Eesti Elu / Estonian Life No. 5 | Feb 7, 2020

This newspaper was mailed on Friday, February 7, 2020

Kommentaarid ja arvamused (lk. 5)

Estonian Life English Language Supplement (p. 8–10)

Alates / since 2002 Nr. 5, 2020 Reedel, 7. veebruaril — Friday, February 7 www.eestielu.ca

Postal Agreement No 40013472

Üksiknumbri hind: $4.00

Üksteist peab hoidma Kontserdil, millest allpool juttu, selle pealkirjaga laulu kavas ei olnud. Seda lauldi aga siiski. Mitte suuga, vaid südamega. Suuga tehti muud.

Mitte suuri linnu, vaid väik­ seid imesid.

Väliselt tundus kogu üritus ülimalt tagasihoidlik ja pretensioonitu. Eesti Lauljate Liit Põhja-Ameerikas poolt välja kuulutatud kui kooride kontsert Toronto Peetri kirikus, ei midagi enamat. Milliseid koore võiks juhatada dirigent Triin Koch Eestist? See nimi oli siiski piisavalt tuntud, et äratada uudishimu. Kes sellest ajendatuna kohale ilmus, sai meeldiva üllatuse osaliseks.

Osavõtvaid koore oli neli.

Esinemise järjekorras: Estonia Koor, Toronto Eesti Meeskoor, Hamiltoni Eesti Seltsi Segakoor, Toronto Eesti Akadeemiline Segakoor „Ööbik“. Kõik esinesid iseseisvalt ja lõpus ühendkoorina taktikepi all, mida autoriteetselt viibutas 2019. aasta koorijuhi tiitliga premeeritud ­dirigent Triin Koch. Kaasa tegid kontserdil bariton Avo Kittask koorisolisti ja Norman Rein­ tamm klaverisaatjana. Teadusta­ jatena tegutsesid Eda Oja eesti ja Hendrik Jakobson inglise keeles.

Kontsert algas lühida selgitava sõnavõtuga Elli Kipperilt.

Korraldajail, kel olid maineka dirigendiga koostööst varasemast ajast meeldivad kogemu­ sed, kerkis pähe mõte teda siia kutsuda. Tegid ettepaneku ja Triin Koch-kuma ei löönud, andis jaatava vastuse. Tegi ­ Toronto ja Hamiltoni kooridega kolm nädalat tihedat ja pingsat tööd ning astus nüüd kohaliku publiku ette, et tutvustada selle pingutuse tulemusi.

Siinkirjutajal pole teada, kes koostas kontserdi kava. Arva­ tavasti sündis see dirigendi ja kohalike koorijuhtide koostöö tulemusena. Kava oli läbinisti eestilik ja ilmelt laulupeolik.

Kolmeteistkümne laulu hulka oli sattunud vaid üks rahvusvaheline ilming „Ööbiku“ reper­ tuaarist, mis ei mõjunud häiri­ valt – on ju vikerkaart ka Eestimaa taevas nähtud.

Kohe esimese etteastega pani külalisdirigent end võimsalt maksma. Enn Võrgu ilm helises Estonia koori vahendusel just nii, nagu see helisema peab.

Järgnevad palad kulgesid samas stiilis. Koorid vaheldusid (sujuva kergusega, mis näitas head korraldust), laulupeomeeleolu oli loodud ja süvenes. Mees­ koori igihaljas Juhan Simmi looming „Oma saar“ Avo Kittaski suurepärase soolopar­ tiiga; hamiltonlaste õhkõrn ja läbipaistev „Muusikale“, millega Pärt Uusberg end 2014. aastal laulupeol nii helilooja kui ka dirigendina tutvustas; Ööbikute ­ moodsama joonega palad Rein Rannapi ja Kadri Vooranna loo­ mingust Norman Reintam­ mega klaveril – kõik see mõjus vaid ettevalmistusena millekski enamaks, võimsamaks.

Selle enama ja võimsama ­andis ühendkoor kolme lauluga – tänapäevane Tõnu Kõrvits kahe laulutaat Gustav Ernesaksa helindi vahel – ja vallutas meie tagasihoidliku publiku täielikult.

Kui ELLPA esinaine Ingrid Silm tõusis kõnepulti külalis­ dirigendile tänusõnu lausuma ja teda meiepoolse tunnustusena lillebuketiga kostitati, puhkes enneolematu vaimustustorm, milles jalule tõusnud publik ja ühendkoor üheks sulasid. Ko­du­ (Järgneb lk. 17)

Eesti aasta 2019 dirigent Triin Koch teenis 1. veebruaril toimunud Toronto kontserdil üksmeelse tunnustuse ja tänu nii lauljatelt kui publikult.

Ühendkooride lauljate hääled Estonia Koorist, Hamiltoni Eesti Seltsi Segakoorist, Toronto Eesti Akadeemilisest Segakoorist ,,Ööbik“ ja Toronto Eesti Meeskoorist Triin Kochi kindla ja tundliku dirigendikäe all panid Peetri kiriku saali imeliselt helisema.

Tartu rahu 100. aastapäeva tähistati üle Eesti 2. veebruaril 1920 kirjutati Tartus alla rahulepingule Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel. Tartu rahuga lõppes Vabadussõda ning Venemaa tunnustas tingimus­ teta ja igaveseks Eesti Vaba­ riigi iseseisvust.

Pühapäev, 2. veebruar, Tartu rahulepingu sõlmimise 100. ­aastapäev oli Eestis lipupäev ja sajandi möödumist rahulepingu sõlmimisest tähistati Eestis suurejooneliselt ning sellega lõppes ka Eesti Vabariigi loo­ mise 100. aastapäeva tähistamine.

Eesti Vabariik 100 kolm aastat kestnud juubeliprogramm lõppes Eesti Rahva Muuseumis toimunud EV100 tänuõhtuga „Rahuga edasi, Eesti!“. „Ja korraga see juhtuski.

Pärdi Keskus, maailmakoristus, linnaväljakud, juubelifilmid, luulepidu, Sittow, Lõngus, Mägi jõudsid lõpuks Rooma, Washing­ toni, Berliini ja Pariisi. Rändas Laste Vabariik, rajati tammi­ kuid, trükiti sadu raamatuid, lastele osteti tuhandeid pille, vallutati mäetippe. Oli alanud maailma suurim eestlaste festi­ val!“ rääkis Eesti Vabariik 100 korraldustoimkonna juht Jaanus Rohumaa juubelipidustused lõpetanud tänuõhtul „Rahuga ­edasi, Eesti!“ peetud kõnes.

Kokku toimus EV100 raames kolme aasta jooksul üle 3000 sündmuse ja Eesti inimesed tegid oma kogukondadele ligi 1500 kingitust. Juubelipidus­ tuste välisprogramm jõudis ligi poole tuhande sündmusega ka 35 välisriiki, mis tegi sellest Jaanus Rohumaa sõnul Eesti ajaloo suurima kultuurieks­ pordiprogrammi.

Jaanus Rohumaa rõhutas Eesti Rahva Muuseumis peetud lõpukõnes, et Eesti Vabariik 100

oli kõigi Eesti inimeste pidu. „See oli kõigi pidu, kõigi rah­ vuste, vanuste, sugude ja hoia­ kute jaoks! EV100 igas külas!

Igas maailma nurgas! Kõik olid oodatud. Kõik olid kutsutud.

Kõik olid kohal. Aitäh, Eesti rahvas! Sa tegid vägeva juubeli­ peo. Mõni ehk mõtles, et mida põrgut, riik võiks ka mulle lõpuks mõne kingituse teha, aga siis mõistsid, et riik – see oledki ju sina. Me teemegi kõike en­ dale, lastele, tulevikule ... .“

oma iseseisvuse õigusliku järje­ pidevuse alusel. Samal ajal peame ka meie austama rahvusvahelist konsensust, et Euroopa sõjajärgseid piire enam ümber ei joonistata. Vastupidine retoorika tekitab asjatut segadust.

Teekond võidu ja Tartu rahuni ei olnud kerge. Edu pandiks oli diplomaadisulg, mis astus ühte jalga ühise eesmärgi nimel sõdurimõõgaga. Üks ei oleks saanud teiseta ja vastupidi.“ Tartus Vanemuise kontserdimajas Tartu rahulepingu 100. aastapäeva pidulikul kontsertvastuvõtul kinnitas välisminister Urmas Reinsalu, et Tartu rahu on kehtiv rahvusvaheline leping, mille alusel hakati Eesti Vaba­ riiki tunnustama vaba ja iseseisva riigina ning mille ajaloolist tähendust diplomaatia ajaloos on raske ülehinnata.

Tartu rahu 100. aastapäeva tähistamisel Tartus osales president Kersti Kaljulaid, a​setades pärja Julius Kuperjanovi hauale ja Kalevipoja monumendi juurde ja võttes osa lipurong­ käigust Jaani kirikusse ning järgnevast oikumeenilisest tänujumalateenistusest, Vabadussõja uue koguteose esitlusest Tartu Linnamuuseumis ning Tartu rahu 100 kontsertaktusest Vane­ muise Kontserdimajas.

Ühtlasi mõistis välisminister hukka Venemaa Föderatsiooni hiljutise seisukoha. „Iga sõna on vale avalduses, milles Vene Föderatsioon väidab, et Tartu rahu kaotas kehtivuse siis, kui me astusime Nõukogude Liitu,“ ütles ta. „Me ei astunud kommunistlikku Nõukogude Liitu,

President Kersti Kaljulaid rõhutas oma kõnes, et ,,Tartu rahuleping oli, on ja jääb Eesti riigi sünnitunnistuseks. Ja ta kehtib. Eesti ei liitunud vaba­ tahtlikult Nõukogude Liiduga.

Meid okupeeriti. Me taastasime

(Järgneb lk. 17)

Foto: Nele Tammeaid, EV100

2

EESTI ELU reedel, 7. veebruaril 2020 — Friday, February 7, 2020

Nr. 5

Eesti lõpetas turismiviisade väljastamise Hiinas 3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2 Can.Post Registration No. 10692 • Agreement No 40013472 We acknowledge the financial support of the Government of Canada through the Canada Periodical Fund (CPF) Aid to Publishers for our publishing activities.

Talitus/Toimetus: 416-733-4550

Fax: 416-733-0944 E-mail: eetoimetus@eestielu.ca editor@eestielu.ca eetalitus@eestielu.ca Website: www.eestielu.ca Väljaandja: Tartu College kirjastus Asutaja:

Elmar Tampõld

Tegevtoimetaja: Kai Kiilaspea Toimetajad:

Laas Leivat Kaire Tensuda

Reporter-toimetaja: Eerik Purje Talitus: Avatud esmaspäevast reedeni 9.00-16.00.

Tellimishinnad: Kanada: • Ajaleht: 1a. $160.00, 6k. $87.00, 3k. $48.00.

• Kiripostiga: 1a. $190.00, 6k. $105.00, 3k. $58.00.

USA: • 1a. $210.00 CAD, 6k. $115.00 CAD, 3k. $67.00 CAD Ülemeremaadesse: • 1a. $285.00, 6k. $150, 3k. $80.00.

Ainult digileht: 1a. $95.00, 6k. $50.00, 3k. $29.00.

Aadressimuudatused: $1.50 Üksiknumbri hind: $4.00 Digileht Eesti Elu kodulehelt: www.eestielu.ca

KUULUTUSTE HINNAD: 1 toll ühel veerul: leinakuulutused $13.00, ärikuulutused $15.00, ürituste kuulutused $16.00+HST 13%.

Kuulutusi võetakse vastu talituse lahtioleku aegadel.

Kuulutused palume saata hiljemalt kella 10-ks neljapäeva hommikul.

Toimetusel on õigus kaastöid lühendada, redigeerida ja keeleliselt korrigeerida.

Autorite seisukohad ei pruugi ühtuda toimetuse omadega.

Artiklis esitatud faktide õigsuse eest vastutab autor.

Veel koroonaviirusest Maailma tähelepanu on Hiinal ning levival koroonaviirusel.

Möödunud juhtkiri oli sel teemal; kuid Toronto kontekstis tuleb lisada veel, kuna olukord on iga päevaga muutumas.

Mäletame aastal 2002 kõiki hirmutanud SARS viiruse mõju linnale. Tollal ei lastud haiglasse patsienti külastama ilma kinnitamata, et pole Hiinas käinud, ega olnud kontakti kellegagi, kes on. Tänases tänavapildis on märgata rohkem ja rohkem inimesi, kes kannavad kirurgimaski. Ja mis ime tähele panna, et need eranditult on hiinlased.

Torontos on neid arvukalt ja väga loomulikult hoitakse perekonna ja sõpradega otsest kontakti. Multikultuurses linnas on ju loomulik kodu-, sünnimaaga sidemeid hoida. Aga see on juba viinud mitmele ksenofoobilisele intsidendile, kus hiinlasi on avalikult taunitud. Ehk inimlik hirmu taustal, aga seda ei tohiks lubada. Kolm p-tähega alga­vat sõna: pandeemia, paanika ja paranoia. Veel pole niikaugele jõutud, kuid muret tekitab küll, et massid tihti langevad nende psühhooside ohvriks.

Süüdi on siin Hiina riik. Mõlemad viirused on väidetavalt looma­ delt, lindudelt inimestele ülekantud. Hiina on ebavõrdsuste riik ning ei kanna alamate eest hoolt nagu peaks. Paljudel turgudel on sanitaarsed olukorrad uskumatult kehvad. Vaesed, kes maal elavad, linnu­farmides töötavad või muidu on nendega kontaktis on tõenäoliselt need, kes alul viiruse said. Hiina ministeeriumid aga pole õppinud 2002. aastast.

Toronto aga on. Näiteks arstikabinettides on Tervishoiu Ministeeriumi ja Toronto oma tervisekaitseameti käsul vaja täita leht, vastates küsimustele, mis on just Hiinaga seotud. Kas on seda väisatud viimase kahe nädala jooksul. Kas on olnud kontakti kellegagi, kes on. Kas on kogetud sümptome, mis kinnitavad viiruse olemasolu. Mis pole ennetav samm, ainult hoiatav.

Tuleb asju rahulikult kontekstis kaaluda. Maailm on palju õppinud SARSist saadik. Et mitte langeda nende kolme p-tähega algava sõna küüsi. Hiina riigi meedia järgi on hetkel viirus nõudnud seal 2,1% seda saanute surma. Võrreldes SARSiga, mida saanutest suri 9,6%.

Teadlased on tõhusalt tegevuses, et leida koroonaviirusele õiget vaktsiini.

Kahju ka, et võimas Hiina takistab teiste riikide kodanike lahkumist sealt. Kanada meediat on see halvanud, kõik ootavad Trudeault vägisamme. Et sealt kodanikke koju tuua. Selgelt on need valdavas enamuses, kui mitte kõik hiina päritoluga. Ajal, kus diplomaatiline tüli kestab, kaks kanadalast kuude eest põhjusetult arreteeritud vastulöögiks sellele, et Kanada asetas koduaresti Huawei juhi USA soovil on üllatav, et Kanadasse naasmine kujuneb võimalikuks.

Poliitika ja raha on tähtsam kui pandeemia levik rahvusvaheliselt, paistab olevat Hiina seisukoht. Mis ei üllata.

TÕNU NAELAPEA

Eesti Pank esitles Tartu rahu aastapäevale pühendatud münti Eesti Pank esitles 2. veebrua­ ril Tartu rahu 100. aastapäe­ vale pühendatud 2-eurost mälestusmünti.

Ringlusesse läks miljon erikujundusega 2-eurost käibemünti, ,,Tartu rahu 100“, millest 10 000 münti on BU (brilliant uncirculated) kvaliteediga ja ­pakendatud meenetootena mündikaarti.

Esitlusel kõnelesid Eesti Panga president Madis Müller, välisminister Urmas Reinsalu ning graafiline disainer ja mä­ les­ tusmündi kujundanud disai­ niajaloolane Ivar Sakk. (ERR/EE)

Kaitseväe juhataja kohtus USAs kolleegidega Kaitseväe juhataja kindral­ major Martin Herem viibis sel nädalal oma esimesel töö­ visiidil Ameerika Ühend­rii­ kides, mille käigus kohtus ta mitme kõrge USA relva­ jõudude esindajaga, sealhul­ gas staabiülemate komitee ülema kindral Mark A. Milleyga. ,,Kõige tähtsam selle visiidi puhul on arutada läbi edasised arenguvõimalused ja vajadused meie koostöös, seda nii rahuaegse rahvusvahelise koostöö raames kui ka konkreetsemalt meie regiooni kaitsel,“ ütles kaitseväe juhataja kindralmajor Martin Herem. „Mina olen kindel USA toetuses ka kõige raskematel aegadel, nagu on see läbi ajaloo alati olnud,“ lisas ta.

Nädalase visiidi käigus kohtus kindralmajor Herem USA staabiülemate komitee ülema kindral Mark A. Milleyga, maaväe ülema kindral James McConville’iga, merejalaväe ülema kindral David H. Bergeriga, õhuväe staabiülema kindral David L. Goldfeiniga ja Marylandi rahvuskaardi ülema kindralmajor Timothy E. Goweniga. Kohtumiste raames täpsustatakse Eesti ja USA võimalikud koostöövaldkonnad ja projektid.

Herem rõhutas eraldi sel aastal toimuvat õppust DefenderEurope 20, mille raames toovad Ameerika Ühendriigid Euroo­ passe ligi 30 000 sõdurit ja õppusteks vajaliku tehnika. Õppus hõlmab teiste hulgas oluliselt ka Poolat ja Baltimaid.

(KVPST/EE)

Seoses kiiresti leviva koroo­ naviirusega lõpetas Eesti tu­rismiviisade väljastamise hiinlastele ning toob Pekingist ära oma diplomaatide pere­ liikmed ja kärbib esinduse koosseisu. Eesti saatkond Pekingis jätkab tööd ning saatkonna koosseisu vähene­ mine ei takista Eesti inimes­ tele konsulaarabi andmist.

Välisminister Urmas Rein­ salu sõnul on ministeeriumi andmeil ainuke koroonaviiruse epitsentris Hubei provintsis elav eestlane toodud Prantsusmaa algatatud aktsiooni käigus rii­ gist ära ning praegu on ta Prantsusmaal karantiinis. ,,Prantsusmaa käivitas läinud nädalal Euroopa Liidu kodanike tsiviilkaitsemehhanismi ja alus-

tas suurt tagasipöördumise operatsiooni Euroopa Liidu ­ kodanikele sellest provintsist. ­ Korraldati kaks lendu – esimene 31. jaanuaril ja teine 1. veeb­ ruaril. Teise lennuga toodi ära 199 isikut 17 Euroopa Liidu liikmesriigist, sealhulgas ka meie andmetel ainukene Eesti Vabariigi kodanik, kes selles provintsis karantiini all viibis,“ rääkis välisminister. ,,See kodanik on õnnelikult Prantsus­ maale toimetatud, ta läbib seal vastava 14-päevase karantiini ja siis on temaga kõik kenasti,“ ­lisas minister.

Reinsalu rääkis, et välis­ ministeeriumi andmeil viibib praegu Hiinas lühiajaliselt 19 Eesti kodanikku ja 78 elab seal püsivalt. (ERR/EE)

Kolm Eesti diplomaati Suurbritannia keelab said eluaegse 2035. aastast uute suursaadiku auastme bensiiniautode müügi President Kersti Kaljulaid tunnustas Tartu rahu 100. aastapäeva eel Eve-Külli Kala, Simmu Tiiki ja Jonatan Vseviovi pühendumust Eesti huvide eest seismisel ja andis neile eluaegse suursaadiku diplomaatilise auastme.

Eve-Külli Kala töötab Eesti välisteenistuses alates 1992. aastast ja on hoidnud Eesti huve suursaadikuna Tšehhis, Aust­ rias, Slovakkias, Kosovos ning esindanud meid ÜRO, OSCE ja teiste välisorganisatsioonide juures.

Simmu Tiik on Eesti välis­ tee­ nistuses alates 1993. aastast ja töötanud diplomaadina Taa­ nis, suursaadikuna Iirimaal, Venemaal, Norras ja Islandil.

Hetkel esindab ta Eestit nõunikuna Moldovas.

Jonatan Vseviov on Eesti suursaadik Ameerika Ühend­rii­ kides, kus ta ka oma varasema karjääri jooksul kahel korral

Peaminister Boris Johnson tea­ tas sel nädalal, et Ühend­ kuningriik keelab 2035. aastast uute ben­ siini- ja diiselautode, nende seas ka hübriidautode müügi.

Varasem plaan nägi ette, et keeld rakendub 2040. aastast ja hübriidautod pidid sellest välja jääma.

Briti Autoliidu president Edmund King ütles, et uut eesmärki on väga keeruline ­täita. (ERR/EE)

Ihaste sild sai ootamatult Tartu rahu sillaks

minutitel paigaldasid paar rahvuslikult meelestatud meest kahele poole Tartus asuvat Ihaste silda suured plekist liiklusmärgid, millel kirjas tekst: Tartu rahu sild. Omavalitsusele oli see üllatus, kuna rajatis kannab Ihaste silla nime juba selle avamisest alates, kirjutas Õh­tu­ leht. Teisipäeval aga tuli teade, et esmaspäeva pärastlõunal umbes kella kolme paiku Tartu rahu silla silt eemaldati.

Tartu Ihaste sild, mis valiti 2015. aasta Tartu aasta teoks ja mille Eesti betooniühing valis aasta betoonehitiseks, sai nii omavalitsusele kui ka kohalikele elanikele üllatuseks uued – Tartu rahu sildid.

Teise veebruari esimestel

diplomaadina töötas. Lisaks välisteenistusele on ta täitnud erinevaid ametikohti Kaitse­ ministeeriumis, töötades seal viimati asekantsleri ja kants­ lerina.

Alates 1991. aastast on presidendid andnud suursaadiku eluaegse diplomaatilise tiitli 39-le Eesti karjääridiplomaadile.

(VPK/EE)

Foto: erakogum

Nr. 5

EESTI ELU reedel, 7. veebruaril 2020 — Friday, February 7, 2020

3

Tiit Terik valiti Euroopa üleriigiliste omavalitsusliitude katusorganisatsiooni asepresidendiks

Emilia Rozenkronile annab stipendiumi üle Tartu Ülikooli rektor Toomas Asser, rektorist vasakul Peeter Einola, Tartu Ülikooli Sihtasutuse esindaja Kanadas ja Tartu Ülikooli Fondi direktor.

Suured toetused Eesti üliõpilastele Kanada eestlastelt!

Möödunud detsembri algul toimus Tartu Ülikooli Ajaloo Muuseumi valges saalis tänu­ üritus. Sellel sündmusel tun­ nustati ülikooli õppejõudude pingutusi õpilaste harimisel, aga ka üliõpilaste õppetule­ musi stipendiumide üleandmi­ sega. Tartu Ülikooli Sihtasu­ tus korraldab ülikooli stipen­ diumide konkursse, et toetada stipendiumide ning preemia­ tega Tartu Ülikooliga seotud teadus- ja haridustegevust ning õppetööd. Aastate jook­ sul on loodud stipendiumi­ fonde, millele igal aastal on rohkearvuliselt taotlejaid. Mit­ me fondi algjuured on Kana­ dast. Nende fondide abil on pidevalt ja oluliselt toetatud Eesti üliõpilasi.

Kanada juurtega stipendiu­ mide hulka kuuluvad Ants ja Maria Silvere ning Sigfried Panti ja Voldemar Jaanbergi nimelised mälestusstipendiu­ mid. Nende stipendiumide võitjad tehti teatavaks 4. detsembril toimunud tänuüritusel.

Ants ja Maria Silvere ning Sigfried Panti mälestusstipen­ dium on asutatud Tartu Üli­ kooli auliikme Laine SilverePanti poolt 1995. aastal oma vanemate ja abikaasa mälestuseks, majanduslikku abi vajavate üliõpilaste ja edasiõppijate toetuseks. Toetuse andmisel arvestatakse õppeedukust, kindlaid eesmärke ja sihte. Oluliseks peetakse, et toetuse taotleja ­valdab eesti keelt nii sõnas kui kirjas ning võrdsete õppetule­ muste korral on eelistatud nai­s­ üli­õpilased.

Sellel aastal jagati kaksteist 1500-eurost stipendiumi järgmistele üliõpilastele: Emilia Rozenkron, arstiteaduse õppekava 2. aasta üliõpilane Rahel Toomik, religiooniuuringute ja teoloogia õppekava 3. aasta üliõpilane Pilleriin Jukk, informaatika õppekava 2. aasta üliõpilane Liisa Levisto, kunstide ja tehno­ loogia õppekava 2. aasta magistrant Mari Vallik, tõlkeõpetuse õppekava 2. aasta magistrant Kristin Klaus, euroopa keelte ja kultuuride õppekava 2. aasta magistrant Piret Kuusk, eesti ja soomeugri keeleteaduse õppekava 2. aasta magistrant Lisanne Nääb, bioloogia ja

elustiku kaitse õppekava 3. aasta üliõpilane Johanna Lehtmets, ajakir­ janduse ja kommunikatsiooni õppekava 2. aasta magistrant Eva Lea Jääger, füüsika, kee­ mia ja materjaliteaduse õppe­ kava 3. aasta üliõpilane Anella Salmistu, biomeditsiini õppekava 1. aasta magistrant Elen Laaneväli, füüsika, kee­ mia ja materjaliteaduse õppekava 3. aasta üliõpilane Voldemar Jaanbergi nimelise mälestusfondi stipendium asutati 2007.a. Selle eesmärgiks on toetada Tartu Ülikooli majan­ dusteaduskonna magistrante, doktorante, teadureid ja õppejõude, et kasvatada tugev akadeemiline järelkasv Eesti ma­­ jandusteadu­sele.

Sel aastal jagati viis 2000eurost stipendiumi järgmistele üliõpilastele: Maria Yastrebinskaya, turunduse ja finantsjuhtimise õppe­ kava 2. aasta magistrant Mariann Vendt, turunduse ja finantsjuhtimise õppekava 2. aasta magistrant Stanislav Sochinskyi, innovatsiooni ja tehnoloogia juhtimise õppekava 2. aasta magistrant Maryna Tverdostup, majanduse modelleerimise teadur Ilona Pavlenkova, majandus­ teaduse õppekava 1. aasta doktorant Tartu Ülikooli Sihtasutuse kindlaks partneriks Kanadas on olnud Tartu Ülikooli Fond.

Fond on Kanadas registreeritud heategeva organisatsioonina, millel on õigus toetuste eest anda tulumaksusoodustus­-kvii­ tungeid. Fondi eesmärgiks on koguda annetusi Tartu Ülikooli toetuseks ja arenguks ning fondi tegevus on võimaldanud selli­ seid stipendiume nagu on ülaltoodud. Tartu Ülikooli Fond on ka oluline toetaja Tartu Üli­koo­ lis loodud Väliseesti Küla­ lis­ professori Stipendiumifondi, millest sel aastal sai antud esi­ ­ mene stipendium dr. David Ilmar Lepiksaar Beecher’ile, kes alustab tööd eelolevas septembris.

Tartu Ülikool tähistas 1. detsembril 100 aastat kui Eesti Rahvusülikool. Tartu Ülikooli edu rahvusvaheliselt tunnusta­ tud tasemel on pidevalt kinnitatud maailma ülikoolide pin­ gereas. Eesti kõrgharidus on Eesti tulevikule oluline tegur,

Euroopa üleriigiliste omavalit­ susliitude katusorganisatsioon CEMR valis järgmiseks kol­ meks aastaks uued liidrid. Üheks liidu asepresidendiks valiti CEMR-i poliitikakomi­ tees Eesti Linnade ja Valdade Liidu juhatuse esimees, Tal­ linna linnavolikogu esimees Tiit Terik.

Oodatakse, et uued juhid annavad üle-euroopalisele liidule uut hoogu säästliku arengu teel ning panustavad ÜRO kestliku arengu eesmärkide elluviimisele kohalikul tasandil.

