This newspaper was mailed on Thursday, December 23, 2021
Kommentaarid ja arvamused (lk. 5)
Estonian Life English Language Supplement (p. 10–13)
Alates / since 2002 Nr. 51/52, 2021 Neljapäeval, 23. detsembril — Thursday, December 23
www.eestielu.ca
Postal Agreement No 40013472
Üksiknumbri hind: $4.00
RÕÕMSAID JÕULUPÜHI JA HEAD UUT AASTAT!
Foto: Paul Kiilaspea
Jõulumõtisklus praost MART SALUMÄE
Ärge kartke Jõuluööl kuulutas ingel Pet lemma karjastele: „Ärge kartke! Sest vaata, ma kuulutan teile suurt rõõmu, mis saab osaks kogu rahvale, et teile on täna sündinud Taaveti linnas Pääst ja, kes on Issand Kristus.“ Lk 2:10 – 11. Üle kahe tuhande aasta hil jem on igiammune ingli kuulu tus endiselt ajakohane. Kartu sest vabanemist vajab ka tänane maailm. Hirm pole usaldus väärne teejuht. Seda oleme kogu maailmas näinud eriti viimase kahe aasta jooksul, seistes iga päev silmitsi seni nägematu ulatuse saavutanud pandeemiaga. Tänu Jumalale, et kogu pika ärevuse ja teadma tuse keskel oleme siitsaadik siiski suhteliselt tasakaalukalt ja kannatlikult suutnud käituda. Imetlusega on põhjust tunnis
tada, et täna on inimkonnal ka sutada palju rohkem teadmisi ja võimalik maailma tajuda palju detailsemalt kui muistse aja õpetlastel – rääkimata siis kirja oskamatutest karjastest. See pärast on paljud hakanud end koguni nii targaks pidama, et taandavad Piibli jutustused ing litest ja Jumala Poja sünnist muinasjutuks, mida uskusid kergeusklikud ja harimatud, kes otsisid oma abituses jumalikku kaitset. Siiski pole inimene oma teadmistele vaatamata hirmu dest ometi vabaks saanud. Pigem vastupidi. Vanade hir mude asemele on tulnud uued ja hullemad. Kui sajand tagasi pidi talupere olema valmis hakkama saama lokaalse viljai kaldusega, siis kaasajal muret sevad riigid ja rahvad globaal sete kliimamuutuste pärast. Kui veel eelmise sajandi alguses oli reaalne hirm, et noore inimese
eluküünal kustub kehva tervise tõttu liiga vara, siis kaasajal kardetakse pigem lõputuks venivat raugapõlve. Ka igasugu uskumustest pole kaasaja tark ja teadlik inimene prii. Hoopis vastupidi. Mulle on kogu eluks meelde jäänud lapsepõlves Soome raadiost kuuldud jutlusest või usutlusest ühe teoloogi lühike, kuid tabav lause: „Kun Henki loppuu, niin konstit alkaa.“ Eesti keelde võib seda tõlkida nii: „Kus Vaim (mõeldud on Jumala Vaimu) lõpeb, seal veiderdused (trikid, vigurdamine, pettused) alga vad“. Ma ei mäleta ei selle teoloogi nime ega suuda mee nutada toonast konteksti. Aga seda lauset on elu jooksul olnud korduvalt põhjust meenutada. Hiljuti puhkes Itaalias skan daal, kui piiskop Antonio Staglianò lastele kõneldes selgi tas, et jõulupühade tegelik
tähendus on Jeesuse sündimise pühitsemine. Sitsiilia rooma-ka toliku piiskopkond pidi esinema avaliku vabandusega, sest piis kop oli muuhulgas ka maininud, et ettekujutus punase kostüümi ga jõuluvanast on loodud CocaCola reklaamitegijate poolt ning inimesed peaksid kingihulluse asemel keskenduma jõuluajal hoopis oma lähedastele ning abivajajatele. Paljud nördinud lapsevanemad aga väitsid, et piiskopi taoline mõttearendus rikkus ära kõigi nende laste jõulud. Mis teha, kui rahvas leiab, et lapse usuline kogemus tohibki piirduda vaid usuga päkapikkudesse ja jõuluvanasse, siis kirik peabki andeks paluma. Aga mitte rahvalt, vaid Jumalalt ja sellesama rahva eest. Lisaks tänavuse talve alguses Tallinnas paksu lumme kinni jäänud pakirobotitele ületab väike Eesti ka muudel teemadel aeg-ajalt rahvusvahelise uudis künnise. Mõne päeva eest juh tusin lugema, et Twitteris on suurt elevust tekitanud foto Eestis avastatud suurest ümmar gusest metsa-august, mis asub Otepää lähedal kunstitalu Maa jaam territooriumil kõrguva metsatuka puudefrondis. Kogu
maailmast leidus „teadjaid“, kes oskasid öelda, et tegu on kääbi ku-uruga, „Twin Peaksi“ portaa liga või hoopis NASA laserihar jutuse jäljega. Jaapanist pakuti koguni, et selle augu kaudu jõuab Totoroni. Häbiga pean tunnistama, et mulle tuttavad väljendid olid selles fantastikas küll vaid NASA ja laser. Tõde „müstilise“ mesta-augu kohta on aga palju igavam ja lennukate teooriate arendajatele ilmselgelt ka täiesti vastuvõeta matu. Selgus, et 2018. a. nägi Soome kunstnik Antti Laitinen umbes nädalapäevad päris maist ja higist vaeva oma maastiku taiese, mis kuulub seeriasse „Broken Landscape“, teosta miseks täpseid mõõdistusi tehes, oksi saagides ja puudealust puhmast pügades. Huvitav, kas kunstnik peaks ka nüüd avali kult vabandust paluma kõigi „Twin Peaksi“, kääbiku-urgude ja Totoroni uskujate ees, et ta neil kõik ilusa ära rikkus? Uus aeg ja uued kombed ei erine olemuslikult millegi poolest ammustest aegadest ega kommetest. Inimloomus pole aastatuhandete vältel muutunud. Eriti puudutab see meie tundeil (Järgneb lk. 15)
