Eesti Elu / Estonian Life No. 6 | Feb 14, 2020

Nr. 6

EESTI ELU reedel, 14. veebruaril 2020 — Friday, February 14, 2020

P

E

A

M

U

R

D

M

Ristsõna nr. 989

I

S

Ristsõna nr. 988 LAHENDUS Paremale: 1. LOT, 4. Sahk, 8. Mil,

12. Aru, 13. Aver(s), 14. Aga, 15. Ka­­ la­­maja, 17. Dim, 18. Elevus, 19. Aga, 21. Att, 22. Terve, 25. Helmi, 29. Lem, 30. ER, 31. Aria, 32. Kur(k), 33. Tin, 34. Lib, 35. Sai, 36. Täna, 37. Leemur, 39. Pan, 40. Ava, 41. Avali, 45. Mood, 48. Varakas, 50. Aara, 51. Avis, 52.

AK, 53. (N)adal, 54. Nest, 55. Su. Alla: 1. Lake, 2. Oral, 3. Tule, 4.

Samuti, 5. Avast, 6. HEJ, 7. Kraater, 8. Madar, 9. Igi, 10. Lam(p), 16.

Avama, 20. Gem, 23. Vein, 24. ERNA, 26. Hall, 27. Erie, 28. Libe, 29. Lui(k), 32. Karavan, 33. Tänak, 35. SUV, 36. Tavast, 38. Madal, 39. Paris, 42.

Laas, 43. Isku, 45. Maa, 46. Oad, 47.

Ora, 49. Ave.

Liharoog värviliste pipardega Valmistusained:

1. Jälle, uuesti.

5. Üks põhitoitaine.

9. Hobuse ,,juuksed“.

13. Teat. Itaalia vahuvein.

14. ____sia, lõunamaine puu v. põõsas.

16. Ühesugused vokaalid.

17. Mehenimi.

18. M_____, sõnnik, põllurammu (ingl.k.).

19. Agar, tegutse­ mishimuline, tragi.

20. Närv.

21. Tööruumid (kunstnikul), töökojad.

23. Silmatorkav.

24. Õudne, hirmu tekitav.

25. _____i, hästi, korras.

28. Kaamelitaoline loom.

31. Küsisõna.

32. ______er, teat. karboniseeritud pudelivesi.

34. Koosneb numbritest.

35. Torontos elanud Kihnu kunstnik-naivist.

36. Liustikega edasi kanduv kivimipuru.

37. Eesti kirjanik (perek. nimi+ eesn. täht) 1927-1992.

40. Teat. tehiskiu tooraine.

41. Naeris, kaalikas (ingl.k.).

42. _____m, teat. puu.

43. Ühesugused vokaalid.

44. Täht.

45. Scottish Recovery

Network.

46. Toronto VanaAndrese koguduse õpetaja 1950-1971.

48. Negatiivset otsust väljendav sõna.

49. Kreeka täht.

51. Teat. silmahaigus.

52. Lõuna-Ameerika riik.

55. Kaart (ingl.k.).

58. Mäeahelik Aasias.

60. Vahend laeva v. paadi kinnihoidmiseks.

61. Pilkejutt, nali.

62. Väike tükk, natuke, kübe.

63. Egiptuse pealinn.

64. K_____, linn Harjumaal.

65. Hotell Tallinna kesklinnas.

66. Teat. vedelik (tagurpidi).

67. Mehenimi.

ALLA:

1. Elumaja, kodu.

2. Aserbaidžaanlane.

3. B____, Indoneesiast pärinev riidemaalimis- ja värvimistehnika.

4. Patt, patustama (ingl.k.).

5. Mitm. vorm sõnast ,,vaat“.

6. Vistrikud.

7. Need, kes laulavad.

8. Karjataja.

9. Mööbliese.

10. Rohumaa.

11. Sadamaehitis.

12. ____a, kodulind.

15. Olevikuvorm sõnast ,,tegema“.

21. T_____, aed.

22. Eepiline värssteos.

HEINSOO INSURANCE BROKERS LTD. ASUTATUD 1951

958 Broadview Ave., ruum 202 Toronto Eesti Majas info@heinsooinsurance.ca

Telefon 416-461-0764 Fax 416-461-0448

23. Eesti Maja.

25. Aupaiste, nimbus.

26. Am. lõuna segapäritoluga elanik.

27. H_____, eestlaste kindlustusfirma Torontos.

28. Küla Harju maakonnas.

29. Kompuuter.

30. Laia, suure.

31. Lisaks.

33. Sama, mis 20. par.

35. Ontario Internship Program.

36. _____m, beib, tibi (kõnek.).

