Fat Margaret wins Europe-wide digital cultural heritage award The Estonian Maritime Museum has been awarded the Heritage in Motion ‘Best Achievement Award’ for its digital and audiovisual solu­ tions at Tallinn’s Fat Mar­ garet permanent exhibition “Towering Tales of the Sea”.

Heritage in Motion is an an­ nual multimedia competition on

Fat Margaret.

themes related to Europe’s ­cultural and natural heritage for the creators and users of films, games, apps and websites. It celebrates the best multimedia achievements and products, engaging the public with ­ Europe’s outstanding heritage in all its forms.

The “Towering Tales of the

Photo: Hendrik Osula

Sea” exhibition features more than 30 digital solutions. Some use big real-time data, others are more hands-on and ex­ periential, and some are based on a vast amount of historic ­research.

The jury said: “The approach is ambitious and multifaceted by combining various technolo­ gies dynamically, thereby con­ tinuously engaging and sur­ prising visitors.”

The digital and audiovisual solutions were created in co­ operation with the Platvorm ­studio.

The contest “Heritage in Motion” is organized by Euro­ pean Museum Academy, Europa Nostra (The European Voice of Civil Society committed to Cultural Heritage) and Euro­ peana (Europeana is a web por­ tal created by the European Union containing digitalized museum collections of more

Dear Friends and Colleagues, On December 16th, Estonia and the United Arab Emirates will co-host the virtual Global Business Summit 2020.

This event is a platform to discover the best digital solu­ tions from a number of coun­ tries across various sectors, such as health, education, e-governance, cyber security, smart mobility and logistics, fi­ nance, and manufacturing, to help in the fight against COVID-19. It will feature in­ spiring keynote speakers and experts in their fields, as well as high-level government officials.

They will present the various digital solutions that have made significant differences for them during the pandemic.

ESTONIAN LIFE

Nr. 48

EESTI ELU reedel, 4. detsembril 2020 — Friday, December 4, 2020

Rait Maruste: EKRE’s struggle for a communist-orthodox Eastern Europe Referendums are not used to decide the rights and free­ doms of minorities in modern European democracies where people are held to be equal and treated as such. It is fun­ damentally wrong and dis­ criminatory in advance, Rait Maruste writes.

Chairman of the Conser­ va­ tive People’s Party (EKRE) Martin Helme said in a recent radio interview that the Eastern European value space differs from that of the rest of Europe, which is why he supports hold­ ing a referendum on the defini­ tion of marriage.

Eastern Europe as a social space of values is the result of communist-socialist ideology violently imposed on Eastern European peoples for the past 75 years. Eastern Europeanness, as interpreted by Helme, was unknown a mere century ago.

The deeply Catholic Poland is perhaps an exception here.

The claim sees Helme accept communist, Soviet as well as modern Russian ideology and value space as his own and as EKRE’s ideal and declare that he is willing to fight his own people in its defense if need be.

We could ask why the party and its chairman are taking this course of action.

What is more, the referen­ dum seems to suit the entire coalition that includes the ­ Center Party and Isamaa, which suggests they also share the conviction that this commu­ nist-orthodox mentality and way of life of the recent past needs supporting.

These choices and policy cater not only to pro-Russian ­ voters in Estonia, but Russia itself that still laments the ­ collapse of the Soviet Union ­ and its ideological foundations.

While we can try and under­ stand the Center Party’s motives when looking at the makeup of its voter base, why Isamaa has decided to go down this path remains a mystery.

Scientific research puts the relative importance of LGBT people in society around 4–5 percent. There is no prevailing treatment for what brings about homosexuality, while scientists more or less agree that it is a mix of genetics, the hormonal system and environmental ­effects.

People not wholly unfamiliar with genetics know that the X and Y chromosomes that deter­ mine a person’s sex have a ­so-called gray area in the extent of 4–6 percent where sex is not clearly definable.

Science does not consider homosexuality to be a choice. It is predominantly a biologically determined state, a natural variation of general human ­ ­sexuality that also occurs else­ where in the animal kingdom.

Like having red hair or being left-handed. Those are also ­inborn qualities.

My question to EKRE is

when do they plan to start fight­ ing these minorities because people who belong to them also do not fit into the framework of “normality”? It was not allowed to write with one’s left hand in blessed Soviet times.

Whom will the referendum benefit?

The coalition has said that the referendum will happen, while we still do not know its question and the exact phrasing.

It matters a great deal. Debating the referendum’s legal nuances and consequences is not expe­ dient before the text of the draft regulation/legislation is handed over to the Board of the Riigikogu.

However, the question of what is going on needs to be asked before we get to forma­ lities. Why are they doing it and whom will it benefit?

A referendum is a tool for making the most important ­national and political decisions of a country everywhere in the democratic world based on the rule of law. Is the planned re­ ferendum truly the most impor­ tant question for Estonia?

We have dozens of problems (including matters of values) that are more important by several orders of magnitude, ­ starting with the recent pension reform that concerns 700,000 people, energy etc.

At the heart of the planned referendum lies the question of whether the people or the ­majority extends a right that it has (to get married) to the minority (LGBT people). In ­ other words, the majority will be deciding over the treatment of a minority in terms of which rights, freedoms and obligations they should have.

Referendums are not used to decide the rights and freedoms of minorities in modern Euro­ pean democracies where people are held to be equal and treated as such. It is fundamentally wrong and discriminatory in ­advance when a majority that is in a position of power (greater numbers) makes a decision regarding a minority without ­ leaving it any chance for pro­ tection or proportional counter­ action.

It serves to recall that § 12 subsec. 1 of the Constitution prescribes that “Everyone is equal in the eyes of the law. No one can be discriminated against based on their nationality, race, skin color, gender, language, origin, religious affiliation, ­ ­political or other convictions, as well as financial or social status or other circumstances.” This unequivocal regulation begs the question of the referendum’s constitutionality.

The desire to conduct the referendum “peacefully and without provoking any social group” as described in a recent joint declaration by the sides to the ruling coalition is nothing more than wishful thinking, ­political manipulation aimed at

the simple-minded. The decla­ ration was breached mere hours after it was signed and we have no reason to believe that will change.

Empty political noise The question of whether the referendum is constitutional needs to be answered by the Riigikogu in the process of pre­ paring for the referendum. A matter that is unconstitutional cannot be put up for referen­ dum (provided the latter is not aimed at amending the Cons­ti­ tution).

Constitutionality needs espe­ cially careful analysis if the referendum is phrased as a ­ matter of national issue. It is ­ sensible and reasoned to do it before the referendum takes place to avoid having to repair matters after the fact.

Before action is taken, it pays to determine the difference between a referendum on a matter of national issue as op­ posed to a referendum concern­ ing draft legislation. They are two different things and come with different consequences.

Even if the referendum will go ahead as a matter of national issue and support defining mar­ riage as a union between a man and a woman, a reaction by the Riigikogu in the form of rele­ vant amendments will be in ­order. That is to say the Family Act that already states that a marriage is between a man and a woman!

Therefore, what we have is a lot of political ado over ­nothing. Allow me to ask once more who will benefit? Will it be the Estonian society? Hardly,

Celebrating…

(Continued from page 10)

and jackets, and food. The total monthly income for these ­women (including child support and financial assistance) range from 600 to 900 euros ($929– 1,390CAD) and the number of children varies from 1 to 5 per family. EERO hopes that d­ onors continue to support the Children’s Fund and another transfer of several thousand dollars by year end will be ­ ­possible.

Recently EERO received the wonderful news that AKEN has decided to support the Tartu Women’s shelter. In December 2020, the Estonian Relief Com­ mittee in New York donated over $6,000 USD to support this project and hope further donations will follow. There­ fore, plans are to expand the pilot project to other cities in ­ Estonia. EERO will direct future donations to other shel­ ­ ters in either in Haapsalu, Valga, Võru or Viljandi based on recommendations from the Estonian Women’s League.

EERO has granted a stipend each year since 1992 to an en­

Isamaa MP resistance endangers health of coalition and marriage referendum

13

whereas it is very likely that ­society and minorities will suf­ fer deeply as a result. However, clear attention and media cover­ age will come the way of a par­ ticular political party and the forces that support it. But why should others?

tant thing during a health and economic crisis. He added that he would vote against holding the referendum if it came down to it in the Riigikogu, adding that it is still unclear if the referendum would be legally ­ binding or not.

He also doubts the goal of the vote itself: “We have the Family Law Act and part one, chapter one, paragraph one, states that a marriage is con­ tracted between a man and a woman. No one has questioned that. What we want to know is what this (the referendum – ed.) is exactly and why we need it.”

Anti Poolamets (EKRE), chairman of the Riigikogu’s constitutional committee, re­ minded everyone that the cur­ rent coalition of Center, EKRE and Isamaa went through with the latter’s main electoral pro­ mise agreed to in the coalition agreement.

“But now, when their dear promise has been put into force by coalition partners and they have also stated a similar pro­ ­ mise as EKRE’s – that the cohabitation act and marriage will be discussed further – they drop off. It is misleading your own party, the coalition and your voters,” Poolamets said.

The constitutional committee chairman added that the promise to conduct a referen­ ­ dum on the definition of mar­ riage is clearly fixated in the coalition agreement (page 30 – ed.). “There is a question mark hovering over the coalition’s actions if this contract is not ­ seen through. It will then be discussed if we can continue on like this,” Poolamets noted.

The first reading of the marriage referendum bill will ­ take place in the Riigikogu on December 14.

gineering student at Tallinn Technical University. While the name of the stipend was initially the Manivald Eelnurme Mäles­ tusfond, it was changed to the EERO TalTech Stipend as the original legacy donation is ex­ hausted. The original donation was $10,000 and the value of the stipend is now 6 times more than the initial grant to students.

In April 2020, the EERO Board agreed to grant the EERO TalTech stipend to Kristo Toots. Kristo is 22 years old and from Tallinn. He graduated from the Kristiine Gümnaasium with a gold medal, is studying robotics at TTÜ and currently has a 4.84 weighted ­average. In his spare time he plays guitar, lifts weights and hikes. In his application, Kristo stated that with the Unsinkable Robotics team, which grew out of the TalTech Robotics Club, “I am building a submarine ­ robot to inspect shipping berths and off­ shore wind turbines, as well as check fish farms and make re­ pairs. I plan to build a lifesav­ ing drone with the help of the coast guard, which will provide aid to victims faster. I believe such a tool would help save lives.” EERO hopes that

Kristo’s prototypes are success­ ful and wishes him all the best.

This has been a busy year for the communications team as we developed our website www.

EEROcanada.com and this took endless hours to select pictures, draft wording, translate and technically implement. Many thanks to the hard work of Annika and Sirje Lautens. The website is still being refined, but is scheduled to launch December 1st, 2020. It provides an overview of our past and current projects, past events, how to donate and links to several organizations that we ­ support in Estonia. We hope you visit us and like it. Unfor­ tunately, we were unable to find any pictures of the EEROpakk events and for some reason have not taken any pictures of our Board of Directors, but you may find some interesting ­projects and events – it’s a great way to stay connected both locally and internationally. If ­ you would like to volunteer and get involved, please contact ­eeroesimees@gmail.com.

