Eesti Elu / Estonian Life No. 7 | February 18, 2022

This newspaper was mailed on Friday, February 18, 2022

Kommentaarid ja arvamused (lk. 5)

Estonian Life English Language Supplement (p. 17–21)

Nr. 7, 2022

Reedel, 18. veebruaril — Friday, February 18

www.eestielu.ca

Postal Agreement No 40013472

Üksiknumbri hind: $4.00

Illustratsiooni autor EVA OJA

Alates / since 2002

2

EESTI ELU reedel, 18. veebruaril 2022 — Friday, February 18, 2022

Eesti suursaadik Ühendkuningriigis andis üle volikirja

3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2 Can.Post Registration No. 10692 • Agreement No 40013472 We acknowledge the financial support of the Government of Canada through the Canada Periodical Fund (CPF) Aid to Publishers for our publishing activities.

Talitus/Toimetus: 416-733-4550 Fax: 416-733-0944 E-mail:

eetoimetus@eestielu.ca editor@eestielu.ca eetalitus@eestielu.ca

Website:

www.eestielu.ca

Väljaandja: Tartu College kirjastus Asutaja:

Elmar Tampõld

Tegevtoimetaja:

Kai Kiilaspea

Toimetajad:

Laas Leivat Kaire Tensuda

Reporter-toimetaja: Eerik Purje Talitus: Avatud esmaspäevast reedeni 9.00-16.00.

Tellimishinnad: Kanada: • Ajaleht: 1 a. $160.00, 6k. $87.00, 3k. $48.00.

• Kiripostiga: 1a. $190.00, 6k. $105.00, 3k. $58.00.

USA: • 1a. $210.00 CAD, 6k. $115.00 CAD, 3k. $67.00 CAD Ülemeremaadesse: • 1a. $285.00, 6k. $150, 3k. $80.00.

Ainult digileht: 1a. $95.00, 6k. $50.00, 3k. $29.00.

Aadressimuudatused: $1.50 Üksiknumbri hind: $4.00 Digileht Eesti Elu kodulehelt: www.eestielu.ca

KUULUTUSTE HINNAD: 1 toll ühel veerul: leinakuulutused $13.00, ärikuulutused $15.00, ürituste kuulutused $16.00+HST 13%.

Kuulutusi võetakse vastu talituse lahtioleku aegadel.

Kuulutused palume saata hiljemalt kella 10-ks neljapäeva hommikul.

Toimetusel on õigus kaastöid lühendada, redigeerida ja keeleliselt korrigeerida.

Autorite seisukohad ei pruugi ühtuda toimetuse omadega.

Artiklis esitatud faktide õigsuse eest vastutab autor.

Vabariigi aastapäevaks 2022 Läbi 104 aasta on eestlased 24. veebruaril tähistanud riiklikku iseseisvust – nii salaja kui avalikult. Meie mõtted keskenduvad just vabaduse vaimule Eesti tähtsaimal pidupäeval.

Vabadusel on eestlastele spetsiifiline tähendus. Pärast vabaduse puudumist aastasadadel, on selle mõiste sidunud eelkõige Eesti iseseisvus. Meie rõhutame just riikliku vabaduse ideed.

Vabaduse puudumisega mäletame totalitaarset rõhumist, rep­ressioone, rahva kannatusi. Vabaduse võiduga tuli eestlastel õigus uskuda ja õelda välja oma mõtteid, lahkuda kodumaalt ilma piiranguteta, toetada ükskõik missugust ideoloogilist rühmitust, vabalt valida riigi juhte, jne.

Eestlased on vabadust võitnud, kaotanud, taas võitnud. Seda vabadust hindame mitte nostalgiast lähtudes ja meie ei hakka moonutama ega pisendama vabaduse mõistet.

Katkestamatu vabadus on muutunud hapraks endistele N. Liidu poolt ahistatud riikidele. Nüüd, mil kaasliitlasel Ukrainal on vabadus – tõeline vabadus – kriitiliselt ohus, üks kogukond haistab poliitilist kasu vabaduse tähenduse labase väänamisega ja inimeste vastutustundetu manipuleerimisega.