CEMR-i poliitikakomitee langetab kõik olulised liidu juhtimisotsused, kinnitab liidu ­ eelarve, aastase tööprogrammi ja võtab vastu uued liikmed.

Tegemist on Euroopa kohalike ja piirkondlike poliitilise foorumiga, kus vahetada infot ning parimaid kogemusi. Poliitika­ komiteesse kuulub 170 esindajat, kes valitakse CEMR-i ­liikmesorganisatsioonide poolt.

Ees­tist kuulub CEMR-isse Eesti Linnade ja Valdade Liit. Kohtu­ mine leidis aset Prantsusmaal Orleans’i linnas. (D/EE)

Kullamaa kirik saab restaureerimisel kullatud risti ja kuuli EELK Kullamaa Püha Johannese kogudus saatis muinsuskaitseametile loa taot­ luse kiriku torni risti ja kuuli restaureerimiseks, mille amet 3. veebruaril rahuldas. Kui kõik läheb plaanipäraselt, paigaldatakse kullatud rist ja uus kuul torni risti eeloleval suvel.

Kullamaa kirik on ehitatud 13. sajandil. Kiriku torn valmis aga 1869. a ja ilmselt samast ajast on ka tornikuul ja -rist.

Teise maailmasõja ajal oli kuuli ja risti pihta märki lastud ning tekkinud aukude kaudu oli ­vihmavesi kuuli sisse pääsenud.

Kui rist ja ristialune muna uurimistöödeks alla võeti, selgus, et muna enam taastada ei saa, vaid tuleb uus valmistada.

Rist vajas väiksemaid restaureerimistöid.

Läänemaal asuva EELK Kullamaa kiriku risti ja kuuli restaureerimine ning nende katmine lehtkullaga läheb maksma ligi 21 000 eurot.

Kullamaa kirikusse on mae­ tud Suurbritannia peaministri ja Brexiti eestvedaja Boris John­ soni vaarema, Braunschweigi printsess Auguste Karoline.

(ERR/EE)

mis vajab jätkuvat toetust.

Informatsiooniks Tartu Ülikooli Sihtasutuse toetamiseks Kana­ das, läbi Tartu Ülikooli Fondi, palun pöörduda allakirjutanu poole: peinola@rogers.com.

PEETER EINOLA Tartu Ülikooli Sihtasutuse esindaja Kanadas Tartu Ülikooli Fondi direktor

Suri maailma kuulsaim palgasõdur Lõuna-Aafrika Vabariigis (LAV) suri 100 aasta vanuselt Michael Hoare, keda peetakse maailma tuntuimaks palga­ sõduriks.

Hüüdnime all Mad Mike (Hull Mike) tuntud Hoare juhtis 1960ndate keskel Kongo sisesõdades peamiselt valgetest koosnevat palgasõdurite rühmitust, mis sõdis maoistlike sissidega, kirjutas BBC. Hoare juhitud

Uus ülevaateteos Vabadussõjast Lauri Vahtre on koostanud uue kaheköitelise teose ,,Eesti Vabadussõja ajalugu“. Esi­ meses köites antakse ülevaade Vabadussõja eelloost, olukor­ rast sõja eel, taganemisest ja vastupealetungist ning keva­ distest lahingutest, mis olid eriti rasked Lõunarindel.

Ajaliselt jõuab käsitlus esi­ mese köite lõpuks 1919. aasta maikuu keskpaika.

Teises köites kirjeldatakse Eesti vägede võitlusi väljaspool Eesti piire, mille käigus jõuti Petrogradi ja Riia alla ning

ü­ksused said tuntuks sanktsioneerimata tapmiste, piinamiste, röövimiste ja massivägistamistega sissidelt vallutatud ­aladel, kirjutatakse Wikipedias.

Hoare’i võitlejaid toetas materiaalselt USA Luure Kesk­ agentuur (CIA).

Suure osa elust veetis Hoare LAV-is. Ta avaldas mitu mälestusteraamatut ning tema elu põhjal vändati 1978. a seiklusfilm ,,Metshaned“, milles pea­ osas kolonel Allen Faulknerina astus üles Richard Burton.

(ERR/EE)

Pihkva ja Jēkabpilsi taha.

Omaette peatüki moodustab sõda Landeswehriga, samuti ­rahuläbirääkimised Tartus.

Raamatu koostas Lauri Vahtre ja tekstid kirjutasid Peeter Kaasik, Lauri Vahtre, Urmas Salo, Ago Pajur, Tõnu Tannberg, Hellar Lill, Toomas Hiio, Toe Nõmm ja Taavi Minnik.

Raamatu mõlemad köited on illustreeritud pea 800 foto ja ligi 100 kaardiga. Raamat ilmus Eesti sõjamuuseumi ja Varraku koostöös.

Raamatut esitleti Tartu linna­ muuseumis Tartu rahu aastapäe­ val.

4

EESTI ELU reedel, 7. veebruaril 2020 — Friday, February 7, 2020

Nr. 5

KANADA PÄEVIKUST

Karvased sünoptikud Eks meteoroloogia, ilma­­en­nus­tamine pole täppistea­ dus. Kanadas ollakse ilma suhtes miskitõttu närvilise­ mad kui mujal. Kuigi mullu talvises Tallinnas olles olid ilmateated paljudele tähtsad, ei paistnud eestlased niivõrd muretsevat kui siin. Närvi­ lised inimesed saavad interne­ ti kaudu Weather Networkilt mitte alati täpset informat­ siooni, kui mitu pügalat ter­ momeeter näitab antud päe­ val. Neil on isegi selline äpp, mis hoiatab, kunas lund või vihma hakkab sadama. Eksi­ vad tihti kellaajaga – nii et miks?

Tänaval, toidupoes, mujal lausub võhivõõras inimene, et torm on tulemas. Vahel on mitteteadjale sellest kasu, aga talvel eriti peaks arvestama kõikvõimalikuga õues. Kuid selge mõistus on kadumas.

Internet võimaldab neurootikule kartust, teine aga muudab targalt päevaplaane, arvestab, et liikumine võib keeruline olla.

Kaks intsidenti möödunud pühapäevast. Ning ma sellest narrist Super Bowlist ei kirjuta.

Esimeseks ei saanud Taevataat otsustada, kas pilvedest tuleb lund või vihma. Alul üht, siis teist. Selline talv on olnud, et nende kahe segu on tavaliselt tulemuseks. Mis tähendab lörtsiseid kõnniteid ja kartlikud soolavad ka suuri lompe.

Québecis on aastaid tarvitatud suurematel teedel keskkonnasõbralikumat ainet kui sool.

Autod ei libise ning pole seda keskkonna kahjustamist.

Kuigi suures linnas on kas poodnik või eramu omaja ko­ hustatud trotuaare puhastama lumest, pahatihti seda ei näe.

Paar kämblatäit soola on laisa inimese lahendus. Mõni ei tee sedagi, libeduse tõttu ei julge paljud majast väljuda, isegi kui piim ja leib on otsakorral.

Teiseks olid meie karvaste tulevikuennustajate teated. On­ tarios elab metsümiseja Wiarton Willie, keda 2. veebruaril kui­ dagi urust välja meelitatakse.

Oleneb sellest, kas ta oma varju näeb või ei näe, saame teada, kas tuleb pikka talve läbi elada või tuleb varajane kevad. Sel aastal Willie järgi viimane.

Tema kolleeg Shubenacadie Sam, kes elab samanimelises Nova Scotia pargis, ei nõus­ tu­ nud. Pikk külm talv veel ees.

Pennsylvania Punxsutawney Phil aga nõustus Williega. Nagu paljud fatalistid siin mandril ütlevad: kaks kolmest? Pole laita. Isegi rocklaulja Meatloaf kirjutas selle nimega hiti. Ja Hollywoodist tunneme filmi Groundhog Day, kus peatege­ lane Bill Murray ärkab taas ja taas 2. veebruaril, ainult et korrata – juba tehtud. Komöödia populaarsus on ikka olemas.

Paneb aga kukalt kratsima, kuidas metsümisejaid saab us­ kuda? Ning kuidas rahvale see mõte pähe tuli, miks see nii tähtis on. Ehk on kuupäeval ­

tähtsus. Mitte ainult on 2. veebruar Tartu rahu aastapäev, täna­ vu, nagu laialt teada, kui just pimeduses ei ela, et 100 aastat on möödunud sellest. Aga ka Piib­lis on sellel kuupäeval tähtsus. 40 päeva, üldse 40 arv on tähtis. Küünlapäeva märgib ristirahvas ka viimaseks jõuludega seotud pühaks, jõuludest on siis 40 päeva möödas. Ning kes ei tea, et Mooses läks üles mäele seadusi kuulama ja viibis seal 40 päeva. Või seda, et nii kaua kestis suuruputus. Noa pidi laeva ehitama, et pääseda lõppematust vihmast.

Muidugi ei ole Piiblis met­s­ü­miseja kohta midagi. Vist. Aga et küünlapäeva märgitakse üle maailma kinnitab, et maises elus on jõudnud kohale see ususõnum, mis keskendub arvule 40.

Kanada ehk kuulsam meteoroloog Dave Phillips nõustub Kanada koopaelanikega. Ta aga ennustas juba talve alul, et tuleb mahedam ja lühem talv kui tavaliselt. Katsu aga sa seda ­ Newfoundlandi elanikele sele­ tada, kus jaanuaris oli tohutu lumetorm, selline, mis sulges ­ linna, keeld anti autoga sõita ja poed olid kinni. Teleuudistes sai näha, kui pikad, aga sõbralikud järjekorrad olid St. John’sis, kui lubati taas tänavatele, poed avasid uksed. Aga see näide kinnitab, et valdavalt pole ini­ mestel kodus piisavalt toiduva­ rusid selliseks häire-olukorraks.

Mõne aasta tagune jäätorm, mis tähendas mitmepäevast elek­ tri­ katkestust, mõnel enam kui nädalaks, samuti kinnitab seda tõika.

Internet on, nagu viimases päevikus sai kirjutatud, suurendanud kogukonna hirmu. Jah, mõneti kärme juurdepääs informatsioonile on palju head toonud. Kuid just nagu traditsionaalses massimeedias – enne ajalehed, mis on hääbumas raadio ja televiisorini, on just ­ õnnetus, looduskatastroof, see, mida valitakse toimetuse poolt, et rahvale judinaid seljale tuua, neid kananahale lüües. Nii et see on vist inimlik ja kui taas Piiblile mõelda, eks seal ole palju hoiatusi, hirmutusi, on see aastatuhandeid olnud paigal.

Vanarahvatarkusest oleme eemaldunud. Kui just skaudi/ gaidi tagapõhi ei ole olemas, paljud meist toime tuleks metsas lumetormi sattudes? Aga et linnas mõistust ei ole koju ­jääda, on natuke imelik. Või kui jäätormi tõttu elektri puudusel ei saadud mobiiltelefoni laadida, siis ahastus, eriti nooremate hulgas, oli hämmastav.

Williel ja Samil see-eest on hea elu. Saavad süüa, mõnusa koopa ja tähelepanu osaks ilma sentigi selle eest maksmata.

Saaks inimene seda, ehk ei oleks seda muretsemist ilma üle. Kuigi ei usu reinkarnat­ siooni või taaskehastusse, siis muiates oleks ehk järgmises elus hea tagasi tulla kui karvane kevadetuleku ennustaja. Seniks aga tagasi urgu. Talveund nautima. Kuna linna lörts ei meeldi ja nagu teada, tuleb veel kannatada. Egas talv taeva jää. Selli­ seid päevi tuleb veel. Garantee­ ritult.

TÕNU NAELAPEA

Toetajate tutvustus: Viru Vanemad

Maret ja Rein Pajo Visadus ja usk tulevikku on nende pere põhiväärtused Pajo pere sügavale juurdunud põhimõteteks on visadus, usk tulevikku ja ennekõike eestlus – uhkus eestla­ seks olemise üle.

Seetõttu toetavad Rein ja Maret Pajo Viru Vanemad annetajatena uut International Estonian Centre’it (IEC).

Need põhimõtted on hiljuti veelgi tugevamalt esile tõusnud, mil Rein sai valmis perekonna ajaloo, mis ilmus 2019. aasta oktoobris. ,,Üle kolme kontinendi“ on tema vanemate Elmari ja Klarissa lugu, mis seletab lahti, mida õieti tähendab mitte kunagi alla anda.

1944. aastal, kui Nõukogude väed valmistusid Eestisse tungima, oli Elmar Pajo Viljandis Kilingi-Nõmme vaksalis jaamaülemaks, kuuludes ka Eesti Omakaitsesse. Rein oli sel ajal kõigest kolmeaastane.

Omakaitse tegevuse tõttu arreteeriti Elmar nõukogude võimu poolt ja viidi koos kaasvõitlejatega kohtu ette Leningradis. Seal mõisteti osa neist surma ja osale määrati vanglakaristus.

Elmar saadeti Siberisse vangilaagrisse, kus ta istus kinni 12 aastat.

Rein ja Klarissa põgenesid samal ajal Eestist ning elasid enne Kanadasse tulekut viis aastat Saksa põgenikelaagris. Kanadasse saabudes töötas Klarissa mitme koha peal, et suudaks üksi oma pisikese pere eest hoolt kanda. ,,Ta oli tähelepanuväärne naine,“ räägib Maret. ,,Meil polnud aimugi, kus mu isa võis olla, kuid suutsime Eesti sugulaste käest tulnud kirjast välja lugeda, et ta on ,,kinni peetud““, seletab Rein.

Elmariga saadi lõpuks ühendust 1956. aastal, kui ta Eestisse tagasi ­jõudis. ,,Mu ema andis endast parima, et mu isa saaks Kanadasse meie juurde tulla,“ jutustab Rein. ,,Ta kirjutas lugematul arvul kirju riigiametnikele, kõigile, kes oleks võinud kuidagigi aidata, ega andnud kunagi alla.“ Kauaoodatud ja raskelt välja võideldud tulemuseks oli see, et Elmar saabuski Kanadasse, kus ta viimaks ometi sai taas näha oma naist ja poega, kes olid vahepeal Torontosse kodu rajanud.

Kanepi tarvitamine Eesti kooliõpilaste seas kasvamas Tartu Ülikooli magistritöö tarbeks tehtud uuringust sel­ gus, et ajavahemikul 2003. kuni 2015. aastani suurenes kanepi tarvitamine kooliõpi­ laste hulgas. Kasvas ka nende osakaal, kes pidasid kanepit kergemini kättesaadavaks ja arvasid, et selle tarvitamine kuni paaril korral on tervisele ohutu.

Merili Tamson kaitses 2019. a kevadel Tartu Ülikooli pere­ meditsiini ja rahvatervishoiu ins­ tituudis magistritöö ,,Kanepi tarvitamine ja sellega seotud tegurid Eesti 15–16 aasta vanuste kooliõpilaste seas“, kus ana­

,,Me läksime Toronto lennujaama talle vastu. Kõndisin tema juurde ja ma ütlesin: ,,Tere, isa!“ See ei unune mul ­kunagi!

Peale kõiki neid pikki lahusoldud aastaid said ema ja isa ikka endiselt omavahel läbi nagu sukk ja saabas.

Neile oli antud veel 45 aastat kooselu Kanadas, ning nad lahkusid siit ilmast mõnekuuse vahega 2010. aastal.“ Torontos elaval Reinul ja Maretil on kaks poega: Mati ja Toivo, kes on olnud eesti kogukonnaga väga tihedalt seotud, sealhulgas käinud Eesti koolis ja Jõekääru suvelaagris ning osalenud skautide tegevuses ja tantsinud rahvatantsu. Mati abikaasa on Talvi (Hess) ja nad on nelja lapse vanemad: Mikk (10), Kaili (8), Kaia (7) ja Heiki (5). Toivo abikaasa on Sally (Aspinall). Neil on kolm tütart: Bronwyn (15), Annabelle (10) ja Saara (9). ,,Me näeme, kui palju meie pojad ja nende eakaaslased teevad ära eesti kogukonna hoidmiseks, just nii nagu meie omal ajal, ning nende kõrval ­ootavad lapselapsed oma järjekorda, et samamoodi jätkata. Osa nendest käib juba eestlaste suvelaagris Jõekäärul, nad osalevad eestlaste võimlemisgrupis, skautide ja gaidide tegevuses,“ räägib Maret. ,,Meie vanim lapselaps Bronwyn elab Kingstonis eestikeelsest kogukonnast eemal, kuid peab end eestlaseks.

Ka tema käib igal suvel Jõekääru laagris ja ta laulis 2017. aastal Tallinnas noorte laulupeol. Tal on plaan edasi õppida Toronto ülikoolis, nii nagu meiegi, ning uue keskuse lähedus ülikoolilinnakule tähendab, et ta on jalutustee kaugusel seal toimuvatest erinevatest üritustest. Seal saab ta kohtuda oma sõpradega ja leida uusi sõpru.“ ,,Soovime, et meie lastelastel oleksid elukestvate sõprussuhete loo­ miseks samad võimalused, mis meilgi,“ ütleb Maret. ,,Meie poiste lähimad sõbrad on need, kelle nad leidsid väikeste lastena, kui võtsid osa eestlaste tegevusest.“ Nende meelest tõstab kaasaegne ja kõiki eestlasi ühendav IEC Eesti mainet ja aitab kindlustada riigi iseseisvust. ,,Mida suurem on mitte-eestlaste teadlikkus ja osalus, seda parem,“ rõhutab Rein.

Rein ja Maret ütlevad, et on ülim aeg pilk tulevikku suunata, unustamata ja austades möödunut. ,,Kui algne Eesti maja osteti, tekitas see vastakaid küsimusi. Inimesed kahtlesid, kas on ikka õige sellist vana koolimaja osta – kuid hoone on teeninud meid paljude aastate

lüüsis Euroopa kooliõpilaste ­alkoholi ja narkootikumide tarvitamise küsitlusuuringu Eesti andmeid. Valim koosnes 9590 õpilasest, neist 4757 olid poisid ja 4833 tüdrukud.

Tamson märgib magistritöös, et kanep on Eestis illegaalne uimasti ning kuulub ohtlike narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirja. Noored on kanepi toime suhtes eriti tundlikud, sest närvisüsteem, sealhulgas aju funktsioonid, areneb umbes 25. eluaastani. Kuna terviseprobleemid avalduvad sageli hilisemas eas, on leitud, et juba ühekordne kanepi tarvitamine noores eas võib ajus põhjustada pöördumatuid muutusi.

Aastate jooksul on alkoholi tarvitamine ja suitsetamine õpilaste seas vähenenud, kuid ­

jooksul,“ räägib Rein. ,,Nüüd, mil maja pole enam jätkusuutlik, peame edasi liikuma, looma uue koha, kuhu kokku tulla ja mida saaksime enda omaks pidada - et võiksime öelda ,,see olemegi meie!““ Reinu perekonnalugu paelus Eesti näitekirjanikku Tiit Palu, kelle sulest ilmus näidend ,,Klarissa kirjad“, mida esitati edukalt nii Kanadas kui ka Eestis. ,,Kui mu vanemad veel elaksid, oleksid nad kindlasti toetanud meie otsust toetada uut keskust,“ kinnitab ­ Rein. „See on kindlasti üheks põhjuseks, miks me seda teeme. Me ei taha, et möödunu unustataks. “ ,,Üle kolme kontinendi“ on saadaval Toronto Tartu College’i raamatukogus nii inglise kui eesti keeles.

Osale ja aita toetada meie ühist tulevikku International Estonian Centre kapitalikampaania annetajakategooriad on Kalevipoja Laud üle 100 000 dollari suuruste toetuste jaoks (kaasa arvatud erinevatele hoone osadele nimepanemise õigus), Viru Vanemad üle 10 000 dollari suuruste toetuste jaoks ja Kungla Rahvas toetused, mis on kuni 10 000 dollarit. Jälgige infot 2020. aastal käivituva Kungla Rahvas kampaania kohta.

Toetuste tegemiseks pöörduge Urve Tambergi poole aadressil donations@ estoniancentre.ca. Annetused võivad olla tehtud pere nimel või austades mõnda isikut või peret. Kõigi annetuste puhul, mis on tehtud Kanadas või USAs, antakse välja tulumaksu kviitung.

Siit leiab teavet projekti kohta • Külasta meie veebilehte – seda uuendatakse regulaarselt: www.estoniancentre.ca • Kui sa pole seda veel teinud, siis palun registreeru uudiskirja saajaks • Jälgi meid EestiKeskus

Facebookis:

@

kanepi tarvitamine kasvanud.

Analüüsist nähtus, et aastatel 2003-2015 suurenes kanepi tarvitamine Eesti poiste hulgas 1,3 ja tüdrukute hulgas 1,8 korda.

Statistiliselt märkimisväärne oli see suurenemine just tüdrukute hulgas: kui 2003. aastal oli poistest kanepit tarvitanud 7,3% ja tüdrukutest 3,5%, siis 2015. aastaks oli see näitaja vastavalt 9,4% ja 6,2%.

Kui üleeuroopalise uuringu Islandi ja Norra andmetest selgus, et kanepit tarvitati vähem nende kooliõpilaste hulgas, kes tegid vabal ajal sporti, siis Eesti kooliõpilaste seas ei leitud kanepi tarvitamisel ning sportimisel, hobidega tegelemisel ja lugemisel omavahelisi seoseid.

(Tartu Ülikool/ERR/EE)

Nr. 5

EESTI ELU reedel, 7. veebruaril 2020 — Friday, February 7, 2020

5

Kommentaarid ja arvamused

Venemaa täitmata kohustused ja Eesti õigused Hiljuti Postimehes avaldatud lühikese kirjutise kohaselt on Venemaa Föderatsiooni üks riiklik agentuur asunud kooli­ tama vene keele õpetajaid vä­lisriikide venekeelsetesse koolidesse saatmiseks (Posti­ mees, 5.12.2019; postimees. ee/6858445). Ilmselt Eesti vene­ keelsete koolide õpetajad ei ole enam piisavalt head õpilastes vene rahvusliku ­ meelsuse õhutajad. See teade lubab järeldada, et Venemaa Föderatsioon tahab ikkagi Eesti tagasi oma rüppe hõi­ vata – Inimõiguste Üld­ dek­ laratsiooni abil. Eesti uuesti sõjaga hõivamine on tänaste Venemaa juhtide hinnangul igati rumal ja väga suuri aine­lisi kulusid ja inimkaotusi tekitav eesmärk.

Ilma Venemaa nõudmiseta on Eesti nõustunud asendama kehtiva idapiiri lepingu veebruaris 2014 uue piirilepinguga, mis võimaldab järeldada nii Vene­ maal kui ka ÜRO-l ja EL-l, et Eesti: andestab NSV Liidu väga räige inimsusevastase kuriteo eestlaste ja Eesti Vabariigi vastu; loovutab ilma midagi vastu saa-

mata Venemaa Föderatsioonile 5% Eesti maa-alast; tahab toi­ mida vastuolus Tartu rahulepinguga (veebr. 1920), Atlandi hartaga (august 1941); Helsingi lõppaktiga (august 1975) ning teadmisega, et Eesti Vabariik oli ka okupatsiooni ajal olnud olemas de jure staatuses – maaalal, mille piir meie suure naabriga oli ja ikka on väga üksikasjaliselt sissekirjutatud senini kehtivasse Tartu rahu­ lepingusse.

Kuigi okupatsioonieelses Eestis elas nii saksa mõisnike kui ka Vene tsaaririigi ametnike järglasi, polnud mitte keegi – ei põlisrahvas ega teiste rahvuste liikmed – tulnud mõttele hakata Eesti Vabariiki pidama kaherahvuseliseks riigiks. Alates augustist 1991 on aga nii riigivõim, poliitilised erakonnad ja ka peavoolu meedia hakanud, ilma põhjust avaldamata, arvama, et Eesti tuleb muuta kaherahvu­ seliseks riigiks, kus peale põhiseaduses määratud riigikeele võidakse meie poliitikute väära arusaamise kohaselt asuda kasutama ka vene keelt avalik-­ õiguslikus suhtlemises – kuigi

Raoul Grünthali kõne 2. veebruaril 2020 Tallinnas Poska majas Kallid sõbrad, Me oleme siin, et tähistada Tartu rahu 100. aastapäeva, ja selle rahu peaideoloogiks oli Jaan Poska.

Vahetult pärast rahulepingu allkirjastamist 45 minutit pärast südaööd, 2. veebruari hakul, ütles Jaan Poska: „Täna on Eesti jaoks 700 viimase aasta kõige olulisem päev, sest täna, esimest korda, saab vaid ainuüksi Eesti ise määrata oma rahva edasise saatuse.“ Miks ta ütles, et 700 aastat?

Tõesti, Jaan Poska pidas silmas veel ühte väga olulist ja kurba päeva Eesti ajaloos. See toimus 700, täpsemalt 693 aastat enne Tartu rahulepingu sõlmimist, nimelt 1227. aasta veebruari ­alguses.

Siis pidi Saaremaa, Eestimaa ainus osa, mis oli veel iseseisev, alistuma saksa sissetungijatele.

See juhtus pärast seda, kui Muhu linnus ja seda kaitsvad inimesed olid langenud 3. veebruaril 1227 pärast kuuepäevast kangelaslikku võitlust 20 000 saksa sõduri vastu. See lahing lõpetas eesti rahva esimese vabaduse ajastu.

Tark, praktiline ja diplomaatiline mees Jaan Poska oli eestlaste minevikust mõndagi õppinud. Kui Eesti rahvas kaotas kaheteistkümnendal sajandil iseseisvuse, ei olnud see põhjus, et nad oleksid halvad võitlejad.

Vastupidi, nad olid 1222. aastal alistanud isegi rootslased!

Probleem oli selles, et tol­ lased eestlased pidid võitlema korraga paljude tugevate või­ mudega: sakslased, venelased, roots­ lased ja taanlased. Eest­

lastel oli palju vaenlasi ja tugevaid sõpru polnud. Ja kui olete väike riik – vajate tugevaid ­sõpru.

Nii et nüüd, 700 aastat hiljem, kui pärast 1. maailmasõda oli eestlastel iseseisvumiseks uus võimalus, oli Jaan Poska idee keskenduda mitte ainult armee loomisele, vaid ka selle ­ diplomaatiliste võimete ülesehitamisele. Eesti pidi leidma sõbrad ja Jaan Poska lootis, et lääneriigid on valmis Eestit toetama.

Seetõttu läks ta 1919. aastal Pariisi rahukõnelustele, kus kirjutati alla Versailles rahuleping.

Tema eesmärk oli, et võidukad rahvad võtaksid vastu Eesti ­iseseisvuse. Paraku Pariisist tuli ta tagasi pettunult, lääneriigid polnud valmis seaduslikult heaks kiitma Eesti iseseisvust.

Jaan Poska teadis aga kõikide diplomaatide põhireeglit – ,,Hoidke oma sõpru lähedal – ja oma vaenlasi veelgi lähemal.“ Nii alustas ta 1919. aasta det­ sembris rahukõnelusi Nõu­ kogude Venemaaga ...

Jaan Poska kasutas ära tõsiasja, et enamlased pidid sõda pidama kõigiga (nagu eestlased 700 aastat varem). Nad vajasid meeleheitlikult rahu ja olid valmis läbirääkimisteks.

Niisiis allkirjastati 2. veeb­ ruaril Tartu rahuleping. Sellega oli Eesti päris riik. Mitte ainult eestlaste, vaid kogu maailma silmis.

1920. aasta varakevad oli meile nii suure rõõmu kui ka tragöödia hetk meie perekonnale.

Märtsi alguses, vaid viis

sellist riikliku elu korraldamist ei ole rakendatud mitte üheski riigis, kuhu on erinevatesse rahvustesse kuuluvad sisserändajad elama asunud. Eesti Vabariigil on vääramatu õigus riigi elu korraldada ainult riigikeeles, just selliselt nagu seda oli tehtud okupatsioonieelses Eestis – ilma et toonastel vähemusrahvustel oleks olnud vaja oma elu üle kurta.

