This newspaper was mailed on Friday, February 7, 2020
Kommentaarid ja arvamused (lk. 5)
Estonian Life English Language Supplement (p. 8–10)
Alates / since 2002 Nr. 5, 2020 Reedel, 7. veebruaril — Friday, February 7 www.eestielu.ca
Postal Agreement No 40013472
Üksiknumbri hind: $4.00
Üksteist peab hoidma Kontserdil, millest allpool juttu, selle pealkirjaga laulu kavas ei olnud. Seda lauldi aga siiski. Mitte suuga, vaid südamega. Suuga tehti muud. Mitte suuri linnu, vaid väik seid imesid. Väliselt tundus kogu üritus ülimalt tagasihoidlik ja pretensioonitu. Eesti Lauljate Liit Põhja-Ameerikas poolt välja kuulutatud kui kooride kontsert Toronto Peetri kirikus, ei midagi enamat. Milliseid koore võiks juhatada dirigent Triin Koch Eestist? See nimi oli siiski piisavalt tuntud, et äratada uudishimu. Kes sellest ajendatuna kohale ilmus, sai meeldiva üllatuse osaliseks. Osavõtvaid koore oli neli. Esinemise järjekorras: Estonia Koor, Toronto Eesti Meeskoor, Hamiltoni Eesti Seltsi Segakoor, Toronto Eesti Akadeemiline Segakoor „Ööbik“. Kõik esinesid iseseisvalt ja lõpus ühendkoorina taktikepi all, mida autoriteetselt viibutas 2019. aasta koorijuhi tiitliga premeeritud dirigent Triin Koch. Kaasa tegid kontserdil bariton Avo Kittask koorisolisti ja Norman Rein tamm klaverisaatjana. Teadusta jatena tegutsesid Eda Oja eesti ja Hendrik Jakobson inglise keeles. Kontsert algas lühida selgitava sõnavõtuga Elli Kipperilt. Korraldajail, kel olid maineka dirigendiga koostööst varasemast ajast meeldivad kogemu sed, kerkis pähe mõte teda siia kutsuda. Tegid ettepaneku ja Triin Koch-kuma ei löönud, andis jaatava vastuse. Tegi Toronto ja Hamiltoni kooridega kolm nädalat tihedat ja pingsat tööd ning astus nüüd kohaliku publiku ette, et tutvustada selle pingutuse tulemusi.
Siinkirjutajal pole teada, kes koostas kontserdi kava. Arva tavasti sündis see dirigendi ja kohalike koorijuhtide koostöö tulemusena. Kava oli läbinisti eestilik ja ilmelt laulupeolik. Kolmeteistkümne laulu hulka oli sattunud vaid üks rahvusvaheline ilming „Ööbiku“ reper tuaarist, mis ei mõjunud häiri valt – on ju vikerkaart ka Eestimaa taevas nähtud. Kohe esimese etteastega pani külalisdirigent end võimsalt maksma. Enn Võrgu ilm helises Estonia koori vahendusel just nii, nagu see helisema peab. Järgnevad palad kulgesid samas stiilis. Koorid vaheldusid (sujuva kergusega, mis näitas head korraldust), laulupeomeeleolu oli loodud ja süvenes. Mees koori igihaljas Juhan Simmi looming „Oma saar“ Avo Kittaski suurepärase soolopar tiiga; hamiltonlaste õhkõrn ja läbipaistev „Muusikale“, millega Pärt Uusberg end 2014. aastal laulupeol nii helilooja kui ka dirigendina tutvustas; Ööbikute moodsama joonega palad Rein Rannapi ja Kadri Vooranna loo mingust Norman Reintam mega klaveril – kõik see mõjus vaid ettevalmistusena millekski enamaks, võimsamaks. Selle enama ja võimsama andis ühendkoor kolme lauluga – tänapäevane Tõnu Kõrvits kahe laulutaat Gustav Ernesaksa helindi vahel – ja vallutas meie tagasihoidliku publiku täielikult. Kui ELLPA esinaine Ingrid Silm tõusis kõnepulti külalis dirigendile tänusõnu lausuma ja teda meiepoolse tunnustusena lillebuketiga kostitati, puhkes enneolematu vaimustustorm, milles jalule tõusnud publik ja ühendkoor üheks sulasid. Kodu (Järgneb lk. 17)
Eesti aasta 2019 dirigent Triin Koch teenis 1. veebruaril toimunud Toronto kontserdil üksmeelse tunnustuse ja tänu nii lauljatelt kui publikult.
Ühendkooride lauljate hääled Estonia Koorist, Hamiltoni Eesti Seltsi Segakoorist, Toronto Eesti Akadeemilisest Segakoorist ,,Ööbik“ ja Toronto Eesti Meeskoorist Triin Kochi kindla ja tundliku dirigendikäe all panid Peetri kiriku saali imeliselt helisema.
