Eesti Elu / Estonian Life No. 6 | February 12, 2021

This newspaper was mailed on Friday, February 12, 2021

Kommentaarid ja arvamused (lk. 5)

Estonian Life English Language Supplement (p. 8–10)

Alates / since 2002 Nr. 6, 2021

Reedel, 12. veebruaril — Friday, February 12

www.eestielu.ca

Postal Agreement No 40013472

Üksiknumbri hind: $4.00

Ottawa talvefestival Winterlude Ülle Baum Selleaastane talvefestival Win­ terlude Kanada pealinnas Ottawas kutsub huvilisi kogu maailmast osa võtma virtuaal­ selt sellest maailmakuulsast üritusest, mis sai oma alguse juba 1979. aastal. Eelmistel aastatel tõi Winterlude pea­ linna palju turiste kogu maailmast ja kokku umbes ­ 600,000 inimest. Sel aastal sai Winterlude alguse 5. veeb­ ruaril, kestab kolm nädala­ vahetust ning lõpeb 20. ­veebruaril.

Winterlude’i traditsioonilis­ test üritustest saavad seekord inimesed osa võtta seoses COVID-19 pandeemia erakor­ raliste tingimustega interneti va­ hendusel, sõltumata sellest, kus nad elavad.

Kui eelmistel aastatel Ottawa

ning Gatineau linnas ringi lii­ kudes oli Winterlude’i ajal vaa­ tamiseks palju imeilusaid jää- ja lumeskulptuure, mis helkisid talvise päikese käes ja särasid eriti hilisõhtuste mitmevärviliste tulede taustal, siis sel aastal seda ei ole võimalik nautida.

Eel­nevatel aastatel sai ka jälgi­ da otseselt jääskulptuuride val­ mistamise võistlust, mis andis haruldase elamuse. Sel aastal toimub aga see populaarne võistlus ,,Winterlude National Ice-Carving Competition“ seits­ mes Kanada linnas. Yellow­ knife, Banff/Lake Louise, Winni­ peg, Ottawa, Gatineau, Québec’i linn ja Halifax on need kohad, kus tänavu rahvus­ vaheline jääskulptuuride val­ mistamise võistlus tegelikult aset leiab.

Tänavu on aga jätkuvalt

Virtuaalne Küünlapäev 2021 Zoomis Pühapäeval, 7. veebruaril kell 14.00 istus 65 eesti naist Toronto akadeemilistest or­ ­ ganisatsioonidest oma kodu­ des arvutiekraanide taga, et osaleda Eesti Naisüliõpilaste Seltsi (ENÜS) korraldatud virtuaalsel Küünlapäeval.

Teema – Eesti tooted. Kor­ral­ dajad soovisid, et iga organi­ satsioon tutvustaks mingit Eesti toodet. Väga huvitav mõte ja igati sobiv elektroo­ni­ liseks teostuseks. Gaudeamus sai lauldud selliselt, et ekraa­ nile ilmus Leena Tiismann kitarriga, laulis ette ning meie laulsime kaasa oma kodudes.

Käbi Lokk ja ,,Smart garden“.

Küünlapäevadel maksavad osalejad tavapäraselt väikese ­rahalise summa toidu ja jookide katteks. Kuna need kulutused jäid seekord ära, tegi ENÜSi iuhatus suurepärase ettepaneku ­ – annetada raha Eesti Toi­ du­ panga toetuseks. Talvi Maimets tutvustas lähemalt seda üleskut­ set, rõhutades, et vajadus abi järele on väga suur. Annetust vahendab EERO, mis annab toetustele (üle 25 dollari) tulu­ maksuvabastus-kviitungi.

Talvi luges ette pika nimekir­ ja leiutustest ja inimestest alates Skype’iga ja lõpetades Arvo Pärdiga, mille ja kelle poolest

Foto: erakogu

tähelepanu keskuseks talispordi harrastajate seas maailma kõige pikem uisurada – 7,8 kilomeetri pikkune Rideau Canal Skate­ way. Tänu külmadele ilmadele on see uisutamise võimalus juba pakkunud paljudele haruldasi talve-elamusi ja rõõmu. Uisu­ tades selle kanali peal päikese käes on peaaegu võimalik unustada millistes tingimustes ­ paljud meist peavad tegelikult praegu ettevaatlikult elama oma elu, kaugel lähedastest ja sõpra­ dest.

Ottawa kutsub vaatama.

Kutsun ka kõiki Eesti Elu luge­ jaid laias maailmas tutvuma selle Vahtralehemaa kuulsa talvefestivali Winterlude erine­ vate üritustega võrgulehe vahen­ dusel: https://www.canada.ca/ e n / c a n a d i a n - h e r i t a g e / c a m­ paigns/winterlude.html

on väike Eesti pärast taasise­ seisvumist suuremaks, kuulsa­ maks ja tuntumaks saanud.

Võime kõik olla selle üle ­uhked.

Korp! Filiae Patriae oli vali­ nud ettekande teemaks ,,Lem­ mik Eesti toode: naise tarkus ja nutikus“. Seda juhatas Ellen Valter. Ta tutvustas ja interv­ jueeris kahte eesti naisettevõtjat.

Merle Liisu Lindma on Micro­ softi personalijuht ja Mailis Lintlom on firma Windoor AS omanik ja CEO. Firma teeb „architectural glazing“. Elavat ­ vestlust oli huvitav kuulata.

Eestis on rohkem kõrghariduse­ ga naisi kui mehi. Naiste roll igas valdkonnas, nii majanduses kui poliitikas, on suurenemas.

Eestis on naispresident ja nüüd ka naispeaminister.

Korp! Indla poolt esines Katrin Pettinen. Tema ettekande pealkirjaks oli ,,Puhtaks eesti seebiga.“ Ta tutvustas huvi­ tavaid looduslikke seepe ja vannitooteid firmalt ,,Signe seebid“. Neil on kauplus Tallinnas ja nad ekspordivad oma tooteid mõnedesse Põhja­ maa riikidesse. Katrin rääkis pikemalt huvitavast „vilditud lambapiima-seebist“, milles seep ja pesulapp on kokku pan­ dud. Veel tutvustas ta mitmesu­ guseid teisi looduslikest ainetest valmistatud seepe nagu mere­ soola-apelsiniseepi, männiseepi jt. Pakendid ja toodete nime­ tused („orava osavus“, „armas­ tajad“) on huvitavad ja origi­ naalsed. Firma toetab loodus­

Maailma üks pikem avatud uisurada – 7,8 kilomeetri pikkune Ottawa Rideau Canal Skateway on avatud tasuta kõigile, ning tänu külmadele talveilmadele pakub see uisutamise võimalus paljudele tõelist rõõmu ja eriti just talvefestivali Winterlude’i ajal, kui traditsioo­ nilised üritused toimuvad sel aastal virtuaalselt seoses pandeemia erakorraliste reeglitega.

Fotod: ©Ülle Baum

kaitsega tegelevaid asutusi Eestis. Rohkem infot nende kohta võib leida veebileheküljel www.signeseebid.ee Korp! Amicitia ettekande olid koostanud Helle Arro ja Maaja Matsoo. See oli lühike, piltlik, veidi humoorikas tutvus­ tus Eestis valmistatavatest iglu­ saunadest firmalt Iglucraft.

Nägime ekraanil pilte ja luge­ sime tekste, mis sinna juurde kuulusid. Meeleldi oleks taht­ nud kuulda tegijate elavaid kommentaare ja seletusi.

Käbi Lokk ENÜSist tutvus­ tas Eesti toodet Smart garden firma Glick and Grow poolt.

Huvitav ja kasulik toode tuba­ seks aiapidamiseks, kus pole vaja käsi mustaks teha. Käbi oli esmakordselt kuulnud sellest Eestis käies. See on müügil ka Kanadas Best Buy poodides.

Sealt oli Käbi omalegi ühe ost­

nud ning näitas kõigile, kuidas see töötab. Ta kasvatas selles salatit ja basiilikut. Produktiga lähemalt tutvumiseks vaadake nende veebilehekülge www. clickandgrow.com/smart-garden Kokkuvõttes võin julgelt öel­ da, et tänavune ainulaadne vir­ tuaalne Küünlapäev oli hästi korraldatud, huvitav ning tehni­ liselt ilma äpardusteta läbi vii­ dud. See kestis ainult tund aega.

Kõige tähtsam osa traditsiooni­ lisest kokkutulekust jäi olude sunnil ära. Arvan, et kõik tund­ sid puudust omavahelisest suht­ lemisest, silmast silma ja näost näkku sõbralikust olemisest.

Tore, et üritus ikkagi toimus.

Suur tänu ENÜSile suure töö eest selle organiseerimisel ja koordineerimisel.

Loodame, et järgmisel aastal saame jälle olla koos Tartu College’is, nagu vanasti.

VAIKE RANNU

2

EESTI ELU reedel, 12. veebruaril 2021 — Friday, February 12, 2021

Nr. 6

Eestis alustasid tööd esimesed automatiseeritud piirikontrolli väravad 3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2 Can.Post Registration No. 10692 • Agreement No 40013472 We acknowledge the financial support of the Government of Canada through the Canada Periodical Fund (CPF) Aid to Publishers for our publishing activities.

Talitus/Toimetus: 416-733-4550

Fax: 416-733-0944 E-mail: eetoimetus@eestielu.ca editor@eestielu.ca eetalitus@eestielu.ca Website: www.eestielu.ca Väljaandja: Tartu College kirjastus Asutaja:

Elmar Tampõld

Tegevtoimetaja: Kai Kiilaspea Toimetajad:

Laas Leivat Kaire Tensuda

Reporter-toimetaja: Eerik Purje Talitus: Avatud esmaspäevast reedeni 9.00-16.00.

Tellimishinnad: Kanada: • Ajaleht: 1 a. $160.00, 6k. $87.00, 3k. $48.00.

• Kiripostiga: 1a. $190.00, 6k. $105.00, 3k. $58.00.

USA: • 1a. $210.00 CAD, 6k. $115.00 CAD, 3k. $67.00 CAD Ülemeremaadesse: • 1a. $285.00, 6k. $150, 3k. $80.00.

Ainult digileht: 1a. $95.00, 6k. $50.00, 3k. $29.00.

Aadressimuudatused: $1.50 Üksiknumbri hind: $4.00 Digileht Eesti Elu kodulehelt: www.eestielu.ca

KUULUTUSTE HINNAD: 1 toll ühel veerul: leinakuulutused $13.00, ärikuulutused $15.00, ürituste kuulutused $16.00+HST 13%.

Kuulutusi võetakse vastu talituse lahtioleku aegadel.

Kuulutused palume saata hiljemalt kella 10-ks neljapäeva hommikul.

Toimetusel on õigus kaastöid lühendada, redigeerida ja keeleliselt korrigeerida.

Autorite seisukohad ei pruugi ühtuda toimetuse omadega.

Artiklis esitatud faktide õigsuse eest vastutab autor.

Mõttetu ja lõhestav Ameerika poliitikast on tõesti raske aru saada. Seal on olemas mõiste impeachment paigas selleks, et presidenti kohalt eemaldada. Esimest korda rakendati seda Andrew Johnsoniga aastal 1866. Kuid senatis ei olnud piisavalt selleks toetust. Johnson jäi ametisse. Hilisminevikus ähvardati Richard Nixonit sellega. Watergate’i skandaali järgselt.

Vabariiklane astus tagasi, enne kui asjad kaugmale läksid. Sama sammu rakendati demokraat Bill Clintoniga, kes valetas seoses seksiskandaaliga. Tema jäi ametisse. Nüüd on endine president Donald Trump juba teistkordselt selles olukorras, kuna kuritarvitas võimu. Nagu eelmainitud kolm presidenti.

Kõrgema riigitegelase kohtulikule vastutusele võtmine on põhimõtte taga. Kiiduväärt, aus ideaal. Trumpiga väidetakse, et ta ässitas märatsejaid, kutsudes neid Kapitooliumile protesteerima. Selle tõttu kohtuprotsess senatis on käivitatud. Trump ei ütelnud, et olge vägivaldsed, tapke ja märatsege. Vaid tulge meeleavaldusele. Mullu põletati eravara, lõhuti ja vandaliseeriti rahulolematuse tõttu sealses riigis.

See on vist ainus viis, kuidas USAs oskavad inimesed, kes arvavad, et neid kuulda ei võeta, ennast väljenda. Kahju.

Ameerika on praegu nagu kaks eri riiki. Nii-nimetatud Trump Nation, ta pooldajad, olid süüdi vägivallas. Kuna hääli ei olevat ausalt loetud. Valimised niisiis „varastatud“. Mida eitatakse igas osariigis.

Tuletaks meelde, et USA valimiste ajaloos on olnud teisi proteste.

Parim on näide, kuidas John F. Kennedy ja demokraadid Nixoni vastu võitsid 1960. a valimised, tänu Chicagos häälte kahtlases lugemises ja Texases (Lyndon Johnsoni, Kennedy viitsepresidendikandidaadi osariigis) samuti küsitavate tulemustega. Nii et teatud pretsedent protes­ teerida on olemas. Kuid rahulikult, mitte märatsedes.

Et Joe Biden on president, on see kõik mõttetu arutlus. Kõikide näitajate järgi on senatis Trumpi toetajaid piisavalt, et asi ei lähe kaugemale. Nagu Johnsoniga. Praegune protsess on niisiis Pyrrhose võit.

Milleks aga hetkel halvata jubagi polariseerunud ühiskonna mõtte­ käiku? On ju küsitav strateegia praegu selline nõudmine. Kuna prognoositakse null-tulemust, siis on ju süsteem hambutu tiiger.

Kired, kui Clinton eitas, valetades tõsist moraalset eksisammu, ei olnud sugugi sellised kui praegu. Clinton teenib praegu loengute ja avalike esinemistega tohutult. Rahva mälu on selline, et üleeilne ei lähe korda, tänane aga küll. Sotsiaalmeedia, millega Trump oma järgijaid üles küttis, on paljuski praeguses süüdi.

Paljud protesteerijad USAs ei paista hiilgavat taibu poolest.

Poliitikas samuti. Kui senatis kaotus on kindel, siis miks nii edasi võidelda? Kuid Trump läheb ajalukku nüüd kahe musta pleki, kärnaga.

Isegi siis ei jää mässutegevus õigustatuks, ning see on mida üldsus peaks silmas pidama.

TÕNU NAELAPEA

Tallinna lennujaamas ja Narva maanteepiiripunktis alustasid sel nädalal tööd esi­ mesed automatiseeritud piiri­ kontrolli ehk ABC-väravad.

Siseministeeriumi piirivalve­ poliitika osakonna juhataja Janek Mägi sõnul suureneb tänu automaatsetele piirikontrolli väravatele piiripunktide läbilas­ kevõime ja lüheneb piiriületuse ooteaeg. „ABC-väravad on ka­ sutuses ka meie naaberriikides, näiteks Rootsis, Soomes ja Leedus. Loodetavasti võtavad reisijad väravad kiiresti omaks,“ sõnas Mägi.

Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori asetäitja piirivalve alal Egert Belitševi sõnul kii­ rendavad biomeetrial põhinevad automatiseeritud piirikontrolli väravad piiriületust, kuid lisaks masinatele säilib piiril ka inim­ kontroll. „Automaatse piirikont­ rolli väravad pakuvad piiri­ valvurile täiendava tööriista inimese tuvastamiseks ja riiki sisenemise õiguse kontrolli­ miseks. Lisaks on uus süsteem kasulik ka reisijate jaoks, sest võimaldab usaldusväärsel reisi­ jal sooritada piiriületuse kontak­ tivabalt,“ rääkis Belitšev.

Tallinna lennujaama juhatuse esimehe Riivo Tuvikese sõnul on iseteeninduslik riigipiiri üle­ tamine oluliseks sammuks kiire­ mal ja mugavamal reisijatee­ konnal. „Distantsi hoidmine ning kontaktide vähendamine jäävad meiega ka koroonajärg­ sel ajastul. ABC-väravad aita­ vad lisaks inimkontaktide vähendamisele kaasa ka reisi­ jate hajutamisele ning riigipiiri ületamise protsessi kiirendami­ sele,“ ütles ta.

Siseministeeriumi infotehno­ loogia- ja arenduskeskuse

Reformierakond jätkab populaarseimana Valitsuse juhtparteiks tõusnud Reformierakond jätkab reitin­ gutabelis liidrina, opositsioo­ nis olevate sotsiaaldemok­ raatide toetus on viimase kahe aasta madalaimal tasemel, sel­ gub hiljutisest Ühiskon­ na­ uuringute Instituudi tellitud Norstat Eesti küsitlusest.

Viimaste tulemuste põhjal toetab Reformierakonda 31,9%, Keskerakonda 20,5% ja Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda (EKRE) 17,9% valimisõigusli­ kest kodanikest.

Eesti 200-l on 14,1%, Sot­ siaal­demokraatlikul Erakonnal (SDE) 6,4% ning Isamaal 5,8 protsendi valimisõiguslike ko­ danike toetus.

Eesti 200 toetus on aasta al­ gusega võrreldes langenud 2,4 protsendi võrra. SDE on neli nädalat järjest vähehaaval toe­ tust kaotanud ning on nüüd ma­ dalaimal tasemel alates 2019. aasta algusest, kui Nors­tati rei­ tinguid avaldama hakati.

Koalitsioonierakondi toetab

Fotod: Reelika Riimand (PPA)

(SMIT) piiriteenuste osakonna tooteomanik Hannes Janno sel­ gitas, et uus tehnoloogia aitab muuta piiriületuse veelgi tur­va­ lisemaks. “ABC-väravate isiku tuvastamise algoritmid vähenda­ vad võimalust, et mõni inimene vale dokumendiga üle piiri pääseks. Peale selle on esmased testimised näidanud, et läbi ABC-väravate pääseb inimene üle piiri keskmiselt 15 sekundi­ ga,“ sõnas Janno. ,,Kui alates 2022. a maist peavad kõik Euroopa Liidu liikmed ühi­nema Euroopa ühtse reisijate sisenemise ja väljumise süs­ teemiga Entry/Exit, siis need väravad on sellega ühinemiseks

val­mis,“ ­lisas ta.

Riigikogu aseesimeesteks valiti Hanno Pevkur ja Helir-Valdor Seeder

(EKRE). Tema asemel saab uue valitsuskoalitsiooni toel riigi­ kogu esimeheks ja presidendi järel riigi teiseks inimeseks Keskerakonna esimees, eelmine peaminister Jüri Ratas. Nii lepi­ ti kokku koalitsioonikõnelustel.

Riigikogu valis riigikogu esi­ meseks aseesimeheks Hanno Pevkuri (RE) ja teiseks aseesi­ meheks Helir-Valdor Seederi (Isamaa).

Hanno Pevkur sai 60 häält ning Helir-Valdor Seeder 40 häält.

Jaanuari lõpus teatas Siim Kallas (Reformierakond), et as­ tub riigikogu aseesimehe kohalt tagasi. See tõi kaasa riigikogu aseesimeeste erakorralised vali­ mised.

Korraliselt valib parlament endale uue juhatuse kord aastas, märtsi keskel. Siis kaotab koha senine spiiker Henn Põlluaas

kokku 52,4 protsenti ja oposit­ sioonierakondi 30,1 protsenti.

Teadur Martin Mölderi sõnul on valitsuse vahetumise varjus nüüdseks selgunud ka selle peamised lühiajalised võitjad ja

Narva maanteepiiripunkt ja Tallinna lennujaam on peami­ seks Eestisse sisenemise vära­ vaks paljudele riiki sisenejatele.

Kokku ületas 2020. aastal Eesti piiri üle 1,5 miljoni inimese, neist Narva maanteepiiripunktis üle 810 000 inimese ja Tallinna lennujaamas üle 210 000 ini­ mese.

Väravate soetamist kaasra­ hastasid Euroopa Liidu Sise­ julgeolekufond ja Siseminis­tee­ rium. Väravate tehnoloogilise lahenduse pakkus riigihanke võitnud AS Alarmtec.

(SiMPT/EE)

Seal leppisid Reformi- ja Keskerakond ka kokku, et rii­gi­ kogu esimene aseesimees tuleb edaspidi Reformierakonnast, kes esitab sinna Hanno Pevkuri.

Riigikogu teiseks aseesime­ heks, see koht kuulub oposit­ sioo­nile, jääb senigi parlamendi juhatusse kuulunud Isamaa esi­ mees Helir-Valdor Seeder.

Kui märtsi keskel toimub rii­ gikogu juhatuse korraline vali­ mine, loovutab Seeder oma asespiikri koha EKRE esime­ hele Martin Helmele. (ERR/EE)

kaotajad. Pärast uue valitsuse ametisse astumist on oma suhtelist toetust kasvatanud Reformierakond ja EKRE ning toetust on kaotanud Eesti 200 ja sotsiaaldemokraadid. (ERR/EE)

Nr. 6

EESTI ELU reedel, 12. veebruaril 2021 — Friday, February 12, 2021

Saage tuttavaks MES-i presidendi Grete Muguga Grete sündis Lõuna-Eestis Tõrvas. 19-aastasena kolis ta Saksamaale, et õppida saksa keelt, kohtus seal oma tulevase abikaasa Nick’iga ja üheskoos saabusid nad 2010. aastal Montreali. Üks esimesi asju, mida Grete siia jõudes tegi, oli otsida üles kohalikke eestlasi. See tõi ta MES-i vee­ bilehele ja ta tutvus Montreali eesti kogukonnaga. Ta hakkas kiiresti osalema meie tege­ vustes ja peagi sai temast juhatuse liige.

Teismeeas jooksmisega tege­ lenud Grete on täna emaks Henryle (7) ja Loganile (9).

Vähesel vabal ajal, mis tal on, armastab Grete lahendada eesti­ keelseid ristsõnu, mis ema talle Eestist saadab. Tervele tema perele meeldib veeta aega Lättemäel ja nädalavahetustel võib neid sagedasti seal kohata.

Kui Montreali Eesti Seltsi (MES) presidendi koht 2019. aasta lõpus vabanes, toetas juht­ kond üksmeelselt Gretet sellel

Kanada nädal võitluses COVID-19ga

ametil. Tema energilisus, üli­ head organiseerimisoskused ja kontaktid nooremate Montrea­­liestodega toovad MES-i uue ­elujõu.

See on olnud keeruline esi­ mene aasta uuele presidendile.