On aeg meenutada, et aastal 1992 kinnitasime hulgaliselt oma tahet olla ja jääda nende inimeste järglasteks, kes väga kauges minevikus olid saanud oskuse omavahel eesti keeles rääkida. Vaatamata erinevatele tõekspidamistele ühiskondliku ja riikliku elu korraldamisel, oleme rasketes olukordades alati suutnud üksmeelselt tagada meie keele ja rahvusliku kuuluvuse püsima jäämise. Suurima tõenäosusega võime uskuda, et küllaltki palju hääleõiguslikke kodanikke ei hakka nüüdki ­õigustatuks pidama aastate 1940 ja 1992 vahelist aega ajaloolise paratamatusena. Kõike riigi­ võimu erinevate instantside ja peavoolu meedia poolt senini

nädalat pärast rahulepingu all­ kirjastamist – suri Jaan Poska.

Tema noorim laps oli kõigest 1-aastane.

Jaan Poska ise ei näinud ei rahulepingu ega uut vabariigi tulemit, mille ta koos kaasmaalastega oli loonud.

Tema ei saanud – aga meie saame. Oleme tema tunnistajad.

Ja siin me seisame, tema majas, 100 aastat hiljem. Ja võime jälgida, et Eestil läheb hästi. ­ Elatud on üle 50 okupatsiooniaastat. Viimase 30 aasta jooksul on arukalt ära kasutatud ­taasiseseisvumist.

Täna on Eesti Vabariik hästi kasvatatud jõukusega riik. Täna on see riik osa lääne demok­ raatlikust kogukonnast. See riik on osa Euroopa Liidust ja NATO-st, tema ajakirjandus­ vabadus on samal tasemel kui Põhjamaade naabritel. Vaata­ mata sellele, et riik on väike, on see üks riikidest, mis juhib Euroopa digitaalset tegevuskava. Teised Euroopa riigid suhtuvad Eestisse kasvava austusega.

Jaan Poska suri 1920. aasta märtsis, kuid tema ideed jäid ellu ja on tänapäeval aktuaalsemad kui kunagi varem. „Hoidke inimesi koos, vältige äärmuslust, leidke välismaal tugevaid sõpru, käituge nii ausalt kui ka pragmaatiliselt. Ja õppige oma ajaloost, kuid kasutage ära tänapäeva võimalused.“ Kui ma olin laps, rääkis vanaema Vera mulle sageli oma isast ja emast, Tartu rahulepingust ja majast, kus ta kasvas. Ta oli väga uhke oma isa ja oma riigi üle ega kaotanud kunagi lootust. Tal oli unistus ja isegi kõige pimedamatel hetkedel arvas ta, et Eesti tõuseb taas ­ üles ja tal oli õigus. Ma mõtlen, et praegusel hetkel mu vanaema

tehtut ja tegemata jäetut ana­ lüüsides peame tõdema, et Eesti rahvusriigi täielikult ennista­ mata jätmist ei andestaks meile riigi loojad ja oma rahvuslikku iseteadvust kalliks pidavad ­järglased mitte iialgi.

Eestil on nüüd vaja NSV Liidu õigusjärglasele, Venemaa Föderatsioonile, esitada meel­ detuletav noot, et kohustused, mille täitmist on lubanud NSV Liit nii Tartu rahulepingus kui ka Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vahelises vastastikuses abistamise paktis, on tähtaegselt täitmata jäetud. Tartu rahulepingus on NSV Liit kohustunud iga­ vesti loobuma kõigist õigustest, mis Venemaal on kunagi olnud eestlaste ja eestlaste maa üle.

Ent ometi on Venemaa Föderat­ sioon soovinud viimase 28 aasta vältel ühte kahekümnendikku meie maa-alast enda valdusse jätta. Abistamise paktis lubas Eesti Vabariik paigutada oma maa-alale NSV Liidu sõjaväe baase ning NSV Liit kohustus pakti lõpetama kümnendal aastal pärast allkirjastamist. Pakti kehtivuse alusel oleks NSV Liit pidanud oma väed baasidest tagasi NSV Liitu viima hilje­ malt 28. septembril 1949. NSV

Liit jättis selle kohustuse täitmata, kuid viis oma väed, välja arvatud 40 000 eruohvitseri koos perekondadega, vägivaldselt loo­ dud ENSV maa-alalt tagasi NSV Liitu 31. augustil 1994 – president Lennart Meri põhiseadust rikkuva kokkuleppe kohaselt. Täiendavalt on vaja Vene­ maa Föderatsioonile saadetavas noodis teatada, et okupatsiooni­ kahjud on ka Eestile tasumata.

Leedu julgeolekuteenistused peavad Venemaa tasuta e-viisasid julgeolekuohuks

luureandmeid välisriikide kohta või täitma muid ülesandeid,“ hoiatatakse ohuhinnangus.

Raportis öeldakse, et enamik Vene spionaaži juhtumitest, mis viimasel ajal on Balti riikides ilmsiks tulnud, hõlmasid Balti riikide elanikke, kes värvati Venemaal.

Vene luureteenistused sõeluvad viisataotlusi ja märgistavad isikuid, kellel võiks olla väärtuslikku informatsiooni: endisi ja praegusi poliitikuid, äritegelasi, õiguskaitseorganite töötajaid, sõjaväelasi ja meediainimesi.

Nende ohtude tõrjumiseks soovitatakse Leedu turistidel Venemaal reisida gruppides ja vältida avaliku korra rikkumist või ülemäärast alkoholi tarbimist. Nad peaksid ka kindlustama, et neil on kehtivad dokumendid ja load, ning andma oma viisataotlustes tõest informatsiooni.

Riskantne võib olla ka oma peamise mobiilseadme või arvutiga reisimine. Raportis soo­ vi­ tatakse olla ettevaatlik uute tutvuste soetamisel Venemaal ning pakkumiste ja palvetega nõustumisel. (D/EE)

Leedu julgeolekuteenistuste luureraporti andmetel võimal­ davad Venemaa tasuta elekt­ roonilised viisad Peterburi ja Kaliningradi reisijaid agen­ tideks värvata.

Sel nädalal avaldasid Leedu Riiklik Julgeolekuamet (VSD) ja riigikaitseministeeriumi teine juurdlusosakond (AOTD) riikliku ohuhinnangu, vahendas LRT. Eelmisel aastal kehtestas Venemaa valitsus tasuta elekt­ roonilised viisad Peterburi ja Kaliningradi külastamiseks. Lee­ du luure hinnangul võimaldab see leedulastele lihtsamat reisimist, aga kujutab endast ka riski riiklikule julgeolekule. „Viisade andmise lihtsusta­ mine ja järgnev Venemaale reisivate välismaalaste arvu kasv on eriti soodsad Venemaa luureteenistustele. Nad otsivad süs­ temaatiliselt välismaalasi, kes olek­ sid võimelised andma naeratab seal taevas.

Isiklikul tasandil tunnen end õnneliku ja tänulikuna.

Suur tänu muidugi Jaan Pos­ kale. Kuid ka kõigile inimes­ tele, kes panustavad selle riigi ülesehitamisse, Eesti riigile ja mitte vähem ka Tallinna linnale võimaluse eest seista meil ühtsena koos täna siin majas.

Selle maja ja pärandi eest hoolitsemine on vaid üks näide sellest, kuidas Eesti avaldab austust oma minevikule.

Tuleviku kujundamiseks

Võime oletada, et Venemaa Föderatsioon ei hakka noodis nõutut täitma. See oletus ei saa mitte kuidagi tühistada meie õigust esitada Venemaa Föderat­ sioonile meeldetuletus nende täitmata kohustuste kohta. Ent näiteks mõnekümne aasta pärast võib Venemaa oma tõekspida­ misi muuta ning hakata olema lugupeetud demokraatlik suurriik, kellega võime arutada naabrite vahelisi olukordi ilma oma õigusi minetamata. Noodi praegu saatmata jätmine on aga ilmselge kinnitus, et meie ei soovigi oma õigusi iialgi rakendada ning oleme valmis ka tulevikus täitma uusi kas Venemaa Föderatsiooni või Impeeriumi korraldusi.

HARRI KIVILO 28.01.20

peame mõistma oma minevikku. Jaan Poska mõistis seda, samuti teeb seda tänane Eesti.

Jätkame siis selle riigi toetamist ja üles ehitamist Tartu rahu vaimus. Oleme selle võlgu eelmistele põlvkondadele.

Hurraahüüd Jaan Poskale, hurraahüüd Tartu Rahu­lepin­gule ja hurraahüüd Eestile! /Elagu Jaan Poska, elagu Tartu Rahu, elagu Eesti!/ Aitäh!

RAOUL GRÜNTHAL Vera Poska-Grünthali lapselaps ja Jaan Poska lapselapselaps

6

EESTI ELU reedel, 7. veebruaril 2020 — Friday, February 7, 2020

Nr. 5

Märtsis Tartu College’is kinolinal Ameerika soomlaste karm saatus Nõukogude Liidus Tartu College’i Filmiklubi (TCFS) näitab pühapäeval, 1. märtsil kell 4 pl Tartu Col­ lege’is Soome, Rootsi ja Eesti koostööfilmi ,,Igitee“ (,,Iki­ tie“/,,The Eternal Road“).

Film põhineb tuntud soome kirjaniku Antti Tuuri romaa­ nil ning räägib uskumatu loo Ameerika soomlaste saatusest 1930. aastate Nõukogude Lii­ dus. Mitmed on selle kohta öelnud, et see on lugu, mida oleks raske uskuda, kui ei teaks, et see tõsi on.

Soome mees Jussi Ketola naaseb Ameerikast, püüdes põgeneda suure depressiooni all virelemisest. Ta leiab kodumaalt eest aga suure poliitilise segaduse ja lõhe kodusõja võitjate ja kaotajate vahel. Paremäärmus­ likud Lapua liikumise aktivistid teevad puhastustööd ja küüditavad Soomest Nõukogude Liitu

neid, keda nad peavad kommunistideks. Ühel õhtul röövivad paremäärmuslased ka Ketola tema kodust ja viivad idapiirile, kus plaanivad teda maha lasta.

Ketola pääseb põgenema ja satub Nõukogude Liitu. Teisel ­ pool piiri annab NKVD mehele uue identiteedi ja koostöös vabatahtlikuna Karjalasse saa­ bunud ameeriklastega hakkab Ketola ehitama tööliste ja talupoegade kommunistlikku paradiisi.

Filmi ainestik põhineb tõsielulool, kui tuhanded soomlased Ameerikas müüsid oma vara ja kogusid raha, et siirduda Uues Maailmas pettununa Nõukogude Karjalasse, et seal proletaarset paradiisi rajada. Stalini taga­ kiusamise tõttu muutub paradiis aga peagi põrguks, kust põgeneda pole võimalik. „Igitees“ on näha palju julmust, aga samas

Eelmise aasta enimmüüdud raamat – ,,Minu Eesti seiklus“ Eesti kirjastuste liidu liikmete 2019. a enimmüüdud raamat oli Kätlin Vainola lastele mõel­dud tellimusraamat ,,Mi­ nu Eesti seiklus“.

Raamatu andis välja kirjastus Päike ja Pilv ja selle läbimüük 20 769 eksemplari, sama raamatu venekeelset väljaannet müüdi 12 950 eksemplari ja see oli pingereas teine. Kolmas po­ pu­laarseim raamat oli Jekaterina

Laul me sees Eestlane laulurahvana väljen­ dab end mitmel eri viisil.

Laulupidudel ühendkooris või metsas matkates vaikselt ene­ sele lauldes. See on muusika kui rahustava mõju võlu – žanreid on palju, vali vaid.

on filmi produtsent Ilkka Matila intervjuus kinnitanud: „See on humanistlik film sõnumiga „ini­ mesed, ärge tapke üksteist“.“ Film valmis Soome 100. a juubeli puhul 2017. aastal.

Koostööfilmi võtted toimusid osaliselt Eestis – Tallinnas, Sillamäel ja Varangul, tegelike Karjala asukohtade asemel.

Kaasati ka eesti näitlejaid.

Armastatud näitlejale Lembit Ulfsakile jäi ,,Igitee“ viimaseks filmiks. Ta suri 22. märtsil 2017. ,,Igitee“ maailmaesilinastus toimus Eestis Pimedate Ööde Filmifestivalil sama aasta detsembris. Soomes võitis film kokku 6 filmiauhinda ning valiti 2017. a parimaks Soome filmiks. ,,Igitee“, 88 min. Režissöör Antti-Jussi Annila. Film on soome keeles, ingliskeelsete sub­tiitritega. Pilet $10.

JOHANNA HELIN

,,Talibani pojad“ – isiklikel kogemustel põhinev raamat

Krutilova koostatud ,,Pliksi ja Plaksi nupuraamat“, mille väljaandja on samuti kirjastus Päike ja Pilv ja mida müüdi 10 195 eksemplari.

Populaarseim ilukirjanduslik raamat oli Andrus Kivirähki ,,Tont ja Facebook“ (kirjastus Varrak). Mitte-ilukirjanduse valdkonna ostetuim raamat oli ,,Eesti elusloodus. Kodumaa looduse teejuht“, mille koostasid Rein Kuresoo, Hendrik Relve, Indrek Rohtmets (kirjastus Varrak).

E-raamatutest populaarseim oli kirjastus Pilgrimi välja antud E.L. Jamesi ,,Tumedam“, mida müüdi 804 litsentsi.

Kirjastuste liitu mittekuuluvate kirjastuste välja antud, kuid Rahva Raamatu ja Apollo edetabelites kõrgele kohale jõudnud raamatutest müüdi rohkelt Indrek Hargla raamatut ,,Apteeker Melchior ja Pilaatuse evangeelium“ (kirjastus Raud­ hammas). (ERR/EE)

Möödunud aasta lõpus ilmus kirjastuselt ,,Hea lugu“ kait­ seväelase Taavi Liiase sulest isiklikel kogemustel põhinev romaan ,,Talibani pojad“.

Autor oli külas ERRi saates ,,Ring­ vaade“, kus ütles, et suu­­res osas on raamat fiktsi­ oon, kuna peategelasteks on kaks venda, kes liitusid Talibaniga. Samas on raamat­ ul tihe seos ka tema endaga, sest peatege­ lane Tanel Liivak on nii mõneski osas tema enda pealt maha kirjutatud. ,,Reeturlikult on sellel pea­ tegelasel samamoodi üheksa sõrme nagu minulgi. Ilmselgelt on teatud osad seotud minu teenistusega või teatud karak­ terid on sarnased nendele, kes päriselt seal Afganistanis olid,“ ütles autor saates, lisades, et tegemist pole dokumentaalse ­teosega.

Raamatu autor Taavi Liias teenis 2009. aastal luureohvit-

Kui meeldiv on kuulata kahe andeka muusiku, laulja koos­ tööd, mis on rahulik, sissevaatav ja kindlasti südamele lähenev.

Selline nagu Jaan Söödi ja Andre Maakeri hiljutine koos­ töö laserkettal „Armastusfilm“.

Mõlemad on kitarristid, heliloojad, lauljad. Sööti tunnevad paljud ta ajast ansambel Jäääär võtmeliikmena. Maaker on osav kitarrist, viljeleb mitut žanrit ­ flamenkost džässini. Virtuooslik mäng sel kahemeheplaadil.

Vaikne, mõtlik, rahulikkus lausa tagab kuulamise mõnu.

Pea enamus laulude viisidest on kas Maakeri või Söödi loodud. Inspiratsiooniks kvaliteetne luule näiteks meie üliheade Hando Runneli, Juhan

Liivi, Doris Kareva ja Indrek Hirve sulest. Ka on Maakerilt kolm laulu, millele ta kirjutas nii sõnad kui muusika. Vaid kolm valikut salvestusel on selli­sed, mil pole kahe muusiku loomingulist panust. Neist ehk tuntuim, ja meeldiv, on Kustas Kikerpuu „Kajakad“, kuid tuleb kahtlemata esile tõsta Runneli luuletusele loodud laulu „Nos­ talgiline ehk pühapäev lastepargis“. Tõesti kaunis, viisistanud A. Meltsas ja A. Adams (eeldan, et Aivar ja Anne on need A-d. CD voldikusse oleks küll võinud panna täisnimed ning kumb mängib mis valikul kitarri, kuna taustaks, toetuseks on pea vaid üks.)

Lummav on Doris Kareva

Lembit Ulfsakile (vas) jäi osa ,,Igitees“ viimaseks filmirolliks.

Ülimenukas Arvo Pärdi portreekontsert Hamburgis Kontserdisarjas ,,Reflek­teeri­ jad“ saavad nimekad kunstni­ kud õiguse seada kokku prog­ ramm, mida esitatakse Ham­ burgi kuulsas kontserdimajas Elbphilharmonie. Plaadifirma ECM Records asutaja Man­ fred Eicher avas oma sarja 3. veebruaril Arvo Pärdi üliedu­ ka portreekontserdiga.

Pärast Arvo Pärdi loomingu kontserti esmaspäeva õhtul Hamburgis aplodeerisid kuulajad saalis püsti seistes viis minutit ja nõudsid heliloojat lavale. Pärast lisalugu tormiline aplaus jätkus. ,,Kuna Manfred Eicheril on

eriline side Arvo Pärdiga, tema on teinud peaaegu kõik plaadistused Arvo Pärdiga, nad on head sõbrad, tahtis ta tingimata seda rida alustada suure Pärdi õhtuga,“ selgitas Elbphil­ har­ monie intendant Christoph Lieben-Seutter uudistesaatele ,,Aktuaalsele kaamera“. LiebenSeutter lisas, et ee kontsert müüdi kogu seeriast kõige ­esimesena välja.

Pärdi muusikat esitasid Tallinna kammerorkester ja Eesti filharmoonia kammerkoor Tõnu Kaljuste juhatusel. So­ leeris viiuldaja Harry Traks­ mann. (ERR/EE)

serina Kosovos ja 2012–2013 Afganistanis. Kahe välismis­ siooni vahele jäid religiooni­ antropoloogia õpingud Tartu Üli­ koolis. 2016–2019 oli Liias Kaitseliidu Tartu maleva välja­ õppe- ja operatiivsektsiooni ülem. Praegu õpib ta kaitseväe akadeemia magistriõppes sõja­ teadust ja -tehnoloogiat.

Raamatu tutvustuses on öeldud: ,,Kolm aastat tagasi nägi Liias Tartus Säde kohvikus jalaproteesiga meest ja talle meenus luureettekanne, mis hoiatas puujalaga Talibani komandöri Juma Guli eest.

Eelmine Eesti kompanii oli meest haavanud ja ta oli nüüd püha viha täis. Sealt sai romaa­ ni idee alguse.“ Taavi Liiase „Talibani pojad“

võitis Eesti Kirjanike Liidu romaanivõistlusel 2019. aastal ­ kolmanda koha.

luuletusele „Öö armastab sind“ loodud laul, helilooja Teet Velling. Karevat on õigustatult peetud väljaspool Eesti piire kui Nobeli kirjandusauhinna vääri­ liseks, kuid paraku pole ta veel selleks saanud. Voldiku plussiks, pärast pisikest tähenäri­ mist, on see, et sõnad on seal olemas. Lubab jälgida, kuigi soovitaks nagu alati esmakordsel kuulamisel kinnisilmi rahulikult nautida esitust. (Just nagu peaks olema filme, kus pole subtiitreid, kui keelt oskad.

Seda alati Põhja-Ameerikas Eestis tehtud filmide nägemisega ei saa.)

Viimased laulud plaadil, kas Söödi või Maakeri viisidel, kinnitavad salvestuse põhiteemat,

mida ju CD nimest on aru saada. „Me polnud võrdsed“ (Sööt, J. Leesment); „Kurvad ajad“ (Maaker); „Unistus täitumatust soovist“ (Maaker). Inimese sise­ mine hellus, tunnetepuhang on neis erakordselt ja veenvalt ära toodud. Nii kinnitades, et nagu Maaker luuletas palas „See mul laul“, et „Miski mus valutab nii,//… et õrnemgi tunne teeb valu//… On see mu laul,// mille igatsus kirja pannud,// see mu laul – mu sees“.

Igatsus ja armastus käivad käsikäes. Selle plaadiga annavad kaks andekat, tundlikku muusikut edasi olulist, andes kuulajalegi aru, et ka temas on nii. Kahtlemata on laul me sees.

TÕNU NAELAPEA

Nr. 5

EESTI ELU reedel, 7. veebruaril 2020 — Friday, February 7, 2020

P

E

A

M

U

R

D

M

Ristsõna nr. 988

I

S

T

Ristsõna nr. 987 LAHENDUS Paremale: 1. Wedi, 5. Uim, 8. Taps,

12. Helsingi, 14. Atla, 15. Canasta, 16. Asum, 17. Mus(i), 18. Keres, P., 20. Varas, 23. Saka, 24. Spaa, 25.

Seir(e), 26. RÜ, 28. PIA, 29. Ripse, 30.

ELO, 32. Agoonia, 34. Tiir, 35. Riik, 36. Eisma, 37. Kreem, 40. Ana-, 41.

Aapo, 42. Mandarii(n), 47. Oreo, 48. Asteroid, 49. Seel(ik), 50. Iks, 51.

Atla(s).

Alla: 1. WHC, 2. EEA, 3. DLN, 4. Isa­ maa, 5. Unts, 6. Iga, 7. Mi, 8. Taara, 9. (K)atse, 10. Plus, 11. Samp(le), 13.

Isus, 18. Kaisa, 19. EKRE, 20. VSP (Projekt), 21. Apia, 22. Raag, 23.

Sepik, 25. Sini(lind), 26. Reis, 27. Ülim, 29. Roim, 31. Ora, 33. Oreool, 34. Tiaara, 36. Ende, 37. Kaos, 38.

Rare, 39. Epee, 40. Ants, 42. Mai, 43.

Ask, 44. Rot(t), 45. Iil, 46. Ida.

Nädala retseptid

PAREMALE:

1. Poola lennufirma.

4. Põllutööriist.

8. Militaar- (lüh.).

12. Mõistus.

13. _____s, mündi v. medali esikülg.

14. Sidesõna.

15. Populaarsust koguv piirkond Tallinnas.

17. (Muus.) kahanevalt (lüh.).

18. Rõõmuärevus, erkus.

19. Sama, mis 14. par.

21. Hiiu naise peakate.

22. Mitte haige.

26. R. Valgre laul.

29. Poola ulmekirjanik (1921-2006).

30. Eesti Raadio.

31. Aaria (ingl. k.).

32. _____k, köögivili.

33. Konservikarp (ingl.k.).

34. Ad _____, soovi kohaselt; oma äranägemisel (lad. k. lüh.).

35. Pagaritoode.

36. Praegusel kuupäeval.

37. Teat. poolahv.

39. Poola ,,härra“.

40. Tee lahti!

41. Lahti, avatud.

45. Meeleolu (ingl.k.).

48. Jõukas, rikas.

50. Papagoi.

51. Autorendifirma.

52. Aktuaalne kaamera.

53. N_____, hispaania päritolu tipp-tennisemängija (s.1986).

54. Pesa (ingl.k.).

55. Sinu.

ALLA:

1. Vesine toit, vilets jook.

2. Suuline, suukaudne, sissevõetav (ingl.k.).

3. Vorm sõnast ,,tuli“.

4. Samal viisil, samamoodi, ka.

5. Arvutiviiruse tõkendtarkvara.

6. Hüdroelektrijaam (lüh.).

7. Vulkaani lehter.

8. Teat. rohttaim.

9. Igavesti-, alaline-.

10. ____p, valgusti.

16. Lahti tegema.

20. Kalliskivi, vääriskivi (ingl.k.).

23. Teat. alkohoolne

Loodus:

Austraaliat ähvardab äärmiselt mürgiste ämblike arvukuse suurenemine Lisaks hiljutistele suurpõlen­ gutele ja tormidele ähvardab Austraaliat veel üks oht. Nimelt hoiatavad eksperdid, et Sydney piirkonnas on hakanud plahvatuslikult kasvama äärmiselt mürgiste ämblike arv.

New South Walesi osariigis Sommersbys asuva Australian Reptile Parki teadlased teatasid hiljuti, et viimase aja ilmastikuolud on kutsunud esile Syd­ ney lehtervõrguämblike (Atrax robustus) massilise paljunemise, vahendas Yle. ,,Sydney lehtervõrguämblikud on tõenäoliselt ühed ohtlikumad ämblikud meie planee­ dil, kui me räägime inimeste hammustamisest, ning meil tu-

jook.

24. Sõjalis-sportlik võistlus.

26. Värvitoon.

27. Suur-järvistu järv.

28. Sile (ja märg, nt. ilmastikus).

29. _____k, lind.

32. Killavoor.

33. Eesti rallisõitja, 2019. a maailma­ meister.

35. Sportmaastur, linna­maastur (ingl.k. lüh.).

36. Eestiaegne ehtekunstnik (praegu on Eestis sellenimeline ehete valmistamise firma).

38. Mitte kõrge.

39. Trooja sõja põhjus­ taja.

42. Põlismets.

43. Mööblifirma Eestis.

45. Planeet.

46. Torontos elanud Kihnu naivist-maalikunstnik.

47. Ühest otsast terav­ nev tugev metallvarras.

49. Ole tervitatud, tere (lad. k.).

leb seda väga tõsiselt võtta,“ vahendas rahvuspargi esindaja Daniel Rumsey sotsiaalmeedias tehtud postituses.

Sydney lehtervõrguämbliku mürk võib tappa inimese 15 minuti jooksul. Nimetatud ämblikke leidub 150 kilomeetri raadiuses Sydney linnast.

Australian Reptile Park on Austraalias ainus asutus, mis kogub nende ämblike mürki vastumürgi valmistamiseks.

Pärast 1980. aastatel algatatud programmi pole ükski inimene Sydney lehtervõrguämbliku ham­ mustuse tagajärjel surnud.

Rahvuspargi asjatundjad tea­ tasidki nüüd, et juhul, kui inimestel õnnestub neid ämb­ likke ohutult kinni püüda, siis toodaks nad rahvusparki vastu­ mürgi valmistamiseks.

Sydney lehtervõrguämblikele meeldib elada niisketes, varjulistes ja jahedates kohtades.

(ERR/EE)

Tervislik peediroog brokoliga Valmistusained: 3 spl oliivõli 3 küünt küüslauku; hakitud 2 tassi riivitud toorest peeti 1 tass vett pool pead brokolit, väikesteks õisikuteks eraldatud Valmistusviis: Lasta õli suurel pannil kuumaks ning kuumutada selles kergelt hakitud küüslauk.

Lisada riivitud peet ja praadida kergelt, pidevalt segades. Lisada vesi, lasta korraks keema ja jätta siis (kaane all) madalal kuumusel podisema, aegajalt segades, kuni peet on pehmenenud.

Vajadusel lisada vett. Selleks võib minna umbes 15 minutit.

Maitsestada soola ja pipraga.

Tõsta serveerimis­nõusse.

Vahepeal keeta eraldi potis (või aurutada) brokoliõisikud, kuni need on kergelt pehmenenud. Lisada serveerimisnõus olevale peediroale.

Kes aga soovib „krõmpsuvamat“ brokolit, võib õisikud lisada roale juba pannil, hautamise lõpupoole.

Naljanurk Õpetaja küsib Jukult: ,,Kui sul oleks võimalik kohtuda ükskõik millise kirjanikuga, kas elava või surnuga, kellega sa siis kohtuksid?“ ,,Elavaga,“ vastab Juku pikalt mõtlemata.

