6
EESTI ELU reedel, 10. detsembril 2021 — Friday, December 10, 2021
Ilmar Laaban 100 Eesti luuletaja, kultuurikriitik, tõlkija ja publitsist Ilmar Laaban saanuks 11. detsemb ril 100-aastaseks. Tallinnas sündinud Laaban õppis 1934–40 Tallinna Reaal koolis ja hakkas juba enne selle lõpetamist õppima Tallinna Konservatooriumis klaverit. Luuletamisega hakkas Ilmar Laaban tegelema juba kooliajal ja esimesed luuletused ilmusid 1936–38 Tallinna Reaalkooli õpilasajakirjas Realist ning ajakirjas Eesti Noorus. 1940. aasta sügisel astus Laaban Tartu ülikooli, kus õppis ühe aasta romaani keeli, järgmisest sügisest sai temast Tallinna Konservatooriumis Heino Elleri kompositsiooni õpilane. Teda huvitasid nii klassikaline muusika kui ka džäss ja dodekafoonia. Sõda aga muutis eluplaane ning 1943. a mais põgenes Laaban Soome kaudu Rootsi, jätkates romaani keelte ja filo soofia õppimist Stockholmi ülikoolis. Tema esimene luulekogu, mis kandis pealkirja ,,Ankruketi lõpp on laulu algus“ ilmus 1946
Kirjandusmuuseum alustas Kirmus-TV-ga Eesti kirjandusmuuseum alustas konverentside ja muude sündmuste voogedastamist Kirmus-TV nime all. Kirmus-TV on loodud, et senisest veelgi laiem publik saaks osa Eesti kirjandusmuu seumis loodud teadmusest ja seda teadmust vahendavatest rahvusvahelistest ja siseriikli kest konverentsidest ja muudest avalikest üritustest.
Nr. 49
palindroomi (sõnad või laused, mis eest taha või tagant ettepoolelugedes on ühesugused) nii eestikeelseid kui ka rootsi-, saksa- ja prantsuskeelseid. Neid on välja antud ka raamatuna.
Stockholmis. Nimetatud kogu peetakse esimeseks taotluslikult sürrealistlikuks luulekoguks eesti kirjanduses. 1957. a ilmus Laabanilt väikene kogu keelemängulisi aforisme pealkirja all ,,Rroosi Selaviste“. 1950. aastate lõpupoole hakkas Laabanit huvitama kõlaluule (sound poetry), milles tema eeskujuks oli Kurt Schwitters. Laaban ise nimetas oma sedalaadi teoseid häälu tusteks. Laabani häälutused tõukuvad enamasti prantsuse või rootsi keelest. 1998 anti Rootsis välja Laabani häälu tustest koostatud CD ,,Ankar kättingens slut är sångens början“ (,,Ankruketi lõpp on laulu algus“). Laaban kirjutas viis tuhat
Eesti kirjandusmuuseumi direktori Tõnis Lukase sõnul oli Kirmuse-TV loomise järele suur vajadus, kuid selle varasemat käivitamist takistasid Eesti kirjandusmuuseumi remont ja voogedastamist võimaldava tehnika tarneraskused. Kirmus-TV ülekandeid saab jälgida aad ressilt https://www.kirmus.ee/ kirmus-TV. Esimene Kirmus-TV üle kanne toimus 9.–10. detsembril rahvusvahelisest konverentsist ,,Luule on ülev ehmatus. Ilmar Laaban 100“. (ERR/EE)
Laabanit tuntakse ka tõlkijana, kes vahendas rootsi keelde prantsuse, saksa ja eesti luulet. Eesti keelde tõlkis Laaban prantsuse, rootsi, saksa, inglese, hispaania, itaalia ja vene väärtkirjandust. Lisaks kirjutas ta kuns ti-, muusika- ja kirjandus kriitikat rootsi, prantsuse, saksa ja eesti keeles ning esines loengutega Rootsi raadios. 1975 valiti Ilmar Laaban Rahvusvahelise Kunstikriitikute Ühingu (AICA) liikmeks. Alates 1989. aastast oli Laaban Eesti Kirjanike Liidu välisliige. Laabanit on vääristatud 1997.a Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemiaga ja 1999.a Eesti Rahvuskultuuri Fondi elutöö tänuauhinnaga Ilmar Laaban suri 29. novembril 2000 Stockholmis. Laabani pärand on hoiul Eesti Kirjandusmuueumis. Sajanda sünniaastapäeva puhul korraldasid Eesti Kirjan dusmuuseum ja Eesti Teaduste Akadeemia Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus 9. ja 10. det sembril rahvusvahelise kon verentsi (hübriid-sündmusena), mis oli jälgitav voogedastusena. Konverentsi peakorraldaja oli Triinu Ojamaa. Huvilised saavad kuulata Laabani „Rroosi Selavistet“, mida esitab Anu Lamp: https:// klassikaraadio.err.ee/160808 4151/luuleruum-loeme-laabanitrroosi-selaviste Klassikaraadios on järelkuulatav Laabani 100. sünniaastapäeval pühendatud saade: https://klas sikaraadio.err.ee/1608410063/ g o g o l - l u u l e t a j a - i l m a r-l a a ban-100/1436876
