This newspaper was mailed on Friday, December 4, 2020
Kommentaarid ja arvamused (lk. 5)
Estonian Life English Language Supplement (p. 10–13)
Alates / since 2002 Nr. 48, 2020 Reedel, 4. detsembril — Friday, December 4
www.eestielu.ca
Postal Agreement No 40013472
Üksiknumbri hind: $4.00
Rahvusülikooli aastapäev 2020 Torontos Ei see toimunud vaid Toron tos ühti. Tartu College’is oli ainult baas, kus tegevus käima lükati, kuid üritus ise võttis virtuaalses maailmas globaalse ilme. Tartu Ülikooli 101. aasta päeva tähistati pühapäeval, 29. novembril tavakohase pidulik kusega, kuid aktuse kulgu tuli jälgida arvutiekraanilt. Teadus tajana tegutses Peeter Einola, avasõna lausus prof Anne Agur. Traditsioonilise „Gaudeamus igitur“ esitas Tartu Ülikooli kammerkoor, juhatas Triin Koch. Kuigi koori esinemine oli salvestatud harjutuse ajal ko duses rõivastuses, võis iga aka deemilise organisatsiooni liige kodus soovi kohaselt „tekelda da“, nagu teadustaja humorist likult tähendas. Järgnes Tartu Ülikooli rektor prof Toomas Asseri tervitus, tänavu taas otse Tartust, mitte Torontos rajatud Tartus välis eesti publiku ees. Seejärel tut vustas prof Andres Kasekamp peakõnelejat, kelleks oli TÜ väliseesti külalisprofessor David
Ilmar Lepasaar Beecher ja kes esitas oma ettekande Toome mäel Rein Taagepera ametitoas. Kõne teemaks oli „Kodu ja pagulus: Tartu koht minus ja maailmas“. Kõneleja alustas tsitaadiga ameerika kirjaniku Herman Melville’i romaanist „Moby Dick“: „Ära lahku oma saarelt, sa ei pääse enam iial sinna.“ USA-s sündinud poolenisti eesti juurtega kõneleja asus abi otsi ma eesti kirjandusest ja sattus kohe dilemma ette: Tõnu Õnnepalu oma romaanis „Aaker“ väidab, et rahvus sõl tub maast. Teiselt poolt aga kinnitab Rein Taagepera, et keeleta pole rahvust. Niisiis tuleb ikkagi endal otsingutega alustada, ei saa ainult teiste abile lootma jääda. Kolme kodu lugu tähendab kolme erinevat aadressi, mis kõnelejas seostuvad kodu mõis tega. Esiteks tema praegune kodu Õnne tänaval Tartus, eel mine asukohaga Donny Boon, California ja lõpuks Kastani t. 9 Tartus, tema vanemate kodu
Peakõneleja David Ilmar Lepasaar Beecher.
Teadustaja Peeter Einola. Foto: Peeter Põldre, EE arhiiv
Avasõna – Anne Agur. Foto: EE arhiiv
Tartu Ülikooli rektor Toomas Asser. Foto: Peeter Põldre, EE arhiiv
kunagisel lahkumishetkel. Kas loome kodu või loob kodu meid? Kuidas suhestada inimlik koda ja looduslik pesa? Kuidas inimene oma suhet loodusega arendab? Kas on võimalik koju tagasi minna ja mida see minek tähendab? Neid valusaid küsi musi asus kõneleja lahkama ja neile rahuldavaid vastuseid otsima. Omade ja võõraste küsimus on püsinud läbi aegade. Oma läheb reisile – saab ta võõraks? Võõras tuleb külla – saab ta omaks? Kas me areneme pike mas perspektiivis kokku või lahku? Küsimusi kerkib aina juurde. 1945. aastast alates on lähiajaloos aset leidnud kolm suurt lugu: ülemaailmastumine, külm sõda ja dekolonisatsioon. Kõneldes kohtadest võib täheldada, et tõotatud maa otsingud pole mingi uus mõiste. Meie kõigi lugu algab paradiisiaiast välja viskamisega. Kui juutidel on oma Jeruusalem, siis Ameerika puritaane võib samuti vaadelda kui väljavisatute kogu konda. Moodne maailm on koduta ja kodutute maailm, mille ajaloos oleme kõik muu tunud rändavateks juutideks. Soov tagasi minna on sageli valuline. Nii mõnigi Siberist naasnu tundis, et ta pole enam endine. Kõneleja mõistab, et koju tulek ei ole kerge. Talle impo neerib Tartu vaim, tema arvates on Tartu väike koht omade ja võõraste vahendamiseks. Ta näeb Tartut ajaloo perspektiivis kui lahinguvälja, pelgupaika ja erinevaid rahvaid ühendavat vahelüli. Tartu on kui kodu – või vähemalt võõrastemaja – pagulastele. Prof Juri Lotman, kelle kunagiseks elukohaks oli just sama Kastani t. 9, oli meile samaaegselt oma ja võõras, tõestas ilmekalt mitmekesisuse vajadust. Ka mina toon teile kingiks oma välismaa koge muse – lõpetas kõneleja oma sisuka ettekande. Kõnelejale esitati arvukalt küsimusi, moderaatorina tegut ses prof Andres Kasekamp. Viimane meenutas huumoriga, kuidas ta Eestisse siirdudes paarkümmend aastat pingutas, et mitte mõjuda väliseestlasena; ja nüüd perekonnaga Kanadasse naastes uuesti pingutab, et taas väliseestlaseks saada. Suurima vahena isiklikes ja ühiskond likes väärtustes leidis kõneleja, et tal oli alguses raske hinnata (Järgneb lk. 19)
Tallinna Pimedate Ööde filmifestivalil (PÖFF) sai festivali lõputsere moonial 27. novembril elutööpreemia Eesti filmioperaator Alar Kivilo. Foto: Liis Reiman Loe intervjuud Alar Kiviloga tänases Eesti Elus.