Vaatamata sellel aastal Covidist tekkinud pausile, on Grete siiski juhtinud arvukaid juhtkonna veebikoosolekuid ja hoidnud silma peal Lättemäe korras­ hoiul. Ta ootab juba aega, kui MES saab jätkata oma tegemis­ tega. Tema eesmärk on tuua kokku erinevate põlvkondade eestlasi ja nende sõpru nii Montrealis kui Lättemäel. MES

Mailis Repsi Peaministri väärteomenetlus majandusnõunikuks kutsuti Ardo Hansson muudeti Peaminister Kaja Kallase kriminaalasjaks

Foto: ERR

majandusnõunikuks kutsuti endine Eesti Panga president Ardo Hansson. Hansson teavi­ tas Coop Panga juhatust soo­ vist panga nõukogu liikme kohalt tagasi astuda seoses peaministri majandusnõuniku ametisse asumisega.

Coop Panga teatel esitatakse Hanssoni tagasiastumise aval­ dus 14. aprillil toimuvale panga aktsionäride üldkoosolekule teadmiseks. Selle kuupäevani kehtivad ka Hanssoni volitused panga nõukogu liikmena.

Hansson on varem öelnud, et käesoleva aasta riigieelarve on liigselt laenurahale üles ehitatud ja riigieelarve planeeritud puudujääk on liiga suur ning eelarveaugust välja ronimine võib osutuda väga keeruliseks.

Eesti Panga presidendiks sai Hansson 2012. aastal, seitsme­ aastane ametiaeg lõppes aastal 2019.

Ardo Hansson on varasemalt töötanud välisministri Lennart Meri nõunikuna ning aastatel 1992-1995 ja 1997 ka pea­ minist­ rite Mart Laari, Andres Tarandi ning Mart Siimanni nõunikuna. (ERR/EE)

3

Eelmise valitsuse haridus- ja teadusministri Mailis Repsi väärteomenetluse uurimise käigus ilmnesid viited võima­ likule kuriteole ja asja uuri­ takse edasi kriminaalmenetlu­ ses, kuid kedagi kahtlustata­ vaks ei ole tunnistatud.

Möödunud aasta 17. no­ vemb­ ril paljastas Õhtuleht, et Reps väärkasutab ministeeriumi vara ja tööjõudu, lastes min­ isteeriumi autojuhil teha oma laste kooli- ja huvisõite. Samuti selgus, et Reps palkas oma eraasjadega tegelema kaks nõunikku, kelle nimi ega töö­ koht ministeeriumi kodulehel ei kajastu. Üks nõunikest on Repsi hõimlane ja saab 3500 eurot palka.

Keskerakonda kuuluv Mailis Reps on partei aseesimees ja rii­ gikogu Keskerakonna frakt­ siooni esimees. Reps on ka rii­ gikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees. (D/EE)

Saksamaa, Poola ja Rootsi saadavad igaüks välja Vene diplomaadi Euroopa Liidu liikmesriigid Saksamaa, Rootsi ja Poola tea­ tasid esmaspäeval, et saadavad peegelmeetmena igaüks välja ühe Vene diplomaadi.

Moskva saatis läinud nädalal EL-i välispoliitikajuhi Josep Borrelli visiidi ajal välja nende riikide diplomaadid väidetavalt Aleksei Navalnõi toetusmee­ leavaldustel osalemise eest.

(ERR/EE)

Eelmise nädala lõpus ületas Kanadas registreeritud CO­ ­ VID-19 juhtude arv 800,000 piiri (olles 9. veebr. seisuga 810,797). Viimased 100,000 juhtu lisandusid kolme näda­ laga, alates 16. jaanuarist, kui koguarvuks oli umbes 700.000. Siiski on üle riigi näha lootusrikkaid märke, et uute haigestumiste ja hospi­ taliseerimiste arv on järk-jär­ gulises languses. Kanada kõr­ geima terviseametniku dr.

Theresa Tami sõnul on aga siiski risk, et see trend võib kiiresti pöörduda; ikkagi esineb puhanguid mitmetes institutsioonides ja kaitsetuma elanikkonna seas, seega ei tohi keegi valvsust kaotada ega tervisereegleid ignoreerida.

Vaktsineerimised käivad, kui­ gi vahepeal esines viivitusi vaktsiini saabumisega riiki.

Nagu teatas peaminister Justin Trudeau, saabuvad sel nädalal Kanadasse kümned tuhanded doosid Pfizeri vaktsiini.

Hiljuti kiitis Health Canada heaks kuue doosi kasutamise Pfizer-BioNTech COVID-19 vaktsiini viaalist varasema viie asemel.

Reisimise ja rahvusvaheliste lendudega seotud reeglitele ja piirangutele lisandub uuest nädalast nõue, et ka igaüks, kes saabub Kanadasse maad möö­da, peab esitama negatiivse CO­ VID-19 testi – lennukiga saabu­ jaile on see nõue kehtinud juba enam kui kuu.

Erinevad provintsid on teata­ nud teatud piirangute leeven­ damisest. Albertas lubati alates esmaspäevast jätkata limiteeri­ tud kujul kooli- ja meeskon­ naspordiga lastele ja teisme­ listele, samuti üks-ühele tree­ ning-sessioonidega fitness- ja tantsuklassides, kuid mitte gru­ pitreeningutega. Taas on võima­ lik einestada restoranides ja baarides, kuid piirangutega inimeste arvu ja lahtiolekuae­ gade osas. Albertas registreeriti teisipäeval 195 uut viirusjuhtu, (Järgneb lk. 5)

Printsess Eugenie perre sündis poeg Briti kuningakoja teatel sün­ nitas kuninganna Elizabeth ll pojatütar printsess Eugenie teisipäeva hommikul poja.

Värsked lapsevanemad rikku­ sid traditsiooni ning postitasid koheselt ka must-valge foto sotsiaalmeediasse.

Poja nime pole veel avali­ kustatud, kuid on teada, et het­ kel on ta troonijärjekorras 11. kohal. Londoni kesklinnas asu­ vas Portlandi haiglas toimunud sünnituse juures sai olla ka Eugenie abikaasa Jack Brooks­ bank, kellega printsess abiellus 2018. aasta oktoobris.

Lapse sünnist teavitati kohe­ selt ka kuninganna Elizabeth ll ning esimest korda vanavane­ mateks saanud prints Andrew’d ja Yorki hertsoginnat Sarah Fergussoni.

Eesti Sihtkapitali Kanadas stipendiaat

Kaili Vesik Kaili Vesik on üks kahest Kanada Eesti teaduskraadi üliõpilasest, kes sai 2020. aasta ESK stipendiumi, mida rahastab Vilma ja Heinrich Blumi Stipen­ diumifond. Kaili on doktorikraadi keele­ teaduste üliõpilane UBC ülikoolis ja tema uurimustöö keskendub eesti keelele. Praegu uurib Kaili eesti keelt emakeelena rääkivate inimeste võimet tajuda täishääliku pikkuste vahet (lühike või pikk täishäälik) pigem lauldud kui räägitud eesti keeles. Eelseis­vas projek­ tis pöörab ta põhi­rõhku eesti keele kõneleja võimele õppida uut murret – nt. Tallinnast pärit inimene õpib rääkima nagu Kihnust pärit inimene.

Kaili õpetas 11 aastat keskkooli matemaatikat ja arvutitea­ dust ning juhendas eesti rahvatantsu Vancouveri piirkonnas, kuna tal oli vastav bakalaureusekraad UBC ülikoolist ja matemaatika magistrikraad õpe­tajatele Waterloost. Ta loodab lõpetada oma doktorantuuri 2025. aastal ja töötada arvu­ ti­ lingvistina või keskharidusejärgse koolitaja ja teadurina.

Kasvades üles Vancouveri Eesti kogukonnas käis Kaili eesti koolis. Kaili laulab praegugi kooris ja tantsib Kilplaste grupis ning on osalenud kahel viimasel tantsupeol.

Eestlaseks olemise kohta: Need väärtused, mis [meie esivanemad] endaga Kanadasse kaasa tõid: materiaalsed enesestmõistetavalt, kuid ka keele, laulud, tantsud ja jutustused, mis on veelgi hoolikamalt hoitud, on hinnaline osa minu pärimusest ja identiteedist eestlasena... Alal hoides neid kultuurilisi elemente, nagu seda on keelekasutus ja laulmine, millele eestlased on toetanud rõhumise ja raskuste aegadel … panevad mind end kõige tu­ gevamalt eestlasena tundma. Need kogemused seovad meid kui kogukonda ja loovad sotsiaalset võrgustikku, milles me are­neme.

ESK rolli kohta: Eesti Sihtkapital Kanadas on kogukonnale oluline, kuna see annab tugeva aluse Eesti kul­tuuri edendamiseks Kanadas.

Minu identiteeti Kanada eestla­ sena on tugevdanud kunsti-, keele- ja kultuuritegevused, milles mul on võimalik olnud osaleda. On tohutult oluline ­ pakkuda ruumi eesti juurtega inimestele – olenemata nende vanusest, Kanadasse saabumise ajast või keeletaustast... ESK on ülioluline element selles raamistikus.

Tänu meie heldetele annetajatele on Eesti Sihtkapital Kanadas välja andnud 150 stipendiumi Kanada Eesti noor­ tele 2003. aastast saadik. Külas­ tage meie veebilehte www.estonianfoundation.ca enama informatsiooni saamiseks stipendiumi tähtaja ja kriteeriumide kohta või meie kogu­ konna toetamiseks annetuse tegemiseks.

4

EESTI ELU reedel, 12. veebruaril 2021 — Friday, February 12, 2021

Nr. 6

Juubelihõnguline aasta Hea Eesti Elu lugeja, sõber Kanadas ja mujalgi! Käesolev 2021. aasta on meile Tšehhis juubelihõnguline. Tähistame diplomaatiliste suhete sajan­ dat aastapäeva, mil Tšehho­ slovakkia – tänase Tšehhi Vabariigi eelkäija tunnustas Eesti Vabariiki de jure. Täna­ vu möödub samuti 30 aastat Eesti Vabariigi taasiseseisvu­ misest ja Tšehhi Eesti Klubi (ČEK-TEK) asutamisest. Mil­le loomisest kirjutangi täpse­ malt.

Tartu rahu aastapäeval, 2. veebruaril 1991 asutati 30 aastat tagasi Prahas vabatahtlik ühen­ dus Tšehhi Eesti Klubi. Nimelt korraldas põrandaalune organi­ satsioon Läänemere Liit Praha Realistlikus teatris „Res Balti­ ca“ õhtu. Tol õhtul tõmbasime teatrietendusega tähelepanu Molotovi-Ribbentropi paktile ning järgnes arutelu Tšehhi Vabariigi välisministri Jiří Dienstbieri ja Harta 77 esinda­ jate osalusel (vt. lisaks https:// rito.riigikogu.ee/eelmised-num­ brid/nr-15/harta-77-ja-laane­ mere-liit-kaks-ilmekat-naidetvastupanust-tsehhi-moodi/).

Läänemere Liidu tähendus ja

organisatsiooni erilisus seisnes Eesti, Läti ja Leedu rahvale osutatud kaudses ja otseses ­ ­toetuses. Korraldati kirjandus- ja luuleõhtuid, tõlgiti eestikeelset kirjandust tšehhi keelde. Arutati ka seda, kuidas vältida kolme väikese rahva unustusehõlma langemist. Tegutsesin selles rüh­ mituses 1983. aastast ja seetõttu arvas Läänemere Liidu vaimne juht V. Macura (varjuni­ mega Kreutzwald), et just sellel sümboolsel õhtul peaks asutama Tšehhi Eesti Klubi.

Tšehhi Eesti Klubi sihiks on olnud jätkata enne II maailma­ sõda Tšehhoslovakkia Vabarii­ gis mitteametliku ühenduse ja alates 1974. a Läänemere Liit tegevust. Klubi üheks tegevus­ suunaks ürituste ja Eesti Toa korrapärase korraldamise kõrval ongi olnud Eesti-teemaliste väl­ jaannete üllitamine tähtsal kohal (vt lisaks Eestlased laias maail­ mas – Ülemaailmse Eesti Kesknõukogu liikmesmaade lugu, lk 156-167).

Juba ligi aasta kestnud pan­ deemia tõttu otsisime parimat võimalust, kuidas sellises olu­ korras tähistada Tšehhi Eesti Klubi 30. a juubelit, millele

Estonian Arts Centre on saanud uuenenud juhatuse, mis aitab kujundada meie kogukonna tuleviku kodu Uued Estonian Arts Centre (EAC) nõukogu liikmed on andnud oma nõusoleku olemasolevat meeskonda oma töö ja nõuga aidata. Nii et meie kohaliku ja globaalse eestlaste kogukonna uuest kodust Toronto kesklinnas – International Estonian Centre (IEC) – saaks paik, mis on täis elavat tegevust ja soojust ning tervitab sõbralikult igaüht.

Põhitähelepanu pööratakse heategevuslikele toimingutele ja rahakogumisele, ning valvatakse, et kogukonna igapäevane ruu­mide kasutus ja professionaalne kunstitegevus oleksid keskuses prioriteedid. ,,Meie uuest rahvusvahelisest keskusest tuleb elav ja inspireeriv paik Eesti kunsti ja kultuuri jaoks. Seal tehakse kõik, et meie rikkalikku pärandit hoida ja teistele tutvustada,“ ütles IEC juhtkomitee esimees Ellen Valter.

EAC-l on märkimisväärne kogemus mitmesuguste kunstiprogrammide arendamise ja toetamise osas, mis kõnetab nii eestlasi kui ka teisi rahvuseid Kanadas.

Oma 45-aastase ajaloo vältel on EAC lavastanud ja korraldanud etendusi, näitusi, konverentse ja seminare, tellinud kirjandus- ja muusikateoseid, viinud läbi kunstivõistlusi, kureerinud kunstinäitusi ja propageerinud tarbekunsti nagu graafika, metallitöö ja ­keraamika.

EAC kavandab ümber pärandkunstide programmi, et see vastaks uue keskuse poolt pakutavatele võimalustele. EAC tegutseb aktiivselt annetusi kogudes ja kavandab avaliku rahakogumiskampaania käivitamist.

Need andekad ja pühendunud nõukogu liikmed tegelevad kindlasti selle nimel, et luua kõigile torontolastele erakordne paik esinemisteks ja kogukonna tegevuseks. Et meie kohalik ja globaalne eesti kogukond oleks kaasa tõmmatud ja nende vajadustega arvestatud.

Ning et meie unistuste ­elluviimiseks toimuvat annetuste kogumist saadaks ülekaalukas edu,“

Kaili Colford

lisas ta.

Kõigi EAC juhatuse liikmete tutvustus: Kaili Colford – rahvusvahelise laste õiguste heategevusorganisatsiooni Plan Inter­ national Canada avalike suhete ja kommunikatsiooni direktorina juhib ta organisat­siooniga seotud suuri kampaaniaid, näiteks rahvusvahelist tüdruku päeva. Kailil on kogemusi avalike suhete, kommunikatsiooni ja turunduse alal nii ettevõtete juures kui ka mittetulundussektoris ning tema teadmised hõlmavad strateegilise kommunikatsiooni planeerimist, suuri kampaaniaid, meediasuhteid, kriisikommunikatsiooni, sotsiaalmeedia kasutamist ning kuulsuste ja suunamudijate kaasamist. Ta töötas ka Toronto Eesti dokumentaalfilmide festivali EstDocs kommunikatsioonijuhina. „Mu vanavanemad põgenesid Eestist ja andsid oma olulise panuse meie eduka kogukonna rajamisel Torontos. Ma soovin südamest toetada nende tehtut ja aidata kaasa meie ühise visiooni elluviimisele tulevaste põl­ vede jaoks. See uus kodu on mõeldud minu lastele ja sõpradele mõnusaks ajaveetmiseks ning on võimaluseks meie pärandit ja kultuuri rahvusvahelisel tasandil tõeliselt esile tõsta.“ Suzanne Harrison, CPA, CMA, MBA – telekommunikatsiooni ekspert ja strateegiline juht, kellel on tugev kliendi-, sidusrühma- ja mentorluskeskne lähenemine. Ta on Ontario valitsuse ja tarbijaküsimuste ministeeriumi bürookinnisvara juurutamise osakonna juhataja/direktor.

Ta on olnud ka juhatuse liige infotehnoloogia teenuseid pakkuvates firmades MGCS, MTS Allstream ja AT&T Canada. ,,Ma ei ole rahvuselt eestlane, kuid tunnen, et minust on saanud omamoodi eestlane, kuna olen oma abikaasa ja sõprade kaudu kogukonnaga palju suhelnud. Mu eesti keel on siiski üsna algeline. Meie lapsed on koolide ja Jõekääru suvelaagri kaudu olnud väga seotud Eesti kultuuriga ja ma näen, kui oluline see kõik neile on.

Suzanne Harrison

Liisa Käärid

Eesti päevad – postkaart.

lisandub ka 100 aastat Tšehhi ja Eesti diplomaatiliste suhete loomisest ning 30 aastat Eesti Vabariigi taasiseseisvumisest.

Kuna klubi üheks tegevussuu­ naks on olnud Eesti-teemaliste väljaannete üllitamine, siis käes­oleval aastal otsustas klubi

j­uhatus välja anda Eestiga seon­ duvale pühendatud Karli Üli­ kooli egiidi all ilmuva ajakirja.

Tšehhi-Eesti Klubi tänab Üle­ maailmset Eestlaste Kesknõu­ kogu, EV Suursaatkonda Prahas ja kõiki häid sõpru nii Eestis kui ka Tšehhis, kes on kaasa

aidanud meie juubeliajakirja ­ilmumisele.

IIVI ZAJEDOVA

Seetõttu pakungi oma abi – ma tahan, et mu lapsed tunneksid, et neil on olemas oma koht ja nad saavad ka edaspidi kogukonda panustada. Mul on väga hea meel nõu­koguga liituda.“

Veiko Parming, B.A.Sc., M.S.T., CPCS Transcom Limited peakonsultant, kes on spetsialiseerunud transpordisektori sea­ dusandlusele, majandusele ja strateegiale ning on kolmandat ametiaega Eesti Maja President. „Olen olnud väga aktiivne eesti kogukonnas mitmetes ametites ja Eesti Maja President alates 2015. aastast, ajal, mil hakkasime vaatama eesti kogukonna tulevikku teisest küljest. Sellest ajast peale oleme seisnud mitmete keerdkäikude ees, kuid ma olen väga põnevil selle üle, kuhu me jõudnud oleme. Kindlasti tõmbab mind projekti juures võimalus tugevdada sidemeid Eesti ja Välis-Eesti vahel.“

si jagada. Eesti Majast on mul palju-palju toredaid mälestusi alates leeripidudest kuni vanavanemate teemantpulmadeni. See on minu jaoks suurepärane võimalus aidata kaasa ja kogukonnale oma panus anda. Aina edasi kõrgemate eesmärkide poole!“ International Estonian Centre Inc. ja Estonian Arts Centre nõukogud on moo­ dustatud vabatahtlikest, kellel on vajalikud oskused ja asjatundlikkus, et jälgida projekti järgmise etapi ehk ehituse algust. Ning seejärel kontrollida keskuse tegevust, kui ­ ruume antakse kasutada mitmesugusteks üritusteks Toronto kultuuri- ja akadeemilises piirkonnas, ja loomulikult, kui erinevateks tegevusteks tuleb kokku meie kohalik ja globaalne eestlaskond, et hoida ja jagada oma kultuuri. Õnneks leidub meie kogu­konnas mitmeid hästi kvalifitseeritud ­ kandidaate, kes paistavad silma oma tähelepanuväärsete saavutuste ja kogemustega. IEC juhtkomitee koos erinevate komiteedega ning Toronto Eesti Maja juhatusega, kes määrab liikmeid kahte juhatusse, ­pidasid oluliseks leida õige suhe erinevate oskuste, vanuse, soo, eestlaste ja eestlas­test vanemate vahel. Eesti Maja juhatus ootab uusi kandidaate neisse nõukogudesse kogu aasta vältel.

Liisa Käärid, LL.M – kaubandusjurist, viimati asepresident juriidilistes küsimustes Weston Group Legal for Loblaw Companies Limited. Ta oli digitaalse/tehnoloogia, intellektuaalomandi ja turunduse juriidiliste meeskondade juht ning juhtis paljude Kanada tippbrändide, sealhulgas President’s Choice®, no name® ja Life Brand® kaitsmist ja rahastamist. Hetkel Eestis elav Liisa töötas ka President’s Choice Laste heategevusorganisatsioonis. ,,Mõni võib küsida, miks ma olen nõus osalema... aga kuidas ma saaks kõrvale jääda? See on visioon, mis on inspireeriv, vajalik ja mis on jõudnud ühiste jõupingutuste abil punkti, kust tagasipöördumist pole. Ma tahan oma õla alla panna ja teen seda suure auga.“ Lea Kõiv, BComm, CPA, CMA, CA, CFP, TEP – Lea töötab nõustajana raamatupidajate, juristide, kindlustus- ja teiste spetsialistidega, samuti kõrge netoväärtusega klientidega maksude, pensioni ja pärandvara alal. Endine National Director Retail Tax and Estate Planning Standard Life firmas. Lea oli samuti pikalt ametis Eesti oikumeenilise abiorganisatsiooni (Estonian Ecumenical Relief Organization – EERO) ja Ehatare Eesti Abistamiskomitee (Estonian Relief Com­mittee) juhatustes ning kuulub Northern Birch Credit Union nõukogusse, kus kannab revisjonikomisjoni esinaise ametit. ,,Mul on laialdased teadmised maksuküsimustes ja nende mõjust organisatsioonidele, ning olen valmis aitama, kuidas nendega kõige paremini toime tulla.“ Mihkel Kütti, B.A. – uue äri arendamise ja kogemusturunduse ekspert, ta on Enterprise (Americas) Ai-Media ettevõtte äriarenduse juht, kus ta vastutab teenuste müümise eest uutele võimalikele kliendidele, suurendades olemasolevat kliendibaasi. Lisaks tegeleb ta partnerluste kindlustamise ning PõhjaAmeerika uute äride sidemete ja töövoogude loomise, korraldamise ja hooldamisega. Mihkel on ka skaudijuht Toronto 250th Boy Scouts ja kuulub Estonian Academic Society tegevjuhtkonda. ,,Tõe­näoliselt olen vist pea kõigi siinsetest Eesti organisatsioonidega seotud olnud.

