Eesti Elu / Estonian Life No. 4 | January 28, 2022

This newspaper was mailed on Friday, January 28, 2022

Kommentaarid ja arvamused (lk. 5)

Estonian Life English Language Supplement (p. 8–11)

Alates / since 2002 Nr. 4, 2022

Reedel, 28. jaanuaril — Friday, January 28

www.eestielu.ca

Postal Agreement No 40013472

Üksiknumbri hind: $4.00

T.E.S. Täienduskoolide lapsed osalesid üleilmses kooslugemises 2021. aastal tähistati 30. jaa­ nuaril üleilmselt eesti kirjan­ duse kooslugemise päeva. Üle maailma lugesid eesti pered ja koolilapsed koos eesti laste­ kirjaniku Aino Perviku ,,Kunks­moori“.

Sel aastal jätkatakse toredat kooslugemise üritust taas 30. jaanuaril, A.H. Tammsaare sün­ niaastapäeval, mille tähistamist eesti kirjanduse päevana on soovitanud teiste hulgas kirjan­ dusteadlane Rein Veidemann. Üleilmse ühislugemise idee ­algatajaks on Tuglase seltsi liige Jaak Kiviloog. 2022. aasta kooslugemise päeva korraldavad Eesti Instituut, Eesti Laste­ kirjanduse keskus ja Tuglase selts.

Millist raamatut sooviti kooslugemiseks sel aastal?

Kui lapsepõlves sai kuulatud vendade Grimmide igihaljaid muinasjutte, siis peale 1972.a. said eesti lastele põnevateks raamatukangelasteks Sammal­ habe, Kingpool ja Muhv. Kes ei teaks eesti lastekirjanduse klassikasse kuuluvat Eno Raua väljamõeldud mehikesi ,,Nak­ sitrallide“ raamatutest ja hiljem ka multifilmidest (1984, 1987, 1990).

Eesti Lastekirjanduse Keskus koostöös Eesti Instituudiga saa­ tis välja üleilmselt koolidele valitud lõigu ,,Naksitrallide“ raamatu algusest. Kuna kanada­eestlaste kooliõhtu toimub teisi­ päevaõhtuti virtuaalselt, siis 25. jaanuaril lugesid Toronto Eesti Täienduskooli õpilased koos oma õpetajatega videosilla va­ hendusel naljakaid juhtumeid naksitrallide elust. Õpetaja Elli Kipperi 1. klassi noored lapsed tutvusid raama­ tutegelastest joonistatud piltide­ ga, et aru saada, kuidas need mehikesed omale nimed said.

Eesti kunstniku Edgar Valteri joonistatud naljakad kujud and­ sid lastele mõtteainet, kelleks neid pidada. Helena arvas, et nad on nii pisikesed nagu putu­ kad. Adrian arvas, et nad on väikesed ja imelikud. Ramona arvas, et küllap nad ikka päka­ pikud on. Heiki arvas, et nad on tõelised trollid.

Lugu kohtumisest jäätiseput­ ka juures meeldis koolinoortele.

Jäätis on see, mis meelitab ja

kuulates seda juttu võis isegi mõttes juba keelega maasikavõi šokolaadijäätist limpsida.

Eriskummaline oli aga, et Muhv kirjutas kirju iseendale, viis neid postkontorisse ja saatis neid oma nimele. Siis sõitis teise linna, et neid kirju nõud­ miseni kätte saada. Nagu oleks õpetaja Elli saatnud kirjad Vancouverisse, et siis ise sinna lennata ja sealt postkontorist neid kirju enda nimele kätte saada. Lapsed Feliks ja Valev olid rõõmsad, et õpetaja Torontost tuleb neile külla. Nii see praeguse eesti koolilapse elu on virtuaalselt: ükski kau­ gus ei ole kaugel.

Kui õpetaja loetud lugu otsa sai, siis ootasid lapsi juba trüki­ tud lehel olevad mehikeste pil­ did, et neile õiged nimed alla kirjutada. Sõnaseletuste järel tuli lastel kirjutada või joonista­ da, mis loos juhtus. Kuna õpi­ lased alles õpivad kirjutamist eesti keeles, siis joonistamisega sai kiiremini oma mõtteid edasi anda.

Samal ajal ilmusid ka õpeta­ jate Eve Järve, Heli Vanaselja, Kai Kiilaspea ja Emma Soolepa virtuaalklassides arvutiekraani­ dele kolme vahva selli kujud ja lood. Kummalised naksitrallid panid noori imestama ja pead vangutama. Samas aga mehi­ keste abivalmidus ja siirus panid lugejaid, kuulajaid kaasa tundma ja isegi naerma. „Mul on muuseas auto. Kui teil midagi selle vastu ei ole, võiks see auto olla meile kõigile nii-ütelda liikuvaks koduks.“ /.../ „See on furgoon,“ ütles Muhv. „Seal on ruumi küllalt.“. „Nojah,“ ohkas Sammalhabe kergendatult. „Lõppude lõpuks ütleb ju ka vanasõna, et häid lambaid mahub palju ühte lauta.“ „Ja kus see ratastega laut sul siis seisab?“ küsis Kingpool Muhvilt.

Sammalhabe, Kingpool ja Muhv tutvustasid ennast Kana­ da eesti koolilastele. Et ei ole ainult mikid, minnid ja pluutod maailmas olemas, vaid ka eht eesti naksitrallid vallatlemas!

Kooslugemistunnis EDA OJA

Kooslugemise tund õpetaja Elli Kipperiga Toronto eesti kooli virtuaalklassis.

Foto: kuvatõmmis

Elin Toonale anti üle Visnapuu auhind Laupäeval, 22. jaanuaril toi­ mus Tallinnas, Kirjanike Majas Eesti Rahvuskomitee Ühendriikides (ERKÜ) ja Eesti Kirjanike Liidu poolt korraldatud ühine Visnapuu auhinna-tseremoonia, millega austati tänavust laureaati ­kirjanik Elin Toonat.

Katkendeid Elin Toona mälestustest luges Maarja-Liis Mölder, laule Henrik Visnapuu tekstidele esitas Kalev Vapper.

Elin Toona loomingust kõne­ les kirjandusteadlane Janika Kronberg. Laureaadile andis üle spetsiaalselt selleks puhuks loodud taiese kunstnik Leon­ hard Lapin, kes esitas ka Albert Trapeeži luulet. Unikaalse taiese valmimist toetas Visna­ puu kauaaegse kodukoha Luunja valla volikogu.

Tervitussõnad laureaadile tulid ka üle ookeani Eesti ­ Rahvuskomitee Ühendriikides auhinnatoimkonna poolt.

Sõna võtsid ka Kirjanike Liidu esimees Tiit Aleksejev ja Eesti Vabariigi välisministeeriu­ mi poolt üleilmse eestluse eri­ volitustega diplomaatiline esin­ daja Marin Mõttus.

Visnapuu kauaaegse kodu­ koha Luunja nimel õnnitles Elin Toonat Luunja vallavanem Aare Anderson.

Auhinna üleandmise tsere­ moonial esines ka laureaat Elin Toona.

Henrik Visnapuu kirjandus­ preemia loodi USAs 1952 ja

seda anti järjepidevalt välja kuni 2007. Eesti Rahvuskomitee Ühendriikides otsustas 2020 ­taastada Henrik Visnapuu nime­ lise kirjandus- ja kultuuriauhin­ na. Selle pälvib eesti või võõr­ keeles ilmunud Eesti-aineline teos, esile võidakse tõsta ka elutöö. 2. jaanuaril 2022, Henrik Visnapuu 132. sünni­ aastapäeval selguski taastatud auhinna esimene laureaat: au­ hinna sai Elin Toona elutöö eest eesti- ja ingliskeelse kirjaniku­ na. Elin Toonale oli see teine Visnapuu preemia, 1966.a pälvis Visnapuu preemia tema ­ ­e estikeelne debüütromaan „Puuingel“.

Konkursile laekus mullu 15 kandidaati kuuest riigist (USA, Kanada, Eesti, Soome, Vene­ maa, Saksamaa). Oktoobris 2021 valis žürii kuus nominenti: Sirje Okas Ainso USAst,

Leonhard Salman (postuumselt) Venemaalt, Reijo Roos Soo­ mest, Hilary Bird ja Juhani Püttsepp Eestist ning Elin Toona, varem USAs, nüüd samuti Eestis.

Zürii töötas koosseisus: kir­ jandusteadlane Sirje Kiin, PhD – ERKÜ esindaja, luuletaja Jürgen Rooste – Eesti Kirjanike Liidu esindaja ja koolidirektor Toomas Liivamägi – Luunja vallavolikogu esindaja.

Auhinna üleandmise tsere­ moonia jääb järelvaadatavaks ERKÜ kodulehel www.estosite. org, Eesti Kirjanike Liidu kodu­ lehel http://www.ekl.ee, Luunja vallavolikogu veebilehel https:// luunja.ee/vallavolikogu ja nende organisatsioonide Facebooki ­lehekülgedel.

(Allikas: Eesti Rahvuskomitee Ühendriikides ja Eesti Kirjanike Liit)

Foto: Kris Moor

2

EESTI ELU reedel, 28. jaanuaril 2022 — Friday, January 28, 2022

Nr. 4

Tallinn tähistas Jaan Poska sünniaastapäeva 3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2 Can.Post Registration No. 10692 • Agreement No 40013472 We acknowledge the financial support of the Government of Canada through the Canada Periodical Fund (CPF) Aid to Publishers for our publishing activities.

Talitus/Toimetus: 416-733-4550 Fax: 416-733-0944 E-mail:

eetoimetus@eestielu.ca editor@eestielu.ca eetalitus@eestielu.ca

Website:

www.eestielu.ca

Väljaandja: Tartu College kirjastus Asutaja:

Elmar Tampõld

Tegevtoimetaja:

Kai Kiilaspea

Toimetajad:

Laas Leivat Kaire Tensuda

Reporter-toimetaja: Eerik Purje Talitus: Avatud esmaspäevast reedeni 9.00-16.00.

Tellimishinnad: Kanada: • Ajaleht: 1 a. $160.00, 6k. $87.00, 3k. $48.00.

• Kiripostiga: 1a. $190.00, 6k. $105.00, 3k. $58.00.

USA: • 1a. $210.00 CAD, 6k. $115.00 CAD, 3k. $67.00 CAD Ülemeremaadesse: • 1a. $285.00, 6k. $150, 3k. $80.00.

Ainult digileht: 1a. $95.00, 6k. $50.00, 3k. $29.00.

Aadressimuudatused: $1.50 Üksiknumbri hind: $4.00 Digileht Eesti Elu kodulehelt: www.eestielu.ca

KUULUTUSTE HINNAD: 1 toll ühel veerul: leinakuulutused $13.00, ärikuulutused $15.00, ürituste kuulutused $16.00+HST 13%.

Kuulutusi võetakse vastu talituse lahtioleku aegadel.

Kuulutused palume saata hiljemalt kella 10-ks neljapäeva hommikul.

Toimetusel on õigus kaastöid lühendada, redigeerida ja keeleliselt korrigeerida.

Autorite seisukohad ei pruugi ühtuda toimetuse omadega.

Artiklis esitatud faktide õigsuse eest vastutab autor.

Idarindel muutustega Kellele neid pingeid on tänapäeval tarvis? Sõjardid täristavad piike ja järeleandlik, paraku liigpahempoolseks muutunud Lääs ei oska korralikult reageeridagi. Küsimuseks see, kas on tõenäoline oodata Venemaa poolt sõjalist rünnakut Ukraina idapoolsetele maa-aladele. Ehk isegi sooviga kogu riiki vallutada. Ajaloo õppetunnid on sellised, et Moskva peab Kiievit slaavlaste valitseda küll, aga vaid Kremlist. Isegi kui Kiiev oli kaugminevikus toonase slaavi impeeriumi pealinnaks.

Miks muidu on vaatlejate loetelu järgi 100 000 sõdurit saadetud Venemaa ühele läänepoolse piirile, ka massiliselt sõja­ masinaid. Mis on ju selge agressioon, väljakutse, jõudemonst­ ratsioon vaid selleks, et ähvardada. Piikide täristamine on kaua olnud Kremli välispoliitika nurgakiviks.

Küsiks – kas on hirmul suured silmad? Kas näeme igas pimedas nurgas, praeguses jubagi keerulises maailma olukorras kolle ja katastroofe? Pandeemia ajal on rahvaid niivõrd hirmutatud, et paljud usuvad kõike, kardavad veel hullematki. Ei aita siin lohutused, poliitikute esinemised, et vastatakse majanduslike sanktsioonidega – mis ajalooliselt pole tavaliselt suurt vilja kandnud. Öeldakse küll, et Ukraina pole üksi, et NATO vastab relvastatud riigi piiri ületamisele karmilt. Kuid Ukraina pole veel NATO liige – ja Kreml ei soovi, et see juhtuks. Sõda ei soovivat kumbki pool, kui meediat uskuda. Läbirääkimiste tulemusi muidugi ju terviklikult ei avaldata.

Eesti kaitseväe juhataja kindralleitnant Martin Herem on seisukohal, et Ukraina invasioon on vägagi tõenäoline. Ei ta ole üksi. On ju ajalugu tundvate vaatlejate poolt esitatud, et hetkeseisus on paralleele Lääne, eriti Inglismaa lepituspoliitikaga Teise maailmasõja eel. Mis relvastatud konfliktina algas Poolas, kahe diktaatori salajase kokkuleppe järgselt. Poola on ju Ukraina naaber, kaua olnud riik, mida Moskva on pidanud kuuluvaks nende mõjusfääri. Balti riigid on NATO liikmed, hetkeseisus pole veel, korrates veel, neid ohustatud selliselt.

Ei rahusta närve ka see, et mitmed riigid, Kanada nende hulgas, on Ukrainast oma diplomaadid ja nende pered koju kutsunud. Vahtralehemaa on koduks suurimale ukrainlaste diasporaale. Mida selline Ottawa otsus neile ütleb? Vist muud mitte, kui seda, et relvakonflikt pole välistatud.

Moskva edu Krimmi annekteerimisega väikest vastupanu saades on ilmselt julgust andnud sõjarditele. Annaks ometi, et diplomaadid tuleksid väga keerulise ülesandega toime ja lahendaks kriisi inimelude kaotusteta.

TÕNU NAELAPEA

Poskade hauaplats.

Esmaspäeval möödus riigimehe ja esimese eestlasest Tallinna linnavolikogu esimehe Jaan Poska sünnist 156 aastat.

Linnavolikogu nimel viis Tallinna Siselinna kalmistul asuvale Poska hauale lilled volikogu esimees Jevgeni Ossinovski, kes ütles: ,,Jaan Poska rolli Eesti omariikluse tekkimisel on võimatu ülehinna­ ta, kuid ta andis eelmise sajandi alguses olulise panuse ka Tallinna juhtimisse,“ sõnas Ossinovski. ,,1904. aastal toi­ munud valimistel saavutasid eestlased toonases volikogus

esmakordselt ajaloos enamuse ning koostöös venelastega tek­ kis võimalus linna juhtida. Jaan Poskast sai volikogu esimene eestlasest esimees, kes pidas seda ametit aastatel 1905-1909.

Mõned aastad hiljem sai temast Tallinna linnapea.“

Kuus USA hävitajat saabusid Eestisse õppusele

NATO vastas Venemaale

Kolmapäeval saabusid õppuse Astute Protector raames Ämari lennubaasi kuus Ameerika Ühendriikide õhu­ väe hävitajat F-15E Strike Eagle. Hävitajate peamine eesmärk Eestis on toetada Balti õhuturbemissiooni koos Belgia õhuväe hävitajatega F-16, kelle rotatsioon algas eelmise aasta detsembris.

Leetu Šiauliai lennubaasi saabusid sel nädalal Taani F-16 hävitajad, kes hakkavad samu ülesandeid täitma koos seal ­paiknevate Poola F-16 hävitaja­ tega. Õppuse käigus harjuta­ takse liitlastega üle Baltikumi ka õhk-õhk ja õhk-maa tree­ ningprotseduure.

F-15E hävitajad kuuluvad USA õhuväe 48. hävitajate tiiba ning saabusid Eestisse alalisest kodubaasist Ühendkuningriigist, Lakenheathi õhuväebaasist.

Hävitajad jäävad Eestisse kuni järgmise nädala lõpuni.

Põhja-Atlandi Nõukogu ot­ suse kohaselt valvavad NATO liikmesriikide õhujõud Eesti, Läti ja Leedu õhuruumi rotat­ siooni korras alates 29. märtsist 2004. aastal, kui Balti riigid said NATO liikmeks. 2012. a Chicago tippkohtumise raames pikendas Põhja-Atlandi Nõu­ kogu Balti riikide õhuturbe mis­ siooni määramata ajaks.

(KVPST/EE)

Jaan Poska sündis 24. jaa­ nuaril (vana kalendri järgi 12. jaanuaril) 1866. aastal Laiusel ning ta suri 7. märtsil 1920 Tallinnas. Ta on esimene eestlane, kellele Eesti Vabariik korraldas riiklikud matused.

(Allikas: kylauudis.ee)

NATO andis kolmapäeval kir­ jaliku vastuse Venemaa nõud­ mistele uute julgeolekugaran­ tiide kohta, see edastati Vene­ maa suursaadikule Belgias, teatasid diplomaadid.

NATO peasekretär Jens Stoltenberg andis kolmapäeva õhtul pressikonverentsi alliansi kirjaliku vastuse kohta. Pea­ sekretär on varem öelnud, et NATO on valmis kuulama Venemaa ,,muresid“, kuid ei ­kavatse teha järeleandmisi oma aluspõhimõtetes. ,,Me andsime selgelt mõista, et me ei lähe kompromissidele meie alus­ põhimõtete osas, ja üks neist seisneb selles, et igal riigil on õigus valida ise oma tee,“ ütles Stoltenberg, kommenteerides NATO vastust Venemaale. ,,NATO austab otsuseid, kui rii­ gid otsustavad astuda alliansi liikmeks, nagu näiteks Ukraina või mitte astuda nagu Soome ja Rootsi.“ Stoltenberg ütles pressikon­ verentsil, et NATO liitlased on teinud ettepanekud diplomaa­ tilise lahenduse leidmiseks pin­ getele, mille on vallandanud Venemaa sõjajõudude suuren­ damine Ukraina piiri lähedal, kuid on endiselt valmis halvi­ maks. ,,Me pöördume nüüd taas Venemaa poole, et püüda jät­ kata dialoogi ja leida poliitiline lahendus,“ ütles Stoltenberg.

Stoltenberg rõhutas, et Venemaa peab viima oma väed välja Ukrainast, Gruusiast ja Moldovast. Samuti on vaja tõ­ sist dialoogi relvastuskontrolli,

Kallase toetus peaministrina kukkus järsult Kaja Kallase toetus pea­ ministrina kukkus jaanuaris eelmise aasta lõpuga võrreldes järsult ning nüüd jääb Reformierakonna esimees eelistatud valitsusjuhtide pin­ gereas alla nii Keskerakonna, Eesti Konservatiivse Rah­ va­ erakonna (EKRE) kui ka Eesti 200 liidrile, selgub Eesti Päevalehes avaldatud uuringu tulemustest.

EPL Turu-uuringute AS-i uu­ ringu põhjal eelistas Kallast peaministrina kümme protsenti vastanuist. Esikohal on jätkuvalt Keskerakonna esimees Jüri Ratas, keda eelistas jaanuaris valitsusjuhina näha 29 % vali­ misealisi kodanikke. Talle järg­ nevad EKRE esimees Martin Helme 14%-se toetusega ja Eesti 200 juht Kristina Kallas (12%).

Nii Isamaa juhti Helir-Valdor Seedrit kui ka peagi ametist lahkuvat sotsiaaldemokraatide esimeest Indrek Saart toetaks peaministrina umbes kolm prot­ senti vastanutest. (ERR/EE)

Europarlamendi presidendi kõneisikuks valiti eestlane Möödunud nädalal uueks Euroopa Parlamendi presi­ dendiks valitud Roberta Met­ sola valis oma kõneisikuks eestlase Jüri Laasi.

Uuest ametist teatas Laas ise oma Twitteri kontol: ,,Mul on hea meel liituda Euroopa Parlamendiga kui Euroopa Parlamendi presidendi Roberta Metsola kõneisik,“ vahendas Postimees.

Siiani töötas Laas Euroopa Liidu Nõukogus. Ta on olnud ülemkogude kõneisik.

Aastal 2017, kui Eesti oli ELi eesistujamaa, aitas Laas kaasa Eesti riigi esinduses.

Laas on sündinud Rootsis väliseestlaste perekonnas.

(PM/EE)

seal hulgas tuumarelvade küsi­ muses.

Stoltenbergi sõnul pakub NATO Moskvale algatusi ris­ kide vähendamiseks ja esin­ duste töö taastamiseks. ,,Venemaa katkestas suhted alliansiga ja see raskendab meie dialoogi. Seetõttu on meil vaja taastada meie esindused Moskvas ja Brüsselis. Samuti on meil vaja taastada täieliku võimsuseni kommunikatsioon sõjalistel teemadel,“ ütles Stol­ tenberg ajakirjanikele.

