Eesti Elu / Estonian Life No. 4 | January 29, 2021

This newspaper was mailed on Friday, January 29, 2021

Kommentaarid ja arvamused (lk. 5)

Estonian Life English Language Supplement (p. 10–13)

Alates / since 2002 Nr. 4, 2021

Reedel, 29. jaanuaril — Friday, January 29

www.eestielu.ca

Uus valitsus Eestis kinnitati ametisse

Foto: Stenbocki maja

Esmaspäeval toimunud riigi­ kogu istungil sai Kaja Kallas riigikogult volituse valitsuse moodustamiseks. Kallast toe­ tas 70 saadikut, vastu oli 30 saadikut. Enne istungit allkir­ jastasid Reformierakonna esi­ mees Kaja Kallas (RE) ja Keskerakonna esimees Jüri Ratas (KE) koalitsioonileppe.

Ajakirjanike küsimustest rii­ gieelarve tasakaalu, õpetajate palga ja võimalike kärpimiste kohta räägitakse edasi märt­ sis, kui algavad riigieelarve strateegia arutelud.

Teisipäeva, 26. jaanuari hom­ mikul päikesetõusu ajal kinnitas Kadriorus uue valitsuse presi­ dent Kersti Kaljulaid. President ütles muuhulgas: ,,Ma ei soovi valitsusele sadat kriitikavaba päeva, vaid vastupidi – kutsun üles kõiki olema konstruktiiv­ selt kriitiline. Igaüks peab saama oma arvamust ausalt ja viisakalt

välja öelda, kartmata valitsejate solvumist.“ Riigipea soovis uuele valit­ susele tervikuna ja igale minist­ rile oma valitsemisalas ambit­ sioonikust. „Usun, et see valit­ sus kuulab ja usaldab Eesti inimesi, sõltumata sellest, kas ­ nad teid valisid või kuulub nende sümpaatia opositsioonile – see valitsus peab olema kõigi Eesti inimeste valitsus. 70 usal­ dushäält Riigikogus on hea ­algus,“ lisas Kaljulaid.

Hiljem samal päeval andis Riigikogu istungil peaminister Kaja Kallas suulise ametivande ning seejärel kirjutasid vande tekstile alla teised valitsuse liikmed. Digitaalselt allkirjastas vande teksti majandus- ja taris­ tuminister Taavi Aas, kes viibib COVID-19 haige lähikontakt­ sena eneseisolatsioonis.

Reformierakonna ja Keske­ra­ konna valitsuse eesmärk on jät­

kata COVID-19 kriisi tulemusli­ ku lahendamisega, hoida Eesti edasivaatavana ning arendada riiki kõigis selle valdkondades ja piirkondades.

Uus valitsus kogunes esimest korda samal päeval kabi­­ neti­ nõupidamisel, et arutada ko­ roonaviiruse levikuga seotud küsimusi. Esimese istungi pidas valitsus neljapäeval.

Vabariigi Valitsuse 51. koosseis­ su kuuluvad lisaks peaminsiter Kaja Kallasele (Reformiera­ kond) järgmised ministrid: Andres Sutt – ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Liina Kersna – haridus- ja tea­ dusminister Maris Lauri – justiitsminister Kalle Laanet – kaitseminister Tõnis Mölder – keskkonna­ minister Anneli Ott – kultuuriminister Urmas Kruuse – maaeluminis­ ter Taavi Aas – majandus- ja taris­ tuminister Keit Pentus-Rosimannus – rahandusminister Jaak Aab – riigihalduse minis­ ter Kristian Jaani – siseminister Signe Riisalo – sotsiaalkaitse­ minister Tanel Kiik – tervise- ja töö­ minister Eva-Maria Liimets – välis­ minister Kaja Kallas on Eesti Vaba­ riigi peaminister alates 26. jaa­ nuarist 2021. Kallas astus 2011. aastal Eesti Reformierakonda ja on alates 14. aprillist 2018 ­erakonna esimees.

Peaminister Kaja Kallas.

Foto: Stenbocki maja

(Eesti meediaväljeannete põhjal EE)

Postal Agreement No 40013472

Üksiknumbri hind: $4.00

Kindralkuberner Payette astus tagasi

intervjuu käigus CTV National News uudisteankru ja peatoi­me­ tajaga Lisa LaFlamme’iga ütles kindralkuberner Julie Payette: ,,I don’t pretend to be perfect. I started this job and I learned Alles see oli, kui eelmisel aas­ and I had missteps and those tal püüti selgitust leida missteps I corrected and I will Vahtralehemaal We Charity continue to do that because heategevusorganisatsiooniga they’ll come again. It’s human seotud vastuolulist tagapõhja nature.“ ja föderaalse valitsuse finant­ Nüüd on aga erinevate mee­ seerimisega ringhääling CBC diaväljaannete vahendusel avali­ tõi uudiste keerisesse, et Ka­ ­ kuks saanud, et Kanada kind­ nada kindralkuberneri Julie ralkuberner Julie Payette andis Payette’i ametlikus residentsis selle aasta 7. jaanuaril sisse Rideau Hall’is olid üles ­ lahkumisavalduse ja astus 21. kerkinud tõsiseid probleemid jaanuaril tagasi. Temaga koos seoses kindralkuberneri käitu­ lahkus ka omal soovil ametist misega alluvatega. Selleks kindralkuberneri sekretär As­ ajaks olid mõned administrat­ sunta di Lorenzo, kelle juhti­ sioonis töötanud isikud omal mise all oli kogu Office to the soovil ametist lahkunud. Secretary to the Governor Amet­likult registreeritud süü­ General (OSGG). distusi aga Rideau Hall’i Nimelt oli eelmisel suvel administreerimise kohta nende meedia poolt esitatud süüdis­ ametist lahkunud riigitööliste tuste alusel Privy Council poolt sel korral ei esitatud.

Office nõudnud ametlikku Rideau Hall’i kõneisik ülevaadet Rideau Halli’st ja Ashlee Smith omalt poolt vaid­ Quintet Consulting esitas oma lustas üles tõstetud süüdistused kokkuvõtte sellest 4. jaanuaril ning tõi Rideau Halli’i ametli­ Kanada valitsusele. Eelmise kus avalduses esile järgmise: aasta 19. oktoobrist kuni 23. ,,The Governor General and the novembrini viis iseseisev Quin­ management of the Office of the tet Consulting läbi 92 interv­ Secretary to the Governor juud Rideau Hall’is töötavate ja General (OSGG) strongly be­ sealt hiljuti töölt lahkunud lieve in the importance of a inimestega ning asjaga seotud healthy workplace, we have teatud isikutega. Selle töö tule­ t­aken many steps to foster this, musena toodi Quintet Con­ we will continue to do so and sulting aruandes valitsusele will work at constantly improv­ ­esile, et Rideau Hall oli ,,toxic ing.“ Lisaks toonitati: ,,We workplace“, kus muuhulgas deeply regret this reporting, ­eksisteerisid ,,allegations of which is in stark contrast to the yelling, screaming, aggressive reality of working at the OSGG, conduct ...and public humilia­ and obscures the important tion“ ja isegi ,,allegations of work done by our dedicated physical conduct“. staff in honouring, representing, Vaatamata sellele, et kind­ and showcasing Canadians.“ ralkuberner Julie Payette on Praeguseks on jõutud siia­ suurte saavutustega Kanada maale, et on palju selgemaks astro­ n aut, omades mitmekülgset saanud, kuidas olukord ja töö­ keskkond Inglise kuninganna haridust ja on töötanud eelne­ ametlikus esinduses Kanadas on valt paljudel tähtsatel ameti­ vähemalt viimased kaks aastat kohtadel, ei olnud ta võimeline olnud kindralkuberner Julie looma positiivseid töötingimusi Payette käe all. Meenutame ega vajalikku dünaamilist admi­ siinjuures, et juba 2018. aastal ­ (Järgneb lk. 20)

©Ülle Baum

2

EESTI ELU reedel, 29. jaanuaril 2021 — Friday, January 29, 2021

Nr. 4

President Kaljulaid loobub OECD juhiks kandideerimast

3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2 Can.Post Registration No. 10692 • Agreement No 40013472 We acknowledge the financial support of the Government of Canada through the Canada Periodical Fund (CPF) Aid to Publishers for our publishing activities.

Talitus/Toimetus: 416-733-4550

Fax: 416-733-0944 E-mail: eetoimetus@eestielu.ca editor@eestielu.ca eetalitus@eestielu.ca Website: www.eestielu.ca Väljaandja: Tartu College kirjastus Asutaja:

Elmar Tampõld

Tegevtoimetaja: Kai Kiilaspea Toimetajad:

Laas Leivat Kaire Tensuda

Reporter-toimetaja: Eerik Purje Talitus: Avatud esmaspäevast reedeni 9.00-16.00.

Tellimishinnad: Kanada: • Ajaleht: 1 a. $160.00, 6k. $87.00, 3k. $48.00.

• Kiripostiga: 1a. $190.00, 6k. $105.00, 3k. $58.00.

USA: • 1a. $210.00 CAD, 6k. $115.00 CAD, 3k. $67.00 CAD Ülemeremaadesse: • 1a. $285.00, 6k. $150, 3k. $80.00.

Ainult digileht: 1a. $95.00, 6k. $50.00, 3k. $29.00.

Aadressimuudatused: $1.50 Üksiknumbri hind: $4.00 Digileht Eesti Elu kodulehelt: www.eestielu.ca

President Kersti Kaljulaid, kelle välisministeerium esitas eelmise aasta oktoobris Eesti kandidaadiks Majandusliku Koostöö ja Arengu Orga­ nisatsiooni (OECD) peasekre­ täri ametikohale, teatas teisi­ päeval, et loobub edasisest kandideerimisest.

President Kaljulaid tänas välisministeeriumi töötajaid ja eelmise valitsuskabineti liik­ meid eesotsas Jüri Ratasega nende panuse eest Eesti kandi­ datuuri toetamisel. „See oli ­esi­mene kord, kui Eesti nii ak­ tiivselt sellise kaaluga rahvusva­ helist ametikohta taotles ning kindlasti oleme riigina sellest protsessist võitnud. Usun, et kõigi nende konsultatsioonide tulemusel on meil õnnestunud nügida pisut ka OECD agendat ning tekitada paremat aru­ saamist, milliseid väljakutseid ühiskondade digitaliseerumine maailma majandusele ja riiki­ dele kaasa toob,“ sõnas riigipea.

President Kaljulaid tänas ka

kõiki riike oma kandidatuuri toetuse eest ning sõnas, et ühte­ gi nõrka kandidaati selles prot­ sessis ei olnud.

OECD on Majandusliku Koostöö ja Arengu Organi­ satsioon, mis ühendab endas kõrgelt avatud turumajandusega demokraatlikke ja inimõigusi austavaid riike. Organisatsiooni peakorter asub Pariisis ning praeguse peasekretäri Angel Gurria ametiaeg lõppeb tänavu juunis. Uue peasekretäri valimi­ sel esitasid oma kandidaadi li­ saks Eestile veel Tšehhi, Poola, Rootsi, Taani, Šveits, Kanada, Austraalia, Ameerika Ühend­ riigid ja Kreeka.

Eesti liitus OECD-ga 2010. aastal. OECD liikmesriigid tee­ vad tihedat koostööd, jagades oma kogemusi ning otsides koos lahendusi ühistele prob­ leemidele.

Sel nädalal teatas oma kandi­ datuuri tagasivõtmisest ka Kana­ da endine rahandusminis­ ter Bill Morneau. (VPK/CBC/EE)

Reformierakonna ja EKRE toetus tõusnud

Viimaste tulemuste põhjal toetab Reformierakonda 30,1%, Keskerakonda 21,4% ning ja Eesti Konservatiivset Rahvaera­ konda (EKRE) 16,2 % valimis­ õiguslikest kodanikest.

Esikolmikule järgnevad Eesti 200 15%-ga, Sotsiaaldemok­ raatlik Erakond (SDE) 7,6 ning Isamaa 5,6 protsendiga.

Koalitsioonierakondi toetab kokku 51,5 ja opositsiooniera­ kondi 29,4 protsenti. (ERR/EE)

KUULUTUSTE HINNAD: 1 toll ühel veerul: leinakuulutused $13.00, ärikuulutused $15.00, ürituste kuulutused $16.00+HST 13%.

Kuulutusi võetakse vastu talituse lahtioleku aegadel.

Kuulutused palume saata hiljemalt kella 10-ks neljapäeva hommikul.

Toimetusel on õigus kaastöid lühendada, redigeerida ja keeleliselt korrigeerida.

Autorite seisukohad ei pruugi ühtuda toimetuse omadega.

Artiklis esitatud faktide õigsuse eest vastutab autor.

Hoidkem heast kinni Mõne ema, isa, vanaema, mõne (veel mitte) süda läheb härdaks, aru saades, et lapsepõlv oli piiratlet. Ning et elame mälestustes. Mis ehk ka eksituslikud valikuliselt, kuna sellised nad on. Oleme ju kõik lapsed olnud.

Tundlikumad nõretavad seda ainsamat kohta, mida ehk oluliseks saab pidada. Südant ikka. Aju suunab teised mõtted pahatihti eemale. Järgmised read ei ole mõttelagedusest, vaid just mõtlemis­ oskusest. Kuidas teisiti liigume edasi?

Mis oli endale lapsena tähtis? Ikka raamat, mitte mingi peenike aparaat, mis suunab tähelepanu väärkohtadesse. Pääs oli ikka mõttemaailma kaudu. Mida ei lubata, hetkel. Dikteeritakse ette, umbes nii, nagu ühes minevikku kadunud süsteemis. (Mis ikka elab.)

Ei vist koolinoored loe juhtkirju vanavanemate keeles. Ei ootagi, kuna see neil tulevikuotsus. Kui keel suus, küll aastatega tuleb tahe lugeda, mitte vaid arvuti-ilmas liikuda. Kuid noortel on eriti raske.

Mitte ainult eelkoolikutel-lasteaialastel, vaid algkoolist kõrgkoolideni välja. Vaja ju suhelda. Ja lihtsalt olla. Aasta 2021 seda ei luba.

Neile – kuna tunneme vist kõik inimkonna tuleviku saatuse vastu huvi – on soovitus. Paul-Eerik Rummo laulusõnad filmist ,,Viimne reliikvia“ - ,,Põgene, vaba laps.“ Põgene raamatusse, mitte kusagile Facebooki või mujale. Loe, laienda silmapiiri. Õpid - ja kindlasti õpetad vanavanemaidki.

Meil on kogukonnana suur roll antud ajal. Eeskuju on tähtsam, kui mõni usuks. Kogemuste põhjal on uskumatu, mida just meie – dinosaurused – oskame noortele agaratele anda – ka nutitelefonideta.

Ei ole kantseldamine, vaid kaine mõistus.

Valitsuse lagunemise järel on tõusnud Reformierakonna ja Eesti Konservatiivse Rah­ vaera­ konna (EKRE) toetus, kusjuures EKRE on tõusnud taas kolmandale kohale, näi­ tab Ühiskonnauuringute Ins­ tituudi tellitud Norstati viima­ tine küsitlus.

Jaan Poska 155. sünniaastapäev 24. jaanuaril (vkj 12. jaanua­ ril) 155 aastat tagasi sündis Laiuseväljal hilisem Eesti riigimees ja esimene eestlasest Tallinna linnavolikogu esimees Jaan Poska.

Jaan Poska 155. sünniaasta­ päeva puhul korraldati Tallinna Siselinna kalmistul mälestus­ tseremoonia. Mälestustsere­moo­ nial osalesid teiste hulgas (pildil vas.) EV välisministee­ riumi (minister Urmas Rein­ salu), Tallinna linnavolikogu ja linna­ valitsuse (Mart Luik, Aivar Riisalu), Jaan Poska Mälestus­ fondi ja Eesti Lipu Seltsi (Jüri Trei) esindajad.

Poska nimi seondub eelkõige

Eesti omariikluse tekkimisega, kuid ta oli 20. sajandi alguses tihedalt seotud ka Tallinna juh­ timisega. „Jaan Poska on end meie riigi ajalukku kirjutanud kui Tartu rahulepingu peaarhi­ tekt, kuid ta andis möödunud sajandi alguses suure panuse ka Tallinna linna arengusse.Ta oli aastatel 1905-1909 esimene eestlasest linnavolikogu esimees ning aastatel 1913-1917 oli ta ametis linnapeana,“ lausus Tiit Terik Tallinna linnvolikogu ­esimees, asetades mälestuspärja Jaan Poska kalmule.

Jaan Poska suri 7. märtsil 1920 Tallinnas. Ta on esimene eestlane, kellele Eesti Vabariik korraldas riiklikud matused.

Oleme tõesti olukorras, mil vastust, lihtsat seletust ei ole leida. Ei see tohiks muuta põhimõttelist seisukohta. Ühiskondlikult ei saa teisiti, kui vaistlikult põhiliste, ajalooliste mõistete järgi liikuda. Et ka meie järelkasv õitseks. Kuna vanemad põlvkonnad ei saa muud, kui eest ära astuda, lootuses, et on antud eeskuju. Sellist, mida vähemalt laste elu lõpuni jäädakse mäletama.

TÕNU NAELAPEA

Foto: Aari Lemmik

Miks meil lapsed emakeelses koolis käivad? Siin tuleb tänada eelmisi põlvkondi. Kes suvekodudes, gaid/skautlaagrites, jpm on olnud eeskujuks just järjekindla kinnitusega, et küll saame sellest ka üle. Pikas perspektiivis ei saa sellist tegevust üle hinnata. On kurtjaid, et näiteks nö pärisilmas on juba mõnede lastel eeliseid. Isegi, kui kõrgemas eas olijad meist raputavad pead, et kuidas jälle poliitikute järeltulijad, kõikjal, saavad pukki, on see tühine. Kuna, kui mingil moel pole antud teada – skautluses öeldi, märk maha! – siis kuidas saab kogukond loota sellele, et kui hetkel pikaksveniv eluseis ei parane – kuidas või kes olukorrast aru saab, asju paika paneb.

Foto: K. Kiilaspea

Riigikogu asendusliikmed andsid ametivande Kolmapäeval andsid ameti­ vande Riigikogu asendus­ liikmed.

Riigikogu juhatus otsustas, et seoses riigikogu liikmete Kaja Kallase, Liina Kersna, Urmas Kruuse, Kalle Laaneti, Maris Lauri, Keit Pentus-Rosiman­ nuse, Signe Riisalo ja Andres Suti volituste peatumisega nende nimetamise tõttu Vaba­ riigi Valitsuse liikmeteks asuvad 27. jaanuaril riigikogu liikme­ teks järgmised asendusliikmed: Ivi Eenmaa, Toomas Järveoja, Õnne Pillak, Mati Raidma, Sulev Kannimäe, Timo Suslov, Margit Sutrop ja Aivar Viidik.

(D/EE)

Eesti tähistas diplomaatilisi suhteid ja sõprust Prantsusmaa, Ühendkuningriigi, Belgia, Itaalia ja Jaapaniga 26. jaanuaril 100 aasta eest tunnustasid Liitlaste ülem­ nõu­ kogu liikmed – Prant­ susmaa, Ühendkuningriik, Belgia, Itaalia ja Jaapani va­litsused – Eesti Vabariiki de jure.

27. jaanuaril 1921 teatas Postimees: „Lõpulik tunnista­ mine – seda ju „õiguse järele“ ehk de jure tunnistamine tähendab – Lääne suurriikide poolt, avab Eesti rahvale täie­ likult tee riiklikelt iseseisvate rahvaste aulikku peresse.

Igasugused kahtlused ja umb­u­saldused selle kohta, kas Eesti rahvas kõigest omast vabaduse­ ihast ja iseseisvuse võitluse vahvusest hoolimata suudab riiklikku iseseisvust kindlasti alal hoida, on lõpliku tunnista­ misega Lääne suurrahvaste kes­ kel täielikult kõrvaldatud.“ Suurriikide de jure tunnusta­ misega kaasnes suurem poliiti­ line ja territoriaalne julgeolek ning see avas tee järgnevatele tunnustustele ja andis võimaluse sõlmida sõprussidemeid ja edendada kaubavahetuse kaudu majanduslikku heaolu.

Sada aastat tagasi sõlmitud sõprussuhted on tugevad ka tänapäeval. Eestil on saatkonnad nii Prantsusmaal, Ühend­ ku­ ningriigis, Belgias, Itaalias kui ka Jaapanis, meie suhtlus on tihe rahvusvahelistes organisat­ sioonides ja kahepoolselt.

(VMPT)

Nr. 4

EESTI ELU reedel, 29. jaanuaril 2021 — Friday, January 29, 2021

3

Noorte rahvuskaaslaste keelelaagrid Eestis Välismaal elavad eesti päri­ t­ olu noored on oodatud ka sel aastal Eestisse eesti keele ja kultuuri laagrisse!

Keelelaagrites osalevad 13-18aastased noored õpivad üheskoos eesti keelt, suhtlevad eestlastest eakaaslastega ning õpivad paremini tundma Eesti kultuuri. Käiakse ekskursiooni­ del, tehakse sporti ning tutvu­ takse Eesti vaatamisväärsustega.

Soovime, et välismaal elavad eesti noored tunnetaksid sidet kodumaa ja eesti keelega.

2021. aasta suvel on planeeri­ tud kolm laagrivahetust, kokku 66 noorele: I vahetus 5. – 15. juulini noortele, kes on oma keeleos­ ­ kustasemelt algajad; ​​​​II vahetus 19. – 29. juulini noortele, kes valdavad eesti keelt edasijõudnu tasemel; III vahetus 2. – 12. augustini noortele, kes valdavad eesti keelt vabalt.

On oluline, et laagris osale­ val noorel oleks huvi ja moti­ vatsiooni õppida eesti keelt ja tutvuda eesti kultuuriga. Keele­ laagris võimaldatakse väljast­ poolt Eestit elavatel noortel saada organiseeritud ja sihi­ ­ pärast keeleõpet, suhelda laagrikeskkonnas oma eestlas­ test eakaaslastega, osaleda eakohastes ühistegevustes, osa ­ saada sportimis- ja isetegevus­ võimalustest, tutvuda Eestimaa ja selle kultuuriga ning osaleda ekskursioonidel.

Palume registreerida kuni

15.03.2021 Intergratsiooni Sihtasutuse kodulehel: integrat­ sioon.ee.

Teatame noore vastuvõtust keelelaagrisse e-posti teel hilje­ malt 20. aprilliks 2021 ning seejärel saadame lapsevanemale lepingu, mida ootame allkirjas­ tatult tagasi hiljemalt 20. maiks 2021.

Ainult allkirjastatud leping garanteerib valituks osutunud noorele koha eesti keele ja ­kultuuri laagris.

Laagrikoha vabanemisel/mit­ tetäitumisel antakse laagrikoht järgmisele noorele.

Valitud laagrivahetus tagab eestikeelse suhtluskeskkonna, on hubane ja vajalike ruumide­ ga ühistegevuseks, sportimiseks, toitlustamiseks kolm korda päevas ja majutamiseks. Laager vastab kõikidele kehtestatud nõuetele, sh nõuded hügieeni-, toitlustus- ja majutustingimus­ tele, tuleohutusele, arstiabile, vetelpäästele, personalile jm.

Tagatud on noortele sidepida­ mise võimalus oma vanemate või hooldajatega laagris olemise ajal.