Many thanks to our sup­ porters! Stay Safe and Enjoy the Holidays.

MARI ANN TAMMARK

ERR, BNS Three members of coalition party Isamaa’s political group in Riigikogu have promised to vote against the planned ­marriage referendum. If there were to be more coalition votes dropping off, both the coalition and referendum would be in jeopardy.

“Isamaalasena ütlen abielu­ referendumile EI” (“As an Isamaa-ite I say to the marriage referendum: ‘No’”). This sen­ tence was added as a badge to the social media profile pictures of three MPs Siim Kiisler, Viktoria Ladõnskaja-Kubits and Üllar Saaremäe of the coalition Isamaa Party on Saturday.

If Saaremäe, Kiisler, Ladõns­ kaja-Kubits and perhaps even Mihhail Lotman, who has also joined the Parempoolsed (Right­wingers) group within Isamaa, were to vote against the referen­ dum in Riigikogu, the coalition would lose four votes, leaving them with 51.

One more dropped vote would mean losing the majority and the referendum question.

Saaremäe said a referendum on the definition of marriage should not be the most impor­

14

EESTI ELU reedel, 4. detsembril 2020 — Friday, December 4, 2020

Aino Järvesoo…

(Algus lk. 1)

Esireas (vasakult) Aldo Kals, Mall Kals, Merike Lumi,Maie Ilumets. Taga: Aare Tamm, Jüri Vaidla, Rein Vanja, Airi Lasman, Hillar Kolk, Priit Rajasaar, Osvald Sasko (seltsi esimees).

Foto: Ilmar Vananurm

Tartu Rahu Põlistamise Seltsi aastakoosolek Hurda mälestusmärgi juures Esmaspäeval, 23. novembril 2020 tulid Tartu Rahu Põlistamise Seltsi liikmed aas­ takoosolekule. Esmakordselt koguneti välitingimustes, et järgida valitsuse koroona­ pandeemia soovitusi. Eesmärk ikka vältida nakatumist või nakkuse levitamist.

Vabaõhuürituse õnnestumine eeldab rahuldavat ilma, aga õnne peab ka olema ja seda oli.

Kena karge hilissügisene ilm tõi kohale paarkümmend liiget ja toetajad, sealhulgas Petserimaalt.

Koosolekukoha valik langes kunagise Aia, nüüdse Vane­ muise tänava parki, meie poolt küünlalaterna ja lippudega kau­ nistatud Jakob Hurda mälestus­ samba juurde. Oli just tema Petserimaa suur sõber ja setode rahvaluule koguja ning nende kolmeköitelise „Setukeste lau­ lud“ koostaja ja Soome Kirjan­ duse Seltsi kaasabil aastatel 1904–1907 trükis avaldaja.

Meie selts on kodanikualga­ tuse korras ellu kutsutud, et kaitsta ja järgida 1920. a sõlmi­ tud Tartu rahulepingut kõigis neis artiklites, mille sisu ulatub kaasaega. Neist üks tähtsamaid on riigipiir, mille sisu kinnitab meie 1992. a vastu võetud põhi­ seaduse § 122 oma vääramatu juriidilise jõuga – Eesti mais­ maapiir on määratud 1920. a 2. veebruari Tartu rahulepinguga ja teiste riikidevaheliste piiri­ lepingutega.... Seda kaitseb omakorda karistusseadustiku § 232, mis hoiatab riigi territo­ riaalse terviklikkuse isegi vägi­ vallata rikkujaid kuni eluaegse vanglakaristusega.

Tartu Rahu Põlistamise Selts jälgib hoolega arenguid seoses uue piirilepinguga. Meie arusaa­ ma järgi tõstsid need riigikogu­ lased, kes hääletasid 2005. ja 2015. a uue piirilepingu ratifit­ seerimise poolt, käe Eesti Vabariigi põhiseaduse vastu. Oli aga ka neid kindlameelseid rah­ vaasemikke, kes 2005.a (Andres Herkel, Tõnis Lukas, HelirValdor Seeder, Peeter Tulviste)

ja 2015. a (Jüri Adams, Andres Ammas, Krista Aru, Igor Gräzin, Monika Haukanõmm, Mart Helme, Martin Helme, Andres Herkel, Jaak Madison, Raivo Põldaru, Henn Põlluaas, Helir-Valdor Seeder, Arno Sild) seda ei teinud.

Olime 22. jaanuaril 2019 üsna lähedal sellele, et eemal­ duda alandavast loovutuslikust piirilepingust sellelt allkirja ta­ gasivõtmisega, aga see ei läinud korda. Küll ühinesid Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni kõrval kõnealuse ot­ suse eelnõuga veel Vaba­ era­ konna liige Jüri Adams, Isamaa fraktsiooni liikmed Raivo Aeg, Aivar Kokk, Tarmo Kruusimäe, Andres Metsoja, Helir-Valdor Seeder ja Priit Sibul, sotsiaal­ demokraat Inara Luigas, samuti fraktsiooni-välised Artur Talvik ja Peeter Ernits.

Täname neid patrioote, kes on aegade jooksul andnud oma allkirja uue piirilepingu vastu.

Tuginedes praeguse Riigikogu esimehe Henn Põlluaasa teema­ kohasele uurimusele „EestiVene piirileping. Ära andmine või äraandmine“ (Tallinn, 2010) teeme neist valiku: Hando Runnel, Arvo Valton, Ülo Matjus, Tullio Ilomets, Tõnis Mägi, Henry Laks, Urmas Sisask, Tõnu Trubetsky, Alar Aigro, Heli Susi, Aleksander Heintalu, Elo Liiv, Mart Niklus, Kalju Mätik, Mati Kiirend, Kalle Eller, Valeri Kalabugin, Leo Tammiksaar, Aleksander Einseln, Enn Tarto, Mait Raun, Kauksi Ülle, Olavi Ruitlane, Piret Bristol, Merle Jääger, Andreas Kalkun, Ilmar Vananurm, Evar Riitsaar, Heli Speek, Heno Sarv, Margit Koppel, Margus Lepa, Raigo Sõlg, Kristel Valk, Toomas Kümmel, Sirje Kiin, Jaan Arder, Jaanus Betlem, Tiina Eier, Aarand Roos, Olaf Tammark, Viido Polikarpus, Olev Träss, Jüri Leesment, Ilmar Trull, Jüri Estam, Rein Einasto, Heiki Valk, Vello Salum, Henn

Põlluaas jt Lisame siia samal eesmärgil 2014. a allkirjad andnud 13 ­aasta ema ja isa nimed: Eduard Jaansen, Aldo Kals, Malle Kobin, Alli Laande, Margit Lail, Inara Luigas, Lembit Peterson, Eevi Ross, Jaan Sild, Rutt Šmigun, Tiina Talvik, Ants Taul ja Mehis Viru ning Eesti Vabariigi presidendile Kersti Kaljulaidile 2016. a saadetud samasisulisele pöördumisele allakirjutanute nimed: Rein ­ Einasto, Paul Hagu, Aldo Kals, Rein Koch, Aleksander Laane, Henn Põlluaas, Anto Raukas, Jüri Vaidla, Arvo Valton, Ilmar Vananurm, Toomas Varrak ja Tiit-Rein Viitso.

Meie seltsi liikmed ammuta­ vad oma tegevuses jõudu lugedes Eesti Vabaduspartei ja Põllumeeste Kogude välja antud faksiimilekoopiat Tartu rahule­ pingu terviktekstist ja Pet­ seri­ maa Suveülikooli trükist „Sa­ jand Tartu rahulepingut 1920– 2020“ (Tallinn, 2020).

Sügav kummardus Tartu Rahu Põlistamise Seltsi poolt meie hulgast lahkunud Pet­ serimaa Jeanne d’Arcile Reet Tobrele ja Petseri Peetri luteriu­ su kiriku kellamehele Mart Kallasele eestluse hoidmisel paljukannatanud Setomaal.

ALDO KALS

LÜ H I DALT K ANADAST

KANADA. Ipsos’e küsitluse kohaselt plaanib kümnest kanadalasest üheksa seoses COVID-19 juhtude tõusuga oma tänavusi jõuluürituste plaane muuta või üldse ära jätta, sama on ka uusaastaplaa­ nide osas. (Lüh. Globalnews) • KANADA. Kuuskede müüjad ootavad tänavu väga suurt ­klientide poolset nõudlust jõulu­ puude järele ning kuusefarmerid eeldavad rekordmüüke – kuna tänavustel jõulupühadel on inimesed tavapärasest palju rohkem kodused. (Lüh. CBC)

kestlikkuse asjatundliku ja sisu­ ka käsitlemisega ajakirjandu­ ses,“ ütles auhindade üleand­ misel rahvastikuminister Riina Solman. Üheks pühendunult eestluse kestmise nimel töötanud ini­ meseks oli ka professor Aino Järvesoo, kelle sünnist möödus tänavu 23. septembril 110 aas­ tat. Järvesoo oli suure missioo­ nitundega eestlane. Tema soov oli, et Eesti rahva arv ei kaha­ neks ning ta panustas selle eesmärgi saavutamiseks suure osa oma ajast ja varast. Tema silmapaistvamad algatused olid „Igale lapsele 1000 krooni“ ning abikäe ulatamine peredele, kes vajasid tol ajal tasulist vilja­ tusravi.

Aino Järvesoo auhinna lau­ reaatide väljaselgitamiseks viidi läbi avalik konkurss, mis kuulu­ tati välja tema sünniaastapäeval, 23. septembril. Pere Sihtkapitali nõukogu valis kandidaatide ­hulgast välja neli auhinna nomi­ nenti ning esitas need rahvasti­ kuministrile. „Olen veendunud, et kõik tänased auhinnad läksid neile kaasteelistele, kes tegid palju rohkem, kui nende ametijuhend ette nägi või näeb – nii nagu Aino Järvesoogi. Nad suutsid, igaüks omal moel, muuta maail­ ma paremaks paigaks, kus meie rahval elada, ja teha seda nii, et teistelgi oleks sellest palju õppust võtta,“ märkis Pere ­ Sihtkapitali nõukogu liige aka­ deemik Tarmo Soomere.

Rahvastikuminister otsustas anda elutöö auhinna koos 10 000 eurose preemiaga pro­ fessor Rein Taageperale.

Viimase kümnekonna aasta jooksul on Rein Taagepera su­ lest ilmunud artiklid väljen­ danud kasvavat muret inglise keele pealetungi ja eesti keele taandumise pärast.