USA andis varem kolma­ päeval omapoolse kirjaliku vastuse Moskvale. Seda tegi ­ Ühendriikide suursaadik Mosk­ vas John Sullivan. (PM/EE)

Nr. 4

EESTI ELU reedel, 28. jaanuaril 2022 — Friday, January 28, 2022

Toronto Eesti Seltsi uudised Kuigi maailma tegevust on takistanud suurel määral COVID-19 viirus, tegutseb Toronto Eesti Selts vaikselt edasi. Oleme pidanud oma üritusi vähendama ja teisel viisil pakkuma, aga proovime hõlmata nii palju Toronto piirkonnas elavaid eestlasi kui võimalik. Oleme pidanud astuma kaasaega, kus arvutid juhtivad tegevust – nende käest ei saa ju batsille ega ­viirust!

Oktoobri alguses pidas Toronto Eesti Selts korralist aasta- peakoosolekut. Paljud liikmed saatsid volitusi, aga osa liikmeist osalesid Zoomi kaudu.

Aastaks 2021–2022 on Toronto Eesti Seltsi juhatuse koosseis järgmine: Anne Liis Keelmann – esinaine, Epp Aruja – abiesinaine, Elle Rosenberg – laekur, Piret Komi – sekretär, Kati Kiilaspea – ­varahoidja, Allan Meiusi – teh­ niline abijõud ja Anne Orunuk – ajaloolane ja abijõud.

Revisjonikomisjonis on AnneMai Kaunismaa, Anne Pedel ja Kadri Kald.

Koolid tegutsevad edasi vir­ tuaalselt ja püüavad mingi osa oma tegevusest taasalustada klassides. Saadetakse jõulu­ rõõ­ mu Eesti sõduritele ja keva­ del tervitatakse kaartidega Ehatare elanikke.

Linda Soolepp esitas Toronto Eesti Seltsi Koolikomitee aruande, Monika Roose esitas ­ Toronto Eesti Seltsi Täien­ duskooli aruande ja Elle Rosenberg luges ette Toronto Eesti Lasteaia aruande, mis oli saadetud Tiiu Bradley poolt.

TESi juhatus osales lasteaia lõpuaktusel 27. aprillil ja koolide lõpuaktusel 11. mail (mõlemad virtuaalselt).

Seltsi tegevus hõlmas ka järg­ mist: • Aupeakonsulil ja seltsi auliik­ mel Laas Leivatil oli märtsis 80. sünnipäev – õnnitlesime

Välisriikide saatkondade töötajaid kutsutakse Ukrainast tagasi Ameerika Ühendriikide välis­ ministeerium teatas pühapäe­ va õhtul, et vähendab amet­ nike arvu USA saatkonnas Kiievis, alustades vähemolu­ liste töötajate ja pereliikmete kojutoomisega.

Kui palju saatkonna töötajaid Ukrainasse jääb, välisministee­ rium ei täpsustanud, öeldes vaid, et saatkonna töö jätkub tõrgeteta.

Välisministeeriumi ametnike sõnul tehti otsus tulenevalt üli­ mast ettevaatlikkusest ning oht USA töötajatele Ukrainas ei ole viimastel päevadel suurenenud, vahendas CNN. Esmaspäeval teatas Suur­ britannia, et kutsub samuti osa oma Kiievi saatkonna tööta­ jatest tagasi koju. ,,Venemaa kasvava ohu tõttu tuuakse Kiievist ära osa saatkonna töötajaid. Suurbritannia saat­

ajalehe kaudu ja saatsime tervi­ tuse eposti kaudu.

• Toetame eesti noorte tegevusi, nt. gaidid ja skaudid.

• Osaleme Zoomis Lõbusatel Pealelõunatel koos Pensionäride Klubi liikmetega.

• Osalesime ka paljudel EKNi, Toronto Eesti Maja ja NBCU poolt korraldatud Zoomikoosolekutel.

• Toronto Eesti Selts avas oma eposti aadressi: TorontoEesti­ Selts@gmail.com.

• Elle Rosenberg saatis kõigile seltsi liikmetele (kellel on epost) uusaasta, EV aastapäeva ja kevadpühade tervitused seltsi juhatuse poolt • Muutsime EV100 Facebooki lehekülje Toronto Eesti Seltsi leheküljeks, kus oleme aja­ kohast infot jaganud.

Kuigi sissetulekud on vähenenud COVID-19’i tõttu, oleme viimasel tegevusaastal toetanud majanduslikult aupea­ konsulaati, Toronto Eesti Seltsi Täienduskoole, TES lasteaeda ning Eesti Elu ja EWR-i kuulu­ tuste näol.

Meie kõige nimekam uudis selleks aastaks on, et korral­ dame Virtuaalse EV 104. aas­ tapäeva tähistamise laupäeval, 26. veebruaril 2022 kell 3 Zoomi kaudu.

Tuleb lõbus ja interak­ tiivne! Palun osalege!

Registreerige (enne 20. veeb­ ruari) Epp Aruja kaudu: tel: 416-447-8958 või epp.aruja@ sympatico.ca, et saada Zoomi link.

Lõbusas osas pakume au­ hindu võitjatele – virtuaalse kallistuse saate kohe, kommid saate hiljem kätte.

kond jääb avatuks ja jätkab oluliste tööde tegemist,“ teatas ­ esmaspäeval Suurbritannia vä­ lisministeerium.

Kanada välisministeerium teatas sel nädalal samuti, et kut­ sub Kanada saatkonna töötajate perekonnaliikmeid ettevaatus­ abinõuna koju pöörduma. Dip­ lo­maatiline korpus jätkab koha­ peal tööd. Samuti ei soovita välisministeerium väheolulistel põhjustel Ukrainasse reisida.

Euroopa Liidu välispoliitika juhi Josep Borrelli sõnul ei ka­ vatse EL järgida USA eeskuju vähendada oma saatkonna töötajate arvu Ukrainas.

CNN-i käsutusse eelmisel nädalal jõudnud Ukraina kaitse­ ministeeriumi värskeimad luure­ andmed näitavad, et Venemaa on viinud Ukraina piiri äärde üle 127 000 sõjaväelase. Seni on ebaselge millised on Vene presidendi Vladimir Putini plaanid või kas ta üldse kavat­ seb rünnata. Luureinfot näinud ametnikud ütlevad, et Venemaa plaanib Kiievi üle kontrolli haarata ja Ukraina valitsuse ­kukutada. (ERR/CTV/EE)

3

Kanada nädal võitluses COVID-19ga Puudumised töölt, koolist, isolatsioon – see on paljude ­ jaoks tänase päeva reaalsus.

Töötajate isolatsioonis olek on mõjutanud viimasel ajal ka tar­ neahelaid (supply chains), seda nii poodide, jaotuskes­ kuste, varustuse kui transpordi osas.

On neid, kes on kurtnud tüh­ jade poeriiulite, valiku vähe­ suse või mõne konkreetse kauba puudumise üle – siiski pole olukord nii hull ja inimesi on hoiatatud mitte hakata paaniliselt kokku ostma, nagu juhtus pandeemia algusaega­del, mil paljud soetasid kodu­ desse suuri varusid. Säilitades opti­ mismi: toit on olemas poeriiuli­ tel, isolatsioonis olevad töötajad tulevad tööle tagasi ning ahelad hakkavad loodetavasti jälle normaalselt toimima.

• Viimasel ajal on pälvinud palju tähelepanu Kanada hiljuti kehtestatud vaktsineerimisko­ hustus kaugesõidu veoauto­ juhtidele, mis nõuab USAst Kanadasse tagasi saabuvatelt juhtidelt, kes pole täielikult vaktsineeritud, karantiini. See on toonud pahameelt paljudele veoautojuhtidele – sel nädalal on üle Kanada sõitmas Ottawa poole konvoi veoautosid, et seal protestida nimetatud meetme vastu. Protesti, mida on kutsu­ tud ,,freedom convoy“, organi­ seerijate sõnul paneb vaktsiini­ mandaat lisapinge niigi kurna­ tud tarneahelatele.

Kanada föderaalvalitsus on öelnud, et nad ei tagane vasta­ vast vaktsiinimandaadist, kuigi see on saanud mitmeti kriitikat nii juhtidelt kui neid toetavatelt gruppidelt.

Kanada peaminister Justin Trudeau ütles esmaspäevasel pressikonverentsil nimetatud vaktsiinimandaadi kohta, et see on parim viis hoida reisimisega seotud infektsioonid kontrolli all; ning et 90% kaugesõidu ­autojuhtidest on vaktsineeritud.

• Eelmisel reedel ütles Kanada kõrgeim terviseametnik dr.

Theresa Tam, et Omicroni laine võib olla jõudnud Kanadas kõrgpunkti, kuna keskmine igapäevaste juhtude arv on ­ vähenenud võrreldes varasema nädalaga, aga tõusmas on hospi­ taliseerimised – intensiivravi va­ javate patsientide arv kasvab. Ta avaldas lootust, et veebruari lõ­ pus oleme paremas positsioonis.

Dr. Tam märkis ka, et Omicron võib põhjustada tõsiseid olukor­ di ja me ei saa seda viirust trivia­liseerida – paljud inimesed, eriti need, kes on kõrgema riski all, jäävad tõsiselt haigeks, pal­ jud on ka surnud, ning peame tegema kõik, mis saame, et seda vältida. Kuigi enamik raske­ maist olukordadest on vanuse­ grupis 60+, tuleb neid ette ka noorematel. Ta rõhutas jätkuvalt vaktsineerimise oluli­sust.

25. jaanuaril sai kaks aastat päevast, kui Kanadas avastati esimene COVID-19 viiruse juh­ tum (Torontos). Tänaseks on üle Kanada registreeritud juhtude

Eesti tõusis korruptsioonitaju indeksis koha võrra

meedias, et Eesti on endiselt korruptsioonitaju indeksis nen­ de riikide seas, kus korrupt­ siooni tajutakse pigem vähe.

Sel nädalal avaldatud Trans­ parency International kor­ ruptsioonitaju indeksi järgi jagab koos Kanada, Islandi, Iirimaa ja Austriaga (kõigil 74 punkti) 13.-17. kohta, vahen­ das Postimees.

Korruptsioonitaju indeks hin­ dab korruptsiooni taset avalikus sektoris ja poliitika kujunda­ mises, nii nagu seda tajuvad väliseksperdid ja äriringkonnad.

Tulemused esitatakse skaalal 0 kuni 100, kus null on kõrge ning 100 madal korrupt­ sioonitase.

Prokuratuur kirjutas sotsiaal­

Edetabeli eesotsas on Soome, Taani ja Uus-Meremaa (88 p), 4.-6. kohta jagavad Norra, Singapur, Rootsi (85 p), järgne­ vad Šveits (84 p), Holland (82 p), Luksemburg (81 p) ja Saksamaa (80 p). Eestist eespool on ka Ühendkuningriik (78 p) ja Hong Kong (76 p).

USA jagab tabelis koos Tšiiliga 27.-28. kohta (67 p), teistest Balti riikidest asub Leedu (61 p) koos Hispaaniaga 33.–34. real ning Läti (59 p) jagab koos St Vincent & Grenadiinidega ning Iisraeliga 36.-38. kohta.

arv ligi kolm miljonit (25. jaanuari seisuga 2,961,343). ­ Ontarios on registreeritud üle miljoni viirusjuhu ning üle 11,000 surma.

• Ontarios on viimase nädala uute nakatumiste arvud olnud järgmised: neljap., 20. jaanuaril 7757, reedel 7165, laup. 6473, pühap. 5833, esmasp. 4790, tei­ sip. 3434, kolmap. 5368 (endi­ selt ei näita need arvud tege­ likku olukorda, kuna testimine

pole kõikidele kättesaadav).

Testide positiivsusnäitaja oli sel päeval 14,1%, mis madalaim terve kuu jooksul; haiglaravil 4016 patsienti (nädal varem 4132), neist intensiivravil 608 (nädal varem 589).

Provints leevendab alates 31. jaanuarist mõningaid piiranguid, restoranid saavad avada taas oma uksi siseruumides einesta­ miseks, avatakse spordiklubid jm. (Kanada ajakirjanduse põhjal –

(PM/EE)

CTV News, CBC, Globalnews – EE)

4

EESTI ELU reedel, 28. jaanuaril 2022 — Friday, January 28, 2022

Tartust Torontosse, kus jälle Tartusse: VEMU arhiivid kutsuvad TÜ magistrandid Katariina Päts ja Joosep Heinsalu on oma lõputööde jaoks uurimas VEMUs Kanada eestlaste arhiivimaterjali. Intervjuus Eesti Elule rääkisid nad oma tagapõh­ jast ja uurimisvaldkondadest ning tänapäevasest üliõpilaste elust Eestis.

Viibite Tartu Ülikooli ma­ ­ gis­trantidena praegu Toron­ tos, olles VEMU esimesed ametlikud külalised pärast koroonapandeemia puhkemist.

Mis on teie reisi eesmärgiks?

K&J: Oleme mõlemad het­ kel Tartu Ülikooli magistrandid ning meie kummagi lõputööd haakuvad Kanada eestlastega.

Kohalikku eestlaskonda tunne­ tamata ja arhiivimaterjali uuri­ mata oleksid need tööd väärtu­ setud. Kandideerisime mõlemad 2021. aasta alguses ka vahetu­s­ üliõpilasteks Toronto ülikooli, kuid paraku see võimalus ei rea­liseerunud. Et lõputööde näol on tegu suhteliselt ajakriitiliste ettevõtmistega, tuli vaatamata pandeemiale otsida alternatiiv­ seid lahendusi. Õnneks õnnes­ tus Eesti tegemistesse väike paus korraldada ja asjaolud lan­ gesid soodsalt omavahel kokku, mistõttu õnnestuski Torontosse jõuda.

Palun rääkige natuke oma haridusteest ja tööelust, et meie lugejad saaksid teiega tutvuda.

K: Alustasin oma õpinguid 1. septembril 2005 Tallinna Reaalkoolis ning olin ühtlasi oma perest neljas põlvkond samas koolis. Kiindusin kooli ­ õhkkonda niivõrd, et jäin sinna gümnaasiumi lõpetamiseni 2017. aasta suvel. Reaalist sain laia silmaringi, tugeva akadeemilise ettevalmistuse, suure organisee­ rimiskogemuse ning fantastili­ sed sõbrad, mistõttu pean seda endiselt üheks kõige olulise­ maks institutsiooniks oma elus. Ülikooliõpinguid jätkasin kohe pärast gümnaasiumi Tartu Üli­ koolis ajaloo erialal, bakalau­ reuseõppe lõpetasin eesti ajaloo osakonnas 2020. aasta suvel ning jätkasin kohe ka magistri­ õpingutega. Uue kodulinnaga kohanemine võttis veidi aega, kuid aktiivne osalemine aja­ loolaste sotsiaalsetel üritustel, korp! Amicitia ning üliõpilas­ esindusega liitumine on täitnud Tartu-aastad põnevate väljakut­ sete ja huvitavate inimestega.

Alates 9. klassist olen alati õppimise kõrval ka töötanud.

Alustasin filmisünopsiste eesti keelde tõlkimisega ja jätkasin telesaadete ning filmide tõlki­ misega, millega vähesel määral olen tänaseni seotud. Teenin­ dustöö kogemuse sain Eesti Kontserdis töötades, olin aastaid publikuteenindaja nii Estonia kontserdisaalis kui Vanemuise kontserdimajas. Lisaks olen aas­ tate jooksul aidanud korraldada mitut konverentsi, avaldanud Eesti Advokatuuri blogis 12 Eesti õigusajalugu puudutavat artiklit ning osalenud mitmes

väiksemas ettevõtmises. Alates 2021. aasta juulist kannan oma senise elu kõige vastutusrik­ kamat ametit, olen Tartu Ülikooli üliõpilaskonna esimees – vastutan ligi 150-liikmelise üliõpilasesinduse toimimise eest ning kõigi TÜ üliõpilaste hu­ vide seismise eest ülikooli kesk­ tasandil.

J: Minu haridustee algas samuti Tallinnas, täpsemalt Tallinna 21. Koolis, kus oli ees juba sugulastest vilistlasi ja õpetajaid ning minulgi möö­ dusid kõik 12 aastat üldharidust tegusalt ja hoogsalt just seal.

Seejärel proovisin kätt erineva­ tel erialadel ja kursustel nii Tallinna Tehnikaülikoolis, Tal­ linna Ülikoolis kui Tartu Üli­ koolis, kuhu viimasesse pärast ajateenistust Vahipatal­jonis ka maandusin. Tartu Ülikoolis olen olnud tudengiks haridusteaduste instituudis ning õppinud inglise ja saksa keele õpetajaks, lisaks magistriastmes spetsialiseeru­nud sotsiaalpedagoogikale. Tartusse õppima asumine on kindlasti üks parimaid otsuseid, mis teinud olen – sealt olen saanud kõik, mida oodata oskasin, aga eriti oluliseks pean terviklikku ülikoolikogemust (et mitte ainult läbida aineid ja saada diplom, vaid võtta üliõpilasaas­ tatest maksimum). Olen näiteks Eesti Üliõpilaste Seltsi liige ning aktiivne üliõpilasesindaja Tartu Ülikoolis – kuid see on ainult jäämäe tipp kõigest sel­ lest, mis Tartul üliõpilasele ­pakkuda on.

Tööalaselt olen juba kümme­ kond aastat seotud peamiselt hariduse ja noorsootöö valdkon­ naga. Rolle olnud mitmeid, näiteks: eraõpetaja, kooliõpeta­ ja, laagrikasvataja, noorsootöö­ taja, ekspert ning viimastel aas­ tatel ka õppeassistent ja õppe­ jõud. Olen tänu sellele saanud kogemusi õpetamise ja koostöö vallas terve inimese elukaare ulatuses, mida väga hindan.

Hariduse valdkond on kindlasti miski, kus näen ennast veel pikalt tegutsemas ning minu ­ õnneks tasandeid ja väljundeid ­ sellel valdkonnal veel jagub!

Teie Torontos viibimine sattus ühele väga keerulisele ­ ajale, kui Omicroni tõttu on olnud terve Ontario osaliselt lockdownis. Kuidas on see mõjutanud teie siinseid tege­ misi ja kas on teil õnnestunud näiteks läbi viia plaanitud kokkusaamisi?

K&J: Oleme saanud Toron­ tot kogeda palju vähem kui tahtnuks, sest saabusime keset jõulupühi ning uue aasta algu­ ses kehtestati juba karmid piirangud, mis takistasid nii muuseumide külastamist kui näiteks restoranis söömist.

Kohtu­miste osas on tulnud välja valida vaid kõige olulisemad ning ruumi pooljuhuslikele tut­ vumistele pole paraku jäänud.

Eriti kahju on, et pidime oma loengu pidama virtuaalselt ega saanud kogeda siinset selts­

Nr. 4

deemilised organisatsioonid ning erialadeülesed/rahvusvahe­ lised organisatsioonid. Kahe peale oleme kaasa löönud arvestatavas hulgas neist organi­ satsioonidest. Joosep kuulub näiteks AEGEE tudengifoorumi võrgustikku, Eesti Üliõpilaste Seltsi ja Eesti Noorte Vaimse Tervise liitu. Katariina kuulub korp! Amicitiasse ning on osa­ lenud TÜ Ajalooringi tege­ mistes.

Meid ühendab Tartu Ülikooli üliõpilasesindus, mis on ühelt poolt küll tudengiorganisat­ sioon, kuid teisalt ka ainus demokraatlikult valitud üliõpi­ laste esindusorganisatsioon üli­ kooli juures. Kokku osaleb Katariina Päts ja Joosep Heinsalu saabusid Tartu Ülikooli magistran- üliõpilasesinduse töös igal aas­ tidena Torontosse, et uurida oma lõputööde jaoks Kanada eestlaste tal ligi 150 TÜ tudengit, kes arhiivimaterjali. Nende baasiks on hetkel Tartu College’is asuv VEMU. esin­ davad üliõpilaste huve kõi­

Foto: Erik Rannala gis instituutide ja valdkondade nõukogudes ning ülikooli sena­ kondlikku elu. Õnneks arhiivis seid avaldatud, näiteks Johannes tis. Meie mõlemad olemegi uurimistöö tegemiseks piiran­ Käisist ja muidugi ka Peeter üliõpilassenaatorid, Katariina guid pole olnud ja hindame iga Põllust. Kuid küll ja veel on põhiamet on üliõpilaskonna kohtumisvõimalust kohe eriti neid, kes alles ootavad enda ­ esimeheks olemine, Joosep on kõrgelt. ideede taasavastamist ja taas­ lisaks senatile esindaja nii Kas reisimine Eestist Kana­ sündi. Silmapaistev selles pe­ ­ haridusteaduste instituudi kui dasse kulges sujuvalt või tõi rioodis on, et ei eksitud ära sotsiaalteaduste valdkonna nõu­ kaasa ettearvamatuid sekel­ ­teoreetilistesse probleemidesse kogus. ja teaduse sügavamatesse sop­pi­ dusi?

