Eesti Elu / Estonian Life No. 49 | December 10, 2021

This newspaper was mailed on Friday, December 10, 2021

Kommentaarid ja arvamused (lk. 5)

Estonian Life English Language Supplement (p. 8–10)

Alates / since 2002 Nr. 49, 2021

Reedel, 10. detsembril — Friday, December 10

www.eestielu.ca

Postal Agreement No 40013472

Üksiknumbri hind: $4.00

Eesti jõululaul kõlas EL jõulukontserdil Ottawas Ülle Baum Armastatud eesti jõululaul ,,Läbi sahiseva lume“ kõlas Ottawas 3. detsembril suures Notre-Dame Basilica Cathe­ dral kiriku saalis eesti keeles.

Laulu esitas trio ,,Chorale Lyrica“, kooseisus Vanessa Charlton, Evelyn Pierce ja Rory Piper.

See traditsiooniline iga-aastane Euroopa Liidu (EL) jõulukontsert toimus juba 14. aastat järjest. Kui varasemate aastate ELi jõulukontserdi ajal täitis kiriku ligi 1,300 inimest, siis eelmisel aastal oli see ainult virtuaalne ja tänavu seoses koroonaviiruse piirangutega oli ­ saalis umbes 200 näomaskis inimest. Kohal olid Kanada

v­alitsuse liikmed ja kutsutud külalised. Kontserti kuulasid ka Rooma paavsti Franciscuse nuntsius Ivan Jurkovič ja Euroopa Liidu, Läti, Leedu, Ungari, Hispaania, Slovakkia, Bulgaaria, Zim­babwe, Egiptuse jt. riikide suursaadikud ning diplomaadid.

Koosviibijaid tervitas Euroo­ pa Liidu suursaadik Kanadas dr.

Melita Grabič ja tänas kõiki korraldajaid ning esinejaid.

Sel aastal oli see kammerlik jõululaulude kontsert. Esinesid Chorale Lyrica trio ja Quarta­ pella ansambel koosseisus Sylvia Larrass (sopran), Colleen Woodhouse (alt), Daniel Gillis (tenor) ja Timothy Piper (bass).

Slovakkia kolme jõululaulu

Slovakkia suursaadiku Vit Koziaku tütred Sabína ja Terézia Koziaková esinesid Euroopa Liidu jõulukontserdil juba teist aastat järjest. Sel aastal kõlas nende esituses kolm Slovakkia jõululaulu. Ilusates rahvarõivastes tüdrukud said publiku üheks lemmikuks.

Foto: ©Ülle Baum

Chorale Lyrica trio kooseisus Vanessa Charlton, Evelyn Pierce ja Rory Pipe esitamas eesti jõululaulu ,,Läbi lume sahiseva“. Foto: ©Ülle Baum

Fotol vasakult: Notre-Dame Cathedral Basilica rektor isa David, Euroopa Liidu suursaadik Kanadas dr. Melita Grabič, jõulukontserdi peakorraldaja Ülle Baum, 2021 jõulukontserdi kunstiline juht Timothy Piper ja Euroopal Liidu Kanadas delegatsiooni pressisekretär Diodora Bucur pärast Eurooopa Liidu jõulukontserti Ottawas.

Foto: Anastasia Gómez de Agüero Muro

e­sitasid Slovakkia suursaadiku Vit Koziak’u tütred Sabína ja Terézia Koziaková.

Kontsert oli kui pühade-eelne meditatsioon. Kõikide Euroopa Liidu riikide jõululaulud kandusid solistide ja ansamblite esi­ tuses sujuvalt originaalkeel­ tes ühest laulust teise väikeste vaheaegadega ja ilma aplausita.

Tunniajase kontserdi lõpus laulsid aga kõik lauljad koos publi-

kuga Timothy Piperi orelimängu saatel Austria helilooja Franz Gruberi ,,Püha öö“ ja seejärel täitis saali tohutu aplaus.

Suur tänu kõikidele esinejatele ja selle aasta kontserdi kunstilisele juhile Timothy Piperile ning Euroopa Liidu diplomaatilisele esindusele Kanadas. Eriline tänu kuulub Notre-Dame Cathedral juhtkonnale, kellega koostöös see tra­

ditsiooniline tasuta jõulukontsert on siin kõik need aastad ­toimunud.

Tänavuse Aino Järvesoo auhinna üks laureaat on Olev Träss

ja ta panustas selle eesmärgi saavutamiseks suure osa oma ajast ja varast. Eesti rahvastiku- ja perepoliitikas rakenda­ takse mitmeid tema põhi­ mõtteid. Järvesoo tegutsemine näitas, et sihikindluse, aktiivsuse ja pühendumusega on võimalik mõjutada suuri ühiskonnaprotsesse.

2020. a algatatud Järvesoo nimeline auhinnakonkurss toimus tänavu teist korda. Esi­ mesel korral pälvisid auhinna Rein Taagepera, Ene-Margit Tiit, Hinge-Mai Raud-Pähn ja Jüri Trei.

(Auhinnatseremoonia on järelvaadatav Postimees TV-s ja Pere Sihtkapitali Facebooki ­lehel.)

25. novembril andis Pere Sihtkapital Eestis välja tänavused professor Aino Järvesoo nimelised auhinnad.

Elutöö auhinna pälvis rahvastikuteadlane ja meditsiinidoktor Jaak Uibu, auhinna ­silmapaistva meediategevuse eest sai Lea Danilson-Järg ning välismaal eesti keele ja kultuuri hoidjana Olev Träss, kes on palju aastaid Kanada eestlaste kogukonnas aktiivselt tegutsenud. „See on muidugi ootamatu rõõm, aga miks see mulle eriti head meelt teeb – nii Aino Järvesoo kui tema abikaasa Elmar olid minu head sõbrad,“ sõnas hiljuti 90. a juubelit tähistanud Olev Träss õnnitlusi vastu võttes.

Olev Träss on välismaal eestlust hoidnud Kotkajärve Metsaülikooli kaasasutajana, samuti Torontos Tartu College’i asepresidendina. Ta on Tartu Instituudi üks loojaid, mis asutati eesmärgiga eeskätt tegeleda Kanada eestlaste valdkonnaga.

Olev Trässi aktiivne organisatoorne tegevus on aidanud ellu

kutsuda ja käigus hoida Eesti õppetooli ja professuuri Toronto Ülikooli juures. Eestluse pika­ ajalise eestseisjana on Olev Träss olnud ESTO kaasjuhiks, esimeheks Toronto Eesti Seltsis, osa­ lenud Eestlaste Kesknõu­ kogu Kanadas juhatuse töös ja hoidnud isamaalist kasvatust Kana­ da akadeemiliste organi­ satsioo­nide juures.

Lisaks on Olev Träss silma­ paistev teadlane keemia alal, olles teadlasena hästi tuntud nii Eesti kui rahvusvahelistes ringkondades.“ Vastuseks küsimusele, mis on võimaldanud tal palju aasta­ kümneid kodumaast kaugel olles ikka eestlaseks jääda, vastas Olev Träss: „Ütleme nii, et eestlane olla on uhke ja hää!“ Professor Aino Järvesoo nimeline auhind antakse välja inimestele, kes on Eesti rahvastiku arengu või valdkonna edendamisega ühiskonnas või mee­ dia vahendusel eriliselt silma paistnud.

Aino Järvesoo, kelle sünnist möödus tänavu 111 aastat, soovis, et eesti rahvas kasvaks

Ka sel aastal tõi Euroopa jõululaulude kontsert pühademeeleolu Kanada pealinna juba detsembri alguses.

Koos sellega saadan teele ka jõulusoovid ja uusaasta tervitused kõigile ,,Eesti Elu“ lugejatele.

2

EESTI ELU reedel, 10. detsembril 2021 — Friday, December 10, 2021

3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2 Can.Post Registration No. 10692 • Agreement No 40013472 We acknowledge the financial support of the Government of Canada through the Canada Periodical Fund (CPF) Aid to Publishers for our publishing activities.

Talitus/Toimetus: 416-733-4550

Fax: 416-733-0944 E-mail: eetoimetus@eestielu.ca editor@eestielu.ca eetalitus@eestielu.ca Website: www.eestielu.ca Väljaandja: Tartu College kirjastus Asutaja:

Elmar Tampõld

Tegevtoimetaja: Kai Kiilaspea Toimetajad:

Laas Leivat Kaire Tensuda

Reporter-toimetaja: Eerik Purje Talitus: Avatud esmaspäevast reedeni 9.00-16.00.

Tellimishinnad: Kanada: • Ajaleht: 1 a. $160.00, 6k. $87.00, 3k. $48.00.

• Kiripostiga: 1a. $190.00, 6k. $105.00, 3k. $58.00.

USA: • 1a. $210.00 CAD, 6k. $115.00 CAD, 3k. $67.00 CAD Ülemeremaadesse: • 1a. $285.00, 6k. $150, 3k. $80.00.

Ainult digileht: 1a. $95.00, 6k. $50.00, 3k. $29.00.

Aadressimuudatused: $1.50 Üksiknumbri hind: $4.00 Digileht Eesti Elu kodulehelt: www.eestielu.ca

KUULUTUSTE HINNAD: 1 toll ühel veerul: leinakuulutused $13.00, ärikuulutused $15.00, ürituste kuulutused $16.00+HST 13%.

Kuulutusi võetakse vastu talituse lahtioleku aegadel.

Kuulutused palume saata hiljemalt kella 10-ks neljapäeva hommikul.

Toimetusel on õigus kaastöid lühendada, redigeerida ja keeleliselt korrigeerida.

Autorite seisukohad ei pruugi ühtuda toimetuse omadega.

Artiklis esitatud faktide õigsuse eest vastutab autor.

Oma kodu – kui kauge või kättesaadav Kinnisvara-teemalised uudised on alati aktuaalsed ja paeluvad. Nii neile, kes oma esimese kodu otsinguil, samuti avarama või lihtsalt uue kodu soovijaile kui ka neile, kes jõudnud teatud eluetappi ning plaanivad kodu väiksema vastu vahetada, olgu siis põhjuseks suureks jäänud maja, oma elu peale läinud lapsed või lihtsalt soov suurema majapidamise asemel mugavamat pensionipõlve silmas pidades vähemate kohustustega toime tulla, pühendades enam aega reisimisele, hobidele vm. Ka paljudele neile, kes ei plaani müüa ega osta kinnisvara, on vastavate trendide jälgimine huvi­ pakkuv.

Küllap mäletavad paljud meie lugejad enam kui poole sajandi tagusest ajast tollast Kanada kinnisvaraturgu ja seda, missuguseid ohverdusi tuli teha, et uuel asukohamaal esimene kodu soetada.

Paljude jaoks sai see võimalikuks – tänu tugevale tahtejõule, ees­ kujulikule töökultuurile ja kokkuhoidlikule elustiilile – ning esialg­ seid raskusi ületades said ostetud/ehitatud majad ja suvilad, luues mitme generatsiooni jaoks püsivat kodutunnet.

Aastakümnetega on muutunud nii inimeste elustiilid, sissetulekute ja väljaminekute tasemed, raha säästmise võimalused kui ka kinnisvarahinnad. Soov oma kodu järele on aga püsiv. Paljude jaoks on unistuste elustiil suure aiaga klassikaline peremaja äärelinnas, aga selle kõrval on sageli populaarne valik ka moodne kesk­ linnakorter koos autovaba elustiiliga ja jalutamise võimalu­ sega esmavajalikesse kohtadesse, aga miks mitte ka soodsama hinnaga maamaja keskustest kaugemal. Valikuid ja soove on palju ja erinevaid, hoopis teine küsimus on, kuidas on reaalne olukord selle enesele võimaldamisega.

Canadian Real Estate Association’i novembri keskel avaldatud statistikast ilmneb, et kodude müügid Kanadas püstitasid tänavu uue aastarekordi, tõustes 8,6% septembrist oktoobrini. Ka hinna­ tõus kinnisvaraturul on olnud märgatav. Eriti kuum on turg suur­ linnades nagu Toronto ja Vancouver. Toronto Regional Real Estate Board raporteeris hiljuti, et kodude müügihinnad on jõudnud kõigi aegade kõrgeimale tasemele – Suur-Toronto piirkonnas on keskmiseks kodu hinnaks $1,163,323, mis on pea 22%-line hüpe $955,889-lt novembris 2020, ja ostunõudlus erinevat tüüpi kodude järele on suur. Ekspertide sõnul sisenevad turule taas esmakordsed ostjad ja oma rolli on mänginud kindlasti ka pandeemiaga seotud kodus olemine ja töötamine. Ning kuna reisimine on ju hetke­ olukorras paljude jaoks olematu, eelistatakse omaenda mugavat kodu, kus meeldiv aega veeta nii argipäeval kui puhkuse aegu.

KAIRE TENSUDA

Nr. 49

President Karis kõneles New Yorgis ÜRO julgeolekunõukogu kõrgetasemelisel istungil kliima ja julgeoleku teemal

Eesti saadab järgmisel aastal sõjalistele operatsioonidele kuni 125 kaitseväelast

President Karis esines oma töövisiidil New Yorgis julge­ olekunõukogu detsembrikuu eesistuja Nigeri korraldatud ÜRO julgeolekunõukogu kõrgetasemelisel istungil, kõneldes rahust ja julgeolekust kliimamuutuste kontekstis.

Istungit juhatas Nigeri president Mohamed Bazoum ning seal osales ka ÜRO peasek­ retär António Guterres. „Eesti kaks aastat ÜRO julgeolekunõukogus on peagi läbi saamas. See aeg on andnud Eestile ja meie diplomaatidele hindamatuid võimalusi tõsta Eesti nähtavust, vahetu kogemuse tegutseda maailma diplomaatia keskmes. Oleme saavu­ tanud kandideerides seatud

Riigikogus läbisid teise luge­ mise kaitseministeeriumi eelnõud, mis võimaldavad Eestil järgmisel aastal osaleda rahvusvahelisel sõjalistel operatsioonidel kuni 125 kaitse­ väelasega.

Malis jätkab Eesti panustamist senises mahus läbi sihtüksuse Takuba ja Riigikogu kiitis heaks ka Takuba operatsioonil osalevate Eesti eriväelaste ope­ ratsioonipiirkonna laiendamise Nigerisse.

Uue operatsioonina osaleb Eesti kaitsevägi Euroopa Liidu väljaõppemissioonil Mosam­ biigis, kus Missiooni juhtriigiks on Portugal.

Ameerika Ühendriikide juhitava ISIL-i vastase rahvusvahelise koalitsiooni sõjalises operat­ sioonis Inherent Resolve, mille eesmärk on ISIL-i vastane võitlus esmajoones Iraagis ja Süürias, panustab Eesti ühe staabiohvitseriga.

Samuti osaletakse NATO missioonil Iraagis, Euroopa Liidu sõjalisel missioonil EUNAVFOR Med/Irini, ÜRO rahuvalvemissioonil Liibanonis ning konfliktijärgsel rahu­ tagamismissioonil Liibanonis, Iisraelis, Egiptuses ja Süürias.

Lisaks plaanitud operatsioo­ nidele on Eestil valmiduses kokku 304 kaitseväelast.

Sarnaselt eelmiste aastatega sai valitsus mandaadi võimalikuks esmakordseks ja kiireloomuliseks osalemiseks NATO või selle liikmesriigi, EL-i või ÜRO juhitavas rahvusvahelises sõjalises operatsioonis, järgmi­ sel aastal on mandaat kuni 100 kaitseväelasega panustamiseks.

eesmärgid, näiteks oleme esimesena toonud küberjulgeoleku teema ÜRO julgeolekunõukogu lauale. Seetõttu on tähtis, et näitame riigipea kohalolekuga ­ sellel kõrgetasemel istungil, et peame endale võetud kohustusi lõpuni olulisteks,“ lausus presidendi välisnõunik Celia ­ Kuningas-Saagpakk.

Riigipea kohtus New Yorgis ÜRO Peasekretäri António Guterrese, ÜRO peaassamblee presidendi Abdulla Shahidi ning Nigeri president Mohamed Bazoumiga. Samuti kõneles president Karis ÜRO hädaabi keskfondi (CERF) konverentsil humanitaarkriiside lahendami­ sest ning kohtus Eesti kogu­ konnaga. (VPK/EE)

Valitsus kinnitas Eestis uue alampalga tõusu 654 euroni Valitsus kinnitas ametiühin­ gute ja tööandjate kokkuleppe tõsta alampalk praeguselt 584 eurolt 654 euroni.

Maksu- ja tolliameti andmetel oli 2021. a kaheksa kuu keskmisena 16 900 täisajaga ­ tööle märgitud töötajat, kes teenisid töötasu alammäära (584 eurot), moodustades 3,4 % kõigist töötasu saanud täisajaga tööle märgitud töötajatest.

Sellele lisaks teenis ühes kuus keskmiselt 22 400 täisajaga tööle märgitud töötajat töötasu vahemikus 585 kuni 653 eurot (4,5% töötajatest).

Töötasu alammäära tõus 70 euro võrra 584 eurolt 654 ­eurole 2022. aastal toob rahan-

dusministeeriumi hinnangul riigieelarvesse võrreldes 2021. aastaga täiendavat maksutulu 18 miljonit eurot.

Töötasu alammäära tõus toob kaasa töötasu alammääraga seotud hüvitiste (nt vanemahüvitis, lapsepuhkuse tasu ja hoolduspuhkuse tasu) suurenemise.

Seega suurenevad sotsiaalminis­ teeriumi valitsemisala kaudu makstavate hüvitiste kulud järgmisel aastal ligikaudu 3,2 miljonit eurot ning 2023. a ­ ligikaudu 5,8 miljonit eurot.

Kulude katteallikaks on olemasolev eelarve ning kulude eelarved vaadatakse üle 2023– 2026 riigieelarve strateegia käigus. (ERR/EE)

(KMPT/EE)

Presidendi otsevalimise eelnõu läbis Riigikogus esimese lugemise Kolmapäeval läbis Riigikogus esimese lugemise 45 saadiku algatatud Eesti Vabariigi põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu, mis näeb ette seadustada Vabariigi Presi­ dendi otsevalimine.

Eelnõu kaitsnud Marko Šorini sõnul vastab presidendi otsevalimine ühiskonna ootus­ tele ning annab rahvale täiendava võimaluse osaleda riigi jaoks oluliste otsuste langetamisel, lähendades sellega rahvast ­riigile.

Eelnõu kohaselt on Vabariigi Presidendi kandidaadi ülesseadmise õigus vähemalt kümnel tuhandel hääleõiguslikul Eesti ­ kodanikul. Kandidaatide regist­ reerimiseks esitamine algab 60. päeval enne valimispäeva ja lõpeb valimispäevale eelneval 40. päeval. Valituks tunnistatakse kandidaat, kelle poolt on antud üle poole hääletamisest osavõtnute häältest. Kui ükski kan-

Reformierakond reitingutabelis taas teine Viimasest Ühiskon­nauurin­ gute Instituudi tellitud Nors­ tat Eesti küsitlusest selgub, et Reformierakond tõusis rei­ tingutabelis Eesti Konserva­ tiivse Rahvaerakonna (EKRE) järel ja Keskerakonna ees taas teiseks.

EKRE-t toetas 22,2%, Re­for­ mierakonda 21,9% ja Keskera­ konda 21,4 % valimisõigus­­ li­ kest kodanikest.

Esikolmikule järgnevad Eesti 200 15 %-ga, Sotsiaaldemok­ raatlik Erakond (SDE) 8,6 ning Isamaa 8,1 protsendiga.

Koalitsioonierakondi toetab kokku 43,3% ja opositsioonierakondi 38,9% vastajatest.

(ERR/EE)

didaat ei saa nõutavat häälte­ ­e­na­must, viiakse kahe enim hääli saanud kandidaadi vahel läbi teine hääletusvoor. Teises voo­ rus tunnistatakse valituks kandidaat, kes sai rohkem hääli.

(PM/EE)

S P ORT

Aleksa Gold ujus uue Eesti rekordi Eelmisel nädalal püstitas Kana­ das uue Eesti rekordi torontolanna Aleksa Gold, kelle 200 meetri seliliujumise ajaks läks kirja 2.08,78. Senine Eesti rekordi oli samuti tema nimel (2.09,59). Rekord püstitati lühi­ keses basseinis. (ERR/EE)

Nr. 49

EESTI ELU reedel, 10. detsembril 2021 — Friday, December 10, 2021

3

Uus EAK esimees Allan Meiusi: ,,Küsime ühiskonna ideid Ehatare tuleviku osas“ Eesti Abistamiskomitee Kana­ das (EAK) uus esimees Allan Meiusi rääkis Eesti Elule, missugused on tema mõtted ja ideed uuele positsioonile asudes – kuidas saaks EAK opereeritavat Ehataret uuendada ja samuti EAK tegevust laiendada roh­ kemate seenioride abistamisel.