Arvukate politoloogia-alaste ja sotsiaalteaduste meetodite teemaliste publikatsioonide kõr­ val on Rein Taagepera avalda­ nud raamatuid ja artikleid, mis keskenduvad eesti rahva eda­ sikestmisele ja püsimajäämisele ning Eesti iseseisvuse, selle kaotamise ja taastamise loole.

Rein Taagepera naasmine kodu­ maale pärast Eesti vabanemist ning tegevus teadlase, poliitiku, õppejõu, publitsisti ja ühiskond­ liku arvamuse kujundajana on suurepärases kooskõlas Aino Järvesoo ideede, missiooni ja pärandiga. ,,Rein Taagepera pi­ kaajaline panus väärib tunnusta­ mist auhinnaga elutöö kategoo­ rias,“ seisab Tartu Ülikooli Johan Skytte poliitikauuringute instituudi ettepanekus.

Auhinna silmapaistva mee­ diategevuse eest eesti rahva ja eestluse kestmise käsitlemisel koos 5 000 euro suuruse tasuga saab professor Ene-Margit Tiit.

Professor Ene-Margit Tiit on tegutsenud väga energiliselt ­rahvastikustatistika valdkonnas, pühendudes lisaks ka pereuu­ ringutele, majandusliku toime­ tuleku probleemidele ja meie ühiskonna sotsiaalse struktuuri nendele trendidele, mis peaksid panema mõtlema iga vastu­

Nr. 48

tustundlikku kodanikku. Välti­ des õõnsat propagandat, on pro­ fessor Tiit alati väga argumen­ teeritult esitanud oma seisukohti valdkonnas, mis puudutavad meid kõiki, sõltumata sellest, kui kaugel keegi matemaatili­ sest statistikast seisab. „EneMargit Tiit on sotsiaalselt tund­ lik õpetlane, kes tunneb ühtviisi nii argielu kui ka meetodeid selle uurimiseks,“ seisab Eesti Kirjanduse Seltsi auliikme Peeter Oleski ettepanekus.

Eesti kultuuri ja keele hoid­ mise eest välismaal saavad tun­ nustuse Hinge-Mai Raud Pähn ja Jüri Trei. Mõlemale määrati ka preemia suurusega 5000 ­eurot.

Aastate jooksul on HingeMai Raud-Pähn olnud Rootsi Eestlaste Liidu esinduskogu ja juhatuse liige, ajakirja ,,Rah­ vuslik Kontakt“ peatoimetaja, rootsieestlaste arhiivi korralda­ ja, arvukate kunstiajalooartiklite autor, keelekursuste, laste suve­ kodude ja Gröndali Eesti seenioride kodu asutaja, Eesti ­ Akadeemiliste Naiste Ühingu, Eesti Naisüliõpilaste Seltsi ja eesti rahvakunsti huviringi ,,Triinu“ liige Rootsis. ,,Oma võõrsil elatud pika elu jooksul on Mai Raud-Pähn hoidnud Eestit alati oma hinges, tutvustanud eesti kultuuri, aja­ lugu, keelt ja kombeid ning andnud edasi oma mälestusi Eestist,“ seisab Eesti Rahva Muuseumi Sõprade Seltsi ette­ panekus.

Jüri Trei eestvedamisel hak­ kas 1999. aastal taas ilmuma pi­ kalt varjusurmas olnud Peter­buri eestlaste häälekandja „Peter­ buri Teataja“. Veel on Jüri Trei võtnud südameasjaks võõrsile ­ maetud eestlaste mälestuse jääd­vustamise ja nende matmis­ paikade korrastamise ning kaardistamise. Seda teeb ta koostöös Eesti Muinsuskaitse Seltsi ja mitmete kodu- ning väliseesti seltside, koguduste ja koolidega. Jüri Trei oli ka Peterburi Jaani kiriku taasta­ mise idee algataja ja üks ellu­ viijaist. Peale ida-diasporaa ­tegevuste on Trei koostöös mit­ mete ministeeriumide, ametkon­ dade ja väliseesti esindajatega aidanud ette valmistada Rah­ vuskaaslaste programmi, mis sai alguse 2004. aastal. „Jüri Trei on pikkade aastate jooksul tutvustanud eesti kul­ tuuri ja ajalugu mujal maailmas ning hoidnud seda paljude vä­ liseestlaste südames,“ seisab Peterburi Eesti Kultuuriseltsi ettepanekus. „Kõik tänavused nominendid on andnud hindamatu panuse eestluse kestmisesse ja aren­ gusse. Usun, et Aino Järvesoo auhind innustab tegelikult meid kõiki. Loodan, et ühtehoidmine kasvab ning igaüks püüab teha veelgi enam selle heaks, et meie riik ja rahvas kestaks ja are­ neks.“ sõnas Pere Sihtkapitali nõukogu esinaine Katrin Kiisk auhindade üleandmise tsere­ moonial. (SiMPT) Loe Eesti Elu internetis —

www.eestielu.ca

Nr. 48

EESTI ELU reedel, 4. detsembril 2020 — Friday, December 4, 2020

märkmik

Riina Kindlam

15

JÕULUTERVITUSED 2020 Eesti Elu paber- ja võrgulehe kaudu Eestlaste Kesknõukogu Kanadas (EKN) korraldusel.

Saatke oma jõulutervitused Eesti Elu paber- ja võrgulehe kaudu! „Soovime sugulastele, sõpradele, tuttvatele ja kõikidele rahvus­ kaaslas­tele üle maailma rõõmsaid jõulu­pühi ning soovide ja lootuste täitumist 2021. aastal!“ Jõulutervituste/annetuste alammäär: üksikisik – $15, perekond – $20.

Oma nimed saab isiklikult kirja panna epost: toomastammark@gmail. com või Eesti Elu kontoris, tel 416-733-4550, epost: eetalitus@eestielu. ca Tšekid saata: EKN, Kairi Hemingway, 304 Soudan Ave, Toronto, ON M4S 1W5; etransfer: kairihemingway@gmail.com Nimede kirjapanemise viimane tähtpäev: 14. detsember 2020

Eesti loodab aasta alguses koroona vastu vaktsineerida ligi 100 000 inimest

Õ- ja Ö-häälduse piiritähise avamine 30. novembril Kuivastu maanteel Reina küla lähistel Saaremaal. Fotol kõneleb piiritähise eestkõneleja Tartu Ülikooli Eesti geograafia dotsent Taavi Pae. Teda ümbritsevad Orissaare kultuurimaja Viirelinnu lapsed, kes ühislaulude ajal tantsisid tähe ümber tiire. Foto: Leida Lepik

Saaremaa sai kauaoodatud Õ-Ö piiritähise Viimase novembrikuu hommi­ ku õrnas lumesajus avati Väi­ kese väina tammi Saaremaa poolsesse otsa Õ-hääliku pii­ ritähis. Või Ö-hääliku? Tegeli­ kult mõlema, olenevalt kust poolt piiri sa kiikad.

Piiri tähistamisest hakkas avalikult esimest korda rääkima Reina külast pärit ajakirjandus­ professor Juhan Peegel (19192007). Kuivastu maantee äärde Reina küla tähistava sildi alla saigi poolteist aastat tagasi Roheliste rattaretke käigus pai­ galdatud Õ-Ö hääliku piiri tähistav pruunipõhjaline turis­ miobjekti märk, millega tähis­ tatakse ka vanu kihelkonnapiire.

Maanteeamet käskis need aga tookord eemaldada, mis oli pal­ jude jaoks suur pettumus, kuid andis samas energiat ja jonna­ kust eesmärgist mitte loobuda.

Lõpuks leiti alternatiivne lahen­ dus ning Saaremaa sai ühe omapärase, uhkust tekitava, kiiksuga asja juurde; võiks öel­ da, et oma märgi – piraka Õ/Ö.

Valget värvi, metallist, viie meetri kõrgune ja nelja meetri laiune, kaks tähte ühes kujutava monumendi autor on vallaar­ hitekt Mark Grimitliht. Möödu­ vate autotulede valgusvihus sä­ rab piiritähis ka öösel. (Ösel on Saaremaa nimetus nii saksa kui rootsi keeles.)

Kust jookseb õ ja ö piir ehk kust alates muutub saarlaste jaoks Õ-häälik Ö-häälikuks ­ selgitas välja Theodor Kaljo ­ oma 1928. aastal kaitstud ­ma­gistritööga.

On kommenteeritud, et monument näeb välja nagu ­ hiiglase, nt suure Tõllu kaasa Pireti kaunis sõrmus ja et Tartu Ülikooli Eesti geograafia dot­ sent Taavi Pae, kes on olnud peamine piiritähise väljavõidel­ nu, on seega „Sõrmuse isand“.

(J. R. R. Tolkieni kuulus fantaa­ siaromaanide triloogia „Lord of the Rings“ on eesti keeles „Sõrmuste isand“.) „Me ikkagi peaks seda välja mängima sellise tõelise saarlase identiteedi tunnusena. See on ju meie murdekeele rikkus, need sõnad ja intonatsioon. Ja see oleks ka kõigile Eesti murde­ keeltele väike meenutusmärk siin,“ rääkis Taavi Pae ERRi uudistele. Ta lisas, et sellest võiks saada maailma esimene rahvustäht. Aga kas ta pidas ­silmas Õ-d või Ö-d?...

Facebooki leheküljel ,,Visit Saaremaa“ võib näha kogu 18 minutilist Õ/Ö-piiritähise ava­ mise videot ning on palju muudki huvitavat.

RIINA KINDLAM

Eesti loodab uue aasta esimes­ tel kuudel vaktsineerida ko­ ­ roonaviiruse vastu ligi 100 000 inimest, loodetud immuunsuse saamiseks kulub kuu. Esma­ järjekorras vaktsineeritakse meditsiinitöötajad ja riski­ gruppi kuuluvad inime­sed.

Nii Pfizer kui ka Moderna on

teatanud, et nende vaktsiinide tõhusus on üle 90 protsendi.

Suuremad kogused vaktsiini peaksid jõudma Eestisse keva­ del-suvel, kui müügiloa saavad teised vaktsiinitootjad, näiteks AstraZeneca, kellelt on tellitud vaktsiine poolte Eesti elanike jaoks. (ERR/EE)

Eestis tähistati 1. septembril ülemaailmset AIDS-i vastu võitlemise päeva

küll ravimit, kuid võimalik on pidurdada selle kulgu.

Maailma tervishoiuorganisat­ sioon WHO kuulutas AIDS-i vastu võitlemise päeva esma­ kordselt välja juba 1988. aastal. Omandatud immuun­ ­ puudulikkuse sündroomi (AIDS) tekitajaks on retrovii­ rus (HIV). Eesti on kahjuks juba aastaid olnud selle vii­ ruse kiire leviku poolest ­maailmas esimeste seas. Kok­ ku on seda Eestis diagnoo­ situd enam kui kümnel tuhandel inimesel.