Esitatud taotluste hulgast teeme valiku lähtudes noore keeleoskusest, motivatsioonist, vanusest, asukohamaast, väljas­ pool Eestit elamise ajast ja laagris eelnevalt viibitud kor­ dade arvust.

Laagris osalemine on noorele tasuta. Noorel peab olema kaa­ sas Eestis või Schengeni rii­ kides kehtiv eesti-, vene- või

Kanada nädal võitluses COVID-19ga Nädala algul möödus aasta, kui Kanadas kinnitati esimene COVID-19 juhtum – Toron­ tos, Sunnybrooki haiglas, 50ndates eluaastates mehel.

Olukord muutus järk-järgult ärevamaks – algul tekkis üksi­ kuid juhte, mis olid seotud kas reisimise või lähikontakti­ ga, ent aja möödudes nakkus­ juhtude arv kahe-, kolme- ja neljakordistus; viirus hakkas ühiskonnas levima; järgnesid piiride sulgemised, koolide sulgemised, eriolukordade väljakuulutamised provintsi­ des; aset leidsid esimesed sur­ majuhtumid, hakkas tekkima puhanguid... Märtsi keskpai­ gaks muutus suure osa ini­ meste elustiil märgatavalt ja tuli hakata harjuma uute rah­ vatervise meetmetega.

Maailma Tervise­organisat­ sioon kuulutas 11. märtsil 2020 välja pandeemia, Kanadas oli siis üle 100 viirusjuhtumi. 20. märtsiks oli üle riigi registreeri­ tud 1000 viirusjuhtu.

• Kanadas oli 27. jaanuari 2021 seisuga registreeritud 761.226 COVID-19 juhtu, para­ nenute arv oli selleks päevaks 683.953, surmade arv 19.533 ning aktiivseid juhte 57.740.

Endiselt on päevakorral vii­ vitus vaktsiinide saabumisel Euroopast Kanadasse, mille tõt­ tu on vaktsineerimisprogrammid provintsides aeglustunud.

Tähelepanu all on reisimise­ ga seonduv: Kanada peaminister Justin Trudeau on soovitanud kõigil mitte reisida välismaale ega ka Kanada ulatuses ja kes on juba teinud reisiplaane, need tühistada, kuna uued reisimise­ ga seonduvad piirangud on tule­ mas.

Ontario provintsi peaminister Doug Ford soovib, et kõik reisijad, kes maanduvad Toronto Pearsoni Rahvusvahelisel Len­ nu­ v äljal, peaks tegema COVID-19 testi, kuna on ilm­ nenud, et kahenädalase aja jooksul on enam kui 100 ini­ mest saanud positiivse tes­ titulemuse pärast Kanadasse saabumist. Rangemaid reisimis­ meetmeid soovivad ka mitmete munitsipaalüksuste juhid SuurToronto ja Hamiltoni piirkon­ nas.

Ontarios registreeriti teisi­ päeval, 26. jaanuaril 1740 uut viirusjuhtu, mis oli üle hulga aja madalaim: viimati oli nii vähe viirusjuhte 13. detsembril (1677). Ka esmaspäeval jäi Ontario nakatumiste arv alla

i­ ngliskeelne (või nendesse keeltesse tõlgitud) tervisekind­ lustus. Eestisse reisimise ning tervisekindlustuse kulud katab noore vanem/hooldaja. Neid ­kulusid me ei hüvita.

Enne laagrisse tulekut sõl­ mime lepingu noore vanema/ hooldajaga, millega lepime kokku poolte vastutuses ja ko­ ­ hustustes.

Laagrite korraldamist ra­ hastavad Kultuuriministeerium ja Haridus- ja Teadus­ minis­ teerium.

Seoses COVID - 19 ulatus­ liku levikuga järgime laagrite korraldamisel Vabariigi Valit­ suse etteantud juhiseid. See võib tähendada olulisi piiran­ guid laagri korraldamisele (kohtade arv, ekskursioonid jne) või ka laagri ära jätmist.

Kõikidest muudatustest laagri korraldamisel teavitame vahe­ tuses osalejaid niipea, kui muu­ datused vajalikuks osutuvad.

Lisainfo: Kaire Cocker rahvuskaaslaste nõustamistee­ nuse valdkonnajuht e-post kaire.cocker@integratsio­ on.ee tel +372 659 9031

2000 (oli 1958).

Teisipäevale eelneval päeval läbi viidud testide arv oli samuti madal (30.717), positiivsusnäi­ tajaks 5,9%. Vastav protsent oli tunduvalt madalam – 3,71% aga reedel, kui juhtude arvuks oli 2664 ja eelneval päeval tehti teste 72.000.

Kolmapäevane (27. jaan.) uute juhtude arv oli veelgi madalam – 1670 – madalaim ­ alates 26. novembrist; päev va­ rem tehti enam kui 55.000 testi, positiivsusnäitaja 4%.

Provintsi seitsme päeva uute juhtude keskmine oli kolma­ päeval 2205, nädal varem oli see olnud 2849 ja kaks nädalat varem ligi 3500. Aktiivsete hai­ gusjuhtude arvuks oli 21.932.

Viirusega seotud hospitali­ seerimiste arv provintsis on samuti vähenenud, kolmapäeval 1382 (eelmisel nädalal umbes 200 inimese võrra rohkem); in­ tensiivravis oli 377 inimest (nädal varem 395).

Kuigi juhtude arv on vähe­ne­ nud, teeb muret viiruse variant, mis esmalt tuvastati Ühend­ kuningriigis; provintsi tervise­ ametnike sõnul levib see palju kiiremini ja võib mõnedel inimestel põhjustada tõsisemat haigestumist; uut varianti oli Ontarios kolmapäevaks leitud 47, kuid kardetakse selle laie­ mat levikut.

Vaado Sarapuu 1944 – 2021

Kanada eestlaste veebiportaal Estonian World Review (EWR) teatas, et 28. jaanuari varahommikul lahkus igavikku Estonian World Review asutaja ja kauaaegne pea­toime­taja Vaado Sarapuu.

Vaado lõpetas Tallinna Pedagoogilise Instituudi kul­ tuurharidustöö eriala. Hiljem töötas Vaado Tallinna Linna­ hallis pealavastajana, Eesti Televisioonis ning Võsu valla­ valitsuses. Vaado Sarapuu on l­ avastanud ligi 250 suurejoone­list kultuuriüritust ja on olnud mitmete ettevõt­ miste, nagu näiteks öölaulupeod, sünni juures. Kanadasse kolis Vaado 1997. aastal ja asus 2001. aastal tööle Elmar Tampõllu poolt asutatud ajalehe Eesti Elu ­ veebilehe peatoimetajana.

Aastal 2011 asutas ta iseseisva Kanada meediaettevõtte ning väliseesti ajalehti koondava portaali Estonian World Review (www.eesti.ca) ja on olnud selle peatoimetaja sel­ lest ajast saadik. Kanada ja Toronto eestlaste hulgas sai Vaado tuntuks oma lahutamatu videokaameraga kogukon­ na üritustel, varase­ matel aastatel ka saksofoniga Broadview Boys bändis.

(Järgneb lk. 16)

Tellige EESTI ELU 2021. aastaks!

4

EESTI ELU reedel, 29. jaanuaril 2021 — Friday, January 29, 2021

Nr. 4

50-aastane Tartu College – VEMU kodu (II) Piret Noorhani (Algus EE # 2, 15. jaan. 2021) Muuseum kui kultuurikeskus Lisaks kogumistööle ja kogude arendusele on VEMU pidanud oluliseks kogutut avada läbi kultuuri- ja haridusprogram­ mide. Muuseum vahendab tead­ misi Kanada eestlaste ja teiste välismaal elavate rahvuskaas­ laste kohta nii Kanadas, Eestis kui globaalselt – näituste, kon­ verentside, seminaride, loen­ gute, õpitubade, väljaannete ja kaunite kunstide kaudu. Elmar Tampõld lausus kunagi VEMU ideed tutvustades: möödas on aeg isekeskis ringmängu mängi­ da, silmad sissepoole keeratud – nüüd tuleb pilk suunata välja­ poole. Seda olemegi püüdnud teha.

Alates 2010. aastast oleme korraldanud aastas 40-70 üri­ tust, mille seast võiks meele­ pärast leida igaüks. Kuna TC on Kanada eestlaste akadeemiline keskus, on tähtis pakkuda oma ala asjatundjate süvitsi minevaid loenguid erinevatest valdkon­ dadest ja korraldada suurefor­ maadilisi akadeemilisi üritusi.

Selles kõiges on meile olnud heaks partneriks Toronto Ülikooli E. Tampõllu nimeline Eesti Õppetool, Yorki ja Ryer­ soni Ülikoolid ning erinevad akadeemilised asutused Eestis ja mujal.

VEMU kultuuriprogram­ mile tagasi vaadates kerkivad kirkamatena silme ette pirukate tegemise õpituba, kus fotole jäid 80 taignarulliga varustatud eestlast, kaunis kevadpäikeses Annexi vahel kulgev arhitek­ tuurihuviliste pikk rivi, et läbi teha VEMU esimene, eesti ar­ hitektide hooneid tutvustav Jane’s Walk või eesti moedi­ sainerite show Royal Ontario

Museumi Friday Night Live’il.

Meenuvad põnevad ja armsad külalised nii kaugelt kui lähedalt, tuluõhtud, raamatuesit­ lused, kontserdid, teatrieten­ dused. Isegi ühe kodu- ja välis­ eestlastest kõneleva näitemängu sünnile oleme kaasa aidanud: Kaja Telmeti idee teostasid Liisi Rohumäe ja Rakvere Teater, näidendit „LA H US“ saime näha 2018. aastal.

Oma programmi oleme ja­ ganud puhke- ja põetuskodu­ ga Ehatare ja T.E.S. Täien­ duskoolidega. Teeme koostööd Kotkajärve Metsaülikooliga.

Muuseumide roll haridusasu­ tusena on ülioluline, seepärast loodame tulevikus enam panus­ tada laste suvelaagrite, skautide ja gaidide tegevusse – töös noortega on meil veel arengu­ ruumi. Selle lünga täitmiseks kuulutasime koostöös Eesti Kirjandusmuuseumiga välja Ka­ nada eestlaste koolipärimuse kogumise võistluse. Aga ka meie igapäevane programm on panus haridusse – pakume võimalust elukestvaks õppeks igas eas ja erineva kultuuritaus­ ta ja -huvidega inimestele. Ühest mäluasutusest teeb tõelise muuseumi ekspositsioo­ nitöö. Kuigi meie käsutuses pole veel oma maja koos spet­ siifiliste, näituste jaoks mõeldud ruumidega, oleme siiski korral­ danud kesmiselt 4-7 näitust aas­ tas: suur hulk neist on olnud rändnäitused Eestist, aga üha enam ka meie endi poolt loodut.

Originaalnäitused valmivad sageli koostöös mõne Eesti asu­ tusega (Eesti Rahva Muuseum, Eesti Arhitektuurimuuseum,

Prof. Endel Tulving VEMU kogudega tutvumas.

Pirukate valmistamise õpituba.

Foto: Piret Noorhani

Eesti Vabariigi delegatsioon VEMUs.

Eesti Teatri- ja Muusika­ muu­ seum, Eesti Spordi- ja Olümpia­ muu­ seum), aga ka partneritega Kanadas (Baltic Canadian Imprint töörühma kuuluvad baltlaste arhiiv-muuseumid, an­ tropoloog ja fotograaf Kristen Dobbin, fotograaf Leala Hewak jt). Meie näitused on jõudnud mitmele poole Kanadas ja Eestis. 2019.a suvest 2020.a kevadeni kuues Eesti linnas toi­ munud väliseesti näituste festi­ vali 16 näitusest olid kuus valminud VEMU osalusel. Näi­ tuseprojektide raames oleme läbi töötanud erinevaid teemasid ja see kõik on heaks eeltööks tulevase muuseumi püsiekspo­ sitsioonile.

Iga uus koostöö aitab kasva­ tada partnerite ringi, mis on hä­ davajalik edukaks kultuurivahe­ tuseks – kultuuridiplomaatiaks, mis võiks olla loomulik osa välismaal tegutseva eestlaste muuseumi missioonist. Kontak­ tide loomisele Kanadas on kaasa aidanud Bloor St. Culture Corridor, kuhu kuulume alates 2014.a sügisest. Seal sõlmitud sidemed julgustasid 2018.a kor­ raldama Eesti Vabariigi 100.a juubeli puhul esimest Estonian Music Weeki. Tänaseks on EMW koondanud enda ümber huviliste ringi, kelle toel toimus 2019.a teinegi festival koos Eesti infotehnoloogia edulugu tutvustava konverentsiga Lati­ tude 44.

Kes on need inimesed, tööta­ jad ja vabatahtlikud, tänu kel­ lele korrastuvad arhiivid ja toi­ muvad üritused? Bibliograafia Klubi käib endiselt koos teisi­ päeviti – 2020. aasta teises pooles küll mitte Tartu Col­ lege’is, vaid Zoomis. TC on ol­ nud VEMUle lahkeks toetajaks, võimaldades palgata tublisid noori, kes on saanud meie

Foto: Taavi Tamtik

Estonian Music Week üritus Koerner Hallis 2018.

Foto: Peeter Põldre

VEMU ja Eesti Rahva Muuseumiga koostöös valminud toidunäituse avamisel ERMis.

(Järgneb lk. 5)

Foto: Taavi Tamtik

Tellige EESTI ELU 2021. aastaks!

Jane’s Walk.

Nr. 4

EESTI ELU reedel, 29. jaanuaril 2021 — Friday, January 29, 2021

5

Kommentaarid ja arvamused

Eesti riigimehed kui lihast ja luust inimesed Üks minu tuttav ajaloolane arvab, et praegune riigimeeste biograafiate kirjutamine, mis edeneb Riigikantselei rahalisel toel, lõpeb varsti. Mitte nii­ võrd sellepärast, et kunagisi riigivanemaid polegi nii palju ja nad saavad lihtsalt otsa, vaid ikka sellepärast, et näi­ teks Jüri Jaaksoni või Jaan Teemandi nime teavad vähe­ sed eestlased, võrreldes prae­ guse Hollywoodi filmitähe Gwyneth Paltrow populaar­ susega. Ja kui ühel päeval jõuavad kauplusse Jaaksoni ja Teemandi biograafiad, jäävad need laiade masside jaoks tähelepanuta, samas kui Paltrow’ eesti keelde tõlgitud retseptiraamatut on küllap järgitud nii mõneski kodus.

Meil eestlastena pole veel kombeks eestiaegseid riigimehi tsiteerida, võib-olla me ei teagi nende ütlemisi, sest ka biograa­ fiates on isik kui selline jäetud

tahaplaanile, justnagu oleksid tema riiklikud tegemised eraldi võetavad, lahus tema isikust.

Ometi on Eestis väga popu­ laarseks saanud John Kennedy ütlemine: ,,Ärge küsige, mida saab riik teie heaks teha.

Küsige, mida saate teie oma rii­ gi heaks teha.“ Olen samuti kohanud eestlaste kirjutistes ­ tsitaate Winston Churchillilt ja ­ küllap enam-vähem kõik tea­ vad, et Churchill suitsetas siga­ reid, oskavad teda ette kujutada sigarit suitsetamas. Miks siis meie endi mehed jäävad kõr­ vale? Kas nemad olid siis keh­ vemad, ei öelnud kunagi midagi huvitavat, vihastama panevat või humoorikat, mida järgne­ vatele põlvedele edasi anda, et alles hoida huvi meie ajaloo vastu?

Mis mõtted seostuvad isegi tuntud nimedega? Konstantin Pätsi ja Johannes Laidoneri nime teavad vist kõik eestlased,

ent millised seosed tekivad inimeste peades neid nimesid kuuldes? Küllap on seosed pi­ gem ikka ametlikku laadi. Kas meenub ametipost või mingi aastaarv, aga sugugi mitte sigari suitsetamine või lause, mida Päts või Laidoner tavatses öel­ da. Laused kuuluvad kultuuri­i­nimestele: Tammsaare, Koi­ dula, Juhan Liiv, Kristjan Jaak Peterson.

Millegipärast ei taheta meil Eestis mineviku-riigitegelasi inimestena näha, ehkki praegu­ sed tegijad tunduvad küll olevat lihast ja luust. Värskest Eesti valitsusest on juba ilmunud mit­ meid pilte ja kirjeldusi. Näiteks välisminister Eva-Maria Lii­ metsa puhul on juba jõutud aru­ tada, kas ta on selleks ametiks piisavalt tugev isiksus. Meenub ka ajakirjanike mitme aasta tagune elevus, kui proua Evelin Ilves juhtus suudlema meest, kes ei olnud tema abikaasa.

50-aastane…

põnev aasta.

Kodueestlastele on Kanadas elavad rahvuskaaslased siiani suureks eeskujuks sellega, kui­ das rakendada vabatahtlikke ­erinevatesse ettevõtmistesse.

Nõnda toimides ei pakuta ini­ mestele mitte ainult mõtestatud tegevust, vaid seotakse ka ühiskonda sidusaks tervikuks. ­ Välis­eestluse vabatahtlik ühis­ tegevus on parim näide kogu­ kondlikkuse vaimu edukast edasikestmisest. Tuhat tänu kõigile, kes oma aega ja ener­ giat on panustanud!

olemas juba 2010. aastal (au­ toriks Thomas Tampõld), nüüd tegeleb selle uuendamisega Alar Kongats, kes on ka uue Tartu College’i kõrvale rajatava Rahvusvahelise Eesti Keskuse arhitekt.

(Algus lk. 4)

juures oma erinevaid talente rakendada. Alates 2010. aastast on lisaks peaarhivaarile ja Bibliograafia Klubile VEMUs arhiivi- ja muuseumitööd teinud 53 inimest: 15 Kanadast, 36 Eestist, 1 USAst ja 1 Inglis­ maalt. Eestist tulnutest 4 on ­olnud vahetusüliõpilased, 8 tööja puhkuseviisaga noored ning 10 professionaalid erinevatest Eesti mälusasutustest, kelle ­vi­siite on toetanud rahvuskaas­ laste programm.

Tartu College’i ja rahvus­ kaaslaste programmi kõrval on VEMU peamisteks rahalis­ teks totajateks olnud ka Eesti Sihtkapital Kanadas, Toronto Eesti Ühispank, samuti EV Kultuuriministeerium, EV Ha­­ridus- ja Teadusminis­tee­ rium ning Integratsiooni Sih­ ta­sutus.

Tartu College’i 50.a juubeli tähistamine 2020. aastal kuju­ nes pandeemia tõttu planeeritust erinevaks. Meenutused ja pidus­ tused koos tavapärase program­ miga kolisid internetti. Tartu College’i ajalugu jäädvustava raamatu, näituse ja filmi valmi­ mine lükkus 2021. aastasse.

Kuid 2020, see kummaline ko­ roona-aasta, on andnud rea ka­ sulikke kogemusi. Ammu jutuks olnud loengute voogedastus on ideest tegelikkuseks saanud.

Osalesime esmakordselt Eestis populaarsust kogunud muu­ seumiöös – ikka veebi kaudu.

Estonian Music Weeki veebi­ kontserdid on muutunud lahu­ tamatuks osaks meie tegevuska­ vas. Tänu veebile oleme leidnud uut publikut, sõpru, partnereid, vabatahtlikke. COVID-19 poolt meile ulatatud sidrunist oleme üritanud limonaadi teha – oli

VEMU uus maja vajab toetust TC 50.a juubeli puhul maja ajaloosse süüvides sai kirkalt selgeks, milline mastaapne monument eestlusele see maja on. Tegemist on juba praegu tõelise mälupaigaga, aga meie sihid on suuremad: uue maja ehitus vajab toetust. Milliseid ettevalmistusi on selleks tehtud?

2010.a kevadel valmis muu­ seumi ehituse I faas – renovee­ riti fondihoidlad ja varustati need kliimaseadmetega. 2019.a tellis Estonian Studies Centre firmalt Lord Cultural Resources tasuvusanalüüsi, mis asetas VEMU tegevuse laiemasse ­konteksti ja defineeris uue maja rajamise ning käigus hoid­ misega seotud vajadused. Ette­ valmistused püsinäituse loo­ miseks on samuti alanud: koostöös disainibürooga TMD Tallinnas valmis 2020. aastal VEMU püsinäituse esimene makett. Tänu dr. Aigi RahiTamme poolt käima lükatud väliseesti ajaloopärandi tee­ malisele loengukursusele, oleme teinud ideekorjet ka Tartu Ülikooli üliõpilaste seas, kes pakkusid oma seminaritöödes välja nutikaid lahendusi VEMU tulevase püsinäituse tarvis. Uue maja arhitektuuriprojekt oli

2021. aastal saab VEMU en­ dale uue kaasaegse veebilehe, millest peaks kujunema oluline mootor jõulise toetuskampaania käivitamiseks. Tänaseks oleme kogunud uue muuseumihoone ehitamiseks ligikaudu 1 850 000 dollarit, mille eest oleme südamest tänulikud kõigile an­ netajatele. Kõigi teie täiendav panus, olgu suur või väike, on endiselt teretulnud!

Varsti ligi kaksteist aastat Estonian Studies Centre’i tiiva all ja Tartu College’i toetusel tegutsenud VEMU loodab saada uue Rahvusvahelise Eesti Kes­ kuse ja Tartu College’i vahel võrdväärseks tõmbekeskuseks kõigile, kes huvitatud eestlaste ajaloost ja tänastest tegemistest nii Kanadas kui mujal. Soovime oma lugu jutustada viisil, mis võiks huvi pakkuda neilegi, kel eestlaste ja eestlusega isiklik kokkupuude puudub – on ju Kanada immigrantide loodud riik ja ühisosa ning huvide leid­ mine teiste rahvusrühmadega pole keeruline. Maailmas, kus lõõtsuvad poliitilised tõmbe­ tuuled ja jõuliselt levib ajaloo­alane valepropaganda, on meie ja meie saatusekaaslaste koge­ muse faktitruu esitamine taas teravalt päevakorda tõusnud.

VEMU uues majas saaksime kõiki neid ülesandeid endisest tõhusamalt ja nähtavamalt täita.

Küllap arutati seda suudlust pal­ judes kodudes, sest ajakirjandus pakkus lahkelt piltegi. Ja kas ei ole samamoodi elevil terve ­rahvas 24. veebruari presidendi vastuvõtul? Ikka arutatakse ko­ duse teleka ees, kes kellega ­tuleb ja mis tal seljas on.

Uudishimu on meisse ini­ mestena sisse kodeeritud – ikka tahame teada. Miks siis minevi­ kutegelased peaksid vä­hem hu­ vitavad olema? Õige mitmest on alles filmikaadreid, paljudest on säilinud fotosid. Me tun­neme neid küll vähem, aga küllap olid neilgi oma inimlikud nõrkused ja tugevused, mis võiksid meis äratada huvi nende kui inimeste vastu. Ikkagi meie oma mehed.