Tartu rahu 100. aastapäeva tähistati üle Eesti 2. veebruaril 1920 kirjutati Tartus alla rahulepingule Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel. Tartu rahuga lõppes Vabadussõda ning Venemaa tunnustas tingimus teta ja igaveseks Eesti Vaba riigi iseseisvust. Pühapäev, 2. veebruar, Tartu rahulepingu sõlmimise 100. aastapäev oli Eestis lipupäev ja sajandi möödumist rahulepingu sõlmimisest tähistati Eestis suurejooneliselt ning sellega lõppes ka Eesti Vabariigi loo mise 100. aastapäeva tähistamine. Eesti Vabariik 100 kolm aastat kestnud juubeliprogramm lõppes Eesti Rahva Muuseumis toimunud EV100 tänuõhtuga „Rahuga edasi, Eesti!“. „Ja korraga see juhtuski. Pärdi Keskus, maailmakoristus, linnaväljakud, juubelifilmid, luulepidu, Sittow, Lõngus, Mägi jõudsid lõpuks Rooma, Washing toni, Berliini ja Pariisi. Rändas Laste Vabariik, rajati tammi kuid, trükiti sadu raamatuid, lastele osteti tuhandeid pille, vallutati mäetippe. Oli alanud maailma suurim eestlaste festi val!“ rääkis Eesti Vabariik 100 korraldustoimkonna juht Jaanus Rohumaa juubelipidustused lõpetanud tänuõhtul „Rahuga edasi, Eesti!“ peetud kõnes. Kokku toimus EV100 raames kolme aasta jooksul üle 3000 sündmuse ja Eesti inimesed tegid oma kogukondadele ligi 1500 kingitust. Juubelipidus tuste välisprogramm jõudis ligi poole tuhande sündmusega ka 35 välisriiki, mis tegi sellest Jaanus Rohumaa sõnul Eesti ajaloo suurima kultuurieks pordiprogrammi. Jaanus Rohumaa rõhutas Eesti Rahva Muuseumis peetud lõpukõnes, et Eesti Vabariik 100
oli kõigi Eesti inimeste pidu. „See oli kõigi pidu, kõigi rah vuste, vanuste, sugude ja hoia kute jaoks! EV100 igas külas! Igas maailma nurgas! Kõik olid oodatud. Kõik olid kutsutud. Kõik olid kohal. Aitäh, Eesti rahvas! Sa tegid vägeva juubeli peo. Mõni ehk mõtles, et mida põrgut, riik võiks ka mulle lõpuks mõne kingituse teha, aga siis mõistsid, et riik – see oledki ju sina. Me teemegi kõike en dale, lastele, tulevikule ... .“
oma iseseisvuse õigusliku järje pidevuse alusel. Samal ajal peame ka meie austama rahvusvahelist konsensust, et Euroopa sõjajärgseid piire enam ümber ei joonistata. Vastupidine retoorika tekitab asjatut segadust. Teekond võidu ja Tartu rahuni ei olnud kerge. Edu pandiks oli diplomaadisulg, mis astus ühte jalga ühise eesmärgi nimel sõdurimõõgaga. Üks ei oleks saanud teiseta ja vastupidi.“ Tartus Vanemuise kontserdimajas Tartu rahulepingu 100. aastapäeva pidulikul kontsertvastuvõtul kinnitas välisminister Urmas Reinsalu, et Tartu rahu on kehtiv rahvusvaheline leping, mille alusel hakati Eesti Vaba riiki tunnustama vaba ja iseseisva riigina ning mille ajaloolist tähendust diplomaatia ajaloos on raske ülehinnata.
Tartu rahu 100. aastapäeva tähistamisel Tartus osales president Kersti Kaljulaid, asetades pärja Julius Kuperjanovi hauale ja Kalevipoja monumendi juurde ja võttes osa lipurong käigust Jaani kirikusse ning järgnevast oikumeenilisest tänujumalateenistusest, Vabadussõja uue koguteose esitlusest Tartu Linnamuuseumis ning Tartu rahu 100 kontsertaktusest Vane muise Kontserdimajas.
Ühtlasi mõistis välisminister hukka Venemaa Föderatsiooni hiljutise seisukoha. „Iga sõna on vale avalduses, milles Vene Föderatsioon väidab, et Tartu rahu kaotas kehtivuse siis, kui me astusime Nõukogude Liitu,“ ütles ta. „Me ei astunud kommunistlikku Nõukogude Liitu,
President Kersti Kaljulaid rõhutas oma kõnes, et ,,Tartu rahuleping oli, on ja jääb Eesti riigi sünnitunnistuseks. Ja ta kehtib. Eesti ei liitunud vaba tahtlikult Nõukogude Liiduga. Meid okupeeriti. Me taastasime
(Järgneb lk. 17)
Foto: Nele Tammeaid, EV100