Kõigepealt rõhutab Allan Meiusi meie vanemaealiste suurt panust ühiskonnale – omal ajal Eestist põgenenute põlv­ kond on elanud mitmel võõral maal, rajanud oma kodud, eesti ühiskonnad ja elu pole olnud sugugi kerge. Nüüd ja tulevikus on lisandumas uusi seenioride põlvkondi, kes ei ole enam Eestis sündinud, kuid on olnud tihedalt seotud Eesti ja eesti ühiskonnaga ning soovivad seda ka vanaduspäevil olla. Meie seeniorid väärivad parimat hoolt, mis neile võimalik pakkuda. Ehatare teema on Allan Meiusile olnud südamelähe­ dane, kuna tema tädi elas seal 12 aastat.

Meiusi mainis, et tal on suur au ja õnn töötada koos andekate ja kirglike kolleegidega juhatu­ ses. Juhatuses on Kristiina Valter (aseesimees), Kristina Soolepp (sekretär), Epp Aruja (laekur), Piret Komi, Anne-Mai Pedel, Tiina Tamm, Pia Hess ja Allan Eistrat. Meiusi ütleb, et iga liige toob juhatusse kaasa kogemusi ja sidemeid, mis annavad suure kasu EAK ja ­ Ehatare tuleviku üle arutlemisel.

Hiljuti nimetas juhatus Ehatare uueks tegevdirektoriks Veronika Viinamäe. Veronika on Ehatare tööjõududesse kuulu­ nud üle seitsme aasta. Juhatuse jaoks oli oluline võimalus edendada kedagi Ehatare perest ja eesti päritolust.

Allan Meiusi märgib, et kuna Ehatare hoone on 40 aastat vana, on loomulik, et see hak­ kab näitama mõningaid vananemise märke. Ta toob välja elustiilide ning vajaduste erinevusi sellel põlvkonnal, kes kolisid Ehataresse näiteks aasta­ kümneid tagasi ja kes teevad seda nüüd või tulevikus.

Näiteks ei olnud 40 aastat tagasi arvuteid ega internetti, ­ millega paljud tänapäeva

v­anemaealised on igapäevaselt harjunud.

Kas ja kuidas me muudaksime Ehataret? Kas on vaja ­midagi teise nurga alt vaadata?

Kuidas oleks vaja teha muudatusi, et säiliks põhipunkt: kaitsta meie vanureid ja nende eest hästi hoolitseda? Need on näiteks mõned küsimused, mida Allan Meiusi tahaks lisaks arutamisele juhatusega ka meie ühiskonna käest küsida, et vastavalt saadud tagasisidele võiks tegutseda.

Ta mainib ka, et praegu on inimesed, kes kolivad Eha­ taresse, vanemad kui võib-olla mõni aeg tagasi – inimesed soovivad oma kodudes võimalikult kaua elada. Üks mõte on, et võib-olla Ehatare ei asuks tulevikus ainult n-ö hoone ­ seinte vahel, vaid pakuks oma abiteenust ka kodudes, millega ehk EAK saaks aidata. Ta meenutab omaaegset Esto Linki, kes inimesi abistas – olgu sel­ leks kas kirjade lugemine/tõlkimine või mõne olulise küsimuse selgitamine. Kas selline tegevus oleks vajalik ka tänasel päeval?

Meiusi märgib ka segapaa­ ride teemat – kui varasemates põlvkondades olid eestlased enamasti abielus eestlastega, siis tänapäeval mitte alati. Võibolla soovivad ka need paarid vanemas eas Ehataresse kolida.

Samuti toob uus esimees ­välja, et EAK oli vanasti abiks ka lastele – ja miks ei võiks see tänapäevalgi nii olla. Lapsed on meie tulevik – et nad ei unustaks Eestit ega eesti kul­ ­ tuuri, isegi kui nad keelt täielikult ei valda.

Ta kõneleb ka remondist ja

Meil on hea meel teatada, et alates 29. oktoobrist k.a. on Ehatare Puhkekodu ja Hooldekodu uus tegevdirektor Veronika Viinamäe.

Veronika on kuulunud Ehatare perre rohkem kui seitse aastat.

Veronika on diplomeeritud psühholoogia erialal. Tema Ehatare kogemuse ja hariduse kombinatsioon toob kasu kõigi elanike heaolule. Kõik töötajad ning elanikud ja nende perekonnad hindaved tema pühen­ dumist meie elanike hea­olule.

Oleme ka ülimalt rõõmsad, et Ehatare tegevdirektor on jälle Eesti juurtega, mõistab sellega meie kul­tuuri ja saab vestelda ela­nik­kudega nende emakeeles.

Palju õnne Veronikale uues ametis ja jõudu tööle!

EAK JUHATUS

uuendustest, mida on Ehatares aastate jooksul tehtud ja tehakse veel. Üheks suursündmuseks on juuksurisalongi remont, mille jaoks A.K.E.N. annetas raha ja mille eest ollakse väga tänulikud.

Allan Meiusi sõnul on väga oluline küsida meie ühiskonna käest, ka nendelt, kes praegu kodus, aga tulevikus võib-olla vajavad nende abi, kuidas võiks Ehataret remontida ja millised võiksid olla teised uuendused – näiteks ehk saavad sinna tulevikus ka külalised sauna minna või näiteks oleks tahtmist ujulat pakkuda. Paari viimase põlv­ konna jooksul on toimunud ­suuri muudatusi nii ühiskonnas kui inimeste elustiilides ja vajadustes, mis kajastuvad kindlasti ka soovis, kuidas vanaduspäevi veeta.

Ehatare on olnud heades kätes – ta kiidab suurepärast ja professionaalset töötajaskonda, kes tegutsevad väsimatult iga­ päevaselt ning on ka pandeemia tingimustes olnud edukad, nii et elanikel on seal hea olla.

Nii et peatselt on plaanis pöördumine ühiskonna poole, et saada ideid tuleviku vajaduste kohta. Allan Meiusi: ,,Küsime kogukonnalt, kuidas saame abiks olla – palun näidake meile, millist teed võtta. Meie nimi on Eesti Abistamiskomitee Kanadas ja tahame abiks olla – kindlasti järgmised 40 aastat.“ • Allan Meiusi enda tagapõhi on seotud ajakirjandusega. Ta on sündinud 1965.a. Torontos, on lõpetanud Yorki Ülikooli, ja olnud juba kooli ajal tihedalt seotud CBC-ga, kus töötas tollal palju eestlasi – puuseppadena, lavameeskonnas jm. ala­ del. Ta tegi algul seitse aastat tööd stuudiotes ja töötas hiljem kuus aastat uudiste juures, peamiselt satelliit-uudiste kogumise jm. organiseerimise alal.

Oma kõige põnevamate töödena nimetab ta kaheksanädalast viibimist Jordaanias 1991 Lahe­ sõja ajal ning 1990.a. kuus nädalat Montrealis Oka kriisi ajal.

Hiljem elas Allan Meiusi 1990-ndatel aastatel kolm aastat Eestis, vahepeal ka USAs, tegeledes erinevate äriprojekti­ dega. Praegune töö on transpordi logistika alal.

Tema vanemad on sündinud Eestis – isa Hiiumaal ja kasvanud Saaremaal, ema on pärit Ida-Virumaalt. Nad põ­ genesid kodumaalt, kohtusid Rootsis ning tulid edasi Kana­ dasse, kus Allan sündis.

Allani abikaasa Susan on ­hiina päritolu ja on alati toetanud eesti kultuuri – nende kaks last (kes on praeguseks 20- ja 16-aastased) on käinud T.E.S. Täienduskoolis ja tegelenud skautluse-gaidlusega. Eestlus on nende peres olnud väga tähtsal kohal ning siiani on laste parimad sõbrad eestlased, kellega on väikesest peale koos oldud.

KAIRE TENSUDA

EKNi kolmas virtuaalkonverents Kanada eestlastele Möödunud pühapäeval, 5. detsembril toimus järjekordne, arvult kolmas, vir­ tuaalkonverents Kanada eest­ lastele. Konverentsi korraldas Eestlaste Kesknõukogu Kana­ das (EKN).

Kokkusaamise eesmärgiks oli tihendada sidemeid siinsete ühenduste ja Eesti poolse Globaalsete Eestlaste programmi vahel.

Esinemisi vahendas ja arutelu modereeris Reet Marten-Sehr.

Kahe tunni jooksul kuulati

ülevaateid ligi paarikümne ­siinse organisatsiooni tegevusest ja üleilmse eestluse tegevuskavadest, plaaniest, toetuste taotlusvoorudest, info jagamise võimalustest. Viimastest andsid ülevaate uus üleilmse eestluse saadik Marin Mõttus, Kadri Linnas ja Keit Spiegel. Lähemat infot üleilmse eestluse kohta saab portaalist Global Estonian: https://globalestonian.com (Pikemalt konverentsist järgmi­se nädala Eesti Elu inglis­ keelses osas.)

4

EESTI ELU reedel, 10. detsembril 2021 — Friday, December 10, 2021

Nr. 49

Merike Kalmi toetus Himel, Kalm ja Roos perede mälestuseks Teistkordne Viru Vanem annetus, et aidata eestlastel oma pärandit hoida ja jagada Selleks ajaks, kui Merike Kalm oli 12-aastane ning äsja Eestist Soome ja Rootsi kaudu Kanadasse jõudnud, oli ta oma elu jooksul kogenud enamat kui suurem osa inimestest terve elu jooksul.

Merike on Viru Vanem tasemel annetaja Toronto kesklinnas arendusjärgus oleva Inter­ national Estonian Centre KES­ KUS heaks. Annetus on tehtud perekondade Himel, Kalm ja Roos nimel.

See on Merikese teine Viru Vanem annetus; esimese tegi ta oma tädi Eva Kalmu mälestu­ seks.

Teekond Eestist Merikese seiklusi täis tee Eestist välja sai alguse 1943. aastal. Georg ja Maimo Kalm, nende neljane tütar Merike ning kaheaastane poeg Mihkel põgenesid kalapaadiga kodulinnast Tallinnast pealetungivate Nõu­ kogude vägede eest. ,,Selles paadis oli sada hinge, naised ja lapsed all trümmis,“ meenutab Merike.

Perekonna esimene peatus oli ümberasustatud isikute (DP) laagris Helsingis. Seejärel renditi talumaja, samal ajal kui Georg teenis Soome sõjaväes.

Nende järgmine kolimine oli Rootsi, kus ootas ees veel üks DP laager. Õnnelike asjaolude kokkusattumisel said nad või­ maluse osta maad, kuhu ehitati oma kodu. Midagi, mida vast­ saabunud immigrantidele tavaliselt ei võimaldatud. Põhjuseks oli Georgi isa side vene aadliga; ta teenis 1904. aastal Vene sõ-

Merike Kalm, teist korda Viru Vanem tasemel annetaja.

javäes (Eesti oli sel ajal Vene võimu all) ja tõusis tsaar Nikolai abiliseks.

Georg ehitas perele kodu Roslags Näsbys, mis jääb Stockholmist põhja poole. Sama koduehitus kordus, kui nad Kanadasse emigreerusid. See oli nende järgmine ja viimane kolimine.

Algusaastad Kanadas Perekond maabus 1950. aastal Halifaxis Pier 21 muuli juures, mis oli omamoodi väravaks Kanadasse. Ajavahemikus 1928–1971 käis sealt kokku läbi umbes 1,5 miljonit immigranti, kes otsisid turvalist ja püsivat kodu. Üsna peale nende saabumist alustas Merike kooliteed. ,,Ma ei osanud inglise keelt, nii et mind pandi esimesse klassi, kuid sain kiiresti järg­ ­ mis­tesse klassidesse edasi.“ Alati tubli Georg ehitas perele kodu Mississaugasse, kus elu viimaks paika loksus.

Merike oli selleks ajaks elanud neljas riigis ja kuues erinevas ,,kodus“.

KESKUS tähendab tugevamat tulevikku Just need varajases nooruses toimunud elukohamuutused panevad aluse Merikes soovile aidata eesti kogukonnal kindlustada vankumatut tulevikku.

See ja lisaks lahkunud abikaasa Jaan Roosi pühendunud toetus Eesti Maja üleviimisele uude KESKUSEsse. ,,Minu otsus on suuresti motiveeritud sellest, kui palju ­ mu abikaasa Jaan KESKUSesse uskus,“ ütleb Merike. „Ta teadis, et vana Eesti Maja Broadview’l ei suutnud enam oma kogukonnale sama pakkuda, mis varem. KESKUSes on aga täiesti uus ja värske energia.“ Merikesel ei olnud kasvades eesti kogukonnaga erilist sidet. ,,Teadsin, et olen eestlane, aga alles Jaaniga kohtudes sai minust päriselt osa kogukonnast.

See lisas mu elule hoopis positiivsema mõõtme.“ Perekond on kindlalt KES­ KUSE toetamise otsuse taga.

Merike Kalm & dr. Jaan Roos.

Merike ja Jaan koos perekond Himel’iga Rick ja Katrin Roos pulmapeol.

,,Minu lapsed tunnevad oma eesti pärandi vastu suurt huvi,“ räägib Merike. ,,Uus keskus annab kõigile Eesti juurtega ­ inimestele võimaluse omavahel suhelda ja kogeda, kust nad pärit on.“ Merikesel ja tema esimesel abikaasal dr.Calvin Himelil on neli last: Jeffrey, Susan, David ja Leigh.

Lahkunud abikaasa dr. Jaan Olav Roosiga on tal kolm kasulast: Jamie, Martin ja Richard.

Jaan oli Toronto Eesti Maja aktsionär, kuulus Eesti Üli­ ­ õpilaste Seltsi ja mängis Eesti Rahvapillide Orkestris. Ta suri 2021.aasta augustis.

Jaan oli respiroloogiaspet­ sialist, kelle kireks oli võistlussport, sealhulgas jooksmine, murdmaasuusatamine ja kiir­ käimine. Nii Jaan kui Merike tegelesid kiirkäimisega ning see spordiala viis nad kokku Torontos Central YMCA-s. Ühendus Eestiga püsib Merike plaanib järgmisel s­uvel koos laste ja lastelastega ette võtta pikema Eesti-reisi.

See pole tema esimene külas­ käik. Üks tema huvitavamaid

reise oli 1993. aastal, kui ta töötas president Lennart Meri kantseleis Kanada tegevteenistuse organisatsioonis halduskonsul­ tandina. ,,Seal oli väga huvitav töötada ja panustada Eesti arengusse,“ meenutab ta. ,,Uute süsteemide ja korralduse loomine tähendas pidevaid muutusi.“ Eeloleva külastuse eesmärk on seekord küll isiklikum. ,,Ma tahan oma pereliikmetega hüvasti jätta,“ seletab ta.

Merikese jaoks polnud teekond Kanada elu juurde kau­ geltki rahulik, kuid tema ,,eestlus“ on siiani puutumatu.

Praeguse annetusega loodab Merike aidata ka teistel eestlastel oma juuri leida ja kinnitada. ,,Sisserändajana on tagataustas alati teadmine, et oled ,,teistsugune“,“ ütles ta. ,,KES­ KUS aitab igal eestlasel avastada ja hoida oma rikkalikku pärandit ning mõtiskleda selle üle, mida tähendab tema jaoks mõiste ,,teistsugune“.“ Aita toetada eestluse tulevikku ja hakka annetajaks!

KESKUS kapitalikampaania annetajakategooriad on: Kalevi­

poja Laud üle $100 000 suuruste toetuste jaoks (kaasa arvatud erinevatele hoone osa­ dele nimepanemise õigus), Viru Vanemad üle $10 000 suuruste toetuste jaoks ja Kungla Rah­ vas, toetused, mida KESKUSe veebi kaudu saab teostada, on kuni $10 000.

Kalevipoja Laud ja Viru Vanemad annetusteks, väärtpaberite annetusteks või maksta annetust üle 3-5 aasta, palun pöörduda aadressile donations@ estoniancentre.ca või helistada +1.647.250.7136.

Annetused võivad olla tehtud pere nimel, või austades mõnda isikut või peret. Kõigi annetuste puhul, mis on tehtud Kanadas, Eestis või USAs, antakse välja tulumaksu kviitung ning vajalik teave on KESKUSe veebilehel.

Siit leiab teavet projekti kohta: • Külasta KESKUS veebilehte www.estoniancentre.ca • Registreeru veebilehel uudis­ kirja saajaks • Jälgi KESKUSt Facebookis @EestiKeskus, Instagramis @ keskus.iec, Twitteris @keskus

Kanada nädal võitluses COVID-19ga Läheneva pühadehooaja eel seisab osa Kanada piirkondi taas silmitsi uute viirus­ juhtude arvu kasvuga. Kuna juba on algamas pühadega seotud kogunemised, mis eeldatavasti on paljudel suuremad kui eelmisel aastal, mil jõulupühad veedeti sageli vaid kitsas pereringis, soovitavad valitsused ja terviseametnikud rahval pühadeperioodilgi valvsust mitte kaotada, vältimaks pühadejärgset plahvatuslikku tõusu nakatumises ja haiglaravi vajaduse kasvu.

Samuti rõhutatakse jätkuvalt vaktsineerimise olulisust. Vii­ ruse vastu on vaktsineeritud umbes 76% kogu Kanada ela­ nikkonnast.

Erinevates piirkondades on ka erinevad reeglid ja juhised kogunemiste puhul. Quebecis näiteks tõstis valitsus siseruu­ mides kogunemiste limiiti alates 23. detsembrist seniselt 10-lt 20 peale, tugevalt soovitades, et kõik osalejad oleksid vaktsi­ neeritud.

Kanada kaks suuremat provintsi – Ontario ja Quebec –

on viimasel ajal kogenud uute päevaste viirusjuhtude märki­ misväärset tõusu. Quebecis oli vastav arv laupäeval 1512 (kõrgeim alates aprillist), püha­ päeval 1256, esmaspäeval 1189, teisipäeval 1234.

Ontarios on alates eelmise nädala neljapäevast (2. dets.) olnud vastavad arvud järgmised: neljapäeval 959, reedel 1031, laupäeval 1053, pühapäeval 1184 (kõrgeim alates maikuu lõpust), esmaspäeval 887, teisi­ päeval 928 (testide positiivsusnäitaja oli sel päeval viimase kuue kuu kõrgeim – 3,8%), kolmapäeval 1009. Seitsme päeva uute juhtude arv oli sel päeval 1007, mis kõrgeim alates 1. juu­nist, testide positiivsusnäitaja 3,3%, haiglas intensiivravil 155 patsienti.

Teisipäeval avaldas Ontario Teadusnõuande rühm uued mudelprognoosid, mille koha­ selt võivad kõige tõenäolisema stsenaariumi korral uute päe­ vaste viirusjuhtude arvud hüpata 1750-le päevas uue aasta alguseks, kuid hiljuti avastatud uue Omicron variandi tõttu võib

see olla hinnagust kõrgem. Kõik oleneb, kui palju nakkavam see on. Vaatamata Omicroni ohule võib intensiivravis olevate pat­ sientide arv jaanuariks tõusta 250-400 peale, mis paneb suurema pinge haiglatele ja ­tervishoiusüsteemile.

Sel nädalal selgus ka, et i­ lmselt jääb vaktsiinipasside süsteem provintsis kehtima kauemaks kui esialgu plaanitud jaanuarini: Ontario tervise­ minister Christine Elliott ütles, et eeldatavalt jääb see veel mitmeks kuuks, kuna Omicroni variant võib kujutada suuremat ohtu kui Delta; kõik on seotud olukorraga provintsis. Samuti pikendas provints pausi mahutavuse limiitide eemaldamiselt teatud kõrgema riskiga kohtades, nagu ööklubid, pulmapeod jm.

Albertas registreeriti nädalavahetuse kolme päeva jooksul 788 ja Briti Kolumbias 946 uut viirusjuhtu.

(Kanada ajakirjanduse põhjal – CTV News, CBC, Globalnews – EE)

Nr. 49

EESTI ELU reedel, 10. detsembril 2021 — Friday, December 10, 2021

Kommentaarid ja arvamused Riigi koomale tõmbamine käib maainimeste arvelt Ivari Padar Riigikogu maaelukomisjoni liige, SDE Elame suurte paradokside ajal. Ühiskonnal on veskikivina kaelas pandeemia ja sellest tingitud kannatused, aga samas kuuleme pidevalt uudiseid majandusbuumist ja teatud sektorites toimuvatest palgatõusudest. Hoog­ sa ma­ janduskasvu toel kosuvad ka riigi tulud. Teisalt tunnevad väga paljud inimesed omal nahal, kuidas nende toime­ tulek on hinnatõusude ja eriti elektri kallinemise tõttu halvenenud. Neid, kelle sissetu­le­ kud on sisuliselt vähene­nud ei aita kuidagi teadmine, et nii uute autode kui ka kinnisvara ostmine käib praegu täistuuridel. Ebavõrdsust ja suhtelist vaesust on Eestis selgelt rohkem kui 2-3 aastat tagasi.