Läbi üliõpilasesinduse oleme mär­ järjest rohkem kokku puutunud K&J: Enamasti Euroopa desse. Õpetajahariduse ees­ piires reisimine on väga muga­ giks oli anda sisukat ja väärtus­ Eesti kõrghariduse köögipoole­ vaks muutnud, peale ID-kaardi likku nõu praktiliseks tegutse­ ga, millest pidasime ka oma on harva midagi muud vaja. miseks, ning selles oldi edukad. ­loengu VEMUs. Ettekande pea­ Nüüd tuli koroonaajal üle Praeguses õpetajakoolituses on fookus langes paratamatult ookeani reisimiseks ette võtta samavõrd oluline pidada silmas kõrghariduse rahastamise hetke­ paras kadalipp, et kõik load, do­ seda, kuhu jõuavad värsked seisule, mis on suhteliselt tröös­ kumendid, küsitlused ja testid õpetajad ja millised teadmised­- titu. Pärast 2013. aastal läbi vii­ korras oleksid. Kohati oli tunne, oskused me neile stardipunkti dud tasuta kõrghariduse reformi et üle piiri saamiseks tuleb pool kaasa anname. (st täiskoormusega eestikeelne Tuleb väga hoolikalt otsida õpe on tasuta) on riiklik rahas­ internetti endale kaasa printida ning väike närvgi sees, kas said ja hoida tasakaalu teaduspõhi­ tus jäänud võrreldes majandus­ ikka kõik vajalikud asjad korda, suse ja eluläheduse vahel – sest kasvu ning hinnatõusuga järjest kuid reis ise kulges üle ootuste väärtuslikud on õpetajale just väiksemaks. Selle tulemusel on rahulikult. Ümberistumine Vars­ need teadmised, millele on ka praegu puudu ⅓ rahast (ehk u savis venis paar tundi plaanitust praktiline väljund. Näen ajalugu 100 miljonit eurot), et jätku­ pikemaks, kuid see oli ka ainus väärtusliku allikana, kuna mida suutlikult eestikeelset kõrghari­ rohkem tutvuda pedagoogiliste dust edasi anda. Eksistentsiaalse kõrvalekalle.

Katariina, Sinu magistritöö mõtlejate ja nende ideedega kriisi äärel on hakatud ,,eraraha teemaks on ,,Kanada välis­ eelmise sajandi esimesest poo­ kaasamise“ egiidi all otsima eestlaste roll Eesti taasiseseis­ lest, siis on selgelt näha, kuidas järjest rohkem võimalusi riigist vumises 1985-1991“. Kuidas nii mõndagi on unustatud vana sõltumatult raha hankida. Sinna tuli idee valida just see temaa­ ning annaks mitmeid väärtusi ja alla kuulub nii suurema teadmisi üle kanda ka tänasesse tähelepanu pööramine anne­ tika? tamisele kui täiendkoolituste K: Jõudsin selle teemani päeva.

Juhan Tork oli pikaaegne mahu kasvatamine, aga paraku mitme teguri koosmõjul. Mulle pakuvad pinget murrangulised Tartu Õpetajate Seminari direk­ ka eestikeelse õppe osakaalu hetked ajaloos, oma bakalau­ tor ning kahtlemata üks juht­ vähendamine (ingliskeelsete õppekavade eest saab küsida reusetöös uurisin näiteks eesti­ figuure ja suuri mõtlejaid oma ­ keelse Tartu Ülikooli loomist. ajas ja valdkonnas. Sõda viis ta õppemaksu) ning mõte üleül­ Ka Eesti taasiseseisvumisele kodumaalt eemale, alguses Sak­ dise õppemaksu kehtestamisest.

See tõi meid omakorda eelnenud mõned aastad oli väga samaale, siis Uus-Mere­maale ja kiirete arengute periood. Välis­ viimaseks peatuspaigaks saigi üliõpilase tänasesse kohustuste eestlastega olen kokku puutu­ Toronto. Siin on mul olnud hin­ reaalsusesse. Eestis on töötavate nud kogu elu nii sugulaste, damatu võimalus tutvuda tema tudengite osakaal üks kõige peretuttavate kui korporatsiooni isikuarhiiviga ning luua seeläbi kõrgemaid terves Euroopa mõjutusel ning kontaktid on sild tema elu vahel kodumaal ja Liidus, 68% meie üliõpilastest olnud alati tihedad ja soojad. võõrsil. Potentsiaalseid jätku- ja käivad tööl ja üle poole neist ­ Samas olen alati tahtnud välis­ kordusuuringuid, mida tema töötab järjepidevalt ligi 30 tundi eesti ühiskonna üksikasjadest tööde põhjal teha, on mitmeid, nädalas. Arvestades, et täisko­ täpsemalt aru saada. Et välis­ kuid esimeseks eesmärgiks olen haga õppimine on arvestuslikult eestlastest on Eesti ajalookirju­ endale võtnud tema pedagoogi­ 40 tundi nädalas, siis juba ilma tuses suhteliselt vähe kirjutatud, lisest tegevusest tervikpildi õppemaksuta, on üliõpilasel rohkem kohustusi kui täiskoha­ leidsin, et need huvid sobivad loomise. kõik omavahel huvitavalt kokku.

Olete mõlemad aktiivsed ga töötaval täiskasvanul. Loo­ likult tuleb millegi arvelt Loodan, et sellest kujuneb töö, üliõpilasesindajad. Võib-olla mu­ mis kõnetab kõiki eestlasi. räägiksite natuke kõrghari­ järeleandmisi teha ning paraku Joosep, tegeled eesti hari­ dusest ja üliõpilaselust täna­ tulevad need liiga sageli õp­ duse ajalooga ja oled Torontos päeva Eestis (sellest pidasite peedukuse, vaimse tervise ning uurimas Juhan Torki. Kas ka 12. jaanuaril loengu VEMU sotsiaalse võrgustiku loomise arvelt. tahaksid rääkida natuke oma loengutesarjas).

Ettekandele järgnenud dis­ uurimisvaldkonnast?

K&J: Koroonapandeemia on kussioonis arutasime erinevate Hariduslugu, fookusega en­ täisväärtusliku üliõpilaselu ela­ tulevikulahenduste üle ning kui­ nesõjaaegsel Eestil, on mulle mist kahtlemata oluliselt kitsen­ gi loomulikult lõplikku tõde ei huvi pakkunud juba pikemat danud, kuid üldiselt on Tartus selgunud, siis olime suhteliselt aega. On suur võit Eesti hari­ kirev üliõpilaselu. Tudengiorga­ dusele, et põhjalikumalt on sel­ nisatsioone on kokku umbes 60 üksmeelel, et kuniks kõrg­ lest perioodist läbi uuritud, ning ning need jagunevad laias laas­ hariduse omandamine ei taga hulgaliselt ka artikleid ja teo­ tus kolmeks: erialaseltsid, aka­ (Järgneb lk. 5)

Nr. 4

EESTI ELU reedel, 28. jaanuaril 2022 — Friday, January 28, 2022

5

Kommentaarid ja arvamused Kanada päevikust

Pisuhänd veab vägikaigast Eduard Vilde satiiriline näi­ dend vara kokku vedavast kratist on tänagi õpetlik.

Kõikjal sobiv, mitte ainult eestlaste kohta kehtiv komöö­ dia keskendub majanduslike pahede esiletoomisele. Mõni meist tahab raha, jõukusega kaasnevat mõju ja kuulsust.

Ning sellel eesmärgil ronib ükskõik-kelle kukile. Aga nagu näidendi kaudu kuul­ saks saanud repliik kinnitab, kord on Vestmann all ja Pii­ beleht peal, siis jälle Piibeleht all ja Vestmann peal. Ei võida keegi.

Vestmann ja Piibeleht pole kuskile kadunud. Kehtib ikka näidendist väljendus „tuu pole häda peräst – tuu om toreduse peräst“. Vilde võttis kirbule ahnuse. Seda eriti tänapäeval, arvestades sellega, et ajalehte lugedes saame teada miljar­ däridest, kelle nime pole varem kuulnud. Et pole neist teadlik kinnitab, et paljud sellised ei soovi tähelepanu. Nagu näiteks kuulus erak, rikkur Howard Hughes möödunud sajandil.

Ehitas enesele lossi, väljus sealt harva. Paljud aga soovivad avalikult hiilata. Need teised, ­ üldsusele tundmatud, pole huvi­ tavalt mitte USAst, vaid riiki­ dest nagu India ja Brasiilia,

S P ORT

Kanepi tegi Austraalias ajalugu Taas suurepärases vormis Kaia Kanepi (WTA 115.) jõu­ dis Austraalia lahtistel vee­ randfinaali, alistades neljan­ das ringis ülipõnevas heitluses maailma teise reketi, valge­ venelanna Arina Sabalenka 5:7, 6:2, 7:6 (7). Sellega on eestlanna jõudnud veerandfi­ naali kõigil suure slämmi turniiridel.

Selle tulemusega sai Kanepist sel sajandil alles viies väljaspool esisada paiknenud tennisist, kes Austraalias vee­ randfinaali jõudnud. Varasemalt

Tartust Torontosse…

(Algus lk. 4)

a­rvestatavat äraelamist, pole üliõpilase taskust õppemaksu nõudmine kuidagi põhjendatud.

Katariina, oled EV esimese presidendi Konstantin Pätsi järeltulija. Kas tahaksid rääkida, kuidas on mõjutanud see fakt Sinu üleskasvamist ja kas isamaalisus on olnud alati elu loomulikuks osaks?

K: Konstantin Pätsi vastu­ oluline isiksus ja valikud anna­ vad endiselt hulgaliselt mõtte- ja debateerimisainest, nii et ta figureerib avalikus diskussioo­ ­ nis kohati rohkem kui mõni elusolev poliitik. Selle kaudu ­

üldiselt arenevatest sellistest.

Sellised rikkurid on võtnud eeskuju kuulsatest USA rööv­ parunitest, kellest päevikutes on varemgi juttu olnud. Rocke­ feller ja Carnegie vaid kaks.

Kogusid raha, olid miljardärid juba 19. sajandil. Aegadel, kui olid ka majanduslikud suruti­ sed, ning oluliselt, puudusid ametiühingud.

Tänapäeval, pandeemia-ajas­ tul, kordub ajalugu. Mall ju olemas. Ning Waltonitel (Wal­ marti loonud rikka suguvõsa liikmetel) pole muret, nende suurärides ei lubata ametiühin­ guid. Mis vähemalt tagaks enam-vähem sellise palga, mis lubaks ära elada.

Noored, nagu palgeraamatu asutaja Mark Zuckerberg, said üüratult rikkaks vaid tarkvara leiutamisega, mis lubas inim­ konnale ühte halba iseloomus­ tusjoont esile tuua – edvista­ mist. Et millega mina jälle olen hakkama saanud oli ja on palju­ dele neist miljarditele Face­ booki kontode valdajatele võimaldanud pahatihti vaid banaalse, triviaalse sisestusi. ­ Zuckerberg, muide on üks neist, kes on markantselt rahakamaks saanud praegustel katkuaasta­ teil, isegi, kui ta on olnud samuti skandaalide keskpaigas.

Ei eita, et palgeraamatul on tänapäeval, just vanemate hul­ gas oma kasu, eelis. Näiteks reisides Eestis saab tuttavatega, jällegi oma eagrupis ühendust

võtta. Pole tarvis telefonikõnet võtta, mis kahjuks on ikka ainus inimliku kontakti variant pan­ deemia ajastul. Noored, alul suurimad Facebooki ümmarda­ jad, näevad seda kui dinosau­ rustele mõeldud tehnoloogiat.

Ka YouTube, isegi kui väga populaarne videote ja muusika leviks, on ka kuidagi vanamoe­ line neile. Nende tõttu on kõik need Twitterid, TikTokid ja Instagramid, neid on vist veelgi, olemas, miljardäre loomas.

on sama tulemuse teinud Martina Hingis (2006), Jelena Dokic (2009), Justine Henin (2010) ja Shuai Zheng (2016). ,,Austraalia lahtiste veerand­ finaali oli ainus, mis mul [kar­ jääris] veel puudu oli. Ütlen ausalt, ma ei uskunud, et mul õnnestub seda oma vanuses veel püüda. Tõesti uskumatu,“ ei varjanud 36-aastane Kaia Kane­ pi matšijärgses intervjuus oma rõõmu. Varasemalt on ta släm­ midel veerandfinaali jõudnud: Prantsusmaa lahtistel (2008 ja 2012), Wimbledonis (2010 ja 2013) ning US Openil (2010 ja 2017).

Tennises ja golfis, kus toi­ mub aastas neli suurturniiri, on välja mõeldud erinevaid slämme, nüüd on olemas ka Kaia Kanepi

nimeline. Nimelt pakkusid Eurospordi kommentaatorid Australian Openi veerandfinaal­ matši ajal välja uue, Kaia Kanepi slämmi. Selle välja­ mängimiseks tuleb karjääri jooksul jõuda kõigil neljal turniiril vähemalt veerand­ finaali, olles asetamata mängija, kirjutas Jaan Martinson Delfis.

Kanepi alustas Austraalias 115. kohalt, 2008 Prantsusmaa lahtisi alustas ta 49. edetabelikohalt, 2010 Wimbledonis ja 2017 USA l­ ahtistel alustas ta kvalifikat­sioonist.

Veerandfinaalist Mel­bourne’is Kanepi edasi ei pääsenud, kaotades seal maailma seits­ mendale numbrile poolatar Iga Swiatekile 4:6, 7:6 (2), 6:3.

kandub väike osa tähelepanust ka mulle. Enamike jaoks on see lihtsalt üks väike kummaline ja ehk natuke ootamatu seos Eesti ajalooga, samas on ette tulnud neidki, kes arvavad, et olen kõik elus saanud ainult oma pere­ konnanime tõttu ning ma ei jõua isegi kokku lugeda, kui ­tihti mult küsitakse, kas plaanin uut vaikivat ajastut välja kuulu­ tada. Võib vist öelda, et seose tõttu tabasin juba väga noorelt, kui oluline on oskus iseenda üle naerda.

kõrvuti majades oma vanaisaga, kes on igapäevane füüsiline side minu ja Konstantini aja vahel.

Lood nii Eesti kui perekonna keerdkäikudest on meil ikka ja jälle laual ning läbi nende tajun ilmselt seda ajalooperioodi veidi isiklikumalt ja emotsionaalse­ malt. Kahtlemata on kogu mu pere mõjutanud väga palju ka minu hoiakuid elus ja isamaa­ lisus on üks alusväärtustest, millest lähtun. Minu jaoks tähendab see ennekõike seda, et püüan alati teha rohkem, kui minult minimaalselt oodatakse ning võtan aktiivselt vastutuse panustada oma kogukondade heaolusse ja parendamisse.

Hoopis keerulisem on mõõta perekondlikku mõju ja seost.

Mul on olnud võimalus üles kasvada Konstantinile kuulunud Kloostrimetsa talus ning elada

Siis Tefloni-mees, elektri­ vooluga liikuvate Tesla autode firma looja Elon Musk pole negatiivsest pääsenud. Musk oli mõnda aega, paberil vähemalt, tänu ta aktsiatele, maailma rikkaim inimene. Ehk aga ka ­ mitte, kuna keegi ei tea klepto­ kraat Vladimir Putini tengelpun­ ga sisu suurust. Kinnitus järgne­ valt.

Kuna teiseks haiguseks ahnuse kõrval on võimu, mõju tagaajamine ning selle kaits­ mine, siis edasi hoides raudses haardes. Nagu Putin. Peamiselt aga tänapäevased kröösused naudivad tähelepanu. Ning tihti astuvad ämbrisse selle tõttu, kuna avaldavad ebasobivaid ­arvamusi tänapäeva vasakpoolse äärmuse poolt domineeritud meedias. Võimalusi on ju nende väärsammude astumiseks mitu.

Võrgupäevikud olid esimesed sellised, kui inimkond alles uuris, kuidas interneti kaudu isiklikke arvamusi esitada.

(PM/D/EE)

Küsis: KAIRE TENSUDA

Mõni blogi, nagu kahjuks on eestlaste sõnapruugis olemas, – miks mitte võrgupäevik? – sai ülipopulaarseks. Ühel moodsal sellisel, videoga esitatud, tuntud kui podcast), (mis on viga ilusal eestikeelsel ,,taskuhäälingul“?) avaldas möödunud nädalal videos üks seni tundmatu mil­ ­ jardär Chamath Palihaptyia (kes on Sri Lankas sündinud, elab Kanadas, on USA NBA profilii­ ga Golden State Warriorsi üks omanikke ja kunagine Face­ booki tähtis juhtisik, kus ta jõukus alguse saigi), et talle ei lähe korda uiguuride saatus.

Seda rahvast ähvardab puna-­ Hiina poolt genotsiid, maailma vaiksel teadmisel.

Ajal, kui hinnatakse, et enam kui 80 protsenti maailma seits­ mest miljardist (jälle see tohutu suur arv) inimesest vireleb vae­ suses, on ju midagi väga viltu.

Prominentsemad aktivistid on pea kõik heaoluriikidest. Mis ka on oluline – sugereerib süüme­ tundeid, et elatakse ise hästi.

Selline moraalsus paistab rikku­ ritel üldiselt puuduvat.

Teame küll meedia kaudu, et nende hulgas on neid, kes annetavad oma heategevate ­ asutuste kaudu (mis muidugi ­ naudivad tulumaksuvaba staa­ tust, nii vältides riigi, kodaniku toetamist nende oluliste rahade kaudu) mujale kui USAsse. Bill Gates, kelle loodud Microsoft firma on igale arvutikasutajale needuseks, kuna ei saa nende

Sildaru tegi taas X-mängude ajalugu Freestyle-suusataja Kelly Sildaru võitis eelmisel reedel Colorados oma kuuenda X-mängude kulla, tulles ren­ nisõidus esikohale. Teine oli Brita Sigourney ja kolmas Hanna Faulhaber, mõlemad USAst. Võiduga sai Kelly Sildarust X-mängude ajaloo edukaim teismeline: võidetud kuldmedal oli 19-aastasele eestlannale tal­ vistelt mängudelt juba kuues, li­

valitsevatest eeskirjadest – nagu tarkvara uuendamisest -mööda ega ümber. Ei saa isegi tarkvara mitmel juhul osta, peab üürima, sisuliselt. Igal aastal maksma selle eest. On alles lüpsmine.

Seda oskavad ju rahamehed teha. Loovad sõltuvuse, mono­ polid, peibutavad odavate hin­ dadega, seda kõike keskklassi ja vaeste arvel. Katsu sa, hing, tänapäeval heaoluriigis toime tulla arvutita. Ei saa. Või kui mitte, sõltud teistest, kes näiteks koju toovad kaupa, toitu, mida ei saa võrgus osalemata muidu tellida. Sest telefoni kaudu on tohutult raske midagi osta, ­paluda koju saatmist.

Kohanemise võime olevat üks inimkonna edu saavutusi.

Ning ka mõnele intelligentsi määrajaks. Kuid olukord on sel­ line, et vagade arvel kasvavad varandused. Lihtne on küll lau­ suda, et ära ole lammas, kes laseb end pügada. Mõni meist suudab ehk jäärapäiselt vastu puksida. Nii status quo’d omal viisil soovides korrale kutsuda.

Tava­ liselt viljatult, tulemusteta.

Kuna uted on enamuses, kes vaikselt määgivad, aga ei saa ülijõukate vastu, kelle käes on laudavõtmed, domineerivad in­ terneti, nutitelefoni, kaabeltele­ visiooni turgusid ja vaid pista­ vad kupüüre, rahatähti või väärtpabereid jubagi pilgeni pungil taskutesse. Ning paljud ei pilguta silmagi, kuna nii on ju alati olnud. TÕNU NAELAPEA

saks on ta saanud kolm hõbedat ja ühe pronksi. Legendaarne kanadalane Shaun White võitis teismelisena kuus kuld- ja kolm hõbemedalit ning Nyjah Huston kuus kulda, kaks hõbedat ja ühe pronksi.

Oma trumpalal pargisõidus kukkus Sildaru esimesel katsel ja loobus edasisest võistlemi­ sest. Võistluse võitis prantslanna Tess Ledeux, teine oli šveits­ lanna Mathilde Gremaud ning kolmas kanadalanna Megan Oldham. (ERR/EE)

NATO saadab IdaEuroopasse juurde sõjalaevu ja hävitajaid

liikmed on ühtsed. Me näitame üles enneolematut ühtsust seo­ ses olukorraga Ukrainas, koor­ dineerime oma tegevust USAga,“ ütles EL-i välispoliitika juht Josep Borrell.

NATO teatas esmaspäeval, et saadab Ida-Euroopasse roh­ kem sõjalaevu ja hävituslen­ nukeid, kuna Venemaa jätkab vägede koondamist Ukraina piiri lähedal. ,,NATO jätkab kõigi vajalike meetmete kasutusele võtmist liitlaste kaitsmiseks, sealhulgas tugevdades alliansi idaosa. Me reageerime alati julgeolekukesk­ konna mis tahes halvenemisele, sealhulgas tugevdades oma kollektiivkaitset,“ ütles NATO peasekretär Jens Stoltenberg.

Esmaspäeval kohtusid Ukrai­ na kriisi arutama Euroopa Liidu (EL) välisministrid. ,,Kõik EL-i

Borrelli sõnul ei kavatse EL vähendada oma saatkonna töötajate arvu Ukrainas.

