16
EESTI ELU reedel, 4. detsembril 2020 — Friday, December 4, 2020
Tallinn on 2020. aasta maailma intelligentseim kogukond Tallinn valiti intelligentsete kogukondade foorumi poolt 2020. aasta maailma intelli gentseimaks kogukonnaks. Märkimisväärne on, et Tallinn oli ainus Euroopa linn Austraalia, Ühendriikide ja Kanada kogukondade seas, mis jõudis mitmesaja kandi daadi seast seitsme kogu konna hulka, mille seast valik tehti. Tallinna linnavolikogu esi mees Tiit Terik ütles oma tä nukõnes, et Tallinnale tõid tiitli aastatepikkune pidev töö ja areng selles valdkonnas. Intelligentsete Kogukondade Foorum (Intelligent Community Forum) on New Yorgis resi deeriv mittetulunduslik organi satsioon, mis korraldab 1999. aastast konkursse maailma in telligentseimate kogukondade väljaselgitamiseks. 2007. aastal võitis Tallinna linn esmakord selt maailma teiste kogu kondadega võisteldes IT ja
kommunikatsiooni tehnoloogia valdkonna arengu arvestuses olulise tunnustuse, kui ICF tunnustas Tallinna linna rohkem kui 300 kandidaadi hulgast maailma seitsme kõige intelli gentsema kogukonna hulka kuuluvaks. Tänaseks on Tallinn seitsme intelligentseima hulka tulnud kokku kuuel korral (2007, 2008, 2009, 2010, 2013, 2020). Tallinna puhul toodi sel aas tal esile haridusfestivali iduE DU korraldamist, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia innovatsioonilaborite rajamist haridusasutuste juurde, idufir made inkubaatoreid ning Üle miste City ärilinnakut. Samuti hinnati kõrgelt Prototroni võist luse korraldamist ning üleüldist pidevale kasvule orienteeritust. The Intelligent Community Forum (ICF) on ülemaailmne liikumine, kuhu kuulub 185 linna ja regiooni. (kylauudis.ee)
Tallinna lauluväljakul avati jõulupark Tallinna lauluväljakul avati esimesel advendil valguslahen dustega jõulupark, mis koon dab endas valgustatud Mere alleed ja RMK püstitatud jõu lumetsa. Jõulumetsa teabetahvlitel tut vustatakse tarkuseteri metsast ja metsa väärtustest ning vastata saab teemakohastele küsimus tele. Jõulumetsa võlumaad il mestab neoontulede valgusdi sain, kuhu igaüks saab ultravio letse tehnika abil kirjutada oma jõulusoove. Detsembrikuu algusest paku vad Eesti Kunstikoolide Liidu eestvedamisel külastajatele sil mailu ja uudistamist kunsti koolide õpilaste meisterdatud alternatiivsed kuused. Lapsed on kuuskede valmistamiseks kasutanud nii vanu mandariini kaste, helkurite tootmisjääke kui ka seisma jäänud keraamikat. Jõulupark on avatud kuni 10. jaanuarini. (ERR/EE)
NOORTE NURK
Mudilastele pidžaamapidu Katriniga ja Kariina otsimismäng Täienduskoolis Arvutiekraanil on voodi pat jade ja mitme karuga. Ekraanile ilmub lepatrii nukostüümis õpetaja Katrin Sõmermaa. Ei, see ei olegi kostüüm, vaid pidžaama, sest täna õhtul pidžaamapidu lasteaia lastele. Näe, Helenal on pall ööpluusil! ,,See on hoopis õhupall,“ parandab Helena rõõmsalt. Katrin palub lastel püsti tõusta, et igaüks näitaks oma magamisriietust. Tänaseks män guks on ,,Otsi ja leia“. Katrin palub lastel otsida toast padi ja hambahari. Mudilased jook sevad minema ja peagi on nad tagasi oma leitud asjadega. Nii