Ei saa öelda, et valitsus ebavõrdsuse leevendamisega üldse ei tegele. Loodetavasti õnnestub jaanuaris tööle saada ­ energiakulude hüvitamise uus süsteem, mis võimaldab ini­ mestele toetust maksta ja seda ka tagasiulatuvalt. Rahandus­ ministeeriumi hinnangul peaks sellest meetmest abi saama ligi 70 000 inimest.

Vahtre: Poola julgeolek algab Eestist Lauri Vahtre, ajaloolane (Isamaa) ERR Poola suursaadik Grzegorz Kozlowski tsiteeris hiljuti oma riigi relvajõudude peastaabi ü lema ­ kindral Romuald Andrzejczaki sõnu Lennart Meri konverentsil: ,,Poola ­julgeolek algab Eestist.“ Ilusad sõnad. Loomulikult tekib kiusatus vastata Poola kindralile sama galantselt: ,,Ja ­ Eesti julgeolek algab Poolast“.

Mis vastab kahtlemata tõele, kui meenutame, kuidas Poola hävitamine kahe diktaatori sobingu tulemusel 1939. aastal oli eelmänguks ka kolme Balti riigi annekteerimisele.

Tänapäeval pole selliseid ­stsenaariume tarvis väga tõsiselt heietada, aga kuskil tagaplaani tagaplaanil peab see ajalooline pretsedent meid jätkuvalt ­hoiatama: kuni püsib Vene oht, oleme ühes paadis. Pole Poolat, pole meid. Seetõttu on väga õige, et Eesti saadab Poola pii­ rile kasvõi ühe rühma sõdureid.

See meenutab mõlemale rahvale tõsiasju, eestlastele Poolat ja poolakatele Eestit.

Ent miks peaks Poola julgeolek algama Eestist? Viimati oli kindral Andrzejczak lihtsalt viisakas? Ei, tema tõdemus ei

Paraku kasvatab 2022. aasta riigieelarve veelgi regionaalset ebavõrdsust. Alustan siseturvalisusest. Politsei-ja piirivalveametis leiab aset valus 3,5 miljoni euro suurune kärbe, mille tule­ musel koondatakse hulgaliselt töötajaid, sealhulgas piirkonna­ politseinikke.

Küsisin siseminister Kristian Jaanilt novembri lõpus riigi­ kogus, mis siis täpsemalt 1. jaanuaril juhtuma hakkab, aga ministri vastus jäi hämaraks.

Tegelikkuses hakkab tuleval aastal just maapiirkondades turvalisus vähenema. Politseile peale sunnitud protsendikärbe toob lisaks kaasa selle, et veelgi väheneb politsei võimekus uurida väiksemaid kuritegusid.

Kui politseil ei ole jõudu tegeleda näiteks jalgrattavargustega ega aidata identiteedivarguste ohvreid, siis kannata­ nute usk oma riiki küll kuidagi ei kasva. Piirkonnapolitseinikke rolli ei tohi alahinnata – nemad teavad, mis kogukonnas toimub ja kus on riskikohad. Nemad pakuvad kohapeal turvatunnet.

Olukord, kus hoomamatult suurteks paisunud omavalitsustes on ametis vaid üks äärmuseni koormatud piirkonnapolitseinik, on selgelt vastutustundetu.

Detsembri alguses jõudsid meediasse teated sellest, kuidas kõik väiksemad kodakondsusja migratsiooniameti bürood, uue nimega politsei- ja piirivalveameti teenindused jäävad

avatuks vaid kolmel päeval nädalas. Põlvas, Võrus, Valgas, Viljandis, Jõgeval, Kuressaares, Paides ja Raplas ei saa ini­ me­ sed enam nädala kahel töö­päe­ val oma dokumendiasju ajada.

Kärdla, Rakvere ja Haapsalu teenindused on juba praegu ülepäeva avatud. See muudatus toob kaasa teenuste kättesaadavuse halvenemise ning riik kaugeneb väiksemates kohtades ja maapiirkondades oma inimes­ test. E-lahendused ei ole võluvits, mis kõigile sobivad.

Arvestatav hulk inimesi ei saa nendega hakkama ega peagi saama!

ole siiski pelk ilukõne. Kindra­ lid üldiselt teavad, mida nad räägivad, iseäranis riikliku julgeoleku küsimustes. Lennukad sõnad ja proosaline, külm reaalsus langevad siinkohal lihtsalt kokku. Asi on tõesti nii, et Poola julgeolek algab Eestist.

Seda on ajalugu samuti veenvalt tõestanud, nimelt Vabadussõja ajal.

Vabadussõjas kujunes ja joonistus välja tegelik, geopoliitiline ,,Balti kett“ – riikide ahel Soomest Poolani. Aeg on selles väikseid korrektiive teinud, näiteks Soomest on saanud Skandinaavia maa ja seetõttu oleme nüüd meie keti otsmine lüli, kuid üldjoontes on kett siiski seesama. Ning ka Soome eraldumine on tegelikkuses läbi proovimata.

Maailmasõdade vahel õnnestus soomlastel küll napilt üksinda püsima jääda, kuid iseseisvus oli siiski kärbitud ja pikk piir Venemaaga on endiselt reaalsus. Nii et Soome ei ole keti osa, aga samal ajal justkui on ka.

Vabadussõja ajajärgul (mida võib nimetada ka Esimese maailmasõja jätkusõdade ajas­ tuks) algas meie kandi ajaloo vormimine Soomest. Soomes jäid peale valged jõud, see andis kriitilisel hetkel Eestile vajaliku lisatoe, et püsima jääda ja suhteliselt kiiresti üles ehitada toonastes oludes märkimisväärselt tugev armee. Vabadussõja lõpus oli see suurem kui Soome, Läti ja Leedu sõjavägi

kokku, jäädes samas suurusjärgu võrra maha Poola omast.

Eesti püsimajäämine võimaldas rataste alt välja tulla Lätil ja üldiselt nurjasid just eestlased Punaarmee otsesööstu IdaPreisimaa peale.

1920. aastal sõlmis Eesti punase Venemaaga rahu ja võiks väita, et see kergendas Punaarmee rünnakut Poola vastu 1920. aasta suvel. Ilmselt oli ­siiski tähtsam see ajavõit, mille poolakad said (osalt) tänu Eesti Vabadussõjale.

Eestlaste ootamatult visa ja edukas vastuhakk ajas nurja maailmarevolutsiooni 1919. aastal, poolakad tegid sedasama 1920. aasta suvel. Neil õnnestus punaste pealetung Vislal peatada ja Punaarmee tagasi paisata.

See päästis võib-olla terve Euroopa.

Nii et Euroopa julgeolek algab Poolast ja Poola julgeolek Eestist. Oleme tähtsamad kui me ehk ise sooviksime. NATO idapoolseim kants, eesmine bastion. Millest järeldub, et ­ toetades Eestit, toetab Poola (ka) ennast. Täpselt nii, nagu võtsid asja kaugelenägelikumad soomlased 1918. aastal: aidates Eestit, aitame Soomet. Sest kes teab, kas Soomel oleks õnnestunud iseseisvaks jääda, kui lahe lõunakaldal oleks juba 1919. aastal kehtestunud kommunistide võim.

Olla keti viimane (või esi­ mene, kuidas võtta) lüli pole muidugi mingi õnn. Nagu otsmine ja seejuures suhteliselt

Üks praeguse valitsuse r­umalamaid samme on laste huvihariduse rahastuse kärpi­ mine nelja miljoni euro võrra.

See muudatus lööb eelkõige maalapsi. Huvitegevuse riiklik toetusmeede on olnud üks tõhu­ samaid piirkondliku ebavõrdsuse vähendamise viise, kuna see oli positiivselt kaldu just maaomavalitsuste suunas. Veel lõhkus valitsuskoalitsioon ära hasartmängumaksul põhineva kultuuri, hariduse ja spordi toe­ tamise süsteemi, mille kaudu viidi ellu paljusid regionaalseid projekte.

Aruka riigivalitsemise juures tulebki aeg-ajalt kriitiliselt eelarve üle vaadata, aga mingil juhul ei tohi see toimuda re­ gionaalse ebavõrdsuse suurendamise ega inimeste riigist võõrandumise hinnaga.

5

Malis hukkus pommirünnakus seitse rahuvalvajat

Biden ja Putin pidasid videokohtumise

Malis hukkus kolmapäeval pommirünnakus seitse rahuvalvajat, vahendas ÜRO missiooni MINUSMA teadet Postimees. ,,Esialgne ohvrite arv on ­seitse hukkunut ja kolm tõsiselt viga saanut,“ teatati avalduses, milles ei täpsustatud rahuvalvajate rahvust.

Lõhkekeha tabas logistikakonvoid, mis oli teel Sévaré ­linna riigi keskosas.

Juhtum leidis aset Bandia­ garas, mis asub Mopti regioonis.

Konvoi asus teele Douentzast..

Mali on hädas 2012. aastal puhkenud islamistliku mässu ohjeldamisega, mis on nõudnud tuhandete sõjaväelaste ja tsiviilelanike elu.

Vaatamata tuhandete Prant­ suse ja ÜRO sõjaväelaste kohalolule on konflikt levinud ka riigi keskossa ja naaberriiki­ ­ desse Burkina Fasosse ja Nigerisse.

MINUSMA saatis oma väekontingendi Saheli regiooni riiki 2013. aastal. Kokku on missiooni suurus 16 500 inimest, mis hõlmab 10 700 sõdurit. ÜRO teatel on see rahuvalvemissioon kandnud kõige enam kaotusi maailmas. Rünnakutes on hukkunud 31. oktoobri seisuga 146 inimest. (PM/EE)

Teisipäeval toimunud USA presidendi Joe Bideni ja Venemaa riigipea Vladimir Putin videokohtumisel kõneldi muu hulgas NATO võimalikust laienemisest.

Saksamaa uus liidukantsler Olaf Scholz andis ametivande Kolmapäeval valis Saksa Bundestag sotsiaaldemokraat Olaf Scholzi uueks liidukants­ leriks. Temast sai valitsusjuht sotsiaaldemokraatidest (SPD), rohelistest ja Vabast Demok­ raatlikust Parteist (FDP) koosneva koalitsiooni eesotsas.

Scholz sai Bundestagi salajasel hääletusel 707 häälest 395.

Vastu oli 303 Bundestagi liiget ja erapooletuks jäi kuus.

Scholzi kantsleriks valimiseks oli vaja 369 häält. Valitsus­ koalitsioonist puudus haiguse tõttu 21 Bundestagi liiget, vahen­das Der Tagesspiegelis avaldatut Delfi portaal.

SPD-l, rohelistel ja FDP-l on Bundestagis kokku 416 kohta.

Scholz on Saksamaa Liit­ vabariigi neljas SPD kantsler pärast Willy Brandti, Helmut Schmidti ja Gerhard Schröderit.

Scholz sõitis Bundestagist Bellevue lossi liidupresident

väheldane doominokivi, mis tekitab võimalikus agressoris alati kiusatust ta kummuli lükata, et käivitada ahelreaktsioon.

Geopoliitiliste malenuppude tõstjad võivad muidugi arutleda ka hoopis teisiti ja nagu näeme, tehti hiljuti, osalt veel praegugi, katset just Poolaga, mis on kõike muud kui väheldane ja mida tuleb seetõttu lugeda keti kõige tugevamaks lüliks või

Venemaa riigipea Vladimir Putini soovis videokohtumisel president Bideniga saada kinnitust, et Ukraina ei liitu NATOga. ,,President Biden ütles president Putinile, et liitumise NATO-ga otsustab allianss,“ vahendas USA asevälisministrit Victoria Nulandit uudistesaade Aktuaalne kaamera.

Venemaa on Ukraina piiri äärde koondanud pea 100 000 sõjaväelast ja võib USA luure hinnangul plaanida järgmisel kuul sõjalist sissetungi.

Ameerik­lased kavatsevad Vene­ maa vaenulikule tegevusele vastata karmimate majandus­ sanktsioonidega, mida on juba arutatud Euroopa liitlastega.

Valge Maja kinnitusel on nad seekord valmis kehtestama sanktsioone ja meetmeid, mil­ lest on varem hoidutud.

Kremli väitel rääkis Vene president Ameerika kolleegile mitte ainult Ukrainast, vaid ka nn punastest joontest. ,,Need jooned välistavad NATO igasuguse laienemise Ida poole ja ründava relva paigaldamise nii Ukrainasse kui ka teistesse meie naaberrikidesse,“ ütles Venemaa presidendi nõunik välisküsimustes Juri Ušakov. ,,Presidendid leppisid kokku, et luuakse meeskonnad, kes hakkavad operatiivselt arutama seda vastasseisu ja strateegilist julgeolekut kontinendil,“ sõnas Putini pressiesindaja Dmitri Peskov.

Biden soovib, et kõnelustel osalejad ei oleks vaid Washing­ ton ja Moskva, vaid veel vähemalt neli suuremat NATO liiget.

Bideni soov kõnelusteks pa­ handab ilmselt osa NATO riike ja USA liitlasi, kes kardavad, et Putin kasutab sõjalise jõuga ähvardamist, et saavutada j­ ­ äre­ leandmisi USA kohalolekus Euroopas. (ERR/EE)

Frank-Walter Steinmeieri juurde, kes ta ametisse kinnitas.

Seejärel sõitis Scholz tagasi Bundestagi, kus toimus ameti­ vande andmise tseremoonia.

(D/EE)

kõvemaks kiviks. Ühtlasi kahe keti kokkusõlmijaks, sest Poolast lõuna poole hargnevat riikide jada võiks nimetada ka ,,Visegradi ketiks“.

Kuid kujundid kujunditeks. Ükskõik, keda järgmine hoop või vähemalt pinnasondeerimine tabab – aga tabab nagunii –, oluline on näidata, et keti üks ots mõistab teist otsa ja kõik vahepealsed lülid samuti.

6

EESTI ELU reedel, 10. detsembril 2021 — Friday, December 10, 2021

Ilmar Laaban 100 Eesti luuletaja, kultuurikriitik, tõlkija ja publitsist Ilmar Laaban saanuks 11. detsemb­ ril 100-aastaseks.

Tallinnas sündinud Laaban õppis 1934–40 Tallinna Reaal­ koolis ja hakkas juba enne selle lõpetamist õppima Tallinna Konservatooriumis klaverit.

Luuletamisega hakkas Ilmar Laaban tegelema juba kooliajal ja esimesed luuletused ilmusid 1936–38 Tallinna Reaalkooli õpilasajakirjas Realist ning ajakirjas Eesti Noorus.

1940. aasta sügisel astus Laaban Tartu ülikooli, kus õppis ühe aasta romaani keeli, järgmisest sügisest sai temast Tallinna Konservatooriumis Heino Elleri kompositsiooni­ õpilane. Teda huvitasid nii klassikaline muusika kui ka džäss ja dodekafoonia.

Sõda aga muutis eluplaane ning 1943. a mais põgenes Laaban Soome kaudu Rootsi, jätkates romaani keelte ja filo­ soofia õppimist Stockholmi ülikoolis.

Tema esimene luulekogu, mis kandis pealkirja ,,Ankruketi lõpp on laulu algus“ ilmus 1946

Kirjandusmuuseum alustas Kirmus-TV-ga Eesti kirjandusmuuseum alustas konverentside ja muude sündmuste voogedastamist Kirmus-TV nime all.

Kirmus-TV on loodud, et senisest veelgi laiem publik saaks osa Eesti kirjandusmuu­ seumis loodud teadmusest ja seda teadmust vahendavatest rahvusvahelistest ja siseriikli­ kest konverentsidest ja muudest avalikest üritustest.

Nr. 49

palindroomi (sõnad või laused, mis eest taha või tagant ettepoolelugedes on ühesugused) nii eestikeelseid kui ka rootsi-, saksa- ja prantsuskeelseid. Neid on välja antud ka raamatuna.

Stockholmis. Nimetatud kogu peetakse esimeseks taotluslikult sürrealistlikuks luulekoguks eesti kirjanduses.

1957. a ilmus Laabanilt väikene kogu keelemängulisi aforisme pealkirja all ,,Rroosi Selaviste“.

1950. aastate lõpupoole hakkas Laabanit huvitama ­ kõlaluule (sound poetry), milles tema eeskujuks oli Kurt Schwitters. Laaban ise nimetas oma sedalaadi teoseid häälu­ tusteks. Laabani häälutused tõukuvad enamasti prantsuse või rootsi keelest. 1998 anti Rootsis välja Laabani häälu­ tustest koostatud CD ,,Ankar­ kättingens slut är sångens början“ (,,Ankruketi lõpp on laulu algus“).

Laaban kirjutas viis tuhat

Eesti kirjandusmuuseumi direktori Tõnis Lukase sõnul oli Kirmuse-TV loomise järele suur vajadus, kuid selle varasemat käivitamist takistasid Eesti kirjandusmuuseumi remont ja voogedastamist võimaldava tehnika tarneraskused. Kirmus-TV ülekandeid saab jälgida aad­ ressilt https://www.kirmus.ee/ kirmus-TV. Esimene Kirmus-TV üle­ kanne toimus 9.–10. detsembril rahvusvahelisest konverentsist ,,Luule on ülev ehmatus. Ilmar Laaban 100“. (ERR/EE)

Laabanit tuntakse ka tõlkijana, kes vahendas rootsi keelde prantsuse, saksa ja eesti luulet.

Eesti keelde tõlkis Laaban prantsuse, rootsi, saksa, inglese, hispaania, itaalia ja vene väärtkirjandust. Lisaks kirjutas ta kuns­ ti-, muusika- ja kirjandus­ kriitikat rootsi, prantsuse, saksa ja eesti keeles ning esines loengu­tega Rootsi raadios.

1975 valiti Ilmar Laaban Rahvusvahelise Kunstikriitikute Ühingu (AICA) liikmeks.

Alates 1989. aastast oli Laaban Eesti Kirjanike Liidu välisliige.

Laabanit on vääristatud 1997.a Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemiaga ja 1999.a Eesti Rahvuskultuuri Fondi elutöö tänuauhinnaga Ilmar Laaban suri 29. novembril 2000 Stockholmis.

Laabani pärand on hoiul Eesti Kirjandusmuueumis.

Sajanda sünniaastapäeva puhul korraldasid Eesti Kirjan­ dusmuuseum ja Eesti Teaduste Akadeemia Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus 9. ja 10. det­ sembril rahvusvahelise kon­ verentsi (hübriid-sündmusena), mis oli jälgitav voogedastusena.

Konverentsi peakorraldaja oli Triinu Ojamaa.

Huvilised saavad kuulata Laabani „Rroosi Selavistet“, mida esitab Anu Lamp: https:// klassikaraadio.err.ee/160808­ 4151­/luuleruum-loeme-laabanitrroosi-selaviste Klassikaraadios on järelkuulatav Laabani 100. sünniaastapäeval­ pühendatud saade: https://klas­ sikaraadio.err.ee/1608410063/ g o g o l - l u u l e t a j a - i l m a r-­l a a ­ ban­-100/1436876

Merit Männiste

Uus laul Viido Polikarpuselt Põhja-Ameerika eestastele hästi tuntud Viido Polikarpus on kirjutanu laulu ,,Sparkling ­ Prisms“. Temalt on nii sõnad kui viis ja tema on ka laulu produtsent. Uue loo esitajaks valis ta Merit Männiste. Laulu arranžeeris Margus Martmaa ja see on salvestatud Uku Suviste stuudios. Video laulule valmis­

Ilmus Eesti Kirjanike Liidu romaanivõistluse võitnud raamat Novembri alguses ilmus Eesti Kirjanike Liidu 2021. aasta romaanivõistlusel esikoha pälvinud Loone Otsa debüüt­ romaan ,,Armastus“.

Loone Ots on Eesti folk­ lorist, õpetaja, kirjanik ja poliitik. Ta on kirjutanud 45 näidendit peamiselt Eesti ajaloo ja kultuuriloo ainetel.

Ajalooline romaan ,,Armas­ tus“ räägibki armastusest mitmel tasandil.

Raamatu tegevus toimub 1942. a, kui Saksa okupatsioo­ nivõimud on hävitanud kõik Eestisse jäänud juudid. Aga kas ikka on? Kolm saatust, kolm jutustajat. Ühe naise tahe ja ­ jõud. Hiiglakogus armastust selle kõigis vormides. Žürii liige Andrei Hvostov tõdeb, et ,,käsikirja süžeelist mitmekülgsust arvestades võib oletada, et selle edu nii kriitikute kui ka lugejaskonna hulgas on automaatselt tagatud...“.

(PM/EE)

Toronto publikul avanes haruldane võimalus nautida 2. detsembril Roy Thomson Hallis toimunud kontserdil Eesti Jazzliidu ja festivali Jazzkaar poolt aasta jazzmuusikuks 2021 valitud Holger Marjamaa virtuooslikku klaverimängu, kui ta esines Torontos koos tunnustatud trompetisti ja helilooja, Grammyga pärjatud Chris Botti ja mitme külalisesinejaga. Holger Marjamaa (pildil keskel, istumas) pärast kontserti koos osaga publikus olnud eestlastest.