Aino Järvesoo nimelise auhinna said Rein Taagepera, Ene-Margit Tiit, Hinge-Mai Raud-Pähn ja Jüri Trei Reedel, 27. novembril andis rahvastikuminister Riina Solman koos sihtasutusega Pere Siht kapital välja professor Aino Järvesoo nimelised auhinnad. Auhinnafond on kokku 25 000 eurot ja see anti välja inimestele, kes on Eesti rahva kestmise ja eestluse hoidmisega ühiskonnas eriliselt silma paistnud. Elutöö auhinna sai Rein Taagepera, silmapaistva meediategevuse auhinna Ene-Margit Tiit ning
Vabamus tähistati VÄE päeva
eesti kultuuri ja keele hoidjate na välismaal tunnustati HingeMai Raud-Pähni ja Jüri Treid. ,,Meie hulgas on inimesi, kes töötavad iga päev selle nimel, et eesti kultuur, keel ning rahvus püsiks. Auhinnaga tunnustame ja toome esile neid, kes on panustanud eesti rahva kest misse ja arengusse nii Eestis kui välismaal või on paistnud silma meie rahva ja kultuuri (Järgneb lk. 14)
siooni ajal Välis-Eesti ringkon dades elus Eesti traditsioone ja kultuuri. Sellekohane info on leitav Eesti Elu #44 (eesti k) ja Laupäeval, 28. novembril # 45 (ingl.k.). Valikut materja tähistati Okupatsioonide ja list näidatakse ETV2 program vabaduse muuseumis Vabamu mi saatesarjas „8 mm ELU“. koostöös rahvastikuministri ja Vaatajad said VÄE päeval Ülemaailmse Esto Noorte võr osa otselülitustest Välis-Eesti gustikuga Välis-Eesti päeva kogukondadesse Rootsis, Kana ehk VÄE päeva. Arvestades das, Saksamaal ja mujal. Õhtut pandeemia olukorraga maail juhtis Martin Tulit. Välis-Eesti mas toimus sellegi päeva pü kogukondi tervitasid rahvastiku hitsemine virtuaalselt. Otse minister Riina Solman, Vabamu ülekanne, kuhu sai varasemalt tegevdirektor Keiu Telve ja registreerida toimus Vaba Ülemaailmse Eesti Noortevõr must. gustiku (ÜENV) esindajad. Karl Sel aastal olid ürituse prog Grabbi koostatud noortevõrgus rammi fookuses rahvuskaaslaste tiku ettekannet saate lugeda kogukonnad videopildis. järgmisest Eesti Elu numbrist. Muusikalist vaheldust pakkus VÄE päeval sai näha esimesi Duo Ruut ja toimus ühislaul kaadreid filmikogust, mille mine. täiendamise aktsioon on hetkel käimas. Nimelt kogub Vabamu Ürituse lõpetas Juhan Liivi 8 mm filmilindile talletatud sõnadele ja Peep Sarapiku kaadreid Välis-Eesti kogukonna meloodiaga loodud laul ,,Ta kokkusaamistest, sünnipäeva lendab mesipuu poole“, mis sai dest, pulmadest või muudest ühislaulu ideekorjes VÄE päeva tähtsatest sündmustest, mis il osalejate seas kõige rohkem mestaksid, kuidas hoiti okupat hääli. (EE)
