4
EESTI ELU reedel, 14. veebruaril 2020 — Friday, February 14, 2020
Raamat nagu tõrvik välisvõitluse rajal. BATUNi ajalooline lugu vajab kordamist Andres Raudsepp Raamat, mis kannab nime ,,The Story of BATUN, Baltic Appeal to the United Nations“, on just praegusel ajajärgul oluline. Arvestades ajaloo võltsimis tega tänapäevil, on ikka ja jälle vaja kinnitada Eesti rahva ja riigi vahepealset saatust Nõu kogude Vene okupatsiooni ik kes. Vaja on ka pidada meeles pingutused ja võitlused pääseda sellest ikkest. Neid on kehasta nud oluline teos, mille autor on Sirje Okas Ainso. Heidame käesoleva loo al guses pilgu raamatu korduvatele esitlustele, mis on omamoodi fenomen. Käesolev raamat oli esmalt esitletud 1.-3. juunil AABS-i konverentsil Stanfordi Ülikoolis Palo Altos Kalifor nias. (AABS – Association for the Advancement of Baltic Studies.) Tallinnas toimus teose korrapärane esitlus 12. septemb ril Rahvusraamatukogus. Riias leidis see aset kohalikus Okupatsioonimuuseumis Läti Vabariigi sajanda aastapäeva pi dustuste raames 22. novembril. Autoril endal oli ettekanne 29. novembril Eesti Kirjandus muuseumis Tartus rahvusvaheli sel konverentsil ,,On the Move: Migration and Diasporas“. Autori teemaks oli ,,Baltic Cooperation in exile – BATUN“. Raamatut on esitletud ka autori kunstinäitustel: Miamis (dets.
Autor Sirje Okas Ainso koos raa matuga.
2018), Kreekas (juuli 2019) ja enne seda veel erilisel näitusel Tallinnas 16.08.2018, hiljem veel 23. 08. 2019 – MRP 80. aastapäeval – linnapea vastu võtul Tallinna Raekojas. Nimetame veel kaks olulist esitlust, mis toimusid teine teisele lähestikku Leedus ja mitte kaua aega tagasi. Esimene leidis aset 10. septembril 2019 Kaunases Leedu presidendi Valdas Adamkuse raamatukogu/ muuseumis Vytautas Magnus Ülikooli juures. Kaks päeva hil jem toimus esitlus veel Vilniuse Rahvusraamatukogus. Üritus Kaunases oli organiseeritud Andrei Sahharovi Demok raat liku Uurimisinstituudi poolt. Viimane autoripoolne ette kanne leidis aset alles hiljuti, 19. detsembril 2019 Tallinnas Rahvusraamatukogus konverent sil ,,30 aastat MRP salapro tokollide tühistamisest“. See oli valitsuse tasemel: kõnelesid peaminister Ratas, president Rüütel, riikogu liikmed, ajaloo lased ja akadeemikud. Peale raamatu autori esines ka tema abikaasa Heino Ainso, kes oli mitmel korral BATUNi esimees. Milline seikluslugu ühel teo sel! Nii mitme toimingu käigus, kas ei oleks aeg esitleda raama tut ka Kanadas? Esitlus, näiteks Torontos, võiks toimuda kas eestlaste va hel või koos lätlaste ning leedu lastega. Lõppude lõpuks tegut seb Torontos kõige suurem eestlaste kogu välismaal, millel endal jõuline vabadusvõitluslik tagapõhi; siinjuures mõtleme Musta Lindi Päevale. Siinses kogukonnas kindlasti leidub ka neid, kes soovivad raamatut kohapeal omandada. Raamatu enda kohta on aval datud artikleid ja ülevaateid nii aastal 2018 kui möödunud aas tal Eestis, Lätis ja Leedus. Pikem ülevaade prof. Rein Taageperalt ilmus teaduslikus ajakirjas Akadeemia oktoobris 2018. Kanadas ilmus Eesti EluEstonian Life’i veergudel inglis keelne kirjeldus juba 17. au gustil 2018. Seda püüab käes olev artikkel elustada. Esialgne lugu oli kirjutatud Jaak Trei mani poolt, kes on Eesti aukon sul Los Angelesis. Sama artik
BATUNi esimees aastal 1991 Urmas Wompa esitlemas Balti rii kide esin dajaid pidulikul vastuvõtul New Yorgis, mis tähistas Balti riikide tunnustamist päev varem, 17. septembril 1991, kui osa ÜRO liikmeskonnast. Vas. Eestit esindanud Lennart Meri, Arnold Rüütel, pea konsul Ernst Jaakson, nimetatud Eesti saadikuks ÜROs; ning Läti ja Leedu esindajad Anatolijs Gorbunovs ja Vytautas Landsbergis. Foto: Aina Balgavis
