This newspaper was mailed on Friday, January 28, 2022
Kommentaarid ja arvamused (lk. 5)
Estonian Life English Language Supplement (p. 8–11)
Alates / since 2002 Nr. 4, 2022
Reedel, 28. jaanuaril — Friday, January 28
www.eestielu.ca
Postal Agreement No 40013472
Üksiknumbri hind: $4.00
T.E.S. Täienduskoolide lapsed osalesid üleilmses kooslugemises 2021. aastal tähistati 30. jaa nuaril üleilmselt eesti kirjan duse kooslugemise päeva. Üle maailma lugesid eesti pered ja koolilapsed koos eesti laste kirjaniku Aino Perviku ,,Kunksmoori“. Sel aastal jätkatakse toredat kooslugemise üritust taas 30. jaanuaril, A.H. Tammsaare sün niaastapäeval, mille tähistamist eesti kirjanduse päevana on soovitanud teiste hulgas kirjan dusteadlane Rein Veidemann. Üleilmse ühislugemise idee algatajaks on Tuglase seltsi liige Jaak Kiviloog. 2022. aasta kooslugemise päeva korraldavad Eesti Instituut, Eesti Laste kirjanduse keskus ja Tuglase selts. Millist raamatut sooviti kooslugemiseks sel aastal? Kui lapsepõlves sai kuulatud vendade Grimmide igihaljaid muinasjutte, siis peale 1972.a. said eesti lastele põnevateks raamatukangelasteks Sammal habe, Kingpool ja Muhv. Kes ei teaks eesti lastekirjanduse klassikasse kuuluvat Eno Raua väljamõeldud mehikesi ,,Nak sitrallide“ raamatutest ja hiljem ka multifilmidest (1984, 1987, 1990). Eesti Lastekirjanduse Keskus koostöös Eesti Instituudiga saa tis välja üleilmselt koolidele valitud lõigu ,,Naksitrallide“ raamatu algusest. Kuna kanadaeestlaste kooliõhtu toimub teisi päevaõhtuti virtuaalselt, siis 25. jaanuaril lugesid Toronto Eesti Täienduskooli õpilased koos oma õpetajatega videosilla va hendusel naljakaid juhtumeid naksitrallide elust. Õpetaja Elli Kipperi 1. klassi noored lapsed tutvusid raama tutegelastest joonistatud piltide ga, et aru saada, kuidas need mehikesed omale nimed said. Eesti kunstniku Edgar Valteri joonistatud naljakad kujud and sid lastele mõtteainet, kelleks neid pidada. Helena arvas, et nad on nii pisikesed nagu putu kad. Adrian arvas, et nad on väikesed ja imelikud. Ramona arvas, et küllap nad ikka päka pikud on. Heiki arvas, et nad on tõelised trollid. Lugu kohtumisest jäätiseput ka juures meeldis koolinoortele. Jäätis on see, mis meelitab ja
kuulates seda juttu võis isegi mõttes juba keelega maasikavõi šokolaadijäätist limpsida. Eriskummaline oli aga, et Muhv kirjutas kirju iseendale, viis neid postkontorisse ja saatis neid oma nimele. Siis sõitis teise linna, et neid kirju nõud miseni kätte saada. Nagu oleks õpetaja Elli saatnud kirjad Vancouverisse, et siis ise sinna lennata ja sealt postkontorist neid kirju enda nimele kätte saada. Lapsed Feliks ja Valev olid rõõmsad, et õpetaja Torontost tuleb neile külla. Nii see praeguse eesti koolilapse elu on virtuaalselt: ükski kau gus ei ole kaugel. Kui õpetaja loetud lugu otsa sai, siis ootasid lapsi juba trüki tud lehel olevad mehikeste pil did, et neile õiged nimed alla kirjutada. Sõnaseletuste järel tuli lastel kirjutada või joonista da, mis loos juhtus. Kuna õpi lased alles õpivad kirjutamist eesti keeles, siis joonistamisega sai kiiremini oma mõtteid edasi anda. Samal ajal ilmusid ka õpeta jate Eve Järve, Heli Vanaselja, Kai Kiilaspea ja Emma Soolepa virtuaalklassides arvutiekraani dele kolme vahva selli kujud ja lood. Kummalised naksitrallid panid noori imestama ja pead vangutama. Samas aga mehi keste abivalmidus ja siirus panid lugejaid, kuulajaid kaasa tundma ja isegi naerma. „Mul on muuseas auto. Kui teil midagi selle vastu ei ole, võiks see auto olla meile kõigile nii-ütelda liikuvaks koduks.“ /.../ „See on furgoon,“ ütles Muhv. „Seal on ruumi küllalt.“. „Nojah,“ ohkas Sammalhabe kergendatult. „Lõppude lõpuks ütleb ju ka vanasõna, et häid lambaid mahub palju ühte lauta.“ „Ja kus see ratastega laut sul siis seisab?“ küsis Kingpool Muhvilt. Sammalhabe, Kingpool ja Muhv tutvustasid ennast Kana da eesti koolilastele. Et ei ole ainult mikid, minnid ja pluutod maailmas olemas, vaid ka eht eesti naksitrallid vallatlemas! Kooslugemistunnis EDA OJA
Kooslugemise tund õpetaja Elli Kipperiga Toronto eesti kooli virtuaalklassis.