Meditsiin on teinud suuri edusamme. On tore, et HIVnakkust ei peeta praegu enam surmavaks, vaid sellest on saanud krooniline haigus. Viiru­ sevastast ravi õigeaegselt alusta­ des ja kõiki arsti ettekirjutusi järgides võivad HIV-positiivsed inimesed elada pika ja täisväär­ tusliku elu. AIDSi vastu pole

Ka praegu on väga tähtis Eesti ühiskonnas kaasa aidata, et HIV viiruse kandjaid ei hä­ bimärgistataks ega põlataks.

Hetkel elab terve maailm COVID-i kartuses. 2020. aasta pandeemia aitab kindlasti pa­ remini mõista ka HIV-posi­ tiivseid ja nende kannatusi.

Eesti AIDS-i ja HIV-i organi­ satsioonid kutsusid eestlasi 1. detsembril näitama oma soli­ daarsust ja poolehoidu: läitma mälestusküünal oma kodus või aias, meenutama sugulasi, sõpru ja tuttavaid, kes on AIDSi või COVID-19 tõttu surnud ja pal­ vetama nende eest.

Tallinnas Superministeeriumi hoone ees (Suur-Ameerika 1) ja USA saatkonna juures läideti AIDSi surnud inimeste mäles­ tuseks punase solidaarsuslindi kujuliselt paigutatud küünlad.

Samasugused üritused toimusid ka Narvas ja Jõhvis – Ida-Viru­ maal, kus on, nagu Tallinnaski, eriti kõrge haigestunute prot­ sent. (LK)

LÜ H I DALT K ANADAST

Esimesed möödujad, kes Saaremaa Õ-Ö häälikute piiritähist uudistama tulid oli perekond ÕUN! Fotograaf kahjuks ei kuulnud, kust poolt piiri nad pärinesid ehk kuidas oma nime hääldavad. Nemadki said osa Õ-ja Ö-ga tähistatud koogi tükkidest.

Foto: Leida Lepik

TORONTO. Scotiabank Arena’s asuv Maple Leaf Sports and Entertainment (MLSE) avab taas oma suure köögi, kus hakatakse ette valmistama toi­ tusid, mida saab hoiustada ja külmutada ning mis hiljem jao­ tatakse ühiskondlikele agentuu­ ridele ja esiliinil töötajatele.

MLSE ja partnerite (Second Harvest jt.) programm Bringing Toronto Back to its Feet tegutses ka kevadel pandeemia esimese laine ajal, annetades enam kui 500.000 rooga. (Lüh. Globalnews)

Foto: Lea Kreinin

16

EESTI ELU reedel, 4. detsembril 2020 — Friday, December 4, 2020

Tallinn on 2020. aasta maailma intelligentseim kogukond Tallinn valiti intelligentsete kogukondade foorumi poolt 2020. aasta maailma intelli­ gentseimaks kogukonnaks.

Märkimisväärne on, et Tallinn oli ainus Euroopa linn Austraalia, Ühendriikide ja Kanada kogukondade seas, mis jõudis mitmesaja kandi­ daadi seast seitsme kogu­ konna hulka, mille seast valik tehti.

Tallinna linnavolikogu esi­ mees Tiit Terik ütles oma tä­ nukõnes, et Tallinnale tõid tiitli aastatepikkune pidev töö ja areng selles valdkonnas.

Intelligentsete Kogukondade Foorum (Intelligent Community Forum) on New Yorgis resi­ deeriv mittetulunduslik organi­ satsioon, mis korraldab 1999. aastast konkursse maailma in­ telligentseimate kogukondade väljaselgitamiseks. 2007. aastal võitis Tallinna linn esmakord­ selt maailma teiste kogu­ kondadega võisteldes IT ja

kommunikatsiooni tehnoloogia valdkonna arengu arvestuses olulise tunnustuse, kui ICF ­tunnustas Tallinna linna rohkem kui 300 kandidaadi hulgast maailma seitsme kõige intelli­ gentsema kogukonna hulka kuuluvaks. Tänaseks on Tallinn seitsme i­ntelligentseima hulka tulnud kokku kuuel korral (2007, 2008, 2009, 2010, 2013, 2020).

Tallinna puhul toodi sel aas­ tal esile haridusfestivali iduE­ DU korraldamist, info- ja ­kommunikatsioonitehnoloogia innovatsioonilaborite rajamist haridusasutuste juurde, idufir­ made inkubaatoreid ning Üle­ miste City ärilinnakut. Samuti hinnati kõrgelt Prototroni võist­ luse korraldamist ning üleüldist pidevale kasvule orienteeritust.

The Intelligent Community Forum (ICF) on ülemaailmne liikumine, kuhu kuulub 185 ­linna ja regiooni. (kylauudis.ee)

Tallinna lauluväljakul avati jõulupark Tallinna lauluväljakul avati esimesel advendil valguslahen­ dustega jõulupark, mis koon­ dab endas valgustatud Mere alleed ja RMK püstitatud jõu­ lumetsa.

Jõulumetsa teabetahvlitel tut­ vustatakse tarkuseteri metsast ja metsa väärtustest ning vastata saab teemakohastele küsimus­ tele. Jõulumetsa võlumaad il­ mestab neoontulede valgusdi­ sain, kuhu igaüks saab ultravio­ letse tehnika abil kirjutada oma jõulusoove.

Detsembrikuu algusest paku­ vad Eesti Kunstikoolide Liidu eestvedamisel külastajatele sil­ mailu ja uudistamist kunsti­ koolide õpilaste meisterdatud alternatiivsed kuused. Lapsed on kuuskede valmistamiseks ­kasutanud nii vanu mandariini­ kaste, helkurite tootmisjääke kui ka seisma jäänud keraamikat.

Jõulupark on avatud kuni 10. jaanuarini. (ERR/EE)

NOORTE NURK

Mudilastele pidžaamapidu Katriniga ja Kariina otsimismäng Täienduskoolis Arvutiekraanil on voodi pat­ jade ja mitme karuga.

Ekraanile ilmub lepatrii­ nukostüümis õpetaja Katrin Sõmermaa. Ei, see ei olegi kostüüm, vaid pidžaama, sest täna õhtul pidžaamapidu lasteaia lastele. Näe, Helenal on pall ööpluusil! ,,See on hoopis õhupall,“ parandab Helena rõõmsalt.

Katrin palub lastel püsti tõusta, et igaüks näitaks oma magamisriietust. Tänaseks män­ guks on ,,Otsi ja leia“. Katrin palub lastel otsida toast padi ja hambahari. Mudilased jook­ sevad minema ja peagi on nad tagasi oma leitud asjadega. Nii

saavad mudilased õhinaga näi­ data oma asju ja nimetada asja värvi. Markusel on valge, Oskaril punane padi, Olivial aga sinine. Katrin loendab numbreid kümneni, otsimisaeg täis ja hambahari on ka leitud.

Katrin laulab mudilastega: ,,Lahti ja kinni, käsi on mul kaks, tee üks väike plaks“.

Unejutuks on valinud Katrin loo raamatust ,,Laura ei taha magama minna“.

Ka unelaul on Katrinil olemas – ,,Karumõmmi une­ laul“ (Eino Tamberg / Heljo Mänd). ,,Mõmm, mõmm, nutab karujõmm. Olen hirmus unine.

Minu memm läks maasikale, minu taat läks vaarikale….“ Ma isiklikult mäletan seda laulu hästi, sest olin ise alla 10 a, kui esmakordselt lauldi nii seda laulu kui ka teisi lemmi­ kuks saanud lastelaule uudses Eesti lastesaates ,,Entel-tentel“.

Armastatud lastelaulude tele­ saade, mis tänavu tähistab 50 a., kui need laulud esmakordselt jõudsid kuulajateni. Saadet juh­ tis tuntud Eesti estraaditäht Kalmer Tennosaar ja režissöö­ riks oli Tiiu Vahi. Saates osales mitmeid hiljem tuntuks saanud

Nr. 48

muusikuid, näiteks Klarika ja Kirsti Kuusk, Kadri Hunt, Aet Ratassepp.

Samal ajal olid lasteaia noorimad kogunenud oma vir­ tuaalsesse eesti koolitundi õpetaja Kariina Järvega. Nad on alles 3- ja 4-aastased poisidtüdrukud, kes oskavad kenasti ütelda lause: minu lemmikvärv on... Kalev vastas, et lemmik­ värv on roheline, Aleks – sinine, Taylor – roheline.

Kariina tegi mudilastega otsi­ mismängu. Tuli leida toast asju, mis on kollased, sinised ja punased. Aleks leidis kollase auto, Aili ja Eliisa näitasid kollast raamatut. Lõpuks said ­ mudilased kaasa laulda laste videoga ,,Kui sul tuju hea“. See laul on tuntud ameerika laste­ laul rahvaviisil liigutustega ­vastavalt laulusõnadele.

Sõnad: Kui sul tuju hea, siis käsi kokku löö!/ Kui sul tuju hea, siis käsi kokku löö!/ Kui sul tuju hea, siis püüa seda teistelegi näidata./ Kui tuju hea, siis käsi kokku löö!/ 2) Kui sul tuju hea, siis sõr­ menipsu tee!/ 3) Kui sul tuju hea, siis põlve­ patsu tee!/ 4) Kui sul tuju hea, siis puu­ sanõksu tee!/ 5) Kui sul tuju hea, siis trampi­ da võid nii!/ 6) Kui sul tuju hea, siis naera ah-ah-haa!/ 7) Kui sul tuju hea, siis hüüa ,,Küll on hea!“/ 7) Kui sul tuju hea, siis kõike seda tee!

Mudilased lahkusidki hea tujuga eesti koolitunnist oma ­ tuppa, et hakata end magama seadma.

Virtuaaltundi külastas EDA OJA

Lugu sellest, kuidas kadakasaksa lambakoer leidis meeltesegaduses lille paigas, mis vahetas maakonda. (Õis on parema käpa kõrval.)

Fotod: Tuuli Mõistlik

Kessu leidis „totu“ anemooni Hingedekuu viimasel nädalal mereäärset hommikuringi tehes leidis koer Kessu pere maakodu lähedal Pivarootsis vapra õiekese, millele taime­ teadja pereema Tuuli pani nimeks „totu anemoon“.

Täpsemalt on see metsülane (snowdrop anemone, Anemone sylvestris), kes arvab, et käes on juba mai.

Pivarootsi küla pole sugugi totu, ta on alati teadnud, et asub Hanila vallas Läänemaal. Pärast 2017. a. haldusreformi asub küla aga järsku Lääneranna vallas Pärnumaal! Kui valuline ­ või mitte on läänlase pärnakaks saamine, näitab aeg. Küla nime esiosa „piva“ tähendab liivi keeles „püha“. Külal on olnud ­ palju nimesid ning seal elas ­kirjanik Karl Ristikivi.

