6
EESTI ELU reedel, 12. veebruaril 2021 — Friday, February 12, 2021
Nr. 6
Laulupeoelamusi läbi läätse Kolmapäeval, 3. veebruaril toimus VEMU järjekordne virtuaalne loeng, kus lektor kohtus oma vaatajate-kuula jatega arvutiekraanil Zoomi tehnilisel vahendusel. Kõne lejaks oli Peeter Põldre, kõneteemaks „Fotograafi 150 vaadet 150. Eesti laulu- ja tantsupeost“. Alakem paari täpsustuse ja vabandusega. Artikli pealkiri on tingitud reporteri alliteratsioo nilembusest. Tegelikult ei pak kunud tantsupidu sugugi vähem elamusi kui laulupidu, fotograa file kahtlemata rohkemgi. Teine eksitav vihje peitub kõnetee mas. Juulis 2019 toimunud pi dustused ei olnud arvuliselt saja viiekümnendad, vaid just nii palju aastaid on kestnud meie laulupidude traditsioon. Nagu konventsionaalse loen gugi puhul (ehk leidub veel mäletajaid), algas üritus eleva sagimisega. Ekraanil askeldasid lektor Tallinna silueti taustal ja korraldaja VEMU peaarhivaar Piret Noorhani, auditoorium hakkas tasapisi täituma osavõt jatega. Mõned julgemad näita sid oma näolappi, naeratasid või lehvitasid, valdav enamus piir dus trükitähtedes „allkirjaga“. Täpselt nagu Tartu College’i saalis, kus üksikud paigutavad end esiritta, enamik hoiab tagasihoidlikult aupaklikku dis tantsi. Pärast Pireti sissejuhatavat avatervitust asus kõnepulti lek tor, kes kõigepealt avaldas tänu oma mitmele kaastöölisele ja Eesti Elule pressipassi eest, mis võimaldas tal juba neljandat korda osaleda sellisel suur pidustusel usaldusfotograafina (accredited photographer). Es makordselt leidis see aset aastal 2009. Samaaegselt ilmus ekraa nile pidevalt uusi osavõtjate nimesid. Peetri fotokunstilised teadmised ja varasemad saavu tused on teinud loengule head
reklaami. Sedalaadi pidustustel, kus osaleb tohutu arv lauljaid-tant sijaid ja veel enam nende ettekannete jälgijaid, leidub en dastmõistetavalt ka massiliselt fotograafe. Usaldusfotograafi dele on varutud teatud asukohad, kuhu nad tohivad end paigalda da. Soodsa positsiooni leidmine on kaameramehele esmajärgu lise tähtsusega. Sellest sõltub väga palju. Ei tohi ka ajalises mõttes liiga mugav olla, tuleb aegsasti platsi asuda. Parimad võtted saab sageli enne etenduse algust, kui on vähem tunglemist ja esinejad vastutulelikud po seerima. Omamoodi noeateral kõndimine on otsustamine, kus ja millal kasutada lähivõtet või laia panoraamkaadrit. Rahvatantsijaid pildistades tuleb silmas pidada nelja kom ponenti: täpsus, muster, part nerid ja isiksus. Mõlemaid tant supartnereid korraga tabada nii, et paar tuleks esile terviklikuna, pole just lihtne. Tantsija isiku pärased omadused lisavad võttele karakterit. Rongkäigus olid läätse ette jäänud Toronto Eesti Meeskoor, Hamiltoni Eesti Seltsi Segakoor, Akadeemiline Segakoor „Öö bik“ ja Estonia Koor. Varem olid fotograafile poseerinud rah vatantsijaist Vancouveri „Kilpla sed“ ja Toronto „Kungla“. Laulupeol annavad värvi võt ted üksiklauljaist. Väga ilmekas võib olla avatud suu, lauluvai mustust lisavad vajaduse korral ülestõstetud käed, tihti võib ta bada lihtsalt huvitavaid nägusid. Kõneleja seletused olid köit valt seotud näidetega võtetest. Ekraanile kerkis orkestrivõtteid, oli tabatud tuntud ja kuulsaid isiksusi. Lisaks mitmesuguseid eriefekte, mis lisasid loengule koloriiti. Peegeldus tuuba vask sest kurgust, panoraam päike seloojangust, omapead askeldav mudilane miniatuurse Eesti
Pildistamiseks valmis! Erinevate fotokaameratega varustatud Peeter Põldre ootab keskendunult laulu- ja tantsupeo-rongkäigu algust 2019.a. suvel Tallinnas. Foto: P. Kiilaspea
lipu ga. Vahel osutab teeneid muidu nii tülikas tuul, mis paneb lipud plagisedes lehvima ja paisutab tantsivate neidude seelikud veetlevalt puhevile. Meeltülendav on tabada hetki, kus esinejad on ehtsa juubel dava vaimustuse kütkes. Lõpuks ei tõrkunud kõneleja demons t reerimast ka näiteid mõnevõrra luhtunud võtetest fotograafi ebasobivale positsioonile sattu mise tõttu. „Oli rõõm teiega jagada neid taaselustatud sündmusi!“ lausus kaameramees rahuloleva naera tusega. Pireti järgnevates tänu sõnades väljendus ettekannet pingsalt jälginud publiku meele olu. Ekraanile tekkis mitmelt poolt tänulikke ja tunnustavaid sõnu.