Olen omalt poolt teinud otsa lahti ja kirjutanud romaane. Ülemöödunud aastal ilmus ,,Vana armastuskiri“ Konstantin Pätsist ja tänavu on trükikojast saabunud ,,Otseütleja“. Viimane on diplomaat Johan Leppikust, kes teenis saadikuna Varssavis, Bukarestis, Kaunases, Roomas

ja Budapestis. Kui Pätsi puhul paelus mind asjaolu, et tema naine suri, kui Päts oli 36-aas­ tane ja teist korda ta ei abiellu­ nudki, siis Leppiku puhul võlus mind tema keevalisus. Saadi­ kuna tuli Leppik tööga hästi toime, ent isikuomadustelt ­ poleks ta sellesse ametisse üldse pidanud sobima. Huvitav isik­ sus oli kindlasti Oskar Öpik, kes 1919. aastal Eestisse saabu­ des asus diplomaatilisele tööle ilma eesti keelt hästi oskamata.

Samaviisi said diplomaatideks Johannes Markus, keda on kir­ jeldatud kui poeselli Turkestani puuvillakauplusest, ja kadaka­ sakslane Rudolf Möllerson, kes olla eesti rahvast igal pool sõimanud.

Eesti külmarekord mõõdeti 81 aastat tagasi Jõgeval

Eestlaste reflektoriprojekt sai Euroopa jahimeeste tunnustuse

Hiljuti sai 81 aastaseks senine Eesti külmarekord (-43,5), mis mõõdeti 17. jaanuaril 1940 aastal.

Külmaga seotud ajalooline fakt on teinud Jõgeva ja selle ümbruse tuntuks kogu Eestis.

Jõgeva linna piiril Piibe maan­ tee ääres on paigaldatud külma­ sammas, kuhu märgitud kül­ marekord -43,5°C ja ka 2003. aasta külmarekord -37,6°C mõõdeti samuti Jõgeval. Jõgeval on peetud „Jääpurikafestivale“ – praegu „Talvetralle“, kohalikus kultuurikeskuses on asunud Eestimaa Jõuluvana Kodu.

Senine käesoleva aasta Eesti külmarekord (-21, 8) on samuti mõõdetud Jõgeva meteoroloo­ giajaamas 15. jaanuaril kella 9-10 vahel. (KU portaal)

Tartus hakati rentima elektrilisi kastirattaid Tartu linn alustas uut velo­ rendi pilootprojekti, rentides soovijatele elektrilisi kastirat­ taid.

Uus project võimaldab renti­ da ratast, mille kasti tohib tulla kuni 80 kilone reisikaaslane.

Peamiselt on need kastirattad kas lemmikloomade, laste või muude asjade asjade kandmi­ seks, vahendas uudistesaade ,,Aktuaalne kaamera“.

Praegu saavad soovijad va­ lida kolme erineva elektrilise kastiratta vahel, millest üks on mõeldud ainult kaubaveoks ja kaks teist sobivad ka inimeste transpordiks. Ratta nädalase rendi hind on 25 eurot, vajadu­ sel saab ratast rentida üheks päevaks. (ERR/EE)

Tellige EESTI ELU 2021. aastaks!

Veel on aega need huvitavad tegelased eesti rahva ette tuua, inimestena paberile jäädvustada, uut elevust luua. See ju meie oma ajalugu!

TIINA TAMMAN, 26. jaanuaril 2021

Eesti Jahimeeste Seltsi projekt ,,Ulukid teel“ pälvis Euroopa jahimeeste katusorganisat­ siooni tunnustuse. Projekti käigus on 23 maanteele pai­ galdatud üle 800 reflektori, mis peaksid hoidma teele kip­ puvad metsloomad maantee­ dest eemal ja vähendama nii­ moodi teele jooksnud loomade põhjustatud liiklusõnnetusi.

Eestis tehti heidutus-reflek­ torite paigutamisega algust eelmise aasta kevadel ja nii edukalt, et Euroopa jahimeeste katusorganisatsioon FACE tun­ nistas selle novembri projektiks.

Pärnumaal näeb ka teistsugu­ seid reflektoreid, kui mujal Eestis on paigaldatud. Eesti Jahimeeste Seltsi juhatuse liige Jaanus Põldmaa sõnul kasuta­ vad Euroopa jahimehed erine­ vaid reflektoreid ning ka Eesti otsis erinevaid lahendusi. ,,Loo­ mulikult on neil ka erinevad hinnad. Sellel teelõigul kasu­ tame me pisut teistsuguseid reflektoreid kui mujal Eestis. ­ Neid teisi reflektoreid inimsilm ei näe, kui öösel pimedas auto­ ga mööda sõidad, aga seda ref­ lektorit on selgelt ka inimesele näha,“ rääkis Põldmaa.

Nimelt annab sinise valguse­ ga reflektor märku sellest, et loomad võivad teele tulla. ,,Me oleme paigaldanud Eestisse 23 teelõigule üle 800 reflektori. Sellega me oleme ületanud oma algse planeeringu pea kahekordselt. Tänane seis on endiselt nendel lõikudel põhiliselt null, ehk siis hukku­ nuid nendel lõikudel ei ole,“ rääkis ,,Ulukid teel“ projektijuht Urmas Salmu. (ERR/EE)

6

EESTI ELU reedel, 29. jaanuaril 2021 — Friday, January 29, 2021

Väliseesti koolipärimuse küsitlus Kanadas Koolipärimuse kogumisvõistluse küsitluskava Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristid Tartus ja Välis­ eesti Muuseum/VEMU To­­ron­ tos soovivad täiendada kooli­ pärimuse kogu. Laste- ja noortepärimust on kogutud Eestis alates 1920. aastatest, suuremad üle-eestilised akt­ sioonid on toimunud 1992., 2007. ja 2017-2018. aastal. On aeg suunata pilk väljaspool Eestit elavate eestlaste noor­ tepärimuse uurimisele.

Palume vastuseid allolevatele küsimustele elektroonilise vor­ mi kaudu, mille leiate eesti ja inglise keeles kodulehelt www. folklore.ee/kp või eraldi failina: piret.noorhani@vemu.com või kp@folklore.ee.

Paberil vastuseid märksõna­ ga „Koolipärimus“ ootame aadressil Väliseesti Muuseum/ VEMU 310 Bloor St. W., Toronto, ON M5S 1W4. VEMU korraldab laekunud kaastööde saatmise Eesti Kirjandus­ muu­ seumi. Laekunud kaastöid säili­ tatakse nii Kirjandusmuuseumis kui VEMUs. Tööle palume lisada vasta­ ja kohta järgmised andmed: nimi, sünniaasta, kool, klass (või märkus: olen koolieast väl­ jas), elukoht, e-post. Tagame isikuandmete konfidentsiaal­ suse; hilisemal analüüsimisel vastaja andmeid tema vastuste­ ga ei seostata, materjali avalda­ mise korral tuuakse ära vastaja sünniaasta ja sugu, kuid mitte tema pärisnimi.

Vastamisel keskenduge eel­ kõige nendele teemadele, mis teid huvitavad või millest rohkem teate. Vastama on väga oodatud ka täiskasvanud, kes soovivad oma lapsepõlvele ja kooliajale tagasi vaadata (mär­ kige palun kool või piirkond, kus elasite ja/või koolis käisite).

Kui olete käinud mitmes koolis, võite mälestusi kirjutada kõi­ kide koolide kohta.

Teretulnud on ka vastused järgmistele küsimustele. Kuidas sai Kanadast teie kodumaa? Kui kaua olete siin elanud? Kuidas olete teiste Kanada eestlastega seotud? Kui sageli külastate Eestit? Kirjutage mõni vahva lugu või ere mälestus, mis Eestiga seoses meenub.

Kaastöid ootame kuni 1. juunini 2021. Parimatele auhin­ nad!

1. Naljad A. Pane kirja huumorit, anek­ doote, naljakaid juhtumusi (ka ebaõnnestunud ja halbu nalju!

B. Kirjuta nalja- ehk keerdküsi­ musi, küsimusega algavaid ­mõistatusi koos vastustega.

C. Missuguseid vaimukaid ja naljakaid ütlemisi sina ja su kaaslased kasutavad suhtluses (reklaamidest, vanasõnadest,

filmidest, poliitikute kõnest võetud lauseid).

D. Joonista mõned piltmõista­ tused koos seletusega. Lisa oma lemmikmeeme ja -naljapilte (e-posti aadressil: piretnoor­ hani@gmail.com või kp@folk­ lore.ee).

E. Milliseid vempe või koerusi tehakse Sinu tutvuskonnas omast ja vastassoost klassi- või kooli­ kaaslastele/õpetajatele/võhi­võõ­ rastele? Meenuta aprillinalju!

F. Kuidas naljad Sinuni jõuavad – kust sa neid kuuled, loed või vaatad?

G. Mil määral kirjutad huumo­ rit üles (märkmikku; netti: blogidesse, foorumitesse; oma meilidesse)? Kui sageli?

H. Kui soovid veel midagi nal­ jade teemal lisada, tee seda siin.

2. Hirmud, uskumused, ennustamine A. Mis on Sind hirmutanud, keda/mida Sa kardad (välja­ mõeldud olendit, filmitegelast, olukorda)?

B. Milliseid meeldejäävaid une­ nägusid on sul olnud? Missugu­ seid unenägusid on jutustanud kaaslased? Kuidas on püütud unenägusid seletada? Mida oled kuulnud unenägude täidemine­ kust?

C. Pane kirja mõni hirmujutt (või koomiline juhtum) kummi­ tuste, varemete, kummitusmaja­ dega. Mida on räägitud UFOdest, vampiiridest jne?

D. Pane kirja kuulujutte, ebaha­ rilikke juhtumeid, nn linnajutte (näiteks haigustest, lapseröövi­ dest, maailma lõpust, ahistaja­ test, asjadest toidu sees jm).

E. Missuguseid ennustamisviise ja vaimude väljakutsumise mee­ todeid tead? Teretulnud on ka sinu enda kogemuslood.

F. Missugused ended toovad halba, missugused head?

G. Kas täiskasvanud on Sind millegagi hirmutanud, et Sa hea laps oleksid? Millega?

H. Kuidas ennast halva eest kaitsed? Milliseid kaitseolen­ deid (nt kaitseinglid, hingeloo­ mad), kaitseesemeid, kaitsesõnu tead või kasutad?

I. Kui soovid veel midagi usku­ muste teemal lisada, tee seda siin.

3. Tähtpäevad ja peod Sellele teemale võid vastata lühidalt või kirjutada eraldi uurimistöö ühe või mitme konk­ reetse tähtpäeva kohta ja saata meiliaadressil: piretnoorhani@

gmail.com või kp@folklore.ee Ootame kirjeldusi tähtpäe­ vade ja sündmuste kohta, mis on seotud kooliga või Sinu enda elusündmustega. Lisa võimalu­ sel tähtpäevade fotosid, kuid kirjelda kindlasti, mida need kujutavad.

A. Kuidas olete koolis tähis­ tatud tähtpäevi (nt mardipäev, Halloween, jüripäev). Millistel üritustel ja tähtpäevadel osale­ takse koolis meelsasti?

B. Missugused on kooliastu­ mise ja kooliga seotud tavasid (nt esimene koolipäev, rebaseks löömine, õpetajate päev).

C. Kirjelda eripäraseid pidusid ja tähtpäevi (nt stiilipeod, talen­ divoorud, telesaadete matki­ mine).

D. Kas ja kuidas tähistate nime­ päeva?

E. Milliseid tähtpäevi ja kuidas pereringis tähistate (nt jaani­ päev)?

F. Kirjuta mõnest ägedast sün­ nipäevast. Kuidas sünnipäeva ette valmistad? Kus peetakse tavaliselt sünnipäevapidu? Keda kutsutakse sünnipäevale? Mida kingitakse, millised on õnnitlus­ kaardid? Mida peol tehakse?

4. Vaba aeg ja sõbrad A. Kuidas said oma hüüdnime/ hellitusnime (kui see sul on)?

Kes Sind sellega kutsuvad?

Kellele hüüdnimesid pannakse (õpetajatele, sõpradele), kes neid teavad? Kas Sinu poole on pöördutud eri vanuses eri nime­ dega? Kirjuta hüüdnime saa­ mise lugu, mida oled kuulnud.

B. Kirjelda oma hobisid (mille­ gi kogumine, päeviku või salmi­ ku pidamine, blogide pidamine või jälgimine, youtube). Miks ja kuidas nendega tegeled? Mee­ nuta juhtumusi seoses hobidega.

C. Jutusta oma lemmikloomast (nimepanek, perre võtmine, temaga seotud lood).

D. Kes on Sinu eeskujud-iido­ lid? Mida teed, et olla oma eeskuju(de) sarnane (nt riietus, käitumine)? Millist vastavat atribuutikat (postrid, T-särgid, fotod vm) Sul on? Kui oluline on sinu jaoks olla stiilne ja milles see väljendub?

E. Kelleks tahad tulevikus saada? Miks?

F. Mis/kes on Su lemmikan­ sambel ja lemmikmuusikastiil, lemmiklaulja, -näitleja? Millist muusikat Sa üldse ei kuula, mida kuulad vahetevahel?

G. Mis on Su meelisspordiala, miks? Kes on Su lemmiksport­ lane, miks? Kuidas elad talle kaasa (kodus, võistlustel; mil­ lised on ergutushüüded, loosun­ gid jne)?

H. Kui soovid veel midagi vaba aja ja sõprade teemal lisada, tee seda siin.

5. Mängud Sellel teemal võid vastata lühidalt või kirjutada eraldi uurimistöö ühe või mitme konk­ reetse mängu kohta ja saata

Nr. 4

Eesti filmi instituut eraldas mängufilmide tootmiseks üle 1,4 miljoni euro Eesti filmi instituut eraldas 2021. aasta esimeses tootmis­ toetuste voorus kodumaistele mängufilmidele 1,412 miljonit eurot toetust, mis jagunes kolme linateose vahel: ,,Tume paradiis“, ,,Biwa järve 8 nägu“ ja ,,Taevatrepp“.

Eesti Filmiinstituudi tootmis­ eelarve on tänavu 7 miljonit eu­ rot, mis läheb jagamisele män­ gufilmi, animafilmi ja dokfilmi tegijate vahel.

Eesti-Prantsusmaa koostööna kavandatud ,,Tume paradiis“ on režissöör Triin Ruumeti teine täispikk mängufilm, mille pro­ dutsent on Elina Litvinova.

Ruumet on ka filmi stsenaariu­ mi autor. Lugu viib vaataja noore naisüliõpilase hämarasse hedonistlikku maailma, mille taha ta on peitnud oma igatsuse tõelise läheduse järele. ,,Biwa järve 8 nägu“ puhul on stsenarist-režissöör Marko Raat saanud inspiratsiooni 19. sajandi saksa kirjaniku ja maali­ kunstniku Max Dauthendey Jaapani-teemalisest raamatust ,,Biwa järve kaheksa nägu“.

Raat on Dauthendey une­ näolised armastuslood üle kand­ nud Peipsi vanausuliste maagia ja müütide maailma – Jaapani kultuur leiab siin endale teisenenud vormi Eesti ääremaa külamaastikes. Film on planee­ ritud Eesti-Ungari koostööna ja selle produtsent on Ivo Felt.

Mart Kivastiku tragikoomi­ line ,,Taevatrepp“ otsib siin inimesele antud ajale seletust.

Kas inimene on veel võimeline nautima elu, kui ta seisab sil­ mitsi keskea, vananemise ja surmaga? Filmi produtsent on ­ Marju Lepp, stsenarist Mart Kivastik. (ERR/EE)

meiliaadressil piretnoorhani@ gmail.com või kp@folklore.ee A. Kellega koos mängid (õues/ toas)? Kuidas veedate vahe­ tunde? Mil määral mängivad täiskasvanud lastega, mida ja kuidas, mis vanuseni? Kas män­ gid ka üksinda, mida ja kuidas?

B. Mängu alustamine. Kuidas selgitatakse välja püüdja või lugeja?

C. Kirjelda oma lemmikmänge, sh telefoni- ja arvutimänge, ja nende reegleid (mis vanuses, kus ja kellega oled neid mängi­ nud)?

D. Milliseid mänge mängisid päris väiksena (nt kodu, arst, pood, teater, lauluvõistlus, pätt ja politsei, autojuht, mängud legode või nukkudega jm).

Kui soovid saata mingeid lisamaterjale failina, siis saad ­ seda teha e-aadressil: piretnoor­ hani@gmail.com või kp@folk­ lore.ee.

Täname vastuste eest!

Tellige EESTI ELU 2021. aastaks!

Ilmunud on raamat diplomaat Johan Leppikust Käesoleva aasta jaanuaris ilmus kirjastuse Eesti Raamat väljaandel uus raamat Ing­lis­ maal elavalt eestlasest ajakir­ janikult ja kirjanikult Tiina Tammanilt. Värske, 254-lehe­ küljeline ja kõvakaaneline teos kannab pealkirja „Otse­ ütleja“.

Tutvustuses öeldakse: ,,,,Ot­ se­ ütleja“ on nauditav lugemis­ pala, mis annab inimsaatuste kaudu edasi Eesti ajalugu Teise maailmasõja ajal ja järel. Dip­ lomaat Johan Leppiku (18941965) elukäiku jälgiv romaan avab kulisside taga tehtud püüd­ lused Eesti Vabariigi püsima­ jäämise nimel, diplomaatiliste suhete keerukuse ja riigi esinda­ jate toonased igapäevadilem­ mad. See on ühtaegu nii Eesti Vabariigi ühe keerulise ajajärgu lugu, tähelepanuväärse diplo­ maadi elulugu kui ka teiste võõrsile sattunud eestlaste võit­ luste, valikute ja kohanemise lugu. Ka keset kaost ja peata­ olekut suudame armuda ja unis­ tada, hinnata ilu ja kultuuri, tunda rõõmu või pettumust sõprus- või perekonnasuhetest. „Otseütlejas“ on sulnist võlu, helgust, vaikseid mõtisklusi, põnevust, kahtlusi, hingevalu, südamlikkust, lootusrikkust, unistusi ja armastust.“ Eesti keeles on ilmunud Tiina Tammani romaanid „Vana armastuskiri“ (2019), „Päran­ dus“ (2018), „Õie teekond“ (2001), „Tihe udu Tallinnas“ (2000), „Ärkamine“ (1999), „Rukkililleraadio“ (1997), bio­ graafiad „Paul Oras – punane admiral“ (2016) ja „August Torma: sõdur, diplomaat, salaa­ gent“ (2011) ning esseekogu­ mik „Kirjad Eestisse Londoni lähistelt“ (1996).

üksiknumbrid on müügil Torontos: • Toronto Eesti Maja kontoris (958 Broadview Ave) • Leaside Pharmacy’s (Suomi Koti juures) 795 Eglinton Ave. E.

Nr. 4

EESTI ELU reedel, 29. jaanuaril 2021 — Friday, January 29, 2021

P

E

A

M

U

R

D

M

Ristsõna nr. 1038 1

2

3

4

5

6

7

8

12

13

14

15

16

17

18 21

19 23

26

24

31

32

35

36

33

42

10

11

28

29

30

38

39 41

9

34

37

40

43

44

45

46

47

48

49

52

53

54

55

56

57

PAREMALE:

1. Rahvusmeeskoor (lüh.).

4. Tüse, ülekaaluline.

8. Vabadussõjalane.

12. Lapsevanem.

13. Islamiäärmuslaste organisatsioon.

14. Mitte üles.

15. Õhk (ingl.k.).

16. Sipsak, nähvak, kerge löök.

17. Ribi.

18. Peakorter.

20. Ruumi osa.

21. Mitte sile.

23. Eesti kirjakeele seletav sõna­ raamat.

26. Avaralõikeline džemper (tagurpidi).

27. _______t, käik, kord, ots.

28. Korea auto.

31. Kõnetoru.

33. Tõsteseadeldis.

35. Tuntud eesti kirja­ nik ja lavastaja (1944-2005).

36. Rivis.

38. Ehib mõne looma pead.

39. Teat. regioone eraldav tinglik joon kaardil.

40. ______s, Homerose eepos.

41. Mitte uus.

44. Mäestik Sise-

Aasias Venemaa, Kasahstani, Hiina ja Mongoolia piirialadel.

47. D______, Senegali pealinn.

48. Teat. mitmekihilise küpsis.

49. Teat. papagoi.

52. Eesti Konservatiivne Rahvaerakond.

53. Vihm (ingl.k.).

54. Osmik, onn, hütt (murd.).

55. Kättemaks.

56. Ühesugused kaashäälikud.

57. Lühend nimest Samuel.

ALLA:

1. Riigi Infosüsteemi Amet.

2. Ese. 3. Määratud, kavandatud liikumistee.

4. Maailmakuulus viltune torn Itaalias.

5. Teat. maailmajagu (ingl.k.).

6. Kauaaegne Toronto Eesti Meeskoori dirigent (19512018).

7. Ühesugused kaashäälikud.

8. Hobuse laps.

9. Teat. ravimtaim (ingl.k.).

unique inc.

1251 Yonge Street Toronto, Ontario M4T 1W6

Meie esindaja

ANNE LEIUS

Tel. kontoris (416) 928-6833 kodus (416) 482-9119

50

Volli veste

T

Kemplema ei läe

Paremale: 1. ERM, 4. Star, 8. Kett, 12.

25

27

S

Ristsõna nr. 1037 LAHENDUS

20

22

I

51

10. Pehme metall.

11. Olevikuvorm sõnast ,,saagima“.

19. Toronto Eesti Püssi- ja Püstoliklubi.

21. Mesikäpp.

22. Olevikuvorm sõnast ,,asuma“.

24. Hüppemäng.

25. ____eet, tänav ingl.k.

27. End. Tartu College’i mänedžer.

28. Juurvili.

29. Kiri Jeesuse ristil.

30. Eesti end. ralli­ sõitja.

32. Õigusteta isik.

34. Sama, mis 5. alla.

37. Armeenia mägi Türgis.

39. Etem.

41. Vihkamine, sallimatus.

42. R______, alevik Lääne-Viru maakonnas.

43. Magamislavats.

45. K_____, rõivas­ tusese.

46. Kummitus, koll, viirastus.

48. T_____, pidulik kook.

50. P_____, linnu kodu.

51. Lapse imetaja.

Koi, 13. Aisa(kell), 14. (K)urat, 15.

Ameerika, 17. Maat, 18. Libe, 19. Lukk, T., 20. Aval, 23. EÕA, 25. Pale, 26. Atla, 27. Ase, 30. Paaria, 32. Ataman, 34.

Ilm, 35. Kakk, 37. (K)amin, 38. Kaa(bu), 39. Sete, 40. Ugala, 44. ESAT, 47. Sale, 48. Avokaado, 52. Ilus, 53. Gini, 54.

Paa, 55. NASA, 56. Okas, 57. SMT. Alla: 1. EKA, 2. ROM, 3. Mis, 4. Sari, 5.

Tiib, 6. Askeet, 7. Raa, 8. KUMU, 9.

Erak, 10. Taak, 11. Tttt, 16. Eller, 19.

Laat, 20. Appi, 21. Vaal, 22. Alam, 24. Õlak, 26. Aaaa, 27. Amme, 28. Sait, 29.

Enne, 31. Ikka, 33. Aasta, 36. Kaevik, 40. Usin, 41. Gala, 42. Alus, 43. LESA, 45. Sona(r), 46. (R)akis, 48. AGO, 49.

Aps, 50. Dam, 51. Oat.

7

Minu arust oleks ikke parem, ku Karla määriks paberit in­ ämp. Lubas ju kaua aega tagasi, et võtab tiisiku-viisiku, puh­ kab nati. Minul toda sellist omaloodud keeleoskust põle, mis tal nigu sukavarrest. Ja otsa, sõprus ei luba tülli minna. Aga sunnik on ta ikke, et mind nii torgib. Kuid see juba om oma põiste, mette põite mäng. Selline läheb juba vedelsõjaks.