Kuigi Kessu sarnaneb väga saksa lambakoeraga (German shepherd), on ta loomade varju­ paigast pärit ning tema sugupuu teadmata. Perenaise sõnutsi ­naljatavad nad, et ta on „kada­ kasaksa“ lambakoer ning poose­ tav õieke leitigi kadaka varjust – kõik klapib! (Kadaka­ saks­ lasteks nimetati 19.–20. sajandi enamasti sünnilt eesti päritolu talupoegi või linnaelanikke, kes üritasid käituda ning rääkida kõrgemaid seisusi jäljendades ehk siis saksa keeles.)

Nimi Kessu tuletas siinkirju­ tajale esialgu meelde Kesselai­ du (ka Kessulaid ja Kessu), mis on laid ehk väike saar Muhu ja mandri vahel, ülalnimetatud rannikulõigust mitte üldse kau­ gel. (Kessu leid ja -laid!) Kuid selgus, et koeraproua on pigem saanud nime 1980ndate aastate laste telelavastuse „Kessu ja Tripp“ järgi, mis omakorda Robert Vaidlo lasteraamatu „Kessu“ ainetel loodud (1978 ja hilisemad jätkulood). „Kessu on tavaline pikemat kasvu lühike tüdrukutirts, kes kunagi midagi meeles ei pea, aga kõike väga hästi mäletab,“ kõlab tegelasku­ ju kirjeldus. Kerstit ja Kerstinit nimetatakse tihti hellitavalt hüüdnimega Kessu, väga või­ malikult omade seas ka meie presidenti.

Läinud pühapäeval, esimese advendi õhtul, üllatas kõigepealt täiskuu ja siis selle teistmoodi peegeldus mustade lompide pin­ dadel – esimene jää! Järgneval paaril päevil on temperatuur ööpäevaringselt allpool nulli, „välja arvatud saartel ja ranni­ kul“ – nagu raadio ilmateatest juba tuttav erand. Pivarootsis, totu anemooni mail, lubatakse öösiti siiski pisut külma. Ja kui ta veel külmunud pole, siis õit­ seb ta õnnelikult tänase päevani.

RIINA KINDLAM, Tallinn

Uuringust selgus, et 25 valitsust kasutavad nuhkimisvara Sel nädalal avaldatud uurin­ gust selgub, et 25 riigis kasu­ tatakse nuhkimisvara, mille abil saab vaid telefoninumbri alusel kindlaks teha telefoni asukoha igal pool maailmas kõigest mõne sekundi jooksul.

Toronto ülikooli organisat­ sioon Citizen Lab, mis on pikalt uurinud nuhkimisvara kasuta­ mist, väidab, et riikide kasuta­ tava nuhkimistehnoloogia on välja töötanud Iisraeli ettevõte Circles, vahendas Forbes.

Circles on iPhone’i ja And­ roidi nuhkvara arendaja NSO Groupi sõsarfirma. Facebook on NSO Groupi kaevanud kohtusse 1400 WhatsAppi kasutaja kon­ tode ründamise eest. Firmat on kritiseeritud ka selle eest, et ta

müüb tarkvara riikidele, kes kasutavad seda aktivistide, aja­ ­ kirjanike ja teiste kodanike järele nuhkimiseks.

Citizen Labi andmetel tuvas­ tati Circles’i nuhkvara kasuta­ mist nii demokraatlikes lääne­ riikides kui ka maades, mis paistavad silma inimõiguste rik­ kumisega. Citizen Labi koos­ tatud nimekirjas, mida pole Circles ei kinnitanud ega ümber lükanud, on: Austraalia, Belgia, Botswana, Tšiili, Taani, Ecua­ dor, El Salvador, Eesti, Ekva­to­ riaal-Guinea, Guatemala, Hon­ duras, Indoneesia, Iisrael, Keenia, Malaisia, Mehhiko, Maroko, Nigeeria, Peruu, Ser­ bia, Tai, Araabia Ühendemi­ raadid, Vietnam, Zambia ja Zimbabwe. (ERR/EE)

Nr. 48

EESTI ELU reedel, 4. detsembril 2020 — Friday, December 4, 2020

Lugeja kirjutab Eesti Elus nr.35, 2020 olev artikkel, Mõtteid kannatus­ probleemist (Raul Pettai), vajab mõttevahetust, kuna see on meie igapäevane nähe.

Millest need lehes nimetatud kannatused olenevad? Vastuseks on, inimeste kurjusest. Prob­ leem lahendatud. Aga lehes nimetatud laiem probleem hõl­ mab kiriku vaimulikke, Piibli lugemist ja kristlikku usku Jumalasse. Selleks küsimus: kui Jumal on hea ja kõigevägevam, miks on siis kannatusel lubatud eksisteerida? Miks Jumal piirab oma enda võimet, andes meile täieliku vabaduse, mis saab ka olla hävitav ja kannatusi teki­ tav? Kui ta seda tegi, olles Jumal, siis nägi ta ka ette, et see vabadus toob esile kurjuse ja kannatuse. Veel enamat, et inimest kurjusest lunastada, maksab see Temale enesele kui ka kogu loodusele kannatust ja surma.

Jumalal oleks ju lihtne olnud meile luua meel, kus poleks ol­ nud valiku ega tahte vabadust, sellega vältides oma enese ja meie kannatuse. MIKS? Ainuke vastus on ennastsalgav armas­ tus, mis on vabatahtlik. Sellega ka kurjus on vabatahtlik väljen­ dus. Meil on meele võime olla sõnakuulelik käsuseadusele.

Näiteks me saame peatada oma auto punase tule all. Me tunneme omal nahal, mis on hea ja kuri. Mis mulle on paha, see on samuti mu ligimesele.

Koos vabadusega Jumal andis inimesele ka vabatahtliku pii­ rangu mitte astuda kurjuse pin­ nale. Näiteks keelu süüa hea ja kurja tundmise puu vilja.

Hiljem Jumala tahe ilmnes Tema sõrmega kirjutatud 10-nes käsus kahele kivist tahvlile. Me nimetame seda moraali käsku­ deks Piiblis, olles me eetika ja moraali käsiraamatuks ristiusus.

Armastus ei tee ligimesele kurja, siis on ta käsu täitmine.

Kui meil poleks meelevabadust, oleksime piiratud võimega nagu ahvid, kes ei oska lugeda ega arene, olles seljariieteta ja elaks puu otsas. Meile antud võime mõtelda ja ette kujutada ning seda täide viia on rikkus, mis edasi areneks, ei tea kuhu, kui meil oleks igavene elu. See omadus kaalub üles selle meie ajutise elu praegu, mis on võr­ reldes igavikuga vaid silma­ pilkline. Kurjus on AJUTINE, võrreldes IGAVIKU headusega.

Armastus peab valitsema meid, nagu ta valitseb Jumalat.

Selleks, et vabatahtlikult armas­ tada Jumalat, me peame Teda õppima tundma. Ja selleks me peame viibima nii kaua Kolgata risti all, kuni see armastus nakatab ka meid. Me peame ­ vaimulikult uueks inimeseks sündima usu ehk usalduse kau­ du. Kui me kannatame praegu Temaga, siis me ka valitseme koos Temaga.

Lugupidamisega ÜKS VABAMÕTLEJA

Pärnus Alevi kalmistul mälestati Vabadussõjas langenuid Eesti sõjahaudade hoolde liidu andmetel on Pärnu Alevi kalmistu garnisoni rahula mulda sängitatud 75 Vaba­ dussõjas langenut, kelle mä­ lestuseks süütasid nende kalmudel 28. novembri hom­ mikul küünla Pärnumaa kait­ seliitlased, naiskodukaitsjad, noorkotkad ja kodutütred.

Pärnu linnapea Romek Kosenkranius asetas linnavoli­ kogu ja linnavalitsuse ühise pär­ ja Vabadussõjas langenute mälestussamba jalamile. Pärja asetamise juures meenutas ta 102 aastat tagasi alanud olulist lahingut. 1918. aasta 28. no­ vembril võttis 4. polk ühes mõnesaja Virumaa ja Narva kaitseliitlasega vastu punaväe ülekaaluka rünnaku Narvale, kuid pidi ebavõrdsete jõudude vahekorra tõttu taganema.

„Meie ajaloo jooksul ei ole ol­ nud nii tähtsat sõda, mis siis al­ gas – Eesti Vabadussõda. On küllaltki omapärane, et me mee­ nutame sõja algust, sest just 11. novembril 1918 lõppes I Maailma­sõda. Aga me ei mee­ nuta niivõrd sõja algust, kui mälestame neid tublisid mehi ja naisi, kes läksid 102 aastat ta­ gasi üle lumiste põldude vastu Puna­ armee ülekaalukatele jõu­ dudele, olles valmis ohverdama oma elu oma armsa isamaa nimel,” ütles ta.

Eesti kaotas Vabadussõjas langenutena või muudel põhjus­ tel hukkunutena ligemale 5000 inimest.

Vabadussõda lõppes 31. detsembril 1919. a sõlmitud ja 3. jaanuaril 1920. al jõustunud Eesti Vabariigi ning Nõukogude Venemaa vahelise vaherahuga.

Ametlikult loeti sõda lõppenuks 2. veebruaril 1920. a sõlmitud Tartu rahuga.

LAHKUS MEIE ARMAS ISA JA VANAISA

Kaljo Reidak *28. septembril 1924 Toris, Pärnumaal †30. novembril 2020 Torontos Mälestavad vaikses leinas AASA ja ANTONIO HELGI ja TOOMAS lapselapsed ALBERT ja NHAN Vietnamis ALEXANDER ja NEMO (TSITSI) CHRISTOPHER ja KATIE ROBERT MARIELLE

Lendur, purjetaja, insener, informaatik – Ants Puust Veidi üle kuu aja tagasi lah­ kus meie seast elav hing, tegev mitmel alal. Kodumaale truu, oli Ants Puust ka aktiivne Kanada eestlaskonna elus.

Ants jagas vanemate ja oma­ vanuste eestlastega olulist ise­ loomustust. Ka tema pidi oma sünnimaalt pagema aasta 1944 sügisel. Noorel poisil oli see raskem kui mitmel. Ta pidi 8-aastasena kodumaale maha jätma oma isa, kes viibis rindel.

Oli ju sõda.

Nii et koos oma emaga ta põgenes Rootsi. See toimus Pärnust, kus ta oli ka sündinud.

Vähemalt viis päeva tormisel merel kestis laevasõit. See polnud suur laev; oli kalapaat, ­ kuhu siiski mahtus umbes 80 inimest. Rootsis sai Antsu ema töökoha Göteborgi linna, kus Ants käis kõigepealt algkoolis.

Kui ta emaga jõudis Kana­ dasse aastal 1951, oli tema juba 14-aastane. Kuna elu oli nõud­ lik, läks Ants pooleteiseks ­aastaks tööle, teeseldes, et ta on 16-aastane. Pärast keskkooli ­lõpetamist Torontos (Central Technical), kus ta õppis ka len­ numehaanikat, asus ta Toronto ülikoolis lennuinseneri alale.

