2
EESTI ELU reedel, 14. veebruaril 2020 — Friday, February 14, 2020
Nr. 6
President ei kuulutanud kogumispensioni reformi seadust välja 3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2 Can.Post Registration No. 10692 • Agreement No 40013472 We acknowledge the financial support of the Government of Canada through the Canada Periodical Fund (CPF) Aid to Publishers for our publishing activities.
Talitus/Toimetus: 416-733-4550 Fax: 416-733-0944 E-mail: eetoimetus@eestielu.ca editor@eestielu.ca eetalitus@eestielu.ca Website: www.eestielu.ca Väljaandja: Tartu College kirjastus Asutaja:
Elmar Tampõld
Tegevtoimetaja: Kai Kiilaspea Toimetajad:
Laas Leivat Kaire Tensuda
Reporter-toimetaja: Eerik Purje Talitus: Avatud esmaspäevast reedeni 9.00-16.00.
Tellimishinnad: Kanada: • Ajaleht: 1a. $160.00, 6k. $87.00, 3k. $48.00. • Kiripostiga: 1a. $190.00, 6k. $105.00, 3k. $58.00. USA: • 1a. $210.00 CAD, 6k. $115.00 CAD, 3k. $67.00 CAD Ülemeremaadesse: • 1a. $285.00, 6k. $150, 3k. $80.00. Ainult digileht: 1a. $95.00, 6k. $50.00, 3k. $29.00. Aadressimuudatused: $1.50 Üksiknumbri hind: $4.00 Digileht Eesti Elu kodulehelt: www.eestielu.ca
KUULUTUSTE HINNAD: 1 toll ühel veerul: leinakuulutused $13.00, ärikuulutused $15.00, ürituste kuulutused $16.00+HST 13%. Kuulutusi võetakse vastu talituse lahtioleku aegadel. Kuulutused palume saata hiljemalt kella 10-ks neljapäeva hommikul. Toimetusel on õigus kaastöid lühendada, redigeerida ja keeleliselt korrigeerida. Autorite seisukohad ei pruugi ühtuda toimetuse omadega. Artiklis esitatud faktide õigsuse eest vastutab autor.
Demokraatide dilemma On alanud see madin meedias, mis jälgib USA presidendi valimisi demokraatide leeris. Praegune president Donald Trump on tänu tu gevale majandusele, mille eest aga ta isiklikult küll ei saa vastu tada, taastanud populaarsuse. Üks kahest ameeriklasest toetab re publikaani. Pidagem meeles, et eelmistel valimistel kogus Trump enim hääli kokkuarvestatult 49-s osariigis, vaid Kalifornia, tuntud kui La-La maa hääletas ülekaalukalt ta oponendile Hillary Clintonile, nii tagades viimase populaarse häälteenamuse. Demokraatidel, nagu alati veebruaris, on arvukalt kandidaate, kuid hetkel paistab olevat enimsoositud Vermonti senaator Bernie Sanders, kes nagu Trumpki on polariseeriv ja populistlik. Seda aga sotsialistliku platvormiga. USA pole kunagi oma ajaloos nii vasak poolsete vaadetega presidendi valinud kui kandidaat Sanders. Samuti tekitab muret ta vanus – praegu 78-aastane mees oleks, kui ta peaks saama demokraatide ning rahva toetuse, vanim president ajaloos 79-selt. Ronald Reagan oli 70-aastane, kui teda valiti. Trump on hetkel 73-aastane. Inimesed elavad küll kauem tänapäeval, aga iga, nagu teame, võib mõjutada nii mõistust kui otsusevõimet. Sanders on ennast ise nimetanud demokraatlikuks sotsialistiks. Ta soovib maksustada kõrgemalt n-ö ühte protsenti, USA rikkureid, ka ettevõtteid, mis spekuleerivad börsil. Lisarahad aitaks nii kesk klassi kui vaeste makse vähendada. Samuti toetab ta miinimum palga tõstmist 15 dollarile. Unustades aga siinjuures, et kapitalismi reformida on parajam pähkel kui Heraklese vägiteod. Vabakaubanduse vastasena ei ole Sanders arvestanud, kust raha maksumaksja taskusse jõuab. Kuigi Läänes kasvab majanduslik ebavõrdsus, siiski on Sandersi seisukoht utoopiline. Ta on öelnud, et keegi ei tohiks teenida rohkem kui $1 miljon aastapalgana. Kuigi ettevõttejuhid, kes on majandusmootori taga ehk ei vääri praeguseid tohutuid palku, aga kuidas muidu inimest motiveerida kui mitte rahaga. Sanders oleks ka riigirahadega helde. Ta soovib tervishoiusüs teemi reformi. Platvormis kui Medicare-for-All. See näeks ette ka ta suta hambaravi, ka silmanägemise, kuulderavi kõikidele võimaldada. Isegi Kanada ei suuda sellist visiooni ette kujutada. Kes