EL-i ühtsuse suhtes on tek­ kinud siiski hulk küsimusi. Ühtset Moskva suunalist poliiti­ kat lõhestavad erinevad polii­ tilised ja ärihuvid. Umbes 40 protsenti Euroopa maagaasist pärineb Venemaalt. Gaasi hind tõuseb järjepidevalt.

Siiski ütlesid diplomaadid, et Euroopa Komisjoniga koostöös töötatakse välja karme sankt­ sioone, kuid ei täpsustatud ­millised need sanktsioonid olla võivad. (ERR/EE)

6

EESTI ELU reedel, 28. jaanuaril 2022 — Friday, January 28, 2022

Nr. 4

Tulemas veebikonverents tähistamaks eestikeelse kirikulaulu 475. ja „Kiriku laulu- ja palveraamatu“ 30. aastapäeva Laupäeval, 12. veebruaril al­ gu­ sega kell 10 h toimub VEMU ja EELK Toronto Peetri koguduse koostöös vir­ tuaalne minikonverents, mille ajendiks on mitu Eesti kul­ tuuriloo olulist tähist.

Esimese ja kaugeima tähisena tasub meenutada, et eelmisel aastal möödus 475 aastat sel­ lest, kui Tallinna Püha Vaimu kiriku tollane pastor Reinhold Beseler võttis endale kirikulau­ lude ja piiblitekstide maakeelde tõlkimisel abiliseks maarahva hulgast pärit koolipoisi Hansken Sussi (Hans Susi). Kuigi nende ühistöö tulemusest pole tänaseni enam midagi kirjalikul kujul säilinud, on taoline fakt siiski ajalooallikatega tõendatav. See­ ga võime tõdeda, et juba tollases reformatsioonijärgses Tallinnas tegeldi kirikulaulude eestindamisega. Ühtlasi asetab see oluliselt avaramasse kultuu­ rilisse raami ka ettekujutuse meie kaugete esivanemate kokku­ puudetest Euroopa tolle­ aegse kultuuriga. Polnud me noil ammustelgi aegadel nii kodukootud enam ühti. Meie ­ vaimulike rahvalaulude pärand kinnitab seda samuti.

Teine tähtpäev, millest 30.

novembril 2021 möödus 30 aas­ tat, on kodumaa ja väliskiriku koostööna 1991. aastal valmi­nud ja kasutusele võetud „Kiriku laulu- ja palveraamat“, mis vahetas välja 1899. aastal il­ munud eelmise luterliku kiriku lauluraamatu, mis kandis peal­ kirja „Uus lauluraamat“.

Emakeelse kirikulaulu mõju on äärmiselt oluline kogu meie kirjakeele kujunemise loos.

Eestikeelsele kunstluulele pani aga aluse just 17. sajandil riimi seatud kirikulaul. Sajand hiljem pietismiajastu vaimus koostatud kiriku lauluraamat kujundas aga oluliselt sõnavara ja väljendus­ vorme, mis kandusid edasi meie rahvusliku ärkamisaja isamaa­ listesse lauludesse.

19. sajandi viimasel aastal ­ilmunud uut lauluraamatut asuti Eestis uuendama ja täiendama juba enne Teist maailmasõda.

Järgnevad aastakümned küll takistasid järgmise lauluraamatu koostamist, kuid eeltööd laulu­ raamatu uuendamisel jätkati nii kodumaal kui paguluses. Kon­ verentsi kaks ettekannet peavad kunagised EELK ja E.E.L.K. lauluraamatukomisjonide liik­ med: piiskop Tiit Salumäe räägib kodumaal tegutsenud

Eesti Muusikaauhinnad jagatud

pälvis auhinna helilooja Mikk Targo.

Allpool Eesti Muusikaauhin­ nad 2022 kõik võitjad: Aasta Debüütalbum: NOËP – No Man Is An Island; Aasta Klas­ sikaalbum: Strings Attached: The Voice of Kannel. Esitaja: Anna-Liisa Eller; Aasta Jazz­ album: Joel Remmel Trio – Kevad; Aasta Etno/Folk

Kolmapäeval jagati Alexela Kontserdimajas Eesti Muusi­ kaauhinnad 2022. Sel aastal teenisid enim auhindu NOËP – neli ja Puuluup – kaks, mõlemad on esinenud ka siin­ sele publikule.

NOËP tunnistati Aasta Meesartistiks ja Aasta Popartis­ tiks ning oli võidukas lisaks Aasta Debüütalbumi ning Aasta Albumi kategooriates. An­ sambel Puuluup oli võidukas Aasta Ansambli ning Aasta Etno/Folk Albumi kategoorias.

Panuse eest Eesti Muusikasse

Puuluup – Ramo Teder ja Marko Veisson – on esinenud EMW raa­ mes nii Torontos kui Hamiltonis, viimati möödunud aasta novemb­ ris.

Foto: Peeter Põldre

Kõige rohkem auhindu – neli – noppis sel aastal NOËP (Andres Kõpper), kelle esinemist Toronto publik sai nautida 2019.a Estonian Music Weeki raames.

Foto: Peeter Põldre

Augustis 1990 Torontos toimunud lauluraamatukomisjonide ühisnõupidamine.Istuvad (vasakult): E.E.L.K. lauluraamatukomitee esimees Andres Taul, EELK peapiisko Kuno Pajula, E.E.L.K. piiskop Karl Raudsepp ja EELK lauluraamatukomisjoni sekretär Ivar-Jaak Salumäe. Seisavad (vasakult): Oskar Gnadenteich, Tõnis Nõmmik, praost Udo Petersoo, Roman Toi, Gustav Piir, Thomas Vaga ja Joel Luhamets.

lauluraamatukomisjoni tööst ning õpetaja Gustav Piir pagu­ laskiriku lauluraamatukomisjoni tegevusest.

Kuna hetkel käib juba EELK uue lauluraamatu koostamine, siis sellest annab ülevaate asses­sor praost Marko Tiitus, kelle juhtida on praeguse laulu­ raamatukomisjoni töö.

Kolmas kultuurilooline täht­ päev, millele ka selle minikon­ verentsiga kummarduse teeme, on läinud suvel möödunud Roman Toi 105. sünniaastapäev.

Meenutame tema olulist osa

a­ktiivse vaimuliku koorimuu­ sika loojana, kirikumuusikuna ja organisaatorina 30 aastat tagasi ilmunud lauluraamatu ­ saamisloos. Vaatame arhiivilin­ distust Roman Toi selletee­ malisest esinemisest Tartu College’is 1. detsembril 1995.

Tervikuna on virtuaalne mini­ konverents tänulik kum­ mardus väga paljudele Toronto eestlastele, kes oma aktiivse tööga, annetustega ja osavõtuga aitasid kaasa sellele, et kolm aastakümmet on üle kogu ­maailma asuvates eestikeelsetes

Album: Puuluup – Viimane suusataja; Aasta Autorilaul/ Rahvalik Album: Jaak Johan­ son –Sisemeri silmini; Aasta Alternatiiv/Indiealbum: Janek Murd – Viiv; Aasta Metal­ album: Mört - Pangetäis Bängereid; Aasta Rockalbum: The Boondocks – Soup Can Pop Band; Aasta Elektroo­ni­ kaalbum: WATEVA – Disposable Society; Aasta HipHop/Rap/R‘n’B Artist: Genka & Dew8 – OLEG; Aasta Popartist: NOËP – No Man Is An Island; Aasta Naisartist: YASMYN – YASMYN; Aasta Meesartist: NOËP - No Man Is An Island; Aasta Ansambel: Puuluup – Viimane suusataja; Aasta Artist: 5MIINUST; Aasta Muusika­video: Tommy Cash – Racked (rež.: Anna Himma); Aasta Parim Laul: Rita Ray – Love Ain’t The Same; Aasta Album: NOËP No Man Is An Island; Panus Eesti Muusikasse: Mikk Targo.

Eesti aasta filmi preemia võitis dokfilm

Galaõhtut juhtisid Liis Lemsalu ja Daniel Levi Viinalass. Esinejatena astusid galal üles NOËP, 5MIINUST, Puuluup, Wateva, Genka, YASMYN ja Gameboy Tetris.

Esinejaid saatis laval sümfoo­ nia­ orkester, kellele sobivasse seadesse olid pandud esinejate etteasted. (D/Kroonika/EE)

luterlikes kirikutes saanud kogudus ühiselt laulda kaunis emakeeles kiitust Jumalale.

Konverentsi ,,Eestikeelne kiri­ kulaul 475 ja „Kiriku laulu ja palveraamat“ 30. Väliseest­ laste panus eesti kirikurahva lauluvarasse“ saate jälgida laupäeval, 12. veebruaril algusega kell 10.00 EST Zoomis: meeting ID 878 7353 7270, https://us06web.zoom. us/j/87873537270.

Info: vemu.ca, hani­@gmail.com

piretnoor­

Eesti filmiajakirjanike ühing kuulutas välja tunnustused 2021. aasta parimale Eesti filmile, aasta levifilmile ja aasta filmiajakirjanikule.

1993. aastast välja antava fil­ miauhinna Neitsi Maali sai Carlos Lesmese dokumentaal­ film ,,Üht kaotust igavesti kandsin“.

See on esimene Neitsi Maali preemia pälvinud dokumentaal­

film 2011. aastast saadik.

Auhinnale kandideerisid veel Rasmus Merivoo ,,Kratt“, German Golubi ,,Mu kallid laibad“, Ivar Murdi ,,u.Q.“ ja ­ Peeter Simmi ,,Vee peal“.

Tänavu 29. korda välja antud Neitsi Maali on kõige pika­a­ jalisem filmiauhind Eestis.

Möödunud aastal võitis Neitsi Maali Veiko Õunpuu mängufilm ,,Viimased“. (ER)

Otepääl peeti talveöölaulupidu

märgiline sündmus, sest Tartu 2024 kannab Euroopa kul­ tuuripealinna tiitlit koos terve Lõuna-Eestiga,“ ütles Tartu 2024 Lõuna-Eesti koordinaator Annela Laaneots.

Möödunud laupäeval peeti Otepää Keskväljakul Tartu 2024 Otepää Talveöölaulu­ pidu.

Kohal oli 45 koori ligi 600 lauljaga ja armastatud Eesti ar­ tistid (Reet Linna, Birgit Sarrap, Uku Suviste, Gerli Padar, Marten Kuningas, Nele-Liis Vaiksoo, Marek Sadam ja Margit Tali), kes esitasid legen­ daarse lauluvõistluse ,,Horos­ koop“ parimaid palasid. ,,Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 alguseni on jäänud täpselt kaks aastat. Tähistame seda terve Eestiga. Otepää Talveöölaulupidu on selleks

Talveöölaulupidu toimus juba seitsmendat aastat ja sellest on kujunenud üks Otepää talvi­ seid tähtsündmusi.

Tartu 2024 Otepää Talveöö­ laulupeo kunstiline juht ja diri­ gent oli Otepää kultuurimaja kultuurikorraldaja Merle Soon­ berg. (Allikas: kylauudis.ee) Loe Eesti Elu internetis —

www.eestielu.ca

Nr. 4

EESTI ELU reedel, 28. jaanuaril 2022 — Friday, January 28, 2022

P

E

A

M

U

R

D

M

Ristsõna nr. 1089 1

2

3

Nädala retsept

60

61

8

9

15

16

17

19

20

22

33

34

11

31

32

49

50

21

29

30

36

38

44

10

24

35

37

43

23

28

41

Paremale: 1. SOS, 4. Osav, 8. Mark,

58

7

14

27

Ristsõna nr. 1088 LAHENDUS

57

6

13

26

T

55

5

12

25

S

12. Ena, 13. Vara, 14. Aval, 15. Pkr, 16. Aken, 17. Dava(o), 18. Pusta, 20.

Eputis, 22. (S)alaami, 25. Kass, 28.

Kaunidus, 33. Apia, 34. Aki, 35. Nadi, 36. Enn, 37. Aden, 38. Smit, 39.

Keres, P., 41. Karate, 45. (K)aevur, 49. Erie, 50. Maad, 53. Isa, 54. Liir, 55. Inka, 56. (A)sia, 57. Lako(ta), 58.

Anum, 59. Ant. Alla: 1. Sepp, 2. Onku, 3. Sars, 4.

Ovaal, 5. (Sik-)sak, 6. Are, 7. Vane­ muine, 8. Madu, 9. Avat (tava), 10.

Ravi, 11. Klas, 19. Tasa, 21. Pin, 23.

Akadeemia, 24. Aaker, 25. Kae, 26.

Apn(ea), 27. Sin, 29. In Spe, 30. Dam, 31. Udi, 32. Sit, 37. Akt, 40. Sadam, 41. Kell, 42. Aria, 43. Riik, 44. Aero, 46. Visa, 47. Usin, 48. Raat, 51. Ann, 52. Aku.

4

18

I

39

40

42

45

46

51

52

56 59

PAREMALE:

1. Vee-elanik.

5. Ilma kaaslasteta.

9. Eesti Abistamiskomitee Kanadas.

12. Y____, Toyota mudel.

13. Sajab talvel.

14. _____oks, konna häälitsus.

15. Üür.

16. Lapsevanemad.

17. Rootsi Eestlaste Liit.

18. Teat. ahv.

20. _____ Järvi, eesti dirigent (snd 1937).

22. Teat. kaardimäng.

25. Paabulind.

28. Must (pr. k.).

29. Mitte kallis.

33. Isa (hellit.).

35. Loss of retirement income.

36. Kergelt krobeline.

37. Eesti suursaadik Kanadas.

38. K_____, teat. luuvili.

40. Montreali Eesti Selts.

41. Sõja- või merekooli õppur.

43. Mitteristiusuline.

46. Restoran, peenem kõrts.

53

54

51. End. Eesti hamba­ arst Torontos.

52. Kauge v. varjatud valgusallika tuhm paiste.

55. Teat. vehklemisstiil.

56. Kuum jook.

57. Õun (murd.).

58. Päev tagasi.

59. Telefon (lüh.).

60. Lapseootel.

61. Ajutiseks kasutamiseks antud/võetud.

ALLA:

1. Vali, range.

2. Ala, piirkond (ingl.k.).

3. Ukse käepide.

4. Naisenimi.

5. Kõrgharidust andvad koolid.

6. Küsisõna.

7. Spinal muscular atrophy.

8. Igivana.

9. Eesti Konservatiivne Rahvaerakond.

10. Kartlikum.

11. Inetu, ilutu.

19. Access Point Name.

21. Eesti Reservohvitseride

Jaak Johansoni sünniaastapäevaks valmis kolmeosaline kogumik Eelmisel aastal meie hulgast 61 a vanusena lahkunud Jaak Johansoni sünniaastapäevaks valmis kolmeosaline kogumik ,,Öö, päeva ja lauluraamat“, mis avab mitmekülgse looja siseil­ ma. Teos sisaldab varalahkunud muusiku, kunstniku ja luuletaja laule, sõna- ja mõttemänge ning graafikat.

Suurema osa tekstidest pani Johanson kirja oma käega. Ka raamatu pealkiri on Johansoni enda pandud. Raamatu koostas Jaak Johansoni lesk Krista Citra

47

48

Kogu.

23. Ilmakaar.

24. Ristiusuline inimene.

25. Vilistlane (lüh.).

26. Püsi, paigalpüsi­ mine; rahu.

27. Uskumine, veendumus.

30. Tamm, pais (ingl.k.).

31. Asula TallinnaPärnu maanteel.

32. Vaba Eesti Sõna.

34. Kogu aeg, alati, üha.

39. Sada (vene k.).

42. Vahend laeva või paadi kohapeal hoidmiseks.

43. Üleastumine kiriklikest normidest.

44. Prantsuse vaimulik.

45. Sültjas mass, želee.

47. Elund suus.

48. Samoa pealinn.

49. _____b, lebab pisut liigutades, vähkreb, püherdab.

50. Seljatugi toolil.

53. Teat. kaunvili.

54. Küsisõna.

Joonas, kes ütles uudistesaatele ,,Aktuaalne kaamera“, et pani raamatusse kõik Jaak Johansoni laulud, mida vähegi leida suutis.

(ERR/EE)

Külma- ja paastuaja kanasupp Jaane Orav See lihtne kanasupp aitab külmal talvepäeval sooja saada ning toimib ka tõhusa paastu­ supina peale pikki pühasid, et organismi veidi puhastada; või hoopiski haiguse küüsis vae­ veldes end turgutada (viimasel juhul jäta vürtsid ära).

Aeg: 30-40 min, 10 portsu Koostisained: • 2 supilusikat oliiviõli • 1 porrulauk, pestud ja viiluta­ tud • 3 sellerivart, tükeldatud • 1 teelusikas peenestatud vürtsköömneid (cumin) • 1 teelusikas peenestatud apteegitilli (fennel) • ½ naela lillkapsast, tükeldatud • 1 nael kanafileed, kuubiku­ teks tükeldatud • 1 väiksem purk purustatud tomateid (nt. Fire-roasted Diced Tomatoes) • 2 liitrit kanapuljongit („Storebought is fine“, nagu Ina Gartner ütleb) • 2 loorberilehte • 1 teelusikas soola (kui kasu­ tad low-sodium kanapuljongit) • ½ teelusikat purustatud musta terapipart • ¼ teelusikat cayenne pipart • 2 tassi/käetäit beebi-spinatit või beebi-kale salatirohelist • 2 supilusikat hakitud maitse­ rohelist (nt. till, petersell) Valmistusviis: 1. Kuumuta õli keskmisel kuu­

7

KARLA KALENDRISABA

Oi sa tuhat ja tuline Kassa tead, mina vist akkan vanaks jääma ja vat see võtab sajatama. Ei, ikke kõvasti rohkem kui sajatama. Saja­ tamisest kõneles mineva nädali üks teine mees, kelle nimi mul ei tule äkiste meelde. See on seesama sell, kellele ma teatekirjutamises pulga üle antsin. Siis ma teadsin ta nime küll, aga nüid, kui tahaks seda pulka korraks tagasi saada, vot ei mäleta. Aga on vaja, sest ta nimetas oma jutu sees minu nime ja mina oma tohletand tolguga ei saand aru, kas ta kiidab mind vai mõnitab. Kui mõnitab, siis oitku oma nahk ja nahapealsed karvad. Kiitmise ma kannatan välja.

Teatsin, et ta nimi on miski marjaga ühenduses ja mõle­ mad nimed akkavad sama tähega. Telehvoni nummer mul on, võtsin südame rindu ja toru pihku ja kõlistasin. Küsisin kohe sirgelt, et ütle nüid, kas sa oled Sõstra Sass vai Maasika Miku. Ei old kumpki, oli Vabarna Volli. No vähe­ malt marja osas on mu mälu korras, nii et on veel lootust.

Ja nende kontsunantide koha pealt kah. Küsisingi tema kui noorema vanamehe käest, et kuda need hintelikendid ni­ sukest nähtust kutsuvad. Tema ütles, et see on hall-litsirat­ sijoon. Pidagu ma meeles, mu oma nimes olla kah sedasi.

No on küll, aga marjavärki ikke netu. Nojah, ega kõik ei mahu marjamaale. Mina ei mahu enam maarjamaale kah ja see on ometi ühe a jagu avaram.

Aga siis ta õpetas mind veel ja oiatas, et ma kahte ühe­ sugust sõna segi ei ajaks, kui karkupidi hintelikõntsa satun.

Et kui akkan segaseid ja uduseid asju nägema, siis see on hall-utsinatsijoon. Vot sulle sakuska! Ole mees ja katsu oma vana peaga vahet teha, mis on utsinatsi ja mis litsiratsi. Ma parem jään vana ariliku kõneviisi juurde, siis ei tule sega­ dust.

Aga siis ma küsisin, et mispärast sa mind vallatuks nimetasid. Tema kohe vasta, et katsu sa end vallaliseks kuulutada. Mul on Kata sellfõuni nummer teada, võtan kätte ja kõlistan. Siis sa mees alles saad ead ja paremat.

Sain aru, et olen libedale sattund ja nihutasin jutu teisele teemale. Ega nii kah ikke ei saa, et tema kogu aeg õpetab mind, mul kah paar ässa pintsakukäises. Manitsesin teda, et olgu selle sajatamisega ettevaatlik. Tuleb ikke tükk aega saja­tada enne kui tuhandeni jõuad. Ja nüütsel ajal ei ole tu­ handest kah abi, ikke miljunisi läheb vaja. Implatsioon on kõva.

No sellest sai tema kah aru ja me lõpetasime jutu seda­ viisi ära, et jusku jäimegi sõpradeks. Tüli jäi tulemata ja on seda vajagi? Kaklejaid ilma meietagi küllalt. Aga vanaks olen ikke jäänd küll, oi sa tuhat ja tuline. KARGU KARLA

musel suures malmpotis (Dutch oven).

2. Hauta porrulauku ja sellerit umber 5 minutit, aeg-ajalt segades, ära lase pruuniks.

3. Lisa potti vürtsid, lillkapsas, kuumuta veel 5 min.

4. Lisa kanatükid ning hauta veel 5-8 minutit.

5. Lisa tomat, kanapuljong, loorber, sool-pipar, Cayenne.

6. Lase keema minna ning keeda vaiksel tulel 10-15 minutit, aeg-ajalt segades.

7. Keera tuli kinni ning lisa beebi-salatiroheline ja maitse­ roheline.

8. Maitsesta vastavalt soovile veel ja serveeri vajaminevad portsud ning ülejäänud jäta järgmiseks päevaks.

Head isu!