7

KARLA KALENDRISABA

Naljast keelega pooleks Kassa tead, see Vabarna Volts on ikke veikselt üks vigu­ rivänt kah. Kirjutas ilda aegu nisukese kavala jutu, et ma ei saa peris ästi aru, kas ta narrib vanainimest vai avaldab austust nigu peaks. Tõi minu nime oma jutu sisse ja nimetas, et otsib minuga saunalaval trehvunksi. No mina võtan väljakutse vasta küll, aga ma kardan, et seal võib löömaks minna. Minul on Jumalaga nii palju ühist, et ma ei jäta nuhtlemata kedagi, kes minu nime kurjaste pruugib. Ja saun on see püha altar, kus mina löön ikke kohe vihaga, sõbrameest kah.

Kui ma poleks Volli lora lugend, siis ma poleks tead saand, kes selle noore poisinähvitsa minu juurde saatis.

Poiss käib eesti täienduse koolis ja tuleb oma vanemate keelega peris ästi toime, aga vat nende kõnekäänakutega vai käänuliste kõnedega jäi jänni. Tuli minu palvele, et keski tuttav oli soovitand, et küll Karla neid seletada mõistab. No nigu ta suu lahti tegi ja papri peal neid käänusi näitas, oli mul selge pilt, kes see tuttav tal on. Sauna pead sa saama, vend Voldemar!

Ma sain neist käändudest aru küll, aga kuda sa ing neid lapsele seletad, kes võeral maal ja võera keele peal on ülesse kasvand. Poiss näitas mulle ühte: nina pidi vedama.

Avaldas kohe oma arvamust, et kui nina pidi vedama, siis tema arust pidi kukal tagast tõukama ja kõrvad tuult lehvitama. Aga kuhu sa sel kombel välja jõuad ja mis otstarve nisukesel minekul on?

No poisil nupp lõikas, mõtles loogiliselt. Ma ei vastand esiotsa midagi, küsisin, kas noormehel rohkem muresid on.

Oligi. Näitas kahte ütelust veel: pead murdma ja pead kaotama. Poiss arvas, et kui ta peab murdma, eks ta siis murra, pikkust ja sitkust tal ju on. Aga miks ta peab kaotama? Isa on alati rõhutand, et eesti mees ei tohi kunagi alla anda, pead katsuma võitjana välja tulla. Kui pead kaotama, mis mõte on siis ültse murdma akata.

No täitsa tõsi. See ju nigu maadlus, kus mõlemad pooled on kihlveo korras kinni maksetud ja ette otsustatud, kump võidab ja kump kaotab. Aga poisil oli veel ühe väljendu­ sega tegemist: viies ratas vankri all. Arvas, et ratas peab muidugi vankri all olema, kuda ta muidu veereb, aga miks ainult viies. Kas tuues ei olegi ratast vaja, lohistatasse koormat mööda maad? Ütlesin poisile, et jätku need käänud minu kätte uurida, tuleva nädali arutame asju edesi. Poiss jättiski oma paprid minu kätte, aga enne kui ma targemaks oleks saand, jäin veel rumalamaks. Märkasin ühte käändu veel: valel on lühikesed jalad. No kuramus, kas see peab tähendama, et ainult pikakoivalisest piigast saad õige naise? Minu Katal on kah lühikesed jalad, aga minu jaoks küll temast õigemat ei ole. Kui poiss tuleva nädali tuleb, saadan ta Volli juurde, las seletab ise.

KARGU KARLA

Vähiravifond Kingitud Elu toetas eelmisel aastal abivajajaid üle kolme miljoni euroga Esialgsetel andmetel kogunes 2019. aastal vähiravifondi kokku rekordilised 2,8 mil­ jonit eurot. Aasta lõikes jäi fond 200 000 euroga miinu­ sesse. Kuigi annetusi kogunes rohkem kui aasta varem, suurenes ka abi küsivate taot­ luste hulk.

Kokku kiitis fondi nõukogu 2019. aastal heaks 310 abitaotlust. Vähiravifondile said toetuda ligi 200 Eesti inimest, keda ei saanud aidata haigekassa.

Abisaajatest noorim oli 27-aastane. ,,…meie missioon on jätkuvalt oluline nii paljude inimeste jaoks. Vähiravifondi püsitoetajate arv ületas 7000 piiri, fondi kontodele laekus aasta jooksul üle 100 000 annetuse, kusjuures keskmine eraisiku annetus küün­ dis 15,76 euroni,“ ütles Vähiravifondi Kingitud Elu ­juhataja Toivo Tänavsuu.

200 mullu fondi kaudu abi saanud inimest panustasid ise oma ravidesse omaosalustena kokku ligi 300 000 eurot.

Fondile tekitab jätkuvalt meelehärmi tõsiasi, et annetustest umbes 270 000 eurot tuli fondil tasuda riigile käibemaksuna ravimite ostmisel.

Vähiravifondi tegevuskulud moodustasid eelmisel aastal fondi tuludest 5 protsenti. See tähendab, et 95 protsenti kõikidest annetustest läheb otse abivajajate raviarvete tasumi­ seks. (D/EE) *Toimetuselt. Vähiravifondi ,,Kin­ gitud Elu“ tegevust saab toetada Kanadas ka EERO kaudu.

8

EESTI ELU reedel, 7. veebruaril 2020 — Friday, February 7, 2020

Nr. 5

Foreign ministry stops issuing China tourism visas ERR, ERR News, February 2020 English-language supplement to the Estonian weekly “EESTI ELU” Tartu College Publications Founding Chairman: Elmar Tampõld Editor: Laas Leivat 3 Madison Avenue, Toronto, ON M5R 2S2 T: 416-733-4550 • F: 416-733-0944 • E-mail: editor@eestielu.ca Digital: www.eestielu.ca

Trump and Putin – birds of a feather?

He’s a billionaire. He’s called a narcissist. He’s fixated on virility. He uses vulgarities.

His referrals to historic events are either distorted or out­ right fabrications. He revels in his macho image. He craves media attention. He promises to revive the might of his country, to renew its national glory.

We all can guess who he is.

No, who THEY are. Is Putin really a Russian version of ­ Trump who may be an Ameri­ can version of Putin?

There is a palpable basis for seeing the resemblance between the two. Trump not only bullies his opponents, be they GOP or Democrat, he has utter disdain for them. He belittles them with childish meanness. Putin goes even further – he has high-profile dissenters exiled, jailed, or assassinated as traitors on ­foreign countries. Although the White House reaction is not as harsh as the Kremlin’s, Trump has banished dissenters and aimed the treason accusation against apostates such as the whistle-blower. Both are power­hungry and are obsessed with the slightest criticism. Both handle adversaries with predisposed finality.

Trump’s mantra, ‘make America great again’, bespeaks of international admiration, power and respect for winners.

Putin’ glorification of the WWII victory is his campaign of diverting attention from Russians’ grievances about corruption, poverty and gross violations of human rights.

They idolize tyrants, especially those that exude charisma and strength and wield unfettered power. Trump has quoted Benito Mussolini: “It is better to live as a man, than 100 years as a sheep.” He has admired the strong-arm tactics of autocrats such as Saddam Hussein, Moammar Gaddaffi, Bashar al-Assad saying they might be bad guys but “at least they kill terrorists”, blatantly dismissing international accusations against Gaddaffi as a promoter of terrorism. Strongmen are ad­ mired because they have no ­reservations, no inner torment.

The rise in popularity of Josef Stalin hasn’t prompted Putin’s disapproval. For him

Stalin’s ‘excesses’ are quite justified. The Soviet Union needed a ruthless despot to control the population without restraint because the country was under fierce a­ttack by Nazi Germany which had to be destroyed.

Likewise, the sovietization of society had to succeed, even by manufacturing starvation against Ukraine and recalcitrant farmers. In wielding unlimited power, Stalin programs were implemented. All perceived political enemies had to be killed or banned to the Gulag.

To Putin, Stalin was a ­‘saviour’ of the Russian people.

To many, Trump sees himself as a ‘saviour’ also.

Trump’s brazen affiliation with tyrants who act without impunity is somewhat scary.

His infamous claim: “I could stand in the middle of Fifth Avenue and shoot somebody and I wouldn’t lose any voters.”

His total contempt for his ‘base’ that remains slavishly loyal is bewildering. He scornfully takes the Republican Party for granted for he knows he’ll get absolute acquiescence. Putin’s similar strangle hold on United Russia results in total obedience.

Control over the press is paramount for both Trump as ­ well as Putin. While the Krem­ lin has practically taken over all traditional as well as domestic on-line media in Russia, Trump’s continuing battle with U.S. “main-stream” journalism has not succeeded. But his intentions are the same. Any ­ perceived criticism is “fake news”. Opinions and observations that don’t coincide with his own aren’t believable. The U.S. press is a conspiratorial adversary, an enemy to be ­berated.

Putin’s and Trump’s ad­ miration for dictators is consistent with their admiration for each other. During the 2016 presidential race, Putin lauded Trump as a “brilliant, talented person”. Trump was grateful: “I’ve always felt fine about Putin. He’s a strong leader, he’s a powerful leader. It’s always a great honour to be complimented by a man highly respected ­within his own country and beyond (??? ed.).” Putin and Trump have enthusiastically fed each other’s egos.

Estonia has stopped issuing tourist visas to Chinese nationals in the wake of the novel coronavirus outbreak, also known as the Wuhan coronavirus. The embassy is also evacuating diplomats’ families from the country, and reducing its foreign mission functions in Beijing.

“We have made the decision to return diplomats’ family members in Beijing to Estonia,” foreign minister Urmas Rein­ salu (Isamaa) told ERR Tuesday afternoon.

“We are also reducing those aspects of the embassy’s ­functions which do not provide consular assistance to Estonian nationals,” he added, noting that the embassy would still otherwise continue work.

No tourist visas to Estonia are currently being processed in Beijing either, Reinsalu said, with that information being passed on to relevant companies in Estonia.

“We have also forwarded a warning to Estonian tourism firms,” Reinsalu said, noting that China itself is not permitting tourist groups.

Sole Estonian in Hubei ­province now in quarantine in France The sole Estonian resident in Hubei province in central China, the epicenter of the outbreak (Wuhan is the capital of Hubei province), has been removed from the country by a French-led initiative, and is currently in quarantine in France, Reinsalu added.

“France launched a civil protection mechanism for EU ­ To a massive audience at a typical rally, he explained why he’s tickled by Putin’s praise: “Why should I disavow that? A guy calls you a genius.”

Trump’s promotion of Pu­ tin’s supposed integrity and statesmanship takes a bizarre twist. Most Kremlin observers have pointed to Putin as the main suspect in arranging the killings of crusading journalists.

“It’s never been proven that he killed anybody,” Trump claimed.

While an investigation into a ssassination of dissident ­ Alexandr Litvinenko in England concluded that Putin “probably” sanctioned the killing, Trump utterly rejected the finding.

In a kleptocratic state Trump would be a monarch answerable to nobody. It’s said that Putin, in his advocacy of constitutional reforms his steadily nudging Russia towards one man, uncontested rule. Trump’s ad­ miration for Putin will grow, in tandem with his envy.

LAAS LEIVAT

It’s indisputable! A basic essence of ‘Estonianism’ is singing, particularly in choirs. Also listening to choirs. Last year’s anniversary of Estonia’s massive Song and Dance Festival obviously didn’t quench the thirst for song for the numerous Canadians who participated and visited the event. Recently the audience filled St. Peter’s Estonian Lutheran Church to capacity as they listened to the voices of Estonian choirs from Toronto and Hamilton. A comforting sound, a welcoming Estonian milieu.

Estonia’s choir conductor of the year, Triin Koch was at the ­podium.

Photo: Andres Raudsepp

citizens last week and a return operation from the province for EU citizens. Two flights were organized – the first on January 31 and the second on February 1.

The second flight brought 199 people from 17 EU countries, including, to our ­ knowledge, the only citizen of the Republic of Estonia, who was in quarantine in that ­province,” Reinsalu said.

“This citizen has been happily taken to France, is going through a corresponding 14-day quarantine, and then will be fine with them,” he added.

Reinsalu noted that according to his ministry, 19 Estonian citizens are in China on a shortterm basis, and 78 are resident on a permanent basis.

“Everyone the ministry has been able to contact has been informed that China may impose additional travel and ­ movement restrictions, including quarantine on entering and leaving the country. China has not made that decision as yet, [but] we are asking people to seriously consider whether they can justify remaining in the

country,” he said.

The ministry has called for all Estonian citizens there to register on its website so they can be kept up to date with information and contacted if ­ ­additional assistance is required.

The ministry recommends avoiding travel to China as a ­result of the spread of the coronavirus, the ensuing, rapidly changing situation, and a resulting sharp decline in mobility and accommodation options, ERR’s online news in Estonian reports.

“We strongly advise people avoid traveling to Hubei pro­ vince. Estonian citizens in China are advised to consider the feasibility of remaining in the country,” the ministry’s website stated.

As of 4 February 2020, approximately 20,673 cases of the novel coronavirus (designated 2019-nCoV) have been confirmed, with 427 confirmed deaths.

Coronaviruses are primarily spread by close contact, in particular via coughs and sneezes within a range of about two ­meters.

Tartu reusable cup scheme proving popular with customers

Speaking on behalf of all the bars involved, Kivi baar’s Kristo Laimaa told ERR News: “We see it as something we can do to help against destroying nature, and another big motivator is keeping our hometown’s streets cleaner.

“Reusable cups will definitely help us use less plastic – the first few weeks of the new system has already shown us ­ this. Since cups cost €2 to rent, people won’t leave them lying around the streets, so the loss of cups is much lower than ­before.”

The bars started with 10,000 cups and said so far the scheme has proved popular with custo­ mers.

“First impressions are very good; people have received the new system very well,” Laimaa said.

He also said feedback from customers has been positive: “Because reusable cups have been very popular at big events,

Helen Wright, ERR News, February 2020 Popular bars in Tartu have joined forces in the fight against single-use plastic by creating their own rentable reusable cups which can be used across four different bars.

The cups work on a deposit system and cost €2 up front, which is then returned to the customer when they return their cup to any of the four bars.

The idea to work together was first suggested by Kivi baar on Rüütli tänav, and the inspiration came from seeing other rentable reusable cup schemes at music festivals in Estonia.

Previously, the bars used a mix of glasses and single-use plastic cups.

(Continued on page 10)

Nr. 5

EESTI ELU reedel, 7. veebruaril 2020 — Friday, February 7, 2020

9

Architecture museum hosts exhibition of noted Estonian-Americans’ work ERR News, February 2020 The Museum of Estonian Architecture is running an exhibition of works by struc­ tural engineer two Estonian Americans noted in the field, structural engineer August Komendant and architect Louis Kahn.

August Komendant (19061992) was born in Mäo, Järva County, and was a pioneer in the field of prestressed concrete. Louis Kahn (1901-1974) was born in Kuressaare, Saare­ maa and spent his early years on the island. His family emigrated to the U.S. when he was a small child.

The exhibition, which runs to late April, also hosts dozens of

Komendant’s personal effects, as well as 20 unique structural and architectural models and more than 200 photographs (see gallery). Many of the exhibits have not been shown publicly before, according to a museum press release.

Komendant and Kahn colla­ borated for close to 20 years during their careers, including on projects such as the University of Pennsylvania’s Richards Medical Research Laboratories (1957–1965), the Salk Institute for Biological Studies in San Diego, Cali­ fornia (1959–1965- see picture), the Kimbell Art Museum in Fort Worth, Texas (1966–1972), the Olivetti-Underwood Factory

Russian baby names falling out of fashion with parents ERR, January 2020 Russian names are falling out of fashion with new parents and considerably fewer made it into the top 10 list of names for newborns last year, “Ak­ tuaalne kaamera” (AK) reported on Monday.

Last year Robin and Mia were the most popular baby names for boys and girls born in Estonia, and very few Russian names appeared in the top 20 list. Names such as Artjom, Maksim, Polina or Milan, which were popular five years ago, no longer feature on the list.

Analysists believe this is because Estonian-Russians are ­ choosing Estonian names for their children to help them fit into society, or is part of a wider trend to give names that are understandable on an inter­ ­ national level which is also ­visible among Estonians.

But Annika Hussar, a researcher of first names who works at Tallinn University, said the naming conventions of Estonian-Russians have always been slightly different from those of Russians. Russians stick to very traditional names and Estonian-Russians have chosen more neutral names, she said.

The disappearance of Rus­ sian names is not only a trend in Estonia but it is also noticeable in Moscow, AK reported. Last year, the three most popular girls names in the Russian capital were Anna, Maria and Sofia, the latter being popular all over the world.

Hussar said: “We find exactly the same ones in our most ­popular lists, so it’s really hard for us to tell what is behind [the popularity of] Anna, Maria and Sofia.”

Chief analyst at Statistics Estonia Alis Tammur said another reason is a quarter of Estonia’s population is ethnically Russians and their share of the population is decreasing.

Russians start having children a little earlier than Estonians, she said, but already in the ­early 30s, Estonians have more children than Estonian-Russian women, and this gap widens until the end of childbirth.

Estonian women over 40 have, on average, 1.9 children and Estonian-Russians an average of 1.65.

The generation of Russian women as a whole, at the age of 20, is also smaller when compared to previous generations. Tammur said: “In addition to having fewer children than average, the proportion of women of childbearing age in the Russian population is ­lower.”

Most popular names in 1989 and 2019: Girls 1989: Jekaterina, Anna, Kadri, Kristina, Maarja, Maria, Olga, Julia, Triin, Kristiina 2019: Mia, Sofia, Emily, Lenna, Marta, Hanna, Alisa, Eliise, Maria, Saskia Boys 1989: Martin, Aleksandr, Siim, Kristjan, Dmitri, Aleksei, Madis, Andrei, Sergei, Taavi 2019: Robin, Sebastian, Hugo, Oliver, Mattias, Rasmus, Kris­to­ fer, Mark, Oskar, Martin, Robert (Data: Ministry of the Interior, Statistics Estonia) Data from Statistics Estonia show there is a trend for giving newborns international names and last year seven of Estonia’s top ten names were popular in the U.S. Hussar said Estonians’ name choices for their children are quite varied. She said: “There are some completely surprising phenomena, for example, the current fashion names Mia and Robin are nothing alongside the name Martin, which has been popular for 30 years. This goes against the notion that Esto­ nians give different or special names.”

She said there has been a tendency for some time now

in Harrisburg, Pennsylvania (1966–1970), and the Palazzo dei Congressi in Venice, Italy (1968–1973).

The pair’s collaboration was documented in Komendant’s bestseller 18 Years with Archi­ tect Louis I. Kahn, first published in 1975.

Other significant projects Komendant worked on himself include the dining halls at Yale University’s Ezra Stiles and Samuel Morse colleges at Yale University (where the architect was Finn Eero Saarinen, (1960– 1961), and Kadriorg Stadium, whose grandstand was an ­example of early reinforced con­­ crete work, in Tallinn (1936– 1938, architect Elmar Lohk).

St. Marks Estonian congregation’s service for Estonian Independence Day St. Marks Estonian congregation will mark Estonia’s 102nd Independence Day on February 16 at St. Marks Lutheran Church in Baltimore. Presiding at the 2 PM service will be ­pastor Dale Dusman assisted by deacon Agu Ets. The Baltimore Washington Estonian Choir will perform and the organist is Renata O’Reilly. Immediately following the service the Balti­ more Estonian Society will cele­ brate Estonian Indepen­ dence Day in the church’s lower social hall. Guest speaker is human rights activist, author and award winning documentary film producer Mr. Marcus Kolga from Toronto. The Balti­ more Washington Estonian Choir will perform once more followed by a buffet and good fellowship. As always voluntary contributions are accepted.

St Marks Lutheran Church is at 1900 St. Paul St., Baltimore, MD 21218, 410-752-5804.

Additional information is available from congregation Chair­ man Agu Ets at 301-526-3327 or aguets23@gmail.com. that Estonians are looking for Estonian names for children, such as Säde or Tuule.

However, there are relatively few names with õ or accented letters given to children. Hussar said there is a simple explanation for this – popular names like Tõnu and Tõnis have not been “rested” enough to become fashionable again.

“Generally speaking, when parents search for a baby name, they don’t pick from their ­generation’s names. They don’t choose from the mother or father’s generation, or the ­ grand­ mother or grandfather’s generation either, more time has to pass. Then there is hope they will come back into fashion,” Hussar said. For example, Karl and Elisabet have become ­popular again after 120 years.

August Komendant (1906-1992). Photo: Museum of Estonian Architecture

Komendant was an innovator in both pre-stressed and precast reinfoced concrete, and is regarded as one of the most significant structural engineers ­ in the eyars immediately following world war two. His approach included strict re­ quirements for the makeup of the concrete mix being used.

Komendant, who began his

professional career in 1934 during the first Estonian republic, had studied at the Technical University of Dresden, Ger­ many. He left Estonia following the Soviet occupation in 1944.

The “Miracles in Concrete.

Structural Engineer August Komendant” exhibition runs until April 26. The curator is ­ Carl-Dag Lige.

Estonian financial watchdog receives positive assessment by IMF ERR, February 2020 Experts of the International Monetary Fund (IMF) pro­ vided a positive assessment of the anti-money laundering activities of Estonia’s Finan­ cial Supervision Authority (FSA).

Money laundering risks in Estonia have decreased significantly in the last five years, and banking sector cases being addressed publicly date back to the past, the FSA said. While non-resident deposits in the Esto­ nian banking sector accounted for 19 percent of all deposits in 2014, this total dropped to 10 percent as of the end of 2019, while non-resident structure has become significantly less risky.

“The IMF’s high assessment regarding the FSA’s activity in connection with preventing money laundering indicates that our team has done a proper and efficient job,” FSA director Kilvar Kessler said in a press release. “We will take specialists’ professional recommendations fully into consideration in order to organize our work even better.”

According to the IMF, the FSA was an early adopted of the principles of risk-based supervision, developing the tools and procedures for a risk-based approach to supervision, such as an offsite monitoring tool, institutional risk profiles, and focusing attention on financial institutions it considers a higher money laundering and terrorist financing (ML/TF) risk. The IMF’s experts noted that the FSA actively uses the tools available to promote and enforce compliance with financial institutions’ anti-money laundering and counter-financing of terrorism (AML/CFT) related obligations.

The FSA conducted 29 onsite inspections from 20142018, including seven on-site inspections of banks over the last three years. The FSA has

submitted 84 off-site monitoring inquiries to its supervised entities over the last four years.

However, according to the IMF, full-scope inspections are so resource-intensive that, at cur­ rent staffing levels, they essentially limit the number of financial institutions that may ­ be inspected to a maximum of five per year.

The IMF said that, given the FSA’s current approach, the ­increased coverage of financial institutions could, in principle, be achieved in two ways – via a substantial increase in the AML/CFT division’s staff and/ or the development of riskbased targeted and thematic inspections. The latter would ­ ­allow the FSA to conduct shorter, more focused inspections targeting those aspects that pose elevated risks within an indi­ vidual financial institution, such as particular customers, transactions, services or compliance gaps, or else categories of, for example, customers, transactions or services that pose elevated risks to the entire sector.

The FSA is responsible for the stability and soundness of the financial sector in its financial supervision. This means assessing the compliance of ­ banks’ capital, management and organization and risk controls with financial market regulations, business models and risks. The prevention of money laundering is not the primary focus of the FSA, but has been one of the FSA’s strategic priori­ties since 2014.

The Financial Intelligence Unit collects and analyzes information suggesting money laundering as well as traces criminal proceeds. Specific suspicions of crime are investigated by the Prosecutor’s Office and the police. An important safeguard against money laundering is market participants via their well-designed and functioning organizations and compliance with the law.

10

EESTI ELU reedel, 7. veebruaril 2020 — Friday, February 7, 2020

Nr. 5

An Introduction to Estonian Literature (II) Interview with Hilary Bird by Doris Kareva Choices of individual works were made within the historical frame. I kept some of Loone’s original choices. I used Estonian language an­­tho­logies of literature such as Paul-Eerik Rummo’s “Eesti Luule” and the Arbujad and Wellesto collections, as sources of “classic” texts. The Soviet era “Estonian Literature” by Endel Nirk is a solid (if dated) Englishlanguage historical commentary that helped a lot with context.

The English-language “Estonian Literary Magazine” from Estonia and “World Literature Today,” the University of Oklahoma’s m­­a­gazine of international literature and culture, were useful for informed opinion. Some selections are entirely my own.

The inclusion of anonymous folk oral works originates from my UK background – there is no distinction in comprehensive English-language historical anthologies between oral and written “literature.” Oral folklore, moreover, is still a very impor­ tant element of Estonian culture. Jakob Hurt’s Helme ­ speech is not strictly “literature” but it is so central to the important main-stream Estonian idea of being “great in spirit” that I felt it had to be included.

No anthology can omit “The

Werewolf.” I also selected works by poets who do not represent a “high” literary tradition – Johnny B and Merca, for ­example – but who were popular and articulated ideas that were widespread.

Q. Where did you pick up all the information about Tartu? It is quite amazing, actually. I understand that you have not been a profes­ sional guide, even if some lucky people have heard your stories. Is your “Tartu, Five Walks into History,” for example, used officially?

A. The information about Tartu came from many different sources! My interest started with stones. I was intrigued by the stones that lay scattered around the town that mark sites of historic interest. Some of these sites such as the Polish Jesuit Seminary and the Jakobi Gate, both in Jakobi St are hard to find. I received some strange looks when peering in the grass but the stones were signposts. It soon became clear to me that the site of Tartu had been occupied for a very long time. ​Malle Salupere’s 2003 book (Millenary Tartu) was the only English language guidebook available to me. It’s a good general history but does not ­ ­cater to the needs of a non-Estonian reader. Its unusual for English speakers to have much knowledge of Estonian history.

Buddhist Against Empire (V) Marju Broder, Independent Researcher; Organizing Chair for International Conferences Buddhism & Australia, Perth Australia (Unaltered text, as submitted) L. In Exile After arriving in Stockholm, Vaartnou was constantly called by the Free Europe radio editor Toomas Hendrik Ilves, who congratulated Vaartnou and said that he broke the back of Russian bear. The question arises, was T.H. Ilves already then thinking about the presidential chair of Estonia when he interviewed Vello Vaartnou about the Proposal for ENIP and free Estonia?

In March 1988, Marju Lauristin, future leader of the Popular Front of Estonia for the Support of Perestroika, came to see Vaartnou in Sweden and talk about the future of Estonia.

As the communists did not know what was going to happen, they were afraid of direct national repressions that the ERSP could have adopted against them. But Vaartnou refused to talk about the matter Quiet responsible gentleman (56, non-smoker, non-drinker) seeks room to rent (shared kitchen OK). References available.

Please contact: Fatai, tel 437-225-2306 (evenings)

because he was not interested in gaining power, and because Lauristin was, and is a communist. Several people attended the meeting, including Arvi Orula who is now living in Australia.

After this meeting in Stock­ holm, Popular Front was established in late April1988.

Vaartnou: “As strange as it is, besides the ENIP proposal, there was no group in Estonia that would have been able to come up with the idea of Estonian independence.

I called almost every day from Stockholm to Eve Par­ naste and urged to form party immediately. Unfortunately they gave initiative to communists who had old connections, state finances in their hand and party was made only 6 months later.

Now, if you look how they ­handle history in the media and the books, I am struck by how the Estonian people love stupid communists. I feel embarrassed for the Estonians. I did the party and after that they jumped into my boat and started proudly to row.”

M. ENIP congress in 1989 Vaartnou: “I was invited to speak at the congress. I came at the right time, took a seat and when the congress began, the

They seldom know, for example, that there were Northern Crusades, that Estonia was ever part of a Swedish Empire, that there were people living here for centuries who still con­ sidered themselves German, who Lydia Koidula was or why the language of tuition in secondary schools and higher ­ education only became Estonian in the early 20th century. All this (and much more) needs ­explaining in order for our history to be taken in context and properly understood.

At the time I was writing there was a list of cultural ­monuments on the Internet that was a mine of information.

Other sources of information were museums (the Liiv, Alver, Luts, Kreutzwald Museums, the Tartu Town Museum, the Laulu­ pidu Museum), websites (mostly Estonian, English, German, Latvian and Russian) and oral history told to me by friends.