Eesti ühiskonna raames ühines ta aastal 1956 korporat­ sioon Sakalaga. Ta lõpetas Toronto ülikooli cum laude 1961. a. bakalaureusekraadiga (Engineering Physics), olles muutnud oma ala elektroonika peale. Aastal 1967 saavutas ta seal informaatikas (Computer Science) magistrikraadi. Tema väitekiri kandis nime ,,Auto­ matic Fault Diagnosis of One Computer by Another“.

Ants töötas mitme firma juu­ res – Montrealis (Canadair Co.), Stockholmis (L.M.­Erics­­son), Torontos (Litton Systems ja

üksiknumbrid on müügil Torontos: • Toronto Eesti Maja kontoris (958 Broadview Ave)

Foto: K. Kiilaspea

17

• Leaside Pharmacy’s (Suomi Koti juures) 795 Eglinton Ave. E.

,,Verbum Habet Sakala, 1979“.

Lahkus meile armas

Kaljo Reidak Avaldame südamlikku kaastunnet AASALE ja HELGILE perekondadega isa, vanaisa ja äia lahkumise puhul LINDA, KAIA, TIINA perekondadega

Ruscom Logics Ltd.). Hiljem oli temal oma firma. Ta tundis end arvutite vallas pioneerina, kuna varasematel aastatel oli see ala pigem ebatavaline; inimesed tollal ei teadnudki, mis arvuti oli. Kuid alad, mille­ ga ta tegeles, olid ka aeronauti­ cal engineering ja loomulikult elektroonika, võiks täpsustada, et tema peamine tegevus hõl­ mas tööstuse automatiseerimist (industrial automation) peainse­ nerina mitmes suuremas või väiksemas firmas. Ta tegeles selle alaga isegi veel sellel ­aastal oktoobris.

Olles tegelenud oma õpingu­ tes lennumehaanikaga ja len­ nuinseneri alaga, otsustas Ants varem Kanada reserv-lennuväes õppida lendama. Lennukid huvitasid Antsu lapsest saadik. ­ Väikese poisina ta hakkas ehita­ ma mudel-lennukeid ja kujutas ette, kuidas olla lendur. Ta oli seda ala nii põhjalikuilt uurinud ja ette kujutanud, et kui ta len­ nukisse lõpuks jõudis, ta teadis täpselt, mida teha. Instruktor ­arvas, et ta oli kogenud lendur.

Seda, olles reservis palga peal, mis võimaldas tal ülikooli ­kulu­sid katta, ta tegi ühel suvel, kusjuures ta sai oma lennuväe­ ohvitserina lenduripaberid kätte.

Ta ema suri Kanadas ega saanudki oma abikaasat pärast sõda näha. Ants tegi oma esi­ mese sõidu Eestisse aastal 1968 ja sai kokku oma isaga, mis oli emotsionaalselt liigutav mõle­ male pärast 24 aastat üksteisest eemal olekut. Rõõmustav oli kohata Eestis vahepeal sündinud pool-õde.

Ants mäletas, et ta oli leid­ nud endale hakkaja ja ilusa ­eesti neiu, Lilian Soometi, pärit Montrealist, Kotkajärvel Metsa­ üli­ koolis. Elu Torontos kinkis abielupaarile kaks toredat poe­ ga: Tarvo ja Randar. Nüüd on perekonnal kuus järeltulijat, kellest vanemad väljendasid oma musikaalsust klahvpillil, seejuures ka omaloomingu ku­ jul, Antsu ärasaatmisel York kalmistu avaras kabelis. Palvuse pidas praost Mart Salumäe ja

kohal olid Antsu kaasvennad korporatsioonist Sakala, seejuu­ res ka lipuvalves. Järele­hüüded pidasid mõlemad Antsu pojad ja Sakala auvilistlane. Korporat­ sioo­nis oli ta aktiivne, olles toi­ minud nii esimehe kui ka ­abi­esimehena. Ta hoidis kon­ takti ka sakalanustega Eestis.

Kuidas mälestada Antsu?

Nautisime tema laia huumori­ meelt, kõlavat häält ja kiiret taibukust. Oli tore teda Lilia­ ­ niga näha tantsupõrandal.

Kodu­ maine sõber ütles tema kohta: ,,Ants oli ainulaadne Eesti mees, kes lummas oma kaaslasi nii laialdaste teadmiste kui ­avala suhtumisega ümbritse­ vasse.“ Abikaasa kutsus teda viikingiks, kuna tema lemmik­ hobi oli purjetamine. Kujutame teda siis sellisena, laueldes üle vee igaviku suunas.

KORPORATSIOON SAKALA

Kagu-Eestis avastati ebaseaduslikult töötavad välismaalased Eelmiasel nädalal kontrollisid Lõuna prefektuuri ametnikud erinevaid Võru- ja Valgamaa ettevõtteid ja avastasid 50 ebaseaduslikku töölist Kolmes erinevas ettevõttes polnud kokku poolesaja välis­ maalase lühiajaline töötamine nõuetekohaselt politsei- ja pii­ rivalveametis registreeritud.

Lisaks tehti kindlaks, et kont­ rollitutest neli välismaalast viibis riigis ebaseaduslikult.

Seaduste vastu eksinud välis­ maalastele ja registreeringuta töötamist võimaldanud tööand­ jale määrati rahatrahvid. Riigis ebaseaduslikult viibinud isiku­ tele tehti ettekirjutus riigist lahkumiseks ning kehtestati ­ pooleks aastaks riiki sissesõidu­ keeld.

Piirivalveametniku sõnul te­ hakse sarnaseid kontrolle erine­ vatesse välismaalasi tööle vär­ vanud ettevõtetesse üle Eesti.

(PM/EE)

18

EESTI ELU reedel, 4. detsembril 2020 — Friday, December 4, 2020

Nr. 48

Lahkus meie hea sõber LEINAME KAUA AEGA ARMASTATUD ABIKAASAT, KALLIST ISA JA VANAISA

dr. Raimund

Leo Soo

Pahapill’i

Mälestavad leinas NELLY HUBEL KOIDU KONZE

sündinud 3. augustil 1930 Saaremaal surnud 20. novembril 2020 Torontos Mälestame rõõmumeelset endist elanikku Bloor West Village linnaosas. Puhka rahus

Leo Soo

Sügavas kurbuses IVI ERIKA PETER perekonnaga

18. november 2020 – 25. november 2020 HELLE ja TÕNU TÕSINE perega

Ärasaatmine privaatselt.

Puhka rahus!

Lahkus kauaaegne Suomi Koti elanik, alati heatujuline ja sõbralik

Leonhard Soo

Lahkus meie armas

vil! Raimund Pahapill, Dr. Med.

Mälestavad TAMARA NORHEIM-LEHELA VILME PEDE LINDA BRENCIS SELDA RANDLA KALJU ja KIRSTI VOISMAA

c. 1952–53 Leinavad sügavas kurbuses KORPORATSIOON FRATERNITAS ESTICA EESTI KORPORATSIOONIDE LIIT

Lahkus meie armastatud ja lugupeetud kauaaegne perekonnasõber

Leo Soo

Lahkus igavikku minu akadeemiline isa Korp! Fraternitas Esticas

vil! Raimund SPORT

Pahapill

TIIA ja JÜRI WALLNER perega NORA WALLNER perega

Avaldan südamlikku kaastunnet IIVILE, ERIKALE ja PETERILE perega

Eesti talisportlased olid Soomes edukad Eelmisel nädalavahetusel tuli Kristjan Ilves kahevõistluse (suusahüpped+murdmaa-suu­ satamine) MK-sarja hooaja avaetapil Soomes Rukal viien­ daks. Võistluse võitis norra­ lane Jens Luraas Oftebro.

Ilves oli viies ka reedel, MKetapi avapäeval. Varem on eestlane MK-sarjas viie hulka jõudnud veel kahel korral, 2018. a lõpetas ta Jaapanis toi­ munud etapil korra teisel ja ­korra neljandal kohal.

MK-sarja kokkuvõttes on Ilves kaheksandal kohal.

Soomes Kontiolahtis hooaja avaetapil tuli laskesuusataja Tuuli Tomingas MK-sarjas esi­ mest korda esikümnesse. To­ mingas läbis naiste 7,5 km sprindis mõlemad lasketiirud puhaste paberitega js lõpetades seitsmenda kohaga. Võitis roots­lanna Hanna Öberg.

Tominga senine parim tule­ mus MK-sarjas oli 14. koht.

Teistest eestlannadest käisid nii Johanna Talihärm kui Regina Oja kahel trahviringil, lõpetades vastavalt 62. ja 67. kohaga. Talihärm kaotas võit­ jale 2.30,7 ja Oja 2.40,3. Kadri Lehtla eksis ühel lasul ja sai 86. koha (+3.13,4). (ERR/EE)

Vaikses leinas

TÕNIS LAAR Mälestame

Helje Valter’it

Tänuavaldus

Südamest kaastunne KRISTIINALE, ELLENILE ja EERIKULE perekondadega

Kõikidele, kes mälestasid mu kallist õde

AINO ROONEEM’e kuulutustega, lilledega, kirjalikult ja telefoni teel, suur suur tänu. Teie kaastunne aitas ja aitab edasi. Tänu ka õp. Kalle Kadakale, kes pidas ilusa ja liigutava ärasaatmise.

ENE-LIIS

Puhka rahus!

ristitütar ENDA SOOSTAR perekonnaga ERIC SOOSTAR perekonnaga

Lahkus kauaaegne perekonnasõber

Helje Valter Südamlik kaastunne ristitütar ELLENILE perega, KRISTIINALE perega, EERIKULE ja SIIRILE Mälestavad kurbuses SELMA,VAADO ja perekondsed

Südamlik kaastunne juhatuse liikmele KRISTIINA VALTERILE ja ta perele ema

Helje Valteri lahkumise puhul Tutvu • Loe • Kommenteeri

www.eestielu.ca

EESTI ABISTAMISKOMITEE KANADAS JUHATUS

Nr. 48

EESTI ELU reedel, 4. detsembril 2020 — Friday, December 4, 2020

KIRIKUD TORONTO VANA-ANDRESE KOGUDUS 25 Old York Mills Rd., North York, ON M2P 1B5 Õp. Kalle Kadakas Talituste küsimustes võib õpetajale helistada ööpäevaringselt: tel.: 416-778-6360, mob 416-727-2384 Epost: op.kadakas@gmail.com Kantselei tel.: 416-923-5172.

Juhatuse esinaine Riina Klaas, epost: riinaklaas@gmail.com Koorijuht Heli Tenno Agricola kirikus EESTI­ KEEL­ SEID JUMALATEE­N ISTUSI AJUTISELT EI TOIMU. Vaimulikud videomõtisklused koguduse facebooki kodulehekül­ jel: Toronto-Eesti-EvangeeliumiLuteriusu-Vana-Andrese-kogudusELCIC VIRTUAALSED JUMALA­ TEENISTUSED nähta­val VanaAndrese koguduse Facebooki lehelt (vi aadress ülal). Koguduse liikmetele, kes on registreerinud oma e-posti aadressi, saadetakse uute teenistuste link e-postiga. Kes pole liitunud koguduse e-posti nimekirjaga, aga soovib seda teha – palun võtke ühendust koguduse õpetajaga.