Foto: Tiit Romet

tas Jaanus Silla. Uut laulu ,,Sparkling Prisms“ saab kuulata ja vaadata: Video: https://mega.nz/ folder/21JWzLpC#90XqhatcxO9wPDJxJkMJJw/folder/ DgBiWbKC YouTube: https://www.youtube.com/watch?v=cmlbCp-Oh18

üksiknumbrid on müügil Torontos: • Toronto Eesti Maja kontoris (958 Broadview Ave) • Leaside Pharmacy’s (Suomi Koti juures) 795 Eglinton Ave. E.

Neeme Järvi.

Foto: EE arhiiv

Pärnu Muusikafestivaliga tähistatakse Neeme Järvi 85. sünnipäeva Tuleva aasta suvel 13.--22. juulini toimuva 12. Pärnu Muusikafestivaliga tähista­ takse maestro Neeme Järvi 85. sünnipäeva.

Programmis on kavas kaks lõppkontserti Eesti festivali­ orkestri esituses ning Paavo Järvi juhatamisel. Igal aastal on Pärnu laval kodupublikut täiendavalt üllatanud maailmakuulsad solistid ning nii on ka ­eelseisval muusikasuvel. ,,Kontserte on plaanitud eelseisva suve festivalinädalasse rohkem kui kunagi varem,“ märkis festivali tegevjuht Kristjan Hallik. Festivali lõplik programm saab selgeks kevadel.

Pärnu Muusikafestivali lahu­ tamatu osa on Järvi Akadeemia ehk meistrikursused noortele muusikutele ja dirigentidele, mida korraldavad nii Neeme Järvi, Paavo Järvi, Kristjan Järvi kui ka mitmed teised.

Samuti on võimalik juba kolmandat suve Pärnu Kontser­ di­ maja laval toimuvast muusika­ sündmusest osa saada Pärnu Muusikafestivali TV kaudu.

Pärnu Muusikafestivali kannab üle ERR Klassikaraadio.

(ERR/EE)

Nr. 49

EESTI ELU reedel, 10. detsembril 2021 — Friday, December 10, 2021

P

E

A

M

U

R

D

M

Ristsõna nr. 1083 1

2

3

4

5

6

7

8

12

13

14

15

16

17

18

19

20

22 27

28

29

30

32 35

36

38

39

46

47

9

10

11

24

25

26

43

44

45

34 37 40

41

42

48

49

50

51

52

53

54

55

56

57

PAREMALE:

1. Eesti Abistamiskomitee Kanadas.

4. Vana-Rooma metsade ja põldude jumal.

8. Hunt (murd.).

12. Turbocharged Direct Injection.

13. E esti Muusika- ja Teatriakadeemia (lüh.).

14. Põllutööriist.

15. I ____, eales, ei kunagi.

16. Teat. okaspuu.

17. Kerge suudlus.

18. _ _____s, kevadel õitsev sibullill.

20. V õõrast last imetav naine.

22. S õnadega torkima, nokkima.

24. Video Music Awards.

27. Soldati vormipalitu.

30. M itmeosaline pidulik vokaalteos.

32. L ääge, magusa­ võitu.

33. L üh sõnast santo (it, hisp.k.)

34. M ontrealis asut.

Kanada kingabränd.

35. _ ____l, külm tugev põhja- v loodetuul Lõuna-Prantsusmaa

rannikul.

37. ______o, hingamis-; õhk-, õhu-.

38. Võõrtäht.

39. Vääriskivide ja pärlite massiühik.

41. Pinnamõõt.

42. Päikesetõusumaa.

46. Eesti Reservohvitseride Kogu (lüh.).

49. Linnapea.

51. Madagaskari poolahv.

52. Lapseootel.

53. ______ka, ravimtaim.

54. Sipelgas (ingl.k.).

55. Oman.

56. Arv. 57. Šveitsi tähis olümpial.

ALLA:

1. Kiviterrass sissekäigu ees.

2. Juudi kalendris tsiviilaasta 6. ja sakraalaasta 12. kuu.

3. Massiühik.

4. Apteegitill.

5. Jõgi Kaug-Idas.

6. University of Toronto Library.

7. ______n, poisijõmpsikas.

8. Aste, astumine.

Barbados lahkus Briti krooni alt Eelmisel nädalal lahkus kuninganna Elizabeth II amet­likult Barbadose riigipea kohalt ja Barbados sai vaba­ riigiks.

Kuningannat esindas riigi ise­ seisvuse 55. aastapäevaga

Naljanurk ,,Mu mees ei oska isegi puhkusel olles ilma tööta olla.“ ,,Kas tõesti?“ ,,Jah, arst määras talle sanatooriumiravi ja ta võttis sinnagi oma sekretäri kaasa.“

T

KARLA KALENDRISABA

Mistid

Paremale: 1. Maja, 5. TEM, 8. Tamp,

31

33

S

Ristsõna nr. 1082 LAHENDUS

21

23

I

7

9. Ilmastikunähtus.

10. Selles.

11. K_____, postisaadetis.

19. Jo_____, otse, sirgelt.

21. Mees (ingl.k.).

23. V_____, abivaimulik.

24. Tõele mitte vastav.

25. Uss. 26. A_____, keemilise elemendi väikseim iseseisev osake.

27. _____lar, sarnane (ingl.k.).

28. Rinnalaps.

29. ______au, Bahama pealinn.

31. Tädilik naine (kõnek.)

33. Veeloom.

36. Riigikaitse Akadeemia (lüh.).

37. Põlatud, kogukonnast väljaheidetud inimene.

40. Põhjus, motiiv.

41. Maja silm.

43. Aluspõhja kivimite üldnimetus.

44. Jaapani saarte põlisasukas.

45. Interneti (argik.).

46. Silmipimestav.

47. O_____, metsloom.

48. Eostaim.

50. Eraomanduses olev.

kokku langenud tseremoonial aukülalisena prints Charles, kes ütles, et sidemed Barbadose ja Suurbritannia vahel jäävad püsima, vaatamata põhiseadusliku staatuse muutusele. Ta nimetas hetke uueks alguseks ja sai seejärel värskelt presidendilt ­ Barbadose Vabaduse ordeni.

Kuninganna saatis Barba­ dosele „kõige soojemad head soovid“, et seal valitseks „tulevikus õnn, rahu ja jõukus“, ning ütles, et Barbadosel on tema ­südames eriline koht.

Seni alates 2018. aastast saare kindralkuberner olnud 72-aastae Dame Sandra Mason valiti parlamendi poolt presidendiks eelmisel kuul.

Barbados jääb Briti Rahvaste Ühenduse liikmeks. (D/EE)

12. Akai, 13. Eri, 14. (K)asai, 15.

Skandaal, 17. Liik, 18. Kanuu, 19.

Kallas, K., 21. ISKU, 23. Nii (ja naa), 24. Ask, 26. Emu, 28. Annus, 32.

Kaua, 34. Erk, 36. Nadi, 37. T. Lukk, 39. Nad, 41. Iil, 42. Tim (Hortons), 44.

Eros, 46. Truudus, 50. Arkaa(dia), 53.

Reis, 54. Lavakool, 56. Akne, 57. Ila, 58. Aort, 59. (Lucy) Maud (Montgomery), 60. Nai, 51. (Sp)arta.

Alla: 1. Mask, 2. (L)akka, 3.

Jaanikuu, 4. Ainus, 5. TEA, 6. Erak, 7. Milan, 8. Tallinn, 9. Asia, 10. Mais, 11. Pikk, 16. Duke, 20. Lia, 22. (T) ume, 24. Akt, 25. SAL, 27. Urn, 29.

Naiskoor, 30. Udi, 31. Sil(m), 33.

Aktused, 35. Kae, 38. Kid, 40. Draa, 43. Mulin, 45. Orkaa(n), 46. Tram, 47.

Reka, 48. Uinu, 49. Sala, 51. Aort, 52.

Alta, 55. Vai.

Nädala retsept

Lihapallid – roog koduseks õhtusöögiks või hõrgutav suupiste pidulauale, erinevate serveerimis­võima­lustega Kaire Tensuda Valmistusained: 2 naela väherasvast hakkliha 2 muna pool väikest sibulat, peeneks hakitud 1-2 viilu saia (või 1 hamburgeri kukkel) natuke vett või piima paar lusikatäit punast BBQkastet Maitsestamiseks võib kasutada erinevaid maitseaineid, mis meeldivad või mis parasjagu kodus käepärast, kõike natuke ja mitte domineerivalt. Siin on kasutatud soola, kurkumipulbrit, kuivatatud basiilikulehtede pul­ brit, oreganopulbrit ja üldist grill-maitseainet.

Valmistusviis: Leotada sai väheses vees või piimas. Segada omavahel maitseained. Kombineerida suures kausis hakkliha, munad, hakitud sibul ja leotatud sai, lisada maitseainete segu ning segada käte abil korralikult läbi, et kõik omavahel seguneks. Vormida väikesed pallikesed, asetada küpsetusnõusse ning tõsta 400 F kraadi juures eelsoojendatud ahju, kus küpsetada neid umbes pool tundi, vahepeal ümber pöörates. Jälgida, et oleks seest läbi küpsenud, ja pealt ei kõr-

Panin oma tänasele lorijutule kavala pääliskirja. Mõtlesin, et kaen, kas lugejate hintelikõnts on ikke küllalt kõrge, et aru saada, millest ma jutustan. Vata neid mistisi on ju kahte sorti. Ühed on optiga ja teised pessiga. Einoh, ei maksa solvuda. Küll te juba aru saite, egas kõik pole nii turakad nigu mina. Mul endal võttis küll vahetegemine ulka aega ja ega ma praegagi alati peris kindel ei ole. Ei tea sedagi, kump ma ise õieti olen. Ühte noorepõlve sõpra ma mäletan küll ästi. Tema oli parandamatu pessimist. Sellepärast, et oli kunagi ühele optimistile raha laenand. No sellest mehest ma saan ästi aru.

Aga tema sellest mehest küll aru ei saand, kellele ta laenas.

Teine sõber püsis kaua aega poissmehe seisuses. Tema oli kah pessimist ega julgend naist võtta. Kartis, et ehk ei jaksa naist üleval pidada. Lõpuks jõudis ikke nii eale järjele, et julges ühe piiga altari ette viia. Ja siis sai temast veel ullem pessimist. Avastas, et pole enam naist vajagi.

Seda tegelast ma mäletan kah, kes kudagi ei saand endale maja ehitatud. Kivimaja jaoks ei old küllalt raha, aga puumaja ei julgend ehitada. Pelgas, et läheb põlema. Aga setu saun oli kah puust ja läkski põlema. Ei setu kurvastand ühti ega proovind kustutadagi. Soendas ennast tule paistel ja õerus rõemu pärast käsi, et ometi saab lutikatest lahti.

Sõja aegu, kui kahe lahingu vahel punkris konutasime, siis sai ka vahel pessimist oldud. Ega me seda ei arutand, kes ükskord sõja võidab vai kaotab. Meil olid tõsisemad mured. Ikke arutasime, et kui oleks paberit, noriks sõbra käest tubakat ja keeraks pläru, aga ei ole ju tuld. Nüid kirjatööd tehes on sama äda. Kui on pleiats, pole paberit. Kui on paber, pole pleiatsit. Ja kui on mõlemad, pole millestki kirjutada. Pole sa siis miski mist, ei optiga ega pessiga.

Oled lihtsalt ädavares ja ongi kõik.

Mõni inime on nisuke optimist, et muutkui räägib ja räägib, kuni leiabki midagi, millest rääkida. Mina ise olen nii kaua vait old, et teised leiavad, et mul ongi põhjust vaikida. Aga optimist olen ma sellegipoolest. Jutu sain valmis, teie loete ja naerate kah. Mis sest, et mitte minu juttu, vaid mind ennast.

KARGU KARLA

Uued raamatud Tartu College’i laenuraamatukogus Tartu College’i laenuraamatu­kogu on avatud – teisipäeviti kell 12–3 ja neljapäeviti kell 11–1. Sel aastal on raamatukogu viimane lahtiolekupäev 16. dets., uuel aastal avame 11. jaanuaril.

Külastajad peavad olema topeltvaktsineeritud ja kandma maski.

Olete oodatud ja teretulnud!

Albri, Rein ja Ruben, Aarne. Eesti mereröövlid.

Paradiis, 2018

Mereröövlid ehk pi­­ raadid on andnud ohtralt ainet paljudele kirjanikele ja filmitegijatele. Kas aga teate, et eestlastelgi on oma mererööviminevik? Tõsi, mitte just avamerel, pigem rannarööviga seoses.

Rannaõigus ehk karile või madalikule jooks­ nud laevade rüüstamine oli randlaste elatusallikaks palju aastasadu.

See raamat räägibki nii randkui ka mereröövlitest – kõik seotud Eesti ja Läänemerega.

Ajaloolistele faktidele lisavad värvi erinevad mereröövlitega seotud pärimused ja legendid eesti rahvaluulest.

Koost. Maripuu, Meelis.

Eesti kommunismiohvrite memoriaal. SA Eesti Mälu Instituut, 2020

2018. aasta 23. augustil avati Tal­lin­ nas Maarjamäel Eesti kommunismiohvrite memoriaal, kus põimuvad mälestused, ajalugu ja arhitektuur.

Memoriaal pälvis 2019. a Eesti aasta rajatise tiitli ja Kultuurikapitali hea avaliku ruumi aastapreemia.

Rikkalikult illustreeritud album (fotode põhiautor Arne Maasik) avab erinevaid vaateid memoriaalile ning antakse lühiülevaade kommunistliku režiimi kuritegudest Eestis ning Maarjamäe mälestusala kuju­ nemisest.

Eesti Vabadussõja ajalugu I. Varrak, 2020

beks. Suuremate pallikeste jaoks varuda muidugi rohkem aega.

Lihapallide pidulaual ser­ veeri­ miseks on erinevaid või­ malusi. Neid võib suupistetena panna serveerimis-tikukese otsa, näiteks koos erivärvilise maguspipra-tükikestega, kergelt hautatud brokoli- või lillkapsaõisikuga, luues värviküllase ja maitsva hõrgutiste valiku. Ja mis veel boonuseks, lihapalle saab ka varem ette valmistada ning sobival hetkel soojendada.

„Eesti Vabadussõja ajalugu“ on kaheköi­ teline. Esimeses köi­ tes antakse ülevaade Vaba­ dussõja eelloost, olukorrast sõja eel, taganemisest ja vastupealetungist ning kevadistest lahin­ gutest, mis olid eriti rasked Lõunarindel. Ajaliselt jõuab käsitlus esimese köite lõpuks 1919. a maikuu keskpaika. Seda osa Vabadussõjast võiks tinglikult nimetada sõjaks Eesti pärast.

8

EESTI ELU reedel, 10. detsembril 2021 — Friday, December 10, 2021

Nr. 49

A recap of Dr. Laara Fitznor’s VEMU lecture on Indigenous stories Vincent Teetsov English-language supplement to the Estonian weekly “EESTI ELU” Tartu College Publications Founding Chairman: Elmar Tampõld Editor: Laas Leivat 3 Madison Avenue, Toronto, ON M5R 2S2 T: 416-733-4550 • F: 416-733-0944 • E-mail: editor@eestielu.ca Digital: www.eestielu.ca

Where is Europe’s far right as Russia rattles its sabers?

As of this writing, Russia is predicted to amass at least 175,000 troops alongside its border with Ukraine. Obser­ vers haven’t yet concluded whether this is just the Kremlin’s usual intimidation tactic, harassment, threat, bullying, a testing of the West’s reaction, posturing, or a serious military deployment to invade and annex part of Eastern Ukraine.

Russia’s military actions a few short years ago against Georgia and Crimea make the current confrontation more than just worrisome.

And yet the most recent meeting of leaders of Europe’s far right parties, the “Warsaw Summit” failed to make any public statement regarding Russia’s increasingly menacing presence targeting Ukraine.

(Note: The far-left is equally as duplicitous as the far-right in emboldening Moscow’s aggressiveness towards the West. This is a topic for a future issue.)

Amongst others, attending the “Warsaw Summit” was Mateusz Morawiecki of Poland, who has on numerous occasions opposed any sanctions penalizing Russia for annexing Crimea; and France’s Marine Le Pen, who is known for her financial dealings with Russian entities.

One may recall Nigel Farage, a prominent British politician, not one identified as part of the fringe right, but the most vo­ ciferous voice against the EU in the UK and totally committed to Brexit, who was among the most enthusiastic applauders of Russia’s takeover of Crimea.

Farage was not at the “Sum­ mit”, but is a good example of how anti-EU proponents also admire the recklessness of the ­ Kremlin.

Participating at the “Sum­ mit”, as on other occasions in the past, were prominent ­members of EKRE, who posted on the news website, Uued Uudised, pictures of the occasion and a brief report. But no information about the “Sum­ mit’s” position, if any, on the most critical international confrontation for Europe in many decades.

EKRE has not been accused of being pro-Kremlin, but an old saying goes something like

this: “Show me who your friends are and I’ll show you who you are.” It’s bewildering to witness EKRE’s close relations with groups who do not deny their affinity with Moscow.

The far-right movement in Europe is certainly not homogenous. A diverse range of political traits, from anti-immigration, ultra-nationalism to antisemitism characterize the parties.

This fringe also praised the insurrectionists as heroes who ­ stormed the U.S. congress last January 6.

They are not mirror images of one another, but they seem to have one commonality – a rabid anti-European Union stance. An observation made by an EKRE spokesman years ago – “The Soviet occupation has been replaced by the EU occupation” – fits their collective persona ­appropriately.

In fact this political attribute offers Putin an attractive, exploitable advantage. It’s an ­ attractive opening for Moscow ­ in addition to the far-right’s pro-Russian rhetoric and signs of corruption.

(The far-right political landscape in Ukraine itself contains two diametrically different orientations: those groups that ­ are pro-Russia and those aligned with the West.)

The Kremlin’s goals in Europe are universally understood. It intends to keep the continent, including the West in general, divided and weak, so as to blunt any Western effort to threaten Russian security or ­oppose its interests. Moscow is particularly obsessed with its ability and its right to maintain hegemony over post-Soviet countries – those 15, now independent republics, formerly ­occupied by communist Russia.

For Russia, the European far-right in this endeavor is a ­ superb “ally” and this love-­ affair with euroskeptics makes sense. By befriending and empowering the anti-European Union populism, Russia has the obvious additional benefit of eroding European institutions, long perceived by Moscow to be insidious enemies.

The far-right, for the most part, see Putin as a primeval folk-hero patriot who chooses national heritage with its tradi-

VEMU and the Estonian Studies Centre’s programming for autumn 2021 was dedicated to Indigenous p ­eoples in North America and FinnoUgric peoples. Thus, on November 24th, a virtual lecture was given by Dr. Laara Fitznor (available on VEMU’s YouTube channel: www.youtube.com/watch?v=DI3GCCr1_r4&ab_channel=VEMU), a now-retired Senior Scholar of the Faculty of Education at the University of Manitoba.

As was introduced to viewers in the beginning of the lecture, Dr. Fitznor is a member of the Nisichawayasihk Cree Nation in Manitoba. Founded on her life experiences and her career as a scholar, she has stood up against the oppression of Indigenous peoples. She has endeavoured to educate Canadians of all walks of life about all aspects of Indigenous culture, history, and how Indigenous peoples have shaped and continue to shape the nation.

The topic of Dr. Fitznor’s lecture was “Indigenous voices speaking back to colonial impacts through the power of ­ story.” And with ongoing news about the victims of the residential school system and the National Inquiry into Missing and Murdered Indigenous Women and Girls, it was important to hear her own ­ perspective on colonialism in ­ Canada. Dr. Fitznor’s grand­ father Nimosoom had prophesied that Laara would be an educator to many, and this she has done, spreading understanding to the Estonian community in Canada.

Dr. Fitznor spoke very personally, with a stone held in her hand, “to guide me and keep me grounded, as one of our cultural relatives, as I speak.” ­ She brought us back to her ­early years as she explained the names given to her: Missisak (Horsefly) is a Cree name given to her by her grandfather as a child. It became significant later on because, as she puts it, she was bugging the institution and whoever would listen about there needing to be more of an

tions. They admire his non-diplomatic tactics and his dislike for nonconfrontational internationalism and a liberal openness – the traits of Western demo­ cracies. The far-right favours a heavy-handed approach that Putin aptly embodies.

While the ultra-right of the political spectrum have contempt for the rights of others and idolize autocratic leadership, upholders of human rights are obliged to protect the freedoms of the very same fringe groups who would not hesitate to trample on democratic prin­ ciples. A sad paradox.

LAAS LEIVAT

Indigenous presence, knowled­ ge, and perspectives. Her spirit name is Wapiskew Meskanak Eskwew (White Turtle Woman), which was given to her by elder friends of hers when she felt ready to receive a spirit name.

