Eesti Elu / Estonian Life No. 49 | Dec 6, 2019

Nr. 49

EESTI ELU reedel, 6. detsembril 2019 — Friday, December 6, 2019

5

Kommentaarid ja arvamused

Listeeriast – rahulikult ja hüsteeriata Mari Järvelaid, meditsiiniteaduste doktor Eestis on eriti hiljutistel nädalatel olnud kõne all listeeribakteri avastamine M.V. Wooli kalatöötlemistehases. Sellega seoses on kauplustest tagasi kutsutud nimetatud tehase tooteid. Veterinaar- ja Toiduameti ettekirjutuse järgi peatatakse M.V. Wooli Harku ja Vihterpalu tehastes ajutiselt tootmine.

Möödunud nädalal teatas Eesti meedia, et listeeriabakterit leiti toidupoodideketi Rimi keskköögi salatiosakonna töölaualt, mille tõttu korjati müügilt kõik värsked salatid ja peatati salatite tootmine. Selveri Köögi nime all valmistoitu pakkuv Kulinaaria OÜ avastas samuti hiljuti listeeriabakteri, see leiti Oskari Lihatööstuse ahjufilee singist. Tooraine tagastati tootjale enne tarbijani jõudmist.

(Allikas: Eesti meediaväljaan­ ded) Itaalias oli 1997. aastal puhang, kus listeeriaga saastunud maisisalatit süües haigestus gastroenteriiti ehk palavikuga ­ kõhulahtisusse 1566 inimest.

2008. aastal oli listerioosi puhang Kanadas, saastunud liha süües 56 haigestus, neist 20 ­surid. Lõuna-Aafrika Vabariigis oli 2018. aastal listerioosi puhang enam kui tuhande nakatunuga, neist 200 surid.

Viimastel aastatel on liste­

Peapiiskop Urmas Viilma: vääriti mõistetud sõnavabadus põhjustab sõnareostust Kolmapäeval Tallinna Piis­ koplikus Toomkirikus peetud advendikõnes jagas peapiis­ kop Urmas Viilma oma mõtteid ühiskonnaelu aktuaal­ setel teemadel: kliimadiskus­ sioonist, vägivallast ja naiste instrumentaliseerimisest, sõ­­ ne­­le­misvabadusest ja sekula­ rismist kui uuest ideoloogiast.

Iga-aastaseks traditsiooniks kujunenud advendimõtiskluses täheldas peapiiskop Urmas Viilma, et lõppev aasta oli riigi jaoks rikas mitmete auväärsete juubelite ja tähtpäevade poolest, kuid lisas, et sisemiselt rikkaks ei muuda meid mitte peod ja juubelid, vaid inimeste teenimine ning igapäevane töö. „Kiriklik armastustöö inimeste juures algab juba enne uue elu sündi ning ulatub ka üle aja ja maise elu piiri igavikku,“ ütles Urmas Viilma, leides, et sageli ei leia selline tegevus avalikku äramärkimist, sest meedias on atraktiivsem tähelepanu suunata pigem välistele ja maistele asjadele, mis kiriku jaoks pole mitte põhi-, vaid tugitegevused.

Kliimadiskussioonil peatudes

rioosi nakatumine Euroopa paljudes riikides tõusutrendis, seejuures keskmine haigestumise sagedus on maailmas 0,1 kuni 1,1 juhtu 100 000 inimese kohta. Euroopas on listerioosi haigestumine olnud tõusutrendis, seda just üle 60-aastaste hulgas. Kui USA-s tuli 1998. aastal tagasi kutsuda 16 miljonit kilogrammi hot-doge, 2002. aastal aga 12,4 miljonit kilogrammi lihast delikatesse, kal­ kuni- ja kanaliha listeeriaga saaste tõttu, siis tänaseks on USA suutnud vähendada lis­ terioosi juhte 42% alates 1996. aastast, sageduseni 0,27 juhtu 100 000 elaniku kohta.