Sometimes information came through sheer chance. I found the fascinating story of the Protassova sisters (the muses for important Russian poets) in Tartu after reading Jaan Kross’ “The Tzar’s Madman” and looking up Russian Wiki. And what a story that is!

I don’t think there is an “­official” guidebook for Tartu.

As for my being a guide, I am, alas, very deaf and only give guided tours to friends who un-

derstand my problem and will tell me when I am shouting and disturbing the peace.

I would like to mention that the book contains useful information for Estonians from the diaspora seeking their families.

I searched for my family for 20 years. It’s a difficult task and searchers need all the help they can get.

Q. I love the cover of the literature book. Was the choice of lines yours or by Innar, the artist?

A. I intended to use Wiiralt’s “Viljandi maastik” (Viljandi landscape) but the copyright

i­ssue was tiresome and I asked my graphic designer cousin, Innar Jüriska, to design a copyright-free cover. The design is 100% Innar but I chose the lines in the word tree. Innar has included a charming word play on my name – see the little white bird chirping away in the tree. You are not the only one who admires the cover ! Indiana University loved it too and my London publisher of “Xeno­ phobes” comments “Please congratulate Innar on a truly ­ ­inspired tree of authors. Every­ one here thinks it’s brilliant.”

doors were opened where Christians marched with flags. I thought then – what the counterfeiting of history by ENIP. I imagined that Buddhists should march in through the door. The Buddhists were the ones who made party and program, printed the leaflets and distributed in Estonia. Two Buddhists and one non-Christian traveled to Mos­ cow for a press conference announcing independence for ­ Esto­ nia. I didn’t see any Christians there. It was a falsification of history.

I got up and went out of the hall. I realized that the project and the implementation of one beautiful idea were turned by dissidents and Estonians together with Christians into a canvas.

That ended my political activity in Estonia. There is no word about the Buddhist part in the ENIP history book of 700 pages written by Pärnaste, and thus Pärnaste has contributed to the falsification of Estonian his­ tory.”

N. How Vaartnou was wel­ comed to Estonia in 2007 In 2007, Vello Vaartnou went to Estonia with intention to build the 5th stupa into Estonia.

On the 20th August 2007, Vaartnou was discussing at his Veltsa country house with volun­teers how to build a stupa when about 20-30 masked ­policemen suddenly jumped out from the bush and attacked them violently.

All people were hit to the

ground face down, including Vaartnou who was hit back with the gun by the policeman. The police said they are looking for weapons. They started to search for weapons and searched the house which had stood empty 20 years and didn’t have doors and windows any more, and garden four hours – but nothing. Then 70 gr hemp was so to say “found” instead of weapons.

All men were arrested and taken to the jail. I (Marju ­ Broder) drove to Swedish Em­ bassy in Tallinn and explained what had happened, and said that I am extremely worried about Vaartnou’s life. In the morning Vaartnou was released with the help of the embassy but the police continued search Veltsa with metal detectors also next day.

What is somehow interesting that this happened on the 20h August, the anniversary of the establishment of the Estonian National Independence Party 19 years ago (20.08.1988). Such way Estonia welcomed Vello Vaartnou, the author of ENIP, as there are still communists at power, and the KAPO (Estonian secret service) has incorporated over 30 ex-KGB workers. This fact is officially acknowledged with the explanation that these agents are experts in their field.

O. Busy with Buddhism as always After deportation Vaartnou studied in Tribhuvan university and Bhutanese monastery many

years.

Later he spent 8 years in solitary retreat and became ­ active again in 2005. Vaartnou ­ built the 5th stupa, temple and prayer wheels into Estonia and created the first online Buddhist Encyclopedia in Estonian ­language.

Today he is the author of the two annual international Budd­ hist conferences which work already 14 years, and is the ­ author of an online Chinese ­ Buddhist Encyclopedia which is considered one the biggest online sources on Buddhism. He is the first person to create Buddhist thangkas, temples and mandalas in 3D graphics. He has also had art exhibitions all over the world and his famous thangkas have found their way to Thai Royal Family, Stock­ holm Ethnographic Museum and many private collections. (to be continued)

(To be continued)

Tartu reusable…

(Continued from page 8)

such as music festivals, people were already familiar with the idea, and that made it easier for us to implement the new ­system.”

He also said that the system could be expanded to include more bars in the future.

Recently it was announced that single-use plastic cutlery, plates and cups will be banned at outdoor events in Tallinn.

Nr. 5

EESTI ELU reedel, 7. veebruaril 2020 — Friday, February 7, 2020

11

EV100 juubeliüritused Guermantes’is Mailis Sütiste-Gnannt

Guermantes’is lõkke, et tunda ühistunnet Eestis XII noorte Tartu rahu 100. aastpäeva laulupeo tulesüütajatega ja eelõhtul, 01.02.2020 tehti tähistada EV100 programmi ERMis kokkuvõtteid EV100 ­algust. Panime selga rahvariided juubeliüritustest ja Eesti Va­ ­ ning laulsime koos laste ja bariigile tehtud kingitustest. suurtega lõkke ümber meile Oleme meiegi oma perega ja armsaid laule, tantsisime ringmeie juures Guermantes’is mänge, pidasime võistlusi.

(Prantsusmaal) kooskäiva gru­­ h t t p s : / / w w w. y o u t u b e . c o m / piga ,,Eesti keele huvilised watch?v=lDan0j7WEZs&feaPrantsusmaal“ andnud nen­ ture=youtu.be desse oma väikese panuse.

Alates 2016. a oleme osaleSeepärast tundsime ennast nud riiklikul õpilasleiutajate osalistena sellel toredal peoõh­ konkursil. ERR-i EV100 kingitul ,,Rahuga edasi“, mida jäl­ tuseks valminud sarjas ,,Leiu­ gisime Prantsusmaal interneti tades Eestit“ valmis lühifilm vahendusel. ,,Greta Madeleine’i rohuhaldMeil on olnud väga erinevaid jas“, mis on leitav lasteekraan. üritusi EV100 tähistamise ajal. err.ee kodulehel. See leiutis sai Väikeste eesti keele huviliste registreeritud Patendiametis kakohtumised Guermantes’is on suliku mudelina ja Greta oli kingitusena üleval EV 100 selle registreerimise hetkel, 16. kingituste lehel https://www. nov. 2018 noorim kasuliku ­ ev100.ee/et/vaikeste-eesti-keele- mudeli tunnistuse omanik huviliste-kokkusaamised-prant- Eestis. Ka meie teised leiutised: susmaal. See on meie vaimne ja postirakett, algkoolilapse hoid­ mittemateriaalne kingitus Ees­ ja­ robot jt on saavutanud riik­ tile, et eesti keelt ja meelt õp­ likul õpilasleiutajate konkursil pida ning Eestit prantslastele või Lottemaa leiutamiskonkursil tutvustada. Eesti keele üritusi auhinnalisi kohti. on meil kokku toimunud kolme EV 100 juubeliürituste raa­mes viimase aasta jooksul 36. osalesime eesti keele huviliste Mõnedki neist on olnud seotud grupiga ja Greta prantsuse teiste EV 100 sündmustega, klassikaaslastega mitmel Las­ näiteks ,,Eesti 100 tamme“. tejaama konkursil, nt 2-eurose Istu­tasime Guermantes’is 2018. mündi ,,Laulupidu 150“ joonisa kaks tammekest, mis sügisel tusvõistlus, plakat Eesti sünni­ lastega tõrudest potti kasvama päevapeoks, ,,Vanast uus“, olime pannud. ,,Laulupidu 2069“. Meie laste Oma koosviibimisi alustame joonistused olid möödunud sutavaliselt vastava rahvakalendri vise juubelilaulupeo ajal üleval tähtpäeva tavade tutvustamisega. näitusel Tallinnas Solarise kesSeejärel meisterdame nt mar­ kuses. dipäevaks mardimaske, õpime Suuremate ettevõtmistena selgeks mardi- või kadrilaulud oleme korraldanud juba viis ja läheme prantslastest naab­ aastat oma linnakeses ,,Teeme ritele marti-kadrit jooksma. EV ära!“ kevadist suurpuhastust ja aastapäevaks oleme meisterda­ kaks aastat ,,Maailmakoristus­ nud Eesti lippe, papist ja vär- päeva“, mille eest pälvisime sel vilistest paberitest Tallinna aastal (25.01.) Guermantes’i vana­linna ja Pika Hermanni tor- linnapea tänukirja linna elu ni, emakeelepäevaks kirjutanud paremaks muutmise eest. Sa­ luuletusi, jaanilaupäeval laulnud muti said ära märgitud sep­ koos prantslastega lõkke ääres tembris 2019 Üleilmsel eesti ja mänginud murumänge (koti- keele nädalal korraldatud eesti jooks, köievedu jms). Iga pere keele tunnid kahel koolipäeval toob ühisele toidulauale kaasa Val Guermantes’i Algkoolis, eestipärast toitu. Lapsed saavad mille tulemusel on lastel nüüd koos mängida, eesti keeles eraldi eesti keele õppemapp. suhelda, tunnevad rõõmu koo­s­ Eesti keele nädala jooksul olemisest. Meie eesti keele õpetasime eesti keelt väga erihuviliste tegemised on doku- nevate elukutsete esindajatele ­ menteeritud nii fotode kui ka (apteekrile, perearstile, tšello­ videolõikudega ja meil on FBs õpetajale ja keelpillimeistrile, koduleht „Eesti keele huvilised naabritele tänavapeol). Tore, et Prantsusmaal“. prantslased meie tegemistest 16.04.2017 süütasime meiegi rõõmu tunnevad ja et on tek-

Tartu rahu 100. aastapäevaks valminud plakat

Eesti lapsed ühiselt valmistatud Pika Hermanni ja Tallinna vanalinna maketiga.

kinud nn ,,Eesti fännklubi“.

XII noorte laulupeost in­­ s­ pireerituna lõi 2017.a veel 7-aastane Greta Eestile 100. juubeliks kingituseks laulu ,,Armas Eestimaa“, mis on lei­ tav YouTube’is. Laul ilmus 2018.a CD-na ja on oma koha leidnud Eesti Rahvusraamatu­ kogu muusikasaalis. Selle lauluga esines Greta 7.-8.09.2018 Leicesteris Inglismaal toimunud Euroopa eestlaste V laulu- ja tantsupeol ja 28.06.2019 ESTO avapeol laeval ,,Silja Europa“ ning 5.10.2018 Kultuuri Tegu 2018 laureaatide autasustamisel Pärnus. Üleilmsel eesti keele nädalal kutsus Greta eesti keele sõpru üle maailma veebis ühiselt seda laulu laulma. Selle kohta sai FB-s loodud üritusleht, kus all ka mitmed videod ja tagasiside.

Kokku oli meil ligikaudu 700 lauljat 19 riigist ja 34 eri rahvusest. Ühislaulmisest tegi ­ Raivo Hansen dokumentaalfilmi https://youtu.be/h0iyUJsY3NA, mis osales Kanadas EstDocs lühifilmide festivalil, mille avagalal Torontos laulis Greta oma laulu ,,Armas Eestimaa“ koos rohkearvulise publikuga saalis.

Estdocsi lühifilmide konkursil osales ka film ,,Leiutaja Greta“.

Meie tegemised Prantsus­ maal on leidnud kajastust ka pressis. 2018.a oktoobris käisid meil külas Kanal 2 ,,Seitsmesed uudised“ ja lindistasid laulu ,,Armas Eestimaa“ esitamist, mis oli eetris EV 101. aasta­päe­ val. Artikleid on ilmunud Õpe­ tajate Lehes, Peres ja Kodus, Maalehes, Eesti Elus, Delfi uudisteportaalis.

Kohalikus Guermantes’i lehes oleme tutvustanud prantsuskeelsetes artiklites Eesti ajalugu, laulu- ja tantsupeo traditsiooni, EV 100 ja meie 150. juubelilaulupidu.

EV100 kingituste hulgas olnud ,,Eesti 100 luuleraamatut“ sarjas ilmus kaks luulekogu ,,Eesti süda Prantsusmaal“ (veebr. 2018) ja ,,Eesti 100 ­ Prantsusmaal“ (dets. 2019). Sel­ les luulekogus on teiste luule­ tuste hulgas luuletus, mis EV100. juubeliaasta kokku võtab: Eesti 100 oli äge, aasta olnud täis on väge.

Sündmusi nii mitut sorti, söödud ära 100 torti.

Mitmeid kordi kokku tuldud, mõnusasti üheslauldud, koristatud, prahti veetud,

Maailmakoristuspäeval.

Greta vestlemas EV 100 korraldustoimkonna juhi Toomas Kihoga.

üheskoos ka pidu peetud.

Luuleraamat välja antud, laul sai CD peale kantud.

Rahul on nüüd eesti süda, õnnestunud Eesti 100.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et meie kingitused on olnud suunatud eelkõige lastele ja noortele, olnud laulu- ja luulelised, kuulunud vaimse kultuuripärandi hulka ning tutvustanud Eestit ja eesti keelt Prantsusmaal ning mujal maailmas. Oleme püüdnud osaleda ka teiste poolt loodud EV100 kingituses ja neid oma tegevustega sidunud.

Selle kaudu tunneme, et oleme osa Eestist ja saime osa EV100 sündmustest.

01.02.2020, väikeste eesti keele huviliste EV 100 lõpuüritusel valmistasime ühiselt Tartu rahu 100. aastapäevaks plakati, et panna EV 100 juubeliüritusTutvu • Loe • Kommenteeri

tele Guermantes’is vääriline punkt. Rääkisime Tartu rahu­ lepingu tähtsusest Eesti ajaloos, sellele allakirjutanutest, sõime Eesti rahvustoitu: heeringat, verivorsti, hapukapsast ja küpsise-kohupiimatorti.

Loomulikult jätkuvad meie eesti keele huviliste kohtumised ka edaspidi ja tutvustame jätkuvalt Eestimaad ning meie rahvatraditsioone prantslastele.

Aitäh kõigile suurtele ja väi­ kestele, kes on osalenud meie üritustel ja kaasa aidanud meie kingituste teokssaamisele!

Palju õnne, Eesti, ja head Tar­ tu rahu 100. aastapäeva kõigile! #EV100, #tarturahu100, #Tee­ meara, #maailmakoristuspaev, #eestikeeleaasta2019, #keelEST, #keelest2019 www.eestielu.ca

12

EESTI ELU reedel, 7. veebruaril 2020 — Friday, February 7, 2020

Nr. 5

Eestlaste Kesknõukogu Kanadas uus täiskogu Eestlaste Kesknõukogu Kanadas (EKN) valimiste komisjoni teatel jätkab EKN 2020. aastal 22 rahvusnõukogu liikmega üle Kanada.

Vastavalt Eestlaste Kesknõukogu Kanadas valimiste põhikirjale, loetakse kõik kandidaadid automaatselt valituteks, kui kandidaate on vähem kui 25.

“Eestlaste Kesknõukogu Kanadas ja selle valimiskomisjon tänavad kõiki kandidaate ja vabatahtlikke, kes on andnud oma aega ja vaeva nõukogu tööle ja selle toimingutele,” ütles EKN valimiskomisjoni esimees Matti Prima. „Oleme eriti uhked e-registreerimise liikumise üle, mille käigus registreerus ligi 200 valijat. Julgustame EKNi uut nõukogu jätkama seda kampaaniat, et ajakohastada oma protseduure ja kinnitada oma juhtpositsiooni Ülemaailmse Eesti programmis.”

Liikmed, kes kõik on tunnustatud vastavalt Eestlaste Kesknõukogu Kanadas valimiste põhimäärusele, alustavad ametiaega pärast esimest üldkogu istungit, mis toimub 20. veebruaril k.a. Toronto Eesti Majas.

Eestlaste Kesknõukogu Kanadas asutati 1954. aastal. EKN esindab kõigi Eesti päritolu kanadalaste huve ja tegutseb nende nimel.

Josh (Juku) Gold, Toronto

Piret Komi, Scarborough

Helgi Leesment, Victoria

Laas Leivat, Toronto

Mihkel Schaer, Toronto

Ma olen teise põlv­ konnal pool-eestlane, Torontos sündinudkasvanud. Olen Eesti­ ga väga seotud, nii kultuuriliselt kui ka poliitiliselt. Kultuurili­ selt olen aktiivne Kanada eesti ühiskonnas ning tegelen ka pidevalt globaalse eestluse teemadega. Seoses poliitikaga, ma töötan küberjulgeoleku valdkonnas: olin eelmisel suvel Tallinnas praktikal NATO küberkaitse­ keskuses, töötan ajutiselt Eesti firmas CybExer-is ja olin septembris ÜRO küber-tippkohtumistel Eesti välismi­ nisteeriumi delegatsioonis, nõunikuna.

Olen eluaeg olnud aktiivne eesti ühiskonnas Torontos. Praegu olen Toronto Eesti Seltsi, Eesti Abistamis­komi­ tee ja Estonia Koori juhatuses. Kuulun ka Eesti Etnograafilisse Ringi, korp!

Amicitiasse, laulan Vana-Andrese Koguduse laulukooris, abistan Põhja­ rada gaide ja Ehatare elanikke käsitööga ja olen endine Toronto Eesti Seltsi Täienduskooli õpetaja. Olen olnud pensionär umbes 10 aastat. See annab aega reisida, käia suviti Muskokas suvilas ja talvel Floridas. Annab ka aega ühiskonna tööks.

EKN teeb vajalikku tööd poliitilisel alal ning peaks tulevikus lisaks tähelepanu pöö­ rama üle Kanada eesti organisatsioonidele, et neile olla kontaktide keskpunkt koostööde tegevusteks. Olen elanud BCs, Albertas ja Ontarios, kus olen olnud aktiivne eesti ühiskondades, korraldanud mitmeid eesti ning võimlemisala üritusi. Olnud vabatahtlik juhatuse liige muudes organisatsioonides, kus tegelenud põhikirjadega.

Alates 1971.a. olen olnud juhtivalt seotud mitmete eesti organisatsioonidega. Teeni­ nud Kanada mereväes, avaldanud umbes 950 artiklit seoses Eesti riikliku julgeolekuga, eestluse edas­ pidise arenguga välismaal, välispropagandaga jne.

I’m second-generation half-Estonian, born and raised in Toronto. I am active in the Canadian-Estonian community and also regularly work on global Estonian issues, particularly vis-à-vis youth. My field of work is cybersecurity: I interned last summer at the NATO cyber defence centre in Tallinn, work part-time at Estonian firm CybExer, and was invited as an advisor to the Estonian delegation at the UN this past September.

I have participated in Estonian activities in Toronto all my life. Currently I am on the boards of Toronto Estonian Society, the Estonian Relief Committee and Estonia Choir. I also belong to the Estonian Ethnographic Society, Sorority Amicitia, Vana Andrese Congregation Choir and help our girl guides and the elderly at Ehatare with crafting. I taught Estonian to adult non-speakers for 25 years at TES Täienduskool.

Being a pensioner for 10 years has given me time to travel, spend summers at the cottage and time in Florida in the winter as well as volunteering with community activities.

Mina olen Torontos sündinud ja alates lapsepõlvest Toronto Eesti rahvaga seotud.

Alustades lasteaias, siis täienduskoolis ja ka skautluses. Igal suvel olen ka Jõekääru laagris käinud.

Ma õppisin Acadia Ülikoolis ja lõpetasin sotsioloogia kraadiga. Peale ülikooli ma reisisin Austraaliasse ja UusMeremaale, kus alustasin veini val­ mistamist. Ma elan nüüd Torontos oma naise Annabeli ja kahe lapsega (Lilja ja Magnus). Viimasel kolmel aastal olen olnud Toronto Eesti Lasteaia juhatuse liige. Praegu olen provintsi juhataja Põhja-Ameerika suurimas veini ja alkoholi turustajas, Southern Glazers Wine and Spirits.

https://linkedin.com/in/joshgoldtoronto

Ingrid Sepp Jaenes, Toronto Olen aastakümneid tegelenud Eesti ja eesti kultuuri tutvustamisega Torontos. Üri­ tan inspireerida siin­ seid eestlasi oma eesti päritolu väärtustama ja nõustanud keelekümbluse küsimustes. Oluliseks tööks pean tegevust meie vanuritega, kus arendan tegevusi, mis tõstavad meie vanemate inimeste elukvaliteeti koostöös pereliikmetega ja lähedastega. Töötan EKS organisatsi­ ooniga, leidmaks väärtuslikele eestikeelsetele raamatutele uusi lugejaid ja kodusid.

My focus is on cultural politics (or policies) and inspiring Estonians to be interested in our Estonian culture. My work with the elderly involves finding beneficial activities to engage our oldest members in co-operation with family members. This includes activities highlighting our heritage and the role Estonians played developing Canada. I established a small loan library with EKS to ensure valuable older literature reaches new readers.

Rein Lepnurm, Saskatoon Tervishoiu korralduse professor paljude aastate kogemustega Maailma Tervishoiu Organisatsioonis ja Eestis. Praegu olen Eesti Arsti Toimetuse Kolleegiumis. Tegelen kolleegidega Eestis kolm korda aastas.

Professor of Management and Health Policy with more than 30 years of experience in several countries, including more than 25 years of collaborative work with health care professionals in Estonia. Currently on the Editorial Board of Eesti Arst.

Urve Tamberg, Oakville Urve on olnud aktiivselt seotud Toronto eesti kogukonnaga ning samamoodi on tema kolm last olnud aktiivsed Eesti koolis, gaidluses ja skautlu­ ses, Jõekäärul, Kotkajärvel, Ööbikus jne. Ta on Eesti Maja nõukogu direktor ja on seotud International Estonian Centre projektiga juhtkomitee tegevjuhina. Urve on aastaid laulnud koos Ööbiku kooriga ja osalenud Laulupeol.

Ta on töötanud ärivaldkonnas mitmetes kõrgemates juhtimisrollides. Ta on ka ajaloolise ilukirjanduse autor, The Dar­ kest Corner of the World. Tema jaoks on väga oluline jätkata eesti ja eestlaste kultuurilise jalajälje parandamist nii kohalikul kui ka globaalsel tasandil.

Urve has been actively involved with the Estonian community in Toronto, and likewise, her three children have been active in Eesti Kool, gaidid and skaudid, Joekääru, Kotkajärv, Ööbik, etc.

She is a Director on the Estonian House Board, and is involved with the International Estonian Centre project as the Executive Manager for the Steering Committee. She has sung with Ööbik choir for many years, and participated in Laulupidu. Outside the community, she has served on numerous boards, and held a number of senior leadership and management roles in business.

She is the author of historical fiction set in Estonia in WWII, The Darkest Corner of the World. Continuing to enhance the cultural footprint of Estonian and Estonians both locally and globally is very important to her.

EKN does valuable needed work in the political sphere. In addition, in future it should look at becoming a central contact point for activities across all Canadian Estonian organizations.

I have lived in BC, Alberta and Ontario being active in Estonian communities.

Have organized many Estonian and rhythmic gymnastics events. Have been volunteer board member on other organizations where I dealt with by-laws.

Kairi Taul Hemingway, Toronto Kairi on KPMG konsultant, kus ta kavandab ja juhib juhtimis- ja järgnevuse plaanimist.

Kairi on kirglik ja pü­ hendunud oma eesti kogukonna püsimisele ning annab tagasi oma tööga Eesti Kesknõukogu Kanadas asepresidendi ja laekuri ametites, on osa Ülemaailmse Eestlaste Kesk­ nõukogu delegatsioonist, ja teenis Eesti Abis­tamiskomitee Kanadas juhatuses 3 aastat. Kairi jätkab oma kümnendat aastat Peetri kiriku juhatu­ ses ja eesti gaidlipkonna Põhjarada lipkonna juhi ja laekurina ning Eesti Gaiderite Kogu Kanadas koondise laekurina. 2018. aastal pälvis ta EKNi teenetemärgi. Kairil on 13-aastane poeg Jaak, kes on lõpe­ tanud Toronto Eesti Seltsi Täienduskooli, on Põhja­ kotka skaut ja regulaarne kasvandik nii Seedrioru kui ka Kalevi võrkpallilaagrites.

Kairi Taul Hemingway is a Consultant with KPMG, where she designs and manages Leadership Development and Succession. Kairi is passionate and committed to the sustainability of our Estonian community, and gives back through her work as Vice President and Treasurer of the Estonian Central Council in Canada, is a delegate for the Worldwide Estonian Central Council, served 3 years on the Board for the Estonian Relief Committee, continues in her 10th year as a Director on the Board of St. Peter’s Church and as District Commissioner and Treasurer for the Estonian Girl Guides, Põhjarada and Estonian Guiders Council. In February 2018, she was awarded the Estonian Central Council Teenetemärk, which is the recognition of Estonians abroad. Kairi has a 13 year old son, Jaak, who graduated from Toronto Eesti Seltsi Täienduskool, is in Põhjakotka scouts, and is a regular camper at both Seedrioru and Kalevi volleyball camps. https://www.linkedin.com/in/kairihemingway/

From 1971 I have been at the executive level of many Estonian organizations.

Served in Canadian navy, authored approximately 950 articles on Estonian state security, the future development of Estonian identity and culture abroad, anti-Estonian propaganda etc.

Paul Läänemets, Ottawa Sündinud Torontos 1987. Elan Ottawas.

Töötasin Eesti Suur­ saat­konnas Kanadas ja Kanada Parlamendi alamkoja valitsuse juhi Peter Van Loan’i kontoris. Meeleldi aitasin kogukonna liikmeid seoses riigivalitsemise küsimus­ tega ja kultuuriüritustega. Sain elulise kogemuse, kuidas Kanada valitsus töötab ja kuidas poliitikat kujundatakse. EKN’i liige aastast 2012 ja juhatuse liige aastast 2015.

Born 1987 in Toronto. Living in Ottawa.

Worked at Estonia’s Embassy and Canada’s Parliament (Government House Leader Peter Van Loan’s Office).

Proud to have assisted community members on government issues and cultural activities. Developed real experience in how government works and policy development. EKN member since 2012 and executive 2015. https://fb.me/LaanemetsEKN

Lia Hess, Hamilton Olen Torontos sündinud ja üles kasvanud.

Lõpetasin Wilfrid Lau­ rier ülikooli ja elanud Barries ja Hamiltonis.

Abielus Erikuga, kasvatanud 3 last ja hellitan 6 eesti keelt rääkivat lapselast.

Töötan täisajaga investeeringute ja pärandustompudega Manulife Secu­ rities Inc. Lisaks kohalikele eesti tegevustele meeldib mulle üldlaulupidudel laulda. Suuremad üritused, millega otseselt tegelesin, olid viimased kolm Seedrioru Laulupäeva ja kõik Rahvajõulupuud.

I was born and raised in Toronto. I graduated from Wilfrid Laurier University and lived in Barrie and Hamilton. Married to Erik, raised 3 children and cares for 6 grandchildren who speak Estonian. I work full time with investment and inheritance at Manulife Securities Inc. In addition to local Estonian activities, I also enjoy singing at national song festivals. The biggest events I dealt directly with were the last Seedrioru Laulupäevad and all Rahvajõulupuud.

I was born in Toronto and have been with the Toronto Estonians since my childhood. Starting in kindergarten, then Estonian School and also in scouting. Every summer I have also been to the Jõekääru camp. I studied at Acadia University and graduated with a degree in Sociology. After university, I traveled to Australia and New Zealand, where I started to make wines. Now I live in Toronto with my wife Annabel and two children (Lilja and Magnus). For the past three years I have been a member of the Board of the Toronto Estonian Kindergarten. I am currently the Provincial President, North America’s largest distributor of wine and alcohol; Southern Glazers Wine and Spirits.

Reet Marten Sehr, Toronto Reet Marten Sehr on elukutselt pedagoog.