Tuleb leppida, eks ikke üks peale jääb. Aiman ette, kes.

Vaat, Karla, ku tema aritmeetikat uskuda, on juba vähe­ malt sadakakskümpend aastat siin ilmas oma arvamusi esita­ nud. Oma armastatud Peipsi-äärset isatalu kündnud. Sõjas relvaga –milleks ma olin liignoor.

Nädala retsept

Karla leidis esimese sõjajärgse kindla pesa kängurute hul­ gas. Ja siis sealt ka – kaudu neid kookaburratiibade – siia saanud. Noh, ma julgen – sõbrad, nigu oleme, ei eita saa fak­ ti. Et tuli ta igati toime. Mis siin täpsustada. Mina ise aga oll titt, Eestist lahkudes, memmega. Kuid sain siin meheks ja ise­gi majaomanikuks. Ei usu, mida too poisipõnn Kanepist saavutas. (Kertu tuleks kohe toimetama. Et mes asja?) Ei uh­ kusta ega praali, aga no kui peeglist põrnitseb vasta ommu­ kuti valge lõuatüügas ja kössis olek, millegagi peab seda enese­au leidma.

Jälle on aeg chili’t teha

Esiteks. Meil tolle tülihunnikuga on pikkust umbes sama palju. (Õigemini vähe vahet. Ehk tema on minustki pikemp­ ki. Põle mõõtnud. Kui juba riiukukeks ei taha saada, siis elu­ kogemused on sellised, ettevaatus on tarkuse ema.) Maadligi mõlempit. Kõrvade ümbermõõdu kohta ei julge lausuda.

Ning muust vist viisakad onklid ei räägi. Aga et sõbrad – jes­ sirr! Põleks mul hetkel noid häid päevi, mil Karlat saaksin tirriteerida – no ei tia. Kuid, muide, nigu peaksid teatud küpsed inemesed tegema – kuidas teisiti? Sest, et lõõpimine on tervisele, no vähemalt vaimsele, kasulik. Nii et ajame ikke juttu tolle hea ja asendamatu kõnõtraadi kaudu. Ja ikke jääb pääle too Peipsi-äärne-poiss. Kiire keel, tol. Terav kua.

Kaire Tensuda Chili on toit, mis meeldib palju­ dele ja seda võib teha nii suvel kui talvel, ent käesolev aastaaeg oma külma ilma ja lumega on just see, mis sageli chili peale mõtlema paneb. Valmistamine on lihtne, sageli saab selleks kasutada kodus juba olemasole­ vaid koostisaineid ning fantaa­ sial võib ka lennata lasta. Miks mitte vaadata üle oma köögika­ pid – eriti pandeemia algusae­ gadel ostsid paljud inimesed kauasäilivaid purgitoite nagu oad, mais, mitmesugused pastajm. kastmed, mis pole ehk kasutust leidnud, teha kindlaks nendel olevad säilimist mär­ ki­ vad kuupäevad ja mõelda, mis võiks chili sisse sobida.

Allpool toodud retseptis ka­ sutatud ainetest ei pea sugugi ­kinni pidama – neid võib vabalt varieerida, samuti koguste osas.

Mõni soovib, et chili oleks pak­ sem ja tugevam, teine jällegi vedelamat. Vee lisamine keet­ mise ajal on igati asjakohane.

Samuti on erinevad inimeste eelistused maitseainete ja soola­ suse osas. Siin kehtib pigem reegel, et parem vähem kui rohkem. Mitmed oad ja pasta­ kastmed on juba niigi maitses­ tatud. Näiteks mõnd „kuuma“ lisandit saab iga sööja panna oma portsjonisse nii palju, kui soovib.

Valmistusained: 2 naela (rasvavaba) hakkliha 1 sibul; hakitud 2 väiksemat purki ube (võivad olla erinevate lisanditega) 1 purk maisi 1 purk purustatud tomateid 1 suurem purk punast pasta­ kastet maitsestamiseks soola, pipart, kurkumipulbrit, kuivatatud pe­ ­ tersellihelbeid ning soovi korral ka chili-kastet

Mida aga soovite. Kanepi-poisil on ju ikke kõrvade vahel vähemp. Noorem veel otsa. Sealt otsa seletaks palju targem, et lollakas laps süüdi. No ei tea. Kuid võin julgelt esitada, et too nüüdne Vanaussaiapoiss sai millega kavalagama hakka­ ma. Kuna selline ta on.

Ning muuta toda ei saa. Pillan oma ainsast heast mokaot­ saküljest. Elajas miukene. Arvamusi kaugelt, kuid mis neist kasu, on las ikke nii, et parem. Tõbras jääb enese paika.

Mine tea, ehk teeb head. Ning seitungi lugijaile huvi, et kes neist kahest lühikesest vändrikust peale jääb on nigu kaugnägijanarrus. Vaadatakse ju tolles Karla hinternetis hul­ lematki…

VABARNA VOLLI Valmistusviis: Praadida pannil (väheses õlis) hakkliha korralikult läbi.

Lisada sibul ja natuke vett; hau­ tada. Tõsta suurde potti, aga kui pann on suur, sügav ja kaanega, võib rooga valmistada ka sellel.

Lisada pidevalt segades oad, mais, purustatud tomatid ja ­pastakaste, vajadusel ka vett või puljongit. Lasta kergelt keema tõusta ning hautada umbes 20 minutit madalal kuumusel, kaane all, aeg-ajalt segades.

Seejärel keerata kuumus kinni ja lasta umbes 10 minutit kaane all seista.

Serveerimisel võib lisada portsjoni keskele pisut hapu­ koort ning riivitud juustu.

Kui rooga valmib rohkem, kui paari päeva jooksul kavas süüa, on seda mõttekas sügav­ külmutada.

Naljanurk Kinoseansi lõppedes süttib valgus ja naine näeb enda ees istumas oma abikaasat. ,,Ah nii siis vaadatakse laste järgi, sel ajal kui mina palehigis oma haige tädi eest hoolitsen!“

Tellige EESTI ELU 2021. aastaks!

HEINSOO INSURANCE BROKERS LTD. ASUTATUD 1951

958 Broadview Ave., ruum 202 Toronto Eesti Majas info@heinsooinsurance.ca

Telefon 416-461-0764 Fax 416-461-0448 LÜ H I DALT K ANADAST

TORONTO. Neljapäeval oli Bell Let’s Talk Day, mil julgus­ tati inimesi rääkima mentaalse tervisega seotud teemadel, mis on väga olulised. Pandeemia ajal on otsinud mentaalset toe­ tust läbi erinevate programmide enam kui 110.000 Toronto inimest. (Lüh. CP24) • TORONTO. Neljapäeval andis linn välja esimese tänavuse talve ekstreemse külma ilma hoiatuse; linnas avati neli soo­ jenduskeskust, et aidata kodu­ tuid ning kaitsetuid. (Lüh. CP24)

8

EESTI ELU reedel, 29. jaanuaril 2021 — Friday, January 29, 2021

Eesti presidendivalimised on plaanitud ajavahemikku augustis – septembris

Ühest huvitavast leiutisest kodumaal Eesti Elule jõudis huvitav info Eestist – tootest nimega PakiPost, mis on personaalne, kodumaja juures asuv post­ kast kullerteenusena tellitud pakkide kontaktivabaks vas­ tuvõtmiseks ja üleandmiseks.

Eriti huvitavaks teeb asja see, et PakiPosti üks osa asub maa peal ja teine maa all, võimal­ dades hoida seal toidukauba jaoks vajalikku temperatuuri ning kaitstes pakki turvaliselt nii ilmaolude kui võimalike varguste eest; ,,korruste“ vahel liigub lift.

Kuna EE lugejad on alati huvitatud innovaatilistest teh­ ­ noloogiatest kodumaal, esita­ sime mõned küsimused Kuno Kütsenile masinaehituse ja seadmete tootmisega tegelevast firmast Terastiim.

Kas nimetatud toode leiu­ tati kodumaal ja kuidas sün­ dis selle idee?

Nimetatud toode on algusest lõpuni leiutatud, arendatud ja välja töötatud kodumaal. Ca 5 aastat tagasi tekkis idee taas­ elustada maakeldrite (muld­ keldrid) ja panipaikade (sahvrid, aidad jms) osatähtsus erinevate kaupade hoiustamiseks. Idee tekitas asjaolu, et „tänapäeva“ eramutes ei ole piisavalt aasta­ ringseid hoiuruume. Samuti on probleem varguste ja kutsumata

külalistega. Ideed edasi aren­ dades tekkis mõte, et toode võiks olla mugav, ilus ja ­efektne, aga samas ka turvaline.

Siit edasi sündiski mõte „pop­ up“ tehnoloogia väljatööta­ miseks, et erinevad panipaigad võiksid liikuda iseseisvalt maa seest üles-alla. Maa all olles on nad turvaliselt nn. omas kooko­ nis ja kaitstud nii temperatuuri kui ka pikkade näppude eest.

Panipaiga avamine ehk maa seest üles liikumine on võima­ lik vaid koodluku või mobiil­ telefoni rakenduse kaudu. Muul juhul normaaltingimustes ligi­ pääs puudub. „Popup“ tehnoloogia välja­ töötamise ajal hakkasid ini­ mesed üha rohkem küsima PakiPosti sarnase toote järgi.

Siit tekkis kohe mõte selle mure lahendamiseks ja nii sündiski kõikide muude toodete kõrvale ka PakiPost.

Kas pandeemia-aegne vaja­ dus kontaktivabade teenuste järele mängis PakiPosti aren­ damises oma rolli?

Pandeemia kiirendas Paki­ Posti idee teostust. Kuna ini­ mesed ei tohtinud enam vabalt liikuda ning oli ohtlik käia rahvarohketes kohtades, siis ­ kullerteenused ning toidu koju­ vedu muutus üle-öö väga popu­ laarseks. Konkreetse toote sün­ niks seda siiski pidada ei saa, kuna Eestis oli kullerteenuste osakaal selleks ajaks juba üsna suur.

Pandeemia teise laine raames on pöördutud meie poole ja tun­ tud huvi juba ka suuremamahu­ lisemate pakipostide (toidusah­ ver kuni 600 L) osas, mis võimaldaks hoiustada kuni ühe nädala (kuni 5-liikmeline pere) söögivaru ja/või vahetult taluni­ kelt toodud värskeid aiasaadusi.

Sellise pakiposti (toidusahver) esimesi mudeleid on oodata peatselt.

Maa-alused hoiuruumid ja keldrid PopUp Cellars meeskonna missioo­niks on arendada ja valmistada hüpiklahendustega maa-aluseid keld­reid ja hoiuruume. Hüpik tehnoloogia võimaldab erinevate otstarvetega pani­ paikade (kelder, garaaz, hoiuruum, suveköök jms) turvalist hoidmist maa-aluses veekindlas kapslis. Maa­ põuest üles-alla sõitev lift hoiustab vajaliku maa sees ja toob selle mugavalt taas maapinnale.

Terastiim OÜ Treiali tee 1, Peetri 75312 Harju Estonia popupcellars.com +372 527 6024

Nr. 4

Riigi valimisteenistuse kom­ munikatsioonijuhi Kristi So­ ­ baki sõnul pole presidendi­ valimiste täpset kuupäeva kinnitatud.

Rahvusringhäälingule ütles Sobak, et president peaks saama valitud vahemikus 10. augustist 29. septembrini, kuid reaalne valmisaeg sõltub esmalt riigi­ kogu esimehest. ,,Päris täpset kuupäeva veel teada pole, see sõltub sellest, millal riigikogu esimees kutsub kokku erakorralise valimisistun­ gi. Kandidaate saab hakata esi­ tama aga neli päeva enne seda,“ täpsustas Sobak.

Teie kodulehel tehniliste andmetega tutvudes jäi silma, et maa-aluse osa sügavus on 120 cm. Kas selle paigalda­ mine on suur protseduur, nõudes ka teatud pinnast?

katta eramu või ajaga ühtlustu­ va fassaadiga vms. Sellise va­ riandi puhul on tegemist paki­ posti integreeritava versiooniga ja selle väline ilme tekib pärast vastava fassaadi paigaldamist.

Selline nõue kehtib maaaluse PakiPosti paigaldamiseks.

Selline sügavus tagab kõige stabiilsema temperatuuri. Kuna ­ PakiPost on tootja tehases lõpli­ kult komplekteeritud ja koheselt valmis paigaldamiseks, siis selle paigaldamine ei ole keeruline ega nõua spetsialisti kohalole­ kut (v.a. elektri ühendamine).

Pinnase osas nõudeid ei ole.

Väljakaevatud pinnasest saab osa sellest pärast pakiposti auku tõstmist tagasi panna.

Kas PakiPost on juba toot­ mises ja kui suur on huvi Eestis selle vastu?

NB! Vajadusel saab pakiposti paigaldada ka osaliselt või täie­ likult maa peale (nt. aiaposti asemele). Sellisel juhul jääb maa-alune soojustatud kookon nähtavale ning see tuleks hiljem

Iseasi on aga see, kas presi­ dent valitakse ära riigikogus või tuleb kokku kutsuda valimis­ kogu. Valimiskogu koosneb riigi­kogu liikmetest ja kohalike omavalitsuste volikogude esin­ dajatest.

Seega sõltub täpne kuupäev, mil uus president valitakse nii riigikogust endast, selle esime­ hest ning lõpuks potentsiaalselt ka valimiskogust.

PakiPost on seeriatootmises alates selle aasta veebruarist.

Huvi on selle toote vastu kaht­ lemata suur, kuid hetkel on mii­ nuseks selle hind Eesti inimese jaoks. Seega kõikidele soovija­ tele ei ole see praeguse seisuga taskukohane.

Omavalitsuste esindajate arv valimiskogus sõltub kehtivast haldusjaotusest ning hääleõigus­ like kodanike arvust vallas või linnas presidendivalimiste toi­ mumise aasta 1. jaanuari seisu­ ga. Alanud aasta seisuga kuulub presidendivalimistel valimisko­ gusse 107 volikogude esindajat ja 101 riigikogu liiget. Kokku on valimiskogus liikmeid seega 208.

Kuna kohalik turg on väike, siis väikeste mahtude juures on ka tootmishind kõrgem. Loo­ dame, et leiame sellele turgu ja investeeringuid ka väljaspool Eestit, et suuremate mahtude juures õnnestuks tootmishinda langetada. (EE)

Eelmistel presidendivalimis­ tel 2016. aastal oli valimiskogus 234 volikogude esindajat ja 101 riigikogu liiget. Haldusreformi tõttu on kohalikke omavalitsusi varasemast vähem ja seetõttu on vähem ka omavalitsuste esinda­ jaid. (ERR/EE)

Venemaal peeti kinni üle 3000 Navalnõi toetaja Laupäeval Moskvas ja teistes linnades toimunud meeleaval­ dustel, kus nõuti hiljuti Venemaale tagasi läinud ja seal kinni peetud opositsiooni­ liidri Aleksei Navalõi vabasta­ mist, pidasid võimud kinni üle 3000 isiku.

Navalnõi võeti kinni nädal varem pühapäeval, kui ta saabus kodumaale pärast mürgitamis­ järgset ravi Saksamaal. Polit­sei­ jaoskonnas kiiruga peetud kohtuistungil mõisteti ta 30 päe­ vaks vahi alla.

Laupäeval tulid enam kui s­ajas linnas üle terve Venemaa tänavatele kümned tuhanded inimesed. Varasemad suuremad opositsiooni meeleavaldused 2012. ja 2019. aastal peeti suuremalt jaolt Moskvas.

Meeleavaldused toimusid nüüd ka Vladivostokis, Novosi­ birskis, Habarovskis, Jekaterin­ burgis, Jakutskis, Peterburis.

Protestijaid hakati Moskvas ja Peterburis juba enne meeleaval­ dust kinni võtma.

Navalnõi kolleeg Leonid Volkov ütles, et Venemaal tuli meelt avaldama kuni 300 000 inimest. AFP ajakirjanike hin­ nangul oli Moskvas tänavatele tulnud 20 000 ja Peterburis enam kui 10 000 inimest.

Navalnõi abikaasa Julia võeti laupäeval kinni Moskva mee­ leavaldusel. Ta teatas sellest oma Instagrami kontol, kuhu postitas foto endast politseiau­ tos. Hiljem lasti ta vabaks.

Paljude riikide juhid on nõudnud Navalnõi vabastamist.

Samad riigid taotlevad Vene­ maalt ka Navalnõi mõrvamise katse avatud ja põhjalikku uuri­ mist. Opositsioonijuht ise on süüdistanud rünnakus Vene jul­ geolekuteenistust ja president Vladimir Putinit.

Meeleavaldajad viitasid oma protestides ka Navalnõi juurd­ lusele, mille ta sel nädalal aval­ das ja mis puudutab Musta mere ääres asuvat luksuspaleed, mis kuulub väidetavalt Venemaa presidendile Vladimir Putinile.

Videot on YouTube’is vaadatud enam kui 70 miljonit korda.

Meeleavaldused Navalõi toe­ tuseks leidsid aset ka Tallinnas Vabaduse platsil ja Narvas Peetri platsil. Lisaks oli ka Kuressaare raekoja ette tulnud Navalnõi toetaja. (ERR/EE)

Nr. 4

märkmik

EESTI ELU reedel, 29. jaanuaril 2021 — Friday, January 29, 2021

Riina Kindlam

Escape by Victory: Ireland and Estonian refugees, 1949–1951 Ülle Baum, Ottawa

Mõnus ettekujutus sellest 1929. a. mardilaupäeval peetud näokattepeost tekib tänu trükis jäädvustatud reklaamitavatele detailideLE. Katkust polnud siis haisugi. Õhus lehvis hoopis mitteäratundmise põnevus ja kahtlemata ka Rooma armastusjumala Amori vaim.

Müürileht rõõmustab tänapäeva lugejaid ja unistajaid Järva-Jaani Tuletõrjemuuseumis.

Foto: Maarin Ektermann

Meenub pidu katku ajal „Pidu katku ajal“ on kõnekäänd, mida kasutatakse kohatul ajal pidutsemise puhul. 91 aastat tagasi peetud pidu oli täiesti sobival ajal, mardilaupäeval. Kui seda lõbusat maskipidu tuua täna­ päeva ja praegusesse olu­ korda, tibake teistsuguste mas­ kidega võiks öelda, et peaksime pidu katku ajal.

Eesti keele seletav sõnaraamat ütleb, et katk on „mitme vormina esinev äge inimeste ja loomade epideemiline nak­ kushaigus (levinud eriti varasemail aegadel)“.

Väljenduse tähendus ja või­ malikud kasutusvõimalused on päris endastmõistetavad, aga seda ma küll varem ei teadnud, et Puškin kirjutas sellenimelise näidendi 100 aastat enne toda lõbusat näokattepidu aastal 1830, kui ta ise Venemaal ­koo­leraepideemia karantiinis viibis. „See (karantiin) oli tema loomingu jaoks väga pro­ duktiivne ja kasulik aeg,“ ütles Mihhail Lotman Vaba Aka­dee­ mia vene kultuuriloo kursuse kaugõppeloengus uuel karantii­ niajal läinud aprillis. Videoüle­ kannet loengust vahendas Pos­ timees ja seda saab prae­ gugi vaadata. Haigus jõudis mõis­tagi ka Eestisse: „1830­ndate alguses, mil maailmas möllas juba teine kooleraepideemia, suri Eestis koolerasse üle 700 inimese, 1840ndatel veel üle 2200, 1850. aastatel pisut alla 700 inimese.“ (Delfi Forte teadusartikkel 29.09.2010) Veel kaugemale minevikku sööstes jõuame ajastusse, mis Puškinit kõige konkreetsemalt Tallinnaga seob. Nimelt oli Aleksander Puškini emapoolne vanaisa Ibrahim Hannibal aafri­

ka päritolu Prantsusmaa ja Venemaa sõjaväelane, ühtlasi ka „Peeter I protežee“, soosik, ning Tallinna ülemkomandant, kes aastatel 1742–1752 elas Tal­ linna komandandimajas Toom­ pea tänava ja Falgi tee nurgal (Toompea 1). Barokkstiilis maja fassaadil on ka vastav mäles­ tustahvel.

Aga tagasi Kuksema külla!

Müürilehe kogu tekst on järg­ mine, kirjapilt muutmata: Kukse­ma Vabatahtlik Tuletõrje Ühing korraldab Mardi lau­päe­ val 9. novembril s.a. Kuksema vallamajas, Valasti algkooli ruumes Näokattepeo. Maskide äravõtmine kell 12 öösel. Tants.

Serpentiin, konfetti, amorpost.

Sissepääs maskidega 25 senti, maskideta 50 senti. Algus k. 8 õhtul, lõpp k. 2 öös. Juhatus.

Templil, mis plakatile löödud ja allkirjastatud on väikselt kir­ jas: Pidu on Järva Maavalitsuses registreeritud No 359. Lõbus­ tus­ maksu on määratud: Maa­ omava­ litsuse heaks 30 %, Punase Risti heaks 3%. “8” XI 1929 a. All on Majanduse ala asjaajaja allkiri.

Serpentiin on „ussike“, prantsuse sõnast serpent – kit­ sas värviline paberlint, mis pi­ dustustel õhku pillutuna lahti keerdub. Konfett, konfeti (huvi­ tav, et plakatil on 2 t-ga) on sama, mis inglise keelde jõud­ nud: „värvilisest paberist sõõ­ rike(sed) (karnevalidel või muu­ del pidudel pildumiseks)“. See tuleneb itaaliakeelsest sõnast confetti, mis tähendab komme, sest neid esialgu loobitigi. „Käis karneval, pilluti konfette ja serpentiine.“ (Vladimir Beek­ mann) Amorpost, ka aamor(i)post – flirtiv postkaartide või kirjade saatmine pidudel käsiposti teel. „Koolipidudel saatsid poisid ­talle aamoripostiga kirju.“ Isegi selle lehe toimetaja kooli

9

Ülalnimetatud pealkirja kan­ dis Iirimaa University College Cork ajaloolase Gabriel Doherty kahetunnine loeng, mida Toronto Ülikooli Eesti Õppetooli professor Andres Kasekamp modereeeris Zoomi vahendusel 21. jaanuari pä­ ­ rastlõunal ja mis toimus Toronto Ülikooli ja VEMU koostööna.

Professor Doherty lõi oma sisuka ettekande ja fotomaterjali abil kuulajatele pildi laevast ,,Victory“, mis jõudis 30. sep­ tembril 1949. aastal Rootsist Göteborgist Iirimaale Corki sadamasse ja tõi oma pardal sinna sõjapõgenikke, kes olid teel Kanadasse.