kel ilmus ka kuu aega varem internetis. Autoripoolseid ar tikleid on ilmunud Postimehes (23.07.19 – MRP 80. aastapäev) ja Leedus (Lithuanian World Wide News – jaanuar 2019). Autor ise avaldab, et tema on püüdnud raamatuga mitte luba da olulist etappi idealistlike balti eksiilide elus – vabadus võitluse nimel – lasta kaduda mineviku uttu. BATUNi ajaloo line lugu, lisab autor Sirje Ainso, inspireerib tulevikus ka teisi võidelda õigluse eest – kus või kunas iganes. BATUN ise sai alguse 1965. a. novemb ris, mil leidis aset ulatuslik baltlaste ühine meele avaldus. See toimus Madison Square Gar den’is New Yorgis, kusjuures eestvedajaks oli ,,Leedu iseseisvuse taastamise komitee“. Esitati ÜROle ,,The Baltic Appeal to the Conscience of the UN“. Kolm kuud hiljem moodustati kolme balti rahvus grupi aktivistide poolt BATUN (Baltic Appeal to the United Nations), et järjekindlalt jätkata tööd ÜRO juures. BATUNi nõuded, nagu Musta Lindi Päeva tegevuse juures, olid põhjendatud Molo tov-Ribbentropi pakti alusel ja suunatud selle salaprotokollide tagajärjena toimunud kestvale ebaseaduslikule okupatsioonile Baltimail. Vahe seisis selles, et BATUNi tegevus oli suunatud ÜRO ja selle liikmeriikide juht kondadele – seega maailma foo rumil. MRP oli BATUNi tege vuse baas ja seda tuletati meelde oma iga-aastastes memorandu mites UNi liikmesriikide esin dustele. Vastava tegevusega oli kaetud suurem osa maailma riike. Korraldati protestide monstratsioone ÜRO ning Nõu kogude Liidu saatkondade ees New Yorgis, tähistades tähtsa maid aastapäevi. BATUNi tegevuse juures torkab silma balti rahvaste oma vaheline koostöö ja koostöö vaim. Selle puudulikkusele on varem vihjatud mõeldes 1940. aasta Balti riikide okupatsioo nile. Asutajate hulgas leiame ka mitmeid eestlasi, näiteks Ergo Karuks, Karl Laantee, Andres Jüriado, Viktor Vinkman ja dr. Heino Ainso, kes oli BATUNi president aastail 1970 ja 188587 (kokku 4 aastat). Varaselt ühinesid Mari Linnamaa ning Rein ja Juta Virkmaa (Ristsoo). Urmas Wompa oli samuti pika ajaline liige ja BATUNi presi dent taasiseseisvumise aastal 1991. Aga BATUN tegutses alati – energiliselt, kuid rahumeelselt – kõigi kolme riigi nimel. ,,Ühine front,“ väidab raamatu autor, ,,tugevdas meie nõudeid ÜRO ees, samuti kolmekordistas me ressursse, mis niikuinii olid napid. Isegi kui teema, mida üles võtsime ÜRO inimõiguste komisjoni ees – inimõiguste rikkumised Baltimail – tegeles näiteks Leedu süümevangidega. Tegelesime sellega kõik, nii eestlased kui lätlased.“ Autor ise ühines BATUNiga
Nr. 6
Moskva kavatseb lihtsustada Venemaa kodakondsuse saamist
Raamatu autor Sirje Okas Ainso oma abikaasa dr. Heino Ainsoga, kes oli mitmel korral BATUNi esi mees. Foto: Aina Balgavis
aastal 1969, olles juhatuse liige ja delegaat ÜRO inimõiguste komisjoni ees Genfis 1985-87. Sirje Okas Ainso ise omandas biokeemiku kraadi Argentiinas ja õppis maalikunsti USAs. Temal on olnud mitmed kuns tinäitused erinevates riikides mitmel kontinendil. Raamatuga on tegelikult mõnus tegeleda. Esimene osa ,,The Story of BATUN“ – 108 lehekülge – sisaldab põnevaid sündmusi maailmas nii minevi kus kui ka BATUNi tegevuse ajal. Raamatu keskel leidub 40 lehekülge fotosid, mida tava lugeja kipub eelnevalt kohe sil mitsema. Lõpus on tõsise lugeja magustoit – kogumik kirjadest ning dokumentidest, mis