Eesti Elu / Estonian Life No. 6 | February 12, 2021

Page 12

12

EESTI ELU reedel, 12. veebruaril 2021 — Friday, February 12, 2021

Nr. 6

Nädala portree

Raimo Raag – keeleteadlane, soomeugri keelte professor Uppsalas, eestlane Rootsis ja rootslane Eestis Küsitles Aili Salve Ilmunud väljaandes „Rahvuslik Kontakt“ Sa oled kasvanud rootsi-eesti segaperes. Kas see oli ajen­ diks, et sinust sai just keele­ teadlane? Ei olnud. Põhikooli viimastes klassides liikusid mu mõtted teisiti. Mu tollane rootsi keele ja kirjanduse õpetaja, kellest ma väga lugu pidasin, püüdis mind ikka veenda, et ma õpiksin just rootsi keele ja kirjanduse õpeta­ jaks. Gümnaasiumis võttis aga ajaloohuvi üle, eriti pärast seda, kui olin õppinud tundma Aleksander Loitu, kes siis töö­ tas Uppsala ülikooli ajaloo õppe­toolis. Tema doktori­väi­te­ kirja kaitsmine 1975. aastal oli esimene tõsine akadeemiline üritus, millest võtsin osa. Kaits­ miselt sain väitekirja koju kaa­ sa, lugesin seda ja kirjutasin sellest lühikese referaadi, mis ajalehes isegi ilmus, ehkki see oli noore üliõpilase koostatud. Kaks aastat varem ülikooli astudes olin tahtnud minna ­ õppima ajalugu peaainena, aga ­ saatus mängis ootamatult väi­ kese vingerpussi, nii et sattusin hoopis keeleteaduse rajale. Kas sul on kunagi tekkinud küsimus, kes ma õieti olen? Eks ikka, aga mingiks eri­ liseks probleemiks „mina“ leid­ mine ei olnud. Mäletan, et güm­ naasiumi lõputöö kirjutamise ajal – see käsitles eestirootslaste ajalugu – sõnastasin oma tead­ mise endast selliselt, et seni, kui elan Rootsis, olen eestlane, aga kui peaksin kunagi Eestisse ­kolima, olen seal rootslane. See on naiivsevõitu käsitlus, aga sel ei puudu oma iva. Sa oled sündinud 1953, Stalini surma aastal. Sa oled põgeniku poeg, kuidas on see mõjutanud sinu maailmavaa­ det? Lapsel on kaks võimalust: kas võtab olulises osas omaks oma lapsepõlvekodu vaated elule ja maailmale või tõstab ­ nende vastu mässu ja läheb oma teed. Minust mässajat ei saanud, see iseloomujoon mul puudub. Sa oled elanud ja end täiendanud Tallinnas tolle­ aegse Pedagoogilise Instituudi ja Keele ja Kirjanduse Insti­ tuudi juures 1977. aastal. Sel ajal ajal ei olnud välismaa­ lane Eestis just igapäevane nähtus? Tallinnas veedetud kümme kuud oli põnev ja igati õpetlik aeg. Keele ja Kirjanduse Insti­ tuudis täiendasin end teadusli­ kult, töötasin eesti kirjakeele kartoteegi kallal ja lugesin väga palju erialast kirjandust, eriti käsikirjalisi väitekirju. Nõu­ kogude Liidus ilmusid väitekir­ jad harva trükis, nii et paljud olulised tööd olid läänes elavale huvilisele kättesaamatud; tuli