Merit Männiste
Uus laul Viido Polikarpuselt Põhja-Ameerika eestastele hästi tuntud Viido Polikarpus on kirjutanu laulu ,,Sparkling Prisms“. Temalt on nii sõnad kui viis ja tema on ka laulu produtsent. Uue loo esitajaks valis ta Merit Männiste. Laulu arranžeeris Margus Martmaa ja see on salvestatud Uku Suviste stuudios. Video laulule valmis
Ilmus Eesti Kirjanike Liidu romaanivõistluse võitnud raamat Novembri alguses ilmus Eesti Kirjanike Liidu 2021. aasta romaanivõistlusel esikoha pälvinud Loone Otsa debüüt romaan ,,Armastus“. Loone Ots on Eesti folk lorist, õpetaja, kirjanik ja poliitik. Ta on kirjutanud 45 näidendit peamiselt Eesti ajaloo ja kultuuriloo ainetel. Ajalooline romaan ,,Armas tus“ räägibki armastusest mitmel tasandil. Raamatu tegevus toimub 1942. a, kui Saksa okupatsioo nivõimud on hävitanud kõik Eestisse jäänud juudid. Aga kas ikka on? Kolm saatust, kolm jutustajat. Ühe naise tahe ja jõud. Hiiglakogus armastust selle kõigis vormides. Žürii liige Andrei Hvostov tõdeb, et ,,käsikirja süžeelist mitmekülgsust arvestades võib oletada, et selle edu nii kriitikute kui ka lugejaskonna hulgas on automaatselt tagatud...“. (PM/EE)
Toronto publikul avanes haruldane võimalus nautida 2. detsembril Roy Thomson Hallis toimunud kontserdil Eesti Jazzliidu ja festivali Jazzkaar poolt aasta jazzmuusikuks 2021 valitud Holger Marjamaa virtuooslikku klaverimängu, kui ta esines Torontos koos tunnustatud trompetisti ja helilooja, Grammyga pärjatud Chris Botti ja mitme külalisesinejaga. Holger Marjamaa (pildil keskel, istumas) pärast kontserti koos osaga publikus olnud eestlastest. Foto: Tiit Romet
tas Jaanus Silla. Uut laulu ,,Sparkling Prisms“ saab kuulata ja vaadata: Video: https://mega.nz/ folder/21JWzLpC#90XqhatcxO9wPDJxJkMJJw/folder/ DgBiWbKC YouTube: https://www.youtube.com/watch?v=cmlbCp-Oh18
üksiknumbrid on müügil Torontos: • Toronto Eesti Maja kontoris (958 Broadview Ave) • Leaside Pharmacy’s (Suomi Koti juures) 795 Eglinton Ave. E.
Neeme Järvi.
Foto: EE arhiiv
Pärnu Muusikafestivaliga tähistatakse Neeme Järvi 85. sünnipäeva Tuleva aasta suvel 13.--22. juulini toimuva 12. Pärnu Muusikafestivaliga tähista takse maestro Neeme Järvi 85. sünnipäeva. Programmis on kavas kaks lõppkontserti Eesti festivali orkestri esituses ning Paavo Järvi juhatamisel. Igal aastal on Pärnu laval kodupublikut täiendavalt üllatanud maailmakuulsad solistid ning nii on ka eelseisval muusikasuvel. ,,Kontserte on plaanitud eelseisva suve festivalinädalasse rohkem kui kunagi varem,“ märkis festivali tegevjuht Kristjan Hallik. Festivali lõplik programm saab selgeks kevadel. Pärnu Muusikafestivali lahu tamatu osa on Järvi Akadeemia ehk meistrikursused noortele muusikutele ja dirigentidele, mida korraldavad nii Neeme Järvi, Paavo Järvi, Kristjan Järvi kui ka mitmed teised. Samuti on võimalik juba kolmandat suve Pärnu Kontser di maja laval toimuvast muusika sündmusest osa saada Pärnu Muusikafestivali TV kaudu. Pärnu Muusikafestivali kannab üle ERR Klassikaraadio. (ERR/EE)