She went on to describe the ritual and meaning behind ­ ­receiving this name.

With the meaning of words in mind, viewers were given ­insight into new terms that help to understand Indigenous perspectives. For example, ­ Anishinaabe literary scholar Gerald Vizenor’s coined word “survivance”; for which an Estonian language translation, “vastupanu”, was suggested by an audience member. Fitznor says that the meaning goes “beyond surviving, but is thriving with our Indigenous imprints, our blood memory of what’s embodied in our bodies and what we remember that’s given to us by our ancestral knowledge, that we carry forward... it’s always embodied in the way we can best make sense of the world today.”

Dr. Laara Fitznor.

Photo: David Lipnowski

She told stories of her family to show why this active resistance is upheld. Within the time frame of the lecture, Dr. Fitznor spoke about the Indian Act, enacted in 1876, and its ­ destructive statutes regarding ­ status, including those that made it illegal for her grandmother to return to her First Nations community, and which punished her grandmother for marrying a non-Indigenous man of German background. She also recounted the story of how when veterans came back to Canada after the Second World War, Indigenous veterans like her father were not given the same assistance to transition back into civilian life.

At the same time, Dr. Fitznor painted a picture of her family’s traditions, ties to the past, and (Continued on page 9)

Good things come in twos

Good evening Eesti Elu, My name is Melissa Sambla and I’m a resident of Richmond Hill. My boys are Madis Joseph and Jude Ilmar Sambla, who are members of the Estonian Community in Toronto. Today I experienced such a heartwarming ex­ perience with my kids and I thought I should send it to the local papers to share it with others. COVID has been such a stressful time for everyone. There has been so much conflict and stress over the past year that I think a local feel-good story is just what people need.

It was a chilly winter’s day in Richmond Hill. Snow was falling outside and the air nipped at noses. A normal 5-yearold would jump at the chance to try and make snowballs at the first sign of snow, but twin brothers Madis and Jude Sambla had other plans. Jude asked his mother, “mommy, we haven’t been outside in a while. Why don’t we get dressed, go outside and clean up the field behind our house? I saw a lot of garbage there and it’s our job to care for the earth and our neighbourhood.” Delighted at the idea, the brothers strapped on their snow pants and, accompanied by their mom, picked up as many pieces of trash as they could find.

Popular items found were coffee cups, chip bags and face masks. Three bags of garbage, and three runny noses later, the Samblas trekked back home for a warm up. “Mommy,” Madis said, “We did a good job!” Yes you did boys! Yes you did!

Nr. 49

EESTI ELU reedel, 10. detsembril 2021 — Friday, December 10, 2021

9

Updates from the Toronto Estonian House heading into 2022 70 Years of Eesti Maja January 2022 marks the 70th anniversary of Estonian House in Toronto Ltd. as an organization. The entity was founded January 9, 1952 when Enn Salurand (Journa­ list), Georg Orav (Realtor), Arnold Ketta (Bookkeeper), Otto Roos (Bookkeeper), Niko­ lai Bockfeldt (Radio Serviceman), Mart Tarum (Barrister) and Hugo Männik (Clerk) got together to be the initial subscribers to the charter that established this corporation.

A total of 310 individuals and organizations joined in this ambitious initiative during its first year of operations, by purchasing shares. While most of these individuals have now passed away, it is with gratitude that we remember their contributions that serve our Estonian community still today.

Eesti Maja is open and where revenues go Eesti Maja has been following a phased reopening approach from pandemic-related closures, in line with provincial directives and guidance. Several events have been held at Eesti Maja, including Korp! Vironia recently hosting Perekonnaõhtu (Family Evening). A few holiday parties are planned for the grand hall over the next couple of weeks and it is wonderful to be able to again rent space for these happy gatherings, especially when these are Estonian organizations.

Eesti Maja’s lease with the new owner officially lasts until the end of May 2022, and

though the leaseback will continue onward, negotiations for what the blocks of extension will be are underway. The goal remains to facilitate a single move for tenants, events and activities from Eesti Maja to KESKUS – updates will be shared as soon as they are available.

All Eesti Maja rental revenues accrue to Eesti Maja and are necessary so that Eesti Maja can pay the operating expenses of the house. Please continue to use Eesti Maja for your activities and events!

Cost of your spring term activities Given the uncertainty around new COVID variants, Eesti Maja will provide maximum flexibility to the community groups that use Eesti Maja to ensure the space is available to be used as much as requested.

Specifically, for the forthcoming spring term Eesti Maja will only charge Estonian community groups a usage charge based on actual use, rather than requiring commitments to block off a full semester of space in advance as has been the norm.

The feedback for this arrangement thus far is encouraging, helping community groups have the flexibility to return to holding in-person activities in the house at the pace with which they are comfortable.

We thank the community groups for their efforts and work over the last year, as we know it has required quite a lot of preparation and planning.

Summer students sorted, toted, then sorted some more Eesti Maja qualified for the

Leena ja Matti Temisevä retire after 15 years of caring for Eesti Maja

Amelia Herrmann and Kairi Taul-Hemingway with boxes… and more boxes

Canada Summer Jobs Program subsidy, which enabled employment of three students, Amelia Herrmann, Victoria Hutchings and Mark Spokowski, for an eight-week period as archivists to help with over half a century of accumulation of documents, books, objects and ephemera.

These three were instrumental in helping with a number of projects in this vein.

One of the biggest was to move the EKN archives, also known as Eesti Keskarhiiv (Estonian Central Archive), from the basement of the house and over to Tartu College which has environmental controls in place to ensure the long-term preservation of our community’s documented history. Piret Noorhani, VEMU’s Chief Archivist and her team organized logistics and oversaw the three students. Kairi TaulHemingway delivered 475 boxes, which the students then assembled, filled and moved out of Eesti Maja to VEMU during this eight-week period. This put a good dent in the effort although the work is not finished yet.

The three students were also involved with helping the Gaid ja Skaut Malevad (Guide and Scout groups) organize and move items that needed to go to Kotkajärve or to VEMU, down from the 4th floor Noorteruum (Youth Room). They were also involved with helping Estonian School with its sorting and discarding.

An additional project was sorting out the reality of the TEMKK (Estonian House Art Committee) artwork collection, which work is now completed.

Although a large majority of the work had been documented in the past, the students were involved with updating and cata­ loguing the current works so that the next step, the right-sizing of the collection, can be undertaken. Thank you to Rahvusarhiiv (Estonian National Archives) for supporting this work, with Rein Kuris and Ellen Valter overseeing this project and Liisbet Valter-Kalm for managing parts of the project as well.

A big thank you to the three wonderful summer interns: Amelia, Victoria and Mark, for their creativity and hard work during the summer months. All 3 are actively involved in the Estonian community, and we are so happy that they signed up to help Eesti Maja at this time of transition!

The summer students also brought some of their own ingenuity and imagination to the job. A creative project that the students developed was a full replica of Eesti Maja in an online Minecraft setting. This Eesti Maja Minecraft will help serve as a memory of Eesti Maja for the younger crowd.

This was released in September and is still available on Eesti

Amelia Herrmann, Mark Spokowski & Liisbet Valter-Kalm sorting through the Eesti Maja art collection

Maja’s facebook page!

A very warm thank you to the Temiseväs Eesti Maja would like to extend our sincere gratitude to Leena and Matti Temisevä, who decided to retire and will be moving to Suomi Koti. Matti has been a familiar face around the Estonian House for over fifteen years, and has been responsible for a lot of behindthe-scenes work in set-up and take-down for events, as well as closing the house in the evenings. Leena has also been a big help in opening the house in the mornings and filling in with office work.

A retirement party was held for the Temiseväs in early November, attended by Eesti Maja staff, board and tenants.

Matti and Leena have lived next door to the Estonian House since 2007, and have supported the community with their dedication, friendly manner and steady dependability. Their tireless work over the years has been commendable and will be missed.

With the Temiseväs’ departure, it is terrific that one of our summer interns, Mark Spokow­ ski, has agreed to help out with some of the closing duties at the Estonian House.

Some more thank-yous A big thank you to Eesti Maja’s Maintenance Manager,

Roul Martjak, for designing and overseeing the effort to ensure reliable heat in the old Chester Schoolhouse portion of Eesti Maja. The steam boiler functioned only intermittently last winter and the board wished to mitigate the risks of breakdown this winter. The vintage Old Schoolhouse steam boiler has now been replaced with an electrical baseboard heating system.

A big thank you as well to Eesti Maja volunteers Maret Kapp and Ester Kivi. Maret is often in the house helping straighten and organize various spaces. She recently came to help with setting up Christmas decor. Ester Kivi helped out with landscaping by cleaning up the front of the house.

Drop by Eesti Maja this holiday season!

If you are looking for some Christmas gifts and are a last-minute shopper, Maarja Toomla and her team will be at the Estonian House to help.

Maarja is the owner of eestishop.ca and will be selling Kalev chocolate and other Estonian items. Her team will be at the Estonian House on December 21, 2021 between 11:00am and 3:00pm in the front lobby entrance.

Wishing you and yours good health, a Merry Christmas and Happy New Year – soovides kõigile häid pühi ja head uut aastat!

and our future. We carry our ancestors in us, and they are (Continued from page 8) around us. As you all do.” In connection, Noorhani referenced connections to the land. Her “Maarahvas” (land people, or family have lived with self-­ country folk) as the oldest reliance through traditions like ­endonym of Estonians. harvesting calamus roots for What could an understanding medicine, fishing, and beadwork. of Estonian history and culture As was emphasized over the enable us to do when it comes last few months of VEMU pro- to reconciliation? It is a frame gramming, and as noted by of reference from which we can Piret Noorhani, Chief Archivist be supportive, listen, and learn. of VEMU, “There are universal As Dr. Fitznor concluded in her similarities and also clear lecture, “Walk with us, beside differences in the experiences us, but never ahead of us.” ­ of Indigenous peoples around Listening to her stories, and the the world who have suffered stories of all Indigenous peoples, under colonialism... It is our is a positive beginning to walkown post-colonial past that ing side by side. could help us understand the As part of their ongoing comhistorical suffering of the mitment to these topics, on Indigenous peoples here...”

December 12th at 2:00 PM Noorhani quoted Mary Lyons (EST), VEMU will also be from the Leech Lake Band of ­ hosting a workshop on their Ojibwe, who said “When we YouTube channel (in Estonian) talk about land, land is part of about the cooking of Finnowho we are. It’s a mixture of Ugric dishes, with Ljudmila our blood, our past, our current, Ruukel.

A recap…

10

EESTI ELU reedel, 10. detsembril 2021 — Friday, December 10, 2021

The composition of a songwriter, according to Ike Rann

each place formed who you are or how you write songs?

When we relocated to Los Angeles, California, both of my parents were studying music. I started playing the piano and wrote my first song when I was five years old, but as I grew older, so did my love for rock music. As a teenager, I started playing Nirvana songs on my mother’s guitar – that ignited something in me, and it wasn’t long before I started singing in bands.

In my early 20s, I started collaborating with musicians outside of Estonia, although my main residence remained there.

Around five years ago, I packed my things and moved to London, and studied songwriting at Berklee. After that, I learned to compose melodies from Swedish songwriters while

living in Stockholm. About three years ago, I moved to Copenhagen, where I’m living now. What I appreciate about Copenhagen is that there’s a lot of humility, trust, and curiosity towards different tastes and different cultures. And they ­ don’t take themselves too ­seriously.

What do you think is the secret to making songs that listeners pay attention to?

It’s fascinating why some songs give us goosebumps or sometimes even make us cry. I have wondered why and I think that it’s a process of healing and releasing our emotional tension. I believe lyrics have ­ more emotion and depth when they have “truth resonance.”

That’s when artists are being honest and speaking from their heart – it gives songs a different kind of depth. The thing about vulnerability and being honest is that people can sense it.

What are you musically inspired by?

In the past, music has been a process of self-discovery and growing through the writing process, while putting out ­music that resonates with one’s inner values. I’m inspired by musicians from the 60s to the 80s, like Motown, Jimi Hendrix, and Stevie Wonder, and also bands like Foo Fighters, Red Hot Chili Pep­ pers, and Imagine Dragons.

I think that artists are the conscience of our society and feel responsible for reflecting things that are going on in

s­o­ ciety. If we don’t do that, then that speaks about the ­values we uphold in our society.

You’ve assembled an amazing ensemble of brass ­ players, a rhythm section, and strings, to make a full and funky sound on your last album Synchronize. How did this “mini-orchestra” come to be?

Jason Hunter also went to Berklee. He’s the one playing the trumpet and making the horn arrangements for my latest album. In Estonia, we were playing in a funk rock band called Rocket. In this band, we also had Mairo Marjamaa, who plays tenor saxophone, and later, Sten Valdmaa joined on ­ trombone – he’s part of our brass gang. In addition, we have Silvia Ilves on cello and Katariina Maria Kits on violin.

There’s also my core band with Valdur Viiklepp on bass, Stanley Love on drums, and Jaan Varts on guitar. And Madis Muul, who plays keys, ties in harmony in a very beautiful way.

Then there’s Carlo Di Beo, who was my guitar teacher, who played the song “Hit Me With Your Tears” that has a Latin and flamenco sound. It was a dream come true for me and a kind of tribute to our teacher-student relationship. To top it off, it was Ricky Delin, the Swedish producer who made everything tie together with magical balance.

The last album was an allaround journey inspired by

three years of travel to 30 ­countries, where all I had was a backpack and a guitar with me.

My debut album Synchronize was more reflective with its ­storytelling but the new album is going to have a different sound and vibe to it. It’s more like “let’s jump in this Mustang, crank up the volume, and see how fast it goes.”

So what do you have lined up for the near future?

I have a small team creating sound design and soundscapes for companies, and this ex­ perience has helped me learn about music production in depth. But mainly, I’ve been working on my upcoming album, so I’ve been in a serious studio mode.

My new album is going to be about finding yourself and ­embracing the chaos. It’s going to feel like a hurricane has been released in your two-room apartment while your toaster, kitchen table, and washing ­machine are playing a serenade, and you just can’t help but sing and dance along. Essentially, it’s about having fun and embracing this crazy world as it is.

I think it’s more important than ever before to stay joyful, stay grounded, and not depend so much on outer conditions, because everything’s changing.

I hope this upcoming album will resonate and give people the strength to power through.

This interview has been edited and condensed in consultation with Triin Tammistu.

explicable about EKRE’s transformation. Anti-vaccination ­sentiment fits in perfectly with their populist narrative that pits the people against the elite.

EKRE’s European sister parties and their supporters subscribe to the principles of liberal democracy as far as it suits ­ current politics, and the heads ­ of EKRE were left with little in the way of tactical alternatives in Estonia.

However, let us start by asking what is liberal democracy?

The term has been overly mystified recently, signifying for many moral permissibility, unlimited minority rights, obligation to legalize same-sex ­marriage etc.

In truth, liberal democracy covers three main principles that hardly come across as ­radical for most people.

First, rule of law – that ­everyone is equal in the eyes of the law and that governance proceeds from Constitutional tenets. Also, when popular ­ opinion differs on certain matters at different points in time.

Secondly, separation of ­powers – the executive, judicial and legislative authorities standing separate and working as checks on one another. In other words, a situation where a popular government cannot ­ bend courts to its will based on claims of having the “people’s mandate.”

Thirdly, universal citizenship – citizens’ fundamental rights

are not dependent on their race, nationality, gender, sexual orien­tation etc. In other words, the rights and freedoms of ethnic and sexual minorities ­ cannot easily be limited based on the will of the majority (for example, through referendums) or government decisions.

Looking at the statements of EKRE leaders in the new ­situation, they have become true liberal democrats. Restrictions for unvaccinated people are labeled as incompatible with ­ rule of law. The government is accused of steamroller politics in the Riigikogu, with hopes placed on independent courts.

EKRE are busy redefining civil rights and attempting to tie principles of equal treatment to vaccination status. Let us recall the party’s attitude towards the aforementioned principles of liberal democracy when it was a member of the government.

There were more than a few question marks.

That said, EKRE’s approach is hardly surprising. Renowned Dutch populism expert Wouter van der Burg and colleagues published a paper based on Europe-wide polls in the Journal of Democracy recently where they show that supporters of right-wing populist parties tend to favor principles of liberal democracy when their favorite party is in the opposition. This regard for liberal democracy tends to go out the window once their favored political

force is part of the government.

In this light, the conduct of EKRE leaders makes perfect sense and seems to be in line with their supporters’ expec­ tations.

Scientific literature concerned with the populist right also suggests that while parties like EKRE talk a good game about freedoms and rights, they place them in suitable context.

The narrative usually allows that the careless and evil elite is looking to constrain the ­“people’s” rights, while national conservative forces stand up in the “people’s” defense.

EKRE’s newfound narrative of pitting against one another “the anti-citizenry government” and “free citizens using their heads” is nothing but their traditional anti-elite rhetoric ­ dressed in new clothes. The epithet “liberal” has simply ­ been removed from the elite and the definition of people widened to cover more social groups that just “ethnic Esto­

nians sporting a conservative mindset.”

How the national conservatives became liberal democrats Tõnis Saarts, political scientist, ERR Recent statements by the heads of the Conservative People’s Party (EKRE) paint them as true liberal democrats. Restrictions for people who are not vaccinated are labeled incompatible with rule of law. The government is accused of steamroller politics and hopes placed with independent courts. That said, this seeming about-turn comes as no surprise, Tõnis Saarts finds in Vikerraadio’s daily comment.

Many might have been surprised by EKRE clearly siding with anti-vaxxers or joining the ranks of those promoting vaccination freedom. Heads of the party sent rather different messages when they were still ­ in the government, supporting relatively tough lockdown measures and participating in initial vaccine procurements.

Therefore, national conservatives and enemies of liberal democracy have become the ­ fiercest supporters of liberal democracy and the resulting ­ freedoms seemingly overnight.

How come?

In truth, there is nothing in-

Photo: Patrik Tamm

Vincent Teetsov It’s not every artist or musician who has seen their crea­ tions bring about danger for themselves or their family.

But this is what happened to pianist and composer Rein Rannap at the end of the Soviet occupation of Estonia.

After being harassed for the music he was making (parti­ cularly in the band Ruja), he escaped the KGB guards that were watching his moves on a tour in Italy and eventually made his way to Los Angeles.

His wife sent a letter to Mikhail Gorbachev, requesting the family to be reunited with him in Los Angeles; and it was there that his newborn son, Ikevald Rannap, spent his first six years growing up. The danger has subsided, but the ­ stories and music have remained. Ikevald Rannap, performing under the name Ike Rann, writes and records some seriously catchy rock tunes.

Now based in Copenhagen, Denmark, with a BBC songwriting award and the album Synchronize under his belt, he told me about how he has grown his musical style.

Between living in the US, Estonia, Sweden, England, and now Denmark, how has

Nr. 49

And finally, let us also consider whether EKRE had any other choice in a situation where Varro Vooglaid set about organizing his Freedom Square protest meeting? Whether allowing Vooglaid to become ­ the figurehead of anti-vaccination sentiment and taking a back seat was even conceivable.

A choice had to be made, even if the price was being excluded from potential coalitions and hitting a ceiling in the polls.

EKRE conduct reveals that liberal democracy and its core principles do not really matter to the party. If the current situation requires supporting ­ rule of law, civil society and separation of powers, that is what we will do. While these things can just as easily be ignored once in power. This ­ makes EKRE fundamentally different from other parlia­ mentary parties. Or does it?

TRIINU LUMI kinnisvarafirma müügiesindaja BURLINGTON • HAMILTON • NIAGARA

Right At Home Realty Inc. triinu@triinulumi.com mobiil 289-442-5390 kontor 905-637-1700 fax 905-637-1070

Nr. 49

EESTI ELU reedel, 10. detsembril 2021 — Friday, December 10, 2021

SÕNA SABA PÕLIStumine 30. novembril 2021 tähistati Eestis OMARIIKLUSE PÕLIS­ TUMISE TÄNUPÄEVA. Sel­lest oli eelmises lehenumbris omajagu juttu. Alustades kuupäevast 24.02.1918 ja jätkates 20. augustil 1991, sai läinud nädala teisipäeval iseseisvusaeg ühe päeva võrra pikemaks vahepealsest okupatsiooniajast. Tei­ sisõnu: „Meie riigi kõikide vabaduspäevade koguarv sai ühe võrra suuremaks sõltlas­ päevade (prof. Rein Taagepera kõnepruuk) koguarvust. Valguse aeg ületas pimeduse!“ Seda nimetati ühtlasi ka vabaduse rekordiks.

Seitse aastat tagasi, 27. märtsil 2013, langes üks sarnane verstapost, mida nimetati priiuse põlistumise päevaks! Sel päe­ val oli iseseisvusaeg alates Eesti Vabariigi taastamisest 20. augustil 1991 kestnud kauem kui esimene iseseisvusaeg aastatel 1918–1940.