38. _____ke, uss, madu (ingl.k.).

39. Tööriist kõva pinnase, kivimi, jää vms. purustamiseks.

40. Järv Türgis Armeenia mägismaal.

42. Silus, pressis tasaseks v. siledaks.

45. Poolsaar Vahemere ja Punase mere vahel.

46. Tantsusamm.

47. Eesti maatähis.

50. Koduloom (tagurpidi).

51. Linn Venemaa Euroopa-osas.

52. Väike kohvik v restoran.

53. Tarbetu koli.

54. Peibutama, sööt (ingl.k.).

55. (Tee)pikkusühik.

56. Mitte üles.

57. Kaks koos.

58. Sama, mis 34. par.

59. Avar.

61. Kehaosa.

Soovin osta eesti kunstnike töid (enne 1940.a), nt. Ants Laikmaa, Konrad Mägi, Eerik Haamer, Oskar Kallis või Eduard Wiiralt. Kui soovite arutada võimalikku müüki, palun kirjutage: laurihillar@gmail.com või Hillar Lauri, 9 Baker Ave., Toronto, ON M4V 2A9

Volli veste

T

Nädala retsept

PAREMALE:

7

1,5 naela loomaliha; lõigatud õhukesteks ribadeks pisut oliivõli praadimiseks 1 väiksem sibul; hakitud 2 küünt küüslauku; hakitud 1 punane pipar; ribadeks lõiga­tud 1 kollane pipar; ribadeks lõiga­tud 1 oranž pipar; ribadeks lõiga­tud 1 roheline pipar; ribadeks lõiga­tud 2 tassi vett 3 spl hapukoort pisut soola ja pipart maitsesta­ miseks, soovi korral veel mõnd lihamaitseainet Valmistusviis: Lasta õli suurel pannil kuu­ maks ning praadida liharibasid umbes 10 minutit, pidevalt keerates, kuni need pole enam kuskilt toored. Lisada hakitud sibul ja küüslauk ning pipra­ri­ bad ja eelnevalt kuumutatud vesi, lasta korra keema tõusta ning hautada siis madalal kuu­ musel kaane all paarkümmend minutit, kuni piprad on pehme­ nenud. Hautamise lõpus lisada hapukoor, maitseained ja segada läbi. Roog sobib serveerida näiteks riisiga.

Loomingu Raamatukogu avaldas Jaan Krossi seniavaldamata teose Loomingu raamatukogu avas uue kirjandusaasta kummar­ dusega Jaan Krossile, kelle 100. sünniaastapäeva veeb­ rua­ris tähistatakse. Möö­du­ nud nädalal saabus trükiko­ jast värssromaan ,,Tiit Pagu“, mida varem avaldatud ei ole.

Teosele on põhjaliku saate­ sõna kirjutanud Jaan Undusk, kelle sõnul alustas Kross ro­ maani kirjutamist arvatavasti 1940ndate aastate algul ning töötas selle kallal 1950ndatel aastatel Siberis asumisel olles.

Nii võib oletada, et tegemist on tegelikult Jaan Krossi esi­ mese peaaegu lõpetatud tähele­ panuväärse teosega. 3700 vir­ tuoossest värsireast koosnev

Pigem külma kui sooja Ütelus, et mul põle sellest külma ega sooja minu kohta ei keh­ti. Nii ei praota mulku. Põle temakest tarvis, et teada – olen kummaline inime. Lapsest saati. Vaat mina pooldan talve üle suve. Saab suusatada, tritsutada inämp ei julge, kukun ehk puusad katki. Jää ju kõva, lumi pehme. Suvel aga higista nigu saunas, kuhu lähen oma volil (või Vollil?), na­ hast välja pugeda ep saa. Kuid paukugu pakane, olgu nosplid härmas, põle häda, kui korralik vammus üll, Kertu kootud kindad ja sall hoiavad käed ja kaela sooja, karvamütski peas.