leppida väitekirja põhjal kirju­ tatud artiklitega, mis aga polnud päris sama, mis täiemahuline uurimus. Tallinnas võtsin ka osa avalikust keeleelust ning käisin tihti teatris. Pedagoogilises Instituudis käisin paar korda nädalas eesti keele morfoloogia loenguid kuulamas. Õppejõu­du­ deks olid Mati Hint ja Kalju Pihel. Tallinnas olin Rootsi Insti­ tuudi vahetusstipendiaat. Sti­ pen­ diumi eeskirjades oli ette nähtud, et stipendiaat võis teha kolm tasuta reisi vastuvõtva riigi piires. Kaks korda käisin ­ Tartus, kusjuures ööbisin Erna ja Paul Ariste kodus. Paul Ariste oli see, kes minu eest vastutas, „et sa pahandust ei teeks“, nagu ta keerutamata välja ütles. Tartus kuulasin ­ Huno Rätsepa loenguid eesti keele lauseõpetusest. Ta oli juba varem esinenud külalisloenguga Tallinnas eesti keele lihtlausete struktuurist, mis tõeliselt vai­ mustas, nii et tema loengutele olid mul kõrged ootused – mis täitusid. Kolmandal korral käi­ sin Abhaasias Salme külas. Küla on 1884. aastal asutatud Kuusalu kihelkonnast pärit eestlaste poolt. Kui ma seal käisin, kõneldi külas ikka veel ­ eesti keelt. Nüüdseks on suur osa küla eestlasi sõja jalust Eestisse põgenenud. Üle neljakümne aasta oled sa õpetanud eesti keelt. Kas oled kokku arvestanud, kui palju sul õpilasi on? Ei ole sellist arvestust pi­ danud, kuigi ehk pidanuks. Kui me 1994. aastal Uppsala üli­ kooli soome-ugri keelte õpetuse saja-aastase juubeli eel panime kokku juubelikogumiku, koosta­ sime ka stastistikat eksameid sooritanute kohta. Minu ja Virve Raagi õppejõuks olemise ajal, vastavalt alates 1978. ja 1979. aastast, oli siis eesti keele eksameid sooritanud pisut üle kahesaja üliõpilase. Tolle aja eeldusi ja olusid arvestades ei andnud tulemus viieteist- ja kuueteistkümne aasta kohta ­sugugi põhjust häbi tunda. Nüüdseks on olukord kõvasti muutunud. Eesti on taas vaba, suhtlemine Eesti ja Rootsi vahel on elavnenud. See on kaasa toonud eesti keelt õppida soovi­ jate arvu suure kasvu. Liiatigi toimub meie eesti keele õpe alates 2006. aastast internetis, nii et eesti keelt võib Uppsala ülikoolis õppida ka siis, kui elatakse Ystadis, Sunnes või Haparandas, Eestis, Soomes, Saksamaal, Norras või isegi Ameerika Ühendriikides ja Jaapanis – jah, ka selliseid juh­ tumeid on olnud. Tänu kõigele sellele on meie eesti keele õppi­ jate arv kordades kasvanud. Täpselt, kui palju eesti keele eksameid sooritanud üliõpilasi on olnud, ei oska ma öelda, aga ma oletan, et neljakümne kahe

aasta koguarv võib jääda kuhugi pooleteise tuhande kanti. Miks õpitakse eesti keelt? Põhjusi on erinevaid. Pärast Eesti taasiseseisvumist on roots­ laste huvi eesti keele oman­ damise vastu suurenenud oluli­ selt, osalt perekondlikel, osalt ametialastel põhjustel. Paljud rootslased elavad ja töötavad Eestis, tunnevad vajadust või huvi asukohamaa vastu ning tahavad oma töökaaslaste või eestlasest tuttavatega suhelda nende emakeeles. Rootsis elava rootslase eesti keele huvi puhul on sageli mõni eestlasest äri­ partneri või elukaaslase käsi mängus. Ka eesti taustaga, see tähendab eesti vanema(te) või vanavanema(te)ga üliõpilasi jät­ kub, kuigi neid on praegu ­tunduvalt vähem kui kolmküm­ mend aastat tagasi. On ka neid, kes tulevad eesti keelt õppima puht keeleteaduslikust huvist, aga selline imeloom on tõeline haruldus. Paljud keeleteadlased Ees­ tis hoiatavad, et kui ülikoolid jätkavad käimasolevat keele­ poliitikat, on oht, et meie emakeel taandub niinimeta­ tud köögikeeleks. Mis mõtted on sinul selles valguses? Kui ülikooliõpe muudetaks Eestis ainult ingliskeelseks, siis on põhjust tõsist muret tunda. See tooks suure tõenäosusega kaasa, et eesti keele jaoks ei töötataks enam välja kaasaja teaduse üldtasemele vastavat ­ ­oskussõnavara. Siis on kuri kar­ jas, sest see tähendaks keelele täielikku taandarengut. Varsti jõuaksime tagasi sinna, kus ees­ ti keel oli XIX sajandi lõpus ja XX sajandi esimesel kümnen­ dil, mil eesti keele entusiastid ja eriti eesti soost üliõpilased tundsid puudust just omakeel­ setest oskussõnadest ning hak­ kasid andumusega neid süste­ maatiliselt ja massiliselt looma. See töö jätkus tulemusrikkalt ­iseseisvuse ajal ning isegi nõu­ kogude ajal ja nüüdki. Loo­ bumine oskuskeelte arendami­ sest oleks seda hiigeltööd teinud inimeste pingutuste alaväärista­ mine, neile näkku sülitamine. Õnneks ei näi kartusel enam alust olevat. Eestis leidub pii­ saval arvul arukaid inimesi, kes on võimelised väärama selle­ suunalised katsed. Sa oled aktiivselt kaasa rääkinud eesti keele kaitseks nii Rootsis kui Eestis. Koos Uppsala Ülikooli keeletead­ laste Rogier Bloklandi ja Virve Raagiga olite mõned aastad tagasi vastu Eesti keele instituudi ühendamisele Tartu ülikooliga. Siiani ei ole seda õnneks juhtunud. Kas oled kunagi tundnud, et töötad vastuvoolu? Kurva kuju rüütli tunne on aeg-ajalt peale tulnud küll. Mitme sajandi vältel kõrgele arendatud Rootsi bürokraatia­ ­

Raimo Raag tööl.