See Teise maailmasõja ajal ehitatud väike laev oli halvas olukorras ja oli sunnitud selle­ pärast tegema erakorralise pea­ tuse Iirimaal. Rootsi sadama­ võimud olid teostanud eelnevalt selle laeva merereisiks sõidu­ kõlblikkuse kontrolli ja selle tu­ lemusena oli keelatud ,,Victory“ väljasõit ülekoormuse ja pikaks üle ookeani sõiduks mittesobi­ likkuse tõttu. ,,Victory“ väljus Göteborgi sadamast salaja, ning sattus sõi­ du ajal üle Põhjamere karile ja ning sai vigastada. Laev oligi seetõttu sunnitud tegema mit­ teplaneeritud peatuse ja sõitma parandamiseks Iirimaale. See oli ahastamapanev, et nii suur arv sõjapõgenikke Balti mere äärsetest, Kesk- ja Ida-Euroopa riikidest olid sunnitud nendes eluohtlikes tingimustes ette võt­ ma Rootsist üle ookeani laeva­ reisi Põhja-Ameerikasse. Pal­ ju­ dele kujunes see peatus Iiri­maal aga väga raskeks. Kanada valit­ suse poolt Iirimaale saadetud uurimiskomisjon andis suure­

Eelmisel aastal sündis rohkem neljandaid lapsi Eelmisel aastal registreeriti Siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna andme­ tel Eesti perekonnaseisuasu­ tustes kokku 13127 sündi, neist 6702 poissi ja 6425 tüd­ rukut. Kaksikuid registreeriti 224 paari, neist 65 paari poisse, 78 paari tüdrukuid ja 81 segapaari. Sündisid ka kolmed kolmikud.

Riina Sol­ man kommenteeris eelmise aasta kokkuvõtlikke

p­ idu­del Pärnumaal oli vaheteva­ hel võimalus amor-posti saata ja vahetada. Õnneks keegi ei keela peota amorposti saatmist.

Lähim, mis minu algkoolipõlves 1970ndate lõpus selleni küündis olid lastele trükitud valen­ tii­ nipäeva nostalgiliste piltide ja mänguliste sõnumitega kaardi­ kesed. Läkitaks neid praegugi, kui saaks.

RIINA KINDLAM, Tallinn

male osale ,,Victory“ pardal olijatele Kanada viisad, mis ­ võimaldas neil teiste vahendite­ ga reisi jätkata. Kuid neil, kel ei olnud võimalik saada viisat Kanadasse, tuli peatuda hoopis pikemalt ligi kaks aastat Rock­ grove’i sõjapõgenike laagris.

Sõjapõgenikud tahtsid lahku­ da Rootsist, kuna Rootsi riik ei olnud International Refugee Organisation (IRO) liige ja nad ei olnud seal teretulnud. Lisaks ähvardas oht, et Rootsi annab Balti riikide pagulasi Nõu­ kogude Liidule välja. Kanada oli paljude sõjapõgenike siht­ punktiks ja 1947.-1950. aastate vahemikus võttis Vahtralehemaa vastu ligi 100,000 sõjapõgenik­ ku. Eestlased ja lätlased olid ,,good workers“ nime all ja ühiskondlik arvamus oli, et nad ,,will make good immigrants“.

Paljud sõjapõgenikud olid pro­ fessor Doherty sõnade järgi ,,prepared to take any risk to get out of Europe“, kuna nad ei tahtnud jääda Rootsi, kartsid deporteerimisi ning surma oma sünnimaal, mis oli võõra võimu all.

Sel 1944. a. Inglismaal ehita­ tud 380 tonnise ,,Victory“ laeva pardal, mis oli tegelikult ehi­ tatud ainult 50 inimesele oli, aga kandis 387 inimest, nendest 256 eestlast, 89 poolakat, 11 soomlast ja lisaks leedulasi, lät­ lasi, venelasi ning jugoslaavlasi.

Enamus neist olid alla 40 aasta vanused ja kõik pidid reisi eest maksma 800 krooni. Kuigi ma­ janduslik olukord oli sel ajal Iirimaal raske, võeti seal pea­ tuse ajal kohaliku rahva poolt neid sõjapõgenikke vastu nii hästi kui võimalik ja neid toe­ tati toidu ning riiete annetuste näol, kuna mitte kõigil neist ei olnud piisavalt raha.

andmeid öeldes, et rõõmu teeb esialgsetel andmetel oluliselt kasvanud neljandate laste sün­ dide arv. See tasandab ootus­ pärase sündide arvu vähenemise proportsionaalseks sünnituseas olevate naiste arvu vähene­ misega. „Üldiselt annavad aga 2020. aasta andmed selge sõnumi, et rahvastikupoliitilisi meetmeid, millega toetada perede soovi lapsi saada, peab pidevalt edasi arendama. Loodan, et järgmi­ sele valitsusele on lastega perede heaolu ja meie rahva ­ järelkasvu toetamise küsimused sama prioriteetsed nagu need olid minu kui rahvastikuministri ning tegelikult kogu lahkuva valitsuse jaoks,“ ütles Solman.

Harjumaal registreeriti eelmi­ sel aastal 1891, Hiiumaal 59, Ida-Virumaal 869, Jõgevamaal 223, Järvamaal 288, Läänemaal 199, Lääne-Virumaal 572, Põlvamaal 204, Pärnumaal 805, Raplamaal 310, Saaremaal 314, Tutvu • Loe • Kommenteeri

Ajaloolane Gabriel Doherty, Iiri­ maa University College Cork ­professor. Kuvatõmmis: Ülle Baum

Iirimaa proovis anda võima­ lusi neil sõjapõgenikel ajutiselt seal töötada, kuigi samal ajal selles ühes Euroopa vaesemas riigis lokkas tööpuudus. Sõja­ põgenikke toetav Irish Red Cross ei saanud aga sel ajal riiklikku toetust. Olukord oli keeruline ka selle tõttu, et sõja­ järgsetel aastatel olid diplo­ maatilised suhted paljude rii­ kide vahel komplitseeritud ja oli raske selgust saada, kes peab sõjapõgenikega seotud kulu­ tused tasuma. Lutheran World Federation oli üks nendest vaba­tahtlikest organisatsioo­ nidest, kes toetas paljusid ,,Victory“ laevaga saabunud sõjapõgenikke, et nad jõuaksid ­ Kanadasse.

Nagu eelnevalt mainitud oli Kanada valitsus kutsutud Iirimaale kõiki laeva pardal ol­ nud inimesi põhjalikult inspek­ teerima, et anda neile ametlik luba edasisõiduks Kanadasse.

Mitte aga kõik ei saanud seda luba ja neil tuli leida uusi võimalusi, et oma eluga edasi minna ja uude sadamasse jõuda.

Unistus elas edasi neis ini­ mestes, kes kõigest hoolimata suuri raskusi ületades ,,were seeking life across the Atlantic“.

(Huvilistel on võimalik loen­ gut järelvaadata VEMU You­ Tube’I kanalil.)

Tallinnas 4573, Tartumaal 1846, Valgamaal 258, Viljandimaal 431 ja Võrumaal 285 lapse sünd.

Populaarsemad eesnimed poistele olid eelmisel aastal Robin, Rasmus, Jakob, Oliver, Sebastian, Hugo, Aron, Artur, Robert, Lukas, Mark ja Oskar ning tüdrukutele Sofia, Mia, Saara, Emma, Marta, Emily, Alisa, Eva, Lenna ja Maria.

Eelmisel aastal registreeriti 15721 surma.

2020. aastal sõlmiti 5629 abielu, neist 407 vaimulike ­ poolt. Lahutati 2472 abielu.

Detsembris registreeriti 950 sündi, neist 472 poissi ja 478 tütarlast. Kaksikuid registreeriti 19 paari, neist 7 paari poisse, 2 paari tüdrukuid ja 10 segapaari.

2019. aastal registreeriti 13897 sündi, 5891 abielu (neist 460 vaimulike poolt), 2532 ­abielulahutust ja 15386 surma.

(SiMPT/EE)

www.eestielu.ca

10

EESTI ELU reedel, 29. jaanuaril 2021 — Friday, January 29, 2021

Nr. 4

President appoints new government ERR News, January 2021

English-language supplement to the Estonian weekly “EESTI ELU” Tartu College Publications Founding Chairman: Elmar Tampõld Editor: Laas Leivat 3 Madison Avenue, Toronto, ON M5R 2S2 T: 416-733-4550 • F: 416-733-0944 • E-mail: editor@eestielu.ca Digital: www.eestielu.ca

Truth, trust, the media and the biggest lie (II) In an October 2017 interview with Trinity Broadcasting Network, Mr Trump claimed that he invented “one of the greatest of all terms I’ve come up with” – “fake news”.

Another lie or Trump-like inaccuracy?. Since 1993 the ­ left-leaning Centre for Democracy & Technology PR Watch has been reporting about “spin and disinformation” with its “Stop Fake News” cam­ paign. In fact it was the Nazis with their anti­-immigration pol­ icy in the 1930’s that used the notion of a “lying press”. This was the precursor of German anti-im­ migration groups in 2014 and Trump supporters ad­ vancing ­ anti-immigration in 2016. Acti­ vists left and right across the political spectrum have been i­nvoking the original “lying press” accusation, even before Trump.

Fake news is a favourite term in Mr. Trump’s rhetorical arse­ nal. The term has caught on, big-time. A poll by Monmouth University found that fully 75 percent of respondents in the US believe that it’s common for the mainstream media to report fake news. Trump has ratcheted his confrontation with the main­ stream by calling the “fake news media” the “enemies of the people”. His battle with the mainstream was typified to an unsuccessful attempt to with­ draw the credentials of targeted White House press corps jour­ nalists.

Critics and the Committee to Protect journalists see Mr. Trump’s open antagonism of the mainstream as a cue that suppression of the mainstream is a legitimate role of authori­ tarian rule. Thus journalists in countries without any real pro­ tection of freedom of speech have been harassed, even jailed.

In 2017, 226 were known to have been jailed, 21 arrested on charges of “fake news” alone.

Taking a cue from Trump, in Malaysia the Anti-Fake News Act was legislated in 2018. The Kremlin’s repression of journal­ ists has been well-documented.

Whether one is a mainstream media or alternative media (AM) advocate, virtually every­ one seems to agree that the news and information that is ­reported on both is biased. But

is it slanted to the extent of ­advancing lies, repeatedly?

Freshman journalism stu­ dents understand in quick order that a totally objective, impar­ tial reporter does not exist.

Everyone, with the slightest understanding of the surround­ ­ ing world, has some personal interpretation or opinion about events, institutions and people.

But they also learn that the world is not black and white, with a neat separation between truth and untruth. They still realize that lies do exist, that ­ intentionally false statements ­ must be exposed.

The mainstream media, apart from accusations of it being the voice of the establishment and corporate world, has also been faulted with hyping issues that are insignificant, sensationaliz­ ing the unimportant, avoiding the complex. The mainstream is said to filter news for powerful interests and obsessed with ­ratings and clicks and tends to minimize the difficult, tough, hard stories that cost money.

Less diversity of opinion is sup­ posedly heard. All of this is, of course, arguable.

But with all of its faults and deficiencies, the mainstream handled the pandemic coverage with a fact-based, non-political approach that the AM, including mainstream wannabe Fox News, and the far right, prompted by Trump, dismissed. We can ­credit the mainstream with for­ ging through the lies, that most of the far right persistently am­ plified, and conveying accurate­ ly the devastating behaviour of the virus from the beginning.

The mainstream raised the news (probably one of the most im­ portant stories in many decades) to national and international attention, so that it no longer ­ could be belittled and ignored.

Alternative media theoreti­ cally offers reasonable alterna­ tive interpretations of news and therefore of alternative opinions to those most prevalent in the mainstream. But if we focus on the far-right and far-left AM we see a distorted version of what AM should be.

Much of the far-right AM is characterized by reactionary, xenophobic, often racial posi­ tions. It has managed to make these tenets appear as novel and

Prime ministerial candidate Kaja Kallas (Reform) and the new government ministers met with President Kersti Kaljulaid last week and were appointed to office.

President Kersti Kaljulaid thanked the Reform Party and the Center Party for the speed at which the coalition negotia­ tions were completed amid the coronavirus situation and noted that the new government should be a government of all people of Estonia.

“I thank the Center Party and the Reform Party for rapid action,” Kaljulaid said, also ­ extending her gratitude to the ­ Jüri Ratas government and all previous governments of Esto­ nia.

“It is your chance to turn bad into good, this is an important opportunity, and I believe that you will make use of this op­ portunity,” the head of state said.

Kaljulaid said that one of the major tasks of the new govern­ ment is to show to the people that the financing of political parties can be organized in a transparent and honest fashion.

People also have big hopes that the state will achieve success in the fight against the coronavirus crisis and that elderly people will no longer die from the ­illness, she said.

In addition, the Estonian e-state needs investments, Esto­ nia must defend its leader’s role as a developer of digital society, and the green transition needs to be written into legislation, the president said.

Writing on Twitter, Kaljulaid said the most important thing was getting coronavirus under control.

Kallas, who will become Estonia’s first female prime minister, has formed a govern­ ment with the Center Party after two weeks of negotiations. In total, they have a majority of 59 seats.

Yesterday, Kallas won a mandate from the members of the Riigikogu to form the ­government with 70 of 101 pos­ sible votes. A list of ministers in the new government has been published below:

provocative, tuned in to 21st century concerns. It creates enemies, generating anger and ­ fear, even hatred targeted against defined groups. It strengthens the sense of belonging to a community of the like-minded.

Shouts of “bring America back” reverberated in the halls of the Capitol on January 6. It was in­ evitable that the rhetoric of the far-right AM would culminate in an insurrection, executed by individuals whose mindset had been nurtured by Mr. Trump’s false claims of massive voter fraud and then topped off by his

The Estonian Central Council in Canada Remembers the Victims of the Holocaust TORONTO – On January 27, the world remembers the m ­ illions of vic­ tims of the Holocaust on International Holocaust Remembrance Day. In Europe, over six million Jews, and millions of other victims were murdered by the Nazi German regime.

We must always stand up against the kind of fear and hate that fueled the barbaric terror of the Nazi German regime and condemn all forms of anti-­ Semitism, racism and totali­ tarianism, wherever they may appear.

The past years have underscored the importance of re­ minding ourselves of the lessons of the Holocaust, to ensure that this hate never again rises and that its heinous crimes are never repeated.

“The Estonian Central Council in Canada encourages all Canadians to participate in the #WeRemember campaign, the global campaign for Inter­ national Holocaust Rememb­ rance Day” said Estonian Central Council in Canada President, Kairi Taul Heming­way.

The Estonian Central Coun­ cil condemns the crimes of Nazi Germany and remains steadfast in our obligation and commitment to ensuring that the intolerance and hate that ­fueled its evil crimes are never allowed to repeat.

“Our thoughts are with the victims and survivors of the Holocaust and all those who stood up against Nazi tyranny, we must always continue to remember and honour them” said Estonian Central Council Pre­ sident emeritus Marcus Kolga.

We Remember.

Reform

Center

Prime minister: Kaja Kallas Minister of Justice: Maris Lauri Minister of Education and Research: Liina Kersna Minister of Foreign Trade and IT: Andres Sutt Minister of Rural Affairs: Urmas Kruuse Minister of Finance: Keit Pentus-Rosimannus Minister of Defense: Kalle Laanet Ministry of Social Affairs: Signe Riisalo

Minister of Health and Labor: Tanel Kiik Minister of Economic Affairs and Infrastructure: Taavi Aas Minister of the Interior: Kristjan Jaani Minister of Foreign Affairs: Eva-Maria Liimets Minister of Culture: Anneli Ott Minister of Environment: Tõnis Mölder Minister of Public Adminis­ tration: Jaak Aab

incitement to violence.

In contrast, any self-respect­ ing journalist in the mainstream would find it abhorrent to be accused of mindless loyalty to and being manipulated by cor­ porate interests. The members of the alt-right AM are fixated by a vision that sees the most dangerous enemy to be the one within, undefined but fully in­ sidious nevertheless. Mr. Trump, wielding much more weight over the alt-right AM than any corporate control over the main­ stream, helps to pinpoint where this enemy is to be attacked.

An honest appraisal of the above would obviously indicate that the author was not only slightly biased, but on a mission.

Yes it’s true, after studying ­dozens of on-line alt-right alter­ native media for an extensive period this author concluded that the falsehoods, distortions, bizarre conspiracy theories ad­ vanced by the alt-right are immensely more harmful to a ­ democratic society than the mainstream media driven by the profit motive, but with all its shortfalls, is still credible.

LAAS LEIVAT

Nr. 4

EESTI ELU reedel, 29. jaanuaril 2021 — Friday, January 29, 2021

11

Canada must work with Biden to defend our democracies against Russia ‘Canada’s own intelligence agencies have repeatedly warned that the Russian government is actively working to undermine Canadian democracy.’

Marcus Kolga, iPolitics, January 2021 Donald Trump’s U.S. presi­ dency is finally over, Russian President Vladimir Putin will instead be looking elsewhere for support, and a door through which he can regain legitimacy in the Western world. He may have his eye on Canada.

A call for a reset of Canada’s relations with Russia was pub­ lished in a Kremlin-linked foreign-policy magazine in ­ November. The piece, written by two Ottawa-area professors, suggests that Canada restore high-level relations in order to support the nearly non-existent trade between the two countries.

Garry Kasparov, chairman of both the Renew Democracy Initiative and the Human Rights Foundation, warns that “Putin’s primary philosophy is confron­ tation, and he respects only strength. Canada should never sacrifice its values and allies for a reset that Putin would never respect.”

The former world chess champion and activist says that “an unearned reset of relations with Putin – or appeasement by another name – will only help reinforce his sense of impunity, and sends a signal to other rogue leaders, which puts democracy and dissidents in ­ greater danger everywhere.”

Aside from providing des­ perately needed international ­legitimacy to the Putin regime, it’s unclear what such a reset could offer Canada, given: the ongoing information warfare Moscow is waging against Canada and its allies; the war against Ukraine; and Putin’s ­repression of human rights and anti-corruption activists at home.

Any suggestion that Canada has severed dialogue with Russia is untrue. Canada main­ tains an embassy and a substan­ tial diplomatic presence in Russia. It also engages with the Russian government in multi­ lateral forums such as the Arctic Council.

Trade with Russia is insigni­ ficant. According to the World Bank, Canada exports more goods and services to Botswana and Bangladesh than to Russia, which is our 41st-most impor­ tant trade partner. Meanwhile, foreign investors in Russia have been repeatedly burned by the Kremlin’s corporate raiding, theft, and corruption. Putin’s own officials avoid keeping their money in Russia, pre­ ferring to hide it offshore – ­including right here in Canada.

The argument for a reset with Russia points to some European countries that are indeed more closely engaged ­ with Russia at the moment.

Germany is currently praying

that the U.S. will not sanction entities involved in the Nord Stream 2 natural-gas pipeline, which will increase Europe’s dangerous over-reliance on Russian energy. That’s unlikely, given that the U.S. Congress ­recently passed an expanded set of sanctions “targeting any company willing to certify the pipeline or provide facilities, equipment upgrades, insurance, or inspection of pipe-laying vessels involved – overriding a veto by President Donald Trump.”

Populist EU governments like Hungary’s have cozied up to Putin’s xenophobic policies, and far-right nationalist parties in France and Italy have bene­ fitted from Kremlin funding and support. The senior partner in Estonia’s far-right anti-EU coa­ lition maintains a co-operation agreement with Putin’s United Russia party, and Austria’s farright coalition collapsed in 2019 after efforts to secure Kremlin funding were exposed.

These nationalist movements help the Kremlin reach its goal of eroding the cohesion of Western alliances such as the EU and NATO. Putin knows that his government can only succeed when his enemies are fractured and destabilized.

The deep polarization that has recently infected the United States and parts of Europe is one of Putin’s great achieve­ ments. Canada’s own intelli­ gence agencies, as well as the National Intelligence and Se­ curity Committee of Parliament, have repeatedly warned that the Russian government is actively working to undermine Canadian democracy, as well.

Putin’s use of cyberattacks to destabilize Estonia in 2007, the invasion of Georgia in 2009, the illegal annexation of Crimea, and the ongoing war in Eastern Ukraine all demonstrate his ­violent ambition to reconstitute the Soviet imperium.

Those who question Putin’s repressive authoritarianism often face unspeakably grim con­ sequences. Russian journalist Anna Politkovskaya, who ques­ tioned his war in Chechnya, was gunned down outside her apartment in 2006. Alexander Litvenenko, who exposed the FSB’s plot to blow up apart­ ment buildings in Ryzan to legitimize the same war, was ­ poisoned with radioactive polo­ nium that same year. Popular opposition leader Boris Nemt­ sov was killed near the Kremlin in 2015, while Vladimir KaraMurza and Alexey Navalny have both been poisoned to within a hair of their lives. The Kremlin continues to intimidate critics abroad, including here in Canada.

In Crimea, the occupying Russian authorities actively

r­ epress the Tatar minority.

Mean­ w hile, hundreds of LGBTQ people have been killed, tortured, or disappeared in the Russian republic of Chechnya over the years.

For the past year, the Russian government has en­ gaged in efforts to sow con­ fusion and intensify the effects of the COVID pandemic on Western societies by amplifying disinformation, conspiracies, and cyber-operations. In July, the Russian-government hacker group, APT29, hacked Cana­ dian medical-research facilities to collect intelligence and “hin­ der response efforts” against COVID-19.

Instead of entertaining ­ir­­res­ponsible proposals to ap­ pease the Putin regime, Canada should recommit itself to rally­ ing its allies to defend our democracy and engage in a ­ ­dialogue with the incoming Joe Biden administration to co­ ordinate a multilateral approach against these hostile foreign ­regimes. This includes expand­ ing and harmonizing sanctions, monitoring and defending against information warfare, and supporting civil society groups that protect and promote democracy, human rights, and freedom.

Rewarding Putin with a reset will only put Canada at odds with our true allies, and raise concerns in Washington and among Canada’s NATO and Five Eyes allies, putting our ­national security at risk. This is no time for a reset with Putin’s Russia.

Government of the Republic of Estonia

New government led by Kaja Kallas is sworn in STENBOCK HOUSE, 26 Janu­ ary 2021 – The govern­ ment led by Prime Minister Kaja Kallas was sworn in today by taking the oath of office before the Riigikogu.

At the sitting of the Riigikogu, Kallas took an oral oath of office, after which the members of the government signed the oath in writing.

Minister of Economic Affairs and Infrastructure Taavi Aas, who is in self-isolation after having been in close contact with a person who tested posi­ tive for COVID-19, signed the oath digitally.

In addition to the Prime Minister, the new government includes Minister of Entre­ pre­ neurship and Information Technology Andres Sutt, Minister of Education and Research Liina Kersna, Minister of Justice Maris Lauri, Minister of Defence Kalle Laanet, Minister of the Environment Tõnis Mölder, Minister of (Continued on page 12)

Using Ancestry DNA and Geni to make sense of your origins Vincent Teetsov It was an unusual process to begin with. The packaging read “Exempt Human Speci­ men – Category C”. Without context, you might think your genetics were being harvested for some sinister purpose, but with the reassuring instruc­ tional leaflet and information about Ancestry.com’s efforts, you’re made to feel part of a larger global effort to under­ stand our origins.

By putting your saliva sample into the plastic vial, securing the top, and shaking the sample up in the mysterious blue stabi­ lizing solution, you may be un­ ravelling genetic networks that extend far beyond that piece of paper with your family tree drawn on it. You’ll learn what makes you you, and how we’re all connected.

That’s one idea that links all of these genealogical companies together; the intention to bridge all of our knowledge into one common source so that we can map out where humans came from. How migrating tribes ­became nations. When I got my own Ancestry DNA results back, I was already expecting an assortment of different European regions to be shown.

My maternal family are Brazilians who came from Austria and Portugal. My pater­ nal family are from Viljandimaa and Saaremaa.

The other percentages of genetic material that appeared ­ in my report helped to visualize the path of Estonian tribes to where they are now. 16% Finland. 21% Baltics. 26% Eastern Europe and Russia.