Minu jaoks tekitavad siiamaani natukene segadust sõnad PÕLISTAMA ja PÕLISTUMA, kuna ei ole varem nendega (imekombel?) kokku puutunud.

Igapäeva kõnepruuki need sõnad just ei satu. Oma olemuselt on ta juba nii uhke ja eri­ line. Kui tihti muutub või muudetakse midagi PÕLISEKS? Või siiski?...

PÕLINE ongi selle sõna nii öelda põhi. Põline tähendab ürgne, väga vanast ajast pärinev; iidne, vana. Veel üks samm kaugemale või siis algele lähemale on sõna PÕLI ehk antud juhul PÕLV – elujärg, ­ elamine-olemine; elutingimu­ sed, olukord. Kuskilt PÕLV­ NEMA – tulema kellegi järg­

Rootsi kehtestab uued piirangud Rootsi teatas sel nädalal et kehtestab ettevaatusabinõuna täiendavad piirangud.

1. detsembril kasutusele võetud vaktsiinitõendit siseüritusteks, kus osaleb üle saja inimese, laiendatakse söögikohtadele ja jõusaalidele.

Samuti soovitatakse võimaluse korral kodust töötamist, suhtlusvahemaa järgimist ja maskikandmist ühistranspordis, kui pole võimalik vältida suuremat arvu inimesi.

Rootsi on varem pandeemia ajal silma paistnud oma leebema lähenemise poolest, eirates sulgemismeetmeid ja nõudes maskide kandmist vaid teatud tingimustes.

Samas piirati inimeste arvu avalikel üritustel ning baaride ja söögikohtade lahtiolekuaega.

Lisaks keelati külaskäigud hool­ dekodudesse.

Rootsis on viirus nõudnud üle 15 000 inimelu kokku 10,3 miljoni elaniku seas, mis on Euroopas umbes keskmine näitaja. (PM/EE)

lasena mingist piirkonnast ja ajast, (nagu mõistes põlvkond ehk generatsioon).

Võib olla elupõline mulk Viljandimaalt või igipõline kalastaja. Põlised puud ning ­ põline mets on rahvale pühad.

PÕLISTAMA tähendab põli­ seks ehk alatiseks, tähtajatuks, igaveseks muutma või jäädvus­ tama. Näiteid: Suur monument peab põlistama võitu vaenlase üle. Marie Under on põlistanud eesti kirjanduses muistendi Porkuni preilist. PÕLISTUMA on samuti põliseks muutuma, jäädvustuma. (Rahvakunstis põ­ listunud lihtne motiiv. Tasuja kuju on põlistunud meie kul­ tuurilukku.) Inglise keeles oleks selle vaste eternalize, immor­ talize.

Leitud igapäevaseid kasutusnäiteid: on olemas Tartu Rahu Põlistamise Selts. Martin Ehala äsja kirjutas: „Selleks et priius saaks põlistatud, ei saa loota juba saavutatud priiusele, vaid seda tuleb iga päev kindlustada ja uuesti luua.“ Postimehe kümne aasta tagune pealkiri: „Euroliidu laienemine põlistab inglise keelele võidu prantsuse keele üle“. Möödunud suvine Õhtuleht kirjutas „Prints Philip 100: kuninganna abikaasa mäles­ tus põlistati liigutaval moel“.

Eesti Päevalehe pealkiri det­ sembrist 2010: „Ministrid asusid taristut põlistama“, alapealkirjaks: Haridusminister Tõnis Lukas lubas, et ta hakkab nüüdsest infrastruktuuri asemel kasutama sõna taristu, mis koorus välja hiljuti lõppenud sõnaloome võistluselt.

Võiks hakata seda väärikat ja kaunist sõna enam pruukima, vastutustundlikult mõistagi.

S P ORT

Kanada parimaks sportlaseks kuulutati Damian Warner Kolmapäeval tehti teatavaks Kanada Lou Marsh Trophy võitja, aasta parim sportlane, kelleks on tänavu kümnevõistleja, Tokyo olümpiakuld, 32 ­aastane Damian Warner, kes on pärit Londonist (ONT). Ta on esimene Kanada sportlane, kes on kümnevõistluses olümpiakullani jõudnud. Kuld tuli uue olüm­piarekordiga 9018 punkti.

Warner valiti parimaks 24 ­esitatud kandidaadi hulgast.

(Star/EE)

Ratasepp sai 60 triatlonit täis

Möödunud nädalal oli terve rida ajaloolisi tähtpäevi, mille puhul Tallinna Kaarli Kooli 8. ja 9. klassi noored viidi õppekäigule Vabadussõja radadele Sinimägedesse ja Narva. Veel enne n-ö vabaduse pööripäeva ja omariikluse PÕLISTUMISE ehk kestma jäämise päeva (30.11.2012) oli 28.11 päev, mil aastal 1918 algas Eesti Vabadussõda. Fotol on näha päikese loojangu hetke, kui õpilased asetavad pärja ja mälestusküünlad Riigiküla Vabadussõja monumendi jalamile. See asub Narva jõe ääres Narva linna ja Narva-Jõesuu vahel. Sammas püstitati 1935. aastal, mälestamaks siinset 1919. a. 25. veebruaril toimunud lahingut, kui Eesti rahvaväe 1. jalaväepolk lõi edukalt tagasi kolme Punaarmee polgu pealetungi. Monument lasti õhku okupantide poolt 1941. aastal ning taastati 2014. aastal. Jäägu see monument igavesti PÕLISTAMA võitu vaenlase üle.

Foto: Meelis Holsting

Eelmisel reedel jõudis l­õpule ul­t ratriatleet Rait Rata­sepa iseendale korraldatud ­ 60­­-­kord­­ne ultratriatlon Fuer­ teventural. Nüüdsest on tema nimel maailmarekord enim järjest läbitud triatlonite eest.

60 triatloni läbimiseks kulus tal aega 657:40.08.

60 päeva järjest läbis Ratasepp iga päev 3,8 km vees, 180 km rattal ja 42,2 km joostes. Finišiks oli Ratasepal ­ seljatatud 228 km vees, 10 800 km rattarajal ja 2532 km jooksutrassil.

60 päeva peale kokku oli Ratasepa ühe täispika triatloni läbimise keskmine aeg 10:57.40.

(ERR/EE)

Kelly Sildaru pääses MK etapil rennisõidus finaali Eesti freestyle-suusataja Kelly Sildaru osales ligemale kahe aasta pikkuse pausi järel rennisõidu võistlusel, saavutades Copper Mountaini MK-etapi (maailma karikavõistluste) kvalifikatsioonis esikoha.

Sildarule tõi esikoha avalaskumise 89,75 punkti. Teises laskumises teenis ta 83,75 punkti.

Tugevad kanadalannad Rachael Karker ja Cassie Sharpe teenisid vastavalt 83,75 punkti ja 81,50 punkti ning olid eelvõistlusel neljas ja seitsmes.

Finaali pääsesid kaheksa paremat.

Lõppvõistlus peetakse Eesti Elu ilmumise päeval – reedel.

Sildaru on ka varem Copper Mountaini rennisõidu MKetapil osalenud. Debüüdi tegi ta seal 2018. a, kui sai kvalifikatsioonis teise koha ning saavutas finaalis esikoha. (D/EE)

RIINA KINDLAM, Tallinn

Poola võimud pidasid kinni purjus kapteni ja meeskonnaga Vene kaubalaeva Poola võimud pidasid Gdanski lähistel kinni purjus kapteni ja meeskonnaga Venemaa kaubalaeva.

Vene lipu all sõitva kaubalaeva Ruslana marsruut Gdanski lahes äratas Poola laevaliiklusteenistuse (VTS) tähelepanu ööl vastu 4. detsembrit, teatas me­ rendusportaal GCaptain. Laeva liikumist jälginud Zatoka VTS märkas, et laev lahkus tähis­ tatud laevateelt ja liikus kaldale ohtlikult lähedale. Ametnike katsetele ühendust võtta Rus­ lana meeskond ei vastanud ning merendusamet teavitas olu­ korrast Poola merepiirivalvet.

Piirivalve saatis sündmus­ kohale merepäästelaeva ning merepäästjatel õnnestus mõne aja pärast Ruslana meeskonnaga kontakti saada. Laevale läinud Poola piirivalvurid tuvastasid, et kapten ja kolm meeskonnaliiget olid purjus.

Ruslana on 2007. a valminud 120-meetrine 7750-tonnise kandevõimega kaubalaev. (PM/EE)

11

Vips oli põhisõidus kuues

PÕLISpuu on väga vana puu, sageli seotud pärimustega, millel on kultuuriajalooline väärtus. Pildil on suurim Vargametsa tammedest, mis on on looduskaitse all olevast Hagudi põlispuude grupist Hagude pargis Raplamaal.

Foto: Tapio Vares, Hiiu Leht

Vormel-2 sarja hooaja eelviimasel etapil Saudi Araabias eelmisel pühapäeval tuli põhisõit õnnetuste tõttu pooleli jätta, Jüri Vips (Hitech) oli sõidu katkestamise ajal kuuendal kohal ja teenis neli punkti. Päev varem toimunud esimeses sprindisõidus oli Vips kolmas ja teise sõidu ta katkestas.

F2 hooaja viimane võistlus peetakse eeloleval nädalavahe­ tusel Abu Dhabis. (ERR/EE)

12

EESTI ELU reedel, 10. detsembril 2021 — Friday, December 10, 2021

AVASTA KODUPAIKA – AJALOOLISI KOHTI TORONTOS

Senaator Frank O’Connori maja, ehitatud 1928. aastal

Vägev viie vankri või auto mahutavusega garaaž ning soliidne kuur-kõrvalhoone.

Peidetud ajalooline varandus keset suurlinna Tekst ja fotod Kati Kiilaspea Tihti on peidetud varandust eriti raske leida, mis seotud Toronto ning piirkonna ajalooga eriti ssetõttu, et nii palju uut ehitatakse asemele.

Aga üks ajalooline kullatükk on peidus uuemate majade rajoonis Victoria Parki lääne küljes mõned plokid põhja pool Lawrence’it, nimelt senaator Frank O’Connori ­ nimeline maja ning ümbritsev maa-ala.

Seda maja ei näe Victoria Parki pealt, peab keerama Rowena Drive’i peale ning tänava lõpust hakkab hoone natuke paistma, tõeline peidetud varandus. Kes Frank O’Connor oli ja miks ta just sinna vägeva maja ehitas? Uurime lähemalt.

Senaator Frank O’Connor sündis külas nimega Deseronto 1885. aastal, see asub Belleville ja Kingstoni vahel. Ühel külaskäigul Torontosse kohtas ta tulevast abikaasat Mary Ellen Hayes’i ning siis asuski ta siia kanti elama. 1913. aastal pühitses terve linn hoogsalt Battle of Yorki 100. aastapäeva ja ka tähtsat isikut meie riigi ajaloos, Laura Secordit. 21. juuni õhtul 1813. aastal ründasid Ameerika sõjaväe sõdurid Secordite kodu Queenston’is ning nõudsid, et neile pakutakse kostitust. Proua Secord kuulis pealt, kuidas sõdurid arutasid plaani rünnata Thoroldi, kus oli üks Briti

s­õjaväe pataljon ning ta asus kümne-miilisele teekonnale läbi soode ja metsade leitnant James Fitzgibboni juurde, et talle plaanitud rünnakust teatada.

Irokeesidest pärismaalsed aitasid tal ohutult kohale jõuda ning varsti ründas 400ne pataljon pärismaalasi Ameerika sõdureid ja tuligi tähtis võit Inglismaale tänu Secordile.

Arvestades kõike seda ja et ­pidustuste pealt ka natuke raha teenida ning austada, kui tähtis isik Secord oli, otsustas O’Con­ nor oma naisega avada Laura Secord’i nimelise kommi- ning šokolaadiäri 1913. aastal Yonge’i tänava peal, nüüd on neid poode juba enam kui 120 üle ­riigi.

Alles hiljem, 1935. aastal, nimetas peaminister William Lyon Mackenzie King O’Con­ nori senaatoriks ning ta vaatas Scarborough Junction’i piirkonna järgi kuni surmani 1939. aastal. Praegune O’Connori tänav on samuti tema järgi nimetatud.

1928. aastaks oli O’Connor rikkaks saanud enda loodud kommipoodide ketiga ning ta ostis 600- aakrise maatüki Victoria Parki ning Lawrence’i loodenurgas. Ta kavatses ehitada suure ilusa maja ning kasvatada tõuhobuseid ning lehmi ja seal oli just õige koht selle jaoks. Ta nimetas maa-ala oma tütre Mary järgi Maryvale’iks.

Majle lisaks ehitas ta ka lauda, garaaži, mis mahutas tervenisti viis vankrit, soliidse telliskivist kuuri ning suure kasvuhoone.

O’Connori lehmad ning Clydesdale’i hobused olid väga hinnatud ning käisid igal aastal Royal Agricultural Winter Fair’il näitusel. Majas oli isegi bassein, mis nupuvajutusel muutus tantsupõrandaks, enne­

Nr. 49

PEaCH Summit väärtustas mitmekeelsust Mailis Sütiste-Gnannt Novembri teisel nädalal (8.-11. nov.) peeti Zoomi vahendusel nelja-päevane PEaCH Summit (PEaCH – Euroopa keelelise ja kultuurilise pärandi säilitamine).

Konverentsi ettekanded ja paneelarutelud olid mitmekeelsuse väärtustamise kohta, jagati infot ja nõuandeid mitmekeelsete laste vanematele, kuidas võidelda väärarusaamade ja müütidega, mis endiselt selle teema kohta levinud on.

Lisaks peaesinejatele viisid igal toimumispäeval PEaCHi saadikud läbi töötubasid või paneeldiskussioonev erinevates keeltes.

Tippkohtumise avas 8. novembril prof Catherine Bouko Ghenti Ülikoolist, konverentsi juhatas sisse ja tutvustas esinejaid Rita Rosenback (multilingualparenting.com).

Prof Antonella Soras Edingburgh’i Ülikoolist esines teemal „Miks peaksin oma lapsele edasi andma oma kodukeelt? Müüdid, väljakutsed ja uurimuste perspektiivid“, öeldes et kakskeelsuse all ei mõelda vaid kahte keelt. Ta toonitas, et ei ole kasulikke enamuse ja vähem kasulikke vähemuste keeli. Praegu on tendents pato­ logiseerida ja muuta problemaatiliseks migratsiooni ja teiste keelte õppimist. Maailmas räägitakse 6000 – 7000 keelt ja vaid 25 neist räägib rohkem kui pool maailma elanikkonnast.

Kakskeelsed lapsed on paindlikumad ja saavad aru, kuidas keele struktuur toimib. Kui nad ühte keelt räägivad, on teised keeled neil kogu aeg aktiivselt ajus valmis.

Tippkohtumise üks korraldaja dr Ute Limacher-Riebold (utesinternationallounge.com) „Kuidas hoida mitmekeelses peres tasakaalu kodu- ja kooli­ keelte vahel?“ toonitas, et mitmekeelsuse teekonnal on vaja olla paindlik. Lapse kooliminek võib muuta tema keelte kasutust. See ei peaks lapsevanemaid mõjutama koduse keele unarusse jätmist. Keelt tuleb rääkida ja pakkuda lapsele võimalikult rikkalikku konteksti selle harjutamiseks.

kuulmatu luksus sellel ajal, ning mitmed teenijad ja ka kokk.

Pärast surma jättis O’Connor maja ning maa-ala De La Salle’i kristlikele vendadele ning nad müüsid palju maad maha üle aastate. 1963. aastal asutasid nad Senator Frank O’Connori nimelise katolikukooli, esimese selletaolise linnas. De La Salle’id elasid ise majas kuni aastani 2000, kui Toronto Catholic District School Board ostis selle nende käest ära. 2010. aastal hakati maja, garaaži ning kuuri taastama ja tänapäeval on nad kõik uhkelt korrastatud ning maja saab isegi külastada, kui on soovi.

Kodulinnas on palju avastamist, kui natuke lähemalt vaadata!

Kinsey Liis, Greta ja Mailis õpetasid konverentsil osalejatele laulu abil eesti keelt.

Rita Rosenback Šotimaalt arutles teemal „Kakskeelse lapse kasvatamine – kuidas ­toime tulla teiste poolt osutatava vastupanuga?“. Ta soovitas end asetada vastaspoole olu­ korda ja arutleda, miks nad on vähemuse keele kasutamise vastu. Tihti on põhjuseks teise ­ vanema eemale jäetuse tunne, mure, et vanavanem ei saa lapselapsest aru, õpetajad kahtlevad, kas laps saab kakskeelsuse tõttu piisavalt hästi hakkama vms. Tihti on vastuseisu põhjuseks ebaadekvaatne informatsioon ja vananenud andmed kakskeelsuse kohta. Üle 40 aasta kakskeelseid lapsi uurinud Annick De Houweri (The Harmonious Bilingualism Network) kõneles teemal „Kuidas saada oma laps rääkima sinu kodukeelt ja ­ikkagi jääda sõpradeks?“ Kõneterapeut dr Mary-Pat O’Malley Iirimaa Ülikoolist (Galaway, talknua.com), kelle teema oli „Kui sa oled mures, et su mitmekeelse lapse kõne hilineb: Kõne- ja keeleteraapia perspektiivid“, tõi välja, et mitmekeelsetel lastel ei hiline kõne rohkem kui ükskeelsetel lastel, tavaliselt on kõne hilinemise põhjused mujal.

Allakirjutanu tutvustas kon­ verentsil osalejatele eesti keele PEaCHi saadikuna Prantsus­ maal sealse kodugrupi „Eesti keele huvilised Prantsusmaal“ tegevust, mis on võrreldav pü­ ha­ päevakoolidega. Koos käikse kord kuus eesmärgiga säilitada lastel eesti keel ning tutvustada Eesti kalendritähtpäevi ja traditsioone. Lisaks Eesti kommete tähistamisele viib grupp asu­ koha-linnakeses läbi Maailma­ koristuspäeva ja „Teeme ära!“ koristusaktsioone, millega on liitunud ka naaberlinna elanikud. Tutvustatakse eesti keelt ja

kultuuri kohalikus algkoolis ja lasteaias, samuti tänavanaabritele. Kohtumisel esines 11-aastane Greta Madeleine Gnannt, kellega tutvustati „Eesti keele õppimist laulu abil“. Nimelt lõi Greta 7-aasta­ sena Eestimaale 100. sünni­ päevaks kingituseks regilaulu moodi laulu „Armas Eestimaa“, mille abil saab õppida rahvussümbolite nimetusi: rukkilill, pääsuke, eesti keel jne.

Keelte õppimise hõlbustami­ seks on PEaCHi saadikud kogu­ nud erinevaid audio-, video- ja pabermaterjale, mida saab tasuta alla laadida. Nende hulgas ka Eesti Instituudi eelmise Üleilmse eesti keele nädala jaoks valminud „Keelekaardid“ ­ ja mitmed Lasteekraani õhtu­ jutud, lastelaulud jne.

Paneelarutelu „Mitme­keel­ sete laste toetamine – kuidas edasi?“ kokkuvõttes tõdeti, et mitmekeelsete laste kasvatamine on väga oluline ning et motivatsioon ja infovahetus vanemate vahel on äärmiselt ­vajalikud. Märgiti, et kakskeelsuse korral ei ole tegemist vaid keelelise, aga ka kultuurilise ­aspektiga.

Dr Ute Limacher-Riebold ütles, et tänapäeval arvatakse, et rohkem kui pool maailma rahvastikust räägib rohkem kui ühte keelt. Ka dialekti tuleb vaadelda kui eraldi keelt, sest see erineb riigikeelest.

PEaCH projekti võttis väga tabavalt kokku Julie Carton: „Me saavutasime selle projektiga rohkem, kui oskasime eales unistada – igal maal on erinevate vähemuskeelte väärtus­ tamise eest võitlevad aktiivselt tegutsevad saadikud.“

Nr. 49

EESTI ELU reedel, 10. detsembril 2021 — Friday, December 10, 2021

NOORTE NURK

Estonian EstonianScouts Scoutsand andGuides Guidesin inCanada Canada Eesti EestiSkaudid SkaudidjajaGaidid GaididKanadas Kanadas Reg. RR0001 Reg.no. no.11890 118902592 2592 RR0001 Estonian Scouts and Guides in Canada c/o Glengrove Ave Toronto c/o52 52Skaudid Glengrove AveW, W, TorontoON, ON,M4R1N7 M4R1N7 Eesti ja Gaidid Kanadas

13

Reg. no. 11890 2592 RR0001 c/o 52 Glengrove Ave W, Toronto ON, M4R1N7

Meie täname!

Meie täname!

Estonian Scouts and Guides in Canada Eesti Skaudid ja Gaidid Kanadas Reg. no. 11890 2592 RR0001 c/o 52 Glengrove Ave W, Toronto ON, M4R1N7

Eesti EestiSkaudid SkaudidjajaGaidid GaididKanadas Kanadasfondi fondiusalduskogu usalduskoguon onülimalt ülimalt tänulik annetajatele aja Eesti Skaudid Gaidid Kanadas fondi usalduskogu on ülimalt tänulikjajärgmistele järgmistele annetajatele ajaperioodis perioodis järgmistele annetajatele perioodis 1. september 2020. a. august 2021.