Töötab Toronto ülikoolis haridusfakulteedis nõunikuna. Endine Ontario haridusministeeriumi osakonna juhataja, koolijuhataja, konsultant ja õpetaja. Reet on EKNi juhatuse liige ja esindaja EV Ülemaailmse Eestluse koostöökomisjonis, MTÜ Globaalsed Eestlased volinik ja Ülemaailmse Eestlaste Kesknõukogu (ÜEKN) juhatu­ ses. Oli ÜEKN 2019 Rahvuskongressi korraldaja Eestis. On olnud Eesti Kongressi saadik, korp! Filiae Patriae esimees, Peetri Kiriku juhatuse liige ja laulnud Estonia ning Ööbiku koorides.

Reeda lapsed ja lapselapsed osalevad aktiivselt Kanada ja Rootsi eesti ühiskondades.

Reet Marten Sehr is an educator who works at the Ontario Institute for Studies in Education, University of Toronto. She has been a principal, consultant, teacher and worked at the Ontario Ministry of Education. Reet is a board member of the Estonian Central Council in Canada and its representative on the Estonian government’s Advisory Committee on Global Estonia, a board member of the Estonian World Congress and NGO Global Estonians.

She has served on numerous community boards and sung in 5 Estonian Song Festivals as a choir member. Reet’s children and grandchildren are active participants in the Canadian and Swedish Estonian communities.

Nr. 5

EESTI ELU reedel, 7. veebruaril 2020 — Friday, February 7, 2020

13

Eestlaste Kesknõukogu Kanadas uus täiskogu Tom Eichenbaum, Toronto

Western University. I have now worked over 40 years as a Civil Engineer in difMinu vanemad edas- ferent positions. For over 20 years I tasid mu õele ja mulle was the City Engineer/Director in the kiindumuse ja austuse City of Burlington. For the past 5 years eesti kultuuri ja päran- I have been working for Hatch disse. Kasvasin üles Infrastructure Consulting. My areas of Niagara Falls’i linnas, specialization have been city land-use käisin laupäeviti eesti and transportation planning and infrakoolis, käisime eestlaste luteri kirikus, structure design and construction. I osalesin rahvatantsurühmas ja have been active in various Seedrioru laagris.

Engineering organizations and forums Peale keskkooli saavutasin Bachelor of and have presented papers on various Civil Engineering’u McMaster Ülikoolist Engineering, Planning and Sustainable ja hiljem Diploma of Public Development themes.

Administration Western Ülikoolist. Ma I joined Vironia Korp (Toronto koondis) olen üle 40 aasta töötanud insenerina in 1973. I am presently singing in 2 mitmes ametis. Pikemat aega olin Estonian choirs: the Toronto Estonian peainsener Burlingtoni linnavalitsuses. Men’s Choir and the Hamilton Estonian Viimase 5 aasta jooksul olen töötanud mixed choir. For several years I have Hatch Infrastructure firmas. served on the Hamilton Estonian Liitusin korp! Vironiaga 1973. aastal. Lutheran church council and also atLaulan Toronto Eesti Meeskooris ja tended the “Forest University” Hamiltoni Eestlaste Segakooris. Olen (Metsaülikool) several times. Last sumolnud mitu aastat Hamiltoni Luteri kiri- mer at MÜ I presented a talk on the ku koguduse nõukogu liige ja tihti Estonian 1919 War of Independence. osalenud Metsaülikoolis. Olen pidanud I have had the pleasure of delivering eestikeelseid kõnesid mitmel üritustel. speeches in Estonian at various funcVõtan tihti osa Seedrioru talgutest ja tions over the years. I’ve often particinaudin noortele ehitusmeetodite näita- pated in work-days at Seedrioru where I particularly like showing the younger mist. Üle aastate olen olnud aktiivne spordis kids construction techniques such as nii ise mängides kui ka treenerina. how to mix and pour concrete.

Eelmisel suvel liitusin Eesti Kaitseliidu I have been active in sports all of my Toompea Malevkonnaga toetajaliik­ life. Over the years I’ve played football, basketball, hockey, skiing, windsurfing mena. and I’ve also been coach for youngMy parents were both born in southern sters. For years I played with the “Esto Estonia and they left their homeland as brothers” in the Baltic Cup hockey tourteenagers in 1944 with the pending innament. I still play hockey but my vasion of Estonia by Soviet forces. dreams of making the Maple Leafs Their parents and most of their relahave faded. tives remained in Estonia. My parents met in Sweden at refugee Estonian so- I’ve been fortunate to have been able cials, they were married, they complet- to travel widely over the years included their education in Sweden and lived ing many trips to Estonia. This has aland worked there for 8 years before lowed me to enhance my relationships emigrating to Canada. They carried with my relatives and acquaintances in with them their love of their Estonian Estonia. Last summer I also joined the heritage, language and instilled that in- Estonian Defence League with the terest to both my sister and I as we Toompea MalevKond detachment as a supporting member. In the future I exgrew up in Canada.

I grew up in Niagara Falls and we had pect to spend more time in Estonia and a fairly thriving Estonian community in become more involved with various afthe St. Catharines area. I attended the fairs there.

Estonian language schools, we attend- I have two daughters who at the presed the Estonian Lutheran church, I took ent time live and work abroad. They part in the folk dance troupe and my both attended Estonian school in sister and I regularly attended the Hamilton and Toronto and they can converse in Estonian.

Seedrioru summer camp.

After high school, I completed two uni- In joining the EKN I would like to supversity degrees. The first was a port the initiatives that further the culBachelor of Civil Engineering at tural and political interests of McMaster University and later a Estonians here in Canada and in the Diploma of Public Administration at home country.

Nick Kazakoff, Toronto

Kadri Munro, Collingwood

Olen kogu elu olnud aktiivne Toronto eesti ühiskonnas ja ma kandideerin jälle, et olla Eestlaste Kesknõukogu Kanadas liige. Mind huvitab Eesti ajalugu ja geopoliitilised sündmused ning olen aktiivne Kanada poliitikas. Need neli viimast aastat olen aidanud organiseerida lipuheiskamist Raekoja ees, Musta lindi päeva Queen’s Park’is ja Ontario hariduses Balti ajaloo alast lobitööd.

Kadri Nõmmik Munro on terve elu eestlastega tegutsenud. Kadril on tema viieteistkümnes aastas Seedri­ oru juhatuses –- praegu aseesimees ja laagri korraldaja. Ta on olnud erinevates ametites üle aastate: esimees, aseesimees, sekretär ja laagri korraldaja. Kadri jätkab oma tööd gaidluses eesti gaidlipkonnas Põhjarada lipkonna vanemana, Eesti Gaiderite Kogu Kanadas koondises sekretärina ja Eesti Skautide ja Gaidide Malev Kanadas abijuhina. Kadri oli varem Põhjala Tütarde lipkonnas lipkonna juht, abijuht ja erinevates rollides gaidide ja hella­ keste juht. Märgates, et tema uues kodulinnas Collingwoodis paistis olema palju eestlasi, asutas ta möödunud veebruaris Georgian Bay eestlaste kokkutuleku. Kadri laulab Peetri kiriku nais­ ansamblis ,,Helin“ ja laulis Hamiltoni Eesti Seltsi Segakooris ja gai­dide laulugrupis ,,Leek“. Ta on lõpe­ tanud Toronto Eesti koolid ja tantsinud Kungla rahvatantsurühmas. 2015. aastal sai Kadri valitud Seedrioru auliikmeskonda. Aastal 2014 pälvis ta EKNi teenetemärgi.

Mart Leppik, Toronto

Toomas Tammark, Toronto

Mart Leppik on hetkel EKNi juhatuse liige ja ÜEKNi delegaat. Esi­ mese aasta jooksul ta viis läbi põhjaliku EKNi kodulehekülje ümberkujundamise.

Teisel aastal ta uuris ning lahendas mitmeid EKNi tulumaksudega seotud asjaolusid. Kolmanda aasta jooksul ta rajas EKNile pärioleku föderaalse mittetulundusliku staatuse. Tema kutseline tagapõhi on äritegevus, infotehnoloogia ja muusika.

Toomas sündis Kana­ das 1985. Õppis majan­ dust ja polito­ loogiat Carletoni üli­ koolis. Töötab Police Cre­ dit Unionis laenu osakonnas. Ta on lõpetanud TESi Täienduskeskkooli ja Gümnaasiumi, olnud aktiivne skautlu­ ses, kus saavutas eeskujuliku skaudi aumärgi, on osalenud Jõekääru ja Seedrioru suvekodudes, on segakoor Ööbiku liige, osaleb rahvatantsurühmas Kungla ja kuulub korp! Vironiasse.

Peter Kalm, Pense Township Ontario

Mart is a current EKN executive member and ÜEKN delegate. In year one he overhauled EKN’s internet presence. In year two he led and resolved several EKN tax matters. In year three he began the organization’s move to notfor-profit status. Mart’s background is in business, technology, media, and music.

Born in 1985. Studied economics and political science at Carleton University.

Working for the Police Credit Union as a Financial Services Officer. Completed Estonian School, has been active in scouting and participated in Jõekääru and Seedrioru summer camps.

Currently active in Kungla Estonian Folkdancing Group, Ööbik Choir and korp! Vironia.

https://ca.linkedin.com/in/martleppik

My entire life I’ve been an active member of the Toronto Estonian community and I wish to seek re-election to EKN. I’m interested in Estonian history and geopolitics and I’m active in Canadian politics. These past four years I have helped organize the Estonian flag raising at City Hall, Black Ribbon Day at Queen’s Park and promoting Baltic history as part of the Ontario school curriculum.

Ingrid Soide, Burnaby, B.C. Ingrid on pärit Van­ couverist ja Calgaryst ning on olnud aktiivne Vancouveri eesti kogukondades alates sel­ lest ajast, kui ta mäle­ tab, käinud Eesti koolis, rahvatantsus ja võimlemas. Ta on omandanud ärijuhtimise eriala ja töötanud nii filmide levitamise kui ka kommertskinnisvara valdkonnas. Naastes 2004. aastal Vancouverisse, on ta olnud Vancouveri Eesti Seltsi juhatuse lii­ ge, Peetri kiriku liige ja Lääneranniku Eesti Päevad 2015 korraldaja. Ta on aktiivne laulja ja tantsija. Aastatel 20102011 elas ta Eestis ja õppis Tartu Ülikoolis.

Ingrid is from Vancouver and Calgary and has been active in the Vancouver Estonian communities since she can remember, attending Eesti kool, rahvatants and võimlemine. Her education is in Business Administration and she has worked in both the film distribution and commercial real estate industries.

Since returning to Vancouver in 2004 she has been a board member of Vancouveri Eesti Selts, Peetri Kirik and an organizer for Lääneraniku Eesti Päevad 2015. She is an active singer, dancer and baker. In 2010–2011 she lived in Estonia and studied at the University of Tartu.

Olen kauaaegne vabatahtlik ja aktivist Ka­ nada eestlaste ühiskonnas. Ma asutasin esimese eestikeelse muusika raadiosaate Kanadas 2005. aastal.

Olen olnud Johan Pitka Seltsi president aastast 2019. Minu arvates eesti keel on meie kultuuri aluskivi Kanadas ja peab rohkem tegema, et see säiliks ja kasvaks meie ühiskonnas.

I have been a volunteer and activist in the Estonian-Canadian community for many years. I started up the Eesti Pop radio show in 2005, which is the first Estonian music show in Canada. I have also been the president of the Johan Pitka Society since 2019. In my opinion, the Estonian language is a cornerstone of our culture in Canada and more must be done to ensure its pre­ servation and growth in our community.

Kadri Nõmmik Munro has been active in the Estonian community her entire life. Kadri is in her fifteenth year on the Board of Seedrioru – currently Vice-Chairman and Camp Co-ordinator.

She has held various positions over the years: Chairman, Vice-Chairman, Secretary and Camp Co-ordinator. Kadri continues her work as Advisor to the Estonian Põhjarada Guides, secretary to the Estonian Guiders Council in Canada, and assistant leader of the Estonian Scouts and Guides Malev in Canada. Kadri was previously the District Commissioner, Assistant Commissioner and in various leadership roles in the guide group Põhjala Tütred. Noticing that there seemed to be a lot of Estonians in her new hometown of Collingwood, last February she founded the Georgian Bay Estonians Grupp and organized a get together of Estonians from the area.

Kadri sings in St Peter’s Church Women’s Ensemble, “Helin” and sang in the Hamilton Estonian Society Mixed Choir and the guides’ singing group, “Leek.” She is a graduate of the Estonian Schools in Toronto and has danced in the Kungla folk dance group.

In 2015, she was voted in as a Seedrioru Honorary Member. In 2014, she was awarded the EKN Teenetemärk decoration.

Marta Kivik, Toronto Olles EV Aupeakonsu­ laadi töötaja sel ajal kui Eesti oli ikka okupeeritud, oli mul oluline siin vabas Kana­ das kasutada võima­ lust EKNi liikmena kaasa aidata Eesti vabadusvõitluses.

On oluline, et EKN jääks edasi kui Kanada eestlaste keskorganisatioon EV huvides koos teiste globaalsete eesti organisatsioonidega.

As an employee of the Hon. Consulate of Estonia during the time that Estonia was occupied, I found it important to speak out as a member of EKN for a free Estonia. It is important now that EKN continues to have a strong presence in Canada to work in conjunction with other global Estonian organizations in the interests of Estonians in Canada and elsewhere.

Anne Liis Keelmann (n. Tüll), Thornhill Lõpetasin Toronto Üli­ kooli magistrikraadiga ja töötasin T.D.S.B. koolijuhatajana, EQAO & Elections Ontario Supervisor’ina. Prae­ gu­ ne T. E. Seltsi ja korp! Filiae Patriae vil!kogu esinaine, EKNi juhatuse liige, Estonia koori, AKENi, EAK ja Peetri kiriku liige.

Endine Lasteaia juhataja, rahvatantsu õpetaja, nooremgaider, T.E. Maja juhatuse liige ja Tribute to Liberty Advisory Council liige. Korraldanud mitmeid prog­ ramme koostöös teistega, nt.

EV100+, Juubelisadu, Oktooberfest, Killa­ mängud, Karneval, Taliharjad, Kara­ vanid ja ESTO-de üritusi. Tun­ nustatud EKNi teenetemärgiga ja EV Kaitseliidu tunnustusmärgiga. Loodan toeks olla noorematele EKNi täiskogus.

I graduated from the University of Toronto with a masters degree and worked as a T.D.S.B. school principal, EQAO & Elections Ontario Supervisor.

Currently active as Chair of T.E. Society, member of Estonia Choir, Korp! Filiae Patriae, AKEN, EAK, St. Peter’s Church, EKN board. Formerly: Head of T.E.S. Kindergarten, folk dance teacher, T.E. House board member, guider and Tribute to Liberty Advisory Council member. Collaborated in the organization of many community events, e.g., EV100+ Juubelisadu, Oktooberfest, Killamängud, Karneval, Taliharjad, Karavanid & ESTO programmes. Also organized a Baltic night with MP Peter Kent. Will support transitioning EKN for the next generation.

Justine Ellis, Vancouver Tere! Minu nimi on Justine! Olen 20-aastane vancouverlane.

Olen SFU tudeng, kes õpib rahvusvahelisi suhteid ja lingvistikat.

Ma olen võib-olla ainult üks neljandik eestlane, kuid armusin eesti kultuuri, kui mu vanaema viis mind 2014. aasta laulu/tantsupeole. Hiljem samal aastal liitusin Vancouveri Kilplaste rahvatantsurühmaga. Pärast seda olen olnud kogukonna aktiivne liige. Olen jätkuvalt nii palju kui võimalik eestikeelses kogukonnas ja täiendan oma eesti keele oskust.

Tere! My name is Justine! I am a 20 year old from Vancouver. I am a student at SFU studying international relations and linguistics. I may only be a quarter Estonian, but I fell in love with Estonian culture when my Vanaema took me to the 2014 laulu/tantsupidu.

Later that year I joined the Vancouveri Kilplased rahvatants group. Since then I have been an active member of the community. I continue to be a part of the Estonian community as much as I can and to improve my skills in the Estonian language.

üksiknumbrid on müügil Torontos: • Eesti Elu kontoris (3 Madison Ave. / 310 Bloor St. W.) • Toronto Eesti Maja kontoris (958 Broadview Ave) • Leaside Pharmacy’s (Suomi Koti juures) 795 Eglinton Ave. E.

14

EESTI ELU reedel, 7. veebruaril 2020 — Friday, February 7, 2020

Mees, kes muutis Eesti hariduslugu

fessionaalsete oskuste kõrval oli alati ruumi inimlikule soojusele.

Robert McConnell 1943–2020

Meie Bob

Oli 1990. aastate lõpp. Eesti oli olnud taasiseseisev veidi alla kümne aasta. Eesti keele staatus, roll ja valdamine eesti keelest erineva emakeelega inimeste seas muutus aina olulisemaks. Eesti keele õppe kvaliteet oli aga enamikus vene õppekeelega koolides ole­ matu.

Poliitilised otsused eesti keele õppe teemal kütsid kirgi.

Ja samas leidus lapsevanemaid, kes tahtsid, et nende lapsed õpiksid eesti keele selgeks ja osaleksid aktiivselt Eesti ühiskonnas.

Keelekümblusprogrammi alus­ tamiseks oli pinnas soodne, teadmised ja usk sellesse aga veel haprad. Just tänu sellele, et leidus inimesi, kes sellesse uskusid, tehti olulised sammud Eesti haridussüsteemis.

Keelekümblus ei olnud ega ole lihtsalt eesti keele õpe – see on kogum parimaid pedagoogilisi praktikaid, mille seas keel on vahend kõige ümbritseva omandamiseks. See on nii aktiivõpe kui ka õppimine mängu kaudu; see on õppimine selle­ pärast, et on põnev ja huvitav; see on õppijana vastutuse võtmine ja oma õppimise juhtimine; see on tunnis 20% õpetaja kõnet ja 80% õppijate kõnet, see on turvalise keelekeskkonna loomine rääkivate seinte ja alati innustava õhkkonna kaudu.

Paljud pedagoogilised lähe­ nemised, mis on aastal 2020 ­iseenesestmõistetavad, tulid kas keelekümblusega koos või paljuski just selle kaudu.

Kakskeelse õppe koordinaator „Keelekümblusprogrammid ei kujuta endast imerohtu ega keelenirvaanat. Need programmid ei valmista ette lõpetajaid, kelle keeleoskus oleks eristamatult sarnane emakeelekõneleja keelepruugiga, ja seda ei ole sellistelt programmidelt mõtet oodatagi. Siiski on keelekümb­ lusprogrammid veenvalt näida­ nud, et vähimagi kahtluseta võimaldavad nad ette valmistada lõpetajaid, kes sõltuvalt oma individuaalsetest oskustest valdavad sihtkeelt hästi või väga

hästi,“ rääkis Robert Mc Con­ nell 1998. a Narva-Jõesuus, kui tutvustas Kanada keele­ kümb­ lust. „Ka sihtkeeles õpitud aineteadmistes ei ole neil mingit mahajäämust. Harilikult suhtuvad need lõpetajad positiivselt ka teise keele kõnelejaisse ja selle keelekogukonna kultuuri.

Seetõttu on neil head eeldused õpingute jätkamiseks või töö­ tamiseks omandatud keeles.

Arvestades neid raskusi, mis tekivad traditsiooniliste meetodite puhul, et saavutada vähegi arvestatav teise keele oskuse tase, võib keelekümbluse tule­ musi tõeliselt väljapaistvaks ­pidada.“ Kakskeelse õppe koordinaatori ja asjatundjana peatus Robert McConnell keelekümb­ luse rakendamise põhiküsi­ mustel, efektiivse kümbluskooli põhitunnustel ning ka põhiprobleemidel ja lahendustel. Seda teksti nüüd, üle 20 aasta hiljem lugedes, tuleb ikka imetleda ta oskust valida aja- ja asjakohane ainestik, kõnelda piisava konkreetsusega ja usuga keele­ kümblusse.

Toronto koolivalitsuse kuna­ gisel võõrkeelte osakonna juhatajal Robert McConnellil oli toona enam kui kolmeküm­ ne­ aastane õpetaja- ja administ­ ratiivtöö kogemus. Prantsuse keelt oli ta õpetanud nii alg- kui ka keskkoolis, saksa keelt keskkoolis, lisaks pidanud Toronto ülikoolis loenguid nii prantsuse kui ka saksa keele õpetamise metoodikast. Robert McConnell oli valitud mitmetele juhtivatele ja vastutavatele ametikohtadele, ta oli olnud Kanada teise keele õpetajate ühingu president ning Ontario keeleõpetajate ühingu president. Rohkem kui 300 teise keele õpetamise metoodikat käsitleva raamatu autorina oli Robert McConnell sagedane peaesineja konverentsidel nii ­ Euroopas kui ka Põhja-Ameeri­ kas.

Keelekümblusprogrammi algus Kanada rahvusvahelise arengu agentuuri (CIDA) ja Toronto koolivalitsuse (TDSB) Eesti

Robert McConnell, Lynda Boyton ja Olga Little koos keelekümbluse Eesti-poolse projektijuhi Irene Käosaare ja Kanada-poolse projektijuhi Peeter Mehistoga 2004.aastal Kanada projekti lõpuüritusel Mustpeade majas.

Robert McConnell

keelekümblusprojekti Kanada koordinaatorina sai Robert McConnelli ülesandeks toetada keelekümbluskeskuse töötajaid ja osutada Eesti haridusminis­ teeriumile abi keelekümblus­ programmi elluviimisel. Ta oli veendunud, et Eestit tuleb tema püüdlustes toetada. Teda ei heidutanud 1990. aastate Eesti olud, ta kiindus Eestisse ja Eesti keelekümblusprogrammi loovatesse inimestesse.

Projekti ideest selle käivitamiseni kulus kolm aastat. Vähe­ sed oleksid nii pikalt toetanud nii aeglaselt idanevat ideed.

Robert McConnellil oli julgust toetada keelekümblusprojekti ajal, mil Kanadas koolivalitsusi liideti ja ametnikud olid sellega totaalselt hõivatud. Koolivalit­ suse tipptegelaste veenmine ja CIDA toetuseni jõudmine nõudis tõsist tööd, sarmi, häid argumente ja visa hinge.

Robert McConnell käis mitmel korral Eestis. Tänu talle said teoks õppereisid Kana­ dasse, tema tõi Eestisse Kanada koolitajad ja nõustajad, kes aitasid leida ja sõnastada programmi tänaseni kehtivaid põhi­ väärtusi. Tema tähtsustas ka keelekümbluseprogrammi ra­ kendamise seiramist ja koos­ tööd Kanada teadlastega.

Nii saime endale kaugel maal truud sõbrad, elutargad asjatundjad, kes aastate vältel ­ aitasid mõista kümblusmetoo­ dikat ja programmi juhtimist, jagasid ohtralt materjale, aitasid keskusel strateegiliselt planeerida ja juhtida muudatusi. Anti aega ja investeeriti piisavalt raha kindla aluse loomisesse enne programmi hoogsat laienemist.

Toonane keelekümbluskes­ kuse õppevara juht Kai Võlli sõnab: „Koolikohtumistelt jäi Bob meelde keele- ja metoo­ dikatundliku innustajana. Ta oskas tähele panna paljusid ­ märke, mis eestikeelses tunnis toimuvast ülevaate andsid. Oma tähelepanekud suutis ta sõnastada nii tunnustavaina kui ka ­edasi mõtlema suunavaina. Bobi tagasiside oli oodatud igal tasandil. Haridusjuhid, keele­ kümblusprogrammi koordinaatorid, koolijuhid, õpetajad, õpilased, vanemad – kõigile pakkusid Bobi kommentaarid tuge valitud teed edasi käia, innustasid veel enam pingutama. Pro­

2005. a tõdes Robert McConnell, kes sellal oli juba meie Bob: „Eesti keelekümblusprogramm on tõstnud lati sar­ naste ettevõtmiste puhul uuele tasemele. Vastastikune kogemuste ja oskuste jagamine Toronto koolivalitsuse ja Eesti haridustöötajate vahel on rikas­ tanud kõikide ühisprojektis osalejate isiklikku elu ja pedagoogilist tegevust.“ 2009. aastal ilmunud „Keele­ kümbluse käsiraamatu“ põhi­ plaani taga on Bob – Kanada autorite leidja, suunaja ja käsi­ raamatu ühe toimetajana. Tema julgustus ja eeskuju viisid keelekümblejaid programmi ja selle ideid tutvustama Mari-Eli vabariiki, rahvusvahelistele foorumitele, oma õppetunde ja ideid jagama Kasahstani, Us­be­ kistani, Ukrainasse, Gruu­siasse.

Kanada paindlik ja usaldus­ väärne partnerlus tegi võimalikuks keelekümbluskeskuse sisseseadmise, arvutite ja kontoritarvete ostmise, aitasid õppe- ja koolitusmaterjalide väljatöötamisel ja õpetajate väljaõppe korraldamisel. See kõik oli toona märksa suurema tähtsusega, kui praegusel ajal ehk tundub.

Tallinna Pae gümnaasiumi, hiliskeelekümblusprogrammiga alustanud kooli direktor Izabella Riitsaar tõdeb: „Robert Mc­ Connell oli mees, kellesse võis armuda esimesest silmapilgust – tõeline džentelmen igas mõttes ja suur professionaal oma töös.

Koolitunde külastades oli ta niivõrd toetav ja julgustav, et pärast seda oli palju pealehakkamist ja tahet korda saata. Ta oli tõeliselt pühendunud ja andis seda oma tunnet ka teistele edasi. Tema kindel meel ja usk,

Filmilegend Kirk Douglas suri 103-aastasena Kolmapäeval, 5. veebruaril suri 103 aastasena Hollywoodi filmilegend Kirk Douglas oma kodus Californias Beverly Hillsis. ,,Kogu maailmale oli ta ­legend, filmi kuldajastu näitleja, kes elas hästi ka oma kuldsetel aastatel, humanitaar, kelle pü­ hendumus õiglusele ja põhi­ mõtetele, millesse ta uskus, seadis meile kõigile normi, mille poole püüelda,“ kirjutas ekraanitähe filminäitlejast poeg

Nr. 5

et keelekümblusel on Eestis tulevikku, on praeguseks end ­ täiesti õigustanud.“ Bob märkas ja hoolis.

Südamest eestlane Viimati osales ja esines Bob ettekandega keelekümbluse 15. aastapäeva konverentsil, kus kinnitas, et Eesti keelekümblusprogramm on olnud isegi edukam kui Kanada oma. Kes teda sel korral esimest korda nägid, said aimu, miks Eesti keele­ kümblejad Bobi mäletavad ja armastavad. Meiega jääb teadmine, et keelekümblusprojekti nimetas Bob oma professionaal­ ses elus enim rahuldust pakkunud kogemuseks/elamuseks.

2012. aasta suvel lõpetas gümnaasiumi keelekümblus­ programmi I lend. Bob kirjutas oma tervituses: „Isiklikult on Eesti keelekümblusprogramm andnud mulle haruldase võimaluse aidata muuta Eesti hariduse nägu. See on andnud mulle võimaluse kohtuda ja töötada kolleegidega, kellest on saanud eluaegsed sõbrad, armuda sel­ lesse riiki ja inimestesse.

Lõpetuseks lubage mul lihtsalt öelda: „Ma olen südamest eestlane.“ Kirja pannud Irene Käosaar ja Kai Võlli kõigi Eesti keele­ kümblejate nimel meie hulgast 10. jaanuaril 2020 lahkunud Robert McConnelli mälestuseks VÄLJATÕSTED: • Keelekümblus ei olnud ega ole lihtsalt eesti keele õpe – see on kogum parimaid pedagoogilisi praktikaid, mille seas keel on vahend kõige ümbritseva omandamiseks.

• Paljud pedagoogilised lähenemised, mis aastal 2020 on iseenesest mõistetavad, tulid kas keelekümblusega koos või paljuski just selle kaudu.