HEINSOO INSURANCE BROKERS LTD. ASUTATUD 1951

958 Broadview Ave., ruum 202 Toronto Eesti Majas info@heinsooinsurance.ca

Telefon 416-461-0764 Fax 416-461-0448

Naljanurk ,,Juku, mine too poest piima,“ käsutab isa. ,,Aga võlusõnad?“ ,,Ülejäänud raha saad endale.“

unique inc.

1251 Yonge Street Toronto, Ontario M4T 1W6

Meie esindaja

ANNE LEIUS

Tel. kontoris (416) 928-6833 kodus (416) 482-9119

8

EESTI ELU reedel, 28. jaanuaril 2022 — Friday, January 28, 2022

Nr. 4

Ukrainian Canadian leadership establishes Humanitarian Relief Hub in preparation for further Russian invasion English-language supplement to the Estonian weekly “EESTI ELU” Tartu College Publications Founding Chairman: Elmar Tampõld Editor: Laas Leivat 3 Madison Avenue, Toronto, ON M5R 2S2 T: 416-733-4550 • F: 416-733-0944 • E-mail: editor@eestielu.ca Digital: www.eestielu.ca

“The only thing necessary for evil to triumph is for good men to do nothing” It’s mistakenly attributed to conservative philosopher Edmund Burke.

It was actually coined by John Stuart Mill in 1867 when he said, ”Bad men need nothing more to compass their ends, than that good men should look on and do nothing.”

We simply cannot stand on the sidelines while Ukraine and its people await the worst. And the most dangerous aspect of Moscow’s menacing posture is the inevitability of a Russian attack as predicted by most ­ international observers, even ­ Russians themselves, most of whom aren’t enthusiastic about another conflict but are defeatist and resigned to it.

We must all support Ukraine, not only as Estonians and Canadians, but also because it’s the right thing to do. Russia’s current threat against Ukraine ramps up the ongoing aggres­ sion it has employed for years, consisting of: cyber attacks; bare-faced denial of Russian military f­ orces in eastern Ukraine despite irrefutable evi­ dence to the contrary; a propa­ ganda campaign based on fabri­ cations and falsifications; trade and economic threats, etc.

Ukraine has lost nearly 15,000 soldiers since Russia attacked in 2014. Russia now ­ occupies 7.2% of Ukrainian ­territory. Finland lost 9% of its land with the Finnish Winter War, instigated by Russia in 1939, which ended after a few months. Other than expelling Russia from the League of Nations, the international com­ munity did nothing – somewhat similar to the ineffectiveness of the sanctions imposed when Russia invaded Ukraine eight years ago. It still occupies the Donbas and Crimea.

With thousands of Russian troops in the Donbas already fighting Ukrainian forces, the economic harm has already devastated the area. The main industrial facilities have been stripped of their equipment and machinery and relocated into Russia. The local environment is seriously threatened with flooded mines.

One of the most dishonor­ able and deadly acts of the Russian forces in the Donbas

was the killing of 366 and wounding of 429 Ukrainian ­soldiers as they were departing the area through the “green corridor” under the Minsk ­ Agreement of 2014. They had been promised safe passage by Russian commanders.

Why should Estonians in Canada be supportive of deter­ ring an attack against Ukraine?

For many self-evident reasons.

Not much has changed in Moscow in regards to the Baltic States since the Soviet era. We have keen memories of the crushing of the Hungarian Revolution of 1956 and the Prague Spring of 1968. The Russian troops that were re­ cently sent to Kazakhstan to suppress their popular uprising are reminiscent of the attacks against the Hungarians and Czechs. Moscow also escaped with impunity after invading Georgia and Crimea.

Estonians remember Soviet era suffering with mass deporta­ tions to gulags, the cold-blooded suppression of resistance and dissent, and the ongoing threat of being abducted on the street by an unmarked KGB van.

Canada has a solid reputation of supporting and boosting ­unity within the NATO alliance.

It’s said that even more impor­ tant than a firm resolve of NATO, is an unwavering unity of all members to solidly stand behind this determination. The Kremlin must understand that.

Canada can help in this.

As of this writing, analysts were predicting a possible hesi­ tancy of Germany, who allowed itself to become dependent on Russia for energy. Berlin is said to be the weak link in a unified Western response. Putin knows this and will exploit it master­ fully.

Canada has yet to promise weapons for Ukraine, but re­ mains firm in supporting the most severe sanctions against Russia, should the worst occur.

Military hardware for Canadian politicians does not have unani­ mous backing. But something, however, does exist, with which all politicians can agree: the solidarity of the Western alli­ ance presents an issue that all Canadian Estonians can urge their MPs to be involved with –

January 27, 2022. TORONTO/­ OTTAWA – The Ukrainian Canadian Congress (UCC) and the Canada-Ukraine Foundation (CUF) today announced the establishment of a Humanitarian Relief Committee in preparation of a humanitarian crisis ensuing from further Russian invasion of Ukraine.

The Ukraine Humanitarian Relief Committee is estab­ lished jointly by the two organi­ zations to formalize a co­ ordinated approach in providing ­humanitarian assistance quickly and efficiently to those in need in Ukraine to address any fur­ ther aggression by Russia. The committee will work with the Ukrainian Canadian community across Canada to reduce dupli­ cation of effort, increase effi­ ciency and ensure aid efforts have the most effective impact for Ukrainian citizens affected by the crisis.

A Memorandum of Agreement (MOA) between UCC and CUF details a framework for mutual collaboration. The MOA’s main purpose and scope is as follows: • to work collaboratively on humanitarian assistance initia­ tives directed towards Ukraine, facilitating uniform and co­ ­ ordinated action between the UCC and CUF, its branches, and members, while building on the recognized expertise, ex­ ­ perience, and resources of each

CEEC calls on Canadian government to immediately deliver defensive weapons to Ukraine

organization; • to develop projects that will combine the subject matter and implementation experience of CUF with the expertise of UCC in uniting the Ukrainian Canadian community; • to offer donors and other stakeholders an opportunity to make contributions and receive reports through a single chan­ nel; and • to adopt a coordinated approach in collaboration with donors and other stakeholders who wish to support people in Ukraine affected by crisis.

The main efforts of co­ operation will be to provide ­humanitarian assistance/relief in the areas of Assistance to dis­ placed persons, Medical care, Emergency Shelter and Food security. The roles and responsi­ bilities of UCC and CUF are detailed in the MOA, including financial accountability, report­ ing requirements and overall transparency to the Ukrainian Canadian community.

The members of the committee are: • Victor Hetmanczuk – Chair • Oksana Kuzyshyn – ViceChair • Olesia Luciw-Andryjowycz – Secretary • Anna Kuprieieva – Member “The Ukrainian Canadian community is extremely con­ cerned about the ongoing esca­

Although Canada must be prepared to support a massive ­ wave of refugees fleeing a Russian invasion, the govern­ ment of Canada must act now to do all that it can to prevent such a situation.

lation of Russian aggression on Ukraine’s borders. As Cana­ dians, we stand with the Ukrainian people, and their right to enjoy freedom, demo­ cracy, and live in a safe and ­secure independent state,” stated Alexandra Chyczij, National President of the Ukrainian Canadian Congress.

“For almost three decades, the Canada-Ukraine Foundation has helped coordinate and de­ liver humanitarian aid to Ukraine as it makes strides to grow its democracy towards economic prosperity and free­ dom,” added Orest Sklierenko, CUF’s President and CEO. “Our foundation was created to help in times of need; with this continued aggression and inter­ ference from the Putin regime, we are turning to all Canadians to help support this vital ­humanitarian work.”

Donations in support of hu­ ­ manitarian relief can be made through: cufoundation.ca For further information: ukraineappeal@cufoundation.ca The Ukrainian Canadian Congress brings together under one umbrella all the national, provincial and local Ukrainian Canadian organizations. The Canada-Ukraine Foundation was formed in order to co­­ ordinate, develop, organize and deliver assistance projects generated by Canadians and directed to Ukraine.

wealth in Canada. Targeting Putin’s own wealth and those who support him will provoke an immediate change in the January 22, 2021 Kremlin’s calculus for war.

TORONTO – The Central Finally, the Canadian govern­ and Eastern European ment must immediately create a Council in Canada (CEEC) is task force to defend the While the supply of non-­ deeply concerned about the Canadian information environ­ lethal weapons is welcome, the growing threat of Russian ment and our democracy defence of Ukraine requires military invasion of Ukraine against Russian and other for­ weapons that can stop Russian and strongly urges the eign influence and disinforma­ bombers and attack helicopters Canadian government to help tion.

Over the past weeks and from terrorizing Ukrainian deter Russian violence by years, Russian state media and c ­ ivilians and stopping armored immediately delivering de­ ­ its proxies in Canada have weaponry that are capable of fensive weapons to support waged a targeted campaign laying waste to urban centers. the defence of Ukrainian Canada should immediately fol­ against the Central and Eastern ­sovereignty.

European communities in Russian military offensives low the lead of the United Canada with hateful narratives Kingdom and United States, by around the world over the past that are intended to deny their delivering surface-to-air and decade have demonstrated a histories and discredit them in a ­ nti-armor weapons systems to complete absence of concern order to silence their voices. We Ukraine. for civilians and often feature urge the Canadian government Canada should also take mass human rights abuses. to take immediate action to Should Russia invade Ukraine, leadership in the application of address the growing threat of ­ the CEEC believes that the deterrent sanctions. This in­ Kremlin information warfare casualties inflicted on the cludes sanctioning associates of ­ against Canada.

Ukrainian people by Russia’s Vladimir Putin and his klepto­ The CEEC represents the in­ leaders will be catastrophic. cratic government who are al­ terests of 4.5 million Canadians ready sanctioned by our allies of Central and Eastern Euro­ but are absent from Canada’s pean Heritage.

Magnitsky sanctions list. bolstering solid pro-Ukrainian Canada must immediately target unity among our allies. Join the the Russian oligarchs who ESTONIAN LIFE directly enable Vladimir Putin ­ righteous cause now!

LAAS LEIVAT and keep their significant

Nr. 4

EESTI ELU reedel, 28. jaanuaril 2022 — Friday, January 28, 2022

OPINION: Understanding, confronting Russian aggression toward Ukraine Marcus Kolga, Balkan Devlen and Richard Shimooka, Toronto Sun, Jan 23, 2022 As Russian President Vla­ dimir Putin continues his bel­ licose rhetoric and pours more and more troops across multiple fronts with Ukraine, the world holds its breath at a crucial juncture. What path we go down next, whether Russia backs down or makes good on its threats, will largely depend on whether we succeed in staring down ­ Moscow’s challenge and deter open hostilities.

To do this, we must under­ stand the situation on the ground, Russia’s goals, and how Canada fits in to contributing toward deterrence.

First, Russia’s military preparations point to a possible invasion in several weeks time.

Military action is becoming increasingly likely, but we are ­

On the Market: Estonia1918 – luxury watches with a patriotic twist Vincent Teetsov “What time is it?” someone asks, triggering a swarm of smartphones to come out. In that instant, the charm of this simple act, checking the time, is eroded. A phone can take on timekeeping, plus a million other tasks. It can do it with­ out any errors either. But it locks time up behind silicon chips, plastic, aluminosilicate glass, and lithium ion bat­ teries. And it’s paired with many other distractions.

Comparatively, a wristwatch brings us closer to time, so that we can feel and hear it. Its physical components represent the control each one of us is able to exert on our future, if on nothing else. Without getting any more abstruse, this is what the company Estonia1918 is vying for with their numerous ­ models of watches.

Each watch model is dedicat­ ed to an occupation or role, for individuals who have made and continue to make mighty achievements with the time ­given to them.

It started with the Wõitleja (“fighter”), a watch made in advance of the 100th anniver­ ­ sary of Estonia gaining its in­ dependence. Referring to the Estonians who fought for inde­ pendence in the Soomusrongide divisjon, Estonia1918 explains,

9

deployed toward making it crystal clear that the price Putin will pay for further incursions against Ukraine is just too steep. We should expand our military training mission for Ukrainian volunteers. Domes­ tically, Putin needs a short, swift, successful conflict; one that strengthens his revision of Russian history, with Kyiv ­under the Kremlin’s control.

Furthermore, Putin’s centrali­ ty in Russia’s political system is predicated on his ability to keep oligarchs fat and happy. Canada needs to do more to prepare sanctions, particularly by using the Sergei Magnitsky Law against Russia’s ultra-rich and ultra-corrupt – to hit Putin and his comrades where it most hurts: their pocketbooks.

Thus, Canada must work in concert with our allies to imme­ diately send arms and resources to Ukraine, giving the Ukrainian people an opportuni­ ty to defend themselves. We must also put in place clear plans to sanction Russian offi­ cials and entities that preserve Putin on his gilded throne. We should ready all necessary agencies to remove Russian members from the SWIFT

i­nternational payment system, greatly diminishing their capa­ city to transact in international markets to finance their wars of aggression.

Similarly, the window of o­pportunity to dissuade Russia is closing rapidly for the West.

Putin has escalated too far to do nothing, and when he looks at how NATO has so far responded,

he may be encouraged rather than dissuaded.

NATO’s response has been a mixed bag. While not entirely weak, it has been inconsistent.

Powerful members like Ger­ many and France are waffling, with Germany even going as far as to block the export of Estonian weapons to Ukraine.

Moreover, a lack of clarity out of the White House has not ­inspired confidence.

Unlike our 2014 response to the EuroMaidan and initial Russian invasion of Ukraine, Canada has been slow to contri­ bute to meaningful leadership, despite some recent diplomatic assurances. This is a contrast to countries like Poland, the Czech Republic, and the Baltic States which are far more resolute in their approach to Russia; we can do much more to learn from their leadership and sup­ port their assertiveness.

So what should be done? We must respond urgently and resolutely with strength. The ­ government’s decisions to deploy special forces and ­ provide some financial aid are ­ welcome moves, but far more can be done.

Every available tool must be

“The name Wõitleja initially ­belonged to the artillery car of Armored Train Nr. 2, and the watch’s design is directly in­ spired by the intricate work­ manship of bronze gauges found on the heavy military equipment of the First World War era.” These gauges would have shown a train’s steam pressure, for instance.

True to an armoured train, the watch’s case is dense, “... machined whole from a single block of true old-school CuSn8 brass, a marine-grade alloy of brass and tin that was de­ veloped to be submerged in saltwater for a lifetime without corrosion.” It’s big, it’s tough, and it knows it.

But this watch was intended to be practical away from a battle­ field. It doesn’t look clunky on a wearer’s wrist and doesn’t fail to go under one’s sleeve. It’s easy to check the time, with the metal hands standing out against the black enamel dial. It’s streamlined – Radius Machining OÜ, known for building parts used in the famed ESTCube-1 satellite, were involved in the making of the case for the Wõitleja watch, and it shows.

Named after those who look up to the sky and dare to fly, Estonia1918 later created the Aviaator. Each watch is techno­ logically customized to the per­ sonality indicated by the watch name. Thus, for this one, “The case of the watch is made in aerospace grade magnesium ­alloy which is coated in a simi­ lar type of coating (cerakote) as used in fighter jets to make [them] untraceable by radars.”

It’s certainly stealthier, placed next to the Wõitleja. The com­ pany engraves “PTO4” on the face of the watch, referring to

the PTO-4 training aircraft used in Estonia during the Second World War. Only 161 of these aircraft were said to have been manufactured. As such, only 161 of the Aviaator watch were made, as shown by the engrav­ ing on the back of the case.

For epic Estonian musicians, there’s the Maestro. Even more subdued than other models, this watch only shows itself as much as it needs to be seen, with a striking steel ring around that frames the black ceramic dial. From this centre point, the black leather strap flows out quietly. There is a separate, smaller section for the hour hand. Meanwhile, emphasis is placed on the thin minute hand, which has a kind of “bulb” on the bottom, similar to a con­ ductor’s baton.

Nine watch models have been designed between when Estonia1918 started in 2014 and 2022. Across models, Esto­ nia1918 has endeavoured to make an increasing amount of parts in-house, in Estonia.

Notable exceptions are the Swiss-made Unitas/ETA move­ ments that make the watch’s moving parts function. Even so, more equipment is being sought out for the milling of parts.

The masterminds behind Estonia1918 are Tõnis Leissoo and engraver Viljo Marrandi.

Leissoo started this business ­after many years of practice as a hobbyist. As a young boy, he examined the specimens of his grandfather, then moved onto assembling his own, and finally onto computer aided design and the 3D printing of parts. The latest technology has allowed what existed primarily as design concepts to become assembled intricately in metal.

But that can only happen

once the design is drawn pre­ cisely and tested through 3D printing, after which the metal is milled to make the structure of the watch. There is also much involved in making the watches’ dials. Machines and presses engrave lettering and stamp the faces of dials.

Enamel powder is applied and heated repeatedly for the coat­ ing.

When everything is made, Leissoo assembles the parts in his studio, a vault of a former bank in Tartu. Underneath the beautiful face is the heart of the watch, the mainspring and the escapement that moves the hands around.

In 2016, Estonia1918 launched an Indiegogo cam­ paign, rapidly raising 10,000 of its 25,000 Euro goal. A few weeks later, at the campaign’s close, 292% of the original ­target was met, with 102 backers contributing 73,221 Euros col­ lectively. Backers were given one of a limited run of 100 Wõitleja watches for three ­quarters of the full retail price.

If you browse the company’s inventory of watches nowadays, you’ll notice that many are out of stock; the result of a limited­edition approach to manufactur­ ing. The company simply does not make that many of each watch before moving on to the next unique model. Among more recently available watches in their stock are the Aviaator, the Diplomaat (which has a glass back through which you can look at the Unitas 6498 movement), and the Arhitekt, the most radical of all, possess­ ing a stainless steel case with bevelled edges.

likely a few weeks away from an open attack.

Even still, the lack of suc­ cess at the negotiating table likely points to a sobering fact: Putin appears to prefer launch­ ing a strike to accomplish his goals. The Russian president believes that a sovereign and successful Ukraine poses an existential threat to his regime ­ and his attempts to re-establish Russia’s Soviet era spheres of influence. This explains the dis­ proportionate Russian response to trouble in Belarus and Kazakhstan. The window of ­opportunity is closing for Putin to reassert Russian dominance over Ukraine, and thus force is preferable to failure for the Russian government.

Estonia 1918’s Aviaator watch.

And we must immediately prepare ourselves and our allies for backlash – by hardening critical infrastructure against cyber attacks, working with allies to develop new energy ­ supply chains free from Russian coercion, and upgrading our military capabilities to reinforce our allies in the region. We should also start, in consultation with allies, planning for the “day after” if Putin decides to reinvade Ukraine. Hope is not a strategy and the time to prepare for the worst is now.

If we fail to act, not only is the sovereignty of Ukraine at risk, but we may embolden adversaries globally, such as ­ China or Iran, who are eager to capitalize on inaction. We can and must disabuse the world’s authoritarians about their ­notions of Western weakness.

(Marcus Kolga, Balkan Devlen, and Richard Shimooka are senior fellows at the Mac­ donald-Laurier Institute.)

Just like Estonia has its n­ational flower and a national piano brand, this company is vying for that coveted, proud national status in the field of timekeeping devices. To achieve this, Estonia1918 are making watches that require much more labour and finesse to complete, watches that are more scarce and specialized. In the end, they are also more likely to become a favourite, worn for a lifetime.

Photo: estonia1918.com

10

EESTI ELU reedel, 28. jaanuaril 2022 — Friday, January 28, 2022

Nr. 4

Jaak Viirland, curator of memories Vincent Teetsov Poetry is a gateway to making other art in one’s life, up there with sketching or sing­ ing in a choir. Poetry is prac­ ticed by sensitive souls and hard-boiled generals alike (for instance, George S. Patton Jr. wrote over 80 poems in his lifetime). What makes poetry so universal is its ability to distill a person’s essence and ideas. Proof of this is in the work of Estonian-Canadian poet and artist Jaak Viirland.

Viirland’s personality is ­passionate and spirited. He has a wry sense of humour. And he is a curator of memories.

These qualities can be per­ ceived at a country property of his, on which he owns a few sheds. One of these is painted blue, black, and white, and the others are decorated with art­ work made from found objects, such as machine parts.

Relics of his past and his ­interests line the interior of the blue, black, and white shed, a 20 x 30 structure. There’s a Triumph TR2, a silver con­ vertible with a red rag top.

Surrounding this elegant auto­ mobile is a big map of Estonia, more of Viirland’s artwork, paint, tools, and varnish. Sitting in this space with a wood-burn­ ing stove crackling away, he tells me on the other side of the

phone line, “It brings back memories of my father, because we built all of this.”

It’s through this type of re­ flection and remembering that he has pursued poetry.

For Viirland, the impetus to write came in his teenage years, followed by the start of his job at Stelco, a steel company. He was going to coffeehouses in his off-time, thinking, observing, and building up to a wave of poems that would sweep through in the 60s. In these poems, we get a sense of a ­ fiery, passionate young man ­ who is questioning the world.

