Nr. 4
EESTI ELU reedel, 28. jaanuaril 2022 — Friday, January 28, 2022
13
T.E.A.S. Ööbiku koorilauljate entusiasm püsib läbi pandeemia Märtsis 2020. aastal, kui sai selgeks, et lauluharjutused Tartu College’is polnud võimalikud, läks koor üle vir tuaalsetele harjutustele, mis on jätkunud regulaarselt kogu 2020. ja 2021. aasta jooksul ja nüüd 2022. a. Virtuaalses programmis sai kiiresti selgeks, et üheskoos, valjult ja reaalajas laulmine ei õnnestu. Jagasime nende esi meste katsetega palju naeru: lauljate sünkroonist kakofoonia! Selle asemel vaigistasime end ja laulsime kaasa eelnevalt salves tatud lugudele, mille kallal olime töötanud. Mis aga selles virtuaalses keskkonnas hästi töötas, olid meie keha- ja hää leharjutused. Koori dirigendi Roosi Lindau juhendamisel venitasime keha, harjutasime hingamise parandamise tehni kaid ning hoidsime häälepaelad virgena lõbusate ja vaheldus rikaste lauluharjutustega. Roosi lisab, et ,,meie juhatus, MarisAnne entusiastlikul juhtimisel on olnud tohutuks toeks – uuen duslike ideede pakkumisel ja sellise ,,saab-teha“ suhtumisega, järgides COVID-i protokolle. Lauljad olid alati valmis uusi ideid proovima ja nende taga sisidega saime oma proovid kordaläinuks ja lõbusaks!“ Meie virtuaalne 2020. aasta jõulupidu hõlmas ka pandeemiaeelseid liikmeid. 2021. aasta septembris oli meil taas võimalus isiklikult laulda, esialgu väljas. Milline rõõm oli näha ja liikmetega rääkida, maskide taga! Kati seletab: ,,Juhtuski nii, et aiatoo lid ja noodid kaasas, laulsime pargis. Brick Works’i hoone taga oli imeilus paik tiigi ääres imestamisväärse akustikaga, kus saime päikeseloojanguni laulda haruldases looduses. Pargi
külastajad jäid meie laulu kuu lama, isegi mõni nooditundja koer ulus või haukus kaasa. Viimasel harjutusel pargis olid taskulambid kaasas ja tekid põlvedel, aga laulurõõm püsis.“ Kui õhtud läksid pimedaks ja külmaks, kolisime oma Tartu College’i koju sisse. Ohutuse tagamiseks olid kehtestatud protokollid (vaktsineerimine, maskid, distantseerimine, muu detud päevakava) nende lauljate jaoks, kes soovisid isiklikult osaleda, samal ajal kui teised osalesid virtuaalselt, et mitte ainult meie dirigenti vaadata/ kuulda, vaid ka kuulda saalis koorilaulu. Märkimisväärne on see, et meie hääled ja kooskõla arenesid kiiresti ja see oli energiat andev õppida uusi laule sellel tuttaval viisil. Laulja meenutab, et ,,olen leidnud, et lauluharjutustel käimine on tõstnud meeleolu rõõmsamaks. Kohalolijana, kas väljas looduse käes või Tartu College’i saalis, olen näinud teiste lõbusad nägusid (nii palju kui maskid lubavad) ja kuulnud jälle üle pika aja seda ilusat kooskõla, mida meie koori liikmed kaasa toovad igal näda lal harjutustele.“ Nüüd uuel 2022. aastal oleme jälle taas ekraanidel, kuid virtuaalsete praktikate jaoks on plaanis uusi ideid. ,,Ma tunnen ennast energilisena ja taas elustatud peale meie harjutust,“ kiidab Ene, nii et sellega meie liikmed julgustavad meid jätkama oma jõupingutusi, et pandeemiast välja pääseda. Loodame, et varsti saame kõik koguneda Ööbiku järgmisele Simmaree esinemisele ja üks teist jälle kohata ja valju hääle ga koos laulda. MARIS-ANN VANASELJA
Ööbik ,,kodusaalis“ Tartu College’is.
Dirigent Roosi Lindau ja saatja Elli Kipper.
Harjutusel Brick Worksis.