Michael Douglas sotsiaalmee­ dias.

Kirk Douglas (sünninimega Issur Danielovitch) sündis 1916. a New Yorgi osariigis Amster­ damis. Ta on valgevene päritolu juut. Tema vanemad olid kolinud Gomelist (tollal Venemaa, tänapäeval Valgevene) USA-sse 1912. aastal. Tema perekond muutis nime juba varem Ameeri­ kasse emigreerunud isa venna eeskujul Demskyks ja nii ta kasvas üles kui Izzy Demsky.

Ametlikult muutis ta oma nime Kirk Douglaseks enne II maailmasõda.

Alates 1940. aastatest on Kirk Douglas mänginud paljudes filmides. Üks tuntumaid rolle oli tal 1960. a filmis ,,Spartacus“, aga tuntud on ka rollid filmides ,,Champion“, ,,The Bad and the Beautiful“, ,,Lust for Life“, ,,Posse“ jt.

Kirk Douglas sai 1996. a elutöö Oscari.

Loe Eesti Elu internetis —

www.eestielu.ca

Nr. 5

EESTI ELU reedel, 7. veebruaril 2020 — Friday, February 7, 2020

Mälestuskilde 2. veebruarist Kunagise „Poolpäevalehe“ ja „Lisanduste“ kaastöölise ning levitajana panen kirja mõne mälestuskillu Tartu rahu­ lepingu aastapäeva meenuta­ misest.

Ajalooliseks minevikusündmuseks oli Vanemuise ringauditooriumi tormiline rahvakoo­s­o­ lek 2. veebruaril 1988.

Vabadus­ võitleja Heino Noore sõnul plaksutas osa publikut isamaa­ liste sõnavõttude toetuseks avalikult, osa aga veel laua all. Helilindistasin lisaks samale koosolekule ka sellele järgne­ n ud ,,koerte koori“ okupatsioo­nivõimude kuulekate kannu­poiste, julgeolekukomitee ninameeste Rein Sillari ja Anti Taluri ooperist Tartu Rahumaja.

Selgituseks niipalju, et kui aasta varem jälgis Hirvepargi sündmusi nõukogude võim foto­ aparaatide ja kinokaameratega, siis nüüd otsustati näidata muskleid.

Kohal olid täies va­ rustuses kumminuiade ja kilpidega kiiv­ rites löömameeste ahelikud, kellel kindlasti ka tukid põues.

Toeks veel valju­ hääldajad ja verekoerad ning ­ tuletõrjujate survevoolikud ja sireenid. Tartu Rahumaja oli võetud piiramisrõngasse. Jäi mulje sõjaseisukorrast. Ka hoolitseti selle eest, et ,,ohtlike isikute“ rahu sel ega järgmisel päeval keegi telefoniga rikkuda ei saaks. Mul ja paljudel teistel olid kõnetraadid tummad. Nii tähistas nõukogude võim Tartu rahu 68. aastapäeva.

Enamus sellest sündmusest

osavõtjaid mõlemalt poolt rindejoont on praegugi rivis ja söövad rahumeeli ühiselt Eesti Vabariigi ­leiba.

Tartu rahulepingu sõlmimise 100. aastapäevale pühendatud mälestusüritus toimus huvitava numbritemänguga kuupäeval 02.02.2020 enam-vähem juba 32 aastat järjepanu Rahumaja juures Vanemuise tn 35.

Isamaalised laulud, Petseri kloostri kellamäng, ilma trotsinud küünlalatern, tuules ja vihmas lehvinud rahvuslipud, samuti Petseri maakonna ja Ingerimaa lipud ning maakaardid kutsusid huvilisi üritust jälgima. Üks plakat noomis piiblitegelast matkides kutselisi poliitikuid, kes ei järgi Eesti ­riigi alustaladeks olevaid ajaloo põhitõdesid.

Sageli on esinejaid rohkem kui kuulajaid, aga seekord üllatas mitmesajapealine rahvahulk.

Kõnelejateks oli poliitikute paraad eesotsas Riigikogu esimehe Henn Põlluaasa, kultuuriministri Tõnis Lukase, riigi­ kogulase Aadu Musta, üritust aastaid juhatanud Eesti Ise­ seisvuspartei ja Põllumeeste Kogude esimehe Rein Kochi ja Tartu Rahu Põlistamise Seltsi esimehe Osvald Saskoga. Sama seltsi ülesandel ütlesin ka ise mõned sõnad: „Tervitan teid Tartu Rahu Põlistamise Seltsi nimel ja õnnitlen Eesti ajaloo suurpäeva, Tartu rahulepingu sõlmimise 100. aastapäeva puhul! Meie ajaloos on rohkem mure- kui

Professor Raimo Raag: ,,Keeleõppimine avardab silmaringi“ Delfi avaldas 27. jaanuaril huvitava intervjuu Uppsala üli­kooli soome-ugri keelte pro­­ fessori, keeleteadlase Raimo Raagiga, kes on oma pika tea­ duskarjääri jooksul uurinud eesti keelt ja läänemeresoome keeli ning rootsi ja eesti keele suhteid. Kuna antud artikkel pakub kindlasti huvi ka meie lugejatele, siis avaldame siin­ kohal refereeringu.

Kui paljud vanema põlvkonna esindajad armastavad nuri­ seda noorte keeleoskuse ja keelekasutuse pärast, siis suurte kogemustega keeleteadlane Raimo Raag kinnitab: noortega ja nende keelega on kõik kombes, öeldakse artiklis.

Ta leiab ka, et eesti keele ja eestlaste tulevikku ei peaks mustades toonides nägema. Aga lisaks eesti ja inglise keelele

t­uleb selgeks saada ka teised võõrkeeled, ütleb 41 aastat Uppsala ülikoolis eesti keelt õpetanud Raimo Raag intervjuus Taavi Minnikule teaduste akadeemiast.

Küsimusele, kuidas suhtub ta sõnasse „väliseestlane“ ja kas sellel on tänapäeval tähtsust, vastab Raimo Raag, et ei ole: elame maailmas, mis on avatud. ,,Kui minu kohta öeldakse väliseestlane, siis ma ei pane tähelegi ega pane pahaks.

Tegelikult võiksin ennast ka rootslaseks nimetada, sest olen Rootsis sündinud ja mu ema on rootslanna,“ märgib Raag, kes rääkis üles kasvades emaga rootsi ja isaga eesti keeles. Ta õppis Stockholmi Eesti algkoolis ja isa aitas teda koolitükki­ dega. ,,Kui mõlemad vanemad on nõus ja ühel meelel, et kasu­ tame eesti keelt ning anname selle lastele edasi, siis on kõik korras ja järgmine aste on isiku enda motivatsioon. Tahe pluss motivatsioon ning kas ta teeb selle tahte teoks. See on juba hilisem, täiskasvanud inimese valik.“ Ta kõneleb ka, et kodune kasvukeskkond on määrav. ,,Olen Uppsala ülikoolis 41 aastat eesti keelt õpetanud ja olen kuulnud päris palju elulugusid oma tudengitelt. On sega­

Riigikogu esimees Henn Põlluaas.

Foto: Edgar Saar

EKRE noortekogu esinaine Helen Rebane.

Foto: Edgar Saar

rõõmupäevi. Ometi jagub vii­ maseid veebruarisse koguni kaks, tänane küünlapäev rahu­ lepingu päevana ja talvine madisepäev vabariigi aastapäevana.

Eestlased suutsid keerulises rahvusvahelises olukorras 24. ­ veebruaril 1918 välja kuulutada oma riigi. Kümned ja kümned sageli paljumiljonilised rahvad on meiega sarnaselt seda püüel-

peresid, kus Rootsi pool pole tahtnud eesti keelt ja Eesti pool on järele andnud. Nii mõnigi selline laps tuleb, siis hiljem üliõpilasena või keelekursustele eesti keelt õppima. Mõnedes perekondades on ka Eesti pool „süüdi“, et ei õpeta.“ Küsimusele, mis puudutab muret eesti keele kadumise pärast Eestis, vastab professor, et eestlasi on üle maailma miljoni ringis, oleme päris suur rahvas ja otsest ohtu ta praegu ei näe: ,,Aga kui tuleme tagasi motivatsiooni-küsimuse juurde, siis kui me lihtsalt ei taha, siis me kaome.“ Juttu on ka keelte õppimisest ja sellest, et paljude meelest on eesti keele selgeks õppimine raske. Professori sõnul ei ole see aga sugugi võimatu; ta on Rootsis aastakümneid eesti keelt õpetanud ja päris tulemusrikkalt – raske on iga keel.

Ta räägib ka, et keelt õpib kõige paremini keele enda keskkonnas; ja kui me kipume välismaalasega hoopis inglise või mõnes muus keeles kui eesti keeles, mida ta tahab omandada, kõnelema, siis tegelikult me ei aita teda, kui ta tahab eesti keelt õppida. Professor märgib, et Eestis ringi liikudes kuuleb ta vene noori rääkimas puhtas ­eesti keeles, sellises, mida räägivad eestlased.

Küsimusele, mis puudutas inglise keele rolli suurenemist Eesti kõrgharidussüsteemis ja selle võimalikku ohtu eesti

15

nud. Enamasti pole aga nende pürgimusi saatnud edu. Eesti Vabariik sattus mõni päev pärast 1918. a saksa okupat­ sioo­nist vabanemist Nõukogude Venemaa kallaletungi ohvriks.

28. novembril 1918 algas Eesti Vabadussõda. See lõppes meile väärika maailmaajaloolise Tartu rahulepinguga 2. veebruaril 1920.

Piltlikult öeldes ei jõudnud tint Tartu rahulepingule antud allkirjadelt kuivada, kui partner asus lepingut rikkuma. Valmis­ tati ette ja korraldati 1924. aasta 1. detsembri verine riigipöör­ dekatse. Viisteist aastat hiljem suruti meile Molotovi-Ribben­ tropi pakti taustal peale baaside leping. 1940. a järgnes meie ­riigi okupeerimine ja sundühendamine Nõukogude Liiduga.

Eesti rahvas on tark ja leidlik. Kui 1944. a sügisel Punaar­ mee asus jälle Eestit okupeerima, moodustati meie riikluse järjepidevuse kandjana Otto Tiefi valitsus. Ükski teine samas olukorras ikestatud rahvas seda ei suutnud. Maailma poolt hüljatud ja reedetud Eesti langes veel peaaegu pooleks sajandiks idanaabri ikke alla. Eesti kommunistid ja Moskva seltsimehed korraldasid aga meie riigi ja rahvaga kübaratriki. 1940. a „astus“ Eesti NSV Nõukogude Liidu koosseisu ühes Petseri maakonna ja Eesti Ingerimaaga.

1991. a lahkusime liidust, aga ilma Eesti idapiirkondadeta.

Neid tänaseni annekteeritud alasid seob riigiõiguslikult Eestiga just Tartu rahuleping.

Elagu territoriaalselt terviklik Eesti! Lembitu maaga me ei

kauple!“

Stockholmi galeriist varastati Dali töid

Kõrbetirtsud ähvardavad IdaAafrikat näljaga

Ajaleht Dagens Nyheter vahendas uudist, mille koha­ selt varastati Stockholmis galeriist Couleur tosin Sal­ vador Dali tööd koguhinnaga 400 000 eurot.

Tundmatud lõhkusid akna ja tungisid galeriisse. ,,Vaid mõne minutiga õnnestus neil varastada tosinkond Dali pronkskuju ja põgeneda autoga. Kõik juhtus sedavõrd kiiresti, et turva­mehed ja politsei ei jõudnud reageerida,“ vahendas lehes ­ kirjutatut ERR. Lehe andmetel maksab iga kujuke 200 000-500 000 Rootsi krooni (20-50 tuhat eurot), kokku umbes 400 000 eurot.

Ametliku viie sõnavõtu järel oli kasutada vaba mikrofon, kus hiilgasid varem siinsamas tuntud esinejad Aare Pällin, Indrek Särg jt. Kohalolijaid tervitas laulu ja lõõtspillimänguga petserimaalane Ilmar Vananurm omaloomingulise „Petseri valsiga“. Poska Gümnaasium võõ­ rus­tas ajaloohuvilisi muuseumitoa ja seal aukohal oleva nõu­ pidamistelauaga, mille taga koostati Eesti-Vene rahuleping.

Gümnaasium sai Tartu Rahu Põlistamise Seltsilt kingituseks Petseri maakonna laualipu ja kümmekond äsja ilmunud raamatut „Sajand Tartu rahulepin­ gut 1920-2020“.

Kell 18 alustas Rahumaja juurest tõrvikurongkäiku Rae­ koja platsile mitmesajapealine inimlohe. „Vägesid“ kamandas Eesti Konservatiivse Rahvaera­ konna Tartu piirkonna juht Merike Lumi. Mikrofoni ette astusid kuldsuud EKRE Riigi­ kogu fraktsioonist ja erakonna esimees, siseminister Mart Helme ning jälle Riigikogu esimees Henn Põlluaas. Sõna ­ võttis paar tundi varem Jaan Poska medaliga autasustatud vabadusvõitleja ja kunagine süümevang Mart Niklus. See­ kord oli sõnavõttude keskmes Tartu rahulepinguga sätestatud riigipiiri ennistamise teema.

Sageli kõlas Petseri linna ja maakonna nimi. Uue riigipiiri ihalejate ponnistustele seati vastu Tartu rahulepingu, riigi­ ­ piiri seaduse ja Eesti Vabariigi põhiseadusega määratletud riigi­ piir.

ALDO KALS

Ida-Aafrikas on liikvel viimase 25 aasta suurimad tirtsuparved.

Need ähvardavad jätta miljonid inimesed toiduta ning häirivad lennuliiklust. Keenia idaosas mõõdeti ühe kõrbetirtsuparve suuruseks lausa 60x40 kilo­ meet­rit.

Tüüpiline kõrbetirtsuparv võib sisaldada kuni 150 miljonit tirtsu ruutkilomeetri kohta, parved rändavad tuulega ja võivad läbida kuni 150 kilomeetrit päevas. Keskmine parv suudab päevaga hävitada saagi, millest jätkuks enam kui 2500 inimese toitmiseks. (ERR/EE)

(ERR/EE)

keelele vastas Raimo Raag järgmist: ,,Kui peaks juhtuma ­ nii, et hakatakse teadust tegema ainult inglise keeles, siis on oht täiesti olemas. Meenutaksin seda, et sada aastat tagasi kui käis veel Vabadussõda, siis avati Tartu ülikool. Ja kohe hakati arendama oskussõnavara, sest ­ seda meil ei olnud. /…/ Loodi oskuskeele komisjonid, kuhu kuulus vastava eriala teadlaste kõrval ka üks keeleteadlane. 20 aastaga suudeti luua üle 130 000 oskuskeele sõna eesti

keelele. Pandi alus sellele, mis praegu on. Kui oleks mindud sada aastat tagasi kergema vastupanu teed ja jätkatud ülikoolis õpetamist võõrkeeltes, siis seda poleks olnud.“ Praegustele põlvkondadele soovitab professor aga keeli osata, mitte piirduda vaid oma emakeele ja inglise keelega: ,,Keeleõppimine avardab silma­ ringi ja aitab oma enda emakeelt natuke väljastpoolt vaadata.“ (Lüh. ref. D)

16

EESTI ELU reedel, 7. veebruaril 2020 — Friday, February 7, 2020

märkmik

Riina Kindlam, Tallinn

Terras alustas Eesti saadikuna Euroopa Parlamendis Erakonna Isamaa esinumbri­ na Euroopa Parlamenti kan­ dideerinud Riho Terras alus­ tas esmaspäeval, 3. veebruaril saadikutööd, kuna Ühend­ kuningriigi Euroopa Liidust lahkumise (Brexit) järel muu­ tub parlamendi koosseis ja Eesti saab senise kuue asemel seitse saadikukohta.

Kes on siin nõnda toimetanud?

Eesti sai seitsmenda saadikukoha vastavalt Euroopa Lii­ dus tehtud kokkuleppele, mille kohaselt vähenes pärast Suur­ britannia lahkumist Euroopa Parlamendi saadikute arv praeguselt 751-lt 705-le ning koh­ tade ümberjaotamisega said 14 alaesindatud riiki, kohti juurde. Ühend­kuningriigist oli Euroopa Parla­menti valitud 73 saadikut, millest 46 kohta jäetakse reservi, mida saab kasutada juhul, kui EL-iga liitub uusi riike. Üle­ jäänud 27 kohta jaotati aga 14 riigi vahel. Eesti kõrval said ühe koha juurde Horvaatia, Rumee­ nia, Soome, Slovakkia, Taani, Rootsi, Poola ja Austria, kaks kohta Iirimaa, kolm Holland ja Iirimaa ning viis ­ lisakohta Prantsusmaa ja Hispaania.

Eesti seitsmes koht läks Isamaale, mis sai 2019. aasta 26. mail peetud Euroopa Parla­ mendi valimistel 34 188 häält, ehk 10,4 protsenti antud hääl­ test. Nimekirja esinumbrile Riho Terrasele anti 21 477 häält. Valimistel said Re­ for­ miera­ kond ja Sotsiaaldemok­ raatlik Erakond mõlemad kaks mandaati, Keskerakond ja Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE) ühe mandaadi.

Terras liitub Euroopa Par­ la­ mendis Euroopa Rahva­ partei (EPP) saadikurühmaga.

Kas siit Kotkajärve ujumissillast käis üle maastikuauto? Tundub, et nalja on saadud, äkki polnudki talgutöö.

Fotod: Riina Kindlam

Läks... palke vedama Vahel kulub veidi enam aega mõistatuse selguseni jõudmi­ seks. Alul oled tibake rumal ja pikkade juhtmetega linnaini­ mene, vaatad jäisel Kotkajärve pinnal kulgevaid kummalisi jälgi ja mõtled: „Kas keegi on tõesti käinud järvel suuskadega?“ (Oli 17. november.) Vahe mõistus ja raudne loogika jätkuvad: „Käidud oleks nagu laiade metsasuuskadega. Või oot, äkki olid koprad. Äkki nad on palke vedanud?“ Vaimusilmas tekkis pilt usinatest kobrastest, kes

Kõpu majakas sai uue võimsa tule Kõpu tuletorn on maailma vanuselt kolmas seni tegutsev tuletorn. Sel nädalal sai see uue LED valgusti. Uuel tulel on samasugune pöörlev val­ gusvihk, nagu Kõpus on ol­ ­ nud juba viimased 160 aastat.

Täisvõimsusel on Kõpu tuli

kette palkide külge kinnitavad ja vintsi abil neid vedama ­asuvad.

Siis koitis, et kopral on lai saba. „Voh! Kopra saba jälg!

Aga kus on siis käpajäljed?“ Mingid ringikujulised sügavikud olid ka „rennide“ kõrval, aga need olid moondunud, sulanud ja jäätunud hunt teab, kui mitu korda. (Hunt see polnud.)

Jäljed tulid mööda kalda äärt Uudismaa poolt üle kahe uju­ missilla (nagu maastikuauto jäljed) ja läksid Sääsesilla suunas, kus oja Koprajärvest Kotkajärve voolab. Lõikustänupühal kuu aega varem olime näinud Koprajärvel kolme... (Vastuse leiate 19. leheküljel).

Erukindral Terras oli 2011– 2018 Eesti kaitseväe juhataja, misjärel ta suundus 2019. aasta jaanuaris tööle Eesti kaitsetööstusettevõttesse Milrem Robo­ tics. Terras kandideeris erakonna Isamaa esinumbrina Euroopa Parlamenti. (ERR/EE)

Nr. 5

Eesti Sihtkapitali Kanadas stipendiaat

Mihkel Jaenes Mihkel Jaenes on üks seitsmest erakordselt tublist Kanada Eesti kogukonna noorest ESK 2019 stipendiaadist. Mih­ kel, kes sündis ja kasvas Torontos, kuid on rohkelt aega ka Eestis veetnud, õpib teist aastat McMaster Ülikoolis kaubandust. Ta õppis T.E.S. Täienduskoolis ja on olnud T.E.S. Lasteaias kasvatajaks ning aitab Metsaülikoolis kaasa laste tegevustega. Mihkel valdab vabalt eesti keelt ja loodab tulevikus Eestit ka oma karjääriga siduda.

Eestlaseks olemise kohta: „Olla eestlane tähendab mulle palju, see on nii minu identiteet kui päritolu…[ja] on kujundanud inimese, kes ma olen... Eesti keel on minu meelest üks ilusamatest keeltest. Eesti keele oskus avab uksed paljudele võimalustele, kas või Eestis elamisele, sõprade leidmisele või laiemalt eesti kul­tuuri mõistmisele.“ ESK rolli kohta: „Eesti Sihtkapital on tähtis ühiskonnale sellepärast, et ta annab eestlastele võrgustiku Kanadas... Sihtkapital toetab paljusid eesti ühiskonna tegevusi… ja stipendiumid [annavad] noortele eestlastele võimaluse arendada nende haridust ja ­sel­lega võimaluse teha elus rohkem.. [Nad] …aitavad välis­ eestlastel Eestiga sidet hoida.“ • Tänu meie heldetele anne­ tajatele on Eesti Sihtkapital Kanadas välja andnud üle 130 stipendiumi Kanada Eesti noortele 2003. aastast saadik. Külastage meie veebilehte www.estonianfoundation.ca enama informatsiooni saami­seks stipendiumi tähtaja ja kriteeriumite kohta või meie kogu­ konna toetamiseks annetuse tegemiseks.

Euroopa Liit muudab uute liikmete vastuvõtmise reegleid rangemaks Kesknädalal esitas Euroopa Komisjon oma ettepanekud Euroopa Liidu laienemise üm­­ berkorraldamiseks, mis peaks muutma blokiga liituda soovi­ vate riikide vastuvõtutingi­ mused rangemaks ja lubama juba läbitud läbirääkimis­ punktide taasavamist juhul, kui kandidaatriik seni saavu­ tatust taanduma hakkab.

Ettepaneku kohaselt võiksid stiimulid hõlmata kiirendatud integratsiooni ning järkjärgulist ja võrdsetel tingimustel üle­ minekut üksikutele EL-i poliiti-

kavaldkondadele, pääsu EL-i turule ja osalust EL-i programmides, samuti rahastamise ja ­investeeringute suurendamist. ,,Samuti teeb Komisjon ettepaneku võtta veelgi otsustavamaid meetmeid, millega nä­ hakse ette proportsionaalsed sanktsioonid pikaajalise seisaku või suure tagasilanguse eest reformide elluviimisel ja ühine­ misnõuete täitmisel. Läbirääki­ mised võidakse teatud valdkondades katkestada või kõige raskematel juhtudel peatada, juba suletud peatükid võidakse taas avada, tihedama integratsiooni eelised, nagu juurdepääs EL-i programmidele, võidakse katkestada või tühistada ning EL-i rahastamise ulatust ja intensiivsust võidakse vähendada,“ märgitakse teates. (ERR/EE)

Vancouveris õnnistati ametisse EELK Vancouveri Peetri koguduse uus nõukogu

Läänemere tuletornide seas kõige suurema valgustugevusega ja paistab 26 meremiili (umbes 48 km) kaugusele.

Kuna Kõpu tuli on ainulaadne, siis tehti uus süsteem nii-öelda rätsepatööna. Koos kõigi reservsüsteemide ja tarkvaraga maksis see ilma käibemaksuta 85 000 eurot. Tule ehitas osaühing Sabik. (ERR/EE)

Küünlapäeval, 2. veebruaril k.a. toimunud jumalateenistusel õnnistati Vancouveri Peetri koguduse 2020 a. nõukogu liikmed. Senistele nõukogu liikmetele lisandus uuena Ats Selder. Fotol vasakult: Aarne Tork, Anne Tork, Ats Selder, Vivien Soide, õp. Algur Kaerma, Mari Kaul-Rahiman, Erik Kõvamees, Malle-Christina Naano-Vesik, Valve Värtina, Olev Rumm.

Nr. 5

EESTI ELU reedel, 7. veebruaril 2020 — Friday, February 7, 2020

Üksteist peab…

(Algus lk. 1)

maine külaline lakkas olemast külaline, sellest oli saanud MEIE OMA Triin. Liigutatud dirigent andis pianistile märku avataktideks, hingestatud lisapalana kõlas koorilt Peep Sarapiku „Ta lendab mesipuu poole“.

Nüüd, kus eufoorialeegid nii kiriku seinte vahel kui ka kriitiku hinges on tasaseks soojendavaks tuleks kahanenud, hakakem argiselt mõtlema ja küsigem endalt, mida sellest kontserdist võiks õppida, milliseid praktilisi suunitlusi see meile läkitas.

Kõigepealt kindlasti üksmeelt, mida me rahvuslikus töös ja tegevuses vajame enam kui midagi muud. Vaadakem pealkirja: üksteist peab hoidma.

See pole juhuslikult valitud, selles peitub sõnum. Et kontsert toimus Tartu rahu aastapäeva vahetus läheduses ja Eesti Vaba­ riigi aastapäeva eelõhtul, oli arvatavasti juhus, kuid haara­ ­ kem sellest juhuslikust suunitlusest kinni ja tegutsegem vastavalt. Piret Ripsi sellise ­ pealkirjaga laul on sümboolne ja see tuleb kuuldavasti laulmisele baptisti kirikus oikumeenilisel jumalateenistusel enne

peapidustuste algust Eesti Majas. Ühinegem sellega, olgu siis kaasa lauldes või ainult mõttes.

Tõdesime ju äsja, mida võib saavutada, kui koorid unustavad omavahelise rivaalitsemise ja ot­ sustavad „sammuda ühte jalga“ ühe ja sama dirigendi taktikepi all.

Teine ja mõnevõrra jahmatav õppetund kogu siinsele kogukonnale tohiks olla taju, kui tugev on meie rahvuskultuuriline pagas ja kui vähe me sellest hoolime. Dirigent, kes seda meile värskelt tõestas, läheb tagasi Eestisse, meil tuleb jätkata tööd ilma temata. Tema tulek oli meie jaoks pühapäev, tõe­ liselt tõsine töö toimub aga argipäeval. Sõnum meie koori­ juhtidele: kõik, mida Triin saavutas, on teilegi saavutatav.

Nõudke vaid, kõigepealt iseendalt ja siis ka oma lauljatelt.

Sõnum lauljaile: võtke oma koorijuhte tõsiselt ja kinkige neile oma jäägitu poolehoid. Ülim sõnum publikule: teie toetuse ja innustuseta jäävad meie lauljate ja koorijuhtide pingutused poolikuks. Nad vajavad teid ja teie vajate neid. Ka koduses ahjus on võimalik head maitsvat leiba küpsetada. Hoid­­ kem üksteist!

EERIK PURJE

Maestro Norman Reintamm.

Toronto Eesti Meeskoori ,,Oma saar“ kõlas imeliselt, solistiks Avo Kittask.

17

MÄLESTAME KURBUSES ARMAST VENDA, ISA, ONU

Arnold Kõrgemets’a sündinud 3. oktoobril 1917 Nõval, Harjumaal surnud 31. jaanuaril 2020 Kitcheneris, Ontarios Leinavad poeg ALAR abikaasa ja tütrega õde AINO LOTT õetütar KARIN perekonnaga

õetütar LINDA õde HILDE SUGULASED Eestis

LEINAME ARMAST VENNAPOEGA

Christen John Kõrgemets’a sündinud 6. jaanuaril 1948 Windsoris, Ontarios surnud 1. jaanuaril 2020 Sydney’s, Austraalias Leinavad õed ANN, NIINA, MICHELE perekondadega

Soome lahest leiti Mehhiko päritolu karp Möödunud aasta suvel ADRIENNE projekti raames tehtud välitööde käigus leidsid Eesti, Vene ja Soome tead­ lased Soome lahest kaks uut liiki, sh Mehhiko merekarbi.

Soome lahe idaosast mere­ karp Rangia cuneate ja hulkharjasuss Laonome xeprovala.