1.tänulik september 2020. a.kuni kuni31.

31.aja august 2021.a. a.

Meie täname!

1. september 2020. a. kuni 31. august 2021. a.

Skaudid ja Gaididtoetavad Kanadas skautlikku fondi usalduskogu on ülimalt Meie lahked annetajad jajagaidlikku tegevust MeieEesti lahked annetajad toetavad skautlikku gaidlikku tegevust

Meie lahkedtänulik annetajad toetavad skautlikku gaidlikku tegevust järgmistele annetajatele ajajaperioodis

1. september 2020. a. kuni 31. augustLeili 2021. a.

Pede Enno &&Anne Agur Enno AnneAgur Agur LeiliLeili PedePede Enno & Anne Vilme Pede Joanne Ennamorato Vilme Joanne Ennamorato PedePede Joanne Ennamorato Meie lahked annetajad toetavad skautlikkuVilme ja gaidlikku tegevust Eesti Gaiderite Kanada Koondis LiaPikkov Pikkov Eesti Gaiderite KoguKanada Kanada Koondis Lia Lia Pikkov Eesti GaideriteKogu Kogu Koondis Leili Pede Enno & Anne Agur Tiina Erika Tiina Mägi Erika Didzbalis Tiina MägiMägi Erika Didzbalis Didzbalis Vilme Pede Joanne Ennamorato Tauno Mölder Lehta Greenbaum Tauno Mölder Lehta Greenbaum Tauno Mölder Lehta Greenbaum Lia Pikkov EestiEstate Gaiderite Kogu Kanada Koondis Valve Nystrom of Els Greensides Valve Nystrom Estate Greensides Valve Nystrom Estateof ofEls Els Greensides Tiina Orunuk Mägi Erika Didzbalis Anne Aili Hutchings Anne Orunuk Aili Hutchings Anne Orunuk Aili Hutchings Tauno Mölder Lehta Greenbaum Karin Remerowski Jaak Järve Järve Karin Remerowski Jaak Karin Remerowski Jaak Järve Valve Nystrom Estate of Els Greensides Raivo Remmel Toomas & Katherine Kald Anne Orunuk Aili Hutchings Raivo Remmel Toomas &&Katherine Kald Raivo Remmel ToomasMaie Katherine Kald Luule Ruppert Kask Karin Remerowski Jaak Järve Luule Ruppert Maie Kask Luule Ruppert Maie Kask HelgiRemmel Sambla Anne-Liis Keelmann Raivo Toomas & Katherine Kald Helgi Sambla Anne-Liis Keelmann Helgi Sambla Anne-Liis Keelmann Jaan Saun Anita Luule Ruppert Maie Kivi Kask Jaan Saun Anita Kivi Jaan Saun Anita Kivi Eric Tali Vivi Kivi Helgi Sambla Anne-Liis Keelmann Eric LeiliSaun Terts Vivi Kivi Maie Lees EricTali Tali Vivi Kivi Jaan Anita Kivi Maret Truuvert Siiri Lepp EricLeili Tali Terts Vivi Kivi Maie Lees Leili Terts Maie Lees LydiaLeili van der Veen Eda Loo Terts Maie Lees Maret Truuvert Siiri Lepp Maret Truuvert Siiri Lepp Maret Truuvert Siiri Lepp Ene Lüdig Lydia van der Eda Lydia van derVeen Veen EdaLoo Loo Lydia van der Veen Eda Loo Ene Lüdig Ene Lüdig Eesti Sihtkapital Kanadas Ene Lüdig kaudu on annetanud järgmised isikud:

Jõuluaja lemmikud

Eesti Sihtkapital kaudu annetanud järgmised Eesti Sihtkapital Kanadas kaudu onon annetanud järgmised isikud:isikud: Eesti Sihtkapital Kanadas kaudu on annetanud järgmised isikud: Tiiu Strauss Harry &Kanadas Karin Rannala Martin Sõmermaa

Väino Raun

Tiiu Tiiu Strauss TiiuStrauss Strauss Martin Sõmermaa

Harry KarinRannala Rannala Harry &&&Karin Harry Karin Rannala Väino Raun Väino Raun Väino Raun

Koolipere Ehatares esinemas 2018.

line inglise jõululaulmine, mis viib ühe maja ukse juurest järgmise majani. Eestis tuletab ukse juures laulmine meelde mardija kadripäeva tavasid.

Oi, ma sooviks ikka keskkoolinoori ka kuulata! Jätan head õhtut soovides juhatuse liikmed veel arutama ja lipsan Kai Kiilaspea virtuaalklassi uksest sisse käsklusega ,,ühine nüüd“. Ei mingit autosõitu ega bensiinikulu! Ainult ei saa vahetut suhtlemist ega tunnetust, et oled koos ühes ruumis. Hea seegi, et saame suhelda arvu­ tiekraanil olles.

Millised on sinu jõulutegevused? Õpetaja küsimusele vas-

Fotod Janne Laanemaa

tatakse oma kodu kommetele vastavalt. Imbi aitab kodus piparkooke küpsetada. Laas aitab jõulukuuske üles sättida. Talle meeldib palju, palju piparkooke süüa. Lubas ikka oma vanemale vennale ka jätta. Eilale meeldib mängida lumes oma õe ja isaga.

Markusele meeldib juua kuuma šokolaadi- ja kakaojooki.

Stephane armastab lumega seotud tegevusi ja kuuske ehtida jõuludeks. Eliisele meeldib uisu­tada ja jõulukinke pakkida.

Liisale meeldib suusatada ja farmist jõulupuud valida kojutoomiseks. Isabelle naudib kõige enam perega suusatamas käimist. Karl on abiks jõulu-

tulede üles seadmisel. Silje aitab jõulumaiustuste küpseta­ misega. Stepheni pere vaatab koos lemmikfilme jõuludest ja kindlasti küpsetavad midagi head.

Kas sul on olemas oma lemmikehted jõulupuule? Õpetaja Kail on olnud lemmikehteks tema vanatädi kuusel rippunud vanaaegne ümmargune meremehe kuju madrusepluusi, mütsi ja piibuga.

Nii vajalik! Õpetaja Kai jagab ekraanil piparkoogi retsepti ja noored loevad soravalt, mida vaja läheb valmistamiseks. Isabelle loeb retsepti ette. Gramme ei mäleta, aga vaja on vett, helepruuni suhkrut, vedelat mett, ingverit, kaneeli, nelki, võid, söögisoodat, jahu.

Mõni maitseaine (nelk, ingver, kaneel) vajab ka inglise keelde tõlkimist, sest need sõnad ei ole olnud igapäevaselt kasutusel noorte kõnepruugis.

Vestluse vahele lükib õpetaja lauluvideosid just nende lauludega, mida koolipere esitab Ehatare jõululaulmisel. Õpetaja palub noortel silmad sulgeda ja ette kujutada, kuidas istud sooja saaniteki all ja aisakella helinal kappab hobune läbi sahiseva lume kirikusse. Nii ongi parem aru saada ja meelde jätta laulu­ sõnu, et üle luha, üle kingu, mööda männikust kulgeb tee.

Mitte kiirteel kihutades ja aina kiirust lisades! ,,Aisakell, kella kauge hüüd“ video Eestis tuntud poplauljate Birgiti,Tanja, Miku ja Jüri esituses on saanud uue moodsa ­helikuue. Esimene video sellest laulust tehti 1990ndatel kahasse tolle aja noorte artistidega. Nii rütmikalt on kooliõhtu möödu­ nud!

Meil on (varsti) jõulud käes!

Kuhu jääb jõulumees?!

Jõulurütmis EDA OJA

LAPSED! Igal aastal jälle ilmub jõulu/laps... Ja laste rõõmuks ka ERRi laste/ekraani jõulu/kalender!

Igale detsembri kuu/päevale vajutades saab kuulata uut eesti/keelset juttu koos anima/filmiga, kui minna võrgu/aadressile: https://lasteekraan.err.ee/1608419444/joulukalender-2021

Martin MartinSõmermaa Sõmermaa

Piiskop Tiit Salumäest ilmus raamat Detsembri lõpus 70. sünni­ päeva tähistavast Eesti Evan­ geelse Luterliku Kiriku piiskopist Tiit Salumäest ilmus raamat ,,Minevik on olevik.

Tiit Salumäe 70“.

Teos sisaldab Salumäe kaas­teeliste ja pereliikmete meenutusi ja mälestusi kooskäidud ajast, aga ka Salumäe jutlusi, kõnesid, ettekandeid ja aja­ kirjanduses ilmunud juhtkirju.

Raamatu koostaja ja toimetaja on Eesti Kiriku endine pea­ toimetaja Sirje Semm. ,,Mõte oli vaadata ühele ajajärgule ja mitte selle pilguga, mida mina selle kohta tahan öelda, vaid mida minu kaastee­ lised selle kohta ütlevad. Selle­ pärast on siis see valik võetud muidugi pere, mis on kõige esi­ mene prioriteet ikkagi, õpilased, minu töö erinevates valdkondades,“ selgitas Salumäe, miks oli koostajaks valitud keegi ­väljast. (ERR/EE)

Foto: Peeter Põldre

Kell on seitse teisipäeva õhtul.

Avan arvutis Microsoft Team programmi ja klikin õpetaja Kai Kiilaspea klassilehele.

Mul on hea meel, et sattusin Toronto Eesti Seltsi Täien­ duskeskkooli ja -gümnaasiu­ miklassi. Olen põnevil kuulamaks, mida noored teevad jõulude ootel.

Ootamatult märkan väikest akent ekraanil arvuti paremas nurgas: tule lühikesele koo­ s­ o­ lekule. Suunan arvutihiire teks­ tile ja ühinen hoopis täiendus­ kooli juhatusega. On ikka võimalused arvutiruumis!

Koolijuhataja Monika RooseKolga ja lastevanemate komitee esimees Linda Soolepp, mõlemad elavad linnast väljas Markhamis, naeratavad ekraanil mulle vastu. Ma ise elan hoopis Toronto linna idaosas. Ka nae­ ratan, et tore näha virtuaalselt!

Eesti kool on jõudnud esimese poolaasta lõpusirgele.

Tulevad arutusele 14. detsembri jõululaulmisega seotud ette­ valmistused. Kuidas muusikat taustaks saada, kui laulmine toimub Ehatare puhkekodu ­ parklas? Tulemas on nagu tõe-

14

Uued Covid-19 piirangud Prantsusmaal Prantsuse valitsus otsustas 6. detsembril kehtestada Covid19 viienda lainega võitlemiseks uued piirangud, kuna nakatumine on võrreldes eelmise nädalaga 50% tõusnud. Haiglates oli 5. dets. seisuga 12 096 koroonapatsienti ja reanimatsioonis 2 191 hingamisraskustega haiget.

Peaminister Jean Castex rõhutas, et komandanditunni ­kehtestamine ja restoranide sulgemine valitsuse istungil arut­ lusel hetkel veel ei olnud.

Viimased otsused puudutavad esmajoones lapsi ja noori.

Nimelt peavad kõik lapsed alates 6. eluaastast taas koolides kogu aeg maski kandma, sporditunnid siseruumides on keelatud. Alates kolmandast positiivsest haigusjuhtumist klassis klass suletakse. Koolides hakatakse kaks korda nädalas

EESTI ELU reedel, 10. detsembril 2021 — Friday, December 10, 2021

6-12-a vaktsineerimata õpilasi testima.

Kõik 5-12-a kaasuvate haigustega riskigrupi lapsed saavad alates 15. detsembrist end vaktsineerida Pfizeri vaktsiiniga. Prantsusmaal on selliseid lapsi 360 000. Teistele lastele soovitakse vaktsineerimine avada detsembri lõpus. Osa las­ tearste soovitavad laste vaktsi­ neerimist edasi lükata, kuni ­teaduspõhised uuringud on leidnud kinnitust laste vaktsineerimise ohutuses.

65-aastased ja vanemad inimesed saavad tõhustusdoosi vaktsineerimiskeskustes ilma eelnevalt aega kokku leppimata.

Alates 15. detsembrist kaotab nende sanitaarpaas kehtivuse, kui selleks ajaks ei ole saadud tõhustusdoosi.

Diskoteegid suletakse alates 10. detsembrist neljaks näda­ laks. Diskoteekide pidajad selle piiranguga nõus ei olnud, kuna nad leidsid selle olevat eba­ õiglase nende äritegevusele ning et noored leiavad nagunii või­ maluse pidutsemiseks ja selle

EELK Toronto Peetri koguduse juhtorganid õnnistati ametisse 24. oktoobril 2021 valis EELK Toronto Peetri koguduse täiskogu järgmiseks valimis­ ­ perioodiks koguduse nõukogu, juhatuse ning revisjonikomisjoni.

Seekordsed valimised olid esimesed, mis toimusid pärast uue põhikirja kehtestamist ning koguduse vastu võtmist Kanada Evangeelse Luterliku Kiriku (ELCIC) koosseisu. Seega olid seekordsed valimised ka natuke teistmoodi kui varasematel ­kordadel.

Peamine muutus on selles, et juhatuse moodustamiene toimub uue põhikirja alusel oluliselt demokraatlikumalt. Vana põhi­ kirja järgi sai täiskogu valida küll nõukogu liikmed ja nende hulgast ka juhatuse esimehe, kuid juhatuse moodustamine toimus nõukogu esimesel koo­ ­ solekul. Uue põhikirja kohaselt valib täiskogu esmalt nõukogu

ning siis ka juhatuse liikmed nõukogu hulgast. Seega on koguduse juhtorganite valimine tulnud tervikuna täiskogu pädevuses. Nii on ka juhatuse mandaat saadud otse täiskogult.

Teine oluline uuendus, mis tuleneb Kanadas kehtivast vastavast seadusest, puudutab ­ koguduse juhatuse liikmete vahel ülesannete jaotamist ja valimisperioodi. Juhatus valib endi hulgast esimehe, aseesimehe ja laekuri. Nende mandaat kestab kaks aastat. Kolme ülejäänud liikme mandaat on üheks aastaks. Täiskogu võib nende mandaati aasta võrra pikendada või nõukogu hulgast nende asemele uued valida.

Kolmas erinevus võrreldes eelmiste valimistega oli, et seekordsetel valimistel kogunes kandidaate rohkem kui kohti nõukogus. Seega toimusid sõna otseses mõttes valimised.

Nr. 49

MÄLESTAME KAUAAEGSET USTAVAT KOGUDUSE LIIGET

Leo Allas ,,Ka kui ma kõnniksin surmavarju orus, ei karda ma kurja, sest sina oled minuga; su karjasekapp ja su sau, need trööstivad mind.“ Psalm 23:4 Südamlik kaastunne armsa Leo omastele EELK VANCOUVERI PEETRI KOGUDUS

meetmega nakatumist nende ­arvates ei vähendata.

Valitsus soovitas kõigil, kel vähegi võimalik, vähemalt kolm päeva nädalas töötada kodu­ kontorist. Peaminister juhtis ka tähelepanu vajadusele piirata jõulupidude korraldamist ja nendel osalejate arvu.

Jean Castex rõhus prantslaste südametunnistusele, et kõik ­sõltub igaühe vastutustundlikust käitumisest, milliseks eelolev jõuluaeg kujuneb.

Puhka rahus, armas

Hilda Kula Südamlik kaastunne poeg JÜRILE abikaasaga ema kaotuse puhul ERNA SILDVA perega LINDA TOOME perega

MAILIS SÜTISTE-GNANNT

Nõukogu koosseisu optimaalne suurus on välja kujunenud juba varasemate valimiste käigus ning ka seekord oli vaja leida kandidaadid 22 nõukogu liikme kohale. Kandidaate kogunes rohkem. Seega oli üle pika aja meil võimalik valida nõukogu liikmetele lisaks ka asendus­ liikmed. Igast nõukogu koosseisust on valimisperioodi vältel mõni liige erinevatel põhjustel välja langenud. Asemele pole aga ilma täiskogu kokku kutsumata kedagi võimalik kutsuda.

Seekord on mitu asendusliiget olemas, keda saab kohe nõukogusse kutsuda, kui mõni koht nõukogus peaks tühjaks jääma.

EELK Toronto Peetri koguduse uute juhtorganite liikmete ametisse õnnistamine toimus 5. detsembril 2021 Advendiaja teise pühapäeva jumalateenistusel. Olgu õnnistatud kõik, keda kogudus on valinud ja usalda­ nud ühist tööd tegema Issanda viinamäel.

PRAOST MART SALUMÄE Koguduse õpetaja

Puhka rahus, armas sõber

Mehis Tunneme südamest kaasa perele EIK, GINA ja MART JALAKAS

Sport

Eestlanna võitis Rootsis jõutõstmise EM-il hõbeda Eliise Mikomägi võitis Rootsis Västerases toimunud klassikalise jõutõstmise EM-il noorte seas hõbemedali.

Kuni 76 kilo kaaluvate neidude kategoorias püstitas ta ­ tulemusega 405 kilo Eesti ­rekordi. Tasavägise võistluse võitis ­ ­ rootslanna Lova Norr­ blom ainult 2,5 kilo suurema kogusummaga. Kolmas oli soomlanna Nina Heikkinen 400,5 kiloga. (D/EE) LÜ H I DALT K ANADAST

EELK Toronto Peetri koguduse äsjavalitud juhtorganite õnnistamine 5. detsembril Toronto Peetri kirikus.

1. rida (vas.): Leena Liivet (laekur), Ann Elb-Caden (asendusliige), Olev Maimets, Talvi Maimets (aseesimees), Jüri Laansoo (juhatuse liige), Naani Holsmer (esimees), Allar Viinamäe (juhatuse liige), Jaan Reitav.

2. rida: Marje Laansoo, Tiina Jenkins (asendusliige), Anne Liis Keelmann, Marje Virro, Tiina Liivet, Riina Hess.

Marta Kivik (organist), Ants Toi (revisjonikomisjon), Irje-Ann Pihlberg (asendusliige).

3. rida: Ilo Maimets, Urmas Migur, Marielle Voksepp, Reet Lindau-Voksepp, praost Mart Salumäe, Allan Hess, Thomas Arget, Rein Koppel, Markus Alliksaar (asendusliige), Eda Oja, Fotolt puuduvad Lembitu Ristsoo (revisjonikomisjon), Peeter Põldre (revisjonikomisjon), Ruth McFarlane (revisjonikomisjoni asendusliige), Kairi Taul-Hemingway (juhatuse liige) ja Kadi Käis. Foto: Peeter Põldre

TORONTO. Tänavu korraldab linn taas ilutulestiku, kuid see tuleb mõnevõrra erinev varasematest. Toronto linnapea John Tory teatas, et 2022.a. juhatab sisse 10-minutiline ilutulestik, kuid see lastakse õhku erineva­ test kohtadest järve ääres, et vältida inimeste kogunemist ühte kindlasse paika. Ilutules­ tikku saab näha nii Etobicoke’st kui Scarborough’st. (Lüh. CP24) • NOVA SCOTIA. Öine lume­ torm tõi endaga neljapäeval kaasa lendude ärajäämisi Halifaxi lennujaamas ning viivitusi ühistranspordis, suletud on koolid üle terve provintsi. Välja on antud lumesaju- ja tormihoiatus ning olenevalt provintsi osadest on eeldatavalt oodata 30-sentimeetrist lund ja enamgi.

(Lüh. CTVNews)

Tartus avati mälestusplaat Enn Tartole Omariikluse põlistumise tänu­ päeva õhtul, 30. novembril, avati Tartu Peetri kiriku saali vasakus seinas Eesti vabadusvõitleja Enn Tarto (25. IX 1938 – 18. VII 2021) auks mälestustahvel.

Kivi pühitsemise talituse viis läbi Tartu praost Ants Tooming, keda abistasid koguduse juhatuse esimees Väino Bitter ja hiljuti leeritunnistuse saanud Enn Tarto poeg Ilmar Tarto.

Pühitsemisel osalesid lisaks kirikulistele Enn Tarto lesk Piret Tarto ja teised pere liikmed, samuti linnapea Urmas Klaas, Eesti Memento Liidu ­esimees Arnold Aljaste ja Eesti muinsuskaitse seltsi auesimees Trivimi Velliste.

(Allikas: kylauudised.ee)

Parandus Eelmises lehenumbris (EE # 48, 3.12.2021) lk 1 avaldatud artiklis ,,Emakeelse Tartu Ülikooli 103. aastapäeva tähistamine“ oli küljendamisel kahetsusväärselt kaduma läinud peakõneleja nimi, kelleks oli dr Valts Ernštreits. Toimetus vabandab.

Nr. 49

EESTI ELU reedel, 10. detsembril 2021 — Friday, December 10, 2021

MÕTE PÜHAPÄEVAKS

Toronto Vana-Andrese Koguduse Õpetaja KALLE KADAKAS

Rõõmustugem, Issand on lähedal!