Mul on hea meel selle projektiga ühineda, käised üles keerata ja tööle asuda.“

Lea Kõiv

Mihkel Kütti

Eric Sehr, M.U.P. – Eric töötab riigiteenistujana Toronto linna heaks olles äritegevuse programmijuht. Ta tegeleb taotlustega, mis on esitatud Toronto Building osakonnale, kus vaadatakse läbi ja väljastatakse ehituslube ning kontrollitakse ehituse vastavust nõuetele. Need taotlused sisaldavad kapitali- ja tegevuseelarvestusi, inimressursside planeerimist, personali koolitust, kvaliteedi tagamist ja riskijuhtimist.

Ta on olnud Eesti Maja juhatuses alates 2015. aastast. „Toronto ja eesti kogukond on minu jaoks väga südamelähedased. Praegune projekt aitab meil mõlemas osas oma jälg jätta ning aitab ka jätkata meie vanavanemate poolt loodud pärandit hoida ning edasi arendada.“ Urve Tamberg, M.B.A., D.H.A., B.Sc. (P. T.) – Urvel on üle 30-aastane juhi kogemus nii avalikus kui ka erasektoris, sealhulgas Fortune 500 ettevõtted ja idufirmad. Ta on peamiselt keskendunud strateegiale, ette­ võtluse arendamisele ja sidusrühmade kaa­samisele. Urve oli IEC projekti juhtkomitee tugisammas, on töötanud Eesti Maja juhatuses alates 2017. aastast ning on vabatahtlik organisatsioonis EKN / Estonian Central Council. ,,On vaimustav kogeda, et meie globaalsel eesti kogukonnal on elu­jõudu, mis hoiab meie kunsti ja kultuuri tugevana. Tegeleme praegu millegi väga erakordsega. Millegagi, milleks avaneb võimalus ehk ainult kord elus, kui saame jätkata pärandi hoidmist, mille vanemad ja vanavanemad meile kinkisid.“ Peter Viitre, B. komm., L.L.B. – tegutsenud üle 25 aasta advokaadina. Ta on partner f­irmas, Sotos LLP, juhtides koduteenuste ja jaemüügi tegevusaladega seotud küsimuste lahendamisi erinevates frantsiisettevõtetes kui ka autotööstuses. ,,Ootan huviga, et saaksin oma kogemu-

Veiko Parming

Eric Sehr

Tšehhi Eesti Klubi esimees ÜEKN aseesimees

(Rohkem Harta77 ja Läänemere Liidu tegevusest järgmises Eesti Elu numbris)

Osale ja aita toetada meie ühist tulevikku International Estonian Centre kapita­ li­ kampaania annetajakategooriad on Kale­vipoja Laud üle 100 000 dollari suuruste toetuste jaoks (kaasa arvatud erinevatele hoone osadele nimepanemise õigus), Viru Vanemad üle 10 000 dollari suuruste toe­tuste jaoks ja Kungla Rahvas toetused, mis on kuni 10 000 dollarit.

Kampaania Kungla Rahvas käivitub 2021. aasta alguses.

Toetuste tegemiseks pöörduge aadressile donations@estoniancentre.ca. Anne­t u­s ed võivad olla tehtud pere nimel või austades mõnda isikut või peret. Kõigi annetuste puhul, mis on tehtud Kanadas või USAs,­antakse välja tulumaksu kviitung.

Siit leiab teavet projekti kohta • Külasta meie veebilehte – seda uuenda­ takse regulaarselt: www.estoniancentre.ca • Kui sa pole seda veel teinud, siis palun registreeru veebilehel uudiskirja saajaks • Jälgi meid Facebookis: @EestiKeskus

Urve Tamberg

Peter Viitre

Nr. 6

EESTI ELU reedel, 12. veebruaril 2021 — Friday, February 12, 2021

5

Kommentaarid ja arvamused

Kui ind korruptsiooniga võidelda raugeb, on valitsus läbi kukkunud Lauri Läänemets Riigikogu põhiseaduskomisjoni aseesimees, SDE aseesimees Eelmise valitsuse kukutas mastaapne altkäemaksuafäär, millega otseselt seotud Kes­ kerakond jätkab küll valit­ semisvastutuse kandmist jaa­ nuari lõpus ametisse astunud uues valitsuses. Rabav para­ doks, eriti kui arvestada, et Keskerakonna ajalugu on korruptsioonijuhtumitega pa­­ lis­tatud.

Igal juhul jääb poliitilise kor­ ruptsiooni vari Reformiera­ konna ja Keskerakonna koalit­ siooni ning peaminister Kaja Kallast pikalt saatma, mida as­ jaosalised ka ise hästi teavad.

Hea märk on see, et Kallas on tõstnud korruptsioonivastase võitluse üheks oma valitsuse

lipukirjaks ja et vastavad punk­ tid leiab ka värskest võimu­ leppest. Samas ei ole välistatud, et korruptsioonitaaga tõttu võib uute partnerite kaksikvõimust kujuneda kaelamurdev katsu­ mus. Seda just siis, kui leiab kinnitust kahtlustus, et vastuta­ suks Porto Franco kinnisvara­a­ renduse kasuks tehtava otsuse eest pidi Keskerakond saama kohalike valimiste eel suuräri­ mehelt annetusena kuni miljon eurot. Valitsuse usaldusväärsus satub veelgi rohkem löögi alla aga juhul, kui peaks selguma, et Keskerakonna endise peasek­ retäri Mihhail Korbi kõrval olid sellest afäärist teadlikud ka partei teised võtmeisikud. Ei maksa unustada, et Keskera­ konnal endal lasub praegu kaht­ lustus mõjuvõimuga kauplemi­ ses.

Tsiteerin nüüd verivärske võimuleppe lubadust: ,,Lähtume

EESTI SPORDIS ON JUTUKS...

ENN HALLIK

Anett Kontaveit ja Kaia Kanepi Austraalias Austraalias Melbourne’is algas tenniseaasta esimene Grand Slami turniir, ja seda kahele otse põhitabelisse pääsenud eestlannale edukalt. Kaia Kanepi (WTA 65.) lausa purus­ tas Lätit esindava Anastasija Sevastova (WTA 54.) vähem kui tunniga 6:3, 6:1 ja Anett Kontaveit (WTA 22.) sai jagu talle ebamugava stiiliga valge­ venelannast Aliaksandra Sasno­ vitšist (WTA 90.) numbritega 7:5, 6:2.

Teises ringis lülitas 35-aas­ tane Kanepi (WTA 65.) välja tiitlikaitsja, maailma neljanda reketi Sofia Kenini tulemusega 6:3, 6:2. 25-aastane Kontaveit (WTA 22.) oli 6:7, 6:4, 6:2 parem Heather Watsonist (WTA 60.).

Eestlannad on Melbourne’is juba kolm nädalat. Kehvasti läks aklimatiseeruma ja treeni­ ma saabumine Kontaveidil, kes sattus lennule, kus oli ka koroo­ nahaige, sestap veetis Anett kaks nädalat hotellis karmis karantiinis nelja seina vahel.

Kanepil läks paremini, tema sai päevas mõned tunnid õues käia ja treenida.

Aga raskused teevad teata­ vasti tugevamaks ja nii esinesid eestlannad hiilgavalt Grand Slami soojendusturniiridel. Spet­­ siaalselt karmis karantiinis ol­ nutele tehtud WTA tasemega turniiril Grampians Trophy jõudis Kontaveit kolme hea ­ võiduga finaali. See jäi küll ­ ajapuudusel pidamata, mõle­ male finalistile anti esikohaga kaasnevad WTA punktid ja auhinnaraha. Kanepi mängis ­ Gipsland Trophyl ja temagi ­jõudis finaali, võites muuhulgas maailma seitsmendat reketit Arina Sabalenkat. Finaalis Kaia

küll kaotas, aga näitas, et on oma parimate päevade tasemel tagasi. Näis, kui kaugele eest­ lannad nüüd Grand Slami turniiril jõuavad. Teoreetiliselt võivad nad poolfinaalis kokku minna…

Risto Lillemets juhib maailma kergejõustiku edetabelit Üle pika aja ja läbi koroo­na­ viiruse takistuste toimub jälle üks kergejõustiku tiitlivõistlus.

Poolas Torunis selgitatakse märtsi alguses Euroopa kerge­ jõustiku sisemeistrid. Eesti saadab sinna kümmekond sport­ last, kellest suurim tähelepanu on Saaremaa mitmevõistlejal Risto Lillemetsal. Eestil on mitmevõistluses küll kõlava­ maid nimesid nagu näiteks Maicel Uibo, Janek Õiglane ja Johannes Erm, aga juhtumisi on just Lillemets nii mullune Eesti kümnevõistluse meister kui läinud- ja tänavuaastase Tallinna rahvusvahelise seits­ mevõistluse võitja. Kui keegi tulla ei saa, keegi end vigastab või poole võistluse pealt kõrvale astub, siis Lillemets on alati näidanud saarlaslikku sitkust ja osanud vahetus võistluses en­ dast maksimumi välja pigistada.

Hea näide oli hiljutine seits­ mevõistlus Tallinnas, kus Lille­ mets püstitas seitsmest alast kolmel isiklikud tippmargid ja lõpetas 6089 punktiga, mis on hetkel maailmas, kus tõsi küll, veel vähe võisteldakse, jooksva edetabeli liidertulemus.

Huvitavad duellipaarid Diana Suumann ja Kreete Verlin ning Karl Erik Nazarov ja Keiso Pedriks on Eestis tek­ kinud lühikeses tõkkejooksus ja need neligi sportlast üritavad Torunis Eesti nime eest hea seista.

Eesti talisport on kirju nagu

Eesti riigi ja rahva ühisest pari­ mast huvist ning õigluse ja õiguse põhimõtetest. Eesti on ­ õigusriik, kus kõik ühiskond­ likud otsustusprotsessid on võimalikult läbipaistvad.“ Uut lootust on seega õhus. Poliitilise korruptsiooni ennetamisel on valitsusliidu tööpõld igatahes lai – sellega tuleb tegeleda igal tasandil.

Sotsiaaldemokraadid ei ka­ vatse siin pealvaatajaks jääda.

Esitasime riigikogule lühikese aja jooksul kolm eelnõu, mis on suunatud korruptsiooni välja­ juurimisele. Kuna Eestis sõltu­ vad valimistulemused suurel määral sellest, kui paksu või õhukese rahakotiga kampaaniat teha, siis tekib teatud erakon­ dadel tekkinud ikka ja jälle kiu­ satus musta raha ja hämarate skeemide kasutamise järele.

Aastaid on räägitud, et vaja on püüelda selle poole, et valimis­ kampaaniad oleksid ennekõike ideede ja mitte raha võitlus, aga „võidurelvastumine“ pole kuhu­ gi kadunud. Raha mõju vähen­

damiseks algatasime taaskord eelnõu, mis kehtestab ülempiiri nii erakondade valimiskuludele kui valimisreklaami mahule.

Teise eelnõuga tahame me oluliselt tugevdada Erakondade Rahastamise Järelevalve Komis­ joni, laiendades selle õigusi ning karmistada karistusi kee­ latud annetuste vastu võtmise eest. Kriminaalkaristus ootab näiteks juhul, kui keelatud annetus on üle 40000 euro. ­ Kriminaalkorras karistatud kee­ latud annetuse tegija ja vastu­ võtja ei tohi kolme aasta jooksul pärast süüdimõistmist ­ annetusi teha ja neid vastu ­võtta. Ühtlasi tuleb salaannetus kanda viivitamatult riigieelar­ vesse. Erakondade aus ja läbi­ paistev rahastamine on üheks demok­raatia nurgakiviks.

Veel näeme me vajadust aju­ tise uurimiskomisjoni loomise järele. Kõigi parlamendierakon­ dade saadikutest koosneva komisjoni ülesandeks oleks uu­ rida võimalikku korruptsiooni seoses toetustega, mida eelmisel

aastal jagati kriisi leevenda­ miseks kokku 827,6 miljoni euro ulatuses. Porto Franco juh­ tum suurendas veelgi kahtlusi ettevõtetele sihitud kriisimeet­ mete osas – nende põhjaliku läbivalgustamise käigus selgub, kas maksumaksja raha on ikka alati seaduslikult ja otstarbekalt eraldatud.

Uus valitsus tõusis võimule ohtra krediidi toel. Üheks põh­ juseks, miks sotsiaaldemokraa­ did hääletasid Kaja Kallase peaministriks saamise poolt, oli tema lubadus tegeleda otsus­ tavalt korruptsiooni tõrjumisega.

Me ootame, et sõnadest saavad teod ning et koalitsioon on valmis meie ettepanekuid sisuli­ selt arutama ja neid ka põhiosas toetama. Poliitilise korrupt­ siooni vähendamiseks on vaja teha erakonnaülest koostööd.

Aga juba ette saab öelda, et kui peaks raugema Reformiera­ konna ja Keskerakonna ind korruptsiooni vastu võidelda, ­ siis on see valitsus läbi kukku­ nud.

kunstniku palett

Kanada nädal…

järgmised: neljap., 4. veebr.

1563, reedel 1670 (eelmisel päeval läbi viidud testidega seo­ tud positiivsusnäitaja 2,5%, mis mitme kuu madalaim), laup.

1388, pühap. 1489, esmasp.

1265 (kuna eelmisel päeval läbi viidud testide arv väike – 28.300, oli selle päeva positiiv­ susnäitaja 4,4%), teisip. 1022 (üks madalamaid uute juhtude arve üle mitme kuu; pos.näitaja 3,3%), kolmap., 10. veebr. 1072 (eelmisel päeval läbi viidud tes­ te üle 50.000 ja pos.näitaja 2,5%). Haiglaravil viibis kolma­ päevase seisuga 948 patsienti, neist intensiivravis 313.

Kolmapäevaks oli provintsis tehtud 412,119 vaktsiinisüsti, 125,725 inimest olid saanud mõlemad doosid ja seega täieli­ kult immuniseeritud.

Teatavasti on Ontario olnud lockdownis alates 26. detembrist ja alates 14. jaanuarist kehtesta­ ti koduspüsimise korraldus (stay-at-home order), kuid alates selle nädala kolmapäevast alustati regiooniti järk-järgulise liikumisega värvi-koodi raamis­ tikku: kolm terviseameti piir­ konda Ida-Ontarios liikusid ro­ helisse (green-prevent) faasi, kus piiranguid lõdvendati ja ta­ asavaneda võib ka enamik mitte-hädavajalikke ärisid. Lähi­ nädalail hakkavad ka teised piirkonnad liikuma erineva vär­ vikoodiga kategooriatesse (nen­ deks on roheline, kollane, oranž, punane ja hall), toimub enam taasavanemisi, kuid teatud piirangutega. Koduspüsimise korraldus jääb Toronto, Peeli ja Yorki regiooni jaoks kehtima vähemalt 22. veebruarini, teistes (v.a. kolm rohelisse faasi lii­ kunut) 16. veebruarini.

Enamuses piirkondades üle Ontario on juba taasavatud ka koolid; Toronto, Peeli ja Yorki regiooni õpilased lähevad jälle kooli 16. veebruaril.

Eestis on üle mitme-setme aasta kaunis tali ja suusarajad ning kelgunõlvad nautijaid täis.

Värskes õhus on viirusehirmu vähem ja lubatakse võistlusigi korraldada, sealhulgas kuulsat Tartu suusamaratoni pidada.

Tippspordi koha pealt tuleb alustada meie noore freestyle­suusataja Kelly Sildaruga, kel pole viimasel ajal just eriti hästi läinud. Viimati lendas ta USAsse Aspenisse X-mängudele lootuses teismelisena võidetud medalite arvult läbi aegade re­ kordit püstitada. Tunamullune rennisõidu maailmameister Sil­d­aru andis end Aspenis üles nii Big Air hüpetes, rennisõidus kui oma trumpalal pargisõidus, aga kukkus ja vigastas proovi­ hüppel põlve ning startidesse ei saa­nudki. Hirm oli, et vigastuse nahka läheb tal juba teine olüm­ pia, aga praegu ütlevad arstid, et kolmekuulise ravi järel saab ta ikkagi valmistuda 2022. aasta Pekingi taliolümpiaks.

Järjest tublim on olnud Adaverest nii-öelda põlve otsast kasvatatud kiiruisutaja Marten Liiv. Tema veedab tänavuse talve Hollandis Heerenveenis nii-öelda koroonamulli kapsel­ datuna treenides ning võistel­ des. Kasutab olukorda edukalt – viimati viis Eesti 500 m rekordi 34,91 sekundini ja sai MKetapil 1000 meetris kuuenda koha. Niisugusel tasemel mees­ kiiruisutaja oli meil viimati enam kui pool sajandit tagasi olümpiavõitja Ants Antson.

Nüüd lähipäevil on Liivil ees maailmameistrivõistlused, kuhu pääsevad vaid valitud.

Hetkel võib talispordiks klas­ sifitseerida ka autoralli, sest veebruari lõpus peetakse maail­ mameistrivõistluste teine etapp Soomes Rovaniemi lähedal jääteedel ning lumevallide va­ hel. Tunamullune maailmameis­ ter Ott Tänak ja ta kaardilugeja Martin Järveoja, kel Monte

(Algus lk. 3)

mis on üle nelja kuu madalaim arv. Päev varem oli uute juhtude arvuks 269. Teisipäeval oli provintsis haiglaravil 427 COVID-19 patsienti, neist 78 intensiivravis.

Briti Kolumbias, kus teisi­ päeval lisandus 435 uut viirus­ juhtu, on olnud progress viiru­ sega võitlemisel – siiski piken­ dati üle-provintsilist keeldu sot­ siaalsete kogunemiste ja ürituste osas, seda just saavutatud prog­ ressi kaitsmise nimel ning uute viirusevariantide tõttu.

Quebecis, kus on samuti märgata uute viirusjuhtude arvu langust, algas järk-järguline ma­ janduse taasavamine esmas­ päeval, seda regiooniti; õhtune/ öine liikumiskeeld (curfew) jääb esialgu kestma. Eelmisel näda­ lal said sellest mittekinnipida­ mise eest trahvi ligi 1000 inim­ est. Quebecis oli teisipäeval teist päeva järjest uute viirus­ juhtude arv üle mitme kuu ma­ dalaim, 826 ja paranenuid uu­ test nakatumistest rohkem – 1291.

Ontarios on viimase nädala uute viirusjuhtude arvud olnud

Carlo ralli nagu mullugi katkes­ tamise ja null punktiga lõppes, lähevad eestlasele harjumuslikes oludes loomulikult maksimumi võtma. Veel enne sõidetakse Hyundai tiimi kaaslase ja rivaali Thierry Neuville’iga käed soo­ jaks ühepäevasel Otepää tal­ verallil. Publikule on see mõis­ tagi kompvek.

Aga kõige lähem maiuspala tugitoolisportlasele on juba sel kolmapäeval Sloveenias Poklju­ kas alanud ja järgmise nädala lõpuni kestev atraktiivne laske­ suusatamise MM. Eestlastest on seal ilmselt kõige üllatusvõime­ lisem Tuuli Tomingas.

(Kanada ajakirjanduse põhjal – CTV News, CBC, Globalnews – EE)

6

EESTI ELU reedel, 12. veebruaril 2021 — Friday, February 12, 2021

Nr. 6

Laulupeoelamusi läbi läätse Kolmapäeval, 3. veebruaril toimus VEMU järjekordne virtuaalne loeng, kus lektor kohtus oma vaatajate-kuula­ jatega arvutiekraanil Zoomi tehnilisel vahendusel. Kõne­ lejaks oli Peeter Põldre, kõneteemaks „Fotograafi 150 ­ vaadet 150. Eesti laulu- ja tantsupeost“.

Alakem paari täpsustuse ja vabandusega. Artikli pealkiri on tingitud reporteri alliteratsioo­ nilembusest. Tegelikult ei pak­ kunud tantsupidu sugugi vähem elamusi kui laulupidu, fotograa­ file kahtlemata rohkemgi. Teine eksitav vihje peitub kõnetee­ mas. Juulis 2019 toimunud pi­ dustused ei olnud arvuliselt saja viiekümnendad, vaid just nii palju aastaid on kestnud meie laulupidude traditsioon.

Nagu konventsionaalse loen­ gugi puhul (ehk leidub veel mäletajaid), algas üritus eleva sagimisega. Ekraanil askeldasid lektor Tallinna silueti taustal ja korraldaja VEMU peaarhivaar Piret Noorhani, auditoorium hakkas tasapisi täituma osavõt­ jatega. Mõned julgemad näita­ sid oma näolappi, naeratasid või lehvitasid, valdav enamus piir­ dus trükitähtedes „allkirjaga“.

Täpselt nagu Tartu College’i saalis, kus üksikud paigutavad end esiritta, enamik hoiab ­tagasihoidlikult aupaklikku dis­ tantsi.

Pärast Pireti sissejuhatavat avatervitust asus kõnepulti lek­ tor, kes kõigepealt avaldas tänu oma mitmele kaastöölisele ja Eesti Elule pressipassi eest, mis võimaldas tal juba neljandat korda osaleda sellisel suur­ pidustusel usaldusfotograafina (accredited photographer). Es­ makordselt leidis see aset aastal 2009. Samaaegselt ilmus ekraa­ nile pidevalt uusi osavõtjate nimesid. Peetri fotokunstilised ­ teadmised ja varasemad saavu­ tused on teinud loengule head

reklaami.

Sedalaadi pidustustel, kus osaleb tohutu arv lauljaid-tant­ sijaid ja veel enam nende ettekannete jälgijaid, leidub en­ dastmõistetavalt ka massiliselt fotograafe. Usaldusfoto­graafi­ dele on varutud teatud asukohad, kuhu nad tohivad end paigalda­ da. Soodsa positsiooni leidmine on kaameramehele esmajärgu­ lise tähtsusega. Sellest sõltub väga palju. Ei tohi ka ajalises mõttes liiga mugav olla, tuleb aegsasti platsi asuda. Parimad võtted saab sageli enne etenduse algust, kui on vähem tunglemist ja esinejad vastutulelikud po­ seerima. Omamoodi noeateral kõndimine on otsustamine, kus ja millal kasutada lähivõtet või laia panoraamkaadrit.