ise loomustavad ja kinnitavad BATUNi tegevust. On väidetud, et BATUN kiirendas ka taasiseseisvunud Balti riikide kohest vastuvõttu ÜRO koosseisu. See on loogi line väide, sest BATUN tegeles järjekindlalt kommunikatsiooni ja ühenduste pidamisega. Seda on kinnitanud mõnigi tuntud aktivist kodumaal. Balti riikide lipud heisati ÜRO peakorteri ees New Yorgis 17. septembril 1991. Vastuvõttu tähistati pidu likult järgmisel päeval Poola konsulaadis. Sellega seoses eriti tabav pilt käesoleva artikli kõrval. Kui mõni lugeja hakkab otsi ma ühendust BATUNi ja 1979. aastal läände saadetud mär gukirjaga, mis kandis nime Balti apell, siis oli BATUN ka omal kohal. Märgukirja val mistasid vabadusvõitlejad, kaks leedulast ning Enn Tarto ja Mart Niklus viimase kodus Tartus ja sellele kirjutasid alla 45 Balti riigi kodanikku, nõudes mh ka Balti riikide iseseisvuse taastamist. Kui apell läände jõu dis, edastas BATUN selle ÜRO täiskogu liikmetele New Yorgis ja ÜRO Inimõiguste Komisjoni liikmetele Genfis. Sellest loeme ka käesolevas raamatus. Kui mõni lugeja Kanadas ei suuda kohapealset esitlust ooda ta, siis on vahepeal võimalik tellida raamatut otseselt autorilt, kelle e-posti aadress on: siriain so@aol.com. Autori postiaad ressi on võimalik saada Eesti Elu kaudu või otse autorilt endalt.
Venemaa valitsus valmistab ette seadusemuudatust, mille ga kaoks nõue, et Venemaa kodakondsust taotlev välis maalane peab loobuma oma senisest kodakondsusest. Va litsuse tööd sellise eelnõuga kinnitasid ajalehele Kommer sant erinevad allikad ning hil jem kinnitas seda ka valitsuse pressiteenistus, vahendas ERR. Valitsuse pressiteenistusest selgitati Kommersandile, et te hakse ettepanek, mille kohaselt kaoks nõue, et Venemaa koda kondsust taotledes tuleb esitada tõend välisriigi kodakondsusest loobumise kohta, muuhulgas peetakse silmas isikuid, kes nagunii on märkinud oma ema keeleks vene keele. Lähiajal peaks eelnõu jõud ma juba riigiduumasse. Riigiduuma asespiiker Pjotr Tolstoi ütles kommentaariks, et peagi on võimalik juba kõigil Venemaa kodanikeks saada. ,,Ning mida Venemaa omakorda teeb? Ta hakkab oma kodanikke kaitsma,“ lisas ta. Seadusemuudatuste plaanist rääkisid algselt allikad riikliku migratsioonipoliitika töögrupist, mis loodi 2019. aasta kevadel. Töögrupi ülesandeks oli kas vatada uute Vene kodanike arvu viielt miljonilt kümne miljonini. (ERR/EE)
Torm aitas British Airwaysi lennukil rekordajaga jõuda New Yorgist Londonisse Ööl vastu pühapäeva New Yorgist Londonisse lennanud Boeing 747 läbis selle vahe maa 4 tunni ja 56 minutiga, sest tagant lükkas lennukit torm Ciara. Lennuk maandus Londoni Heathrow’ lennuväljal kohaliku aja järgi kell 4.43, ligi kaks tun di varem kui plaanitud. Vee bilehe Flightradar24 andmetel oli lennuki tippkiirus 1327 kilo meetrit tunnis. Flightradar24 andmetel on keskmine New Yorgist Lon donisse lennu aeg 6 tundi ja 13 minutit. „Kui me ei eksi, võtab BA nüüd üle kiireima alla helikiiruse NY-Londoni lennu rekordi Norwegianilt,“ kirjutas Flightradar24. Eelmine, Nor wegiani rekord oli 5 tundi ja 13 minutit 2018. aasta jaanuarist. British Airwaysi lend oli sealjuures ühe minuti kiirem kui Virgini Airbus A350 lend, mis maandus Heathrow’l mõni hetk hiljem. Veel üks Virgini lennuk, mis maandus pool tundi hiljem, oli kolm minutit aeg lasem. Eelmisel nädalavahetusel möl lanud torm Ciara tekitas tõsi seid häireid liikluses. Frank furdi ja Amsterdami lennujaa mad pidid tormi tõttu tühistama üle saja lennu. (D/EE)