Kolmanda advendipühapäeva kiriklik algupärane nimi on ,,Gaudete“ – „rõõmustage“! ,,Olge ikka rõõmsad Issan­ das!“ (Filiplaste 4.4). Kolman­ dat küünalt süüdates mõtleme me Ristija Johannesele. Tal­ vise pööripäeva eelne sõnum sarnaneb suvisele, Jaani­ päe­ vale, Ristija Johannese sünni­ päevale.

Ristija Johannes, jumalariigi tuleku ettekuulutaja, Jeesuse sõnutsi suurim naisest sündinute seas (Matteuse 11.1), inimene, kes ristib Jeesuse. (Matteuse 3.13) Riietatud kaamelikarva­ dest rüüsse ta toitus vaid rohu­ tirtsudest ja meest. (Markuse 1.6) Elulaadilt võiks ta ju olla tänapäevase rohelise maailmavaate ürg-kangelaseks. Selle erinevusega, et tema kuulutus ­ polnud paraku ilmalik. Hüüdja häälena kõrbes (Markuse 1.3) kuulutab ta Jumala Poja tule­ kust, Jumala kuningriigi ligiolekust, Jumala kohtu saabumisest inimeste maale’.

Maailmalõpu eelaimdus sarnaneb tänase rohelise maailmavaate poolt inimkonda säästlikkusele manitseva hoiatusega.

Ristija hoiatab ja manitseb rahvast, valmistage Issandale teed (Luuka3.4), tehke tasaseks tema teerajad; kirves on pandud valmis ja iga puu, mis ei kanna ilusat vilja, raiutakse maha. ja visatakse tulle. (Matteuse 3.10) Parandage meelt, sest taevariik on lähedal. (Matteuse 3.2) Ja palju rahvast kogunes ta juurde Jordanimaalt, küsides: ,,Mida me peame siis tegema?“ Nii küsime meiegi, kui oleme oma eluteel sattunud umbtäna­ vasse ega tea väljapääsu.

Ja Johannes püüab inimestele anda vastust: kutsudes neid piirama endi ammendamatuid soove ja maiseid ihasid, märkama enda kõrval neid, kes kannatavad puudust: kellel on kaks särki, jagagu sellele, kellel ei

Jäätisetootja Premia hakkas valmistama kohukesi Eestis tuntud jäätisetootja Premia tõi hiljuti poelettidele Väikse Tomi uued (kohu­ piima-batoonid) kohukesed.

Uutes kohukestes ei ole säilitusaineid, kunstlikke värvaineid, taimseid rasvu ega palmiõli ning kohupiimamaiust ümbrit-

ole, ning kellel on toitu, tehku niisamuti. (Luuka3.11) Ta annab reeglid kõigile seisustele ja rahvakihtidele. Riigiametnikele ütleb ta: ,,Ärge nõudke rohkem, kui teie jaoks on seatud, ärge tehke kellelegi liiga, ärge olge väljapressijad, leppige oma palgaga.“ (Luuka 3.14) Johan­ ­ nes oli küll suurem naisest sündinute seas, aga väikseim taevariigis. (Matteuse 11.1) Ristija Johannes suutis panna täpse diagnoosi ühiskonna krii­ sile, kuid tema raviv vastus küsimusele, mida me peame ­ tegema, jääb inimlikult puudulikuks. Vägevaim, kelle jalatsi­ pae­lugi ei kõlba lahti päästma, on veel ilma tulemas.

(Luuka3.16) Tõeline maailma valgus, kes külma inimsüdame üles soo­jendab, oli veel maailma tule­ mas. Ja keda veel me peaksime küll uskuma kui mitte Tema kõikväelist armastust.

Armas­ tust, milleta see maailm oleks rõske ja külm. Keda peaksime küll uskuma, kui mitte tema kingitud vabadust. Vaba­ dust, milleta see maailm oleks ängistav ja rõhuv. Ja keda veel me peaksime küll uskuma kui mitte Tema õnnistavat väge, Õnnis­ tust, milleta see maailm upuks pisarate merre. Ja nii saab otsa küsimus ,,Mida me peame tegema?“ Jääb, vaid küsimus ,,Kes me tohime olla?“ Mis on see, mis meis unne suikunuis ootab äratust?“ Niisiis ärgem alahinnakem Teda, kes meid äratab. Ärgem häbenegem jõulude tegelikku sõnumit Jumala Poja sündi, Inimese Poja sündi, uue inimese sündi, uue alguse tõotust. Kes arvab selle olevat tähtsusetu, ei jõua kunagi Petlem­ma, vaid jääb alatiseks Jeruusalem­ m a, kus troonivad kulla ja ­ karraga ehitud kuningilikud troonid.

Inimesepoeg, inimene sünnib kusagil mujal – seal, kus säravad tähed öös, keset vaesust, seal, kus kõneleb inglihääl, seal, kus pannakse kaalule inimlikkus.

Aamen!

seb 50 protsendi ulatuses sertifitseeritud taimsest materjalist valmistatud pakend, teatas Premia.

Premia Tallinna Külmhoone AS teenis 2020. a 31,8 miljoni euro suuruse käibe juures 3,6 miljonit eurot puhaskasumit.

Premia Tallinna Külmhoone ainuaktsionär on Küprosel regis­ treeritud ettevõte Food Union Holding (CY) Company Limited. (PM/EE)

KIRIKUD TORONTO VANA-ANDRESE KOGUDUS (ELCC, Kanada Ida-Sinod) 25 Old York Mills Rd., North York, ON M2P 1B5 Õp. Kalle Kadakas Talituste küsimustes võib õpetajale helistada ööpäevaringselt: tel.: 416-778-6360, mob 416-727-2384 Epost: op.kadakas@gmail.com Kantselei tel.: 416-923-5172.

Juhatuse esinaine Riina Klaas, epost: riinaklaas@gmail.com Koorijuht Heli Tenno

Vaimulikud videomõtisklused ja otseülekanded (ka järelevaatamine) koguduse facebooki koduleheküljel: Toronto-Eesti-Evan­ geeliumi-Lu teriusu-Vana-Andrese-kogudus-ELCIC104164304681695 VIRTUAALSED JUMA­L A­ TEE­­NISTUSED nähtaval VanaAndrese koguduse Facebooki lehelt (vi aadress ülal). Kogu­duse liikmetele, kes on regist­ reerinud oma e-posti aadressi, saadetakse uute teenistuste link e-postiga. Kes pole liitunud koguduse e-posti nimekirjaga, aga soovib seda teha – palun võtke ühendust koguduse õpetajaga.

Pühapäeval 12. detsembril kell 1.30 p.l.

3. advendiaja pühapäeva JUMALATEE­NIS­ TUS. Pühapäeval, 12. detsembrilkell 10.30 e.l. 3. advendiaja pühapäeva JUMALATEE­NIS­TUS EHATARES. Pühapäeval, 19. detsembril kell 1.30 p.l. 4. advendiaja pühapäeva JUMALATEE­NIS­ TUS. REEDEL, 24. DETSEMBRIL KELL 12 KESKPÄEVAL PÜ­­­HA JÕULUÕHTU JUMALA­TEENIS­ TUS. Piirangute tõttu võime lubada kirikusse piiratud arvu inimesi, seepärast palume 24. detsembril tulijatel registreerida ennast: vanaandres@gmail.com või helistada Riina Klaasile 416-4445613 või Kalle Kadakasele 416727-2384. Registreerimise tähtpäevaks on 22. detsember.

Pühapäeval, 31. detsembril kell 1.30 p.l. AD 2021 viimane VANA-AASTAÕHTU JUMALA­ TEENISTUS.

ADVOKAADID

ENN ALLAN KUUSKNE B.M., LL.B.

Advokaat—Notar

15

TORONTO EESTI BAPTISTI KOGUDUS

EELK TORONTO PEETRI KOGUDUS

883 Broadview Ave. Toronto M4K 2P9

817 Mount Pleasant Road Toronto, ON M4P 2L1 Tel. 416-483-5847 e-post: stpeterstoronto@rogers.com Kodulehekülg: www.toronto.peetri.eelk.ee

Tel 416-465-0639 Kodulehekülg: www.tebk.ca e-post: ebcoft@gmail.com Pastor Timo Lige epost: timolige@gmail.com Programmi koordinaator: Marika Wilbiks 416-282-3419 Pianist: Peter Kaups Emeriitpastor: Jüri Puusaag Pühapäevastel jumalateenistustel sünkroontõlge inglise keelde VIRTUAAL-JUMALA­T EE­N IS­ TUSED ON NÄHTA­ VAL TEBK.ca VEEBILEHE­KÜL­JELT JA YOU­ TUBE’i KANA­ LILT „TORONTO EESTI BAPTISTI KOGUDUS“ Pühapäeval, 12. detsembril kell 11.00 3. ADVENDI LIVE JUMA­ LA­­TEENISTUS. TEBK JÕU­LU­­ KONTSERT. Pastor Timo Lige jutlus: „Kõik on võimalik’’.

Palume end sellel jumalateenistusel osalemiseks nii pea kui võimalik eelnevalt registreerida, kuna pühamus kohtade arv on piiratud. Palun jätke sõnum e-posti: ebcoft@gmail.com või tele­ fonile 416-282-3419.

Pühapäeval, 19. detsembril 4.

ADVENDI VIRTUAAL­T EENIS­ TUS. Pastor Lige jutlus: ,,On sul ruumi?’’ Muusika Marika Wilbiks.

Reedel, 24. detsembril kell 3 pl JÕULUÕHTU VIRTUAAL­TEENIS­ TUS. Pastor Lige jutlus: ,,Väikesed algused”. Virtuaalkoor, TEBK an­sambel, solistid.

Eestpalvesoovid võib igal ajal kirjalikult esitada aadressil estochurch@gmail.com ja isiklikult telefoni teel programmi koordinaatoriga ühendust võttes.

üksiknumbrid on müügil Torontos: • Toronto Eesti Maja kontoris (958 Broadview Ave) • Leaside Pharmacy’s (Suomi Koti juures) 795 Eglinton Ave. E.

Praost Mart Salumäe, tel. 647-340-9271, mobiil 647-273-5858 epost: mart.salumae@eelk.ee Organist Marta Kivik Koguduse kantselei on avatud E 9.00–14.00, K 11.00–16.00 ja N 9.00–13.00 Pühapäeval, 12. detsembril kell 11.30 3. ADVENDI JUMA­ LATEENISTUS ARMU­LAUAGA. Pühapäeval, 19. detsembril kell 11.30 4. ADVENDI JU­­MA­ LATEENISTUS ARMU­LAUA­GA. Kell 15.00 ADVENDI­AJA PALVUS Soome Kodus.

Reedel, 24. detsembril kell 14.00 JÕULUÕHTU JUMALA­ TEENISTUS. Laupäeval, 25. detsembril kell 11.30 JÕULUPÜHA JUMALA­ TEENISTUS ARMU­LAUAGA. Pühapäeval, 26. detsembril JUMALATEENISTUST EI TOIMU. Reedel, 31. detsembril kell 16.00 VANA-AASTA JUMALA­ TEENISTUS ARMULAUAGA. Pühapäeval, 2. jaanuaril 2022 kell 11.30 JUMALATEE­ NISTUS ARMULAUAGA. Kell 15.00 Jumalateenistus EHATARES. Pühapäeval, 9. jaanuaril kell 11.30 JUMALATEENISTUS ARMULAUAGA. Pühapäeval, 16. jaanuaril kell 11.30 JUMALATEENISTUS AR­­ MULAUAGA. Pühapäeval, 23. jaanuaril kell 11.30 JUMALATEENISTUS ARMULAUAGA. Pühapäeval, 30. ril VIDEOPALVUS.

tellimishinnad KANADAS koos käibemaksuga (GST)

Aastas $160.—; Poolaastas $87.—; Veerandaastas $48.— TELLIMINE I KLASSI POSTIGA (kiripostiga) KANADAS: aastas $190.00, poolaastas $105.00 ja veerandaastas $58.00.

USA-s: aastas $210.00; poolaastas $115.00; veerandaastas $67.00. ÜLEMEREMAADES: aastas $285.00; poolaastas $150.00; veerandaastas $80.00.

AINULT DIGILEHT: aastas $95.00; poolaastas $50.00, veerandaastas $29.00.

Hinnad arvestatud Kanada dollarites.

Pangatšekk või Money Order kirjutada EESTI ELU nimele.

Tasuda saab ka otse Eesti Elu kontole Northern Birch Credit Unionis või teha e-transfer, kasutades emaili aadressi: eetalitus@eestielu.ca või maksta PayPal’iga Eesti Elu võrgulehe lingil

206-20 Holly St. Toronto, ON M4S 3B1

Tellimine saata

TEL. 416-480-9582 FAX 416-480-2933

3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2

Vastuvõtt kokkuleppel Eesti Majas või kliendi kodus

jaanua­

EESTI ELU Palun mulle saata EESTI ELU aastaks / poolaastaks / veerandaastaks — tavaline / kiripostiga või digileht alates . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Tellimise katteks lisan $ . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . siinjuures rahas / tšekiga / rahakaardiga.

Tellimine on: uus ❑ uuendus ❑

Loe Eesti Elu internetis —

Nimi: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Aadress / epost: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Allikas: Premia

www.eestielu.ca

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

16

EESTI ELU reedel, 10. detsembril 2021 — Friday, December 10, 2021

Nr. 49

Tellige EESTI ELU!

Nagu tõelised põhjamaa tütred, said Filiae Patriae naiskorporatsiooni liikmed kokku jõulupühi pühitsema 4. detsembril Centennial Pargis. Külastati suurt kasvuhoonet ilusate ja huvitavate taimedega ning pärast seda kaeti õues peolaud ning söödi ilusas looduses rikkalikku lõunat, lauldi jõululaule ning isegi tehti kiire jalutuskäik. Tähtsust lisas sündmusele vil! Valia Reinsalu täisliikmeks saamine ning värvide üleandmine. Nii tore oli jõulurõõmu jagada sõpruses õdedega! Tekst ja foto Kati Kiilaspea

Hiite kuvavõistlusel tegid ilma Saaremaa pildid Looduslikele pühapaikadele keskenduval ja 14. korda toimunud rahvusvahelisel Hiite kuvavõistlusel pälvisid viis auhinda, ka 1000-eurose pea­ auhinna, Saaremaa pühapai­ kadest tehtud fotod. Esikoha võitis „Puude esiema“, millel on jäädvustatud Saaremaal Liikülas kasvav Täri pärn, mille vanuseks hinnatakse 400 aastat. Oma 7-meetrise läbi­ mõõduga on see Eesti kõige jämedam pärn. Võidupildi autor on Maris Sepp.

Oleg Ponomarjov ja liikuva kuva ehk hiievideo (Andrei Ogorodnikov) auhind. Pühade kivide auhinna sai Komimaa püha kalju kuva (Natalja Onišenko). Soome pühapaiga auhinna võitis Markku Laita­ kari.

Kuvavõistlus korraldati eesti, vene ja soome keeles ning see keskendus hõimurahvaste püha­ paikadele. Uurali rahvaste ­auhinna võitis Marimaa Arborõ küla hiie pilt, autor Oleg Ponomarjov. Marimaale läks veel tavade, autoriks samuti

Enamik auhindu jäi Eestisse: hiite auhind (Harjumaa Saula Siniallikad, Mati Kose), püha puu auhind (Läänemaa Palivere künnapuu, Ilme Parik), andide auhind (Põlva maakonna Jõksi Sepaläte, Kairi Kalmann), hiie valu auhind (Järvamaa Tamme­

Noorte auhinna (püha kalju Venemaal Tšeljabinski oblastis, sai Danil Tomilov (12 a) ning maailma auhinna pälvis Mark Levitin tööga, millel jäädvustatud Indoneesia Sulavesi saarel asuv püha hiis.

küla Tammemägi, Riine Ant), tervise auhind (Järvamaa Prandi allikas, Rasmus Ilves), VanaVõromaa auhind (Laisi hiiepärnad, Villu Urban) ja Virumaa auhind (Ilumäe hiiepuu, Heiko Kruusi).

Lisaks esikohale pälvisid auhinna veel neli Saarema pilti.

Neist kolmel on Odalätsi alli­ kas: pühade vete auhind (Urve Hermann), pärimuse auhind (Urve Hermann) ja saarte auhind (Marko Palm). Loodus­ kaitse auhinna võitis Marko Palmi foto Panga pangast.

Võidupilte näeb: https://hiis.ee/ uudised/hiite-kuvavoistluse-2021-aasta-voitjad AHTO KAASIK Hiite Maja SA juhataja ahto@hiis.ee 56686892 www.hiis.ee

Hoiame oma keelt ja kultuuri!

Tee tore ja vajalik kink endale, sõbrale või pereliikmele

Telli IGA LEHETELLIMINE AITAB HOIDA EESTIKEELSE KULTUURI KESTMIST KODUMAAST EEMAL. Eesti Elu (paberil või digi/PDF) toob teile koju kõige olulisema nii kohalikest kui Eesti uudis­test eesti ja inglise keeles ning iga tasutud tellimine võimaldab veel paremini ja täiuslikumalt meil teie­­ni tuua kogukonna sündmused nii sõnas kui pil­ dis veebilehel www.eestielu.ca.

Helista kontorisse või esita tellimine eposti või kirja teel Eesti Elu/Estonian Life, 3 Madison Ave, Toronto, ON M5R 2S2, tel 416-733-4550; epost: eetalitus@eestielu.ca Tee ise leht huvitavamaks – saada pilt või lugu: eetoimetus@eestielu.ca AITA HOIDA EESTLUST VÄLISMAAL! PARIM JÕULUKINK ON EESTI ELU TELLIMUS!

Eesti rannavõrkpallurid pääsesid Tais toimuval MMil alagrupist edasi Eesti võistlejad Kaur Erik Kais ja Karmo Saviauk on taganud Tais Phuketis peetavatel rannavolle U19 vanuseklassi maailmameistrivõistlustel (MM) alagrupist edasipääsu ja jõudnud juba 16. parema hulka.

Erilist põhjust rõõmustamiseks on ka Kanada eestlastel, sest torontolanna Ruby Sõrra koos Emma Glagauga on samadel võistlustel Vahtralehemaa esindajatena taganud pääsu esi­ kaheksasse. (EE)

Kiiruisutaja Marten Liiv purustas kaks Eesti rekordit Marten Liiv on olümpiahoo­ ajal tõusnud elu parimasse vormi ja tõusnud maailma paremate sekka.

Möödunud nädalavahetusel USAs Salt Lake City MK-etapil tegi Liiv senise karjääri parimad esitused, purustades kaks Eesti rekordit.

Oma kõrvalalal, 500 meetris, sai Liiv kirja aja 34,43, mis oli eelnevast isiklikust ja Eesti ­tippmargist 48 sajandikku nobe­ dam.

1000 meetri distantsil sai ta A-grupis kuuenda koha, ajaks samuti uus Eesti tippmark 1.07,103, mis varasemast enam kui sekund parem. MK-sarja üldarvestuses on Liiv 1000 meetri distantsil 18. kohal, tal on 75 punkti.

Liiv võistles Salt Lake Citys ka 500 m distantsil, kus sai A-grupis ajaga 34,922 17. koha.

(D/EE)

Mitu riiki on kuulutanud Pekingi olümpiale diplomaatilise boikoti Sel nädalal kuulutas USA 2022. aasta Pekingi olümpiamängudele diplomaatilise boikoti, kuid lubab sportlastel siiski võistlustel osaleda.

USA diplomaatilise boikoti põhjuseks on uiguuride vastu toimuv genotsiid ning teised inimõigustevastased kuriteod.

Hiljem sel nädalal ühinesid USA otsusega Suurbritannia, Austraalia ja Kanada, kes samuti ei saada mängudele oma riigi diplomaatilisi esindajaid.

Eesti ei ole veel arutanud kas või kes valitsusest olümpiale läheb.

Tavapäraselt saabub olümpiamängude avamis- ja lõpu­ tseremooniale rohkelt teiste riikide juhte ja valitsusliikmeid ning sageli jälgivad poliitikud ka oma riigi sportlaste esinemisi võistluspaikades.

Pekingi olümpiamängud toi­ muvad järgmise aasta 4. – 20. veebruarini. (PM/EE)

Sündmuste kalender • Pühap., 12. dets. kell 2 pl COOKING WITH LJUD­ MILA: SOOME-UGRI TOI­ DUD. Eesti keeles. VEMU YouTube’i kanalil.

• Neljapäeviti kl 3-4 p.l.

LÕBUSA PÄRASTLÕUNA JUTUTUBA telefoniga või Zoomis. Registr.: Maimu Mölder, 416-421-3812.

• Teisip., 14. dets. TÄHTAEG nimede kirjapanemiseks EKN­ ile jõulutervituste avaldami­ seks Eesti Elu jõululehes.