Rahvatantsijaid pildistades tuleb silmas pidada nelja kom­ ponenti: täpsus, muster, part­ nerid ja isiksus. Mõlemaid tant­ supartnereid korraga tabada nii, et paar tuleks esile terviklikuna, pole just lihtne. Tantsija isiku­ pärased omadused lisavad võttele karakterit.

Rongkäigus olid läätse ette jäänud Toronto Eesti Meeskoor, Hamiltoni Eesti Seltsi Segakoor, Akadeemiline Segakoor „Öö­ bik“ ja Estonia Koor. Varem olid fotograafile poseerinud rah­ vatantsijaist Vancouveri „Kilp­la­ sed“ ja Toronto „Kungla“.

Laulupeol annavad värvi võt­ ted üksiklauljaist. Väga ilmekas võib olla avatud suu, lauluvai­ mustust lisavad vajaduse korral ülestõstetud käed, tihti võib ta­ bada lihtsalt huvitavaid nägusid.

Kõneleja seletused olid köit­ valt seotud näidetega võtetest.

Ekraanile kerkis orkestrivõtteid, oli tabatud tuntud ja kuulsaid isiksusi. Lisaks mitmesuguseid eriefekte, mis lisasid loengule koloriiti. Peegeldus tuuba vask­ sest kurgust, panoraam päike­ seloojangust, omapead askeldav mudilane miniatuurse Eesti

Pildistamiseks valmis! Erinevate fotokaameratega varustatud Peeter Põldre ootab keskendunult laulu- ja tantsupeo-rongkäigu algust 2019.a. suvel Tallinnas.

Foto: P. Kiilaspea

lipu­ ga. Vahel osutab teeneid muidu nii tülikas tuul, mis paneb lipud plagisedes lehvima ja paisutab tantsivate neidude seelikud veetlevalt puhevile.

Meeltülendav on tabada hetki, kus esinejad on ehtsa juubel­ dava vaimustuse kütkes. Lõpuks ei tõrkunud kõneleja demons­ t­ reerimast ka näiteid mõnevõrra luhtunud võtetest fotograafi ebasobivale positsioonile sattu­ mise tõttu. „Oli rõõm teiega jagada neid taaselustatud sündmusi!“ lausus kaameramees rahuloleva naera­ tusega. Pireti järgnevates tänu­ sõnades väljendus ettekannet pingsalt jälginud publiku meele­ olu. Ekraanile tekkis mitmelt poolt tänulikke ja tunnustavaid sõnu.

Nagu tavaks, anti võimalus kõnelejale küsimusi esitada.

Koosolijad (vabandust – lahuso­ lijad) kasutasid seda võimalust agaralt ja said ka vastused.

Siinjuures mõned meelde jää­ nud näited. Küsimusele, kas ja kuivõrd oli pildistamise tuhinas võimalik ettekandeid nautida (Piret Noorhani), vastas kõnele­ ja veendunult, et laulupidu küll, kuid mitte tantsupidu. Täiesti mõistetav – laulu naudid kõrva­ dega, tantsu silmadega. Kõne­le­ ja kinnitas jaatavalt ka küsimust (Talvi Maimets), kas vastab tõele, et kirjutamata reegel ei luba avaldada ebameeldivaid või naeruvääristavaid võtteid tuntud avaliku elu tegelastest.

Tunti ka huvi (Lilly ValgeKastelic), kui suur võis olla

Terminaator võlub järjekordselt uue muusikaga

kui Termikatel uus plaat ilmub, kardan natuke seda kuulata, kuna nende vanem muusika on mulle ikka natuke südamele lähedam, aga siiani ei ole ma olnud ükski kord pettunud uues materjalis. Sama energia, mis on vanematel lauludel, on ikka täies jõus ja see ongi just see, mis paneb kauaaegseid fänne nende uuemat muusikat armas­ tama sama palju.

Minu arust on plaat eriti lahe sellepärast, et ta on concept ­album, tervel plaadil on teema ja mitmes või suuremas osas lauludest kandub seesama tee­ ma läbi. Jaagup Kreem, bändi solist, on ise maininud, et Lilian on päriselt inimene ja plaadil mõned laulud räägivad tões­ tisündinud lugudest. Huvitava faktina oli esimene selline plaat Beach Boys’i Pet Sounds, 1966. aastal välja antud. Ilusad ballaa­ did nagu ,,Maailm vs. Lilian“ ja uuem live-akustiline versioon klassikast ,,Ainult sina võid mu maailma muuta“ on läbisegi energilistema paladega, näiteks ­ ,,Tunneli lõpus“ ja ,,Loomade farm“, mis panevad kaasa elama ja laulma täiest kõrist. Plaadi teeb ka eriliseks see, et kõik bändi liikmed on kaasa aidanud laulude kirjutamisel, tavaliselt on ainult üks või kaks liiget, kes on mainitud kui muusika

Tuntud Eesti rokkbänd Ter­ minaator, kes on juba üle kol­ mekümne aasta hoogsaid hitte välja puisanud andis just ­hiljuti välja kauaoodatud uue plaadi ,,Maailm vs. Lilian.“ Fännid on kaua aega mõelnud ja küsinud, kunas see plaat võiks lõpuks välja tulla, aga nüüd on see aeg käes ja pet­ tumist küll pole kübetki.

Bänd on ise öelnud, et oota­ sid, kuni laulud on küpsed, et plaadil avaldada. Kiirustada nad ei tahtnud, kuna plaat peab olema heal tasemel ja lihtsalt ­ niisama midagi välja anda poleks aus ja õiglane fännid vastu, kes on nii kaua oodanud.

Peale selle võttis aasta lõpul müügilettidele jõudnud plaat ka aega rohkem, kuna see ilmus ka vinüülil, seda pole enne Terminaator ajaloos juhtunud.

Olen ise olnud Termikate fänn peaaegu nii kaua, kui mäletan, tihti kodus mängisid meil nende nüüd vanemad plaa­ did ja laulusõnad suuremas osas nende lauludest on ammu peas ning tulevad mulle niisama meelde, kui jälle kuulan neid.

Pean ausalt ütlema, et iga kord,

(Järgneb lk. 15)

võtete koguarv pidustuste vältel.

Kõneleja arvas, et tuhandeid.

Paljud kustutatakse kohe, ena­ mik tuleb aga hiljem välja roo­ kida.

On rõõmustav tõdeda, et tänapäeva tehnika võimaldab praegustes tingimustes loenguid läbi viia sellisel kujul. Kõne­ s­ olevat ettekannet võib lugeda üheks õnnestunumaks. Alati ei laabu kõik nii hästi ja sujuvalt ja kindlasti ei asenda selline moodus otsest vahetut kontakti.

Tahaks loota, et sellest ei kujune uus harjumus ja et viirusevan­ gistusest vabanemine ei too endaga kaasa tõrksust oma mugavast kodust väljumisel.

Tugitoolieestlus ei tohiks kuju­ neda eesmärgiks omaette.

EERIK PURJE

Terminaatoril on side ka Kanadaga – 2018.a ülikuum Suvihari ja päe­ vane laulupidu tipnesid Termikate veel kuumema (kui üldse oli võimalik kuumemaks minna) õh­ tuse kontserdiga. Fotol Termi­naa­ tori solist Jaagup Kreem Seedrioru Suviharja õhtusel kontserdil pub­ likut hullutamas.

Foto: EE

Nr. 6

EESTI ELU reedel, 12. veebruaril 2021 — Friday, February 12, 2021

P

E

A

M

U

R

D

M

Ristsõna nr. 1040 1

2

3

4

5

6

7

8

9

12

13

14

15

16

17

18

19

20

22 27

28

29

23

30 33

36

37

39

40 42

49

34

50

51

44 52

45

26

57

58

59

36. _____e, ühte sugu­ poolde kuuluv.

37. Peajalgne.

39. Järv Armeenias.

41. Very Large Array.

42. Pensionil.

44. Euroopa saareriigi pealinn.

49. Endine.

51. Taar.

53. _____ära, mõtle välja, mõistata, lahenda!

54. Talu kõrvalhoone.

55. Teat. vereimeja.

56. Ühesugused vokaalid.

57. Riik Aasias.

58. H_____, helise­ mine.

59. Rääkima, kõnelema (ingl.k.).

ALLA:

1. Öökull.

2. End. Kanada eestlaste ajalehe Vaba Eestlane esimene toimetaja (19101995).

3. Silicon Valley Artificial Intelligence.

4. Raskuse mõõtühik.

5. Ameerika metsik hobune.

6. Madal põrisev heli v. hääl, urin.

7. Valetaja, luiskaja (ingl.k.).

Filateelia. Uus postmark

Sõbrapäev Omniva (Eesti Post) lasi sõbrapäevaks käibele uue iseliimuva siseriiklikuks kasu­ tamiseks mõeldud postmargi.

Südamekujuline mark, millel on tekst ,,Parimad soovid“ on nominaalväärtusega 0.90 €.

Margi kujundas Indrek Ilves

46

47

48

53 56

puu.

5. L oba, tühine jutt (kõnek.).

9. Temal.

12. _____ Kork, kodani­kunimega Tinits, end eesti kirja­nik ja ajakirja­ nik Kanadas (1927–1997).

13. Koera hoiatav häälitsus.

14. Asula Pärnumaal Tallinna-Pärnu maanteel.

15. _____l, Kanada jazzpianist ja -laulja (snd 1964).

16. Noos.

17. Masti rõhtpuu.

18. Preeriahunt.

20. Kiirus, kiire, rutta­ mine.

22. Näkk.

24. Soome linn, suurim ajaloolise puitarhitektuuriga linn Põhjamaades.

27. Erakordne, iseäralik.

31. Send Me On Vacation ().

32. Seedeelund.

33. Good News Translation.

35. _____s, kõrges vanuses.

25

38

55

1. Koduõues kasvav

11

35

54

PAREMALE:

10

41 43

T

Paremale: 1. KLM, 4. Akne, 8. IVVO,

31

32

S

Ristsõna nr. 1039 LAHENDUS

21 24

I

8. Laeva pidur.

9. Maakond LõunaEestis.

10. Vorm sõnast ,,arg“.

11. J. Smuuli näidend.

19. Sama, mis 57. par.

21. Tasemini, vaiksemalt!

23. End. T.E.S. Täienduskooli juhataja (perek. nimi+ eesn. täht) (1924-1999).

25. Headest kohvisorti­ dest valmistatud väga kange kohv.

26. Lai, ulatuslik.

27. Emane siga.

28. Lapseootel.

29. Alati, jäädavalt, ajaliselt lõputult.

30. Kuu- (inglk.).

34. Eesti pealinn.

38. Küla Pärnumaal, kus asub Munalaiu sadam.

40. _____r, kurvameelne, kurblik.

43. Avar ruum mitme­ sugusteks üritusteks.

45. Levinud umbrohi taluaias.

46. Jõgi Aafrikas.

47. Ovaalne (ingl.k.).

48. Hakk (lind) murdek.

49. Sööma (ingl.k.).

50. Korea auto.

52. Mitte kitsas.

ja need on trükitud trükikojas AS Vaba Maa. Sõbrapäeva margi kujundu­ ses on kasutatud punaseid roose, mis viitavad kirja saat­ misele kui kauaaegsele viisile endale kalleid inimesi meeles pidada. Juba Vana Kreeka mütoloogias peeti roose ilu ja armastuse sümboliteks. Seetõttu on tegu ühtede populaarsemate lilledega, mida kallitele ini­ mestele sõbrapäevaks või valen­ tinipäevaks kingitakse. Lisaks lilledele on postmargil tekst „Parimad soovid!“.

Tänu oma kujundusele saab antud marki kasutada ka teistel tähtpäevadel, mil enda jaoks armsaid inimesi kaardi või kirjaga meeles peame. Lisaks ­ sõbrapäevale (14. veebruar) on aastas selliseid tähtpäevi mitu –

12. Aie, 13. Poor, 14. Raat, 15. Sgt, 16. Loomaarst, 18. Seasalt, 20.

Raske, 21. Ana(toomia), 22. Taks, 23.

Meski, 26. Elk, 27. Ait, 30. Eras(mus), 31. EKN, 32. Avio, 33. Tia (Maria), 34.

Ten, 35. Triip, 36. Rahe, 38. Paa, 39.

ELLPA, 41. Paekivi, 45. Jaanipäev, 47. Sin, 48. Enne, 49. ETTA, 50. TIR, 51. Stea(l), 52. Asus, 53. Esi(mees).

Alla: 1. Kass, 2. Lige, 3. Meta, 4. (K) aplani, 5. Koola, 6. Noot, 7. ERM, 8.

Iraak, 9. Varssavi, 10. Vask, 11.

Otte(r), 17. Arak, 19. Saks, 22. Tln, 23. Met, 24. Eri, 25. Saarlane, 26.

EKN, 28. Iii, 29. Top, 31. Eee, 32.

Arak, 34. Thai(land), 35. Taevas, 37.

Apnea, 38. Paet, U., 39. EJES, 40.

Lant, 41. Päts, 42. Iste, 43. Viis, 44.

INRI, 46. Pea.

Nädala retsept

Saabumas on valentinipäev: pehmed šokolaaditükikestega küpsised

7

KARLA KALENDRISABA

Sõbrapäeva sõnavõtt Ega ma muidu kipukski täna sõna võtma, aga minu vana­ duses on sõnaga juba sedasi, et kui tunned vajadust, siis muutkui ole mees ja võta. Kui akkad ootama, et antasse, võid jäädagi ootama. See seitungisaba on ea kindel paik, siia su jutt veel kõlbab. Akkad mujal suud pruukima, ütel­ dasse kohe, et ei kõlba saba allagi.

Akkasin mõtlema ja irm tuli pääle. Sõbrapäevi on aastas üksainuke, ju siis ülejäänd kolmsada kuuskümmend neli on vaenlasepäevad. Aga siis mõtelsin edesi, tuli meelde üks kuskilt kuuldud lugu ja irm kadus ära. Ükskord õpetaja oli küsind jumalateenistuse aegu kirikus koguduselt, kas nende ulgas on kedagi, kel pole ühtegi vaenlast. Üks ästi vana mees oli upitand end püsti ja kin­ nitand, et temal ei ole. Õpetajal muidugist ea meel, küsind, et ütle ometi, armas kaaskristlane, kuda see sul õnnestus.

Vanamees kost vasta, et elasin neist närukaeltest kauem.

No eks minuga ole sama lugu. Vaenlased koolesid kõik enne mind. Aga rõemu ma sellest ei tunne, sest nendega koos läksid ka sõbrad. Ja siin ma siis nüid üksipäini küki­ tan.

Aga oota, pea kinni, üks sõber mul noorest peast ikke oli ja see on veel elus – mu oma Kata. Sõprus kadus küll ammu... einoh, tegelikult ei kadund, vaid võttis suuremaks saades uue nime – armastus. Vata kui on juba armastus, ega siis sõprus, see armastuse idu, enam silma ei paista. Ja kui tuli abielu, siis enam ei kõneldud armastusest kah.

Vähemalt talurahvas seda sõna küll ei pruukind. Nii nigu pühakiri ei luba Jumala nime ilmaaegu suhu võtta, nii ei luband külakombed armastuse nime tühja sõnaga ära lörtsi­ da. Armastus peideti igapäevase torisemise, tänitamise, käskimise ja kamandamise taha nii osavaste ära, et teda päise päeva ajal palja silmaga ültse kaeda ei saand. Õhta ämaras vai öösel pimedas ikke jusku aimasid küll.

Nüid, kus terve elu juba ämaraks kisub ja taipad, et öö pole kah enam kaugel, lähed julgemaks ja tunnistad, et armas­ tus ja sõprus on alles, on kogu aeg old. Esiotsa tunnis­tad endale ja siis kuulutad teistele kah. Need ätid, kel veel oma Kata alles on – ükskõik kuda ta nimi kirikukir­ jades seisab – oitke teda ellaste. Ja mutikesed, ärge äbenege oma Karlale käsi ümbre kaela panna, kui ta veel pealpool kamarat on.

Vot sedasi ongi. Nüid võib koosoleku juhataja sellele sõna anda, kes järgmisena käe tõstis.

KARGU KARLA

Kaire Tensuda Paljude lemmikud on šokolaa­ ditükikestega küpsised, mida polegi nii keeruline ise val­mis­ tada, kui esmapilgul võib tunduda. Retsepte leiab inter­ ­ netist rohkesti, neid saab edu­ kalt varieerida vastavalt soovi­ dele; vähendada võib näiteks suhkru osakaalu või lisada ka hakitud pähkleid. Kui ei ole käepärast spetsiaalselt küpseta­ miseks mõeldud šokolaaditüki­ kesi (chocolate chips), võib ka šokolaaditahvlist tükikesi lõi­ gata. Võib kasutada näiteks ka erinevaid šokolaade – magusa­ mat, mõrumat ja valget – võimalusi oma maitsele vas­ tavalt leiab iga küpsetaja kind­ lasti! Tainast võib valmistada ka kahes erinevas osas, erinevate lisanditega (magusam ja mõ­ ­ rum).

Valmistusained: 2 tassi jahu 0,5 tl küpsetussoodat 1 tl kaneeli pisut soola 1 tass sulatatud (või toatemperatuuril hoitud väga pehmet) võid

emadepäev (9. mai), vanavane­ mate päev (12. september) ja isadepäev (14. november), kuid mark sobib hästi ka teistele ­õnnitluskaartidele.

(Eesti Post-Omniva)

½ tassi pruuni suhkrut ½ tassi valget suhkrut 1 spl vanilje-ekstrakti 1 muna 1,5 tassi tumeda või piimašoko­ laadi tükikesi Valmistusviis: Segada kausis omavahel kuivained.

Teises suures kausis segada ühtlaseks massiks sulatatud (mitte soe) või ja suhkrud, lisa­ da vanilje-ekstrakt ja kloppida sisse muna, jätkata segamist.

Lisada kuivained, segada ning kõige lõpuks lisada šokolaadi­ tükikesed, segades kergelt sisse.

Jahutada tainast külmkapis umbes pool tundi. Kes ei jaksa jahtumist oodata, võib ka kohe küpsetamise juurde asuda.

Eelsoojendada ahi 350 F kraadini ja katta küpsetusplaat pärgamentpaberiga. Tõsta plaa­ dile kas jäätisekulbi või kahe lusika abil tainapallikesed, jättes nende vahele piisavalt ruumi laiali vajumiseks.

Küpsetada umbes 10 minutit (oleneb suurusest; kui küpsised on suuremad, siis kindlasti vähemalt 12 minutit), kuni küp­ siste ääred on kergelt pruunis­ tunud, aga keskelt tainas suhteliselt pehme. Pole vaja muretseda, et see jääbki üli­ pehmeks, sest seistes muutu­vad küpsised üldiselt tahke­ maks. Kui aga tundub, et need

Naljanurk Naine sõbrannale: ,,Ennustaja ütles, et saan õnnelikuks noore, rikka brüneti noormehega.“ ,,Aga mille üle sa siis mures oled? küsib sõbratar.

“Aga ennustaja ei öel­ nud, mida ma pean oma praeguse mehega ette võt­ ma,“ kurdab naine.

LÜ H I DALT K ANADAST

TORONTO. Toronto Regional Real Estate Board’i teatel on keskmise kodu hinnaks käesole­ va aasta lõpuks eeldatavalt enam kui miljon dollarit ($1.025); 2020.a. vastav keskmine hind oli $929,692. Kinnisvaraturg on vaatamata pandeemiale olnud väga hea, ning tänavuse jaa­ nuarikuu müügid olid tunduvalt suuremad kui aasta tagasi jaa­ nuaris. (Lüh. CP24)

on siiski liiga pehmed, hoida ahjus veel mõned minutid.

Samuti oleneb küpsetusaste sööjate eelistustest – mõni soovib pehmemaid, teine krõbe­ damaid küpsiseid. Enne söömist lasta küpsistel küpsetusplaadil jahtuda.

8

EESTI ELU reedel, 12. veebruaril 2021 — Friday, February 12, 2021

Nr. 6

Mihkel Raud: Self-deprecation for a better understanding of relationships and North America English-language supplement to the Estonian weekly “EESTI ELU” Tartu College Publications Founding Chairman: Elmar Tampõld Editor: Laas Leivat 3 Madison Avenue, Toronto, ON M5R 2S2 T: 416-733-4550 • F: 416-733-0944 • E-mail: editor@eestielu.ca Digital: www.eestielu.ca

Russian terrorists abroad Recently the Canadian gov­ ernment designated the Rus­ sian Imperial Movement-RIM (Russkoe Imperskoe Dviz­ he­ nie) as a terrorist group, as defined by Canada’s Criminal Code.

In April of 2020, The US Department of State had already classified the RID as a ‘Specially Designated Global Terrorist (SDGT)’ entity. In the US it was the first time that a white supremacist extremist or­ ganization was thus designated.

As an ultra-nationalist, pro­monarchist paramilitary organi­ zation based in Russia that seeks to restore the Russian ­empire, RIM strives for a mo­ no-ethnic state in Russia ruled by an autocratic monarchy.

RIM was established in 2002 as part of the Russian rightwing awakening, spurred by the socioeconomic chaos of the 1990s, increasing immigration and mounting restrictions on political dissent. It has its natural place within a broad ­ ­spectrum of monarchist groups that identify with Russia’s im­ perialist past, espouses antise­ mitic ideas and advocates ­revolutionary violence.

According to the group, power should be vested in two strong institutions: the tsar who was the political ruler in pre-communist Russia and the Russian Orthodox Church, holding spiritual power. Russian nationalism is rooted in ethnic identity, which translates into Russian control or influence over all territory in which ­ethnic Russians live.

RIM operates two paramili­ tary training centres in St. Petersburg, offering courses called “Partisan”. It teaches rural and urban assault tech­ ­ niques, handling weapons and other combat skills. It is known to have taught civilians military skills for fighting along pro-Moscow Ukrainian insur­ gents as part of an affiliated paramilitary unit called the Imperial Legion.

Linked to the Russian Imperial Movement has been Igor Strelkov, a former colonel of the Russian Federal Security Service (FSB). He was indicted

by Dutch prosecutors for his part in shooting down Flight MH 17, a civilian aircraft, downed in 2014 over Russianoccupied Eastern Ukrainian

­t erritory. The anti-aircraft ­weapon was identified as a Buk missile system originating from the Anti Aircraft Missile Brigade, a unit of the Russian army.