Listeeria – jutt on ühest bakterite maailma kuuluvast batsillist Listeria monocytogenes, mida kui otsida, võib leida nii veest, pinnasest, kõdust, aga kõige suurema tõenäosusega ­erinevate imetajate, eriti mälet­ sejate, lindude, aga ka kalade, väljaheidetest.

Listeeriast kui inimesi ohustavast patogeenist on teadmine olemas alates 1929. aastast, kuid alles 1980ndatest kui toiduga levivast patogeenist. ­ Inimene ise võib samuti olla listeeria reservuaariks, nii on leitud, et inimestest kümnendikul elutseb see batsill seedetraktis püsivalt. Risk on kõrgem nii tapamaja töötajatel kui Listeria monocytogenese kultuure uurivatel laborantidel.

nentis Urmas Viilma, et teda häirib see, kuidas kliimamuu­ tuste peatamist püütakse sageli motiveerida esmajärjekorras tulevikuinimese isikliku heaolu säilitamise vajadusega. „Egoist­ lik on päästa maailma vaid ­sel­leks, et inimene saaks siia rajada maapealse Paradiisi. Risti­i­ni­mene hoolib loodust ehk loodusest ainuüksi juba seetõttu, et Jumal ise on pannud ta selle eest vastutama,“ märkis ta.

Peapiiskop Viilma peatus ka perevägivalla ja naiste õiguste teemadel, täpsemalt nende kajastamisel meedias: „Olen vahel imestanud, kuidas mõni meedia­ väljaanne võib oma veebiväljaande ühes rubriigis avaldada artikli või analüüsi lähisuhtevägivallaga seotud probleemidest ja naiste väärkohtlemisest, samal ajal aga jätkata teises rubriigis sisutute ja maitsetute jutunu­ pukeste avaldamist naistest, keda kujutatakse vaid ihaobjektidena.“ Emakeele aastaga seonduvalt avaldas peapiiskop seisukohta, et ühegi teiste suhtes lugupidavalt ja väärikalt käituva inimese sõna ei saa olla kunagi lõpuni vaba. „Täielikult vaba sõna on piirideta ja ujuva tähendusega ning muutub seetõttu oma olemuselt sisutuks, isegi mõttetuks,“ nentis ta. Sõna­vaba­ dust mõistetakse tema tähele­ paneku kohaselt Eestis pigem hoopis sõnelusvabadusena, sel­ lisest vääriti mõistetud sõnava­ badusest tekib aga sõnareostus.

Listeeria teeb ebatavaliseks tema eluks ja paljunemiseks sobiv keskkond – talle sobivaks temperatuuriks on -7 kuni 45 kraadi Celsiuse järgi. Opti­ maalne kasvutemperatuur on 37 kraadi juures, kuid kuigi aeglaselt, võib ta kasvada ka alla 0-kraadisel temperatuuril ehk siis paljuneda toiduainetel, mida hoitakse kõiki hügieenireegleid järgides pikemat aega külmkapis või külmletis. Samas, lis­ teeria hävib tavapärasel toidu kuumtöötlemisel nagu keetmine, praadimine, küpsetamine.

Batsill Listeria monocytugenes talub lisaks madalale temperatuurile äärmuslikult hap­ pelist ja soolast keskkonda.

Tal pole vahel, kas on piisavalt hapnikku või mitte. Ta moo­ dustab niisketele pindadele biofilmi, sealhulgas ka pindadele, kus valmistatakse ette toitu, olles tihti ignorantne ka puhastusvahendite toimele. Levib ta aga peamiselt fekaal-oraalsel teel ehk saastunud kätelt või toidu valmistamiseks kasutatud saastunud pindadelt ning köögiriistadelt toitu ja seejärel selle toidu söömisega. Asja teeb veel keerulisemaks see, et listeeriaga nakatumisest haigusnähtude avaldumiseni ehk inkubatsioo­ niperiood kipub olema seda­võrd pikk, keskmiselt 3 kuni 70 ­päeva, et raske on tagant järele kindlaks teha just seda toitu, mis sisaldas haiguse põhjustajat.

