Nr. 5
EESTI ELU reedel, 7. veebruaril 2020 — Friday, February 7, 2020
3
Tiit Terik valiti Euroopa üleriigiliste omavalitsusliitude katusorganisatsiooni asepresidendiks
Emilia Rozenkronile annab stipendiumi üle Tartu Ülikooli rektor Toomas Asser, rektorist vasakul Peeter Einola, Tartu Ülikooli Sihtasutuse esindaja Kanadas ja Tartu Ülikooli Fondi direktor.
Suured toetused Eesti üliõpilastele Kanada eestlastelt! Möödunud detsembri algul toimus Tartu Ülikooli Ajaloo Muuseumi valges saalis tänu üritus. Sellel sündmusel tun nustati ülikooli õppejõudude pingutusi õpilaste harimisel, aga ka üliõpilaste õppetule musi stipendiumide üleandmi sega. Tartu Ülikooli Sihtasu tus korraldab ülikooli stipen diumide konkursse, et toetada stipendiumide ning preemia tega Tartu Ülikooliga seotud teadus- ja haridustegevust ning õppetööd. Aastate jook sul on loodud stipendiumi fonde, millele igal aastal on rohkearvuliselt taotlejaid. Mit me fondi algjuured on Kana dast. Nende fondide abil on pidevalt ja oluliselt toetatud Eesti üliõpilasi. Kanada juurtega stipendiu mide hulka kuuluvad Ants ja Maria Silvere ning Sigfried Panti ja Voldemar Jaanbergi nimelised mälestusstipendiu mid. Nende stipendiumide võitjad tehti teatavaks 4. detsembril toimunud tänuüritusel. Ants ja Maria Silvere ning Sigfried Panti mälestusstipen dium on asutatud Tartu Üli kooli auliikme Laine SilverePanti poolt 1995. aastal oma vanemate ja abikaasa mälestuseks, majanduslikku abi vajavate üliõpilaste ja edasiõppijate toetuseks. Toetuse andmisel arvestatakse õppeedukust, kindlaid eesmärke ja sihte. Oluliseks peetakse, et toetuse taotleja valdab eesti keelt nii sõnas kui kirjas ning võrdsete õppetule muste korral on eelistatud nais üliõpilased. Sellel aastal jagati kaksteist 1500-eurost stipendiumi järgmistele üliõpilastele: Emilia Rozenkron, arstiteaduse õppekava 2. aasta üliõpilane Rahel Toomik, religiooniuuringute ja teoloogia õppekava 3. aasta üliõpilane Pilleriin Jukk, informaatika õppekava 2. aasta üliõpilane Liisa Levisto, kunstide ja tehno loogia õppekava 2. aasta magistrant Mari Vallik, tõlkeõpetuse õppekava 2. aasta magistrant Kristin Klaus, euroopa keelte ja kultuuride õppekava 2. aasta magistrant Piret Kuusk, eesti ja soomeugri keeleteaduse õppekava 2. aasta magistrant Lisanne Nääb, bioloogia ja
elustiku kaitse õppekava 3. aasta üliõpilane Johanna Lehtmets, ajakir janduse ja kommunikatsiooni õppekava 2. aasta magistrant Eva Lea Jääger, füüsika, kee mia ja materjaliteaduse õppe kava 3. aasta üliõpilane Anella Salmistu, biomeditsiini õppekava 1. aasta magistrant Elen Laaneväli, füüsika, kee mia ja materjaliteaduse õppekava 3. aasta üliõpilane Voldemar Jaanbergi nimelise mälestusfondi stipendium asutati 2007.a. Selle eesmärgiks on toetada Tartu Ülikooli majan dusteaduskonna magistrante, doktorante, teadureid ja õppejõude, et kasvatada tugev akadeemiline järelkasv Eesti ma jandusteadusele. Sel aastal jagati viis 2000eurost stipendiumi järgmistele üliõpilastele: Maria Yastrebinskaya, turunduse ja finantsjuhtimise õppe kava 2. aasta magistrant Mariann Vendt, turunduse ja finantsjuhtimise õppekava 2. aasta magistrant Stanislav Sochinskyi, innovatsiooni ja tehnoloogia juhtimise õppekava 2. aasta magistrant Maryna Tverdostup, majanduse modelleerimise teadur Ilona Pavlenkova, majandus teaduse õppekava 1. aasta doktorant Tartu Ülikooli Sihtasutuse kindlaks partneriks Kanadas on olnud Tartu Ülikooli Fond. Fond on Kanadas registreeritud heategeva organisatsioonina, millel on õigus toetuste eest anda tulumaksusoodustus-kvii tungeid. Fondi eesmärgiks on koguda annetusi Tartu Ülikooli toetuseks ja arenguks ning fondi tegevus on võimaldanud selli seid stipendiume nagu on ülaltoodud. Tartu Ülikooli Fond on ka oluline toetaja Tartu Ülikoo lis loodud Väliseesti Küla lis professori Stipendiumifondi, millest sel aastal sai antud esi mene stipendium dr. David Ilmar Lepiksaar Beecher’ile, kes alustab tööd eelolevas septembris. Tartu Ülikool tähistas 1. detsembril 100 aastat kui Eesti Rahvusülikool. Tartu Ülikooli edu rahvusvaheliselt tunnusta tud tasemel on pidevalt kinnitatud maailma ülikoolide pin gereas. Eesti kõrgharidus on Eesti tulevikule oluline tegur,