RIM has also been involved with white supremacist extre­ mists beyond Russia and Ukraine. As an example, in 2016 the group trained two Swedish members of the white supremacist Nordic Resistance Movement at the St. Petersburg Partisan centre. RIM is known to have provided modest finan­ cial support to the Swedish ­organization. In 2016 ads 2017, three men bombed a car and a migrant centre in Sweden and a migrant campsite. Swedish ­authorities indicate it’s possible that two of the suspects got their knowledge of explosives from Partisan training.

RIM representatives have met with the Nordic Resistance Movement and identified se­ veral common enemies includ­ ing “Jewish oligarchs” in Ukraine – sufficient grounds for a friendly relationship. RIM has also invited a range of foreign organizations to join its World National-Conservative Move­ ment, an organization of which the RIM is a co-founder. This international organization has over 50 European and Russian extreme right groups who are united in opposing multi­ culturalism, liberalism and tolerance. It was intended that ­ member organizations would share tactical skills and military training.

While contacts between RIM and US counterparts have been limited, a few have been revealed. Among others, it is ­ known that the RIM had offered paramilitary training to the or­ ganizers of the 2017 “Unite the Right” rally in Charlottesville, VA and other members of USBased nationalist groups. (We remember Mr. Trump’s observa­ tion that “there are good people on both sides” in the Char­ lottesville riot that ensued.) But RIM’s radical views, its pro­ gram spreading ultra-nationalist and racist views, its efforts in offering paramilitary training are clearly dangerous.

Up until 2014, RIM lan­ guished as an obscure fringe movement. Then the Russian annexation of Crimea and its assault on Eastern Ukraine

The first time I talked to Mihkel Raud was in 2014, at Kotkajärve Metsaülikool, where he was due to deliver a lecture. I had only recently become aware of who he was when I saw his and Lenna Kuurmaa’s performance of Morrissey’s “Everyday Is Like Sunday” on ETV; and so I struck up a conversation about Morrissey and song­ writing over hapukapsas (sau­ erkraut) at lunch.

If we had to fit everything about Mihkel Raud on a short press release, we would men­ tion his rock and roll career in Singer Vinger and Mr. Law­ rence, the personal and some­ times coarse books he’s written about his life and perspectives, and the visibility he has as a television personality in Esto­nia.

But as he told me himself, the Mihkel Raud that people in Estonia know from books, music, and television is not ­ necessarily the same Mihkel ­ Raud that you will get to know in a one-on-one conversation.

Three years after his Cana­ dian lecture, he had settled in the city of Chicago. Getting to the “Windy City” was not ­direct, though. It happened after almost moving to Seattle, then moving to San Diego for eight months. This was a huge change for Raud, his wife Liina, and their two children.

As he described, it caused a marriage crisis, which then led to writing a book.

Raud broke out onto the book scene with his 2008 rock and roll coming-of-age story/ autobiography Musta pori ­näkku, about his memories of playing music in Estonia during the 80s. However, the chal­ lenges encountered since his family a­rrived in the United States in 2017 were what initiated his 2020 book, Võtku ­ homme mind või saatan (https:// www.rahvaraamat. ee/p/v%C3%B5tku-hommem i n d - v % C 3 % B 5 i s a a t a n / 1 4 2 2 1 6 9 / en?isbn=9789949730452). The title could be translated as “Tomorrow may the Devil take me.” It’s a line from the Rock Hotel song “Aita mööda saata öö”, which in turn is an adap­

prompted many Russian ex­ treme right groups to send their members to battle making it the focus for world-wide far-right militancy. RIM managed to form fully two brigades of volunteers trained in martial ­ arts, sent to the combat zone. In addition RIM-trained merce­ naries are known to have parti­ cipated in conflicts in North Africa and the Middle East.

(To be continued.)

LAAS LEIVAT

tation of Kris Kristofferson’s pining country ballad “Help Me Make It Through the Night.”

Based on what Raud said, it would seem that the lyric in the title, as Estonians will have heard sung by Ivo Linna, is used in a tongue-in-cheek man­ ner. The book is part advice and part humour; what Raud refers to as “self-irony”, or eneseiroo­ nia in Estonian. It’s a genre he’s been writing in for five or so years now, including the two books before this one. The ad­ vice is based on the scientific theories and studies of other researchers, while the humour ­ and observation are sourced from his own life. Essentially, he wants to “drag the theories through [his] own life ex­ perience” and use comedic self-deprecation to make the ideas more relatable.

Before making the transat­ lantic move, Raud considered Seattle, as it’s one of his ­favourite cities in the US. But at the last minute, while looking for apartments, he and Liina ­decided that they wanted to try living in a climate even more different than Estonia’s. They “fantasized that the idea of eter­ nal summer would be interest­ ing.” Though, as it turned out, if one is used to changing sea­ sons, it can be hard to cope without them. The Raud family had their first American Christmas in sunny San Diego, but were soon drawn to Chicago after a family trip there; enjoying the space, theatre, arts, and lively music ­ scene of the metropolis. From this scene, Liina starting photo­ graphing local and national bands that came to the city.

As mentioned above, moving somewhere new wasn’t easy.

Regarding their marriage crisis, he says, “It’s a very common thing that happens to families and couples who move to another country. Even though ­

American culture is not too different for Europeans, it still ­ is. Every country is different from what you’re used to.

Moving to a totally new culture had a very severe impact on our relationship because I travelled, and still do, back and forth a lot [to Estonia]. But my family stays here in the United States.”

His professional life remains wholly in Estonia, and he has been able to pull off an arrange­ ment that works for everybody.

The book follows the journey of someone who has had chal­ lenges in their relationships and is luckily able to navigate through that. It describes the process of “how he would have done it if he knew the things he knows now.” The fact that he’s someone who has “been around for so many years in the Estonian public eye” gives read­ ers a better chance to connect with the content of the book.

“Hopefully they will learn new things about the character, me being the character. Hopefully it’s inspirational.” He wants to be honest even to the point that some people might call “too honest.” “Sometimes I paint a picture that might come off as offensive, but it’s just so that I can make my point even louder.

It’s a question of writing style rather than philosophy.” Speak­ ing again about his character, Raud says “the Mihkel Raud in the book is not always and ­rarely is the same person.”

Still, I wanted to know what the biggest differences were that he noticed between rela­ tionships in North America and Estonia. For him, a big dif­ ference is willingness to talk.

“Americans love to talk about their relationships, intellec­ tualize about them, analyze them. There’s a culture of therapy, which is very new to ­ Estonians. It is starting up now.

There are more and more (Continued on page 9)

Photo used with permission from Mihkel Raud

Vincent Teetsov

Nr. 6

EESTI ELU reedel, 12. veebruaril 2021 — Friday, February 12, 2021

9

From the Archives: Estonia’s Armoured Train Division Vincent Teetsov

On 5. veebruar, also known as hundi/kuu, wolf month, (Estonia’s rahvus/loom, national animal), the Estonian Weather Service’s lume/kaart (snow map) showed Tallinn as having 34 cm on the ground. This never happens in one huge (s)torm à la nor’easters in Eastern Canada, but has accumulated steadfastly as mere/efekti (sea effect) snow over the course of many weeks of sub-zero weather, set to continue. It’s the same as Suur järvistu (Great Lakes) lake-effect snow and is nature’s gift to kids and winter sports lovers of all ages in an otherwise compro­ mised time.

Photo: Ülle Mesikäpp

Table set for lume/palli/supp “Laud on kaetud!” writes ­jewellery artist Ülle Mesikäpp from her home in the Tallinn suburb of Nõmme. Katma lauda = to set the table in preparation for a meal and when the laud is kaetud, you’re welcome to take a seat (asuma lauda, võtma istet).

Katma is also simply to cover.

This table is covered. In snow.

And set. (Ready, set, go! = Tähelepanu, valmis olla, läks!)

The artist continues: “Kui puudu jääb, saab puu/otsast lisa!” If there’s not enough, help yourself to more off the tree! “Eelmise talve sadamata jäänud lumi tuli ka maha!” Last year’s “unfallen” snow has also now fallen. Eesti has not seen a lot of snow in recent winters, but last talv (winter) was excep­ tionally, excrutiatingly lume/ vaene (“snow poor”), practical­ ly flakeless. This year, ALL of Eesti is snow-covered and is be­ ing blessed with the extended külma/kraadid (cold tempera­ tures) to enjoy it.

So, mida pakutakse (what’s being offered), if the table is ready and set? A laste/aia/laps (kindergarden kid) might offer a heavily garnished lume/tort or jää/tort (ice torte) frozen in a bucket and full of suspended beauty, while someone with a little more expertise in the köök (kitchen) might find lume/palli/ supp (“snowball soup”) espe­ cially fitting. What has been made from milk and eggs in Eesti, and is very widely known and enjoyed throughout Europe,

is the classic French dessert they call oeufs à la neige (snow eggs) – pillowy, airy poached meringues (pošeeritud beseed) in a custard. Prantslased (the French) also call it île flottante (floating island), while Estonians plural it up as ujuvad saared. A true bath of crème anglaise (English custard) in­ cludes double cream, which down-to-earth eestlased tend to skip, but vanilli/suhkur, if not ekstrakt, adds a lot.

A bird feeder is a linnu/söö­ gi/maja (“bird feeding house”) or linnu/söögi/LAUD (table), where ise/teenindus self-serve is the name of the game, as is the case with a külm/laud (“cold table” of traditional Estonian ­ savoury foods) and Rootsi laud (“Swedish table”, i.e. a buffet).

Linnud would really appreciate if their laud was kaetud right now as well. Watch Estonian birds enjoying lunch otse (live) via the bird camera at: www. looduskalender.ee > tali/linnu/ kaamera. Be sure to also see what’s happening on the hülge (seal) beach on Saaremaa is­ land’s western coast via the hall/hüljeste seire/kaamera (grey seal monitoring camera) on the same page. If you’re lucky, you can catch a peek of newborn seal pups nursing and a good amount of rolling and playing.

People often wish each other kuhjaga õnne – heaps of luck.

Kuhjaga õnne = kuhjaga lund.

The bigger the mounds of snow, the more, the merrier.

ESTONIAN LIFE

RIINA KINDLAM, Tallinn

Your source of news about Estonia and Estonians, home and abroad

It’s understandable how, for some, history can be a daunt­ ing subject to delve into if you don’t know where to start.

However, I’m convinced that anyone can find something of personal significance if they look back from where they originated as a person – their own time line.

In learning about history, photos open up speculation and curiosity. One image can send you into a spiral of information.

This is what happened when my family discovered a portrait of my great-grandfather Jaak in his officer’s uniform, from when he was in the Estonian soomus­ rongirügement (“Armoured Train Regiment”) as a young man. I imagine this was part of what led to his career in Esto­ nia’s first police force down the line, before the Second World War. This portrait was like a clue that revealed so much about how Estonia came to be.

Further archival searches into the origins of the Regiment led me to find a series of photos from the autumn of 1919. In one photo, pictured above, the soldiers of an artillery railway car called “Rummu Jüri” are standing in the rail yard of Valga in southern Estonia.

These soldiers were part of the predecessor to the soomusrongi­ rügement called the soomus­ rongide divisjon (“Armoured Train Division”). In the photo, we can see a momentary pause during the fight for Estonia’s independence.

The Estonian War of Inde­ pendence started on the 28th of November, 1918, just weeks ­after the First World War ended, and nine months after indepen­ dence was declared in Estonia.

The war continued until the 2nd of February, 1920. The Ar­ moured Train Division, started in February 1919, was part of the larger Eesti Rahvaväe (“Estonian People’s Force”) that brought independence from a dream into something more ­secure.

Today, trains in Estonia, Finland, Latvia, Lithuania, and Russia use a wider rail gauge/ size than the “standard gauge” used in countries like France, Germany, the UK, Canada, or the US. But at that time, there was even irregularity within Estonia. To overcome this, 12 trains with either wide or nar­ row gauges were used for the Armoured Train Division. Once the aforementioned junction in Valga was brought into Esto­ nian possession early in 1919, the trains could be used to push away invasion from all sides against the Baltische Landes­ wehr (an army composed of Baltic Germans) and the Soviet army.

The young nation was thrown into the deep end from the beginning. Support for the

The soldiers of the “Rummu Jüri” artillery railway carriage, 1919.

newly independent Estonia even came from the British Royal Navy, led by Rear Admiral Sir Edwyn Alexander-Sinclair. But it was the ferocious pace of the trains that kept ground forces fast and light on their feet. The trains could carry turrets and artillery to fire at invading ­ forces, as well as protectively ­ carrying soldiers to the front line. They navigated the turns of the railway system across Estonia and northern Latvia.

Lithuania was fighting for its independence at the same time and also had armoured trains.

This was not the first occasion that armoured trains had been used; Union forces in the American Civil War are said to have applied this concept first, similar to the ironclad ships they used at sea. These vehicles were built and used on multiple subsequent occasions, and it met the Estonian need for a ­robust form of defence.

The train shown in the group photo is one of the 12 used by the Division. This train, number six, operated on a wide gauge.

According to the book Eesti soomusrongid ja soomusrong­ lased 1918–1941 by Tiit Noor­ mets, Jaak Pihlak, and Mati Õun, train number six had a few railway cars attached to it.

These included “Leitnant Sa­ bolotnõi Kartetsch”, another called “Tommi”, and then “Rummu Jüri.” Interestingly, the name “Rummu Jüri” has a large backstory, too. We might think of Rummu Jüri as a kind of Estonian Robin Hood. In the late 1800s, he is said to have stolen from many manor houses across Estonia, giving the stolen goods to the poor, and deftly escaping out of prisons when­ ever he was caught.

Throughout the War of Independence, Captains Karl Parts and Anton Irv alternated in the position of Commander of the Division, with Captain Parts ultimately taking com­ mand for the last part of the war when Captain Irv was shot in battle. Irv insisted on being among the soldiers he was com­ manding. For his qualities as a leader, he is commemorated in Johannes Kaup’s book Kapten Anton Irv: soomusrongide löö­ givaimu kehastaja (“Captain Anton Irv: the embodiment of the spirit of armored trains”).

This small book is part of the archive collection of VEMU (the Museum of Estonian Abroad).

When I look at my great­grandfather’s old portrait, I can’t

help but think about all those who grew up in that time of un­ certainty and hope. With the 103rd commemoration of In­ dependence Day approaching, looking at photos and books like these remind us not of lines and squares on a map, but of each person who made sacri­ fices and pushed those lines so that Estonia could be a free and prosperous nation.

Mihkel Raud…

(Continued from page 8)

t­herapists working in Estonia.

But in America, everybody has one. Whereas I have never done it before. My wife is very Americanized in that sense, as she likes to talk about stuff. In hindsight, I think that was ­probably one of the things that created the crisis. I was very unwilling to share my feelings or talk about them. Whereas in America, everybody does it.

Americans are not afraid or ashamed of their problems.

They’re probably ashamed if they don’t have problems...

Writing about relationships as a 52-year-old Estonian man, is unheard of, weird, bizarre.”

Raud contends that the dif­ ference between his book and other relationship books is that the others come from authors who are “winners” who have “tools and knowledge to share.”

Conversely, Raud’s book is taken from the perspective of ­ someone whom he considers to be more of a “loser.” Someone who is still learning.

For that reason, some of the content may be apparent to readers already. “I would hope the most entertaining part is about the story of this one person, rather than some ­ ­knowledge that they’re about to acquire. There are so many better and more sophisticated, ­ informative books if you want to learn about relationships. But if you want to have a laugh, or relate to someone who has been really bad with relationships throughout his entire life, I think that’s what my book aims to achieve.”

Being able to take things less seriously sometimes is a dire necessity. Humour isn’t flaw­ less. It may distract us from real problems. But, as Mihkel Raud tries to achieve with Võtku homme mind või saatan, humour can also reveal deeper truths.

10

EESTI ELU reedel, 12. veebruaril 2021 — Friday, February 12, 2021

Nr. 6

Direct from Producer to Consumer Food Networks in Estonia Interview by Vincent Teetsov If in your travels you ever make your way across the Suur väin (“Suur Strait”) on the ferry from Virtsu to Muhu, and then drive to Saaremaa (Saare county), you will likely make at least a short stop in Kuressaare. In the summer months, Saare­ maa’s biggest town is buzzing with tourists, appreciating the local crafts and food. But this appreciation for local pro­ ducts, particularly food, is part of local life, not just for those passing through.

18 years ago, two Toron­ tonians, Karen and Alar Allas, moved to Saaremaa. For 12 years, they’ve worked with local small-scale farmers and ­ artisan producers, to create their marketing materials and orga­ nize special food events. During two or three summer trips to Saaremaa, I’ve had the chance to get to know Karen and Alar, but now was a chance to learn from them about the many different producers that make ­ up Otse Tootjalt Tarbijani (Direct from Producer to Consumer) food networks.

How common is it for Estonians to buy their food directly from producers, as opposed to a grocery store?

In Saaremaa, almost every­ one has a connection to some local farm that supplies them with some food products. A ­relative, friend or neighbour is bound to have a vegetable ­garden or apple orchard with a little extra to sell or give away.

So direct producer to consumer food sales are not new in Saaremaa. What is new, though, are producer networks that

a­ dvertise their products to­gether, cooperation among farmers in cross marketing and online shops. I would say that the majority of people buy some ­ products directly but most products from the large super­ ­ markets.

What was the impetus for the formation of Saare OTT? The first OTT (Otse Tootjalt Tarbijani) network started in Estonia in 2009, where a group of about 10 farmers in Kuusalu (50 km east of Tallinn), started coming together once a week for one hour in a music school parking lot, where they sold straight from their vehicles. A good portion of the sales were pre-ordered and pre-paid. Kuu­ salu OTT still operates to this day. There are about 25 OTTs now across Estonia, each operating in its own way – ­ some as weekly pop-up farmers markets, others as virtual ­marketplaces. These are not to be confused with usual market­ places in cities, where a lot of the produce is imported and there are all kinds of other non-edible stuff for sale.

How many producers does Saare OTT consist of?

Saare OTT is a group of over 50 small-scale farmers and ­artisan food producers in Saare­ maa, selling vegetables, fruits, honey, meat, smoked fish, beer, preserves, baked goods and more. Their contact information can be found in the online cata­ logue found at saareott.ee. The catalogue is not an online shop.

Orders are placed by consumers to each producer separately and delivery is negotiated on an in­ dividual basis.

Has Direct from Producer to Consumer food commerce

Press release

NGO HomeComing invites you to an Estonian language and culture immersion camp!

HomeComing (Lõimeleer) is a summer camp that connects young Estonians living abroad and their families as well as multicultural families living in Estonia with Estonian life and culture. In our camps you can socialise with your peers from

Estonia, learn Estonian handi­ crafts and traditional songs, dances, games and to play instruments. You can join horse cart and dugout canoe rides or go berry picking in the bog.

Moreover, you can go on a

experienced an uptick due to COVID-19, considering peo­ ple are nervous about shop­ ping in stores?

During the first Covid wave in the spring, a lot of people were nervous about shopping in public and food businesses evolved to meet the new circumstances. But this didn’t ­ mean a boom for small farmers, because the big supermarkets were also offering contact free home delivery service. Most of the big supermarkets already had online shops. For the small producers, it was a kick start to create the online shops, which many of them did. The pro­ ducers that quickly adjusted saw an uptick in direct orders.

But not everyone had the skills to make changes so fast.

Producers that were most negatively affected by Covid were those who supplied restau­ rants. Producers were also ­negatively affected by the can­ cellation of many major events that brought people to the island in the summer, such as ­ Kuressaare Opera Days and Kuressaare Castle Days.

What are the biggest obsta­ cles to people purchasing food this way?

There are, as we all know, a lot of benefits to buying local products direct from the farmer or artisan producer: an ecologi­ cally smaller footprint, getting to know the people behind the food, getting the freshest and most flavourful food and more.

The main obstacles are con­ venience and price. It is more convenient for people to get ­everything they need from one place.

In terms of price, many people are surprised that they ­

ghost hunt at night, visit black sauna or join a laughter work­ shop. We do everything in Estonian and in the Estonian way, but at the same time en­ sure that nobody’s excluded due to insufficient language skills.

The program varies from year to year. In 2020, for example, we organised a traditional Estonian camp wedding. In 2021, we plan to introduce the laughter of Estonians and other people around the world in our laughter workshop.

We have been organising language and culture immersion camps in cooperation with the University of Tartu Viljandi Culture Academy since 2016.

The camp teachers are mainly youth work students and alumni from the Viljandi Culture Academy and other Estonian universities who are responsible for carrying out the daily activi­ ties, including introducing the national foods, skills, dances and games. In addition, we en­ gage experts with the skills in traditional handicrafts, story­telling etc., with the kids in ­addition to introducing national

Local producers selling at the annual Saaremaa Farm to Table event.

Photo used with permission from Karen and Alar Allas

don’t spend less money buying direct from the farmer versus a supermarket. Consumers would like to see a situation where more profit stays in the hands of the farmer and the consumer gets a discount, too, but that is not usually the case for many reasons. The scale of produc­ tion is small, which is more costly. The farming is mostly organic, which is also more costly and the artisan products such jams and breads are made by hand in small batches, out of high-quality ingredients, with­ out cutting corners (preserva­ tives, thickening agents etc.)

Adding to the price, the farmer has to factor in the price of renting a stall if they are selling in a marketplace or registration fee if they are selling at festivals, which can be quite ­ ­expensive.

What do you think is the future of this style of com­ merce for a region like south­ ern Ontario?

Everyone has to find ways to keep the final cost down and convenience level high. There is no rubber stamp that fits all places. The OTT networks in Estonia keep the cost down by finding parking lots they can use for an hour or two a week

for free for their pop-up markets. Cooperation between ­ farmers for cross advertising also keeps costs down. Many producers now have their own online shops, where purchases can be made using international online bank transfer or a bank transfer from an account in Estonia. These producers offer delivery on a regular basis ­anywhere in Estonia.

If you live in Canada or the U.S., you can buy directly from producers online in Saaremaa (saareott.ee) using the two methods above and have the products delivered to your relatives and friends anywhere ­ in Estonia as gifts for any occa­ sion. For example Muhu Liha (muhuliha.ee) has a variety of gift packs in collaboration with other local producers. One of­ fering is smoked leg of lamb, Muhu beer and mint jelly. If you can’t find a product you would like to order from a pro­ ducer in Saaremaa, then one can go to the Ehtne Talutoit website at talutoit.ee and select the button “TURG”. There you will find a larger selection of producers on the mainland ­selling directly to the consumer.

foods, skills, dances and games.