Eesti on välistõötajatele atraktiivne
Eestis registreeriti eelmisel aastal 13138 sündi
Ettevõtluse Arendamise Siht asutuse (EAS) ja Kredexi poolt korraldatava riikliku programmi Work in Estonia kaudu Eestisse tööle kandi deerinud välisspetsialistide arv suurenes aastaga pea kaks korda: kui 2020. aastal kan dideeris 24 781, siis 2021. aas tal 45 329 välistalenti. 2020. aastal sai elamisloa 947 tippspetsialisti, eksperti või iduettevõtte töötajat, eelmisel – 2021. aastal oli neid juba 1246, teatas EAS-i ja Kredexi ühenda sutus. Samuti suurenes Eesti Rahvusvahelises Majas läbi viidud nõustamiste arv 4078 nõustamiselt 5679 nõustamise ni. ,,Need arvud näitavad, et Eesti on järjest atraktiivsem töötamise sihtriik,“ ütles Work in Estonia programmi juht Anneli Aab. ,,Võitlus talentide nimel on globaalne ning Eestil on keeruline konkureerida suurte Lääne-Euroopa riikidega nii tuntuse kui palgataseme poolest. Siiski näitab järjest kasvav huvi Eesti kui töötamise sihtriigi vastu, et aastatepikkune Eesti tutvustamine madala bürokraatiatasemega innovaa tilise riigina on olnud edukas,“ lisas Aab. Enim on Work in Estonia kaudu Eestisse tööle kandidee ritud Türgist, Brasiiliast ja Gruusiast. Kõige eksootilisemad riigid, kust on Eestis töötamise vastu huvi tuntud, on Vanuatu, Gröönimaa ning Tšaad. Kõige rohkem välisspetsialiste töötab tarkvaraarendaja ametikohtadel ning erinevatel IT-valdkonna ametikohtadel. Eesti Rahvusvaheline Maja, mis avati 2018. a koostöös EASi, Mainori ja teiste avaliku sektori organisatsioonidega, on ühtne teenuskeskus nii välis spetsialistidele kui ka neid pal ganud ettevõtetele, et muuta sujuvamaks Eestisse sissela mine. Enim tuntakse huvi maksude teemadel, kuidas Eestis tööd leida ning kuidas oma ettevõtet alustada. Lisaks toimub majas keelekohvik, kus inimesed saa vad Eesti keelt praktiseerida. Samuti korraldab maja kaaslaste programmi, mis aitab Eestisse kolinud välisspetsialistide elu kaaslastel leida professionaalset rakendust Eestis. (PM/EE)
Siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna andme tel registreeriti mullu Eesti perekonnaseisuasutustes kok ku 13138 sündi, neist 6754 poissi ja 6384 tüdrukut. Kaksikuid registreeriti 232 paari, neist 71 paari poisse, 86 paari tüdrukuid ja 75 sega paari. Sündisid ka kahed kol mikud. Harjumaal sündis eelmisel aastal 2015, Hiiumaal 82, IdaVirumaal 791, Jõgevamaal 243, Järvamaal 294, Läänemaal 168, Lääne-Virumaal 549, Põlvamaal 212, Pärnumaal 816, Raplamaal 344, Saaremaal 310, Tallinnas 4472, Tartumaal 1902, Valga maal 216, Viljandimaal 411 ja Võrumaal 313 last. Kõige populaarsemad ees ni med poistele olid Robin, Mark, Oliver, Sebastian, Hugo, Ras
Eesti aasta loom 2022 on pruunkaru Eesti 2022. aasta loomaks va l iti pruunkaru. Nende loomade arvukus on Eestis viimased 15 aastat olnud tõusmas ning asurkonna sei sundit võib pidada väga heaks. Suur arvukus tähen dab inimese ja karu kokku puudete sagenemist. Pruunkaru (Ursus arctos) on inimpelglik ning pigem öise ja varjulise eluviisiga kiskja, mistõttu ei kohta teda looduses just tihti. Küll võib sagedasti leida märke karude kohalolust – käpajälgi metsateel, värskeid hunnikuid ja vahel ka rüüstatud mesitarusid. Karu aastal proovi takse anda ülevaadet sellest, millist elu Eestis karud elavad, kui palju neid metsades on ning miks nende arvukus kasvab. Eesti Terioloogia Seltsi esi mees Oliver Kalda kommen teerib karu valimist aasta loo maks: ,,Suurkiskjatega koo sek sisteerimine vajab nendega arvestamist, et vältida liigseid konflikte. Tuleb arvestada nii ühiskondliku taluvuse piiriga konfliktide osas kui ka looduses toimuvate protsessidega. Selleks peame Eesti karude eluolu paremini mõistma ning neid teadmisi üldsusega jagama.“ Karu aastal kutsutakse karu
mus, Henri, Martin, Kristofer ja Aron. Tüdrukute nimedest olid lemmikud Mia, Sofia, Emily, Hanna, Eva, Lenna, Nora, Marta, Alisa, Emma ja Mirtel. 2021. aastal sõlmiti 5774 abielu, neist 362 vaimulike poolt. Lahutati 2445 abielu. Uus nimi anti 1739 isikule. Neist eesnimi 349, perekonna nimi 1210 ning ees- ja pere konnanimi 180 inimesele. Eelmisel aastal registreeriti 18445 surma. Möödunud aasta detsembri kuus registreeriti 954 sündi, neist 489 poissi ja 465 tütarlast. Kaksikuid registreeriti 22 paari, neist 5 paari poisse, 11 paari tüdrukuid ja 6 segapaari. Sõl miti 406 ja lahutati 237 abielu ning registreeriti 1667 surma. 2020. aastal registreeriti 13127 sündi, 5629 abielu (neist 407 vaimulike poolt), 2472 abielulahutust, 15721 surma ja uus nimi anti 1519 inimesele. (SiMPT/EE)
dega tutvuma: osalema karutee malistel vestlusõhtutel, karu matkadel ning külastama karu maalide näitust. Võimalik on osaleda luulevõistlusel ja foto konkursil. Karuaasta tegemistel ning karudel endil saab silma peal hoida jälgides karublogi Looduskalendris ja Natouresti kodulehel. Maist oktoobrini on üleval RMK online karukaa mera Väätsa metsades ja plaani takse karukaamerat Loodus kalendris. Karu aasta avatakse piduli kult rahvusvahelisel karupäeval 23. märtsil Tallinna Loomaaias. Aasta looma (täpsemini imetajat) on valitud alates 2013. aastast MTÜ Aasta Looma eestvedamisel koostöös Eesti Terioloogia Seltsi, Eesti Loo duskaitse Seltsi, Eesti Jahi meeste Seltsi, Tallinna Loo maaia, Erametsakeskuse ja Eesti Loodusmuuseumiga. (Allikas: kylauudised.ee)
Foto: Katreen Ristmets