maksab? See on sotsialistide suur viga, arvates, et igaks asjaks on pii savalt raha. Teame, et elu pole selline. Teisipäeval võitis Sanders napilt New Hampshire’i osariigi dele gaatide valimise. Üllatuskandidaat Pete Buttigieg (kes on vaid kolm aastat vanem kui põhikirja järgi nõutud presidendi vanus, mis on 35) tuli teiseks. Viimane on saavutanud vanemate hulgas populaarsuse, nooremad, veel naiivsed aga toetavad Sandersit. Irooniana. Vara veel karta Sandersi lõppvõitu. Võib aga julgelt arvata, et Trump versus Sanders tähendaks esimese võitu. Sotsialism USAs vaevalt, et kinnitab kanda. TÕNU NAELAPEA
Möödunud reedel jättis presi dent Kersti Kaljulaid välja kuulutamata ja saatis riigi kogule arutamiseks tagasi kohustusliku kogumispensioni reformi seaduse, millega muu tuks teise sambaga liitumine või sealt välja astumine vaba tahtlikuks ning tekiks ka või malus kogu sambasse kogutud raha välja võtta. President Kersti Kaljulaid ütles, et pensionireformi puhul peab olema üheselt selge, et ta ei lähe seda poliitilistel põhjus tel vetostama. ,,Analüüsisin seda üksnes ja üksnes põhiseaduse kontekstis. Minu arvamus selle reformi sisu kohta pole oluline. Presidendi põhiseadusest tulenev ülesanne on hoida õigusruumi vaos. Ja põhiseaduslikud riived on selle reformiga piisavalt suured, et saata see seadus tagasi riigi kogule,“ sõnas Kaljulaid.
President tõi välja rea aspekte, kus ta nägi riigikogu võimuliidu poolt vastu võetud pensionire formi seaduses põhiseaduslikke riiveid. Sisulisi põhiseaduslikke riiveid tõi Kaljulaid välja kuus, pluss seitsmendaks ühe tehnilise paranduse. Presidendi sõnul tegi ta ot suse konsulteerides advokaatide ja endiste riigikohtu esimeeste ga ning otsuse aitas tal sõnasta da vandeadvokaat Madis Päts. Riigikogul on nüüd kaks võimalust – pensionireformi sea dust muuta või muutmata kujul uuesti vastu võtta. Sellisel juhul peab president uuesti ot sustama, kas kuulutab seaduse välja või saadab riigikohtusse, mis teeb lõpliku otsuse. Riigikogu võttis 29. jaanuaril pärast tunde kestnud arutelu vastu kohustusliku kogumispen sioni reformi seaduse. Reformi poolt hääletas 56 ja vastu oli
Välisluureamet avaldas aastaraporti
Eesti päästjad aitasid Tallinna vanalinna uppunud kalalaevalt Rahva Raamat on päästa meeskonna valitud maailma Möödunud nädalal, ööl vastu parimate hulka
Kolmapäeval esitletud avali kus aastaraportis ,,Eesti rah vusvahelises julgeolekukesk konnas“ keskendub välisluu reamet suures osas Venemaale. Sellele on pühendatud ligi 70 lehekülge, kümnekonnal lehe küljel on keskendutud Hiina mõju kasvule ja aktiivsemale rollile maailmas. Olulisena toob raport välja, et Venemaa sõjalise rünnaku oht Eestile on väike, kuna Eesti ei ole Venemaale sõjalise planeeri mise ega välispoliitika seisuko halt esmatähtis ning Venemaa tahab vältida otsest sõjalist konflikti NATO-ga, kuid täieli kult ei saa välistada Venemaa juhtkonna võimalikust vale arvestusest tulenevat ohtu. Välisluureameti teatel ku jundab Venemaa Balti riikidega suhtlemiseks oma seisukohad üldisemate suhete kaudu Ameeri ka Ühendriikidega, sest Venemaa tahaks igal võimalikul moel vähendada USA rolli maailmas ning samal ajal suu rendada enda oma. Raport on täismahus loetav: https://www. valisluureamet.ee/pdf/raport2019-EST-web.pdf (ERR/EE)
Kuulus Soome suusamaraton jääb lumepuudusel ära Soome kuulus, 1974. aastal alguse saanud maraton Fin landia-hiihto jääb esimest korda ära, sest lumepuudusel pole võistlust võimalik läbi viia. Finlandia-hiihto pida nuks toimuma 22.-23. veebru aril. Tegelikult pidi aegade esi mene Finlandiahiihto toimuma 1973. aastal, aga ka tol korral tuli võistlus kehvade lumeolude tõttu ära jätta ja nii peeti esi mene maraton 1974. aastal. Sellest ajast peale polnud kuni käesoleva aastani ühtegi korda võistlust ära jäetud.