That last one definitely played a part in my maternal genetics, because of how large the Aust­ rian empire was. Nevertheless, this percentage could have to do with how of Finno-Ugric people, the early Estonians, migrated from the Ural Mountains in present-day Russia, to the Baltic Sea. Of course, when a younger person takes one of these tests, their results can be less clear than if an older person takes

that same test. Genetic informa­ tion from seniors, or otherwise people whose family have lived in one place for longer, can ­target more specific places, with smaller regions of countries highlighted. Increased testing data has started to visualize ­immigrant communities abroad, too.

Other consumer ancestry ser­ vices, such as 23andMe, even use DNA collection to tell you about your muscular composi­ tion, genetic likelihood of lac­ tose intolerance, what health challenges you are more prone to face, and more. This has given genealogy more day-to-day ­implications.

The more people that use these kits, the more complete the world’s genetic information is. Just like any scientific re­ search, the larger the sample size the better. And for every person who receives “1% Irish” in their results, no matter how unexpected, it may just warrant a trip to the Emerald Isle!

Still, to verify the accuracy of this kind of information, it helps to piece together what we have in writing and pictures.

Sites like Geni.com have also paired with DNA testing companies (for Geni, it’s ­ MyHeritage), but primarily fo­ cus on accumulating known dates, names, and data that we can glean from documents.

Beyond having something to share with family down the line, inputting information like the name and date of birth of your grandparents unlocks po­ tential family tree matches from other users, allowing you to find long-lost relatives.

Family record-keeping used to be less organized. If a family member was very keen, there might be notebooks and binders with information about people.

There might be photo albums documenting special moments, like new babies and vacations.

While there’s still a lot of value in tangible memories, printed photos, and the like, these kind of sites can help us uncover more about our origins than we even thought was out there.

12

EESTI ELU reedel, 29. jaanuaril 2021 — Friday, January 29, 2021

New government…

(Continued from page 11)

Culture Anneli Ott, Minister of Rural Affairs Urmas Kruuse, Minister of Economic Affairs and Infrastructure Taavi Aas, Minister of Finance Keit Pentus-Rosimannus, Minister of Public Administration Jaak Aab, Minister of the Interior Kristian Jaani, Minister of Social Protection Signe Riisalo, Minister of Health and Labour Tanel Kiik, and Minister of Foreign Affairs Eva-Maria Liimets.

The aim of the government of the Reform Party and the Centre Party is to continue the effective resolution of the COVID-19 crisis, to keep Esto­ nia forward-looking, and to im­ prove the country in all areas and regions. More information about the aims of the govern­ ment is available at https://valit­ Žorik on the picture window of the resto bearing his name in his old sus.ee/en/governance-agree­ haunts of Kalamaja in Tallinn.

Photo: Riina Kindlam ment-2021-2023.

The new government will meet for the first time today at a cabinet meeting at 2 p.m. to discuss issues related to the spread of the coronavirus. The first meeting of the government Luckily, by then he was will be held on Thursday. Žorik was mentioned in the article describing the Kassi/ known and looked out for by Photos of the oath of office­ abi cat shelter calendar on the tram drivers. The krants ­ceremony (Erik Peinar / Chan­ this page two weeks ago, and (mutt) with as many lives as a cel­ lery of the Riigikogu): since he has been read about cat, emerged valiantly from https://flic.kr/s/aHsmTV8XNF. seizures and an ensuing coma Ministers of the government globally, Eesti Elu should not ­ be left out. The legendary, while in the care of a looma/­ and their biographies: https:// elderly (14+ year-old) ailing arsti (veterinary) kliinik in va l i t s u s . e e / va b a r i i g i - va l i t­ Kalamaja neighbourhood September, much to everyone’s suse-51-koosseis. lind/prii (outlaw, “bird free”, amazement.

Additional Information free as a bird), as he is He is the last of a one-time Government Communication known, was safely retired to large family of free-ranging an outdoor enclosure in the dogs from Põhja-Tallinn’s Pal­ Office countryside this past summer jassaare peninsula, the only one press@riik.ee (although he managed to that avoided capture, although valitsus.ee escape once!), after he began never having been known to be lying down in dangerous spots aggressive or bite. While al­ including the rongi (train) lowed to live in a makeshift and trammi tracks of Põhja- shelter in Paljassaare harbour, ­ article “Estonians erect statue Tallinn. he was known as Ugaljok, and give home to beloved stray meaning “little piece of coal” in dog” of 17. detsember, penned Russian, because of his mostly by Maris Hellrand. white (and black) body, yet Žorik now joins other fa­ ­entirely dark head and “smart” mous canine monuments such eyes. He was seen with other as Greyfriars Bobby in Edin­ dogs, including his brother, who burgh, Hachikō at Japan’s all eventually disappeared while Shibuya train station and Rover he moved on between neigh­ in front of the Hartford bourhoods depending on the Hospital, who all loyally await­ winds of change and where ed their masters long after their good people fed him. deaths, as well as Sergeant Now Žorik has been immor­ Gander, the grenade-sniffing talized by sculptor Kain Rezev dog who saved the lives of with funds donated by the pub­ Canadian soldiers during World lic, who miss the raudne War II, honoured by a bronze (steely, “iron”) pup. Led by statue in Gander Heritage Looma/pääste/grupp MTÜ (non­- Memorial Park.

Since 2011, there is also a profit Animal Rescue Group’s) bas-relief plaque in Tartu’s Heiki Valner, the statue was Supilinn, commemorating local ­unveiled in front of the Arsenali dog Riku, who was a quiet, shopping centre in the extended Ausambast. Photo: Riina Kindlam neighbourhood Žorik called friendly fixture in front of a single-story old wooden house home on World Animal Day, 4. ­ oktoober 2020. It is a testament on Tähtvere tänav from 2002 to to surviving the odds and a 2007. The house was de­ ­reminder to not forget those in molished a few years ago and a need, such as the kitten between new one built, onto which the his paws (Žorik gets along well old plaque has once again been with cats), as well as to not dis­ mounted. criminate, since Žorik’s large Back in the capital, in an network of friends transcended ironic mix of admiration meets local cultural and social divides. gentrification, a new kohvik The story of the cunning, eva­ (café) / baar at Tööstuse tänav sive free-spirit, who has never 1 now bears Žorik’s name. let people very close, yet won (“Žorik Kalamaja” on Face­ their hearts, reverberated world­ book.) One of the owners has Žorik.

Photo: AP / Raul Mee wide thanks to the AP News said they agreed long ago to do­

Tallinn Monument to Strays Garners Worldwide Attention

Nr. 4

Estonian Mammals and their Canadian Counterparts Vincent Teetsov If you were to step into a futuristic gate that transported your body’s matter to an iso­ lated natural area, would you automatically be able to tell where you were? Let’s say you were brought to a forested area, by the sea, or to a wet­ land ecosystem; if you have a keen eye, you might be able to identify certain flora and fauna that only exists in one part of the world.

Could you tell if you were in Canada or Estonia based on ob­ serving plants, trees, and ani­ mals? For the average person, who might spend the majority of their time in urban and sub­ urban areas, these differences are less noticeable. Let’s com­ pare some mammals that you’ll find in Estonia and Canada, to see how we can identify their characteristics.

Brown Bear (Latin “Ursus arctos” or Estonian “pruunkaru”) If you come across a brown bear by the sea, you’re probably looking at a North American brown bear. These tend to be larger than the Eurasian brown bear, due to a high consumption of fatty fish from May to August. In Estonia, there are around 700 brown bears, many of whom live in the inland forests of Alutaguse National ­ Park. Furthermore, if you came across a black bear, you’re defi­ nitely not in Estonia: Canada has nearly 500,000 black bears, while Estonia has none.

Ringed Seal (“Pusa hispida” or “viigerhüljes”) You would have to travel much further north, to the Arctic Circle or Newfoundland, to find these in Canada. Estonia is one of the most southern latitudinal points in the world ­ where you can see ringed seals.

They’re known for their con­ trasting light coloured rings against dark skin. They are a smaller species, up to 1.5 ­metres in length, while the grey seal, found in Nova Scotia for example, ranges between 1.95 and 2.5 metres long. Ringed seals can live further away from open water due to their ability to claw safe breathing holes through ice.

nate money raised by the sale of sweatshirts and t-shirts bear­ ing Žorik’s logo to support him and other homeless animals, as well as to put a donation box in the café. Žorik’s saga is defi­ nitely worth remembering and the owners of the establishment insist they too wish to honour his memory by helping to keep his legend alive, even after he

Photo: havehest.wordpress.com

Red Squirrel (“Sciurus vulgaris” or “Punaorav”) Eurasian red squirrels found in Estonia have tufty red hair on their ears, while their North American counterparts do not.

This is the most noticeable dif­ ference. Behaviourally speak­ ing, Estonian red squirrels are less territorial, while Canadian red squirrels put in a great deal of effort to keep intruders out of their range. The diet of both types includes seeds, nuts, in­ sects, and wild mushrooms.

Hedgehog (“Erinaceus europaeus” or “siil”) Hedgehogs are an important Estonian animal, and they were a runner-up to being named Estonia’s national animal in 2018, with the honour finally bestowed to the wolf. A wise hedgehog gave advice on weaponry in the epic tale of ­ Kalevipoeg. But you won’t find them in Canada’s nature. It’s actually illegal to keep them as pets in numerous cities. You can identify one by the pointy spines that reach from the tops of their foreheads to their backs. In the wild, they like to keep to themselves and have clear territorial boundaries.

Eurasian Lynx (“Lynx lynx” or “ilves”) The lynx found in Northern Europe, including Estonia, is the largest in the world. Its length ranges from 80 to 120 centimetres, while the Canadian lynx is half this size. Due to this increased size, Estonian lynxes tend to attack larger prey such as deer. Both varieties have fur on the bottom of their paws and widen their paws like snowshoes as they walk, allow­ ing them to stalk their prey ­efficiently in snowy conditions.

Though Canada is obviously much larger than Estonia, with more biomes and climate types, there are many similarities ­between the mammals you will see in both places. At a time when the Oxford University Press has omitted certain words relating to nature from its Junior Dictionary, it’s a good practice to look at these animals and remember how they add balance and vitality to the world we share with them.

has travelled to better hunting grounds, as Estonians say: läinud parematele jahi/maadele, where there are endless Žoriku (burgers) – mahe/veise/pihv ­(organic beef patty) on brioche, hold the hoisin kurk and toga­ rashi sibul. Or perhaps he will forever prefer vares (crow) on the bone.

RIINA KINDLAM, Tallinn

Nr. 4

EESTI ELU reedel, 29. jaanuaril 2021 — Friday, January 29, 2021

Solace in solitude Bravado. That is the title of one of last year’s intriguing CDs, by PEI troubadour Rose Cousins. Alas, the now Hali­ fax-based folksinger, a Juno winner, released the recording in February, the timing meant that it has received less atten­ tion than it should. The intended single, the first cut, however, anticipated the year that followed. It is an anthem for the introvert.

It gives advice on how to deal with isolation and solitude – the effects of the unexpected pandemic. And how to turn a negative into a positive. “The Benefits of Being Alone” can be found online – as can the ­entire CD. (The Reprise version of that, on the Bravado CD, with solo piano from Cousins is oh so much better than the ­intended single…) Yet. There is

intent to address the difficulties found in our lives. The video made of the singer performing it is perky and cheerful, captur­ ing the viewer, the lyrics the listener. Most important, the catchy tune almost forces one out of introspection and into action, albeit of an individual ­ form, depending on one’s rela­ tionship with the world and ­others.

Psychologically solitude is a difficult beast to tame. It can provide sanctuary – consider the traditions of those monks, who do not talk to others. Or the Desert Fathers – again, communing only with God, no one else. Even today the writings of Thomas Merton, ­ Trappist monk and mystic on contemplation merit reading.

Especially in our technology driven virtual world, that demands almost immediate re­ ­ sponse to almost anything.

Estonian Arts Centre welcomes a renewed board that will shape the future of the community’s new home The new directors who have agreed to be appointed to the Estonian Arts Centre (EAC) board will help the existing team oversee the work to ensure that the local and global Estonian community’s new home in the heart of Toronto, the International Estonian Centre (IEC), is vibrant, engaging and wel­ coming.

Key areas of focus will be its charitable activities and fundraising, and oversight to ensure community uses and professional arts activities are top priorities in the IEC. “Our new international centre will be a vibrant and inspirational hub for Estonian arts and culture by nurturing and showcas­ ing our rich heritage,” said Ellen Valter, IEC Steering Committee Chair.

EAC has notable experience in culti­ vating and supporting a broad range of arts programming which appeal to both Estonians and non-Estonians in Canada.

Over its 45-year history, EAC has pro­ duced and organized performances, exhibi­ tions, conferences, retreats and seminars, commissioned original literary and musical works, conducted arts competitions, curated an art collection, and promoted applied arts such as printmaking, metalsmithing and ­ceramics.

EAC is reimagining its heritage arts pro­ gram to align with the possibilities present­ ed by the new centre. EAC is actively soli­ citing significant donations and planning the launch of its public fundraising ­campaign.

“I am fully confident these talented and committed board members will work to en­ sure an extraordinary performance and com­ munity space for all Torontonians, that our local and global Estonian community is well engaged and accommodated and that the fund-raising to make our dreams a reality is an overwhelming success, too!” she added.

Details on all EAC board members can be found here: Kaili Colford – As the director of Public

Kaili Colford

Relations and Communications at Plan International Canada, an international children’s rights charity, she leads major ­ campaigns linked to the organization such as International Day of the Girl. Kaili has experience in public relations, communica­ tions and marketing in both the corporate and non-profit sectors and her expertise spans strategic communications planning, major campaigns, media relations, crisis communications, social media and celebrity and influencer engagement. She also served as the communications director for EstDocs, the Estonian Documentary Film Festival in Toronto. “My grandparents fled Estonia and were instrumental in building our thriving community in Toronto. I’m passionate about adding to their contributions and making our collective vision a reality for generations to come. This new home is for my children and friends to enjoy and a chance to truly spotlight our heritage and culture on an international level.”

Suzanne Harrison, CPA, CMA, MBA – A telecommunications expert and strategic executive with a strong customer, stake­ holder and mentoring focus, she is Head/ Director, Office Realty Implementation Branch, Ontario Ministry of Government and Consumer Services, she also served in Director level positions at Information Technology Services MGCS, MTS Allstream and AT&T Canada. “I’m not Estonian, but I feel I’m as Estonian as you can get as I’ve had a lot of engagement with the community through my husband and my friends, although my Estonian remains rudimentary.

Our kids have been very involved in Estonian culture through the school and Jõekääru summer camp and I can see how important the culture is. That’s why I’m involved - I want my children to feel that they have their place and that they can continue to be able to contribute to the ­ community. I’m very excited to be part of this team.”

Suzanne Harrison

Liisa Käärid

13

Hence the ability to retreat healthily from the hubbub, which does become almost ba­ nal and humdrum should be taken as an opportunity. Grant­ ed, at present it is imposed, not chosen. It can be argued that even our unusual quotidian ­existence does not deviate at all from what some simpler people define as normal. What is nor­ mal anyway? The trouble with normal, as Bruce Cockburn so brilliantly sang, is it always gets worse.

Many of us are by nature introspective. Which does not ­ mean misanthropic. Solitude offers many opportunities to ­ ­escape from the stresses of any given situation. Best found through the arts – and at home, while in isolation, with access to the internet one can view great works of art without going to any museum, art ­ ­gallery. Oddly, one returns to a

masterpiece, The Fall of Icarus,

by Pieter Bruegel the Elder. A fitting metaphor for our times.

Arrogance and expectation painted large. In an era of en­ titlement and complacency we need to take lessons from such, as we immerse ourselves in the soothing balm of timeless poetry, literature or music, whatever stills the rough beast within the breast. It need not slouch to­ wards Bethlehem, but towards an appreciation of existence.

Often this can only be done alone.

I often find myself singing to myself, quietly. As part of a holistic approach to dealing ­ with stress. Curiously, mostly in Estonian. Or perhaps not so, for that is the first language I spoke, sang in. One such, far from lonely number, a pensive, musing love song is “Tule ääres istun mina” (As I sit by the fire). A man, ready to take a

trip into the far yonder is appre­ ciative of being alone there, at night, where he will not be dis­ turbed. All is still and peaceful.

The song ends with a question – who will untie the knotted kerchief on his chest, an alle­ gorical bond with the loved one who sent him on his way into the unknown.

Metaphorically speaking, we have been tied to an existence that we do not know whether we can ever regain. We do not know where our journey on this cursed orb will lead. That man, alone, watching the sparks rise into the night sky is apprecia­ tive of what he had, hoping for someone to hear his lonely voice.

In our trying times we can benefit from understanding both that solitary singer and Rose Cousins, expressing the hope, rather than despair found in ­being alone. TÕNU NAELAPEA

Liisa Käärid, LL.M – Corporate commercial lawyer, most recently as Vice-President, Legal Affairs, Senior Leadership Team, Weston Group Legal for Loblaw Companies Limited. She was leader of Digital/ Technology, Intellectual Property and Marketing Legal Teams and led the protect­ ing and monetizing many of Canada’s top brands including President’s Choice®, no name® and Life Brand®. Liisa, who is cur­ rently living in Estonia, also served on the President’s Choice Children’s charity. “As to why I’m involved…how could I not be? It’s a vision that is inspiring, that is necessary and that is gaining critical mass on the basis of the hours of thought and effort that have come before us. I want to lend my shoulder to the wheel and am honoured to do so.”

his third term as president of the Estonian House. “I’ve been very active in the Estonian community in many capacities and have been a director of the Estonian House since 2015 at a time when we were starting to look forward to a new future for the Estonian community. It’s taken many twists and turns since then and I’m extremely excited at the momentum we have now.

What also draws me to this project is the opportunity we have to strengthen links between ‘Eesti’ and ‘välis-Eesti’.”

to my grandparents’ diamond anniversary party. This is an exciting opportunity for me to help and give back to the community.

Onward and upward!”

Lea Kõiv, BComm, CPA, CMA, CA, CFP, TEP – In her consulting business, Lea works with accountants, lawyers, actuaries and other professionals, as well as high-net worth clients, in tax, retirement and estate planning. Former National Director, Retail Tax & Estate Planning at Standard Life, she also had long tenures on the Boards of the Estonian Ecumenical Relief Organization and Ehatare’s Estonian Relief Committee and is currently on the Board of Northern Birch Credit Union, where she also serves as the Chair of the Audit Committee. “I have extensive knowledge of tax issues and how this impacts organizations, and I am ready to help this initiative deal effectively with them.”

Mihkel Kütti, B.A. – An expert in new busi­ ness development and experiential market­ ing, he is Business Development Manager, Enterprise (Americas), Ai-Media where he is responsible for selling services to new pros­ pects, growing the existing client base; securing partnerships and creating, organiz­ ing and maintaining pipelines and work­ flows for North American new business.

Mihkel is also a scout leader for the Toronto 250th Boy Scouts and serves on the executive leadership of the Estonian Academic Society. “If there’s an Estonian organization, I’ve probably been involved in it. I’m excited to pitch in with this project, roll up my sleeves and get to work.”

Veiko Parming, B.A.Sc., M.S.T., Principal Consultant with CPCS Transcom Limited specializing in transportation sector policy, economics and strategy, and now serving

Lea Kõiv

Mihkel Kütti

Eric Sehr, M.U.P. – Eric is a dedicated public servant and as Program Manager Business Operations, he leads and manages key port­ folios for Toronto Building, the City of Toronto department that reviews and issues building permits and inspects construction for compliance. These portfolios include capital and operating budgeting, human resources planning, staff training, quality assurance, and risk management. He has served on the board of the Estonian House since 2015. “I’m passionate about Toronto and the Estonian community and this ­project helps put our stamp on both – as well as continue the legacy our grand­ parents built for us.”

Urve Tamberg, M.B.A., D.H.A., B.Sc. (P.T.) – Urve has over 30 years’ experience in senior executive roles in both the public and private sectors including Fortune 500 companies and start-ups, with a focus on strategy, business development and stake­ holder engagement. Urve was Executive Manager of the IEC Project’s Steering Committee, has served on the board of the Estonian House since 2017 and is a volun­ teer on EKN/Estonian Central Council in Canada. “It’s really exciting to know that our global Estonian community has the vitality to keep our arts and culture vibrant.

We have something extraordinary here and a once in a lifetime opportunity to continue the legacy that our parents and grand­ parents gave us.”

Peter Viitre, B. Comm., L.L.B, – A lawyer for over 25 years, Peter is Partner, Commercial Group, Sotos LLP, and head of the firm’s Home Services and Retail Practice areas.

He works extensively with franchises in these areas as well as the automotive industry. “I look forward to bringing my experience serving on various other boards to the table. I have many, many fond memories of Eesti Maja from confirmation dinners

Veiko Parming

Eric Sehr

The boards of International Estonian Centre Inc. and Estonian Arts Centre comprise volunteers who have the skills ­ and expertise necessary to oversee project transition into construction and thereafter into a fully tenanted and operational cultural and events space in the culture and acade­ mia district of Toronto as well as our local and global community home to gather for activities, celebrate our heritage and show­ case our culture. Fortunately, our community has many qualified candidates with excep­ tional credentials, involvement, and ex­ perience. The IEC Steering Committee, ­together with its subcommittees, and the Estonian House in Toronto Ltd. (EH) board who appoints directors to the two boards, considered the right mix of skills, age, ­gender, Estonians and parents of Estonians for the initial expansion of these boards off.

New board member nominees are always welcomed by the Estonian House board throughout the year.

Get involved and help support our future Are you interested in helping build this spectacular new home for the global Estonian community? Please join our grow­ ing list of capital campaign donors! The International Estonian Centre’s donor cate­ gories are Kalevipoja Laud for gifts over $100,000 (including naming rights for spe­ cific areas), Viru Vanemad for gifts over $10,000, and Kungla Rahvas for gifts up to $10,000. Stay tuned for the launch of the Kungla Rahvas campaign in 2021.

To make a donation, please contact ­donations@estoniancentre.ca.

Donations may be made as a family gift, or in honour of an individual or family.

All Canadian and U.S. donations will be ­issued a tax receipt.

Let’s keep in touch!

• Visit our website www.estoniancentre. ca for all the latest news • Sign up for our monthly email newsletter at www.estoniancentre.ca • Follow us on Facebook: @EestiKeskus

Urve Tamberg

Peter Viitre

14

EESTI ELU reedel, 29. jaanuaril 2021 — Friday, January 29, 2021

AVASTA KODUPAIKA – AJALOOLISI KOHTI ONTARIOS

Aurikud ja karjuvad pead Kui satute mingil ajal Kotkajärvele ja soovite teha päevase retke kusagile, võib võtta Highway 11 põhja ja mõne aja pärast tuleb vastu külake nimega Burks Falls.

Kuigi koht on väike, on seal palju ajalugu ja ka mitmed vaatamisväärsused, näiteks Screaming Heads betoonkujud ja nende juures Midlothian Castle, mis pole küll just vanuse poolest ajaloolised, aga on siiski tähtsad piirkonna mainele ja nimetatud ka Ontario 100 vaatamist/külas­ tamist vääriva koha hulgas.

Külas ajalooline jõeäärne jalutuskäik on väärt teha, kuna sealt küla oma alguse saigi.