Euroopa üleriigiliste omavalit susliitude katusorganisatsioon CEMR valis järgmiseks kol meks aastaks uued liidrid. Üheks liidu asepresidendiks valiti CEMR-i poliitikakomi tees Eesti Linnade ja Valdade Liidu juhatuse esimees, Tal linna linnavolikogu esimees Tiit Terik. Oodatakse, et uued juhid annavad üle-euroopalisele liidule uut hoogu säästliku arengu teel ning panustavad ÜRO kestliku arengu eesmärkide elluviimisele kohalikul tasandil. CEMR-i poliitikakomitee langetab kõik olulised liidu juhtimisotsused, kinnitab liidu eelarve, aastase tööprogrammi ja võtab vastu uued liikmed. Tegemist on Euroopa kohalike ja piirkondlike poliitilise foorumiga, kus vahetada infot ning parimaid kogemusi. Poliitika komiteesse kuulub 170 esindajat, kes valitakse CEMR-i liikmesorganisatsioonide poolt. Eestist kuulub CEMR-isse Eesti Linnade ja Valdade Liit. Kohtu mine leidis aset Prantsusmaal Orleans’i linnas. (D/EE)
Kullamaa kirik saab restaureerimisel kullatud risti ja kuuli EELK Kullamaa Püha Johannese kogudus saatis muinsuskaitseametile loa taot luse kiriku torni risti ja kuuli restaureerimiseks, mille amet 3. veebruaril rahuldas. Kui kõik läheb plaanipäraselt, paigaldatakse kullatud rist ja uus kuul torni risti eeloleval suvel. Kullamaa kirik on ehitatud 13. sajandil. Kiriku torn valmis aga 1869. a ja ilmselt samast ajast on ka tornikuul ja -rist. Teise maailmasõja ajal oli kuuli ja risti pihta märki lastud ning tekkinud aukude kaudu oli vihmavesi kuuli sisse pääsenud. Kui rist ja ristialune muna uurimistöödeks alla võeti, selgus, et muna enam taastada ei saa, vaid tuleb uus valmistada. Rist vajas väiksemaid restaureerimistöid. Läänemaal asuva EELK Kullamaa kiriku risti ja kuuli restaureerimine ning nende katmine lehtkullaga läheb maksma ligi 21 000 eurot. Kullamaa kirikusse on mae tud Suurbritannia peaministri ja Brexiti eestvedaja Boris John soni vaarema, Braunschweigi printsess Auguste Karoline. (ERR/EE)
mis vajab jätkuvat toetust. Informatsiooniks Tartu Ülikooli Sihtasutuse toetamiseks Kana das, läbi Tartu Ülikooli Fondi, palun pöörduda allakirjutanu poole: peinola@rogers.com. PEETER EINOLA Tartu Ülikooli Sihtasutuse esindaja Kanadas Tartu Ülikooli Fondi direktor
Suri maailma kuulsaim palgasõdur Lõuna-Aafrika Vabariigis (LAV) suri 100 aasta vanuselt Michael Hoare, keda peetakse maailma tuntuimaks palga sõduriks. Hüüdnime all Mad Mike (Hull Mike) tuntud Hoare juhtis 1960ndate keskel Kongo sisesõdades peamiselt valgetest koosnevat palgasõdurite rühmitust, mis sõdis maoistlike sissidega, kirjutas BBC. Hoare juhitud
Uus ülevaateteos Vabadussõjast Lauri Vahtre on koostanud uue kaheköitelise teose ,,Eesti Vabadussõja ajalugu“. Esi meses köites antakse ülevaade Vabadussõja eelloost, olukor rast sõja eel, taganemisest ja vastupealetungist ning keva distest lahingutest, mis olid eriti rasked Lõunarindel. Ajaliselt jõuab käsitlus esi mese köite lõpuks 1919. aasta maikuu keskpaika. Teises köites kirjeldatakse Eesti vägede võitlusi väljaspool Eesti piire, mille käigus jõuti Petrogradi ja Riia alla ning
üksused said tuntuks sanktsioneerimata tapmiste, piinamiste, röövimiste ja massivägistamistega sissidelt vallutatud aladel, kirjutatakse Wikipedias. Hoare’i võitlejaid toetas materiaalselt USA Luure Kesk agentuur (CIA). Suure osa elust veetis Hoare LAV-is. Ta avaldas mitu mälestusteraamatut ning tema elu põhjal vändati 1978. a seiklusfilm ,,Metshaned“, milles pea osas kolonel Allen Faulknerina astus üles Richard Burton. (ERR/EE)
Pihkva ja Jēkabpilsi taha. Omaette peatüki moodustab sõda Landeswehriga, samuti rahuläbirääkimised Tartus. Raamatu koostas Lauri Vahtre ja tekstid kirjutasid Peeter Kaasik, Lauri Vahtre, Urmas Salo, Ago Pajur, Tõnu Tannberg, Hellar Lill, Toomas Hiio, Toe Nõmm ja Taavi Minnik. Raamatu mõlemad köited on illustreeritud pea 800 foto ja ligi 100 kaardiga. Raamat ilmus Eesti sõjamuuseumi ja Varraku koostöös. Raamatut esitleti Tartu linna muuseumis Tartu rahu aastapäe val.