Merekarp pärineb Mehhiko lahest, hulkharjasussi päritolu ­ pole teada ning liiki kirjeldati esmakordselt Eesti teadlaste poolt.

Keskkonnaministeeriumi me­ re­ keskkonna osakonna nõuniku Eda Andresmaa sõnul võisid mõlemad siia saabuda laevade ballastiveega. ,,On üllatav, et Mehhiko lahe soojadest tingimustest pärit karp saab hakkama ka Läänemere magedas ja jahedas vees. Karbid on tuntud kui head vee filtreerijad, aga nende tuleku üle on veel vara rõõmustada. Meile on veel teadmata, kuidas nad Soome lahes käituvad ning kas hakkavad võõrliikidele omaselt hõivama kohalike liikide elupaiku.“ Projekti juhtinud Eesti Mere­ instituudi teadlase Jonne Kotta sõnul jõudis Mehhiko lahest pärinev kaevuv karp Euroopasse 2005. aastal Antwerpeni sadama kaudu. Läänemerre levis liik viis aastat hiljem, 2014. a nähti seda Pärnu lahes.

Teise uue leiuna avastati Soome lahe idaosast hulkharjas­ uss Laonome xeprovala. Varem on sama liiki leitud 2009. a Hollandi jõgedest, kanalitest ning suudmealadelt kui seni tundmatut hulkharjasussi. ,,Sa­ma liigi isendeid leidsime 2012. aastal ka Pärnu lahest ning Aasovi merest. ADRIENNE projekti välitööde käigus saime teada, et nüüd on see liik jõudnud ka Soome lahte,“ märkis Kotta.

Laonome suurendab meresetete stabiilsust. Kuna liik on Soome lahes väga arvukas, siis on see arvatavasti oluliseks toiduobjektiks teistele selgrootutele ning kaladele. Tihenev konkurents toidu pärast võib vähendada samasuguse toitumisviisiga kohalike selgrootute liikide arvukust ja põhjustada isegi nende kadumist.

(ERR Novaator/EE)

Mälestame kurbuses armast

Andrus Tõnisson’i HELJU, SANDRA, KARL, CELESTE

Tartu rahu…

(Algus lk. 1)

meid annekteeriti õigusvastaselt,“ ütles välisminister, rõhutades, et Eesti Vabariik peab oma rahvusvahelis-õiguslikes sammudes silmas õigusliku järje­ pidevuse põhimõtet ning lükkab tagasi selle vastase käsitluse.

Pidulikul kontsert-aktusel andis välisminister esmakordselt välja ka Jaan Poska medalid, mis annetatakse isikutele, kes on kaitsnud Tartu rahu põhi­ mõtteid maailmas sõna ja teoga.

Esimesed medalid said vabadusvõitlejad Enn Tarto ja Mart Niklus, kes kirjutasid 1979. aastal alla Balti Apellile. ­ Dokumendiga nõuti Balti riikide annekteerimise lõpetamist ning tuletati meelde 1920. aastal sõlmitud Tartu rahulepingut.

Poska medaliga tänati mehi, kes on oma teo ja sõnaga kaitsnud Tartu rahu kui Eesti õigusliku järjepidevuse alusdokumenti ja selle põhimõtteid.

Tartus toimus 2. veebruari õhtul EKRE korraldusel tõrvikurongkäik, mis oli pühendatud Tartu rahu 100. aastapäevale ja millega avaldati austust Vaba­ dussõja kangelastele, kelle oh­ ver­ duseta ei oleks rahu olnud

Eesti seafarmid kuulutati sigade Aafrika katku vabaks Maailma Loomatervise Orga­ nisatsioon (OIE) andis Eestile kodusigade Aafrika katku (SAK) vaba maa staatuse, mis tähendab, et Eestis on suude­ tud haigus farmidest eemal hoida.

Veterinaar- ja toiduameti pressiesindaja Elen Kurvits

võimalik; ühtlasi kinnitati tõrvikurongkäiguga, et Setumaad ja Ingerit ei ole unustatud.

Tallinnas asetati pühapäeva keskpäeval pärjad Reaalkooli juures asuva mälestusmärgi juurde. Viie kooli õpilased ja õpetajad avaldasid austust vabadussõjas langenud õpilastele ja õpetajatele.

Meenutati Tartu rahulepingu tähtsust ja koolipoistest vabatahtlike rolli Eesti Vabadussõjas.

Kõneles peaminister Jüri Ratas.

Mälestushetkel helistati lange­ nute auks koolikella.

Pärnus asetati pärjad Vaba­ dussõja mälestussamba jalamile Alevi kalmistul. Tseremoonial pidas tervituskõne Pärnu linna­ volikogu esimees, riigikogu ­riigikaitsekomisjoni esimees Andres Metsoja. Tseremoonial osalesid Pärnu linnavalitsuse ­esindajad, Eesti lipu seltsi, kaitseväe, kaitseliidu, naiskodu­ kaitse, noorkotkaste ja kodu­ tütarde esindajad.

Haapsalus kogunes rahvas õhtul linna lipuväljakule, et asetada tänupärg läänlaste vabadussõja mälestussamba jalamile, süüdata mälestusküünlad ja suunduda siis üheskoos Haap­ ­ salu Jaani kirikusse, kus peeti kõnesid ja loeti ette osa Tartu rahulepingust.

ütles, et Eesti kodusigade Aafri­ ka katku vaba staatus seakasvatajatele ja ettevõtjatele sisuliselt mingeid muudatusi ei too ja pigem on tegemist märgiga, et riigis ei ole kaks aastat farmides seakatku olnud. Kehtivad pii­ rangud jätkuvad, kuniks seakatk on Eestis kadunud ka metssigadel, lisas ta.

SAK-i vaba maa staatus on antud veel Kanadale, Tšehhile, Belgiale, Kasahstanile ja Meh­ hikole. (ERR/EE)

18

EESTI ELU reedel, 7. veebruaril 2020 — Friday, February 7, 2020

Nr. 5

Mälestame

MEIE KALLIS

Peeter Ilves’t

Peeter-Juku Ilves

ja avaldame siirast kaastunnet lahkunu omastele

sündinud 20. märtsil 1934 Pärnus surnud 28. jaanuaril 2020 Torontos ristitud veel MANFRED TEOMAR

VAIKE KÜLVET MALLE ja UNO ROOSE

Mälestavad abikaasa MAIE tütar KARIN MARGOT, abikaasa PIETER, tütred MIINA ja JULIANA poeg PETER KONRAD, abikaasa KÜLLI, tütred LIISBET ja LAURA väike lapselapselaps WALTER ELLEN MARKLEY USAs JAAK BERENDSEN Torontos Tunneme Jukust suurt puudust.

Mälestame kallist sõpra

Peeter Ilves Südamlik kaastunne MAIELE ja perele

Lillede asemel võib teha annetuse EERO’le (Eesti Oikumeeniline Abistamisorganisatsioon) läbi Eesti panga (Northern Birch Credit Union).

ÕNNE ja GUIDO LAIKVE MAIRE POLASHEK HENN ja WIRGE KASEKAMP

MÄLESTAME ARMAST LAHKUNUD VENDA, ONU JA SUGULAST

Peeter Ilves (1934 – 2020)

Andrus Eric Tõnisson’i

TARTU COLLEGE ESTONIAN STUDIES CENTRE / VEMU

sündinud 21. augustil 1955 surnud 30. jaanuaril 2020

Mälestame kurbuses

Leinavad

Puhka rahus!

Mälestame head sõpra ja unustamatut kaasteelist.

Südamlik kaastunne MAIELE perekonnaga!

PEETER ja TIIU TÕNISSON MARK ja SAYURI TÕNISSON THOMAS, LESLIE, REIN ja SILKA OLVET ASTA ILVES

Peeter Ilvest ja avaldame südamlikku kaastunnet abikaasa MAIELE perekonnaga TC Estonian Studies Library vabatahtlikud ALLIKI, ANDRES, ANDRUS, VAIKE

Armast kauaaegset sõpra Lahkus armas täditütar

Reet Merlin’it

Reet Pikksalu Merlin

mälestavad kurbuses

Filateelia – uus postmark

KÜLLI ja MICHAEL

ANNE ja JAAN

Tartu rahu 100 Omniva (Eesti Post) lasi aja­ loolise sündmuse märkimiseks 29. jaanuaril k.a. käibele sise­ riiklikuks kasutamiseks mõel­ dud 0.65 € nominaalväärtuse­ ga postmargi ,,Tartu rahu 100“. Postmargi kujundas Jaan Saar ja need trükiti trükikojas AS Vaba Maa. Tartu rahuleping sõlmiti 2. veebruaril 1920. aastal pärast kahekuulisi läbirääkimisi Eesti Vabariigi ja Nõukogude Vene­ maa vahel. Rahulepingu sõlmi­ misega lõppes Vabadussõda (1918-1920) ning see kindlustas lahingutandritel võidetud Eesti iseseisvuse de jure. Lepinguga loobus Venemaa ,,vabatahtlikult ning igaveseks ajaks kõigist suverään-õigustest, mis olid ­ Venemaal Eesti rahva ja maa kohta maksvusel olnud“. Eestile soodsa rahulepingu sõlmimisel olid erilised teened Eesti delegatsiooni juhil Jaan Poskal (1866-1920).

Mälestame kurbuses

Mälestan kurbuses kauaaegset perekonnasõpra ja ristitütart

Reet Merlin (sündinud PIKKSALU)

Mälestame kurbuses armsat

Märt Kirik’ut 1939 – 2020

Südamest kaastunne vend TIIDULE ja perele ALVER

Sügava kaastundega MAI MUSTALE ja kogu perele ANNE ja TÕNU NÕU

Reet Pikksalu-Merlin

Ilme Ivand

1943 – 2020

Südamlik kaastunne KARINILE armsa ema kaotuse puhul

Mälestame kurbuses armast sõbrannat NORA EVE IRJA

ESTONIAN MUSIC WEEK ESTONIAN STUDIES CENTRE / VEMU

Nr. 5

EESTI ELU reedel, 7. veebruaril 2020 — Friday, February 7, 2020

KIRIKUD EELK TORONTO PEETRI KOGUDUS 817 Mount Pleasant Road Toronto, ON M4P 2L1 Tel. 416-483-5847 e-post: stpeterstoronto@rogers.com Kodulehekülg: www.toronto.peetri.eelk.ee Praost Mart Salumäe, tel. 647-340-9271, mobiil 647-273-5858 epost: mart.salumae@eelk.ee Organist Marta Kivik Koguduse kantselei on avatud E 9.00-14.00, K 13.00-18.00, N 9.00-14.00. Muudel aegadel vastuvõtt eelneval kokkuleppel.

Pühapäeval, 9. veebruaril kell 11.30 JUMALATEENISTUS. Pühapäeval, 16. veebruaril kell 11.30 JUMALATEENISTUS ARMULAUAGA. Kell 15.00 PALVUS Soome Kodus.

Pühapäeval, 23. veebruaril kell 11.00 Baptistikoguduse kirikus (883 Broadview Ave) EESTI VABARIIGI AASTAPÄEVA OI­­ KUMEENILINE JUMALA­TEE­ NISTUS. Teenivad: pastor Jüri Puusaag, praost Mart Salumäe, õpetaja Kalle Kadakas.

Naisringi kokkusaamised iga kuu esimesel kolmapäeval kell 12.00.

Arhiivitoimkonna kokku­saa­ mised esmaspäeviti kl 10.0014.00.

Baltimore Markuse koguduse teated St. Marks Evangelical Lutheran Church, 1900 St. Paul St., Baltimore, MD 21218, 410-7525804.

Baltimore Markuse koguduse Eesti Vabariigi 102. aastapäeva jumalateenistus Püha Markuse kirikus toimub 16. veebruaril 2020 kell 14.00. Teenib pastor Dale Dusman, keda abistab diakon Agu Ets. Laulab Bal­ ­ timore Washingtoni Eesti Segakoor ning organist on Renata O’Reilly.

märkmik

TORONTO EESTI BAPTISTI KOGUDUS

TORONTO VANA-ANDRESE KOGUDUS

883 Broadview Ave. Toronto M4K 2P9 Tel 416-465-0639 Pastor Jüri Puusaag Tel 416-750-1381, mobiil 647-822-4148 email: puusaag@rogers.com Kodulehekülg: www.tebk.ca Muusikajuht Marika Wilbiks Pianist Peter Kaups Organist Kaire Hartley

25 Old York Mills Rd., North York, ON M2P 1B5

Pühapäevastel jumalateenistustel sünkroontõlge inglise keelde

Pühapäeval, 9. veebruaril kell 11.00 JUMALATEENISTUS. K. Süld, J. Puusaag. Solist M. Wil­ biks.

Kolmapäeval, 12. veebruaril kell 15.00 PIIBLITUND EHA­TA­ RES. J. Puusaag.

Pühapäeval, 16. veebruaril kell 11.00 JUMALATEENISTUS. E. Paivel, J. Puusaag. Duett E. Kipper, A. Wilbiks.

Pühapäeval, 23. veebruaril kell 11.00 EV 102. AAS­ TA­ PÄE­ VA OIKUMEENILINE JUMALA­ TEENISTUS. Koguduste vaimulikud. Ühiskoor.

Pühapäeval, 1. märtsil kell 11.00 JUMALATEENISTUS. E. Paivel, J. Puusaag. Koor. Issanda surma mälestamine.

Pühapäeval, 8. märtsil kell 11.00 JUMALATEENISTUS. E. Boutilier, J. Puusaag.

Kolmapäeval, 11. märtsil kell 15.00 PIIBLITUND EHATARES. J. Puusaag.

Pärast jumalateenistust toi­ mub Baltimore Eesti Seltsi Eesti Vabariigi aastapäeva aktus kiriku seltskondlikus saalis, ­algu­sega kell 15.30. Aktuse­ kõneleja on inimõigusteaktivist, kirjamees ja auhindu pälvinud dokumentaalfilmide autor Mar­ cus Kolga Torontost. Esineb Baltimore Washingtoni Eesti Segakoor. Pärast aktust toimub ühissöömine ja koosviibimine.

Sissepääs vabatahtlik annetus.

Täiendav informatsioon ko­ guduse esimehelt Agu Etsilt, tel 301-526-3327 ja aguets23@ gmail.com.

ADVOKAADID ENN ALLAN KUUSKNE

Õp. Kalle Kadakas Talituste küsimustes võib õpetajale helistada ööpäevaringselt: tel.: 416-778-6360, mob 416-727-2384 Epost: op.kadakas@gmail.com Kantselei tel.: 416-923-5172.

Juhatuse esinaine Riina Klaas, epost: riinaklaas@gmail.com Koorijuht Heli Tenno Pühapäeval, 9. veebruaril kell 11 h. JUMALATEENISTUS EHA­­TARES. Pühapäeval, 9. veebruaril kell 1.30 p.l. JUMALATEENISTUS. Pühapäeval, 16. veebruaril kell 11 h Eesti, Rootsi ja Soome koguduste PEREJUMALA­TEE­ NIS­ TUS ARMULAUAGA. Kogu­ duste koorid. Vana-Andrese koguduse segakoor Heli Tenno juhatusel. Pastorid Matti Kormano ja Kalle Kadakas. Orelil Juha Tikkanen. PERELÕUNALAUD. Pühapäeval, 23. veebruaril kell 11 h EESTI VABARIIGI 102.

AASTAPÄEVA OIKUMEENI­LI­ NE TÄNUJUMALATEENISTUS Baptisti kirikus (883 Broadview Ave).

S P ORT

Kontaveit tõusis maailma edetabelis Hiljutises naiste tennise maail­ ma edetabelis tõusis Eesti esireket Anett Kontaveit tervelt üheksa koha võrra ja asub nüüd 22. positsioonil.

Kontaveiti karjääri seni parim tabelikoht on 14., kus ta asus eelmise aasta aprillis.

Kaia Kanepi tõusis värskes edetabelis viie koha võrra, asudes nüüd 96. positsioonil.

Maailma esireketina jätkab austraallanna Ashleigh Barty.

Meeste maailma edetabelit juhivad Novak Djokovic ja Rafael Nadal. (ERR/EE)

Riina Kindlam

Läks palke... (järg, vt ka lk 16) Piltmõistatuste vastus on, et esialgne mõttekäik ei läinud ­ palke, vaid vett vedama! (See on väljend, mis tähendab, et midagi ebaõnnestus.) Kotka­ järve pinna lumme, mis muutus lörtsiks ja taas jäätus, oli jäljed jätnud SAARMAS (river otter) või õigemini saarmad, sest neid oli vähemalt kaks. Saarma pikk saba sõidab tema käpajälgedest tihti üle, aga neid on näha ka neljastes gruppides fotol. Saar­ mad teevad jooksuhüppeid, aga vahel ka lasevad lumes ja mudas pikalt kõhu peal liugu.

Ladinakeelne nimi (Lontra canadensis) ei vihja, et tegemist on „kanada lontrusega“, saarmad on võrratult toredad, seltsivad ja erksad loomad.

19

B.M., LL.B.

Advokaat—Notar 206-20 Holly St. Toronto, ON M4S 3B1 TEL. 416-480-9582 FAX 416-480-2933 Vastuvõtt kokkuleppel Eesti Majas või kliendi kodus

Peapiiskop Urmas Viilmalt ilmus raamat ,,Valguse tähed“

HUVITAV TEADA

Peapiiskop Urmas Viilma esit­ les 3. veebruaril Tallinnas Viru keskuse Rahva Raamatu kaupluses raamatut ,,Valguse tähed“, mille andis välja ­kirjastus OÜ Hea Lugu.

Raamat ilmus Viilma ametisse pühitsemise viienda aasta­ päeva puhul ja sellesse on koondatud tsitaate ja mõtteid Urmas Viilma jutlustest, karja­ sekirjadest, kõnedest ja artikli­ test Toomkoguduse õpetaja ja peapiiskopina.

Kogumiku pealkirjast ,,Val­ guse tähed“ saavad aru pühakirjaga lähemalt tuttavad inimesed.

Kes aga Piibliga nii tuttav pole, vajab pealkirja selgitamisel abi. ,,Kiitke teda (Jumalat), päike ja kuu, kiitke teda kõik valguse tähed,“ tsiteerib Viilma ning selgitab, et pealkiri on tulnud Vanast Testamendist.

Urmas Viilma ütleb, et raa­ mat on mõeldud inimesele, kes on valmis mõttega lugema, kuid mitte nii suurt süvenemist, et õhtul kätte võttes lugeja ma­ gama võiks suigutada.

Kolmeaastane laps sai noorimaks Mensa UK liikmeks Kolmeaastane Malaisia poiss, kes elab Ühendkuningriikides, sai Mensa UK noorimaks liik­ meks, saavutades IQ testil 142 punkti.

Teatud Mensa IQ test on mõeldud lastele ja täiskasvanutele, kes on vanemad kui 10,5 aastat; nooremaid lapsi hinnatakse hariduspsühholoogi poolt, et määratleda IQ skoori. Test koosneb küsimustest matemaatika, lugemise, mälu ja loogilise mõtlemise alal.

Lapse ema sõnul teadis pere juba varem, et laps on akadee­ milises mõttes eriline; samas on ta siiski ka nagu teised 3-aastased lapsed, armastades joonistada, mängida ja laulda.

(CNN/CTV/EE) OPTOMETRIST

Dr. Kristel Toomsalu 2425 Bloor St. West

416-604-4688

tellimishinnad KANADAS koos käibemaksuga (GST)

Aastas $160.—; Poolaastas $87.—; Veerandaastas $48.— TELLIMINE I KLASSI POSTIGA (kiripostiga) KANADAS: aastas $190.00, poolaastas $105.00 ja veerandaastas $58.00.

USA-s: aastas $210.00; poolaastas $115.00; veerandaastas $67.00. ÜLEMEREMAADES: aastas $285.00; poolaastas $150.00; veerandaastas $80.00.

AINULT DIGILEHT: aastas $95.00; poolaastas $50.00, veerandaastas $29.00.

Hinnad arvestatud Kanada dollarites.

Pangatšekk või Money Order kirjutada EESTI ELU nimele.

Tasuda saab ka otse Eesti Elu kontole Toronto Eesti Ühispangas või teha e-transfer, kasutades emaili aadressi: eetalitus@eestielu.ca või maksta PayPal’iga Eesti Elu võrgulehe lingil

Tellimine saata

EESTI ELU 3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2

Palun mulle saata EESTI ELU aastaks / poolaastaks / veerandaastaks — tavaline / kiripostiga või digileht alates . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Tellimise katteks lisan $ . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . siinjuures rahas / tšekiga / rahakaardiga.

Tellimine on: uus ❑ uuendus ❑ Nimi: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Kotkajärve naaber Koprajärv oli 14. oktoobril õnnelike matkajate jaoks siiski saarmajärv, sest sealsete hõljuvate turbasambla (sphagnum) saarte peal ja ümber tegutsesid kolm saarmast. See oli enamiku seltskonna jaoks esimene kord elus saarmaid looduses näha ja nad olid meist vaid ca 20 meetri kaugusel.

Foto: Riina Kindlam

Aadress / epost: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

20

EESTI ELU reedel, 7. veebruaril 2020 — Friday, February 7, 2020

Nr. 5

Tellige EESTI ELU 2020 aastaks!

EV 102 pidulik kontsert-aktus lõunasöögiga

USA senat ei toetanud Trumpi tagandamist USA senat ei toetanud kolma­ päevasel hääletusel ootuspära­ selt president Donald Trumpi ametist tagandamist.

Senat hääletas kahe tagandamissüüdistuse üle, mille de­ mokraadid möödunud kuul esin­dajatekojas heaks kiitsid.

Võimu kuritarvitamises tunnistas presidendi süütuks 52 ja süüdiolevaks 48 senaatorit. Õigusemõistmise takistami­ ses tunnistas presidendi süütuks

53 ja süüdiolevaks 47 senaatorit.

Senatis on vabariiklastel 5347 enamus. USA vabariiklasest senaator Mitt Romney teatas juba varem, et hääletab Trumpi ametist tagandamise poolt, kuid tunnistas presidendi hiljem süüdi vaid võimu kuritarvitamises.

Valge Maja tegi kolmapäeva õhtul avalduse, mille kohaselt mõisteti president Donald Trump täielikult õigeks ja kogu asi on lõpetatud.

• Pühap., 23. veebr. EV 102.

AAS­TAPÄEVA TÄHISTAMINE Sündmuste kalender TORON­ TOS. Kl 11 h • Pühap., 9. veebr. kl 11.30 OI­KUMEENILINE JUMALA­ –2 pl VALENTINIPÄEVA TEENISTUS Baptisti kirikus, kl 12.15 pl LIPU HEIS­ BRUNCH Läti Majas.

• Pühap., 9. veebr. kl 4 pl KAMINE Eesti Maja ees, kl 1 TCFS FILMIÕHTU: ,,LA­ ­ pl KONTSERT-AKTUS LÕU­ GEDA LAULUD“ (film heli­ NASÖÖGIGA Eesti Majas. loojast Tõnu Kõrvitsast) Tartu • Teisip., 31. märts NÄITUSE College’is. ,,MINU TARTU“ (Tartu • Neljap., 13. veebr. kl 12.30 College’i 50. aastapäeva pl LÕBUS SÕBRAPÄEVA puhul) MATERJALIDE ESI­ PÄRAST­LÕUNA Eesti Majas.

TAMISE TÄHTAEG. • Neljap., 13. veebr. kl 7 õ ALEKSANDER EELMAA • Külastage Toronto Estonian ETEN­DUSES ,,SÜMFOONIA Virtual Art Gallery’d aadressil www.tevag.ca. ÜHELE“ Tartu College’is.

• Reedel, 14. veebr. kl 2 pl ALEKSANDER EELMAA ETEN­DUSES ,,SÜMFOONIA ÜHELE“ Tartu College’is.

Improteater tänab

Pühapäeval, 23. veebruaril 2020. a. toimub Eesti Vaba­ riigi 102. aastapäeva tähista­ Funniest 2020 on möödas, aga mine. Kell 11.00 on Toronto Improteatri Impeerium emot­ Eesti Baptisti kirikus oiku­ sioonid Toronto esinemisest on meeniline jumalateenistus, endiselt värsked. Me tuleme kuhu kõik on kutsutud. siia alati rõõmuga tagasi, sest Sellele järgneb, umbes kell siinne publik on täpselt kolm 12.15, lipu heiskamine ja lan­ korda emotsionaalsem kui genute mälestamine Toronto meie kodupublik – naerdakse Eesti Maja ees. Sealt min­ ja elatakse kaasa nii elavalt, nakse kohe edasi Eesti Maja et me tunneme ennast ka laval suurde saali, kus Toronto täpselt kolm korda vaimuka­ Eesti Selts korraldab piduliku matena kui kodus. kontsert-aktuse lõunasöögiga.

Seekord oli suur rõõm kohtuUksed avatakse kell 12.30 da ka kohalike püstijalakoomining aktuse osa algab kell kutega, mis tõestas arvamust 13.00. sellest, et andekaid eestlasi Piletid maksavad $40 täis­ leidub igal pool maailmas. kasvanutele, $25 õpilastele ja Eestlased oskavad nalja teha ja $10 lastele (12 ja nooremad). naerda nii enda kui ka teiste Pileteid saab osta Epp Aruja eestlaste üle. See ühendab meid käest. Tema e-post: epp.aruja@ kõiki. Loodetavasti veel pikka sympatico.ca ja telefon 416- aega. Teater ja kultuur laiemalt 447-8958 (saab jätta sõnumi). ühendab inimesi. Meil on hea Meeldetuletus, et registreeri­ meel, et tänu Ellen Valteri ponnistustele ja organisaatorivõi­ mise tähtaeg on 15. veebruar.

Vabariigi aastapäeva aktus on mele on meil Torontos nüüd tasuta Eesti sõjaveteranidele palju lähedasi sõpru, tänu keltänu EKL-i presideeriva korp! lele me ikka ja jälle rõõmuga Fraternitas Estica ja EÜS-i ­toetusele. Kui oled sõjaveteran, siis palun anna seda teada re­ gistreerimisel, nii et saaksime austada Teie kohalolekut.

Mida pileti eest saad?

Muusi­kat esitavad Toronto Eesti Meeskoor ja Kõla orkester.

Esinevad Kungla mudilased!

Avasõna ja teadustamine toimub Toronto Eesti Noorte Seltsi liikmete poolt: Andres Jeeger ja Kati Kiilaspea. Nautige EERK näitust: Sallid 102. On oodata, et antakse välja Kanada eest­ laste teenetemärgid.

Lõunasöögiks pakutakse šnits­ lit, hapukapsast, kartuleid, kringlit, kohvi ja lastele viine­ reid. Baaris teenindavad Eesti Maja Sõbrad.

See koosviibimine on väga hea võimalus saada kokku tuttavatega ning nendega laulda ühislaule! Tule pidutse oma ­ pere ja sõpradega! Hea võimalus kanda oma rahvariideid, eesti-ainelist või sini-must-­ ­ valget riietust ehk akadeemilise organisatsiooni värviteklit.

Ootame Teid, et koos tähistada Eesti iseseisvust. Elagu Eesti Vabariik!

lavale läheme ja improviseeri­ misest rõõmu tunneme. Suur tänu kõigile, kes meid nägid ja koos meiega rõõmustasid. Koh­ tume veel.

Improteater Impeerium: TARVO KRALL RAUNO KAIBIAINEN MAARIUS PÄRN ERKI AULE

HUVITAV TEADA

Kahed kaksikud samal aastal Arstid ütlesid ühele Florida naisele, et tal on parem võimalus võita loteriil kui sünnitada kahed kaksikud sama aasta jooksul, kirjutas CTV. Kuid just nii juhtus: naine sünnitas ühed kaksikud märtsis ja teised detsembris. Lisaks on peres veel 3-aastane laps. Ja ta tõesti tunneb, et on võitnud jackpot’i! (Lüh. CTV)