Take, for example, “The Bridge”, from 1966. Here, Viirland turns a bridge into a symbol for an inevitable life struggle, some­ thing that “lies in your path”, that “has to be crossed”, but at the same time creates “a feeling of inadequacy.” He ends the poem by questioning the bridge’s existence and calling on readers to tear it down.

In the 70s, his tone became more tranquil, which brought out the poem he is most proud of, “Stones in Water (For Markus).” Written in 1974 for his two-year-old son, it depicts a walk by a little creek near Viirland’s home in Burlington, where they threw stones in the water for fun. He captures a father’s rediscovery of simple ­

pleasures in the lines: “With evening here and sleep at hand/ An hour to spend on brookside land/ A stone to throw/ A splash to see/ How it thrills a two-year-old me... The air is cool/ The day was long/ My heart is happy/ My mouth full of song/ The daylight dims we move along” When the 80s came around, he mixed together that initial questioning with more humour and sarcasm. In the first and fifth stanzas of “Destination Toronto. GO Train Yourself.” from 1982, he laments the lack of human interaction on public transit that he took every day from Burlington to Toronto.

“I have direction from my master,/ I’ll try to avoid the worst disaster/ Moving along with the greatest of care,/ I soon will find that I’ll be there./ I’ll GO train myself to my destination...

‘Twould be so nice to see reaction,/ Friendly ones with some distractions..../ Smiles and laughter all abounding, each time it stops for boarding to their destination.”

The source of stylistic changes in each of these periods encompasses his passing through the education process, starting a family, and time abroad.

Toronto’s Annex neighbourhood awaits KESKUS The Annex Residents’ Asso­ ciation (ARA) actively and closely tracks all development in Toronto’s Annex area and this includes the KESKUS site at 9 Madison Avenue.

The ARA has been following the KESKUS International Estonian Centre project since inception: it spearheaded com­ munity meetings and included the ward’s City of Toronto Councillor (first Councillor Joe

Cressy and now Councillor Mike Layton), to fully under­ stand the project and its impact on the neighbourhood.

The ARA has declared its unconditional support for KESKUS. It is heartwarming indeed to know that the Annexonians will become honorary Estonians and

Estonians, their friends and families will become honorary Annexonians! Moreover, that KESKUS and the amenities it will bring to this very special part of Toronto’s downtown, are awaited and welcomed.

KESKUS welcomes all support!

Please join the growing list of capital campaign donors!

KESKUS International Estonian Centre’s donor categories are Kalevipoja Laud for gifts of $100,000 and above (including naming rights for specific areas), Viru Vanemad for gifts of $10,000 and above, and Kungla Rahvas for gifts under $10,000.

KESKUS leadership donors are listed here: https://www.esto­ niancentre.ca/capital-campaign To make a donation, please call +1.647.250.7136 or email donations@estoniancentre.ca.

Donations may be made as a family gift, or in honour of an individual or family. All do­ nations are issued a tax receipt.

Let’s keep in touch!

• Visit the KESKUS website for all the latest news • Sign up for the KESKUS monthly email newsletter • Follow KESKUS on Face­ book @EestiKeskus, Twitter @ keskus, Instagram @keskus.iec

The cover of Jaak Viirland’s poetry collection Poems With Imperfections.

Back in 1964, at the en­ couragement of his sister, Viirland left his job at Stelco and travelled down to Florida, where he began sailing around Biscayne Bay in his friends’ Chinese junk ship. The vessel, named Golden Dragon, was made in Hong Kong and then shipped by freighter to the US. On one hand, many parties were thrown on the ship, such that the Coast Guard called it “the floating snake pit.” But there was hard work for Viirland to do in between. He recalls, “I slept on board, moored at Coconut Grove Marina, for a few months while going to the University of Miami.” In between studying, he worked odd jobs in the geology department, painted ­ ­offices, and did roofing to pay for his tuition. After three years, he graduated cum laude. And eventually, the nine and a half ton teak ship sank.

When it came down to writ­ ing, poetry was something that was fuelled by the right mood and the act of, as he puts it, “trying to find myself... In those little lines, I was going down many different avenues. I met people, I came back home, and I wrote about it all.” Among these influential people are Estonian poet Doris Kareva and Canadian painter Helen DeSilaghi.

These days, he has been con­ tributing to the local community of Estonian artists. EKKT (the Society of Estonian Artists in Toronto) President and friend Elva Palo notes, “Jaak is offi­ cially a Supporting Member for EKKT and he specifically sought out our group [in 2019] because of his interest in art and artists from an Estonian heritage...”

Palo says that Viirland “has sent videos of Estonian musi­ cians, writers and poets. In our newsletters I have shared his interests with the rest of our ­

membership. EKKT truly values all of our Supporting Members as they share with us a sincere interest in seeing our Estonian community cultivate all sides of creative experiences.”

Palo also remarks on the “almost archeological” feeling ­ of his artwork, where objects “relate to a history of purpose and are newly juxtaposed to evoke conversation.” In the end, both visual art and poetry tell the story of his life.

Viirland has not written poetry in many years, but has ­ printed small runs of two col­ lections of poetry with the Bur­ lington-based company Eagle Press: Poems With Imper­ fections and Poems With More Imperfections. The latter book­ let features scanned handwritten manuscripts of his poems, in­ cluding ones that don’t appear in the former booklet. Other poems haven’t been put into ­ book form.

The booklets are never sold, but are given out from time to time, including copies that have been sent to the VEMU archive.

With the titles of these book­ lets, I asked Viirland if he de­ liberately sought imperfection, or if he was merely being ­humble about his creations. He says, “I feel I’m imperfect. And I guess it was an outlet for me.

You know, to just express my­ self... I just did it for a sense of satisfaction.”

We can add one more ap­ pealing reason to write poetry: it will always succeed in sooth­ ing one’s soul.

E STO N I A N LIFE Your source of news about Estonia and Estonians, home and abroad

Nr. 4

EESTI ELU reedel, 28. jaanuaril 2022 — Friday, January 28, 2022

Russia’s war against Ukraine in a regional context Kateryna Bandura, New Pathway – Ukrainian News The current Russian-Ukrai­ nian war is a regional prob­ lem that requires a look into greater forces at play, a politi­ cal scientist believes.

“In view of the deeply-rooted historical conflict between Russian imperialism and the Ukrainian strive for indepen­ dence, the only solution for the current conflict is some sort of defeat of Russia,” said Andreas Umland during the “Russia’s war against Ukraine in a regional context: prehistory, interpreta­ tions, prospects” webinar, host­ ed by the Canadian Institute of Ukrainian Studies (CIUS) on January 17.

Umland said that many ­people think in these terms.

“They think that the only solution to the conflict is actu­ ally some sort of disappearance of the current Russian state,” he said. “But, that narrative of de­ stroying Russia is not very pro­ ductive with Western audiences.

This is usually something that Western audiences don’t under­ stand.”

Umland said that the Rus­ sian-Ukrainian war goes beyond simply the Russian-Ukrainian tensions. He described four fac­ tors that play into the current Russian-Ukrainian war.

The unsuccessful reforms Umland said that post-com­

munist countries face a transi­ tion that is different from the democratic transitions of other regions of the world.

“The unsuccessful reforms, both in Russia and in Ukraine, I think, are one of the major ­determinants of the current con­ flict,” Umland said.

The challenge of the post­communist countries was that they had to transit in several ways while building a demo­ cratic polity, introducing market relations to form nation-states and developing civil societies.

Umland said that Ukraine still has not translated to a well-governed polity and there­ fore is vulnerable to Russian aggression.

“That is something, I think, that can be easily explained by the absence (until 2014) of an association agreement for Ukraine and the still glaring absence of a membership per­ ­ spective for the European Union,” he said.

East European Alliance The second issue Umland discussed was the idea of an East European Alliance, in which postcolonial countries try to protect each other by creating cooperative relations, alliances and unions.

Umland said that the inability of the East-Central European countries to create a regional security organization allows Russia to take territories of the

The West has enabled Putin long enough. It is time to stop Vladimir Kara-Murza, January 2022 The Kremlin has an old habit of using the Christmas holi­ days to bury bad news. Moves that would normally get worldwide attention – such as arresting opposition leader Boris Nemtsov or sentencing prominent regime critic Mikhail Khodorkovsky – were purposefully pushed to the last days of December, when most Western parliamen­ tarians, diplomats and media figures are offline and out of reach and public attention is focused elsewhere.

This past holiday season showcased that tradition once again, except that this time, Vladimir Putin’s regime broke its own record, squeezing months’ worth of repression into a single week.

Two of Russia’s most re­ spected human rights groups – Memorial International, which documents atrocities committed by the Soviet regime, and the Memorial Human Rights Center, which chronicles present­-day repression – were shut down at the request of Putin’s prosecutor general. One high-profile political prisoner,

Yuri Dmitriev, had his sentence extended from 13 to 15 years; another, Andrei Pivovarov, was denied his appeal to move his hearing from a remote (and journalist-free) location. A prominent opposition lawmaker in Siberia associated with jailed Putin rival Alexei Navalny was indicted on an “extremism” charge that could get her 12 years in prison. The justice ministry issued its latest batch of “foreign agent” designations, slapping the label on a new group of pro-democracy figures, including Russia’s best-known satirical writer, Viktor Shen­ derovich. Meanwhile, a senior lawmaker from Putin’s party suggested that it is time to start stripping Kremlin opponents of Russian citizenship – as was done to dissidents in the Soviet Union.

And all this in just five days leading up to New Year’s Eve. If the speed and intensity of Putin’s new wave of repression are surprising, the trajectory is not. As history shows, systems such as Putin’s will continue down the ever-accelerating ­spiral of internal repression and external aggression until – and unless – they encounter resis­ tance.

grey zone countries – countries that did not manage to enter NATO or the European Union.

“This is also something that makes the Russian-Ukrainian conflict more understandable,” Umland said. “And it is not so much grounded in history, but in the deficiency of international organization in Eastern Europe.”

Weimar Russia syndrome This syndrome encompasses problems that post-Imperial states have in becoming democ­ racies.

“There has been a very ­in­teresting discussion among Russian historians about wheth­ er an invitation from NATO to Russia in the 1990s could have prevented the current con­ ference confrontation,” Umland said. “I’m sort of agnostic on this.”

Umland said he thinks the Russians never understood the process of entering organiza­ tions like NATO and the European Union.

“You have to actually do something to get an invitation,” he said. “You have to mobilize your resources, your diaspora, your soft power in order to get such invitations.”

“And Russia never engaged in that, never started a process of approaching NATO. It al­ ways thought that it needs to get some sort of special entry pass into NATO, and perhaps NATO would actually have to reform for Russia to become its member,” Umland said.

Umland said that Russia has been facing this post-Imperial

That the Kremlin does not (for now) meet organized resis­ tance from its own citizens is hardly surprising given Putin’s two-decade war on Russian ­society – a war that has included annihilation of independent media and competitive elec­ ­ tions, state-driven murders and large-scale political imprison­ ment, and a brutal crackdown on civic activism and public demonstrations. One day, when the demand for change in Russian society reaches a criti­ cal point, none of these barriers will be able to stem the tide.

Putin’s falling approval num­ bers and Russians’ growing fatigue with his geopolitical ­ gambles show the trend clearly, but we are not there yet. As the unfolding events in Kazakhstan demonstrate, political upheavals can begin suddenly.

What is more surprising – i­ndeed, shocking – is the will­ ingness of Western democracies to act as accomplices to Putin, providing him not only with much-needed international ­acceptance but also with a life­ line in the form of access to Western financial systems – a lifeline the Kremlin uses to challenge the West’s own ­interests.

Unlike other dictatorships that are shunned by the free world – such as Nicolás Maduro’s in Venezuela or

11

type of transition challenge over the last 30 years and has not dealt with it adequately.

partly solved the simultaneous development problems for countries like Moldova, Georgia and Ukraine, ensuring they have Inadequate response paths on which to develop. from the West • The second recommendation The fourth factor that plays is to create stronger links into the current Russian- between the East European Ukrainian war is the Western countries. He said there are inability to deal with Russia’s already some structures in Imperial tendencies, which the place, but they should be world has been observing in ­de­veloped more vigorously.

Russia starting immediately • The third recommendation is ­after the breakup of the Soviet not to dismiss the future possi­ Union. bility of Russian democratiza­ “The reaction of the West to tion. Countries like Germany, the various Neo-Imperial adven­ France and Britain were wrong tures of Russia was insuffi­ empires, he said, but today, they cient,” Umland said. “We are are democracies. “Perhaps, a now at this very tense conflict democratic Russia may one day between Russia and Ukraine enter NATO,” he said. “This is, ­because Russia has been left to I think, a path still to be do these things for basically 30 ­followed.” years already.”

• The fourth and final recom­ Umland said that the West mendation is containment from did not react adequately to the the West. This containment was Moldovan case, the Georgian not applied to Moldova or case, or other Russian actions in Georgia, he said, and was not the 1990s. The West’s non-­ sufficiently applied in 2014 to action to Russia’s other inter­ the annexation of Crimea and national law violations seemed the intervention in eastern to indicate to Russia that inter­ Ukraine. national law does not have to “The West needs to get its work in the post-Soviet space act together,” Umland said. “If and that Russia has special you do that properly, you will rights there. have a more stable development At the end of his lecture, within these countries.”

Andreas Umland reviewed (Established in 1976, CIUS is a some policy recommendations global leader in the field of to explore how countries can Ukrainian studies. In support of lower the tensions and go for­ the University of Alberta’s misward. sion and values, the institute is • Umland said that the Euro­ dedicated to the production, pean Union should give Eastern preservation, and dissemination European countries membership of expert knowledge about perspectives. He pointed out Ukraine and Ukrainians in that association agreements now Canada and worldwide.)

Alexander Lukashenko’s in Belarus – Putin’s kleptocracy is intimately integrated into the global system. His close confi­ dants hold some of the most prized Western real estate, own top English football clubs and get passports from NATO ­countries. Private Russian assets stashed abroad are estimated to exceed $1 trillion, with much of this wealth likely linked to Putin himself. Inexplicably, the Biden administration has failed to make a single Russia-related designation under the Mag­ nit­ sky Act, a law intended to seek accountability for human rights abuses by Putin’s officials.

A less-known but perhaps more poignant example was given by Dmitry Muratov, the crusading Russian newspaper editor and Nobel Peace Prize laureate, at last month’s award ceremony in Oslo. Facing a room of Western dignitaries and diplomats, he reminded them that, formally speaking, Naval­ ny was imprisoned by the Kremlin on the basis of a com­ plaint by a French cosmetics company. Yet another small element of Western complicity ­ in Putin’s crimes.

Now, as U.S. and NATO leaders prepare for next week’s talks with Kremlin officials

over Putin’s proposed Yaltastyle security arrangement in Europe, we hear familiar West­ ern arguments for yet more appeasement. They range from ­ outlandish suggestions to expel the Baltic countries from NATO to the much more troubling call by the German chancellor for a “new start” in relations with Putin.

We know how appeasement ends. The 20th century has pro­ vided ample illustration of that, and without exception. Thank­ fully, there are still voices in Western politics willing to stand on principle – as, for example, the authors of a recent congres­ sional proposal to withdraw U.S. recognition of Putin if he illegally extends his rule be­ yond 2024. That initiative sent shockwaves through official Moscow.

Vladimir Bukovsky, the famed Russian dissident of the communist era, once noted that too many Western politicians put their desire to fry bacon on Soviet gas above their self-­ professed values. Fortunately for Bukovsky’s generation, not everyone did. One can only ­ hope that there are still enough leaders in the free world today who are willing to put principle over bacon.

ESTONIAN LIFE

Your source of news about Estonia and Estonians, home and abroad

12

EESTI ELU reedel, 28. jaanuaril 2022 — Friday, January 28, 2022

In Memoriam

Vaado Sarapuu, mitmekülgne ja suure haardega muusika- ja kultuuriinimene Täna, 28. jaanuaril möödub aasta, kui lahkus igavikku Vaado Sarapuu (22. august 1944 Tallinn, Eesti – 28. jaa­ nuar 2021 Toronto, Kanada), tuntud Toronto eestlane, kes on jäädvustatud paljude meie lugejate mällu kui innukas kaameramees ja toimetaja, kes pea paar aastakümmet oli kohal rohkearvulistel eestlas­ konna üritustel, tuues vaata­ jateni ülevaateid sündmustest, videopilti ja intervjuusid.

Ta oli Elmar Tampõllu kutsel alates a. 2002 Eesti Elu veebile­ he ­esimene toimetaja (kui ühi­ nesid kaks Toronto eesti aja­ lehte – Vaba Eestlane ja Meie Elu), hiljem lõi oma portaali Estonian World Review (EWR), kuhu koondas lisaks kohalikele ka rahvusvahelisi uudiseid eestlaste kohta üle maailma, töötades selle peatoimetajana kuni surmani. Ta tegutses väsi­ matult eesti keele ja kultuuri nimel ning tundis muret eestluse tuleviku pärast.

Vaado oli ka tunnustatud muusikamees – professionaalne saksofonimängija, kes on an­ samblis Broadview Boys mängi­ nud lugematul arvul eestlaskonna üritustel Kanadas ja ka Ameerikas. Vaado mängis ka mitmes Kanada big bandis.

Lisaks lõi ta kaasa Estonia orkestris, Toronto Eesti Mees­ kooris, Eesti Rahvusteatris, ai­

Vaado ja Selma Sarapuu.

tas estdocs filmifestivali korral­ damisel ning kuulus ESTO 2000 korralduskomiteesse.

• Abikaasa Selma Sarapuu, kes on ka aasta hiljem väga löödud abikaasa ootamatust lahkumi­ sest, on olnud Vaadoga koos ligi kolm aastakümmet. Nad tutvu­ sid 1992.a. Torontos, kui Vaado oli Eestist Kanadat külastamas, ning abiellusid 1993. a. Peetri kirikus, kus neid laulatas õp.

Andres Taul. Varsti pärast seda otsustasid nad koos Eestisse elama minna, kus elasid ligi viis aastat – nende koduks sai Eesti põhjarannikul asuv Võsu, kus Vaado oli ka vallavanema ame­ tis. 1997.a. otsustati ühiselt Kanadasse tulla ja kodu rajada siin.

Selma räägib oma mälestus­ test, mis teda sel raskel aastal on aidanud. Ka jõulupühad soovis ta esmakordselt elus üksi veeta, olles oma mälestuste ja fotode keskel. Talle on teinud palju rõõmu, et kodumaal on viimasel aastal Vaadole pühen­ datud tähelepanu mitmete huvi­ tavate artiklite näol, kust ilmneb, millise laia haardega ­ mees Vaado oli ja milliseid ettevõtmisi viis läbi juba 1970-80ndatel aastatel Eestis ja Nõukogude Liidus. Kuna meie lugejad ei pruugi neid asju teada, avaldame Selma soovil ­ refereeringuid kahest välja­-

Foto erakogust

Vaado oma kaameraga, nii nagu paljud teda teadsid ja tundsid, jäädvustamas rohkervulisi eestlaskonna üritusi.

Foto erakogust

an­ dest, mis kajastasid Vaado suurejoonelist tegevust muu­ sikamaailmas.

Vaado on lõpetanud Tallinna Pedagoogilise Instituudi kul­ tuur­haridustöö erialal ning laie­ mas mõttes kultuur oligi see, mis talle alati südamelähedane oli.

• Ajakirja Eesti Naine 2021.a. augustikuu numbris on Vaadost pikk artikkel pealkirjaga „Jää­ murdjana muusikameres“, autor Paavo Kangur, mis räägib Vaadost kui lennukate ideedega persoonist, kes korraldas suure­ joonelisi ettevõtmisi, näiteks sillutas Eesti tuntud muusiku­ ­ tele teed miljonite Venemaa vaatajate ette. Artikkel pühen­ dub sellele peatükile Vaado elus, mil Eesti artistid sõitsid ringi „ühel kuuendikul planee­ dist“, seal meenutab oma isa ka poeg Indrek, kes temaga palju­ des kohtades kaasas käis ja mäletab mitmeid värvikaid seiku reisidest Venemaal, kuulsustega kohtumistest jm. „Vaado oli mees nagu or­ kester,“ kirjutab autor. „Mängis Horre Zeigeri orkestris tenor­ saksofoni ja klarnetit. Tegutses Riiklikus Filharmoonias režis­ söörina ja 1981.a. alates Tallin­na Linnahallis pearežissöörina, korraldades paljude meie artis­ tide esinemisi väljaspool Eestit.

Ta oli julge ja kõrge lennuga, self-made man, keda muuusikud ja kolleegid omavahel Felliniks kutsusid...“ Ta oli 1960ndate keskel ka rahvusvahelise Tal­ linna Džässiklubi president ja hiljem mitmete tuntud muusi­ kute ansamblite direktor – mõjukas tegelane tolleaegses ­ muusikaäris.

Suurte kontsertide korralda­ mine, tutvumine tollase muusi­ kamaailma koorekihiga... Eesti popmuusika oli Nõukogude Liidus väga populaarne.

Niisugusel erakordselt lennu­ kate ideedega persoonil tuli tolleaegse Nõukogude Liidu tingimustes ette ka pahandusi ja sekeldusi.