Burks Falls asustati esmalt 1860ndatel aastatel puidutöö­ liste poolt, kuna Magnetawani jõe kaudu, mis sealt läbi voolab, said laevad tulla ja võtta puidulaadungi peale ning läbi Georgian Bay viia see kauge­ matesse paikadesse. Küla sai oma nime asutaja David Francis Burk’i järgi, kes otsustas, et maa-ala oleks sobilik. Ainuke juurdepääs esimesed peaaegu paarkümmend aastat oli kas au­ rulaevaga või läbi tihedate met­ sade põhja pool Bracebridge’i, kus ei olnudki veel korralik maamõõtmine toimunud.

1875. aastal ehitati lõpuks Rosseau-Nipissing koloniaaltee

Lahkus meie seast endine kauaaegne Montreali Pensionäride Klubi esimees ja hea sõber

Elmar Ani 1927 – 2021 Teda mälestavad kurbuses KLUBI LIIKMED

Vanalt Midlothiani kalmistult leiab nii pioneeride hauakive kui ka veel üsna hilisaegseid matmispaiku.

Elmar Ani 1927–2021 Mälestame kurbuses ustavat koguduse ja kauaaegset nõukogu liiget EELK MONTREALI JAANI KOGUDUS

Mälestan Bloherfelde DP laagri barakinaabri poega ja mu skaudipoissi

prof. dr. Jaak Kunstnik Peter Camdeni ,,Screaming Heads“ skulptuurid on oluline osa ümbruskonna vaatamisväärsustest.

North Bay’ni välja ja nii hakkas vaikselt küla asunike arv ka kasvama. Valmis oli saanud selleks ajaks esimene korralik talumaja, mille lasi ehitada John Russell Watt. Tema ettevõtmisel ehitati jõele tamm, mis nimetati tema järgi. 1879. aastal asutati aurulaevateenindus lähedasest Magnetawan’ist Burks Falls’i kose juurde, mis asus keset küla ja tänapäeval näeb, kuhu laevad oleks umbes tulnud.

Jõge mööda käis üle aastate kogunisti seitse aurulaeva mitu korda päevas ja see oli ainuke moodus, kuidas külas asuvast rongijaamast sai viia tarbekaupa ja ehitusmaterjali lähedal asu­ vatesse paikadesse.

Burks Fallsi katusega sild on heaks võimaluseks, keest nautida jõe­voolu ja koske. Kõrval asub ka infopunkt, kust saab rohkem teada, mida ümbruskonnas veel vaatama minna.

Nr. 4

Autoliikluse tihenemise ja populaarsuse tõttu kasutati vähem ja vähem laevu ning ­viimane aurik ,,Mike“ tegi oma sõidu 1934. aastal.

Kahjuks ei ole Burks Falls eriti kasvanud elanike arvu poo­ lest 1880. aastate lõ­ pust, kuna metsamajandus lõppes ja teist

tööd ei ole seal siiani just leida.

Paar sõna ka ,,Screaming Heads“ skulptuuride kohta, mis asuvad lähedases Amalguin Highlands piirkonnas. Kunstnik Peter Camani asus 310 aakri suurusele maa-alale elama 1970ndatel aastatel. Ta hakkas valmistama betoonist valatud hiigelskulptuure, mõned on isegi kakskümmend jalga või ­ peaaegu seitse meetrit kõrged.

Kunstnik valab need algeliselt maa peal valmis ja siis tõstab need püsti masina abil, igaüks on natuke erinev. Camani oma maja on ka väärt uurida, see on peaaegu nagu loss, kus on tema oma valatud draakonite ja teiste müütiliste kujude skulptuurid igal pool õue peal. Tavaliselt on maa-ala huvilistele avatud, kuid Covidi tõttu on praegu kahjuks see suletud. Aga tee pealt saab ikkagi näha mõningaid kuns­ titöid õue peal ja saab ka ehk küsida näituse ja kunstniku kohta, kui satute sinna õigel päeval.

Tekst ja fotod KATI KIILASPEA

LEO ALLAS

Suri kergejõustiklane Mart Vilt

Suri USA saatejuht Larry King

25. jaanuaril suri 85-aastase­ na kergejõustiklane Mart Vilt, kes hoidis enda käes 42 aastat 1500 m jooksu rekordit ning valiti 1966. aastal ka Eesti parimaks sportlaseks.

Vilt oli 1964.-1966. a Genfis SATUS-e ja 1964. a Pariisis l’Humanite krossil auhinnavõit­ jaid, 1967. a tuli ta Euroopa sisemängudel 3000 m jooksus neljandaks ja 1966. a EM-il 1500 meetri jooksus 14. kohale (eeljooksus 3.42,7).

Nõukogude Liidu meistri­ võistlustel võitis ta 1500 m jooksus 1965. aastal hõbeda ja 1966. aastal kulla ning Suur­ britannia ja NL-i maavõistlusel püstitas 42 aastat püsinud Eesti rekordi 3.39,0 (1966. aastal maailma edetabeli 8. tulemus).

Cedars-Sinai haiglas Los Angeleses suri 23. jaanuaril tunnustatud USA saatejuht Larry King (87), kes juhtis 25 aastat autorisaadet ,,Larry King Live“.

Kuigi surma põhjust ei öeldud, edastas uudistekanal CNN varem jaanuaris, et koroo­ nanakkuse saanud King toi­ me­ tati haiglasse.

King sündis 1933. aastal New Yorgis ning alustas tööd ajakirjanikuna 1950. aastatel.

Ta juhtis aastatel 1985-2010 CNN-is iga päev eetris olnud omanimelist intervjuusaadet ,,Larry King Live“ ning on selle eest teeninud erinevaid auhindu, sealhulgas kaks Peabody ajakir­ jandusauhinda.

Intervjuudesarjal oli üle 6000 saate, külalisteks inimesed eri­ nevatelt elualadelt. King tegi hinnanguliselt 50 000 otse-eetri intervjuud. Pärast tema otse­ saate 25. aastapäeva pidustusi 2010. aasta juunis teatas King, et loobub saate edasisest tege­ misest.

(ERR/EE)

Uus raamatusari ,,Vaba Akadeemia Raamatukogu“ Postimehe kirjastuselt

Tellige EESTI ELU 2021. aastaks!

Jürison

Postimehe kirjastuse raamatu­ sarjas ,,Vaba Akadeemia Raa­ma­ tukogu“ avaldatakse Acade­mia Artium Liberaliumiga seotud originaalseid teadusprojekte, populariseerivaid teaduskäsitlusi ja eesti kultuurile vajalike teoste eestindusi. Esimeste raamatute­ na on ilmunud Tõnu Viigi ,,Astronoomialoengud“ ja Mih­ hail Gasparovi ,,Kapitooliumi emahunt. Rooma enne keis­ reid“. (ERR/EE)

Nr. 4

EESTI ELU reedel, 29. jaanuaril 2021 — Friday, January 29, 2021

15

Armas vennatütar

Sa olid nagu päikene ja paistsid südame – ja kadusid kui päikene öö musta hõlmasse…

Tiina Stewart Ootamatult ja liiga vara katkes Sinu elulõng, hella mälestust me Sinust hoiame

LIIGA VARA TULI LAHKUMINE ARMAS TÜTAR, ABIKAASA, EMA, ÕDE, TÄDI

Jagame kurbust ja kaotusevalu TÕNISE ja ÜLLE kogu perega ning TIINA abikaasa GREGI ja pisitütre ANNIKA KRISTIINAGA

Tiina Stewart

TOOMAS ja PIRJE SVEN, RENE, MIRTEL Eestis

(VELTMANN)

On elu lühike, on ainus viiv.

Kesk maiseid askeldusi tuleb iil ja luba küsimata askeldaja viib…

9. mai 1988 Tallinn – 25. jaanuar 2021 Toronto Mõtleme kaastundes abikaasa GREGILE ja pisitütrele ANNIKALE ja jagame nendega kaotusevalu

ema ÜLLE VELTMANN isa TÕNIS VELTMANN õde L IIS McKINSTRY JAMES McKINSTRY OWEN McKINSTRY CAMERON McKINSTRY EMILY McKINSTRY

vend PEETER VELTMANN STEPHANIE VELTMANN õde L INDA KAZAKOFF NICK KAZAKOFF HENRI KAZAKOFF vend CARL MARTIN VELTMANN

Avaldame südamlikku kaastunnet ÜLLE VELTMANNILE ja tervele perele kalli

Tiina lahkumise puhul

“We’re all in this together! On our own journeys but together at the same time. The most important thing to remember is the hard days are hard but the support is overwhelming.”

Tiina Stewart

TORONTO VANA-ANDRESE KOGUDUS ja ÕPETAJA

Mälestame armast

Lugemine on positiivse mõjuga Raamatute lugemine mõjub inimese vaimsele ja füüsilisele tervisele positiivselt. Teadla­ sed tegid kindlaks, et luge­ mine võib pikendada eluiga ja leevendada stressi.

USA teadlaste korraldatud uuringust selgus, et inimesed, kes lugesid nädalas üle kolme tunni, elasid 23 protsenti suure­ ma tõenäosusega kauem mitte­ lugejatest. Lugemine tugevdab ajurakkude vahelisi ühendusi ja signaalide saatmise kiirust ning see vähendab neuroloogiliste haiguste riski.

Teadlased on kindlaks tei­nud, et lugemine maandab stressi.

Stress aga põhjustab umbes 60 protsenti kõikidest haigustest.

Sussexi Ülikooli teadlased leidsid, et raamatute lugemine võib maandada muusika kuula­ misest või jalutamisest rohkem stressi, tervelt 68 protsenti.

Uuringus leiti, et vaid kuus minutit lugemist vähendas inimestel lihaspinget ning vere­ rõhku. Lugemise positiivne mõju seisneb selles, et inimene saab sel moel iseenda mõtted ja mured välja lülitada ning koge­ da maailma kellegi teise vaa­ tenurgast.

Teadlaste hinnangul ennetab lugemine Alzheimeri tõbe ning aeglustab dementsusega seotud sümptomite kulgu. Regulaarselt lugemisega tegelevatel inimestel tekib 32 protsenti väiksema tõenäosusega dementsus.

2013. aasta uuringust leiti, et lugemine parandab suhtlemi­ s­ oskust ja empaatiavõimet. Palju ilukirjanduslikke teoseid luge­ nud inimesed mõistsid paremini teiste inimeste tun­deid, mõtteid, seisukohti, emotsioone ning said paremini ­hakkama suhtlus­ probleemide ­lahendamisega.

Avaldame sügavat kaastunnet ÜLLE VELTMANNILE perega kalli tütre

Tiina Stewart’i lahkumise puhul EESTI VABARIIGI SUURSAATKOND OTTAWAS

Tiina Stewart Armas ÜLLE, sügav kaastunne kalli tütre kaotuse puhul.

Andku Jumal Sulle rahu, mis on üle meie arusaamise ja tröösti, mis leevendab valu.

Oleme palves ja mõtetes Sinu ja Su kallitega TEBK PERE

Tunneme südamest kaasa ÜLLE VELTMANNILE ja perele tütre

Tiina Stewarti kaotuse puhul KOTKAJÄRVE METSAÜLIKOOLI PERE

Kallid pered VELTMANN, STEWART ja PTEN GROUP, Mäletame noort ema, tütart, öde, sõbrannat

Tiina Stewart’it (VELTMANN) Iga lahkumine on raske, Iga teelesaatmine kurb…

Avaldame südamest sügavat kaastunnet HILDA ja LEA

Tiina Veltmann Stewart’it ja avaldame siirast kaastunnet abikaasale ja tütrele ning vanematele koos terve perega THOMAS ja KRISTINA HEINSOO EVI VAHTRA MARTA KIVIK JAAN ja MAILIS SAUN LAAS ja ELLEN LEIVAT

Südamlik kaastunne ÜLLE ja TÕNISE VELTMANNILE peredega armsa tütre

Tiina Stewart’i kaotuse puhul

TARTU COLLEGE ESTONIAN STUDIES CENTRE VEMU

Mäletame sügavas kurbuses

Tiina Stewart’it (VELTMANN) ja avaldame südamlikku kaastunnet ÜLLELE, LINDALE ja nende peredele tema lahkumise puhul HEILI, ELLE, TÕNU

Avaldame sügavat kaastunnet ÜLLE VELTMANNILE ja tema perele kalli tütre

Tiina enneaegse lahkumise puhul MIA ja JÜRI DANIEL peredega

16

EESTI ELU reedel, 29. jaanuaril 2021 — Friday, January 29, 2021

OOTAMATULT LAHKUS MINU KALLIS POEG

Nr. 4

Sügav kaastunne ÜLLELE, TÕNISELE, GREGILE, LIISILE, PEETRILE, LINDALE ja MARTINILE koos peredega armsa tütre, abikaasa ja õe

Tiina Stewart’i

Aleksander Johannes Wallner

ootamatu lahkumise puhul Kurbuses mälestavad LINDA, ILMAR, KAIRI ja ANDREAS ASTRID ALAR

sündinud 06.11.1985 Torontos surnud 14.01.2021 Squamish’is, BC

Leinavad sügavas kurbuses ema NORA tädi IRJA

Mälestame sügavas leinas ootamatult lahkunud

Tiina Stewart’it (VELTMANN)

ja avaldame südamlikku kaastunnet ÜLLELE, LINDALE ja kogu perele

Kanada nädal…

(Algus lk. 3)

Suure tähelepanu all on üks Barrie’s asuv hooldekodu, kus deklareeriti viiruspuhang juba 8. jaanuaril. COVID-19 viiruse­ ga on nakatunud seal suur osa elanikest ning paljud töötajad; viiruse varianti on leitud kuuel juhul.

Mississaugas asuvas Canada Posti ühe suurema jaotamisük­ suse töötajaskonnas on leitud 224 viirusjuhust; üle 300 tööta­ ja on saadetud isolatsiooni. Üks viiruse saanud töötaja on sur­ nud.

Teisipäevase seisuga oli üle provintsi manustatud 295.817 doosi vaktsiini.

Quebecis registreeriti kolma­ päeval 1328 uut viirusjuhtu, hoides hiljutist trendi, kus päe­ vane nakatumiste arv jääb alla 1500 – nädalane päevane kesk­ mine oli 1442. Haiglaravil ole­ vate inimeste arv vähenes 34 võrra 1290-ni; neist 221 vajas intensiivravi. Provintsi pea­ minister François Legault ütles teisipäeval, et kui on näha ­jätkuvat langustrendi, on regio­ naalselt võimalikud mõningate piirangute eemaldamised lähi­ nädalatel. Quebecis kehtib en­ diselt õhtune/öine liikumiskeeld (curfew), kuid hiljutise kohtuot­ susega ei puuduta see kodutuid inimesi.

Legault on avaldanud arva­ must, et kui föderaalvalitsus ei keelusta vältimatuid lennureise, peaksid reisilt saabuvad ini­ mesed olema kaks nädalat karantiinis hotellis, omal kulul.

Ta avaldas muret ka märtsikuise koolivaheaja osas, mis võib viia uute juhtude tõusuni.

Albertas registreeriti teisi­ päeval 366 uut viirusjuhtu, neist aktiivseid 8652, mis on mada­ laim arv alates 12. novembrist.

Siiski ei kiirustata piirangute eemaldamisega, kuna tuleb säi­ litada ettevaatlikkust, et mitte koormata tervishoiusüsteemi.

Haiglaravil oli provintsis 626 patsienti, neist internsiivravis 108. (Kanada ajakirjanduse põhjal – CTV News, CBC, Globalnews – EE)

TORONTO EESTI MAJA ja TÖÖLISED

Ootamatult lahkus armas

Aleksander Wallner Südamlik kaastunne NORALE ja omastele Mälestame sügavas kurbuses HEITI ja VIIVE HEIKKI KALEV

Puhka rahus armas

vil!

Tiina Veltmann Stewart c. 2008

09.05.1988 Tallinnas – 25.01.2021 Torontos Avaldab südamlikku kaastunnet kaasõdedele ÜLLELE, LIISULE ja LINDALE peredega KORP! AMICITIA

Mälestame kurbuses armast varalahkunud

Aleksander Wallner’it Avaldame sügavat kaastunnet ema NORALE ja tädi IRJALE KADRI ja SILVER KIIRI ja ALFREDO perega VIVIAN, SUSAN, ERIK ja KRISTA perekondadega

Liiga vara lahkusid, kallis

Tiina Meie südamlik kaastunne ÜLLELE ja TÕNISELE perega armsa tütre, õe ja tädi ning GREGILE ja ANNIKALE unustamatu abikaasa ja ema kaotuse puhul VIRVE ja VALLI peredega

Mälestame armastusega kallist

Tiina Stewart’it Avaldame südamlikku kaastunnet abikaasale, tütrele, vanematele, vendadele ja õdedele perekondadega Vaikses leinas REET ja ROBERT KAZAKOFF

Mälestame kallist sõbrannat

Ja sünnitakse, kuigi tuleb surra, ja armutakse, pettumuste trotsiks.

Mõnd ilu, hämmastavalt peent ja kurba hing leiab ilma, et ta üldse otsiks…

(Artur Alliksaar)

Tiina Stewart Langetame sügavas leinas pea ja avaldame kaastunnet GREGILE, pisi ANNIKALE, ÜLLELE ja TÕNISELE koos laste peredega kalli abikaasa, ema, tütre ja õe kaotuse puhul KATI ja JAAKKO TRIINU ja MARTIN ÜLLE ja LEO KATI ja SVEN

Tiina (Veltmann) Stewart Sügavas leinas

PEETER ja KÄRT KRISTIINA ja BRIAN

Su elu nagu linnul tormis nii ootamatult murdus õhtu eel…

Tähtede taga koidab Sul taevas, vaikne lootus Sul täide seal läeb

Langetame leinas pea armsa

Tiina Stewart’i

Nii vaikseks kõik on jäänud Su ümber ja Su sees…

Jagame lohutamatult kurbust ÜLLE ja perega armsa

Tiina

liigvarajase kaotuse puhul JANNE ja LIIVI peredega

mälestuseks Avaldame sügavat kaastunnet ÜLLE ja TÕNIS VELTMANNI perekonnale, pisitütre ANNIKA ja abikaasa GREG STEWART’i perekonnale NAANI HOLSMER MARINA VÄLI EDA ja PAUL OJA perega ENEKE ja BLONDI

Nr. 4

EESTI ELU reedel, 29. jaanuaril 2021 — Friday, January 29, 2021

LAHKUS MEIE KALLIS EMA, VANAEMA, ÕDE JA TÄDI

Anne-Lii Boadway

17

Mälestame kurbuses armast perekonnasõpra

Anne Boadway’d Avaldame kaastunnet KRISTINALE, TIIULE ja SIIMULE peredega

neiuna VANASELJA sündinud 1. jaanuaril 1944 Emmastes surnud 20. jaanuaril 2021 Torontos Puhka rahus!

Leinavad sügavas kurbuses KRISTINA, SCOTT, MASON, ABBEY, ALEXANDER TIIU, LARRY, CHRISTOPHER SIIM, MARY, JACK MICHAEL, MAGDA

Puhka rahus!

ELGI perega EDGAR MARET MIHKEL ja LESLIE perega

Lahkus meie armas sugulane

Anne Boadway Sügav kaastunne tütrele, õele ja vennale perekondadega

LAHKUS MEIE KALLIS ABIKAASA, ISA JA VÄIMEES

ASTA SUSAN ja TIIT perekonnaga KEN ja MONIKA perekonnaga ANN MARIE ja KRYSTLE

Donald Falby 16. veebruar 1947 – 18. jaanuar 2021

Sügavas kurbuses leinavad INGA MICHAEL, KATRIN JAAN

Lahkus kallis tütre- ja õemees

Don Falby Südamlik kaastunne INGALE, MICHAELILE ja KATRINILE

LAHKUS MINU ARMAS, KALLIS ABIKAASA, HEA KASUISA, ISA JA VANAISA JAAN PAUL MARKUS ja KIRSTEN

Vaado Sarapuu * 22.08.1944 Tallinnas † 28.01.2021 Torontos

Armas ÜLLE ja lähedased, meie siiras ja südamlik kaastunne Teile kalli

Sügavas leinas

Aga igaviku kaldalt Kodu tuled paistavad, sinna kaduviku rannalt rändajad kord jõuavad

SELMA AGU ja VIIVI KAILI, MATI, IRA JUTA ja GLENN PIA ja STEVE

Vaado lapsed Eestis: poeg INDREK ja TRIINU perega tütar K RISTEL ja SCOTT perega õde LEIDI perega SUGULASED ja SÕBRAD

Tiina Stewart’i lahkumise puhul Mõtetes Teiega MAILI MONIKA PILVI

ANNE RITI Eestist

KANADA UUDISED

TORONTO. Üks Kanada suure­ maid lennuliine Air Transat teatas, et katkestab kõik lennud Torontost ülejäänud talvehooa­ jaks. Montrealist jätkuvad len­ nud kuude rahvusvahelisse siht­ kohta. (Lüh. CBC) • TORONTO. Pediaatria ja men­ taalse tervise alased eksperdid on täheldanud, et pandeemiaga seonduv stress on suurendanud toitumishäirete esinemist noo­ rukitel ja teismelistel.

(Lüh. CTVNews)

Vaado Sarapuu 1944 – 2021

Südamlik kaastunne REINULE abikaasa lahkumise puhul

Cheryl Ende 12.07.1947 – 17.12.2020

Mälestame Eesti Elu esimest veebitoimetajat ja kauaaegset koostööpartnerit ning avaldame südamlikku kaastunnet perekonnale ja lähedastele EESTI ELU PERE

Tellige EESTI ELU 2021. aastaks!

TARTU COLLEGE’i NÕUKOGU, LIIKMED ja PERE

18

EESTI ELU reedel, 29. jaanuaril 2021 — Friday, January 29, 2021

Nr. 4

Lahkus kallis kauaaegne perekonnasõber

KALLIS EMA, VANAEMA, VANAVANAEMA, ÕDE, TÄDI JA VANATÄDI

Ines Ahermae

PUHKA RAHUS,

Ines Ahermae

Kaastunne KARENILE perega, MARTINILE abikaasaga ja SYLVIA lastele peredega

neiuna JOLL sündinud 23. oktoobril 1930 Tallinnas surnud 24. jaanuaril 2021 Hamiltonis MARTIN ja KARIN ANDRES KAREN, TOOMAS ja ERIK RITA, VELJO ja LAPSED ANNELI, STEVE, SANDER ja SUVI EERO, SARAH, OLIVER ja ROBERT JAANU, LIIS, AIVI ja SKARLET MAIKI, EZRA, JUHAN ja VIIVI JACKIE, JOLL ja LAPSED SUGULASED Eestis

JAAN PAUL MARKUS ja KIRSTEN INGA perega

On õdedest üks lahkunud me keskelt…

vil! Ines

Ahermäe

sündinud JOLL coetus 1976

Mälestavad kurbuses KORP! FILIAE PATRIAE ÕED

SU TUGEV ELUTAHE VÄSIS JA IGAVIKU TEELE LÄKSID…

Ines Ahermae

Lahkunud on Korp! Fraternitas Estica Kanada koondise liige

Südamlik kaastunne KARENILE perekonnaga, armsa ema, vanaema ja vanavanaema kaotuse puhul

vil!