saavad mudilased õhinaga näi data oma asju ja nimetada asja värvi. Markusel on valge, Oskaril punane padi, Olivial aga sinine. Katrin loendab numbreid kümneni, otsimisaeg täis ja hambahari on ka leitud. Katrin laulab mudilastega: ,,Lahti ja kinni, käsi on mul kaks, tee üks väike plaks“. Unejutuks on valinud Katrin loo raamatust ,,Laura ei taha magama minna“. Ka unelaul on Katrinil olemas – ,,Karumõmmi une laul“ (Eino Tamberg / Heljo Mänd). ,,Mõmm, mõmm, nutab karujõmm. Olen hirmus unine. Minu memm läks maasikale, minu taat läks vaarikale….“ Ma isiklikult mäletan seda laulu hästi, sest olin ise alla 10 a, kui esmakordselt lauldi nii seda laulu kui ka teisi lemmi kuks saanud lastelaule uudses Eesti lastesaates ,,Entel-tentel“. Armastatud lastelaulude tele saade, mis tänavu tähistab 50 a., kui need laulud esmakordselt jõudsid kuulajateni. Saadet juh tis tuntud Eesti estraaditäht Kalmer Tennosaar ja režissöö riks oli Tiiu Vahi. Saates osales mitmeid hiljem tuntuks saanud
Nr. 48
muusikuid, näiteks Klarika ja Kirsti Kuusk, Kadri Hunt, Aet Ratassepp. Samal ajal olid lasteaia noorimad kogunenud oma vir tuaalsesse eesti koolitundi õpetaja Kariina Järvega. Nad on alles 3- ja 4-aastased poisidtüdrukud, kes oskavad kenasti ütelda lause: minu lemmikvärv on... Kalev vastas, et lemmik värv on roheline, Aleks – sinine, Taylor – roheline. Kariina tegi mudilastega otsi mismängu. Tuli leida toast asju, mis on kollased, sinised ja punased. Aleks leidis kollase auto, Aili ja Eliisa näitasid kollast raamatut. Lõpuks said mudilased kaasa laulda laste videoga ,,Kui sul tuju hea“. See laul on tuntud ameerika laste laul rahvaviisil liigutustega vastavalt laulusõnadele. Sõnad: Kui sul tuju hea, siis käsi kokku löö!/ Kui sul tuju hea, siis käsi kokku löö!/ Kui sul tuju hea, siis püüa seda teistelegi näidata./ Kui tuju hea, siis käsi kokku löö!/ 2) Kui sul tuju hea, siis sõr menipsu tee!/ 3) Kui sul tuju hea, siis põlve patsu tee!/ 4) Kui sul tuju hea, siis puu sanõksu tee!/ 5) Kui sul tuju hea, siis trampi da võid nii!/ 6) Kui sul tuju hea, siis naera ah-ah-haa!/ 7) Kui sul tuju hea, siis hüüa ,,Küll on hea!“/ 7) Kui sul tuju hea, siis kõike seda tee! Mudilased lahkusidki hea tujuga eesti koolitunnist oma tuppa, et hakata end magama seadma. Virtuaaltundi külastas EDA OJA
Lugu sellest, kuidas kadakasaksa lambakoer leidis meeltesegaduses lille paigas, mis vahetas maakonda. (Õis on parema käpa kõrval.) Fotod: Tuuli Mõistlik
Kessu leidis „totu“ anemooni Hingedekuu viimasel nädalal mereäärset hommikuringi tehes leidis koer Kessu pere maakodu lähedal Pivarootsis vapra õiekese, millele taime teadja pereema Tuuli pani nimeks „totu anemoon“. Täpsemalt on see metsülane (snowdrop anemone, Anemone sylvestris), kes arvab, et käes on juba mai. Pivarootsi küla pole sugugi totu, ta on alati teadnud, et asub Hanila vallas Läänemaal. Pärast 2017. a. haldusreformi asub küla aga järsku Lääneranna vallas Pärnumaal! Kui valuline või mitte on läänlase pärnakaks saamine, näitab aeg. Küla nime esiosa „piva“ tähendab liivi keeles „püha“. Külal on olnud palju nimesid ning seal elas kirjanik Karl Ristikivi. Kuigi Kessu sarnaneb väga saksa lambakoeraga (German shepherd), on ta loomade varju paigast pärit ning tema sugupuu teadmata. Perenaise sõnutsi naljatavad nad, et ta on „kada kasaksa“ lambakoer ning poose tav õieke leitigi kadaka varjust – kõik klapib! (Kadaka saks lasteks nimetati 19.–20. sajandi enamasti sünnilt eesti päritolu talupoegi või linnaelanikke, kes üritasid käituda ning rääkida kõrgemaid seisusi jäljendades ehk siis saksa keeles.)