Teate, sellel uuel informaatsija ajastul on mitu mitu viga. Üheks on see, et pimesi usaldatakse seda, mida kuuldud või lollitelefonilt loetud. Ilmekas on ilmateadete uskumine. Mõni ei saa isegi õhtul sängi enne, kui uurib miuke homne ilm tu­ leb. Vanalell vaatas vaid õhtul taeva poole, ommukul ka, sel­ lejärgi tegutses. Mitte nii nagu meie lumehelbekesed, kes naljaks nii lund kardavad, et ei lähe rooli või tühistavad lin­ nasõidu, tööle mineku, ei vii lapsi kooli.

Meil seda termomeetrit põle. Aknast välja vaadates saad aru, kuda teised on riides, kas on tuuline, vihmane või muu.

Isegi ukse praotamisest aitab, et aru saada. Ent Etsi järgi olla kõiksugu äppid olemas, mis isegi hoiatavad, et poole tunni pärast lööb taevas valla. Teadagi olevat parim viis vihmast hoiduda astuda õue sandikuga. Siis ei saja. Päeva lõpuks on kindel, et vihmavari on ununenud kas tööle või bussi.

Lumega samuti. See tore valge vaip muudab sootult maas­ tikut. Vaigistab linnakära ja müra. Kuid mina ep tiadnud, et mõni teeb sooja ja märja külma vahet. Muidugi määravat õhuniiskusprotsent seda. Suvel on puha hull niiske kuumus, poe kas või nahast välja.

Talvel aga on tuul, mitte niiskus niivõrd oluline. Kuigi need, kes suurveekogude, merede ääres elavad, leiavad, et niis­kus ikke tungib kõikjale, sokkidesse, kampsunitesse. Mis ei ole mõnus.

Kuigi ei soovi kusagile kolida, vaid kalmistule kirstus, kaalusin hiljuti siiski talveks Calgarysse kolida. Seitungist lu­ gesin, et sealne 30 pügalat külma on talutav, kui 15 kraadi alla nulli Torontos ei ole. Just selle niiskuse tõttu. Calgary olevat, ei teadnud, Kanada päiksepaistelisemaid kohti. Päike mitte ainult ei tõsta tuju, aga soojendab ikke. Ning kuulsaid preeriatuuli talvel ei ole, need on suvised fenomenid. Siin aga mornid hallid, niisked päevad, lörtsised takkaotsa.

Ei, talvenautijana olen positiivne. Kui olen soojalt riides, ei ole neid posijaid, kes end sünoptikuteks nimetavad, tar­ viski.

VABARNA VOLLI

Uued raamatud Tartu College’i laenuraamatukogus Tartu College’i laenuraamatu­kogu on avatud esmaspäeviti kell 18.3020.30; teisipäeviti kell 12.00-15.00 ning nelja­päeviti kell 11.00-13.00.

Tulge tutvuma uute raama­tutega!

Raag, Raimo ja Jüri Valge. Sõida tasa üle silla.

Aun, Anu. Eia jõulud Ton­dikakul (Film)

„Sõida tasa üle sil­ la“ käsitleb eesti keele eri tahke: olemust, ajalugu, arendamist ja kasutamist ning tulevikku, samuti eestlaste ja eesti keele kontakte maailmaga.

Raamat pakub tea­ vet ja arut­ lusainet ning võimaldab saada tuge emakeelt hindavatele seisu­ kohtadele. Nagu on kirjutanud üks raamatu autori­test: „Keele­ hoiu võti on keelehoiakute ku­ jundamine.“

teos meenutab oma kohati lõ­ petamata ja puuduvate stroofi­ dega Puškini võttestikku.

Jaan Unduski sõnul on tege­ mist erilise teosega kogu eesti kirjandusloos, kus värssromaa­ nide arv jääb alla kümne.

(ERR/EE)

,,Eia jõulud Tondi­ kakul“ on seiklus­ rikas laste jõulu­ film 10-aastasest Eiast, kelle plaanid võtavad oota­ matu pöörde, kui linna­ tüdruk viiakse talvevaheajaks ürgse loodusega sala­ pärasesse Lõuna-Eesti tallu. Eia ei oska esialgu aimatagi, et õige pea asub ta päästma hukule määratud põlismetsa, kokku vii­ ma kaht armastavat inimest ning lahti harutama oma pere kiivalt hoitud saladust.

Naljanurk Naine sõbrannale: ,,Ostsin reklaami järgi kassile spetsiaalset toitu, mis teda paksuks ei tee. Sel korral reklaam ei valetanud – kass seda toitu ei söö ja ei saagi paksuks minna.“