SILVIA AARLAHT & PETER TOMSON ALLAN PERTENS MAI PÕVVAT KRISTA KIILASPEA AVA KIILASPEA & PETER SEPP ARNO KIILASPEA OLAV SEPP & GINA DeCAVALLAS

KRISTA ALEXOPOULOS RUDY ZUTIS TRIINA KIILASPEA PETER KIILASPEA

Rein Piibe, B.Sc (eng) coetus 1953/1954 Mälestavad KORPORATSIOON FRATERNITAS ESTICA EESTI KORPORATSIOONIDE LIIT

Lahkus meie armas kauaaegne perekonnasõber

MÄLESTAME MEIE ARMAST ISA, VANAISA JA VANAVANAISA

Heino Mihkelson’i sündinud 5.8.1927 Läänemaal surnud 23.1.2021 Torontos Mälestavad ÜLO ja CARLA perega SUSANNE ja SCOTT perega ED ja JANE perega MALLE ja JAIME perega MART ja TANYA perega

Puhka rahus!

Rein Piibe Südamlik kaastunne ODELE ja perele TIINA ja MICHAEL LEKS, MEGHAN ja WILLIAM URMAS ja BARBARA KARIN, DOUG, JACK ja BEN LINDSAY, CHRIS, ELLA ja WYATT CHRISTINE

Lahkus meie seast S P ORT

Tänak jäi Monte Carlos punktideta Möödunud nädala lehes saime rõõmustada, et hooaja esimesel WRC rallil Monte Carlos lõpetasid esimese päeva Ott Tänak ja Martin Järveoja liid­ ritena, siis edasine nii hästi ei läinud. Eesti rallipaar TänakJärveoja pidid laupäeval võist­ luse purunenud rehvi tõttu kat­ kestama ja said lisaks kohtuni­ kelt tingimisi karistada avalikel teedel kolme rehviga sõitmise eest.

Kaksikvõidu said Monte Carlo rallilToyota sõitjad Sebastien Ogier ja Elfyn Evans ning kolmandaks tuli Thierry Neuville (Hyundai). (D/EE)

Lahkus meie kallis õemees ja onu

Heino Mihkelson sündinud 5. augustil 1927 Ridalas surnud 23. jaanuaril 2021 Torontos

Kaastunne perele EESTI KODU PERE

ELVI MILLIGAN perega ENDEL TAHK perega ARNO TAHK perega JOSEF KOZEL perega JUTA COWAN perega VIVIEN WHITE-RISTMÄGI perega REIN RISTMÄGI MARK OLUPER

Tutvu • Loe • Kommenteeri

Heino Mihkelson

www.eestielu.ca

Nr. 4

EESTI ELU reedel, 29. jaanuaril 2021 — Friday, January 29, 2021

KIRIKUD

TORONTO VANA-ANDRESE KOGUDUS (ELCC, Kanada Ida-Sinod)

EELK TORONTO PEETRI KOGUDUS 817 Mount Pleasant Road Toronto, ON M4P 2L1 Tel. 416-483-5847 e-post: stpeterstoronto@rogers.com Kodulehekülg: www.toronto.peetri.eelk.ee Praost Mart Salumäe, tel. 647-340-9271, mobiil 647-273-5858 epost: mart.salumae@eelk.ee Organist Marta Kivik Koguduse kantselei on avatud E ja N 9.00–14.00; K 12.00–17.00 Seoses Covid19 nakkuse leviku piiramiseks kehtestatud rangemate reeglitega ei toimu EELK Toronto Peetri kirikus jumalateenistusi kuni 11. veebruarini 2021.

Samuti pole eelmainitud kuupäevani ka koguduse kantseleis vastuvõttu.

Kantseleisse saab teateid jätta emaili aadressil: stpeterstoronto@ rogers.com või telefonil 416 483 5847.

Koguduse õpetajaga saab ühendust emaili aadressil: mart.salumae@eelk.ee ja telefonil 647 273 5858.

Videopalvusi saab vaadata koguduse Facebook grupis St. Peter’s Estonian Evangelical Lutheran Church of Toronto.

TORONTO EESTI BAPTISTI KOGUDUS 883 Broadview Ave. Toronto M4K 2P9 Tel 416-465-0639 Kodulehekülg: www.tebk.ca e-post: ebcoft@gmail.com Pastor Timo Lige tel. 647-703-7760 epost: timolige@kardla.edu.ee Muusikajuht Marika Wilbiks Pianist Peter Kaups Emeriitpastor Jüri Puusaag Pühapäevastel jumalateenistustel sünkroontõlge inglise keelde

COVID-19 isolatsiooni-reeglite tõttu ei toimu jumalateenistusi kiri­kus ajutiselt. Virtuaal-juma­ latee­ nistus on nähtaval ala­ tes pühapäevast tebk.ca veebilehe­ küljelt ja YouTube’i kanalilt „To­­ron­to Eesti Baptisti Ko­­ gudus“ Pühapäeval, 31. jaanuaril kell 11.00 VIRTUAAL-JUMALA­TEE­ NISTUS. Jutlus pastor Timo Lige.

Muusika Marika Wilbiks.

Pühapäeval, 7. veebruaril kell 11.00 VIRTUAAL-JUMALA­TEE­ NISTUS. Jutlus pastor Timo Lige.

Muusika Joshua Boutilier. Issanda surma mälestamine.

Pühapäeval, 14. veebruaril kell 11.00 VIRTUAAL JUMALA­TEE­ NISTUS. Jutlus pastor Timo Lige.

Muusika TEBK Ansambel.

Pühapäeval, 21. veebruaril kell 11.00 VIRTUAAL OIKUMEE­ NILINE VABARIIGI AASTA­PÄE­ VA JUMALATEENISTUS. Vir ­tu­ aalne ühendkoor.

Eestpalvesoovid võib igal ajal kirjalikult esitada aadressil estochurch@gmail.com ja isiklikult telefoni teel pastoriga ühendust võttes.

25 Old York Mills Rd., North York, ON M2P 1B5 Õp. Kalle Kadakas Talituste küsimustes võib õpetajale helistada ööpäevaringselt: tel.: 416-778-6360, mob 416-727-2384 Epost: op.kadakas@gmail.com Kantselei tel.: 416-923-5172.

Juhatuse esinaine Riina Klaas, epost: riinaklaas@gmail.com Koorijuht Heli Tenno Agricola kirikus EESTI­ KEEL­ SEID JUMALATEE­N ISTUSI AJUTISELT EI TOIMU.

Vaimulikud videomõtisklused koguduse facebooki koduleheküljel: Toronto-Eesti-EvangeeliumiLuteriusu-Vana-Andrese-kogudusELCIC VIRTUAALSED JUMALA­ TEE­NISTUSED nähtaval VanaAndrese koguduse Facebooki lehelt (vi aadress ülal). Koguduse liikmetele, kes on registreerinud oma e-posti aadressi, saadetakse uute teenistuste link e-postiga. Kes pole liitunud koguduse e-posti nimekirjaga, aga soovib seda teha – palun võtke ühendust koguduse õpetajaga.

Eesti teadlane osaleb nutika näomaski väljatöötamises Koroonapandeemia on näi­ danud, et näomaskide õige kasutamisega võib tublisti vähendada nakkus- ja surma­ juhtumite arvu. Praegu kasu­ tusel olevatel mittemeditsii­ nilistel näomaskidel on omad puudused kas tõhususe, mu­ ­ gavuse või kasutusaja mõttes.

Eesti teadlase osalusel valmivad tuleviku korduskasu­ tatavad näomaskid põhinevad nutikal nanotehnoloogial. Ka­va­ kohaselt on need 3D-prin­ di­ tud maskid senisest mugavamad, väga hea filtreerimisvõimega ja isepuhastuvad ning suudavad hajutada niiskust.

Uue maski väljatöötamise rahvusvahelises teadlaste rüh­ mas oli ka Tartu Ülikooli far­ maatsia instituudi füüsikalise farmaatsia kaasprofessor Karin Kogermann.

Prinditud korduskasutatavatel näomaskidel oleks väga hea filt­ reerimis- ja niiskuse hajutamise võime ning valguse abil desin­ fitseeritavad omadused.

Kogermann ja tema välismaa kolleegid avaldasid oma ette­ kujutuse uuenduslikust nanoteh­ noloogial põhinevast patogeene hävitavast näomaskist ajakirjas Chemistry – A European Journal. (ERR/EE) OPTOMETRIST

Dr. Kristel Toomsalu 2425 Bloor St. West

416-604-4688

19

MÕTE PÜHAPÄEVAKS

EELK Vancouveri Peetri koguduse õpetaja ALGUR KAERMA „Suured on Issanda teod, uuri­ tavad kõigile, kellel neist on hea meel. Aulised ja ülevad on tema tööd ja tema õigus kestab igavesti. Tema on mälestuse seadnud oma imetegudele.

Halastaja ja armu­ line on Issand“ (Psalm 111: 2–4).

Kallid palvesõbrad!

Issanda teod on uuritavad „kõigile, kellel neist on hea meel“. Paljude uurimisvaldkon­ dade eksperdid veedavad luge­ matuid tunde Looja imelisi töid uurides. Astronoomid, bioloogid ja teadlased muudes valdkon­ dades uurivad loomise imesid.

Arstid ja õed ning kõik, kes on seotud meditsiinilise hoolduse ja uurimistööga, õpivad tundma inimkeha, mis on „nii karde­ tavalt imeliselt loodud“ (Psalm 139: 14b). Need uuringud anna­ vad kasulikke teadmisi Jumala loodud maailmast.

Jumala tegude hiilguse ja ülevuse üle ei imesta mitte ainult eksperdid. Enamik inime­ si naudib kingitusi, mille Jumal meile on andnud. Isegi uskma­ tud oskavad hinnata loomise imesid, sest Jumal „laseb ju oma päikest tõusta kurjade ja heade üle ning vihma sadada õigete ja ülekohtuste peale!“ (Matteuse 5: 45b) Uskmatud ei

Alustati Tartu Maarja kiriku torni ehitusega Tartu Maarja kirikus tähistati 10. jaanuaril pühakoja 179. aastapäeva. Sel päeval avati ja õnnistati pidulikult kiriku torni ehitus, millega alustati juba järgmisel päeval. Ehi­ tustööde tähtajaks on 24. sep­ tember 2021.

Tartu Maarja Kiriku Sihta­ sutuse nõukogu esimees Urmas Klaas sõnab, et Maarja kirik kui laulupeokirik on kultuurilooli­ selt kogu Eestile väga oluline pühakoda ning Tartus oluline kogukonnakeskus. „Torni taas­ tamine on kui majaka ehita­ mine, mis kutsub: me kõik võime olla kirikuehitajad ja kiriku taastamisele õla alla ­panna.“ Kirikutorni ehitustööde pü­ hit­semisel osalesid Tartu linna­ pea ja Tartu Maarja Kiriku Sihtasutuse nõukogu esimees Urmas Klaas, Tartu Maarja Kiriku Sihtasutuse asutaja liige Toomas Savi ja Embach Ehitus OÜ juhatuse esimees Andres Salusaar. Vaimuliku talituse vii­ sid läbi piiskop Joel Luhamets ja Tartu Maarja koguduse õpeta­ ja Timo Švedko. Esines Tartu Maarja kirikukoor.

Tartu Maarja kiriku taasta­ miseks on aastate jooksul an­ netuse teinud üle 500 eraisiku ja üle 80 ettevõtte ning asutuse nii Eestist kui ka kaugemalt.

Suurimaks toetajaks on Tartu linn. Annetusi on laekunud üle 1,3 miljoni euro. Suur tänu kõi­ kidele toetajatele, Teie abil on kirikus aja jooksul tehtud ­hulganisti väiksemaid töid, aga

tunne sellist Jumalat, kes on kõik loonud – Jumalat ja meie Issanda Jeesuse Kristuse Isa. Ehkki nad võivad imestada Jumala tegude üle, on nad „Jumala tõe vahetanud vale vas­ tu ning austanud ja teeninud loodut Looja asemel, kes olgu kiidetud igavesti. Aamen.“ (Roomlastele 1:25).

Jumala armust tunnustame loomingu majesteetlikkust ja kummardame selle Loojat.

Teeme seda Jeesuse Kristuse nimel, „sest tema läbi on loo­ dud kõik, mis on taevais ja maa peal, mis on nähtav ja nähtama­ tu, olgu troonid või ülemused, olgu valitsused või meelevallad – kõik on loodud tema läbi ja tema poole (Koloslastele 1:16).

Eriti imetleme Jeesuse usuõi­ gust, millesse meid riietati ­ristimisel. Täname ennekõike Jumala Poja kingituse ja Jeesuse päästva töö eest.

Jumala looming ise tuletab meile meelde kõike, mida meie Päästja on meie heaks teinud. Öötaeva paljudest imedest täname selle särava tähe eest, mis teatas Petlemmas Jeesuse sünnist. Metsade eest, mis kata­ vad suurt hulka maapinnast, kiidame Jumalat ühe inimkäte ­ poolt tahutud kareda puu eest, millel meie Päästja suri. Kõigist

majesteetlikest kõrguvatest kivi­ kaljudest imestame selle ainsa ja väga raske käsitsi välja raiutud kivi üle, mis pimeda ­ hauakambri sissekäigu juurest eemale veeres, et paljastada tühi haud ja kuulutada – Jeesus on surnuist üles tõusnud!

Me imestame siiamaani Jumala loodud ja tema poolt ülal hoitava maailma üle. Me kummardame Jumalat kui oma Loojat ja Päästjat, sest Jumal „on mälestuse seadnud oma imetegudele“ (s. 3) Pühast Vaimust inspireeritud sõnades Piiblis ilmnevad Jumala väge­ vad teod meie silmade, kõrvade ja südame jaoks. Alates loomi­ sest ja Jumala tõotustest kuni Jumala Poja sünnini avaneb meie ees Piibli pühadele lehte­ dele kirjutatud tunnistajate lugu Jumala armastusest meie vastu.

Oleme teadlikud ka suurematest imedest, mis veel ees on, nimelt oma ihu ülestõusmisest uude ellu viimsel päeval, uuest tae­ vast ja maast ning igavesest elust meie Jumala ja Päästja juuresolekul. Kuulutame siis, nagu seda teeme ka praegu: „Suured on Issanda teod!“ PALVE: Issand Jumal, ma ­imetlen Sinu kätetööd ja tänan oma Päästja Jeesuse Kristuse lunastava töö eest. Aamen.

ehitatud kirikule ka uus pea­t­ repp, lõpetatud esimene, sise­ vundamentide etapp ning käes­ oleval aastal saab taaspüstitatud Tartu Maarja kiriku torn.

Tartu Maarja kiriku taasta­ mise kogumaksumus on ca 5 miljonit eurot. Annetuste kogu­ mine jätkub, et kirik saaks täies

ulatuses taastatud ning torn saaks ka oma lõppkõrguse, mis koos tornikukega on 55 meetrit.

Soovijad saavad teha nimelise annetuse Tartu Maarja Kiriku Sihtasutuse Swedbanki kontole EE132200221021269201.

(Tartu Maarja kiriku sihtasutus/ ERR/EE)

tellimishinnad KANADAS koos käibemaksuga (GST)

Aastas $160.—; Poolaastas $87.—; Veerandaastas $48.— TELLIMINE I KLASSI POSTIGA (kiripostiga) KANADAS: aastas $190.00, poolaastas $105.00 ja veerandaastas $58.00.

USA-s: aastas $210.00; poolaastas $115.00; veerandaastas $67.00. ÜLEMEREMAADES: aastas $285.00; poolaastas $150.00; veerandaastas $80.00.

AINULT DIGILEHT: aastas $95.00; poolaastas $50.00, veerandaastas $29.00.

Hinnad arvestatud Kanada dollarites.

Pangatšekk või Money Order kirjutada EESTI ELU nimele.

Tasuda saab ka otse Eesti Elu kontole Northern Birch Credit Unionis või teha e-transfer, kasutades emaili aadressi: eetalitus@eestielu.ca või maksta PayPal’iga Eesti Elu võrgulehe lingil

Tellimine saata

EESTI ELU 3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2

Palun mulle saata EESTI ELU aastaks / poolaastaks / veerandaastaks — tavaline / kiripostiga või digileht alates . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Tellimise katteks lisan $ . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . siinjuures rahas / tšekiga / rahakaardiga.

Tellimine on: uus ❑ uuendus ❑ Nimi: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Aadress / epost: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

20

EESTI ELU reedel, 29. jaanuaril 2021 — Friday, January 29, 2021

Nr. 4

Tellige EESTI ELU 2021. aastaks!

EKKT ja VEMU kutsuvad akvarelliõpituppa 2020. aastal korraldas Eesti Kunstnike Koondis Torontos (EKKT) oma liikmetele akva­ relli-õpitoa, mida juhendas Vancouveris elav EKKT kunst­nik Enda Bardell. Õppe­ video ettevalmistamisega seo­ tud kulud kattis Eesti Siht­ kapital Kanadas (ESK). Õpituba õnnestus igati.

Nüüd, 2021. a kevadel, pa­ kume võimalust sellest õpitoast osa saada teistelegi huvilistele.

Koolitus toimub Zoomis 11. ja 18. märtsil kell 19.00 ja on mõeldud päris algajatele või vähese kogemusega kuns­ ti­ harrastajatele. Palume huvi­listel registreerida hiljemalt 19. veebruariks kirjutades piret­ noorhani@gmail.com või helis­ tades telefonil 416 925 9405 (esmaspäevast reedeni k 9-16).

Kuna rühmas on vaid 14 kohta, tuleb huvilistel kiiresti tegut­ seda!

Osavõtutasu $30 ($20 õpi­ lastele ja üliõpilastele). Osale­ jad peavad ise endale soetama kunstitarbed: nimekirja koos va­ jalike näpunäidetega saadame registreerunutele e-postiga.

Kuidas kõik toimub? 11. märtsi õhtul toimub Zoomis ­esimene töötuba. Seejärel tege­ levad õppurid kuni 17. märtsini iseseisvalt maalimisega ning saadavad oma tööde fotod hin­ damiseks. 18. märtsil toimub teine kohtumine, mille käigus vaadatakse ja analüüsitakse esi­ tatud töid. Maalitakse loodust, fotode järgi.

Kui sa pole seni maalimises kätt proovinud, siis nüüd on selleks võimalus. Too ja loo värve hallidesse talvepäeva­ desse!

PIRET NOORHANI Algajatele – mitte ainult – ,,any skill level“

korraldab

EV 103.a. virtuaalse tähistamise pühapäeval, 21. veebruaril Käesoleval aastal meie ei saa koos heisata Eesti lippu ega koos olla kirikus.

Siiski tähistame Eesti Vabariigi aastapäeva virtuaalselt oma kodudes, hinges ikkagi üheskoos.

Vaadame videot, mille lingi leiate digitaalses ajakirjanduses ja Facebookis 19. veebruaril.

Rohkem infot: torontoeestiselts@gmail.com

Elagu vaba Eesti!

Sündmuste kalender

Helmes märgiti Roobe lahingu ja Tõrva vabastamise 102. aastapäeva 24. jaanuaril märgiti Helme kalmistul Roobe lahingu ja Tõrva vabastamise 102. aas­ tapäeva.

Kaitseliidu Valgamaa maleva Helme üksikkompanii pealik Riho Karu ja Tõrva valla abi­ vallavanem Aivar Uibu viisid läbi mälestustseremoonia, aseta­ des Roobe lahingus langenud sõdurite hauale püstitatud risti juurde pärjad. Naiskodukaitse esindajad süütasid küünlad.

Sündmusel osales noorkotkaste ja kodutütarde esindus.

Tõrva abivallavanem Aivar Uibo meenutas toonaseid sünd­

musi, tuues välja ajaloolise hetke olulisuse meie vabaduse ­ kujunemisloos.

Ajalooliselt teatakse, et saks­ lased lahkusid 1918. a detsemb­ ris ja Helmes-Tõrvas tekkis paariks nädalaks omapärane olukord – Eesti valitsuse võim sinna ei ulatunud ja punaseid ei olnud veel tulnud. Detsembri viimastel päevadel punased siis­ ki okupeerisid Helme-Tõrva, aga nende edasitung peatati Kärstna all.

Eesti vägede vastupealetung toimus visades võitlustes. Tõrva läks kolm korda punaste kätte.

Lõplikult vabastati HelmeTõrva punastest 30. jaanuaril 1919. aastal. Vabadussõja edasi­ ses käigus sõjategevus Helmet otseselt enam ei puudutanud.

(KU/EE)

• Kolmap., 3. veebr. kl 7 õ PEETER PÕLDRE LOENG ,,A Photographer’s 150 Views of the 150th Estonian Song and Dance Festival“ VEMU korraldusel.

Zoom kohtumine, ID 970 9042 7033.

• Pühapäeval, 21. veebruaril EV 103. AASTAPÄEVA VIR­TU­ AALNE TÄHISTAMINE To­­ronto Eesti Seltsi korraldusel.

• Neljap., 25. veebr. kl 8 õ KONTSERT ,,Memories of Home“ – Tiina Kiik, Tuulikki Bartosik, Julia Aplin VEMU YouTube’i kanalil ja FBs VEMU/ EMW korraldusel.

• Neljap. 11 ja neljap. 18. märtsil AKVARELLI-ÕPI­TUBA Zoomis ENDA BAR­DELLI juhen­ damisel EKKT, VEMU ESK koostöös. Registr. 19. veebrua­ riks.

• Kolmap., 31. märts VEMU tõlkevõistluse tähtaeg.

• Edgar Marteni mälestusele pühendatud KOOLIPÄRI­MUSE KOGUMISVÕISTLUS kanada eestlastele – tähtaeg teisip., 1. juuni 2021.

Kindralkuberner…

(Algus lk. 1)

nistratsiooni töökeskkonna-at­ mosfääri Rideau Hall’is. Kana­ da peaminister Justin Trudeau ei kasutanud 2017. a. Julie Payette’i Kanada kindralkuber­ neri kandidaadi valimisprotses­ sil ja ametisse määramise juures eelmise Kanada peaministri Stephen Harperi valitsuse poolt 2012. a. kinnitatud alalise komi­ tee ,,Advisory Committee on Vice-Regal Appointments“ süs­ teemi ja hülgas selle komiteega seotud nõuded.

Kanada ülemkohtunik Rich­ ard Wagner täidab ajutiselt praegu kindralkuberneri kohus­ tusi, kuni peaminister Justin Trudeau kuulutab välja uue ­kindralkuberneri kandidaadi.

Kanada riik on hetkel saa­vu­ tanud veel kord Kanada kind­

ralkuberneriga seotud küsimuste tõttu suure meedia ja publiku tähelepanu, kuid peab mainima, et Rideau Hall’iga seotud aruandes Kanada valitsusele ­ puuduvad seniseks töötajate ametlikud kaebused tagakiusa­ misest ja türanniseerimisest.

Aeg annab aru, kuidas see olu­ kord lõplikult laheneb.

• Julie Payette, endine astro­ naut, kes on ka arvutiinsener, piloot, akadeemik ja muusik, on varem töötanud mitmel kõrgel ametikohal. Ta nimetati Kanada kindralkuberneri positsioonile oktoobris 2017 ning oli prae­ guseks teeninud natuke enam kui poole oma mandaadist, mis lõpeb oktoobris 2022. Kuigi kuninganna esindaja roll Kana­ das on paljuski tseremoniaalne, võib see siiski olla oluline näiteks vähemusvalitsuse olu­ korras. ÜLLE BAUM, Ottawa