Through social and cultural activities inside and outside in the beautiful nature, the camps of the NGO HomeComing contribute to improved Estonia ­ skills and stronger ties with Estonia for the youth from the Estonian diaspora and multicul­ tural families in Estonia. There will be no formal language learning in a classroom setting.

Our camp’s working language is Estonian, but we are more than happy to provide explana­ tions in English, to make sure everyone is included. Within the five years existence, we have had participants from the USA, Canada, Sweden, Kazakhstan, Finland, Ireland, Great Britain, New Zealand, Switzerland, Italy, Germany, Norway and, of course, Estonia itself. Many children return year after year to meet old friends and teachers.

The recommended age for participants is 10–16. As an ex­ tension of the children camp, Family Lõimeleer offers an ­opportunity for children younger than 10 years and their parents to take part in the camp. The

younger children can partake in the activities of the teenagers’ camp, practice their Estonian and, by support from their parents, gather experience and ­ courage for attending the camp unaccompanied in the longer run.

This interview has been edited and condensed.

In 2021, the camp will be held in three 6-day shifts: 11– 17 July, 18–24 July and 25–31 July.

For further information and to sign up for the camp, visit https://en.loimeleer.com/ or e-mail mtu.loimeleer@gmail. com.

NB! Register before 1 March to get the early bird discount!

NB! NB! Important informa­ tion regarding the COVID-19 situation! If you have re­ gistered, but are unable to attend due to COVID-19 ­ restrictions, please notify us ­ before 15 June 2021 and we ­ will postpone your unused ­ticket and guarantee you a spot in the 2022 summer camp.

Nr. 6

EESTI ELU reedel, 12. veebruaril 2021 — Friday, February 12, 2021

Talisuplus

Volli veste

Kanatiivad

Marko Mäetamm, kunstnik (Ilmunud portaalis edasi.org)

Meie hea noorsand on nii tähtis meie elus, eriti praegust, mil ta teeb paljut, mida me ise ei soovi ega julge. Nii et me ei ütlegi, et ta peaks ammut olema omale leindut eide ja (ehk titegi vorpinu). Kuid nooremana oskab ta ikke pi­ sut esitada olukordi, millest üks kulupää aru ei saa.

Ilmselt pole see enam kellelegi mingi uudis, et talisuplemisest on saanud eestlaste kõige enam levinud talvine ajaviit­ mise viis. Astusin minagi mõned nädalad tagasi selle reha otsa. Aga juhuslikke asju pole olemas ja kõigel, mida me teeme, on tegelikult omad põhjused ning tekkemeh­ hanismid. Minu tee talvisesse vette kargamiseni nägi välja alljärgnev.

Mul olid noorena ilusad pi­ kad kollased lokkis juuksed.

Sellised, nagu Zeppelini lauljal Robert Plantil omal ajal ja üldse kõigil korralikel 70-ndate aas­ tate rokkaritel. Mingil väga stressirohkel eluperioodil hak­ kasid need mul aga halliks minema ja vaikselt hõrenema.

Kasv aeglustus ja pealae pealt läks karvkate kohe õige õhu­ keseks. Ma ei mäleta, kas ma lugesin seda kusagilt või mõt­le­ sin ise välja, igatahes hakkasin endale hommikuti dušist va­ heldumisi raudkülma ja tulikuu­ ma vett pähe laskma, et erguta­ da niimoodi vereringet, mis siis omakorda ehk paneb mu juuk­ sed uuesti natuke paremini ­kasvama.

Loomulikult ei saanud ma seda protseduuri teha teisiti, kui läksin ikka üleni ihualasti duši alla ja seega sai külma ja kuu­ ma dušist osa mitte ainult mu hõrenev pealagi, vaid kogu keha. Alguses oli see protseduur päris vastik, aga harjusin ülla­ tavalt ruttu ning sellest sai mu igahommikune rutiin. Juuste kasvu see nagu esile ei kut­ sunud, aga kõigele muule mõjus see suurepäraselt. Isegi pidu­ järgse pohmaka võttis ära.

Nii ma siis muudkui võtsin hommikuti seda kuuma ja külma dušši ja uskusin selle ­ imettegevasse jõusse. Kusjuures tõsi mis tõsi – mingeid külme­ tushaigusi mul enam ei esine­ nud ja talviti polnudki väga palju riideid selga panna vaja. ­ Ei olnud lihtsalt külm.

Usk mu imettegevasse rituaali sai kõvasti *tugrikuid juurde, kui ühes motokrossiseltskonnas, kus oma noorema poisi tõttu tihti viibin, räägiti, et Arnold ­ Rüütel pidavat olema oma ­soliidse ea kohta nii krapsakas põhjusel, et ta võtab hommikuti vaheldumisi kuuma ja külma dušši. Et see ei laskvat vere­ soontel ära lupjuda, kuna kuu­ ma ja külma vaheldudes need laienevad ja tõmbuvad kokku ning see raputab kogunenud lubja veresoonte seintelt lahti.

Täiesti adekvaatne seletus. Väga poriseid krossipükse saab ju ka niimoodi puhtaks, et lased ära kuivada ja siis teed nendega käte vahel saka-saka. Ühesõnaga jah, sain aru, et olen pooljuhuslikult komistanud igavese elu eliksiiri otsa ja and­ sin aga minna. Iga jumala hom­ mik. Tulikuuma ja raudkülma.

Mingil hetkel hakkas mulle aga tunduma, et sellest dušivär­ gist on vähe. Et tahaks midagi enamat. Samal ajal hakkas sot­ siaalmeedias üha enam silma, et

Oli ju pühapäeval see, mida ma kunagi talle ütelesin, on stupor Bowl, mitte Super Bowl. Too ingliskeelne sõna tähendab mulle uimasust. Ainult selleks, et jube rikkad sportlased saaksid vaid rumalat mängu mängida. Et isegi rikkamad saaks rikkamaks. Ning iga narr, kel põle paremat teha, jälgib seda. No ma olen vanemp, ei huvita sellised kunst-kapitalistlikud asjad. Teisi aga arvukalt küll.

Saan aru.

Ets on meie väikses mullis. Tuli, et olla meite lollikasti taga. No las olla. Eks me temakesega mõlemad seltsi va­ jame ka. Kaua sa naabri kassi peale haugud, piltlikult, küsib üks koerpoiss. Jalahoopi kartes.

Saabuski - hea ja halvaga. (Halvaad ei toonud). Mina rõõmustasin, ei see kesvamärjuke kunagi halvaks lähe.

Aga noorsand oli õnnetu, kuna tahtis tsikkenvingse ka tuua. Noh, kanatiibu, kõik võimalikes kastmeis ja nii, mida siin maal nositakse tolle suure, tähtsaima spordi mängu ajal. Miks? Ep tia. Aga olla nii. Kuid kusagilt neid ei leidnu. Ei saa tellidagi koju. Kuna kik istuvad kodus, käsku kuuldes, tellivad, ootavad, et vaesed arabskid toovad kohale. Lihtsalt põlnu.

Ma lohutasin, et küll meil siin sahvrist leidub hamba alla miskit. Aga, vat ei. Pidi ikka olema vings. Alati nii olnu. Esimest korda elus, kus põle nii. (Pakkusin muigega, et lähen õue, varastan - no see ju nali, naabrilt – kanu.

Neid ju ei ole, aga linde õues piisavalt. Ikke.)

Kik on kodin. Käsk on range. Ja nõudmine om suur.

Vaatasime, meie temakesega, vastu tahtmist, kuigi mul oli parem tuju humalamõju tõttu, toda lolli mängu. Seal eirati kõiki reegleid. Staadionis 25 000 inemest. Mängijad kallistasid üht-teist. Ja siis too kuulus poolaja-meelela­ hutus, mida kik ootavad. Miks? Ep tia. Keegi tõmmunah­ kne kargleb ja möirgab. Ning mette hästi. Juba kaua nii olnu, ütles Ets. Pataljon, ei saa ütelda, et tantsijaid, võttis väljaku üle, muidugi distantsi eirates. Aga meie poliitikud ei luba meile sel­list. Meie ei tohi olla hulgana koos. Ei tantsida, ei mängida, ei no miskit.

Noh rikastel oma reeglid. Midagi on peris viltu. Kuid too Stupor Bowl oli rahvarohke. Jälle kinnitas, et mõned on olulisemad kui teised. Vean kihla, et seal Tampa Bays oli ohtralt head süüa. $$$ tõttu. Neetud kanapead. Ets jäi vingsitest ilma, teised aga mitte.

VABARNA VOLLI

Sõnaleid J

H E

R N E

K

L

L

R A U R B

E

E

Ü M

I

S

E

J

A

L

L

A N N

Ü

U H K

A

P

Ä

E

V O

I

K Ü S

K

A O

I

E G K

S R

T

T

N A G K L

P

R

A R A S

S U P

P Q S V

U

A M U K O A M

I

U

T

K N

P

V

N A

E

K

L

U

E

Ä

T W A C

I

P

R C A U

L

E

Z

L

I

M M D K

A

V

A H S Õ B R A

A L

L

J

S U

11

P

Ä

E

V

D W A M T M A N N

I

D K

Leia sõnad: HERNESUPP, KUKKEL, KÜÜNLAPÄEV, LINA, LIUG, NOORKUU, SEAJALAD, SÕBRAPÄEV, TUHKAPÄEV, VALENTIINUS, VASTLAD, VEEBRUAR, VURR, ÜMISEJA (lahendus lk. 15)

Foto: erakogu

kõik muudkui käivad talviti uju­ mas. Isegi päris mitu tuttavat käis. Ühel näituse avamisel sat­ tusin juttu ajama ühtede kuns­ tiinimestega, kellest olid samuti saanud taliujujad ning kellel oli isegi oma sotsiaalmeediagrupp Julged Hülged. Ütlesid, et tule aga punti, aga oma häbeliku loomu tõttu ma nendega siiski ei ühinenud.

Ring mu ümber tõmbus aga üha koomale. Ühel hetkel hak­ kas mu oma vanem poeg talvel ujumas käima. Kiitis, mis hir­ mus ja saatis pilte, kuidas ta seda teeb. Ma ei lähe tavaliselt sel­ liste asjadega kaasa, mida kõik kiidavad. Sel põhjusel on mul paljud head filmid ja näi­ tusedki vaatamata jäänud.

Sellised, mida KOHE PEAB vaatama, sest on nii head. Ja võib-olla hoidis see mind ka siia­ maale sellest taliujumise hullusega ühinemast. Aga kui juba ka oma lihane laps kiidab, siis seda ma ära ei põlga. Mõte ühel ilusal talvepäeval külma mustavasse jääauku ronida muudkui vurritas peas, võidel­ des tihtilugu, tõsi küll, lapse­ põlvest ajukurdude vahele sal­ vestunud kujutluspildiga veid­ ratest läki-läkide ja käpikutega jääaugus käivatest vanainimes­ test, kes mõjusid pigem erandli­ ku ja mis seal salata, ka natuke napakatena. Ilm­ selt oli see mälupilt üles korjatud tele­ viisorist või kusagilt, oma ihusilmaga polnud ma ühtegi niisugust vanainimest näinud.

Poiss muudkui ujus ja posti­ tas mulle pilte ning videosid, kuidas ta pimedas talveöös kusagil Haapsalu taga mere­ lainetes ringi kroolib. Mingil hetkel tegi ta seda juba kaks korda päevas – hommikul ja ­õhtul, ning see ei andnud mulle enam mitte kuidagi rahu.

27. detsembril lõpuks see juhtus. Käisime krossiinimeste­ ga jooksmas ja kui peatreener Andres pärast jooksu Männiku karjääri jahutavale suplusele siirdus, võtsin talle otsusekind­ lalt sappa. Kuigi jooksma min­ nes mul sellist mõtet ei olnud.

Ujukaid-rätikut ka polnud ega ka plätusid. Aga see ei lugenud.

Esimene kord oli ikka õudne.

Ronin soojaks köetud autost välja. Paljajalu ja ihualasti, ümber ainult pagasnikus aas­ ­ taringselt igaks juhuks kaasa sõitev vana tekk. Kooberdan ­peatreener Andrese sabas järsust nõlvast alla pimeduses mustava karjääri suunas. Jalad juba tuli­ tavad külmast… Tuul. Issand. Äkki ma saan südameraban­ duse, ikkagi 55-aastane juba…?

Või jään muidu haigeks…?

Kopsupõletikku? Järsku ei ole ikka hea mõte…?

Peatreener Andres on aga rahu ise. Siit siis silla pealt lähed sisse ja sealt välja. Ja juba ta ongi ise vees. Kargan mõtlemata järgi. Ou s***!!!!

Vesi on rinnuni. Andres ujub ra­ hulike mõõdetud tõmmetega.

Mina lihtsalt kõnnin, oodates, et ta ometi kiiremini eest ära ujuks ja ma rutem välja saaks. Raisk, kui külm!!! Välja-välja-välja!!!!

Uuh! Kus on mu tekk! Nüüd veel järsakust üles autoni. Pal­ jajalu ka veel… Juube külm…

Autos jõuab kohale täielik kaif. Ihu suriseb sulnilt ja külm pole enam üldse. Ajan oma hi­ giseid jooksuriideid tagasi selga ja selline tunne on, et tahaks juba uuesti vette minna. Koju sõites on nägu napakalt naerul.

Endorfiinid, mõtlen. Igaks ju­ huks panen kodus ikka klõmaka pipraviina ka. Nii profülaktika mõttes, sest mine sa tea, esi­ mene kord ikkagi. Aga homme lähen raudselt jälle!

Tänaseks olen käinud juba õige mitu korda. Vähemalt üle päeva kui mitte tihedamini.

Veesolemise aeg on kõvasti pikenenud ja iga kord on välja tulles selline tunne, et miks ma nii ruttu välja tulin? Hommikuti võtan aga jätkuvalt seda kuuma ja külma dušši, äkki ikka hakkavad juuksed pealae peal ­ uuesti kasvama. * tugrik – Mongoolia rahaühik; siin ülek. täh. – väärtus KANADA UUDISED

KANADA. Statistikaameti tea­ tel kaotas majandus jaanuaris 213.000 töökohta ja tööhõive näitaja langes madalaimale tase­ mele alates augustikuust, töö­ tuse näitaja tõusis 9,4% peale.

(Lüh. CP24) • KANADA. Riigi suurim lennu­ liin, Air Canada kärbib 1500 töökohta ning katkestab alates eelolevast nädalast 17 marsruuti.

(Lüh. CBC) • KANADA. Riik keelas üle 100 reisijaga kruiisilaevade tegutse­ mise Kanada vetes kuni veeb­ ruarini 2022. Transpordiminister Omar Alghabra sõnul on keeld vajalik, vähendamaks koroona­ viiruse ja selle variantide levikut ning vältimaks tervishoiusüs­ teemi ülekoormatust.

(Lüh. CTVNews)

12

EESTI ELU reedel, 12. veebruaril 2021 — Friday, February 12, 2021

Nr. 6

Nädala portree

Raimo Raag – keeleteadlane, soomeugri keelte professor Uppsalas, eestlane Rootsis ja rootslane Eestis Küsitles Aili Salve Ilmunud väljaandes „Rahvuslik Kontakt“ Sa oled kasvanud rootsi-eesti segaperes. Kas see oli ajen­ diks, et sinust sai just keele­ teadlane?

Ei olnud. Põhikooli viimastes klassides liikusid mu mõtted teisiti. Mu tollane rootsi keele ja kirjanduse õpetaja, kellest ma väga lugu pidasin, püüdis mind ikka veenda, et ma õpiksin just rootsi keele ja kirjanduse õpeta­ jaks. Gümnaasiumis võttis aga ajaloohuvi üle, eriti pärast seda, kui olin õppinud tundma Aleksander Loitu, kes siis töö­ tas Uppsala ülikooli ajaloo õppe­toolis. Tema doktori­väi­te­ kirja kaitsmine 1975. aastal oli esimene tõsine akadeemiline üritus, millest võtsin osa. Kaits­ miselt sain väitekirja koju kaa­ sa, lugesin seda ja kirjutasin sellest lühikese referaadi, mis ajalehes isegi ilmus, ehkki see oli noore üliõpilase koostatud.

Kaks aastat varem ülikooli astudes olin tahtnud minna ­ õppima ajalugu peaainena, aga ­ saatus mängis ootamatult väi­ kese vingerpussi, nii et sattusin hoopis keeleteaduse rajale.

Kas sul on kunagi tekkinud küsimus, kes ma õieti olen?

Eks ikka, aga mingiks eri­ liseks probleemiks „mina“ leid­ mine ei olnud. Mäletan, et güm­ naasiumi lõputöö kirjutamise ajal – see käsitles eestirootslaste ajalugu – sõnastasin oma tead­ mise endast selliselt, et seni, kui elan Rootsis, olen eestlane, aga kui peaksin kunagi Eestisse ­kolima, olen seal rootslane. See on naiivsevõitu käsitlus, aga sel ei puudu oma iva.

Sa oled sündinud 1953, Stalini surma aastal. Sa oled põgeniku poeg, kuidas on see mõjutanud sinu maailmavaa­ det?

Lapsel on kaks võimalust: kas võtab olulises osas omaks oma lapsepõlvekodu vaated elule ja maailmale või tõstab ­ nende vastu mässu ja läheb oma teed. Minust mässajat ei saanud, see iseloomujoon mul puudub.

Sa oled elanud ja end täiendanud Tallinnas tolle­ aegse Pedagoogilise Instituudi ja Keele ja Kirjanduse Insti­ tuudi juures 1977. aastal. Sel ajal ajal ei olnud välismaa­ lane Eestis just igapäevane nähtus?

Tallinnas veedetud kümme kuud oli põnev ja igati õpetlik aeg. Keele ja Kirjanduse Insti­ tuudis täiendasin end teadusli­ kult, töötasin eesti kirjakeele kartoteegi kallal ja lugesin väga palju erialast kirjandust, eriti käsikirjalisi väitekirju. Nõu­ kogude Liidus ilmusid väitekir­ jad harva trükis, nii et paljud olulised tööd olid läänes elavale huvilisele kättesaamatud; tuli

leppida väitekirja põhjal kirju­ tatud artiklitega, mis aga polnud päris sama, mis täiemahuline uurimus. Tallinnas võtsin ka osa avalikust keeleelust ning käisin tihti teatris. Pedagoogilises Instituudis käisin paar korda nädalas eesti keele morfoloogia loenguid kuulamas. Õppejõu­du­ deks olid Mati Hint ja Kalju Pihel.

Tallinnas olin Rootsi Insti­ tuudi vahetusstipendiaat. Sti­ pen­ diumi eeskirjades oli ette nähtud, et stipendiaat võis teha kolm tasuta reisi vastuvõtva riigi piires. Kaks korda käisin ­ Tartus, kusjuures ööbisin Erna ja Paul Ariste kodus. Paul Ariste oli see, kes minu eest vastutas, „et sa pahandust ei teeks“, nagu ta keerutamata välja ütles. Tartus kuulasin ­ Huno Rätsepa loenguid eesti keele lauseõpetusest. Ta oli juba varem esinenud külalisloenguga Tallinnas eesti keele lihtlausete struktuurist, mis tõeliselt vai­ mustas, nii et tema loengutele olid mul kõrged ootused – mis täitusid. Kolmandal korral käi­ sin Abhaasias Salme külas.

Küla on 1884. aastal asutatud Kuusalu kihelkonnast pärit eestlaste poolt. Kui ma seal käisin, kõneldi külas ikka veel ­ eesti keelt. Nüüdseks on suur osa küla eestlasi sõja jalust Eestisse põgenenud. Üle neljakümne aasta oled sa õpetanud eesti keelt. Kas oled kokku arvestanud, kui palju sul õpilasi on?

Ei ole sellist arvestust pi­ danud, kuigi ehk pidanuks. Kui me 1994. aastal Uppsala üli­ kooli soome-ugri keelte õpetuse saja-aastase juubeli eel panime kokku juubelikogumiku, koosta­ sime ka stastistikat eksameid sooritanute kohta. Minu ja Virve Raagi õppejõuks olemise ajal, vastavalt alates 1978. ja 1979. aastast, oli siis eesti keele eksameid sooritanud pisut üle kahesaja üliõpilase. Tolle aja eeldusi ja olusid arvestades ei andnud tulemus viieteist- ja kuueteistkümne aasta kohta ­sugugi põhjust häbi tunda.

Nüüdseks on olukord kõvasti muutunud. Eesti on taas vaba, suhtlemine Eesti ja Rootsi vahel on elavnenud. See on kaasa toonud eesti keelt õppida soovi­ jate arvu suure kasvu. Liiatigi toimub meie eesti keele õpe alates 2006. aastast internetis, nii et eesti keelt võib Uppsala ülikoolis õppida ka siis, kui elatakse Ystadis, Sunnes või Haparandas, Eestis, Soomes, Saksamaal, Norras või isegi Ameerika Ühendriikides ja Jaapanis – jah, ka selliseid juh­ tumeid on olnud. Tänu kõigele sellele on meie eesti keele õppi­ jate arv kordades kasvanud.

Täpselt, kui palju eesti keele eksameid sooritanud üliõpilasi on olnud, ei oska ma öelda, aga ma oletan, et neljakümne kahe

aasta koguarv võib jääda kuhugi pooleteise tuhande kanti.

Miks õpitakse eesti keelt?

Põhjusi on erinevaid. Pärast Eesti taasiseseisvumist on roots­ laste huvi eesti keele oman­ damise vastu suurenenud oluli­ selt, osalt perekondlikel, osalt ametialastel põhjustel. Paljud rootslased elavad ja töötavad Eestis, tunnevad vajadust või huvi asukohamaa vastu ning tahavad oma töökaaslaste või eestlasest tuttavatega suhelda nende emakeeles. Rootsis elava rootslase eesti keele huvi puhul on sageli mõni eestlasest äri­ partneri või elukaaslase käsi mängus. Ka eesti taustaga, see tähendab eesti vanema(te) või vanavanema(te)ga üliõpilasi jät­ kub, kuigi neid on praegu ­tunduvalt vähem kui kolmküm­ mend aastat tagasi. On ka neid, kes tulevad eesti keelt õppima puht keeleteaduslikust huvist, aga selline imeloom on tõeline haruldus.