Nagu tavaks, anti võimalus kõnelejale küsimusi esitada. Koosolijad (vabandust – lahuso lijad) kasutasid seda võimalust agaralt ja said ka vastused. Siinjuures mõned meelde jää nud näited. Küsimusele, kas ja kuivõrd oli pildistamise tuhinas võimalik ettekandeid nautida (Piret Noorhani), vastas kõnele ja veendunult, et laulupidu küll, kuid mitte tantsupidu. Täiesti mõistetav – laulu naudid kõrva dega, tantsu silmadega. Kõnele ja kinnitas jaatavalt ka küsimust (Talvi Maimets), kas vastab tõele, et kirjutamata reegel ei luba avaldada ebameeldivaid või naeruvääristavaid võtteid tuntud avaliku elu tegelastest. Tunti ka huvi (Lilly ValgeKastelic), kui suur võis olla
Terminaator võlub järjekordselt uue muusikaga
kui Termikatel uus plaat ilmub, kardan natuke seda kuulata, kuna nende vanem muusika on mulle ikka natuke südamele lähedam, aga siiani ei ole ma olnud ükski kord pettunud uues materjalis. Sama energia, mis on vanematel lauludel, on ikka täies jõus ja see ongi just see, mis paneb kauaaegseid fänne nende uuemat muusikat armas tama sama palju. Minu arust on plaat eriti lahe sellepärast, et ta on concept album, tervel plaadil on teema ja mitmes või suuremas osas lauludest kandub seesama tee ma läbi. Jaagup Kreem, bändi solist, on ise maininud, et Lilian on päriselt inimene ja plaadil mõned laulud räägivad tões tisündinud lugudest. Huvitava faktina oli esimene selline plaat Beach Boys’i Pet Sounds, 1966. aastal välja antud. Ilusad ballaa did nagu ,,Maailm vs. Lilian“ ja uuem live-akustiline versioon klassikast ,,Ainult sina võid mu maailma muuta“ on läbisegi energilistema paladega, näiteks ,,Tunneli lõpus“ ja ,,Loomade farm“, mis panevad kaasa elama ja laulma täiest kõrist. Plaadi teeb ka eriliseks see, et kõik bändi liikmed on kaasa aidanud laulude kirjutamisel, tavaliselt on ainult üks või kaks liiget, kes on mainitud kui muusika
Tuntud Eesti rokkbänd Ter minaator, kes on juba üle kol mekümne aasta hoogsaid hitte välja puisanud andis just hiljuti välja kauaoodatud uue plaadi ,,Maailm vs. Lilian.“ Fännid on kaua aega mõelnud ja küsinud, kunas see plaat võiks lõpuks välja tulla, aga nüüd on see aeg käes ja pet tumist küll pole kübetki. Bänd on ise öelnud, et oota sid, kuni laulud on küpsed, et plaadil avaldada. Kiirustada nad ei tahtnud, kuna plaat peab olema heal tasemel ja lihtsalt niisama midagi välja anda poleks aus ja õiglane fännid vastu, kes on nii kaua oodanud. Peale selle võttis aasta lõpul müügilettidele jõudnud plaat ka aega rohkem, kuna see ilmus ka vinüülil, seda pole enne Terminaator ajaloos juhtunud. Olen ise olnud Termikate fänn peaaegu nii kaua, kui mäletan, tihti kodus mängisid meil nende nüüd vanemad plaa did ja laulusõnad suuremas osas nende lauludest on ammu peas ning tulevad mulle niisama meelde, kui jälle kuulan neid. Pean ausalt ütlema, et iga kord,
(Järgneb lk. 15)
võtete koguarv pidustuste vältel. Kõneleja arvas, et tuhandeid. Paljud kustutatakse kohe, ena mik tuleb aga hiljem välja roo kida. On rõõmustav tõdeda, et tänapäeva tehnika võimaldab praegustes tingimustes loenguid läbi viia sellisel kujul. Kõne s olevat ettekannet võib lugeda üheks õnnestunumaks. Alati ei laabu kõik nii hästi ja sujuvalt ja kindlasti ei asenda selline moodus otsest vahetut kontakti. Tahaks loota, et sellest ei kujune uus harjumus ja et viirusevan gistusest vabanemine ei too endaga kaasa tõrksust oma mugavast kodust väljumisel. Tugitoolieestlus ei tohiks kuju neda eesmärgiks omaette. EERIK PURJE
Terminaatoril on side ka Kanadaga – 2018.a ülikuum Suvihari ja päe vane laulupidu tipnesid Termikate veel kuumema (kui üldse oli võimalik kuumemaks minna) õh tuse kontserdiga. Fotol Terminaa tori solist Jaagup Kreem Seedrioru Suviharja õhtusel kontserdil pub likut hullutamas. Foto: EE