EELTEADE. JÕULUJUMALA­ TEENISTUS 24. detsembril toi­ mub VIRTUAALSELT. Lähem info järgneb.

Vana-Andrese koguduses on leeriaeg, tunnid on vahetud ja virtuaalsed. Leeriteenistus 2021. a juunikuu esimesel pühapäeval.

Leeritunde korraldades järgime praeguse aja elureegelid.

TORONTO EESTI BAPTISTI KOGUDUS 883 Broadview Ave. Toronto M4K 2P9 Tel 416-465-0639 Kodulehekülg: www.tebk.ca e-post: ebcoft@gmail.com Pastor Timo Lige tel. 647-703-7760 epost: timolige@kardla.edu.ee Muusikajuht Marika Wilbiks Pianist Peter Kaups Emeriitpastor Jüri Puusaag Pühapäevastel jumalateenistustel sünkroontõlge inglise keelde

COVID-19 isolatsiooni-reeglite tõttu ei toimu jumalateenistusi kiri­kus sellel perioodil. Virtuaaljumalatee­ nistus on nähtaval ala­tes pühapäevast tebk.ca veebileheküljelt ja YouTube’i kanalilt „To­ron­to Eesti Baptisti Kogudus“

EELK TORONTO PEETRI KOGUDUS 817 Mount Pleasant Road Toronto, ON M4P 2L1 Tel. 416-483-5847 e-post: stpeterstoronto@rogers.com Kodulehekülg: www.toronto.peetri.eelk.ee Praost Mart Salumäe, tel. 647-340-9271, mobiil 647-273-5858 epost: mart.salumae@eelk.ee Organist Marta Kivik Koguduse kantselei on avatud E ja N 9.00–14.00; K 12.00–17.00 Kuna alates 23.novembrist kuni 21. detsembrini on siseruumides kogunemiste piirang 10 inimest, siis: 1. Jumalateenistused EELK To­­ ronto Peetri kirikus toimuvad pühapäeviti kell 11.30.

2. Kirikusse tuleku soovist palume ette teatada pühapäevale eel­ nevaks neljapäevaks koguduse kantselei emaili aadressil: stpe­ terstoronto@rogers.com või jättes sõnumi kantselei telefonile: 416 483-5847.

3. Kirikus viibides kandke maski.

4. Haigena püsige kodus.

Pühapäeval, 6. detsembril kell 11.30 TEINE ADVENT. JUMA­ LATEENISTUS ARMULAUAGA. Pühapäeval, 13. detsembril kell 11.30 kolmas ADVENT. JUMALATEENISTUS ARMU­ LAUAGA. Pühapäeval, 20. detsembril kell 11.30 NELJAS ADVENT. JUMALATEENISTUS ARMU­ LAUAGA. Kuna me veel ei tea, millised muutused piirangutes hakkavad kehtima alates 22. detsembrist, siis avaldame Jõulupühade ja aastavahetuse teenistuste kohta täpsema info detsembri kuu keskel. Praegune eelteade on tehtud lootuses, et piirangud pühade ajaks leevenevad.

Neljapäeval, 24. detsembril kell 14.00 I JÕULUÕHTU JUMALATEENISTUS. Kell 16.00 II JÕULUÕHTU JUMALA­ TEENISTUS. Reedel, 25. detsembril kell 12.00 JÕULUPÜHA JUMALA­ TEENISTUS armulauaga.

Neljapäeval, 31. detsembril kell 14.00 VANA-AASTA JUMA­ LATEENISTUS ARMULAUAGA.

Sündmuste kalender

Pühapäeval, 13. detsembril kell 11 h KOLMANDA ADVENDIPÜHA JUMALATEENISTUS. Jutlus pas­ tor Timo Lige. Muusika Elli Kipper ja Alexandra Wilbiks.

• Neljap., 10.- neljap., 24. dets.

VIRTUAALNE RAHVAJÕULUPUU Eesti Sihtkapital Kanadas korral­ dusel.

• Reedel, 4. dets kl 7 õ MINILOENG+KONTSERT – HONEYPAW virtuaalselt, EMW Facebooki vahendusel.

• 31. dets. 2020 – Eesti Sihtkapital Kanadas korraldatud esseevõistluse tähtaeg.

• Edgar Marteni mälestusele pühendatud KOOLIPÄRIMUSE KOGUMISVÕISTLUS kanada eest­ lastele – tähtaeg teisip., 1. juuni 2021.

EELTEADE: Juhul, kui toimub muudatus COVIDi piirangutes ja võimaldadakse jälle ühiselt kirikus koguneda, JÕULULAUPÄEVATEE­­NISTUS toimub eel-registrat­ siooniga. Palume end sellel jumala­ teenistusel osalemiseks eelnevalt registreerida 20. detsembriks, tel.

416-282-3419, e-post: ebcoft@ gmail.com, et saaksime tagada kiri­ kus piisava hajutatuse.

Eestpalvesoovid võib igal ajal kirjalikult esitada aadressil: estochurch@gmail.com.

Pühapäeval, 6. detsembril kell 11h TEISE ADVENDIPÜHA JUMALATEENISTUS. Jutlus ja muusika pastor Timo Lige.

19

MÕTE PÜHAPÄEVAKS

Toronto Vana-Andrese Koguduse Õpetaja KALLE KADAKAS

Siioni rahva pühapäev 3 Aga kui Jeesus istus Õlimäel, astusid jüngrid ta juurde ja küsisid omavahel olles: ,,Ütle meile, millal see kõik tuleb ja mis on sinu tulemise ja selle ajastu lõpu tunnustäht?“ 4 Ja Jeesus vastas neile: ,,Vaadake, et keegi teid ei eksi­ taks!“ Matteuse 24.3.4 Jeesus ja jüngrid ootasid Jumalariigi tulekut juba oma elu ajal. ,,Tõesti, ma ütlen teile, siin seisjatest on mõned, kes ei maitse surma enne, kui näevad Jumala riiki tulnud olevat väe­ ga.“ (Markuse 9.1). Ja algkogu­ dus palvetas ,,Maranata“- Meie Issand tuleb! (1Kor 16.22).

Paulus on veendunud: „Vaa­ dake, ma ütlen teile saladuse: meie kõik ei lähegi magama, aga meid kõiki muudetakse.“ (1Kor.15.51).

Uues Testamendis on palju tunnistusi sellest, kuidas alg­ kogudus kippus lähiajal Kris­ tuse taastuleku ootuse pingest väsima.

Teise Peetruse kirja kirjutanu küsib: ,,Kus on tema tulemise tõotus? Sest pärast seda, kui isad on läinud magama, on jää­ nud kõik nõnda nagu loomise algusest peale?“ (2Peetruse 3.4).

Aga ootamisest tüdinuile antakse ka vastus: „Issand ei viivita tõotust täit­ mast, nii nagu mõned peavad seda viivitamiseks, vaid tema on teie vastu pikameelne, sest ta ei taha, et keegi hukkuks, vaid et kõik jõuaksid meeleparandu­ sele.“ (2Pe 3.9)

Nii tuleks Kristuse taastuleku tärmini saladusse jätmist ja kui soovite, määratlematust, mõista rohkem kui Jeesuse meele­ parandusmanitsust. Inimesel tu­ leks oma valikutes arvestada Kristuse taas tulemise vältima­ tusega, „mitte keegi meist ei tea aega ega tundi“ (Luuka 13.35).

Tema taastuleku saladusest läh­ tuvalt ei peaks meist mitte keegi lükkama oma elu ja saatust määravaid olulisi otsuseid tule­ viku määramatusesse. Apostel Paulus kirjutab: „Me ju teame, et kogu loodu ägab üheskoos sünnitusvaludes tänini.“ (Room­ laste 8.23) „Aegade ja tundide kohta, vennad, ei ole aga vaja teile kirjutada, sest te teate täpselt, et Issanda päev tuleb ­ just nii nagu varas öösel.“ (1Tessaloniklaste 5.1-2), „sest otsekui välk, mis taeva all välga­tades sähvib ühest kohast teise, nõnda on Inimese Poeg oma päeval.“ (Luuka17.24) Pühakiri räägib meile maail­ ma lõpu ja Kristuse taastule­ kuga seonduvatest maistest ja taevalikest tunnusmärkidest: ­sõdadest, looduskatastroofidest, mässudest, ebaõiglusest ja ei tea kust ilmuvatest valeprohvetitest, kuid konkreetne taastuleku tär­ min jääb ometigi lõpuni Tulija endale hoitud saladuseks. „Seda päeva või tundi ei tea aga kee­ gi, ei inglidki taevas ega Poeg, ainult Isa üksi.“ (Markuse 13.33). Ja inimlik uudishimu, kõike-teada-tahtmine saab vai­ gistatud. Ja seda kõige paremate kavatsustega. Küsigem enestelt, kas oleksime õnnelikumad, kui teaksime täpselt ette oma tule­ vikku?

Jeesus kutsub inimest pöör­ duma. Meeleparandus on justkui tagasi pöördumine, taga­ sipöör­ dumine kodukaldale, JumalaIsa juurde. Kuid meele­parandus ei tähenda tegelikkusest põge­ nemist, vaid läbi Jumala armus osaks saava oskuse vaadata sellele elule, inimestele ja ­ ­maailmale uue avarama pilguga.

Jeesuses Kristuses me näeme ja kogeme Jumalat. Temas on Jumala Riik tulnud meie lähedale. Tema läbi kogeme me Jumala armastust. Armastust, mis otsib patuseid, armastust, mis muudab elu.

Armastust, mis paneb armas­ tajad muutma teineteist ja üks­ teist. Sündinud armastus sün­ nitab uut armastust.

Ristikirik on Armuigatsejate ja Armusaajate kogudus. Kogu­ dus, mille Issand on rajanud prohvetite ja apostellikule alu­ sele Jeesuse Kristuse teise tu­ lemise tõotusele. Teise advendi pühapäeva varakiriklik nimi on ,,Populus Sion“ – Siioni rahvas, vaata, Issand tuleb rahvaid päästma.“(Jes 30:19, 30).

Kristuse teisele tulemisele kõigi aegade lõpul rajab Kristuse Kirik oma lootuse. „Oh Jeesus Kristus, tule Sa“ (Kiriku Laulu- ja Palveraamat laul 11) laulab advendiaja kogu­ dus.

Aamen!