reedet uppus Eesti pääste piirkonnas traaler, mille par dal oli seitse inimest. Esi mesena jõudis sündmuskohale Libeeria lipu all sõitev tanker. Eesti ja Soome koostöös toimetati meremehed haigla tesse. PPAst öeldi Delfile, et eile hilisõhtul PPA merevalvekeskus võttis laevaga ühendust ning selgitas välja, et laeval oli tehni line rike ning selle kaks sekt siooni olid täitunud veega. Laev triivis, mõne aja pärast kadus pardal elekter ning sündmus eskaleerus merepäästeoperat siooniks. Vene lipu all sõitnud 21meet risel kalatraaleril Pongoma oli tehniline rike, selle kaks sekt siooni täitusid veega ja laev vajus hiljem merepõhja. Kell 23.40 edastati Leningradi oblas tist Primorski sadamast teekon da alustanud kalalaevalt raadio teel abipalve ja laeva asukoha koordinaadid. Merevalvekeskus alarmeeris Eesti ja Soome laevastikku ja lennusalka ning võttis ühendust läheduses liikuvate laevadega. Uppunud laeval oli olemas päästeparv ja kõigile meeskon naliikmetele päästeülikonnad. Esimesena jõudis kohale Libeeria lipu all sõitev tanker, mille meeskond avastas veest päästeparve. Parves olnud ini mesed aidati pardale, neist kaks olid viga saanud. Soome kop teriga toimetati kaks abivajajat Helsingisse haiglasse. PPA len nusalga kopter toimetas üle jäänud viis inimest tervisekont rolliks PERHi. Tegemist oli Vene Föderatsiooni kodanikega. (D/EE)
Tutvu • Loe • Kommenteeri
45 saadikut. Valitsus sidus sea duse vastuvõtmise usaldus hääletusega, et vältida oposit siooni venitamistaktikat. Pensionireformiga muutuks teise sambaga liitumine või sealt välja astumine kõigile vabatahtlikuks. Vaikimisi jääb kõik nii, nagu on – kui inimene soovib pensioni samamoodi edasi koguda, ei pea ta midagi tegema. Kui inimene soovib sambast lahkuda, sellega liituda või lihtsalt peatada sissemak sed, peab ta esitama avalduse pangale või pensionikeskusele. Kehtima jäävad samba senised maksemäärad: kaks protsenti inimese brutopalgast ja neli protsenti tema sotsiaal maksust. Uue võimalusena saa vad inimesed oma teise sam basse kogutud vahendeid ise edasi investeerida. (ERR/EE)
Tallinna vanalinna Rahva Raamatu kauplus on valitud maailma kolme parima hulka. Kolme nomineeritu hulgas on sel aastal ka Uus-Meremaa raamatupood Unity Books ja Jeemeni raamatupood Yemen Bookstore. Parima raama tupoe tiitel antakse välja Londoni raamatumessil 10. märtsil. Rahva Raamatu turundusjuht Liine Jänes kinnitas poe kodule hel avaldatud tekstis, et parima raamatupoe nominatsioon on neile suur au. ,,Rahva Raamatu visiooniks on olla Euroopa kõige lugejasõbralikum raama tumüüja ning ainuke nominat sioon Euroopa raamatupoodide hulgas näitab, et oleme õigel teel.“ Nomineeritute hulka jõudis 2016. a ka Viru Keskuse Rahva Raamatu kauplus. (ERR/EE)
Koroonaviiruse tõttu suleti ajutiselt hokikeppe valmistav vabrik Bauer Hockey valmistab hoki keppe, mida kasutavad NHLi professionaalsed mängijad. Vabrik asub Kesk-Hiinas, ja et peatada koroonaviiruse levikut, sulgesid Hiina võimud regioo nis olevaid ärisid, kaasa arvatud nimetatud vabriku alates jaa nuari lõpust. Firma esindaja sõnul on mõjutatud ainult telli mustööna valminud hokikepid, mitte tavakasutajate omad. Loo detakse, et vabrik peatselt taas avatakse, ja et hokikeppide varudega kitsaks ei lähe. (Lüh. CBC)
www.eestielu.ca