Paljud keeleteadlased Ees­ tis hoiatavad, et kui ülikoolid jätkavad käimasolevat keele­ poliitikat, on oht, et meie emakeel taandub niinimeta­ tud köögikeeleks. Mis mõtted on sinul selles valguses?

Kui ülikooliõpe muudetaks Eestis ainult ingliskeelseks, siis on põhjust tõsist muret tunda.

See tooks suure tõenäosusega kaasa, et eesti keele jaoks ei töötataks enam välja kaasaja teaduse üldtasemele vastavat ­ ­oskussõnavara. Siis on kuri kar­ jas, sest see tähendaks keelele täielikku taandarengut. Varsti jõuaksime tagasi sinna, kus ees­ ti keel oli XIX sajandi lõpus ja XX sajandi esimesel kümnen­ dil, mil eesti keele entusiastid ja eriti eesti soost üliõpilased tundsid puudust just omakeel­ setest oskussõnadest ning hak­ kasid andumusega neid süste­ maatiliselt ja massiliselt looma.

See töö jätkus tulemusrikkalt ­iseseisvuse ajal ning isegi nõu­ kogude ajal ja nüüdki. Loo­ bumine oskuskeelte arendami­ sest oleks seda hiigeltööd teinud inimeste pingutuste alaväärista­ mine, neile näkku sülitamine. Õnneks ei näi kartusel enam alust olevat. Eestis leidub pii­ saval arvul arukaid inimesi, kes on võimelised väärama selle­ suunalised katsed.

Sa oled aktiivselt kaasa rääkinud eesti keele kaitseks nii Rootsis kui Eestis. Koos Uppsala Ülikooli keeletead­ laste Rogier Bloklandi ja Virve Raagiga olite mõned aastad tagasi vastu Eesti keele instituudi ühendamisele Tartu ülikooliga. Siiani ei ole seda õnneks juhtunud. Kas oled kunagi tundnud, et töötad vastuvoolu?

Kurva kuju rüütli tunne on aeg-ajalt peale tulnud küll.

Mitme sajandi vältel kõrgele arendatud Rootsi bürokraatia­ ­

Raimo Raag tööl.

Erakogu

masinaga või mõistmatu juht­ konnaga jõukatsumine on vahel nagu võitlus tuuleveskitega, vähemalt võib asi nii tunduda.

Mäletan hästi, kui mu isa Johannes Raag 1970. aastate keskpaiku korraldas Uppsala ülikooli juhtkonna ja tollase Ülikoolide kantsleriameti vastu avaliku sõjakäigu selle nimel, et ei kaotataks ära eesti keelt Uppsala ülikooli õppeainena.

Kampaania oli võimas ja jõudis nii Eesti kui Rootsi ajalehtede veergudele ja isegi Rootsi raa­ diosse. Juba siis mõtlesin, et küll oleks hea, kui eesti keelel oleks Uppsalas üks alaline ­õppejõu koht.

Eesti keelt tol ajal ei kaota­ tud ära, õppetöö võis jätkuda, kuid ainult tunnitöö alusel ja piiratud ulatuses. Aga jonn ja järjekindel töö andis lõpuks ­tulemuse. Unistus alalisest eesti keele õppejõu kohast täitus jaanuaris 1987, mil Virve Raag võeti adjunktina tööle. Ise olin

tol ajal teaduri kohal. Pärast seda, kui Virve oli doktoritöö kaitsnud, muudeti tema ameti­ koht lektoraadiks. Neli aastat hiljem sain ise ka ülikoolilek­ toriks. Nii et eesti keele ülikooli õppejõude oli ühtäkki (ja on se­ niajani) mitte üks, vaid koguni kaks.

Nüüd, mil hakkan pensionile minema, on minu vabanevale kohale kandideerinud seitse inimest. Kes lõpuks töökohale asub, peaks lähitulevikus selgu­ ma. Nii et vaatamata sagedasele vastuvoolu töötamisele ja um­ bes iga kümne aasta tagant korduma kippuvatele kriisiolu­ ­ kordadele, mil on üritatud eesti keelt ära kaotada, on siiski ka häid tulemusi ette näidata. Eesti keel kuulub nüüd Rootsis nii-öelda kaitstavate akadee­ miliste õppeainete hulka, saame riigilt lisarahastust ja eesti keelt õppida soovijaid on nii palju, et me alati ei suuda kõiki soovi­ jaid vastu võtta. (järgneb)

Amazonase vihmametsast avastati eelajalooline kunstiteos

Eestisse tuleb Baltimaade esimene Novotel Living hotell

Kolumbias Amazonase vihma­ metsast leiti eelajalooline ­kunstiteos, kus on maalingutel kujutatud jääajal väljasurnud loomi ja iidsete hõimude käe­ jälgi.

Maalingutel on kujutatud 12 000 aastat tagasi välja surnud mastodoni, kes on elevandi ­eelajalooline sugulane, palae­o­ lamat (väljasurnud kaamel) ja jääaja hobuseid, teatas Daily­ mail.

Pole teada, missugune eel­ ajalooline Amazonase hõim kuns­titeose valmistas.

Praegu elab Amazonases kaks suguharu, kelle arvatav vanus on mitu tuhat aastat – Janojami ja Kajapo hõimud, mis on arvatavasti esimese Siberi sisserändelaine järeltuli­ jad, kes ületasid Beringi maa­ silla 17 000 aastat tagasi.

Amazonase põliselanikud ei kasutanud kirjalikke ülestähen­ dusi ja niiske kliima ning hap­ peline pinnas on hävitanud peaaegu kõik nende ainelise kultuuri jäljed.

Kunstiteos avastati eelmisel aastal, kuid hoiti esialgu sala­ duses. Kunstiteose avastanud

Rahvusvaheliselt tuntud hotel­­likett Accor plaanib Tallinnas avada Baltimaade esimese Novotel Living kau­ bamärki kandva hotelli.

Accor sõlmis koostöölepingu investeerimisfirmaga Estmak Capital, mille kohaselt avab uus hotell oma uksed Tallinnas 2022. aasta lõpus.

Baltimaade esimene korter­hotelli kontseptsiooniga Novotel Living ehitatakse Tallinna sada­ ma ja vanalinna vahelisele alale aadressil Poordi 5. Hotelli on plaanitud 124 tuba.

Novotel Living on Accor ho­ telliketi kaubamärk, mis pakub lahendust pikemaajaliseks pea­ tumiseks Club House mudeli näol: see on stuudiokorterite või kuni kahe magamistoaga korte­ rite kompleks, kus on olemas hotellile omased mugavused ja sotsiaalset lävimist võimaldavad ühisalad. (ERR/EE)

a­rheoloogid on veendunud, et piirkonnas võib leiduda veel maalinguid ja nende otsimine algab niipea, kui koroonaviiruse epideemia on lõppenud.

(ERR/EE)

Nr. 6

märkmik Trikitav Tühirand Kord on see rand tühi, kord nähtamatu, sest järjest päeva­ valgel filmiv ja otseülekannet pakkuv seirekaamera lääts on lund täis tuisanud. Siis on rand sinine. Varsti on rand päikselaiguline, hülgelaigu­ line, linnutäpiline. Täppe moodustavad kõige enam hangelinnud (snow buntings), sekka ka hallvareseid ja merikotkaid. Ning sellel liiku­ val pildil, mille vaatlemiseks peab küll varuma kannatlik­ ku meelt, on ka heli.

Kui jaanuari lõpus hakkasin igapäevaselt hülgekaamerast näidatavat ostepildi „filmi“ jäl­ gima, tundus see olevat tühi rand. Või Mati Undi novelli ja Veiko Õunpuu filmi pealkirjade järgi ka ühesõnaliselt sobiv mõiste ning seis „Tühirand“.

Antud rannalõiku Vilsandi saare rahvuspargis, Eesti lääne­ poolseimal alal, saab jälgida otsepildis hülgekaamera (hall­ hülge seirekaamera) vahendusel iga päev koidust ehani. Tuleb minna võrgulehele www.loo­ duskalender.ee, valida ülevalt „hallhüljeste kaamera“ ning pil­ di avanedes klõksata selle peale või allolevale sõnale „otse­ striim“. (NB! Otsepildi alumi­ ses paremas nurgas tuleb ise klõksata ka helimärgi peale, et rannikuhääled kõrvu kostuks.)

In memoriam

Sõjapõgenikust autor ja ülikooliprofessor Kes oli Jaak Jürison? Õppi­ sime seda nime laiemalt tund­ ma, kui neli aastat tagasi ilmus raamat ,,Viimane rong Eestist“. Õppisime ka meest tundma raamatu lehekülgede kaudu. Saime aru, et Jaak, minu tädipoeg, sai nautida Eesti Vabariigi küpsemaid aastaid, olgugi et noormees ise polnud veel küps.

Ta sündis 6. mail 1931, mis tähendas, et ta pidi elama ja ta­ juma neid poliitilisi muudatusi, mis muutsid eestlaste elu, tuues eesti rahvale nii kannatusi kui kaotusi.

Olen mitmes asukohas vahe­ peal Jaaguga kohtunud – sõ­ japõgenike-laagris Saksamaal,

EESTI ELU reedel, 12. veebruaril 2021 — Friday, February 12, 2021

13

Kuna meremüra on nüüdseks tardunud, on tuulevaiksema päe­ va puhul hästi kuulda igasugu looma häälitsusi, õnne korral ka hülge norskamist.

Jaanuari viimase nädalani oli rand sadu hülgeid täis, külg ­külje kõrval lesimas. Seda võib­ ki nimetada hülgeLESILAks, kus lesitakse (ingl.k. lounge).

Sellest ajast saadik oli pikalt enamasti tühi rand, mis juhtub sagedasti enne poegimise al­ gust, annab samal lehel uudiste rubriigis teada hülgeuurija Ivar Jüssi. Hallhüljes grey seal, Halichoerus grypus (sama, kes elab Atlandi ookeani looderan­ nikul), toob oma pojad ilmale merejääl, kuid selle puudumisel saab ka kivisel rannal hakkama.

Hetkel saavad nad hakkma lumisel rannikul, sest siiani ei ­ olnud jää piisavalt paks, aga teda aina tekib juurde. Toksige interneti otsingumootorisse sõna „jääkaart“, mille täpne aadress on http://www.ilmateenistus.ee/ meri/jaakaart/, et jälgida Eesti ümber kasvavat jääkaant. Hül­ jeste turvaline elu-olu oleneb väga lumest ja rüsijääst, mille varju end peita tuule ja tuisu, aga ka kiskjate eest. Ning 11. küünlakuu õhtuks olidki kõvad kirdetuuled kõik jää pildilt ava­ merele puhunud. Jälle sinine ja kahisev.

Kui hülgekaamera lehel klõksata sõnale „uudised“, on

võimalik näha imelisi video­ lõike läinud nädalal ilmale tul­ nud hülgepoegadest ja nende suhtlemisest emadega. Ka mul õnnestus sel nädalal näha otse­ pildis imetavat hülgepoega, kelle ema aegajalt veeres lumel (ilmselt sirutas) ja siis maimuke maiustas edasi. Õppisin hülgeuudiseid luge­ des ka uue sõna: „Kaamera­ pildist võime näha, et merele hakkab tekkima jää, veetem­ peratuur on -0,3 ja idakaarte tuul liigutab tekkivat jääKIRT.“ KIRS (kirre, kirt) on õhuke jääkord. „Hommikuks võis külm skääridevahelisele faarvaatrile kirre peale teha.“ (H. Sergo) Kirs on ka KELTS – veel sula­ mata maasisene, ka maapealne jää või jäätükk. „Maal oli pai­ guti alles kirs all, kui Andres ja Juss hakkasid tänavaaeda tege­ ma.“ (A. H. Tammsaare) Igi­kelts on permafrost, püsivalt külmu­ nud pindmine maakoorekiht ehk kirsmaa.

Kevadel on võimalik selle sama Looduskalendri võrgulehe vahendusel otsepildis jälgida erinevates linnupesades ja pe­ ­ sakastides toimuvat, praegu aga hallhüljeste valdusi ja teisest kaamerast tegevust lindude tal­ visel söögimajal. Hallhülgeid on muuseas nähtud tänavu taas ka Tallinna kesklinnas Admira­ liteedi basseinis. Suisa neli noort looma novembris ja nüüd eelmisel nädalal taas. Hoiame neile kõigile pöialt. Või loiba (flipper). Kohtumiseni Tühiran­ nas.

RIINA KINDLAM, Tallinn

Eesti Elu trükkiminemise päev on õnnepäev, sest just selle päeva hom­ mikul ilmuvad hülgekaamera vaatevälja eriti toredaid tegelasi. 11. hun­ dikuu hommikul oli hetkeline lähisilmside hallhülgega, kes on silm­ nähtavalt rahul saabunud külma, lume ja jääga. Pool tundi varem oli kaugemal võimalik näha väikese valge hülgepoja julget ja tulemuslikku vastuhakku merikotkale, kui see teda ründama hakkas.

Kuvatõmmised www.looduskalender.ee võrgulehelt: Riina Kindlam

kus ta oli skaudijuht; Kanadas, meil külas, kui ta teenis USA sõjaväes; Kalifornias, kus ta insenerina hakkas karjääri ­ tegema; Long Islandil, minu ­ pulmas, kus ta oli isamees; ­ Metsaülikoolis Kotkajärvel; New Yorgis, kus ta tutvustas minule Fordhami ülikooli cam­ pust, olles ülikoolis professor; viimaks mina oma noorima tütrega ja tema oma abikaasaga nende uues korteris veel kord New Yorgis.

Jaak kaotas oma isa, farmat­ seudi ja Riigivolikogu liikme Karl Jürisoni, kui ta oli 9-aas­ tane. Nõukogude Liidu julge­ olek arreteeris Karl Jürisoni, kuna ta oli Kaitseliidu liige ja ta viidi Siberisse, kuna ei nõus­tu­ nud tegema koostööd NKVDga. Jaak elas üle esimese N. Liidu okupatsiooni vintsutused, kui oli alles algkooli-õpilane. Jaak kujunes minule nagu vanemaks vennaks, mängides Nõmmel küüditatud sugulaste Puksovi pere kodus Saksa okupatsiooni ajal aastate 1942-1944 vahemi­ kus. Teda hindasid kõik kui ­lahket ja elavat poissi.

Jaak põgenes oma ema Almaga Nõmmelt koos minu perekonna ja ühise vanaemaga.

Asusime teele 22. sept. 1944.

Põnev põgenemise lugu täidab mitu lehekülge eelpool mainitud raamatus. Saabunud Saksa­maale, polnud Jaagu ja ta ema põgene­ misel lõpp, kuna Jena ja Weimari ümbrus Lõuna-Sak­ samaal vahetati tehingus Vene­ maaga välja Berliini linnaosa vastu.

Saabumine Oldenburgi linnas asuvasse eestlaste Bloherfelde põgenikelaagrisse oli Jaagu tulevikule äärmiselt oluline. ­ Tublid eestlased linna kolmes põgenikelaagris korraldasid noortele põhjaliku hariduse, nii et kui Jaagul oli a. 1949 eesti gümnaasium lõpetatud ja sõit USAsse sooritatud, asus ta kohe uues asukohas ülikooli kursus­ tele, alustades haruldast aka­ deemilist teekonda.

Jaagu esimene kraad oli Bachelor of Science 1952. a Upsala College’is, kus teda vää­ ristati nn Quantum Awardiga.

Sellele järgnes teine Bachelor of Science, seekord Worcesteri Polütehmilises Instituudis 1954.

Kui ta oli vahepeal sunnitud teenima USA sõjaväes, sai ta riigilt majanduslikku toetust, ­ enne kui saavutas magistrikraa­ di elektri-inseneri alal Columbia ülikoolis 1958. a.

Vahepeal tegutses ta noore­ minsenerina Teleregister Cor­ poratsioonis, Stamfordis Con­ nec­ ticutis (1954) ja hiljem uurija-assistendina IBM Cor­ ­ pora­ tion’is, New Yorgis (19561957). Sellele järgnes töö inse­ nerina Sperry Gyroscope’i juures Great Neckis (19581961).

Jaaguga 1962. a sügisel Kalifornias kohtudes oli ta inseneri alal mänedžer tuntud ­ Rockwell International’i juures Anaheimis. Ilmselt hakkas ta loenguid pidama UCLA (Uni­ versity of California at Los Angeles) Extension’i juures aastal 1972.

Jaagu sõprused eesti ühis­ konnas USAs viisid teda ühi­ nema oma isa akadeemilise ­organisatsiooniga.

Jaak oli nii a.1960 kui vahe­ mikus 2007-2017 korp! Frat.

Viliensise esimees USAs. Aastal 1972 Ülemaailmsetel Eesti Päevadel Torontos kohtus ta kauaaegse tuttava Siret Jaanusega, kellega sõlmiti abi­ elu juunis 1973. Siret Jaanus on tuntud kui silmaarsti ala tead­ lane ja okulaar-farmakoloog, olles sel alal ülikooliprofessor ja raamatute autor.

Kui Jaak oli lõpetamas ­tegevust töökohal Anaheimis, sooritas ta teisegi magistrikraadi – Master of Business Adminis­ tra­tion, Claremont Graduate Uni­versity’s (1983). Samas üli­ koolis saavutas ta doktorikraadi (1986) info-süsteemide ja vas­ tava tehnoloogia alal. Ta asus professorikohale Fordhami üli­ koolis New Yorgis 1990. Peat­selt ilmusid temalt paar raamatut ja teaduslikke töid info-tehnoloo­ gia alal, peamiselt aastatel 1995 – 1999. Fordhami ülikooli juures töötas ta kuni aastani 2002.

Aga temal olid ka teised ­huvid. Need olid Siretiga reisi­ mine ja raamatute juures autor­ lus. Ta võttis isegi kursuse, mis käsitles seda oskust. Ja nii sündiski ,,The Last Train from Estonia“ (2016), mis peatselt tõlgiti eesti keelde. Jaagul oli järelikult paaril korral oluline Eestis külastada raamatukauplu­ si, kus toimusid tema köidete esitlused. Vahepeal oli ta mit­

Riina Kindlam

4. veebruaril õnnestus Saaremaa läänerannikul, Vilsandil asuva hülge­ seirekaamera (seal monitoring webcam) otsepildi jälgimisel tabada see hetk ehk kuvatõmmis (screenshot). Esialgu hakkas silma kaamera vaatevälja paremas servas kivil istuv suur lind. Mõtlesin, et „küllap ronk või vares,“ aga ei, ikkagi merikotkas ning siis lendas teinegi kaadrisse, nokk päikese käes säramas ja mul käsi värisemas, et teda nõnda ­tabasin. Siis veel meri lainetas ja mühas.

mel korral käinud oma kodu­ maal ja kohtunud oma varem küüditatud sugulastega.

Raamat ,,Viimane rong Ees­ tist“ on kingitus Jaak Jürisonilt eesti rahvale. Peab ju eesti rah­ vas oluliseks nn suur­põgenemist 1944. aasta sügisel. Need 70 000 eestlast, kes suutsid sur­ maohust läände põgeneda, jäid hoidma eesti rahva vabaduse tuld. Jaak Jürison oli üks nen­ dest. Ja tema kirjeldused pea­ miselt aastatest 1944-1949 on nagu kroonika eestlaste ajaloost.

Jaak Jürison suri New Yorgis 6. jaanuaril sel aastal. Teda jäid leinama abikaasa Siret ja lähisu­ gulased Eestis ja Kanadas, viimased mitme järeltulijaga.

Siinjuures tuleb mainida Sireti õde ja eriti õetütart, kes korraldasid südamliku mälestusteenistuse 17. jaanuaril, kus teenis eesti õpetaja Con­ necticutis. Arvutiekraanil oli näha suurel arvul leinajaid USAs, Kanadas ja Eestis.

Puhka rahus, armas sugu­ lane, oma kallima abikaasa, sõber, teadlane, autor ja isamaa poeg!

ANDRES RAUDSEPP

HEINSOO INSURANCE BROKERS LTD. ASUTATUD 1951

958 Broadview Ave., ruum 202 Toronto Eesti Majas info@heinsooinsurance.ca

Telefon 416-461-0764 Fax 416-461-0448

14

EESTI ELU reedel, 12. veebruaril 2021 — Friday, February 12, 2021

Nr. 6

Mälestame sügavas kurbuses armsat sõpra ja head nõuandjat

ANNAME TEADA, ET LAHKUS

Vaado Sarapuu’d

Harold Lehis

Avaldame südamlikku kaastunnet SELMALE perega ja LASTELE Eestis

sündinud 27. septembril 1927 Koigis, Eestis surnud 17. jaanuaril 2021 Kirkland Lake’is, Ontarios

ARMAS ja MARGIT MAISTE

Tema maetakse oma naise ANGELA kõrvale hiljem Liigvara lahkus meie hea, hoolas naaber

Vaado Sarapuu Sügavaim kaastunne SELMALE, PERELE ja OMASTELE

Mälestan kurbuses armast venda

Rein Piibe

HELI ja OLLI

6.9.1932 – 19.1.2021 Puhka rahus MAIA

Avaldan kaastunnet ELMALE tema ema

Vally Miller’i

Mälestame kurbuses Ehatarest lahkunud

Christopher Plummer 1929-2021 5. veebruaril lahkus oma kodus USA-s Connecticutis 91-aasta­ selt igavikku Kanadast pärit maailmakuulus teatri-, televi­ siooni- ja filminäitleja, Oscari võitnud legendaarne Chris­ to­ pher Plummer. Plummer sündis 13. detsembril 1929.a. Torontos ja kasvas üles Montrealis.

Kanadas alustas ta ka oma näitlejakarjääri, tema Broadway debüüt oli 1956. aastal. Suurima kuulsuse saavutas ta kapten Georg von Trappi rolliga filmis „The Sound of Music“ („Helisev muusika“) 1965. a.

Elades Ameerikas, ei unustanud Plummer kunagi oma Kanada juuri, mängides ka mitmetes Kanada filmides.