• Vaado Sarapuust on 2021.a. augustikuu numbris pikalt kirju­ tanud ka ajakiri Eesti Ajalugu, artikli autor Tiit Lauk. Artikkel kannab pealkirja „Laval ja lava taga: muusik Vaado Sarapuud jätkus lavastama nii öölaulupi­ dusid kui ka Moskva suureten­ dusi“ ning autor ütleb sissejuha­ tuses: „Viru hotelli restorani ansambli juht, ETV operaator, Võsu vallavanem, Tallinna Lin­

nahalli pealavastaja, Nõukogude Liidu suurimate jääsõude kor­ raldaja. Vanalinna päevad, öölaulupeod, hiljem kontserdi­ korraldaja Skandinaavias ja Saksamaal... Tihti jäi Vaado Sarapuu laval säravate tähtede varju, kuid ometi oli see just tema, kes need tähed lavale tõi.

Augustis oleks see mitmekülgne mees saanud 77.“ Ka see artikkel kirjeldab Vaadot kui silmapaistva organi­ saatori-lavastaja andega inimest, kes korraldas mitmeid laulu­ võistlusi, ja sealt sai alguse tema üleliiduline lavastaja­ karjäär; näiteks jõudsid tema Linnahalli pealavastajaks oleku ajal mitu tema lavastatud kava ka Moskvasse Kesktelevisiooni.

1984.a. tegi Roskontsert talle pakkumise lavastada Moskvas Gala Jääball, mis toimus järg­ misel aastal Moskva olümpia suurareenil, kus jääl ja laval oli kokku 1200 esinejat – esinesid ka Suure Teatri balletisolistid jmt. staarid, kavasse oskas Vaado mahutada ka Eesti laul­ jaid. Üritus sai suurt popu­ laarsust. Kogu gala salvestas Jaapani TV, Vaadole anti lavas­ tajana kõrgeim kvalifikatsioon.

Samuti said väga kuulsaks

Nr. 4

Tallinna Linnahallis lavastatud kaheksa lillepidu. Järgnes ­jääshow koos lillenäitusega Moskvas 1987.a.

1988.a. lavastas Vaado Tallinna Vanalinna Päevade ­­­avaja lõputseremoonia; sellest kasvasid välja ka öölaulupeod. „Kokku jäi Vaado aktivasse umbes 250 suurejoonelist kul­ tuuriüritust,“ tõdeb artikkel.

• Ka Võsu vallavanema ametis oldud aastad 1990ndatel on olnud Vaado jaoks oluliseks ­ peatükiks. Nagu meenutab abikaasa Selma, tegi ta seal lühikese ajaga palju parandusi ja uuendusi – sellest ajast said alguse ka Võsu muusikapäevad, mille idee üheks autoriks ta oli ning millest on tänaseks saanud Võsu džässipäevad.

Nagu loo alguses nimetatud, kolisid Vaado ja Selma Sarapuu 1997.a. Kanadasse Torontosse, kus nagu mainitud, alustas ta ajakirjanduslikku ja kultuurilist tegevust.

Selma on teinud kokkuvõtte mõningatest kommentaaridest, mida Vaado sõbrad ja tuttavad tema lahkumise järel Estonian World Review portaali kirjuta­ sid. „Vaado ohverdas ennast Eesti, eesti keele ja eesti kultuuri nimel Torontos. Ta kunagi ei kartnud õigust otsida ja leida, olles vältimatult aus, julge ja meie kogukonna eest väljas.“ Kahjuks jäid enneaegse lah­ kumise tõttu paljud tegevused lõpetamata. Selma sõnul ei plaaninud Vaado enda mitme­ külgsest elust raamatu kirjuta­ mist, kuna ei arvanud, et see võiks huvi pakkuda. Siiski, raamat Vaado Sarapuu elulooga on kirjutamisel ja nagu ajakirjas Eesti Ajalugu on öeldud, tema tormilist elukäiku arvestades oleks see ilmselt huvitav luge­ mine.

(EE; refereeritud ka artikleid

Vaado Sarapuu noore kaameramehena 1967.a.

ajakirjadest Eesti Naine ja Eesti Ajalugu)

Foto erakogust

Nr. 4

EESTI ELU reedel, 28. jaanuaril 2022 — Friday, January 28, 2022

13

T.E.A.S. Ööbiku koorilauljate entusiasm püsib läbi pandeemia Märtsis 2020. aastal, kui sai selgeks, et lauluharjutused Tartu College’is polnud võimalikud, läks koor üle vir­ tuaalsetele harjutustele, mis on jätkunud regulaarselt kogu 2020. ja 2021. aasta jooksul ja nüüd 2022. a.

Virtuaalses programmis sai kiiresti selgeks, et üheskoos, valjult ja reaalajas laulmine ei õnnestu. Jagasime nende esi­ meste katsetega palju naeru: lauljate sünkroonist kakofoonia!

Selle asemel vaigistasime end ja laulsime kaasa eelnevalt salves­ tatud lugudele, mille kallal olime töötanud. Mis aga selles virtuaalses keskkonnas hästi töötas, olid meie keha- ja hää­ leharjutused. Koori dirigendi Roosi Lindau juhendamisel venitasime keha, harjutasime ­ hingamise parandamise tehni­ kaid ning hoidsime häälepaelad virgena lõbusate ja vaheldus­ rikaste lauluharjutustega. Roosi lisab, et ,,meie juhatus, MarisAnne entusiastlikul juhtimisel on olnud tohutuks toeks – uuen­ duslike ideede pakkumisel ja sellise ,,saab-teha“ suhtumisega, järgides COVID-i protokolle.

Lauljad olid alati valmis uusi ideid proovima ja nende taga­ sisidega saime oma proovid kordaläinuks ja lõbusaks!“ Meie virtuaalne 2020. aasta jõulupidu hõlmas ka pandeemiaeelseid liikmeid.

2021. aasta septembris oli meil taas võimalus isiklikult laulda, esialgu väljas. Milline rõõm oli näha ja liikmetega rääkida, maskide taga! Kati ­seletab: ,,Juhtuski nii, et aiatoo­ lid ja noodid kaasas, laulsime pargis. Brick Works’i hoone taga oli imeilus paik tiigi ääres imestamisväärse akustikaga, kus saime päikeseloojanguni laulda haruldases looduses. Pargi

külastajad jäid meie laulu kuu­ lama, isegi mõni nooditundja koer ulus või haukus kaasa.

Viimasel harjutusel pargis olid taskulambid kaasas ja tekid ­põlvedel, aga laulurõõm püsis.“ Kui õhtud läksid pimedaks ja külmaks, kolisime oma Tartu College’i koju sisse. Ohutuse tagamiseks olid kehtestatud ­protokollid (vaktsineerimine, maskid, distantseerimine, muu­ detud päevakava) nende lauljate jaoks, kes soovisid isiklikult osaleda, samal ajal kui teised osalesid virtuaalselt, et mitte ainult meie dirigenti vaadata/ kuulda, vaid ka kuulda saalis koorilaulu. Märkimisväärne on see, et meie hääled ja kooskõla arenesid kiiresti ja see oli ­energiat andev õppida uusi laule sellel tuttaval viisil.

Laulja meenutab, et ,,olen leidnud, et lauluharjutustel käimine on tõstnud meeleolu ­ rõõmsamaks. Kohalolijana, kas väljas looduse käes või Tartu College’i saalis, olen näinud teiste lõbusad nägusid (nii palju kui maskid lubavad) ja kuulnud jälle üle pika aja seda ilusat kooskõla, mida meie koori liikmed kaasa toovad igal näda­ lal harjutustele.“ Nüüd uuel 2022. aastal oleme jälle taas ekraanidel, kuid virtuaalsete praktikate jaoks on plaanis uusi ideid. ,,Ma tunnen ennast energilisena ja taas­ elustatud peale meie harjutust,“ kiidab Ene, nii et sellega meie liikmed julgustavad meid jätkama oma jõupingutusi, et ­ pandeemiast välja pääseda.

Loodame, et varsti saame kõik koguneda Ööbiku järgmisele Simmaree esinemisele ja üks­ teist jälle kohata ja valju hääle­ ga koos laulda.

MARIS-ANN VANASELJA

Ööbik ,,kodusaalis“ Tartu College’is.

Dirigent Roosi Lindau ja saatja Elli Kipper.

Harjutusel Brick Worksis.

Eesti on välistõötajatele atraktiivne

Eestis registreeriti eelmisel aastal 13138 sündi

Ettevõtluse Arendamise Sih­t­ asutuse (EAS) ja Kredexi poolt korraldatava riikliku programmi Work in Estonia kaudu Eestisse tööle kandi­ deerinud välisspetsialistide arv suurenes aastaga pea kaks korda: kui 2020. aastal kan­ dideeris 24 781, siis 2021. aas­ tal 45 329 välistalenti.

2020. aastal sai elamisloa 947 tippspetsialisti, eksperti või iduettevõtte töötajat, eelmisel – 2021. aastal oli neid juba 1246, teatas EAS-i ja Kredexi ühenda­ sutus. Samuti suurenes Eesti Rahvusvahelises Majas läbi viidud nõustamiste arv 4078 ­ nõustamiselt 5679 nõustamise­ ni. ,,Need arvud näitavad, et Eesti on järjest atraktiivsem töötamise sihtriik,“ ütles Work in Estonia programmi juht Anneli Aab. ,,Võitlus talentide nimel on globaalne ning Eestil on keeruline konkureerida suurte Lääne-Euroopa riikidega nii tuntuse kui palgataseme poolest. Siiski näitab järjest kasvav huvi Eesti kui töötamise sihtriigi vastu, et aastatepikkune Eesti tutvustamine madala bürokraatiatasemega innovaa­ tilise riigina on olnud edukas,“ lisas Aab. Enim on Work in Estonia kaudu Eestisse tööle kandidee­ ritud Türgist, Brasiiliast ja Gruusiast. Kõige eksootilisemad riigid, kust on Eestis töötamise vastu huvi tuntud, on Vanuatu, Gröönimaa ning Tšaad. Kõige rohkem välisspetsialiste töötab tarkvaraarendaja ametikohtadel ning erinevatel IT-valdkonna ametikohtadel.

Eesti Rahvusvaheline Maja, mis avati 2018. a koostöös EASi, Mainori ja teiste avaliku sektori organisatsioonidega, on ühtne teenuskeskus nii välis­ spetsialistidele kui ka neid pal­ ganud ettevõtetele, et muuta sujuvamaks Eestisse sissela­ ­ mine.

Enim tuntakse huvi maksude teemadel, kuidas Eestis tööd leida ning kuidas oma ettevõtet alustada. Lisaks toimub majas keelekohvik, kus inimesed saa­ vad Eesti keelt praktiseerida.

Samuti korraldab maja kaaslaste programmi, mis aitab Eestisse kolinud välisspetsialistide elu­ kaaslastel leida professionaalset rakendust Eestis. (PM/EE)

Siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna andme­ tel registreeriti mullu Eesti perekonnaseisuasutustes kok­ ku 13138 sündi, neist 6754 poissi ja 6384 tüdrukut.

Kaksikuid registreeriti 232 paari, neist 71 paari poisse, 86 paari tüdrukuid ja 75 sega­ paari. Sündisid ka kahed kol­ mikud.

Harjumaal sündis eelmisel aastal 2015, Hiiumaal 82, IdaVirumaal 791, Jõgevamaal 243, Järvamaal 294, Läänemaal 168, Lääne-Virumaal 549, Põlvamaal 212, Pärnumaal 816, Raplamaal 344, Saaremaal 310, Tallinnas 4472, Tartumaal 1902, Valga­ maal 216, Viljandimaal 411 ja Võrumaal 313 last.

Kõige populaarsemad ees­ ni­ med poistele olid Robin, Mark, Oliver, Sebastian, Hugo, Ras­

Eesti aasta loom 2022 on pruunkaru Eesti 2022. aasta loomaks va­ l iti pruunkaru. Nende loomade arvukus on Eestis viimased 15 aastat olnud tõusmas ning asurkonna sei­ sundit võib pidada väga heaks. Suur arvukus tähen­ dab inimese ja karu kokku­ puudete sagenemist.

Pruunkaru (Ursus arctos) on inimpelglik ning pigem öise ja varjulise eluviisiga kiskja, mistõttu ei kohta teda looduses just tihti. Küll võib sagedasti leida märke karude kohalolust – käpajälgi metsateel, värskeid hunnikuid ja vahel ka rüüstatud mesitarusid. Karu aastal proovi­ takse anda ülevaadet sellest, millist elu Eestis karud elavad, kui palju neid metsades on ning miks nende arvukus kasvab.

Eesti Terioloogia Seltsi esi­ mees Oliver Kalda kommen­ teerib karu valimist aasta loo­ maks: ,,Suurkiskjatega koo­ sek­ sisteerimine vajab nendega arvestamist, et vältida liigseid konflikte. Tuleb arvestada nii ühiskondliku taluvuse piiriga konfliktide osas kui ka looduses toimuvate protsessidega. Selleks peame Eesti karude eluolu paremini mõistma ning neid teadmisi üldsusega jagama.“ Karu aastal kutsutakse karu­

mus, Henri, Martin, Kristofer ja Aron. Tüdrukute nimedest olid lemmikud Mia, Sofia, Emily, Hanna, Eva, Lenna, Nora, Marta, Alisa, Emma ja Mirtel.

2021. aastal sõlmiti 5774 abielu, neist 362 vaimulike ­ poolt. Lahutati 2445 abielu.

Uus nimi anti 1739 isikule.

Neist eesnimi 349, perekonna­ nimi 1210 ning ees- ja pere­ konnanimi 180 inimesele.

Eelmisel aastal registreeriti 18445 surma.

Möödunud aasta detsembri­ kuus registreeriti 954 sündi, neist 489 poissi ja 465 tütarlast.

Kaksikuid registreeriti 22 paari, neist 5 paari poisse, 11 paari tüdrukuid ja 6 segapaari. Sõl­ miti 406 ja lahutati 237 abielu ning registreeriti 1667 surma.

2020. aastal registreeriti 13127 sündi, 5629 abielu (neist 407 vaimulike poolt), 2472 abielulahutust, 15721 surma ja ­ uus nimi anti 1519 inimesele.

(SiMPT/EE)

dega tutvuma: osalema karutee­ malistel vestlusõhtutel, karu­ matkadel ning külastama karu­ maalide näitust. Võimalik on osaleda luulevõistlusel ja foto­ konkursil. Karuaasta tegemistel ning karudel endil saab silma peal hoida jälgides karublogi Looduskalendris ja Natouresti kodulehel. Maist oktoobrini on üleval RMK online karukaa­ mera Väätsa metsades ja plaani­ takse karukaamerat Loodus­ kalendris.

Karu aasta avatakse piduli­ kult rahvusvahelisel karupäeval 23. märtsil Tallinna Loomaaias.

Aasta looma (täpsemini imetajat) on valitud alates 2013. aastast MTÜ Aasta Looma eestvedamisel koostöös Eesti Terioloogia Seltsi, Eesti Loo­ duskaitse Seltsi, Eesti Jahi­ meeste Seltsi, Tallinna Loo­ maaia, Erametsakeskuse ja Eesti Loodusmuuseumiga.

(Allikas: kylauudised.ee)

Foto: Katreen Ristmets

14

EESTI ELU reedel, 28. jaanuaril 2022 — Friday, January 28, 2022

Nr. 4

Mälestus on kui muusika, mis ei vaiki iial, vaid heliseb igavesti.

Jääme puudust tundma Sinu helisevast naeratusest.

MÄLESTADES MEIE ARMAST SÕPRA

Katrin Roopi

Sügavas leinas mälestame kallist perekonnasõpra

Meie siiras kaastunne abikaasa SVENILE, õde TRIINULE perega, ema MARIKALE ja isa PEETRILE ,,Sinu kaja ei kustu kunagi meie kallis Kati vaid jääb kajama igavesti meie südameis Ja sinu soojust saab alati tunda kui ainult silmad sulgeda ja kujutada sinu naeratust meie mõtetes“

Katrin Roopi Südamlik kaastunne SVENILE, MARIKALE ja PEETRILE ning TRIINULE perega

KATI ja JAAKKO laste peredega ÜLLE ja LEO TRIINU ja MARTIN TÕNIS laste peredega

ILMAR, LINDA, KAIRI ja ANDREAS VAIKLA ASTRID VAIKLA ALAR KARUKS

Marianne Melrose

Auschwitzi koonduslaagri vabastamisest möödus 77 aastat Neljapäeval meenutati Eestis 77 aasta möödumist Ausch­ witzi koonduslaagri vabasta­ misest riikliku mälestustsere­ mooniaga Tallinnas Liiva ­kalmistul.

Holokaustiohvrite mälestus­ tseremoonial pidasid kõne pres­ ident Alar Karis, haridus- ja tea­ dusminister Liina Kersna, Eesti diplomaatilise korpuse vanem ja Läti suursaadik Eestis Rai­ monds Jansons ning Eesti Juudi Kogukonna esinaine Alla Jakobson. Palve pidas Eesti pearabi Shmuel Kot. Holokaustiohvrite mälestus­ sündmusega avati Liiva kal­ mistul novembris püstitatud mälestusmärk Tallinnas ja ümbruskonnas hukatud Eesti ­ kodanikest juutidele.

Eestis tähistatakse rahvusva­ helist holokaustipäeva 2003. aastast.

27. jaanuaril 1945 jõudsid edasi tungivad liitlasväed Auschwitz-Birkenau surmalaagri kompleksini ja vabastasid sinna jäänud 7000 vangi. 1. novembril 2005. aastal võttis ÜRO Peaassamblee vastu resolutsiooni, millega nimetati 27. jaanuar rahvusvaheliseks holokaustiohvrite mälestuspäevaks.

(PM/EE)

Taimi Cronkwright

Meie südamlik kaastunne SVEN LILLEORULE kalli abikaasa lahkumise puhul

nee VEEVO Heartfelt condolences to WENDY and PETER and family

TORONTO EESTI PÜSSI- JA PÜSTOLIKLUBI

from AASA and KALJO INGRID CLIFFORD and ELIZABETH and family

Esimesel surma-aastapäeval oma armast abikaasat

Vaado Sarapuu’d * 22.8.1944 Tallinnas † 28.1.2021 Torontos Ei kalmuküngas katta saa kallist mälestust surm ei iial matta saa armastust.

Mälestab valusas leinas SELMA

Sa elad minu südames.

Mälestame kurbuses armast sõpra

Mart Lepik’ut Südamlik kaastunne KERSTILE koos perega

Valgevenesse Suri muusikalegend saabunud migrantide ja Grammy võitja smugeldamiselt on Meat Loaf tabatud ka eestlasi 20. jaanuaril suri Nashville’is Leedu ja Poola võimud on tabanud kümme Eesti koda­ nikku, kes on osalenud Val­ gevene kaudu Euroopa Liitu siseneda soovivate Lähis-Ida migrantide smugeldamisel, teatab Eesti Päevaleht (EPL). ,,Enamasti on nad vahele jäänud Poolas, aga ka Leedus.

Nende sõiduautodest on kaas­ sõitjatena tabatud enamasti Iraagist pärit immigrante, kes poleks seal olla tohtinud. Kolmneli inimest, just nii palju, kui autosse mahub,“ vahendas rah­ vusringhääling EPLis avaldatut. Üks Eesti kodanik tabati ka otse Poola-Valgevene piiril, kus ta aitas neljal inimesel Poolasse

Katrin Roop

Farewell to our dear Friend

74-aastasena Grammy võit­ nud laulja ja helilooja Meat Loaf (kodanikunimega Mar­ siseneda.

Illegaalseid immigrante ve­ dama palgatud autojuhtide töö on lihtne. Nad saavad telefoni teel koordinaadid ja juhised, kuhu sõita ja keda peale võtta – nagu taksojuhid, ainult distant­ sid on pikemad ja teenistus ­mitteametlikum.

Kinni peetud Eesti kodanike ühine omadus on see, et nad kõik on mõnda aega elanud ja töötanud Soomes ning loonud seal kontakte Iraagi ja Süüria kodanikega. (ERR/EE)

MALL ja ILO PUHM perega JUTA ja JÜRI SILMBERG perega ANU JÕE ja KETO SOOSAAR UNO ja TIIU JAASON perega REET SEPP lastega ANU SÕRRA ALLIKI ARRO HANS ja MARE WESTERBLOM

vin Lee Aday), kelle suuri­ maks hitiks kuju­nes ,,I Would Do Anything For Love“. Tema album ,,Bat Out Of Hell“, mis müüs 35 miljonit koopiat, on senini üks suurema läbimüü­ giga albumeid. ,,Me teame, kui oluline ta paljude jaoks oli ning me täname armastuse ja toetuse eest sel raskel ajal, kui me lei­ name seda imeilusat artisti ja kaunist meest,“ teatas perekond avalduses. ,,Tema südamest meie hinge ... ärge kunagi lõpe­ tage rokkimist!“ Meat Loafi suurim hitt ,,I Would Do Anything For Love“ püsis 1993. aastal viis nädalat Billboardi muusikaedetabeli ti­ pus. Artist võitis selle lauluga parima rokkesinemise Grammy ning laul jõudis müügis plaatina tasemele. (CTV/D/EE)

Armast

Mart Lepik’ut Mälestavad leinas TIINA ja JAAN perekonnaga Sügav kaastunne KERSTILE ning KATILE ja ERIKULE perekondadega

Nr. 4

EESTI ELU reedel, 28. jaanuaril 2022 — Friday, January 28, 2022

KIRIKUD TORONTO VANA-ANDRESE KOGUDUS (ELCC, Kanada Ida-Sinod) 25 Old York Mills Rd., North York, ON M2P 1B5 Õp. Kalle Kadakas Talituste küsimustes võib õpetajale helistada ööpäevaringselt: tel.: 416-778-6360, mob 416-727-2384 Epost: op.kadakas@gmail.com Kantselei tel.: 416-923-5172.