Erakogu

masinaga või mõistmatu juht­ konnaga jõukatsumine on vahel nagu võitlus tuuleveskitega, vähemalt võib asi nii tunduda. Mäletan hästi, kui mu isa Johannes Raag 1970. aastate keskpaiku korraldas Uppsala ülikooli juhtkonna ja tollase Ülikoolide kantsleriameti vastu avaliku sõjakäigu selle nimel, et ei kaotataks ära eesti keelt Uppsala ülikooli õppeainena. Kampaania oli võimas ja jõudis nii Eesti kui Rootsi ajalehtede veergudele ja isegi Rootsi raa­ diosse. Juba siis mõtlesin, et küll oleks hea, kui eesti keelel oleks Uppsalas üks alaline ­õppejõu koht. Eesti keelt tol ajal ei kaota­ tud ära, õppetöö võis jätkuda, kuid ainult tunnitöö alusel ja piiratud ulatuses. Aga jonn ja järjekindel töö andis lõpuks ­tulemuse. Unistus alalisest eesti keele õppejõu kohast täitus jaanuaris 1987, mil Virve Raag võeti adjunktina tööle. Ise olin

tol ajal teaduri kohal. Pärast seda, kui Virve oli doktoritöö kaitsnud, muudeti tema ameti­ koht lektoraadiks. Neli aastat hiljem sain ise ka ülikoolilek­ toriks. Nii et eesti keele ülikooli õppejõude oli ühtäkki (ja on se­ niajani) mitte üks, vaid koguni kaks. Nüüd, mil hakkan pensionile minema, on minu vabanevale kohale kandideerinud seitse inimest. Kes lõpuks töökohale asub, peaks lähitulevikus selgu­ ma. Nii et vaatamata sagedasele vastuvoolu töötamisele ja um­ bes iga kümne aasta tagant korduma kippuvatele kriisiolu­ ­ kordadele, mil on üritatud eesti keelt ära kaotada, on siiski ka häid tulemusi ette näidata. Eesti keel kuulub nüüd Rootsis nii-öelda kaitstavate akadee­ miliste õppeainete hulka, saame riigilt lisarahastust ja eesti keelt õppida soovijaid on nii palju, et me alati ei suuda kõiki soovi­ jaid vastu võtta. (järgneb)

Amazonase vihmametsast avastati eelajalooline kunstiteos

Eestisse tuleb Baltimaade esimene Novotel Living hotell

Kolumbias Amazonase vihma­ metsast leiti eelajalooline ­kunstiteos, kus on maalingutel kujutatud jääajal väljasurnud loomi ja iidsete hõimude käe­ jälgi. Maalingutel on kujutatud 12 000 aastat tagasi välja surnud mastodoni, kes on elevandi ­eelajalooline sugulane, palae­o­ lamat (väljasurnud kaamel) ja jääaja hobuseid, teatas Daily­ mail. Pole teada, missugune eel­ ajalooline Amazonase hõim kuns­titeose valmistas. Praegu elab Amazonases kaks suguharu, kelle arvatav vanus on mitu tuhat aastat – Janojami ja Kajapo hõimud, mis on arvatavasti esimese Siberi sisserändelaine järeltuli­ jad, kes ületasid Beringi maa­ silla 17 000 aastat tagasi. Amazonase põliselanikud ei kasutanud kirjalikke ülestähen­ dusi ja niiske kliima ning hap­ peline pinnas on hävitanud peaaegu kõik nende ainelise kultuuri jäljed. Kunstiteos avastati eelmisel aastal, kuid hoiti esialgu sala­ duses. Kunstiteose avastanud

Rahvusvaheliselt tuntud hotel­­likett Accor plaanib Tallinnas avada Baltimaade esimese Novotel Living kau­ bamärki kandva hotelli. Accor sõlmis koostöölepingu investeerimisfirmaga Estmak Capital, mille kohaselt avab uus hotell oma uksed Tallinnas 2022. aasta lõpus. Baltimaade esimene korter­hotelli kontseptsiooniga Novotel Living ehitatakse Tallinna sada­ ma ja vanalinna vahelisele alale aadressil Poordi 5. Hotelli on plaanitud 124 tuba. Novotel Living on Accor ho­ telliketi kaubamärk, mis pakub lahendust pikemaajaliseks pea­ tumiseks Club House mudeli näol: see on stuudiokorterite või kuni kahe magamistoaga korte­ rite kompleks, kus on olemas hotellile omased mugavused ja sotsiaalset lävimist võimaldavad ühisalad. (ERR/EE)

a­rheoloogid on veendunud, et piirkonnas võib leiduda veel maalinguid ja nende otsimine algab niipea, kui koroonaviiruse epideemia on lõppenud. (ERR/EE)


Turn static files into dynamic content formats.

Create a flipbook
Issuu converts static files into: digital portfolios, online yearbooks, online catalogs, digital photo albums and more. Sign up and create your flipbook.