Nimi Kessu tuletas siinkirju tajale esialgu meelde Kesselai du (ka Kessulaid ja Kessu), mis on laid ehk väike saar Muhu ja mandri vahel, ülalnimetatud rannikulõigust mitte üldse kau gel. (Kessu leid ja -laid!) Kuid selgus, et koeraproua on pigem saanud nime 1980ndate aastate laste telelavastuse „Kessu ja Tripp“ järgi, mis omakorda Robert Vaidlo lasteraamatu „Kessu“ ainetel loodud (1978 ja hilisemad jätkulood). „Kessu on tavaline pikemat kasvu lühike tüdrukutirts, kes kunagi midagi meeles ei pea, aga kõike väga hästi mäletab,“ kõlab tegelasku ju kirjeldus. Kerstit ja Kerstinit nimetatakse tihti hellitavalt hüüdnimega Kessu, väga või malikult omade seas ka meie presidenti. Läinud pühapäeval, esimese advendi õhtul, üllatas kõigepealt täiskuu ja siis selle teistmoodi peegeldus mustade lompide pin dadel – esimene jää! Järgneval paaril päevil on temperatuur ööpäevaringselt allpool nulli, „välja arvatud saartel ja ranni kul“ – nagu raadio ilmateatest juba tuttav erand. Pivarootsis, totu anemooni mail, lubatakse öösiti siiski pisut külma. Ja kui ta veel külmunud pole, siis õit seb ta õnnelikult tänase päevani. RIINA KINDLAM, Tallinn
Uuringust selgus, et 25 valitsust kasutavad nuhkimisvara Sel nädalal avaldatud uurin gust selgub, et 25 riigis kasu tatakse nuhkimisvara, mille abil saab vaid telefoninumbri alusel kindlaks teha telefoni asukoha igal pool maailmas kõigest mõne sekundi jooksul. Toronto ülikooli organisat sioon Citizen Lab, mis on pikalt uurinud nuhkimisvara kasuta mist, väidab, et riikide kasuta tava nuhkimistehnoloogia on välja töötanud Iisraeli ettevõte Circles, vahendas Forbes. Circles on iPhone’i ja And roidi nuhkvara arendaja NSO Groupi sõsarfirma. Facebook on NSO Groupi kaevanud kohtusse 1400 WhatsAppi kasutaja kon tode ründamise eest. Firmat on kritiseeritud ka selle eest, et ta
müüb tarkvara riikidele, kes kasutavad seda aktivistide, aja kirjanike ja teiste kodanike järele nuhkimiseks. Citizen Labi andmetel tuvas tati Circles’i nuhkvara kasuta mist nii demokraatlikes lääne riikides kui ka maades, mis paistavad silma inimõiguste rik kumisega. Citizen Labi koos tatud nimekirjas, mida pole Circles ei kinnitanud ega ümber lükanud, on: Austraalia, Belgia, Botswana, Tšiili, Taani, Ecua dor, El Salvador, Eesti, Ekvato riaal-Guinea, Guatemala, Hon duras, Indoneesia, Iisrael, Keenia, Malaisia, Mehhiko, Maroko, Nigeeria, Peruu, Ser bia, Tai, Araabia Ühendemi raadid, Vietnam, Zambia ja Zimbabwe. (ERR/EE)