Juhatuse esinaine Riina Klaas, epost: riinaklaas@gmail.com Koorijuht Heli Tenno

Vaimulikud videomõtisklused ja otseülekanded (ka järelevaatamine) koguduse facebooki koduleheküljel: Toronto-Eesti-Evan­ geeliumi-Lu teriusu-Vana-Andrese-kogudus-ELCIC104164304681695 VIRTUAALSED JUMA­L A­ TEE­­NISTUSED nähtaval VanaAndrese koguduse Facebooki lehelt (vi aadress ülal). Koguduse liikmetele saadetakse uute teenistuste link e-postiga. Kes pole liitunud koguduse e-posti nimekirjaga, aga soovib seda teha – palun võtke ühendust koguduse õpetajaga.

Alustame taas eestikeelsete jumalateenistustega Agricola kirikus.

Pühapäeval, 6. veebruaril kell 1.30 pl JUMALATEENISTUS. Pühapäeval, 13. veebruaril kell 1.30 pl JUMALATEE­ NISTUS.

TORONTO EESTI BAPTISTI KOGUDUS 883 Broadview Ave. Toronto M4K 2P9 Tel 416-465-0639 Kodulehekülg: www.tebk.ca e-post: ebcoft@gmail.com Pastor Timo Lige epost: timolige@gmail.com Programmi koordinaator: Marika Wilbiks 416-282-3419 Pianist: Peter Kaups Emeriitpastor: Jüri Puusaag Pühapäevastel jumalateenistustel sünkroontõlge inglise keelde VIRTUAAL-JUMALA­T EE­N IS­ TUSED ON VAADATAVAD TEBK. ca VEEBILEHE­KÜL­JELT JA YOU­TUBE’i KANA­LILT „TO­­RON­ TO EESTI BAPTISTI KOGUDUS“ Pühapäeval, 30. jaanuaril kell 11.00 VIRTUAAL-JUMALATEE­ NISTUS. Pastor Timo Lige jutlus ,,PALVE: Eestpalve”.

Muusika Marika Wilbiks.

Pühapäeval, 6. veebruaril kell 11.00 VIRTUAAL-JUMALATEE­ NISTUS. Pastor Timo Lige jutlus ,,PALVE: Eestpalve”. Muusika Marika Wilbiks.

Pühapäeval, 13. veebruaril kell 11.00 VIRTUAAL-JUMALATEE­ NISTUS. Pastor Timo Lige jutlus: „PAL­ VE: Kes valitseb?”. Muusika Elli Kipper ja Alexandra Wilbiks.

Pühapäeval, 20. veebruaril kell 11.00 VIRTUAAL-JUMALATEE­ NISTUS. Pastor Timo Lige jutlus: ,,PALVE: Patukahetsus.” Muusika Peter Kaups.

Eestpalvesoovid võib igal ajal kirjalikult esitada aadressil estochurch@gmail.com ja isiklikult telefoni teel programmi koordinaatoriga ühendust võttes.

EELK TORONTO PEETRI KOGUDUS 817 Mount Pleasant Road Toronto, ON M4P 2L1 Tel. 416-483-5847 e-post: stpeterstoronto@rogers.com Kodulehekülg: www.toronto.peetri.eelk.ee Praost Mart Salumäe, tel. 647-340-9271, mobiil 647-273-5858 epost: mart.salumae@eelk.ee Organist Marta Kivik Koguduse kantselei on avatud E 9.00–14.00, K 11.00–16.00 ja N 9.00–13.00 Pühapäevadel, 30. jaanua­ ril ja 6. veebruaril VIDEO­ PALVUS, mida saab jälgida kas koguduse FB grupis või YouTube kaudu.

Jumalateenistuste salvestused on järelvaadatavad koguduse FB grupis ja Youtube kaudu.

Pühapäeval, 13. veebruaril kell 11.30 JUMALATEENISTUS ARMULAUAGA. Pühapäeval, 20. veebruaril kell 11.30 JUMALATEENISTUS ARMULAUAGA. Pühapäeval, 27. veebruaril kell 11.30 EESTI VABARIIGI 104. AASTAPÄEVA TÄNU­ J U M A L A­T E E N I S T U S ARMULAUAGA. Eelteade: Laupäeval, 12. veebruaril kell 10.00 virtuaalne minikonverents „Eestikeelne kirikulaul 475 ja Kiriku Laulu- ja Palveraamat 30.”

Konverents toimub VEMU ja EELK Toronto Peetri koguduse koostöös ning ettekanded on tollastelt EELK ja E.E.L.K. lauluraamatukomisjoni töös osalenud inimestelt. Heidame pilgu eestikeelse kirikulaulu pikale ajaloole ja 30 aastat tagasi kodu- ja välis­ kiriku ühise eduka koostöö tulemusel kogu maailmas kasutusele võetud eestikeelsele luterliku kiriku lauluraamatu värvikale saamisloole. Selles oli suur panus ka Toronto eestlastel.

Muuhulgas saame teada, kust leidis Friedrich Reinhold Kreutz­ wald meie rahvuseeposesse põhjakonna ja millest sai alguse eestikeelne kunstluule.

Sündmuste kalender • Pühap., 30. jaanuaril kl 2 pl MÄNGUFILM ,,Johannes Pää­su­ kese tõeline elu“ VEMU You­ Tube’i kanalil. Vestlus Hardi Volmeriga.

• Neljap., 3. veebr. algab T.E.S. Täienduskooli VIR­T UAALLASTE­AIA 2. POOL­AASTA – 12 nädalat. Regist­ reerimine avatud: eestikool.ca.

• Laup., 12. veebr. kl 10 h kon­ verents ,,EESTIKEELNE KIRI­ KU­ LAUL 475 JA KIRIKU LAULU JA PALVERAAMAT 30“ Zoomis (ID:878 7353 7270) VEMU ja Toronto Peetri koguduse korraldusel.

• Kolmap., 16. veebr. kl 7 õ PEETER PÕLDRE loeng ,,COVID-19: THE OMICRON TSUNAMI AND BEYOND“ Zoomis (ID:844 7142 3239) VEMU korraldusel.

• Laup., 26. veebruaril kl 3 pl EV 104 VIRTUAALNE TÄHIS­ TAMINE Toronto Eesti Seltsi korraldusel.

• Neljapäeviti kl 3-4 p.l.

LÕBUSA PÄRASTLÕUNA JUTU­­T UBA telefoniga või Zoomis. Registr.: Maimu Mölder, 416-421-3812.

15

MÕTE PÜHAPÄEVAKS

Toronto Eesti Baptisti Koguduse emeriitpastor JÜRI PUUSAAG

Elu jätkub! ,,Ja Jeremija ütles: ,,Mulle tuli Issanda sõna; ta ütles: Vaata, Hanameel, su lelle Sallumi poeg, tuleb sinu juurde ja ütleb: Osta enesele minu Anatotis olev põld, sest sul on selle ostuks lunaõigus!“ Ja Hanameel, mu lellepoeg, tuli Issanda sõna kohaselt mu juurde vahtkonnaõue ja ütles mulle: ,,Osta ometi mu põld, mis on Anatotis Benjamini maal, sest sinul on pärimis-ja lunaõigus; osta see enesele!“ Siis ma mõistsin, et see oli Issanda sõna. Ja ma ostsin

S P ORT

Eesti saadab Pekingisse 26 sportlast Eesti Olümpiakomitee täitev­ komitee kinnitas Eesti dele­ gatsiooni Pekingi taliolüm­ piamängudele. Koondisesse kuulub 26 sportlast kaheksalt spordialalt ja 30-liikmeline tugipersonal.

Eestit esindavad: Freestyle-suusatamine: Kelly Sildaru Iluuisutamine: Eva-Lotta Kii­ bus, Aleksandr Selevko Kahevõistlus: Kristjan Ilves Kiiruisutamine: Marten Liiv Murdmaasuusatamine: Aveli Uustalu, Kaidy Kaasiku, Keidy Kaasiku, Mariel Merlii Pulles, Tatjana Mannima, Alvar Johannes Alev, Henri Roos, Marko Kilp, Martin Himma Mäesuusatamine: Kaitlyn Vester­stein, Tormis Laine Laskesuusatamine: Johanna Talihärm, Regina Oja, Susan Külm, Tuuli Tomingas, Kalev Ermits, Kristo Siimer, Raido Ränkel, Rene Zahkna Suusahüpped: Artti Aigro, Kevin Maltsev Eesti sportlased osalesid tali­ olümpiamängudel esmakordselt 1928. aastal Sankt Moritzis Šveitsis. Viis sportlast on alates 1964. aastast koju toonud 9 medalit (5-2-2): Ants Antson kuld (1964), Allar Levandi pronks (1988), Jaak Mae pronks (2002), Andrus Veerpalu kuld ja hõbe (2002) ning kuld (2006) ja Kristina Šmigun kaks kulda (2006) ja hõbe (2010.

Eesti koondiste suurused varasematel olümpiamängudel: 1992 Albertville – 20 sportlast; 1994 Lillehammer – 26 sport­ last; 1998 Nagano – 20 sportlast; 2002 Salt Lake City – 17 sport­ last; 2006 Torino – 26 sportlast; 2010 Vancouver – 30 sportlast; 2014 Sotši – 25 sportlast; 2018 Pyeongchang – 22 sportlast.

(D/EE)

Hanameelilt, oma lellepojalt, Anatotis oleva põllu ning vaagisin temale seitseteist hõbeseeklit hõbedat…. Sest nõnda ütleb vägede Issand, Iisraeli Jumal: kord ostetakse siin maal jälle kodasid, põlde ja viinamägesid“ Jeremija 32;6-9. 15 Juutide üks kuulsamaid proh­ veteid tegutses Jeruusalemma kuningakoja nõuandjana riigile kõige keerukamatel aegadel kuuendal sajandil e.Kr. Eesti keele seletav sõnaraamat defi­ neerib prohvetit nii: Juutluses, kristluses ja muhameedluses jumalate tahet või ilmutusi ­ennustav jutlustaja. Piibliaegsed prohvetid tegutsesid Jumala saadikuina. Tänapäevases mõis­ tes kutsutakse prohvetiks oleviku valguses tuleviku lahtiseletajat.

Vana Testamendi prohvetite suurimaks ettekuulutuseks oli juutide Messija sünd.

Meie tänases loos sai prohvet Jumalalt korralduse kõige ­ebatavalisemaks investeeringuks vaenuvägede poolt piiratud ja okupeeritud Jeruusalemmas.

Oleviku seisukohalt kõige ruma­ lam investeering. Juuda veel võimul püsiv kuningas Sidkija oli pealegi pannud proh­ veti ausate, kuid ebameeldivate nõuannete eest koduaresti. Kas ühelegi valitsejale meeldiks prohveti sõnum ,,Vaata, ma annan selle linna Paabeli ­ kuninga kätte ja ta vallutab ­ selle!?“(Jer.32;3.). Nii ka lõ­ puks toimus ja algas juutide 70 aastane Paabeli vangipõli. Proh­ veti nägemus ei piirdu ainult olevikuga. Jumalal on plaan ka tulevikuks. Vangipõli lõpeb, juudid tulevad taas tagasi oma

kodumaale hoopis suurema ettevalmistusega eluks. Jeremija avab oma tuleviku nägemuse: ,,Sest nõnda ütleb vägede Issand, Iisraeli Jumal: Kord ­ostetakse siin maal jälle koda­ sid, põlde ja viinamägesid.“ Jer.32;15.

Jumala korraldusel peab prohvet tegutsema vastupidiselt valitsevale kaosele. Kõik müü­ vad kaotuse hirmus oma kinnis­ vara. Sina, Jeremija, pead hoopis ostma ja investeerima ­ Jeruusalemma! Asja lihtsusta­ miseks saadab Jumal Jeremija juurde konkreetse pakkumise.

Jeremijale saab selgeks Jumala projekti reaalsus. Tema soori­ tatud tehing annab paljudele uue praktilise usu ja lootuse.

Jutlustajast prohvetist on saanud praktiliste tegude prohvet!

Oleme elanud viimased kaks aastat koroonakriisi painavas teadmatuses. Ootame pikisilmi uue normaalsuse saabumist.

Küsime millal jälle saame siin maal normaalselt ,,osta kodasid, põlde ja viinamägesid“ Millal jälle saame hakata korraldama oma reisiplaane? Keegi inim­ likest kaasaja ,,prohveteist“ ei ole tänaseni andnud konkreetset vastust. Elu jätkub tsükliliselt ja tänaseni maksva Jumala tõotuse valguses: ,,Nii kaua, kui püsib maa, ei lõpe külv ega lõikus, külm ega kuum, suvi ega talv, päev ega öö.“1.Ms.8;22. ,,Jumal, kes muiste palju kordi ja mitmel viisil rääkis ­ vanematele prohvetite kaudu, on nüüd päevade lõpul meile rääkinud Poja kaudu.“ Heebrea 1;1.

Elu Tema kontrolli all jätkub!

tellimishinnad KANADAS koos käibemaksuga (GST)

Aastas $160.—; Poolaastas $87.—; Veerandaastas $48.— TELLIMINE I KLASSI POSTIGA (kiripostiga) KANADAS: aastas $190.00, poolaastas $105.00 ja veerandaastas $58.00.

USA-s: aastas $210.00; poolaastas $115.00; veerandaastas $67.00. ÜLEMEREMAADES: aastas $285.00; poolaastas $150.00; veerandaastas $80.00.

AINULT DIGILEHT: aastas $95.00; poolaastas $50.00, veerandaastas $29.00.

Hinnad arvestatud Kanada dollarites.

Pangatšekk või Money Order kirjutada EESTI ELU nimele.

Tasuda saab ka otse Eesti Elu kontole Northern Birch Credit Unionis või teha e-transfer, kasutades emaili aadressi: eetalitus@eestielu.ca või maksta PayPal’iga Eesti Elu võrgulehe lingil

Tellimine saata

EESTI ELU 3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2

Palun mulle saata EESTI ELU aastaks / poolaastaks / veerandaastaks — tavaline / kiripostiga või digileht alates . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Tellimise katteks lisan $ . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . siinjuures rahas / tšekiga / rahakaardiga.

Tellimine on: uus ❑ uuendus ❑ Nimi: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Aadress / epost: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

16

EESTI ELU reedel, 28. jaanuaril 2022 — Friday, January 28, 2022

Nr. 4

Tellige EESTI ELU!

https://eestikool.ca/toronto-eesti-virtuaal-lasteaed/

Tere tulemast Seedrioru 2022: Ikka leian sõpru hulgana!

Kaila Montgomery Aga loomulikult toimub Seedriorus lastelaager sel aastal 2022!

Seedrioru direktorite nõukogu annab põnevusega teada, et oleme suures hoos planeerimas selle suve lastelaagrit!

Et mitte midagi kahe silma vahele ei jääks, me valmistame ette nii päevalaagrit kui üle­ öölaagrit (suvekodu).

Laagri kuupäevad Meie eelplaani järgi toimub ÜLEÖÖ-LAAGER pühapäevast pühapäevani nagu alati. See ­algab 10. juulist ning kestab neli nädalat kuni 6. augustini ja PÄEVA­LAAGER toimub es­ maspäevast reedeni ning algab 11. juulist neli nädalat kuni 5. augustini.

Kanada teadlased: inimene võib 21. sajandi lõpul elada kuni 180-aastaseks Kanada HEC Montreali kõrg­ kooli spetsialistide mudelid ennustavad inimese oodatava eluea olulist pikenemist, vahendab Daily Mailis avalda­ tut DelfiForte.

Maailma terviseorgani­sat­ sioo­ni (WHO) statistika järgi on praegu inimeste keskmine elu­ iga veidi üle 72 aasta.

Samal ajal näitab HEC Montreali teadlaste tehtud statistiline analüüs, et kõigest 80 aasta pärast võib keskmine inimene elada 140-aastaseks.

Lisaks võib inimese eluea „lagi“ täielikult kaduda.

Väärib märkimist, et 2022. aastal kuulub rekord pikaeali­ sele Jeanne Calmentile, kes suri

122-aastaselt 1997. aastal.

Samas on maailmas juba üle kümne inimese, kelle vanus ületab 110 aastat.

Pikaealisi inimesi uurivad teadlased usuvad, et surma tõenäosus hakkab tõusma pärast 50. eluaastat. 80. eluaastaks dünaamika aeglustub ja 110. ­ eluaastaks ühtlustub. Kui ini­ ­ mene jõuab sellesse vanusesse, on tema iga-aastane suremis­ võimalus 50/50 ja enam ei suurene. Seda teavet kasutades näitavad statistilised mudelid, et inimese eluea ülempiir on kus­ kil 130–180 aastat. Siiski tuleb aru anda, et hetkel on see vaid teooria ja erinevad rasked hai­ gused ning ka praegune pan­ deemia võib viia selleni, et teadlased peavad oma positiiv­ seid eluea pikenemist puuduta­ vad prognoose korrigeerima.

(DForte/EE)

Kreml süüdistas lääneriike pingete eskaleerimises ,,Läänest tulenev informat­ sioon on täis hüsteeriat ja see on pikitud valedega,“ vahen­ das rahvusringhääling Kremli pressiesindaja Dmitri Peskovi öeldut.

Peskovi sõnul on Ukraina poole algatud sõjalise konflikti tõenäosus Ida-Ukrainas suurem kui kunagi varem.

Peskov väitis esmaspäeval, et Ukraina on oma idapiirkonda saatnud suure hulga sõdureid, mis viitab sellele, et Kiiev valmistub separatiste ründama.

Ukraina eitab kõiki ründamise kavatsusi.

Moskva eitab järjekindlalt, et plaanib Ukrainasse sisse tungi­ da. Kreml on Ukraina piiri lähedale koondanud kümneid tuhandeid sõdureid. (ERR/EE)

Eelmise aasta Seedrioru oli väga edukas, see oli ohutu ja Covidi- vaba laager, kus kõik vajalikud meetmed on nüüd samuti arvesse võetud. Me jät­ kuvalt uuendame ja kohandume reeglitega, mis on kohustuslikud kohaliku Wellingtoni maakonna rahvatervise osakonna poolt ja järgime kõiki reegleid kindlalt. ,,Mudimaja“ on tungivalt nõutud Kuna suur arv innukaid noori on põnevuses laagrisse tulemi­ sest, teatame, et pikendame eelmise aasta kahe nädala pik­ kuse ,,Mudimaja Laagri“ sel suvel kolme nädalani meie ­ noortele laagrilistele (vanus 4-6).

Me esialgu võtame vastu laagrilisi ainult nädalakaupa, aga kui töölised ja laagrilised pühenduvad teiseks või isegi kolmandaks nädalaks, siis on meil pikendamise võimalus.

Palume eelistuste tagasisidet Et aidata meid paremini ette valmistada ja otsutada mitu kas­ vatajat on vaja palgata, oleks vaja teie tagasisidet! Palume vanematel e-meilida meile ja anda teada laste laagri eelistatud nädalad selleks suveks ja kas on eelistatud päeva- või üleöölaa­ ger.

Otsime töölisi Võtame praegu avaldusi juha­taja, peakoka, köögitööliste, vetelpäästja ja kasvatajate koh­

tadele.

KONTAKT: Kõigi päringutega, tööst huvitatutele ja/või laagris osalejatele, palun emeilida: seedrioru@seedrioru.com või Kaila Montgomery, laagri koor­ dineerija, k.k.montgomery4@ gmail.com.

Suvelaager 2021 oli meil suurepärane, suure laagriosalu­ sega, mis ilma üle 50 pühen­ dunud vabatahtliku abita ei oleks olnud kindlasti võimalik.

Vabatahlikud tulid ja organi­ seerisid toredaid tegevusi Eesti päritolu keskpunktiga, aitasid köögis ja mitmetes teistes osades, kus vajadus. Me teame, et hämmastavad vabatahtlikud aitavad jälle sel aastal võimal­ dada toredat suve lastele ja oleme teie toe eest väga tänu­ likud !

Ole kuuldel!!!

Me postitame igas kuus uudiseid registreerimisest, laagri teemadest ja tutvustame tore­ daid kasvatajaid ning püüame olla kakskeelsed eesti ja inglise keeles. Jälgi Facebooki lehte ,,Seedrioru Estonian Summer Camp“ ja Instagramis Seedrio­ru, et kuulda ajakohaselt kõiki Seedrioru uudiseid.

Siin tõesti on imeline Seedrioru kogukond, mis kas­ vab jõuliselt!

TULE…osale meie imelises renessansis!!

Elagu Seedrioru!

Tartu College’i laenuraamatukogu teadaanne Seoses Ontario valitsuse uute piirangutega on raamatukogu suletud jaanuarikuu lõpuni.

Kui olud lubavad, avame veebruaris.

Teatame sellest ajalehes.