Foto: kuvatõmmis
Elin Toonale anti üle Visnapuu auhind Laupäeval, 22. jaanuaril toi mus Tallinnas, Kirjanike Majas Eesti Rahvuskomitee Ühendriikides (ERKÜ) ja Eesti Kirjanike Liidu poolt korraldatud ühine Visnapuu auhinna-tseremoonia, millega austati tänavust laureaati kirjanik Elin Toonat. Katkendeid Elin Toona mälestustest luges Maarja-Liis Mölder, laule Henrik Visnapuu tekstidele esitas Kalev Vapper. Elin Toona loomingust kõne les kirjandusteadlane Janika Kronberg. Laureaadile andis üle spetsiaalselt selleks puhuks loodud taiese kunstnik Leon hard Lapin, kes esitas ka Albert Trapeeži luulet. Unikaalse taiese valmimist toetas Visna puu kauaaegse kodukoha Luunja valla volikogu. Tervitussõnad laureaadile tulid ka üle ookeani Eesti Rahvuskomitee Ühendriikides auhinnatoimkonna poolt. Sõna võtsid ka Kirjanike Liidu esimees Tiit Aleksejev ja Eesti Vabariigi välisministeeriu mi poolt üleilmse eestluse eri volitustega diplomaatiline esin daja Marin Mõttus. Visnapuu kauaaegse kodu koha Luunja nimel õnnitles Elin Toonat Luunja vallavanem Aare Anderson. Auhinna üleandmise tsere moonial esines ka laureaat Elin Toona. Henrik Visnapuu kirjandus preemia loodi USAs 1952 ja
seda anti järjepidevalt välja kuni 2007. Eesti Rahvuskomitee Ühendriikides otsustas 2020 taastada Henrik Visnapuu nime lise kirjandus- ja kultuuriauhin na. Selle pälvib eesti või võõr keeles ilmunud Eesti-aineline teos, esile võidakse tõsta ka elutöö. 2. jaanuaril 2022, Henrik Visnapuu 132. sünni aastapäeval selguski taastatud auhinna esimene laureaat: au hinna sai Elin Toona elutöö eest eesti- ja ingliskeelse kirjaniku na. Elin Toonale oli see teine Visnapuu preemia, 1966.a pälvis Visnapuu preemia tema e estikeelne debüütromaan „Puuingel“. Konkursile laekus mullu 15 kandidaati kuuest riigist (USA, Kanada, Eesti, Soome, Vene maa, Saksamaa). Oktoobris 2021 valis žürii kuus nominenti: Sirje Okas Ainso USAst,
Leonhard Salman (postuumselt) Venemaalt, Reijo Roos Soo mest, Hilary Bird ja Juhani Püttsepp Eestist ning Elin Toona, varem USAs, nüüd samuti Eestis. Zürii töötas koosseisus: kir jandusteadlane Sirje Kiin, PhD – ERKÜ esindaja, luuletaja Jürgen Rooste – Eesti Kirjanike Liidu esindaja ja koolidirektor Toomas Liivamägi – Luunja vallavolikogu esindaja. Auhinna üleandmise tsere moonia jääb järelvaadatavaks ERKÜ kodulehel www.estosite. org, Eesti Kirjanike Liidu kodu lehel http://www.ekl.ee, Luunja vallavolikogu veebilehel https:// luunja.ee/vallavolikogu ja nende organisatsioonide Facebooki lehekülgedel. (Allikas: Eesti Rahvuskomitee Ühendriikides ja Eesti Kirjanike Liit)
Foto: Kris Moor