2012. aastal võitis Plummer 82-aastasena Oscari kõrvalosa eest filmis ,,Algajad“ (,,Be­ ginners“), mis tegi kõige temast vanema kõrvalosatäitja Oscari võitja. (Lüh. CTVNews)

Loe Eesti Elu internetis —

www.eestielu.ca

kaotuse puhul

Aino Lott’i

JAAN ROOS

ja avaldame kaastunnet perekonnale EESTI ABISTAMISKOMITEE KANADAS ja EHATARE PERE

Lahkus kauaaegne skaudisõber ja Lembitu lell

Mälestame kurbuses Ehatarest lahkunud

Valentine Miller’it ja avaldame kaastunnet perekonnale

Paul Laanvere

EESTI ABISTAMISKOMITEE KANADAS ja EHATARE PERE

Tammetäht I Mälestame sügavas leinas ja avaldame kaastunnet pojale RICHARDILE perekonnaga PÕHJAKOTKA LIPKONNA PERE

Mälestame kallist

Ines Ahermae’d

In memoriam

Sügav kaastunne tütar KARENILE ja TOOMASELE, poeg MARTINILE ja KARINILE ning lastelastele: EERO ja SARAH lastega, JAANU ja LIIS lastega, MAIKI ja EZRA lastega, ANNELI ja STEVE lastega ja ERIK

Ugo Reiljan 8. veebruaril k.a. lahkus Krasnodari haiglas koroona­ viirusesse nakatumise tõttu Kaukaasia eestlaskonna suur­ kuju Ugo Reiljan.

Ugo Reiljan sündis Sulevi külas Abhaasias ning algkoolis käis ta Sulevi küla koolis, see­ järel õppis põhikoolis Sotšis.

1960. aastal lõpetas Tihemetsa Põllu- ja Metsamajandus­teh­ni­ kumi statsionaarselt metsanduse erialal ning hiljem kaugõppes auto- ja traktorimehaaniku eri­ alal. Ta on õppinud ka Moskva Polütehnilises Instituudis auto­ mehaanikat.

Pärast Tihemetsa tehnikumi lõpetamist töötas ta Punase Lageda metsapunktis: algul meistrina, siis tehnikajuhina ja lõpuks juhatajana. Kui ta tehni­ kumist teise diplomi sai, asus ta mehaanikuna tööle Adlerisse (ühte Sotši rajooni), tõusis ehi­ tustrusti peamehaanikuks ja hiljem oli Adleri rajooni auto­ ­ inspektsiooni ülem ning erru läks ta polkovniku auastmes.

RUUDI ja ENDLA MUST HARRY ja KATHIE MUST perega ELLEN, JOE ja RENE SCHEMBRI MALLE ja DAVE SINNEY perega

1994–2009 oli Ugo Venemaa Keskpanga juures asuva Sotši inkassatsiooni jaoskonna ülem.

2010. aastast aktsiaseltsi Sotšis­ troitrans peadirektori asetäitja.

Ugo oli pikki aastaid eest­ laste ja eestluse hoidja ning eestvedaja Kaukaasias. Tema abiga oli mh rajatud eestlaste kultuurimaja Sulevis ja loodud mitmeid eestlaste kultuuriseltse Kaukaasias. Ta oli ka Sotši lin­ na eestlasest aukodanik aastast 2012.

Eesti Vabariigi president Arnold Rüütel autasustas teda 2003. aastal Valgetähe 4. klassi teenetemärgiga.

Armas

Aleksander Johannes Wallner 1985 – 2021

Mälestavad sügavas leinas ja avaldavad kaastunnet ema NORALE ja tädi IRJALE MAIA KADAI TÕNU KADAI JÜRI KADAI KAIE PÜGI

Nr. 6

EESTI ELU reedel, 12. veebruaril 2021 — Friday, February 12, 2021

KIRIKUD

TORONTO VANA-ANDRESE KOGUDUS

MÕTE PÜHAPÄEVAKS

(ELCC, Kanada Ida-Sinod)

EELK TORONTO PEETRI KOGUDUS 817 Mount Pleasant Road Toronto, ON M4P 2L1 Tel. 416-483-5847 e-post: stpeterstoronto@rogers.com Kodulehekülg: www.toronto.peetri.eelk.ee Praost Mart Salumäe, tel. 647-340-9271, mobiil 647-273-5858 epost: mart.salumae@eelk.ee Organist Marta Kivik Koguduse kantselei on avatud E ja N 9.00–14.00; K 12.00–17.00 EELK Toronto Peetri kirikus alustame taas jumalateenistuste pidamist alates pühapäevast, 21. veebruarist.

Pühapäeval, 21. veebruaril kell 11.30 JUMALATEENISTUS ARMULAUAGA. Pühapäeval, 28. veebruaril kell 11.30 JUMALATEENISTUS ARMULAUAGA. Jumalateenistusele veebrua­ ris saame vastu võtta kuni 10 inimest. Palume end hiljemalt pühapäevale eelnevaks neljapäevaks registreerida koguduse kantseleis emaili aadressil: stpeterstoronto@rogers.com või jätta sõnum telefonile: 416 483 5847.

Pühapäeval, 7. märtsil kell 11.30 JUMALATEENISTUS AR­­ MUALAUAGA. Pühapäeval, 14. märtsil kell 11.30 JUMALATEENISTUS ARMUALAUAGA. Pühapäeval, 21. märtsil kell 11.30 JUMALATEENISTUS AR­­ MUALAUAGA. Pühapäeval, 28. märtsil kell 11.30 PALMIPUUDEPÜHA. Videopalvusi saab vaadata koguduse Facebook grupis St. Peter’s Estonian Evangelical Lutheran Church of Toronto.

KANADA UUDISED

OTTAWA. Kanada peaminister Justin Trudeau teatas kolma­ päeval $14,9 miljardi suurusest föderaalsest rahaeraldusest üle järgmise kaheksa aasta ühis­ kondliku transpordi projektide jaoks linnadele üle riigi.

(Lüh. CBC) • ONTARIO. Pühapäeval avati Vaughan’is uus haigla, mis hak­ kab ka vastu võtma COVID-19 patsiente, vähendamaks Yorki regiooni ja Toronto haiglate koormust. Cortellucci Vaughan Hospital asub Major Mackenzie Drive’il; ehitust alustati 2016.a. ning tegemist on esimese täiesti uue haiglaga Ontarios üle mitme kümnendi. (Lüh. CP24) • KANADA. Hiljutine küsitlus tõi välja, et alates pandeemia algusest on rohkem kanadalasi hakanud mõtlema elukindlus­ tuse peale või vaatama üle oma olemasolevaid kindlustuspoliise.

(Lüh. CTVNews)

25 Old York Mills Rd., North York, ON M2P 1B5 Õp. Kalle Kadakas Talituste küsimustes võib õpetajale helistada ööpäevaringselt: tel.: 416-778-6360, mob 416-727-2384 Epost: op.kadakas@gmail.com Kantselei tel.: 416-923-5172.

Juhatuse esinaine Riina Klaas, epost: riinaklaas@gmail.com Koorijuht Heli Tenno Agricola kirikus EESTI­ KEEL­ SEID JUMALATEE­N ISTUSI AJUTISELT EI TOIMU.

Vaimulikud videomõtisklused koguduse facebooki koduleheküljel: Toronto-Eesti-EvangeeliumiLuteriusu-Vana-Andrese-kogudusELCIC VIRTUAALSED JUMALA­ TEE­NISTUSED nähtaval VanaAndrese koguduse Facebooki lehelt (vi aadress ülal). Koguduse liikmetele, kes on registreerinud oma e-posti aadressi, saadetakse uute teenistuste link e-postiga. Kes pole liitunud koguduse e-posti nimekirjaga, aga soovib seda teha – palun võtke ühendust koguduse õpetajaga.

TORONTO EESTI BAPTISTI KOGUDUS 883 Broadview Ave. Toronto M4K 2P9 Tel 416-465-0639 Kodulehekülg: www.tebk.ca e-post: ebcoft@gmail.com Pastor Timo Lige tel. 647-703-7760 epost: timolige@kardla.edu.ee Muusikajuht Marika Wilbiks Pianist Peter Kaups Emeriitpastor Jüri Puusaag Pühapäevastel jumalateenistustel sünkroontõlge inglise keelde

COVID-19 isolatsiooni-reeglite tõttu ei toimu jumalateenistusi kiri­kus ajutiselt. Virtuaal-juma­ latee­ nistus on nähtaval ala­ tes pühapäevast tebk.ca veebilehe­ küljelt ja YouTube’i kanalilt „To­­ron­to Eesti Baptisti Ko­­ gudus“ Pühapäeval, 14. veebruaril kell 11.00 VIRTUAAL JUMALA­TEE­ NISTUS. Jutlus pastor Timo Lige.

Muusika TEBK Ansambel.

Pühapäeval, 21. veebruaril kell 11.00 VIRTUAAL OIKUMEE­ NILINE VABARIIGI AASTA­PÄE­ VA JUMALATEENISTUS. Vir ­tu­ aalne ühendkoor.

Pühapäeval, 28. veebruaril kell 11.00 VIRTUAAL JUMALA­TEE­ NISTUS. Jutlus pastor Timo Lige.

Muusika Mikaela Boutilier.

Eestpalvesoovid võib igal ajal kirjalikult esitada aadressil estochurch@gmail.com ja isiklikult telefoni teel pastoriga ühendust võttes.

üksiknumbrid on müügil Torontos: • Toronto Eesti Maja kontoris (958 Broadview Ave) • Leaside Pharmacy’s (Suomi Koti juures) 795 Eglinton Ave. E.

15

praost MART SALUMÄE

Algamas on paastuaeg Jeesus ütles oma jüngritele: „Vaata, me läheme üles Jeruusalemma ja seal viiakse lõpule kõik see, mis prohvetid on kirjutanud Inimese Pojast!“ Lk 18:31 Eeloleval kolmapäeval on tuhkapäev ning algab paast – kuus ja pool nädalat kestev ettevalmistusaeg, et pühitseda Kristuse kannatamise, surma ja ülestõusmise pühi. Just Jeesuse ristisurma tõsidus ning üles­ tõusmise imeline võidurõõm on ristiusu suurim sõnum. Selle tõeliseks mõistmiseks on vaja alandlikus rahus valmistuda.

Martin Luther on öelnud, et paastumine on ilus välispidine komme. Kuid see ei tähenda, et ta oleks paastumist või muid vagadust väljendavaid tradit­ sioone meil keelanud järgida.

Välispidised usukombed ise meid õndsaks veel ei tee. Küll on need sageli hädavajalikud, et meis õndsakstegev usk elavana püsiks.

Näiteks pühapäeva teeb pühaks päevaks kirikus käimine või vähemalt kodus Pühakirja lugemiseks ja palvetamiseks aja võtmine. Kui heidame kõrvale pühapäeva pühitsemise tradit­ siooni, asendub see kõiksugu muud tegevusega, mis usule enam ruumi ei jäta. Luther on muu hulgas ka tõdenud, et Jumal on kõiksugu imelikke asju loonud, aga kristlast ilma kirikuta (ilma jumalateenistuse osaduseta) ta loonud ei ole.

Peaaegu terve aasta on pan­

deemia tõttu olnud takistatud kirikus käimine ja piiratud kiriklike talituste pidamine.

Seepärast kutsun ma üles PÜHITSEMA kõiki eelolevaid paastuaja pühapäevi. Võimalusi on selleks igaühel. Saab kodus Piiblit lugeda ja palvetada. Saab otsida internetist salvestatud jumalateenistusi ja videopalvu­ seid. Alates 21. veebruarist saab taas (küll veel piiratud hulgal) näiteks EELK Toronto Peetri kirikusse jumalateenistusele tulla. Peaasi, et võtame igas ­ pühapäevas aja, et olla palves, rääkida Jumalale südamelt ära kogu mure, mõelda Tema palge ees lõpuni ka tõsised mõtted, mis meid rahutuks teevad ning leida südames üles ka tänu­ palved, mis on ununenud lausu­ da. Nii võime endalegi ootama­ tult leida kosutavat elamise rõõmu, mis alalises hallis argi­ päevas kipub kaduma. Jumalaga elades saavad ka keerulised ajad õnnistuseks.

Lõpetuseks toon põgusa

näite, kuidas usuvagadus võib jätta jälje pikkadeks sajanditeks.

Ajaloolaste väitel lisas keskaeg­ sele Tallinnale tublist jõu­ kust asjaolu, et tollases Euroo­ pas rangelt järgiti paastukombeid.

Hansakaupmehed lastisid igal aastal Maarjamaalt LääneEuroopa sadamaisse seilavatele laevadele märkimisväärse ko­ guse väärtuslikku paastutoitu – soolatud kala, mis oli kõrgelt hinnas. Tänu sellele kerkis kesk­ aegne Tallinn aina uhke­ maks ning seda saab veel mitu põlve pärast meidki imetleda.

Erioperatsioonidel hakatakse kasutama uusi relvi

lisamine on määrav. Sellest tule­nes erioperatsioonide väeju­ hatuse valik paljude teiste kvali­ teetsete relvade seast,“ ütles erioperatsioonide väejuhatuse ülem kolonelleitnant Margus Kuul.

Käesoleval aastal vahetab kaitseväe erioperatsioonide väejuhatus välja teenistusrel­ vad, uuteks relvadeks on automaat Heckler & Koch 416 ja püstol Glock 19. „H&K 416 on võitleva sõduri relv. Täpsus, töökindlus rasketes oludes, käsitsemise lihtsus, eriväele vajalike lisaseadmete

Millise jälje ajalukku jätab meie usk?

Armuline Jumal, Sa näita­ sid oma Poja kannatuses ja surmas maailmale oma ar­ mastust. Ava meie südamesil­ mad, et me mõistaksime Tema ohvri saladust ja järgneksime Talle kuuletumise ja armas­ tuse teel. Jeesuse Kristuse, Sinu Poja, meie Issanda läbi.

Aamen!

Kuni 2021. aastani on eri­ operatsioonide väejuhatus kasu­ tanud automaati Heckler & Koch G-36 ja püstolit USP, mõlemaid on Eesti erioperaato­ rid kasutanud ka missioonidel Afganis­tanis. (KVPST/EE)

Terminaator…

(Algus lk. 6)

loojad. Tihti ei leia plaati, mis on tervikuna hea, see tähedab üldmainet ja ka igat üksikut laulu, aga minu arust on see plaat küll igati väärikas selles mõttes; ta on läbinisti ühtlane kvaliteedi poolest ja on kuulda, et tõeline mõte ja emotsioon on pandud muusikute poolt iga ­laulu sisse.

Soovitan plaati soojalt kõi­ kidele eesti muusika sõpradele!

KATI KIILASPEA

Sõnaleid lahendus J

H E

R N E

K

L

L

R A U R B

E

E

Ü M

I

S

E

J

A

L

L

A N N

Ü

U H K

A

P

Ä

E

V O

I

K Ü S

K

A O

I

E G K

S R

T

T

N A G K L

P

R

A R A S

S U P

A M U K O A M A

J

V

U

I

U

T

K N

K

L

P

V

N A

E

U

E

T W A C

I

P

R C A U

L

E

Z

L

I

M M D K

A

V

A H S Õ B R A

S U

Aastas $160.—; Poolaastas $87.—; Veerandaastas $48.— TELLIMINE I KLASSI POSTIGA (kiripostiga) KANADAS: aastas $190.00, poolaastas $105.00 ja veerandaastas $58.00.

USA-s: aastas $210.00; poolaastas $115.00; veerandaastas $67.00. ÜLEMEREMAADES: aastas $285.00; poolaastas $150.00; veerandaastas $80.00.

AINULT DIGILEHT: aastas $95.00; poolaastas $50.00, veerandaastas $29.00.

Hinnad arvestatud Kanada dollarites.

Pangatšekk või Money Order kirjutada EESTI ELU nimele.

Tasuda saab ka otse Eesti Elu kontole Northern Birch Credit Unionis või teha e-transfer, kasutades emaili aadressi: eetalitus@eestielu.ca või maksta PayPal’iga Eesti Elu võrgulehe lingil

P Q S

Ä

L

L

tellimishinnad KANADAS koos käibemaksuga (GST)

P

Ä

E

D W A M T M A N N

I

D K

V

Tellimine saata

EESTI ELU 3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2

Palun mulle saata EESTI ELU aastaks / poolaastaks / veerandaastaks — tavaline / kiripostiga või digileht alates . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Tellimise katteks lisan $ . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . siinjuures rahas / tšekiga / rahakaardiga.

Tellimine on: uus ❑ uuendus ❑

OPTOMETRIST

Nimi: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Dr. Kristel Toomsalu

Aadress / epost: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

2425 Bloor St. West

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

416-604-4688

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

16

EESTI ELU reedel, 12. veebruaril 2021 — Friday, February 12, 2021

Nr. 6

Tellige EESTI ELU 2021. aastaks!

Sündmuste kalender • Teisip., 16. veebr. kl 7 õ Piret Voolaid ,,KOOLIPÄRIMUS – AKEN LAPSEPÕLVE: EESTI LASTE- JA NOORTEPÄRIMUSE KOGUMISEST UURIMISENI“ VEMU YouTube’i kanalil.

• Laup., 20. veebr. kl 3 pl EV AASTAPÄEV, FILM ,,1944“ VEMU YouTube’i kanalil. Vestlus stsenaristi Leo Kunnasega.

• Pühapäeval, 21. veebr. EV 103. AASTAPÄEVA VIRTU­ AALNE TÄHISTAMINE Toronto Eesti Seltsi korraldusel.

• Neljap., 25. veebr. kl 8 õ KONTSERT ,,Memories of Home“ – Tiina Kiik, Tuulikki Bartosik, Julia Aplin VEMU YouTube’i kanalil ja FBs VEMU/ EMW korraldusel.

• Pühap., 28. veebr. Metsa­ ülikool esitleb: KRISTIINA EHIN, www.eesti.ca/mu.

• Neljap. 11. ja neljap. 18. märtsil AKVARELLI-ÕPITUBA Zoomis ENDA BARDELLI juhen­ damisel EKKT, VEMU ESK koos­ töös. Registr. 19. veebruariks.

• Pühap., 21. märts Metsa­ ülikool esitleb: JÜRGEN ROOS­ TE, www.eesti.ca/mu.

• Kolmap., 31. märts VEMU tõlkevõistluse tähtaeg.

• Edgar Marteni mälestusele pühendatud KOOLIPÄRIMUSE KOGUMISVÕISTLUS kanada eestlastele – tähtaeg teisip., 1. juuni 2021.

• Neljap., 24. juuni EKKT kor­ raldatava ,,KALEVIPOEG“ KUNSTIVÕISTLUSE tööde esita­ mise tähtaeg.

24. veebruar – Eesti Vabariigi aastapäev – sini-must-valge Kanada olulistel maamärkidel Niagara Falls – Eestlaste Kesk­nõu­ kogu Kanadas (EKN) on organiseeri­ nud Niagara kose rahvusvärvidega kaunistamise Eesti Vabariigi 103. sünnipäevaks 24. veebruaril. Niagara valgustatakse sinimust-valgelt kl 10 õhtul ja seda saab vaadata online: https:// www.cliftonhill.com/niagara-falls/livecam CN Tower Torontos värvub samuti sini-must-valgesse iga tunni jooksul 24. veebruaril austuseks Eesti Vabariigi Ise­ seisvuspäevale Kanadas, seda saab vaadata: https://www. earthcam.com/world/canada/toronto/cntower/?cam= towerview ,,Eesti kogukond on väga tänulik, et kaks olulist Kanada maamärki on osa meie iseseisvuspäeva märkimisest siin Kanadas 24. veebruaril,“ ütles EKNi president Kairi TaulHemingway. ,,Loodan, et kõik – idarannikust lääneranni­ kuni – ühinevad meiega virtuaalselt ühiseks pidutsemiseks.“ Tähelepanu! Sel aastal tra­dit­sioonilist Eesti lipu heis­ka­ mist pidulikult kogukonnaliikmete osavõtul Toronto Raekoja ees EI TOIMU Torontos kehtivate Covidpiirangute tõttu. Eesti lipu heiskavad sel päeval Toronto linnavalitsuse esindajad.

MTÜ Lõimeleer kutsub eesti keele- ja kultuurikümbluslaag­risse!

Lõimeleer on suvelaager, mis ühendab väliseesti noori ja peresid ning Eestiga seotud mitmekultuurilisi inimesi Eestiga. Laagris saab suhelda eakaaslastega Eestist, õppida rahvapärast pilli-laulu-tantsu­mängu, käia suitsusaunas, sõita hobuse ja paadiga, män­ gida veesõda, käia öösel tonte otsimas ja palju muud. 2020. aastal näiteks korraldasime eesti traditsioonis laagri­ pulma. 2021. aastal plaanime naeru töötoas tutvuda sellega, kuidas eestlased ja kuidas teised rahvad naeravad.

Lõimeleer aitab noortel õppi­ da tundma eesti kultuuri ning arendada eesti keele oskust vah­ vate suviste tegevuste ja suht­ luse kaudu. Koolitunni stiilis keele õppimist ei toimu. Töö­ keel on küll eesti keel, kuid ­vajadusel oleme tegevusi selgi­ tanud üle ka inglise keeles ja nii oleme alati hästi hakkama saanud. Viie tegevusaasta jook­ sul on meie laagrites osalenud lapsi USAst, Kanadast, Root­ sist, Kasahstanist, Soomest, Iirimaalt, Suurbritanniast, Uus Meremaalt, Šveitsist, Itaaliast, Saksamaalt, Norrast ja loomuli­

kult ka Eestist. Väga paljud lapsed tulevad aasta-aastalt uuesti, et kohtuda vanade tutta­ vate laste ja kasvatajatega.

2021. aastal toimub laager kolmes kuuepäevases vahetu­ ses: 11.-17. juuli, 18.-24. juuli ja 25.-31. juuli.

Rohkem infot ja registreeri­ mine: https://loimeleer.com/ või mtu.loimeleer@gmail.com.

NB! Enne 1. märtsi regist­

reerudes kehtivad eriti soodsad varase ärkaja hinnad!

NB! Oluline lisainfo ­ seoses COVID-19 olukorraga! Kui keegi ei saa tulenevalt COVID-19 piirangutest laagris osaleda, siis teatades sellest meile enne 15. juunit 2021, võimaldame kasutamata jäänud laagripileti ülekandmise 2022. aasta suvelaagrisse.

Teade Eesti Elu kontor on PERE­KONNAPÄEVAL (esmas­päeval, 15. septemb­ril) SULETUD.