Listeeriaga võib toit saastuda nii valmistamisel kui hoiusta-

mise ajal külmikus. Nii loetakse üheks kõrge listeeriaga saaste ohuga toiduks pehmeid juuste, mida ei soovitata süüa rasedatel loote nakatumise riski tõttu ja neil, kel on alanenud immuunvastupanu. Listerioosi nakatu­ mise korral võib rasedal tekkida kas palavik, gripilaadsed haigusnähud või ka raseduse katkemine. Lisaks rasedatele on ohustatud vastsündinud, kes on nakatunud sünnituse ajal ja neil võib tekkida sepsis, meningiit, kopsupõletik. Alanenud im­ muunsusega täiskasvanuid ohus­ tavad peamiselt gastroenteriit, sepsis, meningiit, endokardiit.

Listerioosi teeb hirmutavaks kõrge suremus, mis ulatub 30% juhul kui ravitakse, ravimata juhtudel on aga suremus 70% ringis. Kuna tegemist on bakteriaalse nakkusega, kasutatakse raviks antibiootikume.

Kõrge suremuse põhjuseks on listeeria oskus seedetraktist levida edasi, kavaldades üle meie organismis olevad kaitsebarjäärid ja on võimeline rakust rakku levides jõudma ka ajju.

Kui see juhtub, ongi tulemuseks väga raskete sümptomitega hai­ gestumine.

Kui traditsiooniliselt listeeriaga saastumise kõrge riskiga toitudeks loetakse pastöriseerimata piima ja piimatooteid, pehmeid juuste nagu feta, ca­ membert jt, valmistoite nagu vorstid ja liha või singilõigud ning külmsuitsu-tooteid, siis viimastel aastatel on selgunud

uued toiduriskid. Nii on nakatumisi listerioosi olnud süües idandeid, jäätist, õuna, apri­ koosi, virsikut, maasikat, melo­ nit või külmutatud marju, aedvilju ja friikartuleid. Kõrge risk saastumiseks listeerial on ka võileibadel. See nimekiri ei ole lõplik.

Lugeja kiri

nesid meie elanikele. Nii ka õed Sõnajalad Saaremaalt esinesid meil lauluga. Nende abikaasad on kanged ärimehed Eestis.

Paigutavad ilmatu kõrgeid tuulikuid mere rannale elektrit tegema, sõidavad ringi helikopteriga.

Meie vaatasime imestades kõrvaltmajast naisega teineteisele otsa, kas luterlastel Eestis on selline komme? Nimelt ju Piiblis teine käsk keelab val­ mistada Jumalast mingit kuju või pilti ja seda kummardada.

Siis meenus, et luteri kiriku katekismuses kümme käsku on rooma katoliku eeskujul samad, kus puudub teine käsk täielikult, neljas Piibli käsk on muudetud, ja et arv täis oleks, kümnes käsk on poolitatud.

Vanataadi mälestuskilde Aastaid tagasi, esimese Eha­ tare vanadekodu juhatajana töötasin üksteist aastat Scar­ boros ja nii puutusin kokku arvulise eestlaskonnaga Toron­ tos. Meie kõrval asus Eesti Kodu, kust mitmed eestlased käisid meil söömas, kuna meie soomlastest kokad valmistasid maitsvaid toite.

Kirjutan Kargu Karla viisil: ,,Äi mina siis põld mette veel vana ätt, kui nüid praegast.“ Kui reisimine Eestiga vabaks läks, siis sealt tulid ansamblid ka meie asutust vaatama ja esi-

Viimast tuleks käidelda samamoodi nagu prügi ehk et igaüks meist peaks teadlikult hakkama tegelema sõnasorteerimisega.