OPTOMETRIST

Dr. Kristel Toomsalu 2425 Bloor St. West

416-604-4688

Rahvusülikooli…

(Algus lk. 1)

vaikimise väärtust: istuda sõpra­ dega koos ja veerand tunni jooksul vahetada mitte ainsatki sõna. Internet mõjutab suuresti väärtuslikku vaikust, loob oma rütmi. Võimaldab küll üle suurte kauguste efektiivset suht­ lemist, kuid samas tunned, et tahaks siiski nende kõigiga ­päriselt koos olla. Oma isikliku pelgupaigana, kus saab rahu­ likult iseenesega olla, mainis kõneleja Tartu botaanikaaeda.

Nagu ikka, lõppes aktus Eesti Vabariigi hümni laulmise­ ga, kus eestvedajaks oli taas TÜ kammerkoor Triin Kochi juha­ tusel. Kodune kaasüürgamine või lihtsalt pidulik valvelseisang jäi iga kuulaja/vaataja enda va­ baks valikuks. Järgmisel aastal lootkem aga siiski taas päriselt koos olla ja üksteise vahetut lähedust nautida. EERIK PURJE

tellimishinnad KANADAS koos käibemaksuga (GST)

Aastas $160.—; Poolaastas $87.—; Veerandaastas $48.— TELLIMINE I KLASSI POSTIGA (kiripostiga) KANADAS: aastas $190.00, poolaastas $105.00 ja veerandaastas $58.00.

USA-s: aastas $210.00; poolaastas $115.00; veerandaastas $67.00. ÜLEMEREMAADES: aastas $285.00; poolaastas $150.00; veerandaastas $80.00.

AINULT DIGILEHT: aastas $95.00; poolaastas $50.00, veerandaastas $29.00.

Hinnad arvestatud Kanada dollarites.

Pangatšekk või Money Order kirjutada EESTI ELU nimele.

Tasuda saab ka otse Eesti Elu kontole Northern Birch Credit Unionis või teha e-transfer, kasutades emaili aadressi: eetalitus@eestielu.ca või maksta PayPal’iga Eesti Elu võrgulehe lingil

Tellimine saata

EESTI ELU 3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2

Palun mulle saata EESTI ELU aastaks / poolaastaks / veerandaastaks — tavaline / kiripostiga või digileht alates . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Tellimise katteks lisan $ . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . siinjuures rahas / tšekiga / rahakaardiga.

Tellimine on: uus ❑ uuendus ❑

Loe Eesti Elu internetis —

Nimi: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Aadress / epost: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

www.eestielu.ca

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

20

EESTI ELU reedel, 4. detsembril 2020 — Friday, December 4, 2020

Nr. 48

Tellige EESTI ELU!

Foto: Peeter Põldre

Igaühe toetus on tähtis!

Peetri kirik – meie püha paik Armsad Toronto Peetri Kogu­ duse liikmed, endised liikmed ja kõik kes armastavad meie kirikut!

Toronto Peetri Kirik on ainuke väliseesti luterikirik kesk Kanadas, mis on kujundatud ja ehitatud pagulaseestlaste koos­ tööga. Eristub teistest tuntud kirikutest selle tõttu, et ta ei ole suur ja vä­­gev, vaid on lihtne ja kodune. See on hoone, mis si­ saldab südamesoojust ning hingeliselt toetab neid, kes on istunud tema puupinkide rida­ des, vaadates värviliste vitraaž­ akende poole. Seal oleme nut­ nud rõõmu- kui ka kurbusepisa­ raid.

Peetri kirik on meie kindel ja kestev püha paik. Üle aastate on seal ristitud, leeritatud, laula­ tatud ja viimsele teekonnale saadetud sugulasi, sõpru ja ühiskonna liikmeid. Kiriku müüri ees austame kaas-eestla­ si, kes puhkavad rahus. Kirikus on kõlanud kooride ja solistide laulud ja seal on peetud kogu­ konna tähtsaid üritusi. Kahju oleks, kui see kõik kaoks.

Kas olete teadlikud, et Peetri Kiriku juhatus ja täiskogu hääletasid 27ndal septembril selle poolt, et uurida kiriku müümise võimalusi ja kolida meie kogudus mujale? Teie toe­ KANADA UUDISED

OTTAWA. 30. novembril esitas Kanada finantsminister Chrystia Freeland riigi sügisese majan­ dusaruande, mis prognoosis, et defitsiit jõuab 2021.a. märtsi lõpuks $381,6 miljardini ja võib isegi kõrgemale minna, olene­ des mitmetest faktoritest nagu edaspidiste sulgemiste tõsidus ning COVID-19 infektsioonide kasv. Valitsuse sõnul ollakse valmis kulutama kuni $100 ­m iljardit pandeemiajärgseks majanduse taaskäivitamiseks.

Aruandes toodi välja ka mit­ meid toetusi, aitamaks inimesi, ärisid, majanduskasvu jm.

(Lüh. CBC)

tus aitaks elustada meie kirikut ja vältida selle otsuse raskeid tagajärgi!

Covid-19 on toonud keerulisi olukordi kõigile ja samuti meie kirikutele. Hiljuti moodustati kiriku liikmetest ,,töögrupp“, et abistada Peetri kirikut majan­ damisega ning elustada meie liikmeskonda ja aktiivset anne­ tuste kogumist.

Kui Peetri kirik on olnud osa Sinu või Sinu perekonna elust, palun toetage ja aidake, et Peetri kirik püsiks edasi.

Oleks väga tore, kui osalek­sid pühapäeva või suurte pühade jumalateenistustel. Samal ajal, eriti praeguste valitsusepiiran­ gutega, saame aru, kui jätkuv Covid-19 oht paneb muretsema ja meie austame Teie otsust praegu mitte kirikusse tulla.

Kui Teie ei saa kirikus käia ja isiklikult annetust teha, siis palun valige üks järgnevatest viisidest, et toetada meie Peetri kirikut ja annetada ­tulumaksuvaba summaga *(kui võimalik, palun lisage oma annetuseümbriku number): 1. E-Transferi kaudu: stpe­ ters­toronto@rogers.com 2. Otseülekandega Teie Nor­ thern Birch (NBCU) pangaar­ velt Peetri kiriku arvele. Palume selleks helistada Northern Birch panga telefoninumbrile 416465-4659 või saatke soov e-pos­ tiaadressil info@northernbirchcu. com 3. Tšekiga: St. Peter’s Estonian Evangelical Lutheran Church, 817 Mount Pleasant Rd. Toron­ to, ON M4P 2L1 * St. Peter’s Estonian Evange­li­ cal Lutheran Church: Charity Registration No. 85852 2489 Selleks, et saaks Teile saata tulumaksusedelit, palun kinni­ tage oma aadress, telefoninum­ ber ja e-postiaadress. Seda saate teha isiklikult Peetri kiriku kantseleis, e-posti kaudu (stpe­ terstoronto@rogers.com) või telefoni teel (416-483-5847).

Täname südamest, Jumal olgu Teiega.

VABATAHTLIK PEETRI KIRIKU SÄILITUS TÖÖGRUPP

Britid alustavad esimese riigina vaktsineerimist Ühendkuningriik teatas sel nädalal, et on esimese riigina maailmas Pfizeri koroona­ vaktsiini heaks kiitnud ning mõne päeva jooksul alusta­ takse vaktsineerimisega.

Britid on tellinud Pfizerilt 40 miljonit vaktsiinidoosi, millest piisab 20 miljoni inimese vakt­ sineerimiseks. Kõik tuuakse Pfizeri Belgia tehasest.

Vaktsiini transporditakse spetsiaalsetes kuiva jää sisse pa­ kitud kastides. Pärast tarnimist võib seda külmkapis hoida kuni viis päeva. Külmkapist võttes tuleb see kuue tunni jooksul ära kasutada.

Vaktsiini manustatakse kahe süstina, 21-päevase vahega.

Immuunsus tekib pärast esimest annust, kuid saavutab täieliku toime seitse päeva pärast teist annust.

Enamik kõrvaltoimeid on väga kerged ja kestavad tavali­ selt ühe päeva, kinnitab vastav ekspertidest koosnev rühm.

Võimalik, et vaktsineeritud inimesed saavad viirust siiski teistele edasi anda. Selle kind­ lakstegemine võtab aega, ütle­ vad eksperdid. Kui see aga ­nakatumise peatab, on võimalik, et 2/3 elanikkonna vaksineeri­ misega võib tekkida karjaim­ muunsus ja viiruse levik lakkab. Ühendkuningriik on ette tel­ linud ka seitse miljonit annust vatsiini farmaatsiaettevõttelt Moderna. Suured lootused on ka Oxfordi ülikooli vaktsiinile loa andmisele. (ERR/EE)

Teade Eesti Elu selle aasta vii­ mane number #51/52 ilmub 18. detsembril 2020. Uue aasta esimene number ilmub 8. jaanuaril 2021.

Pühadeperioodil on Eesti Elu kontor SULETUD 24., 25., 28., 29., ja 31. det­ semb­ril 2020 ning 1. jaa­ nuaril 2021.

Teadmiseks välismaalt Eestisse reisijatele Paljud välismaal elavad eest­ lased ei tule sel aastal pühade ajal Eestisse oma sõpradele ja sugulastele külla. Paljudele peredele on see lausa esma­ kordne juhus üle paljude ­aastate.

On ka neid, kel tuleb sel keerulisel ajal reis arusaadavatel põhjustel ette võtta. Siinkohal esmane info, mis on Eestisse sisenemisel ning Eestis viibimi­ sel praegu vajalik. Osa infor­ matsioonist uueneb pidevalt, kuid digilahendused hoiavad meid muudatustega pidevalt kursis.

Reisiabi ja testimine: • Teave riikide ja liikumis­ piirangute kohta Eestisse saa­ bujatele on kättesaadav Eesti välisministeeriumi kodulehel: vm.ee • Välisministeeriumi lehel (vm. ee) on ka korduma kippuvad küsimused seoses reisimisega.

• Testimise kohta saab infot ka

Terviseameti (terviseamet.ee) või koroonatestimisekodulehelt (koroonatestimine.ee).

Info on kättesaadav nii eesti, inglise kui vene keeles!

Kui oled Eestisse jõudnud: • HOIA äpp mobiilirakenduse abil saad kiiresti teada võimali­ kust lähikontaktist COVID-19 nakatunuga, võimaldades sul astuda samme enda ja teiste tervise kaitseks. Palun lae see ­ kindlasti alla, kui oled Eestisse jõudnud.

• Numbrilt 1247 saab usaldus­ väärset infot riigiasutusi või koroonaviirusega seotud riik­ likke korraldusi puudutavates küsimustes eesti, inglise ja vene keeles. Välismaalt helistades vali +372 600 1247.

• Lehel Kriis.ee on üleval korduma kippuvad küsimused, ­ mida uuendataks regulaarselt.

Sealt leiad abi nii eesti, inglise kui vene keeles küsimustele, mis võivad esile kerkida seoses koroonaviirusega. Lisaks on lehel olemas kõige uuemad uudised, info piirangutes, kasu­ likud kontakti, statistika jm.