Jõulurahu tagamiseks pidas Viilma mõistlikuks sõlmida ühiskonnas kultuurse kõne kokkulepe. Ta pakkus retsepti ka sõnamürgisõltlastele: „Võõ­ru­ tus­raviks saab olla ainult täielik vaikimine, sõnapaast, mis on igast sisutust sõnast tähendus­ ­ likum ja kõnekam!“ Urmas Viilma avaldas veendumust, et usuvabadus eeldab alati erinevate religioossete maailmavaadete olemasolu ühis­ konnas. Kui jääb alles ainult üks ametlikult toetatud usuline

Kord tuli kõrvalmajast üks proua abielupaariga Eestist ja palus mind neile asutust tutvustada. Mees oli luterikiriku õpetaja. Kui me alla keldrisse, rahva kogunemise ruumi jõud­ sime, ma seletasin, et siin me peame ka kirikuteenistusi ja avasin eesseina luugid, kus oli pilt Jeesuse taevaminemisest.

Nii kui ma seda tegin, siis mõlemad Eesti külalised las­ kusid põlvedele pildi suunas.

maailmavaade või filosoofia, lõpeb usuvabadus ja riigikiriku rolli võtab hiilivalt endale sekularism kui maailmavaade – uus vaimsus. „Olen seisukohal, et kui jätkame ilma üleüldise ­kohustusliku religiooniõpetuse rakendamiseta Eesti üldhariduskoolides, oleme põhiseaduses sõnastatud riigikiriku puudu­ mise põhimõttega vastuollu jõudmisele väga lähedal,“ leidis Viilma.

Peapiiskop Viilma kinnitas, et kirik on ühiskonnas kohal ning täidab oma põhiülesannet – kuulutab rõõmusõnumit Jumala armust ja teenib ligi­ mest – erineval viisil kõikides

Listerioosi levikut soodustab valmistoitude populaarsus ja lai levik. Kuna haigussümptomite teke võtab aega, siis suurtes kogustes saastunud pakendatud toit võib olla jõudnud juba kümnetesse riikidesse müügile, enne kui ta tuvastatakse. Nii on rahva tervise seisukohalt saanud listeeriast haigustekitaja, mille levikus on koht kellegi mustadel-pesemata-saastunud kätel, seda varasemast juba tuttavate salmonelloosi ja kampülobakterioosi kõrval.

Kui nüüd loota, et ühe tehase kinni panemisega saame peletada listeeria batsillid Eestist, siis ilmselgelt pole see arukas lootus. Sõbralikuks kooseksisteerimiseks aga on olemas enne­ tusele suunatud riigi tasandil juhitavad meetmed. Internetist saab endale tellida plüüžist tehtud listeeriat kujutava mänguasja, millega kaasa antakse ka õpetus käte pesemiseks ja ennetuseks, kuidas see pehme ja ohutu mängu-listeeria saaks jääda ainu­keseks ning päris batsillist haigus jääks tundmata.

Ühel päeval juhtus Ehatares tuleohu häire, märguanne pa­ nee­lil näitas teise korra vasakut tiiba. Härra Alfred Sepa, Abistamiskomitee president, kes tihti meil viibis, tuli minuga (Järgneb lk. 21)

eluvaldkondades ning lisas: „On aegu, mil kirikul tuleb oma väärtustest ja põhimõtetest lähtuvalt kaasa kõnelda ka po­ liitilises elus, toetada teatud poliitikat või vastanduda teatud poliitikale – ikka selleks, et teenida ligimest ning aidata kaasa kujundada ühiskonda, mille liikmeid iseloomustab rahu taotlemine ning armastav, austav ja hooliv hoiak nii kaas­ inimeste kui kogu ülejäänud kaasloodu suhtes.“ Lõpetuseks soovis peapiiskop Urmas Viilma kaunist advendiaja algust, rahu ja kosutust hingele ning rohket Jumala õnnistust.

(EELK Konsistoorium)