See poliitiline grupeering külmalt ekspluateerib rahva eba­ kindlust, väsimust, frustratsiooni, hirmu ja usaldamatust valitsuse vastu. Nad aitavad kinnitada inimeste veendumusi, et arstid valetavad, haiglates on rohkelt vabu kohti, et koroona on liht­ne gripp, mis ravitav veterinaarse rohuga, et vaktasiinid on vandenõu.

Nad kroonivad vaktsiinivastaseid vabaduse eest võitlejateks.

Kuid tõelisi vabadusvõitlejaid on meile senini iseloomustanud trots, jonn ja pühendumus, millele kaasneb isamaa-armastus ja eneseohverdus.

Need, kes nüüd pandeemia ajal protesteerivad piirangute vastu, ei arvesta teiste inimeste huvi ega heaoluga.

Vaktsineerimata inimese vabadus selgelt ohustab teiste tervist ja elu. Peab tajuma, et vabadusega kaasneb ka vastutus. N. Liidu poolt karistatud teisitimõtlejad ja vabaduse eest võitlejad ei kahjustanud teisi rahva hulgas.

Need, keda tituleeritakse nüüd vabadusvõitlejateks, peaks aru saama, et vabadus ei ole kunagi absoluutne. Selle inimese vabadus end mitte vaktsineerida piirab teise inimese vabadust tervisele ja elule.

Meie vabadus võib tihti olla ohus. Soovin Vabariigi aastapäevaks kõigile tarkust ja meelekindlust seda vabadust kaitsta ja hoida võltsimatuna.

LAAS LEIVAT

Teisipäeval andis Eesti suur­ saadik Ühendkuningriigis Viljar Lubi Londonis Ühend­ kuningriigi kuningannale Elizabeth II-le üle oma voli­ kirja.

Volikirja üleandmise tsere­ mooniale järgnenud vestluses avaldas suursaadik Viljar Lubi heameelt Ühendkuningriigi ja Eesti erakordselt tihedate suhete üle. „Kuninganna meenutas oma visiiti Eestisse 2006. aastal.

Tänasin kuningannat ja tema valitsust suurepärase riikideva­ helise sõpruse eest ja soovisin president Karise ja kogu Eesti rahva nimel kuningannale õnne tema 70 aasta puhul Briti troonil,“ ütles Eesti suursaadik.

Suursaadik Viljar Lubi on sündinud 1977. a. Ta on õppi­ nud Hugo Treffneri Güm­ naa­ siumis ja lõpetanud cum laude Tartu ülikooli majandustea­ duskonna rahvamajanduse eriala ning omandanud magistrikraadi Tallinna pedagoogikaülikoolis politoloogias. Lubi on täien­ danud end Eesti Diplomaatide Koolis rahvusvaheliste suhete ja

Euroopa integratsiooni kursusel ning Sussexi ülikoolis Ühend­ kuningriigis Euroopa uuringute erialal.

Alates 1999. aastast on Viljar Lubi välisteenistuses. Ta on töötanud välisministeeriumi pressi- ja infoosakonnas, välis­ majanduse ja arengukoostöö osakonnas, Eesti saatkonnas Londonis, ELi osakonna üldasjade büroo direktorina ja ­ Eesti suursaatkonna nõunikuna Washingtonis. Alates 2011. ­aastast kuni Indiasse Eesti suur­ saadiku ametikohustusi täitma suundumiseni töötas Viljar Lubi majandus- ja kommunikat­ siooniministeeriumis ELi ja ­rahvusvahelise koostöö osakon­ na juhatajana. Vahemikus 2013– 2016 oli Lubi Eesti suursaadik Indias resideerimisega New Delhis. Enne 2021. a augustis Londonisse saabumist töötas Viljar Lubi majandus- ja kom­ munikatsiooniministeeriumis ma­jandusarengu asekantslerina, vastutades Eesti majanduspolii­ tika kujundamise eest. Lubi räägib inglise, vene ja prantsuse keelt. (VMPT/EE)

Erakondade esikolmik Pärnumaal toimus mahub kahe viimaste aastate protsendi sisse suurim maalihe Uuringufirma Norstat Eesti Eestis küsitluse kohaselt mahub kolme kõige populaarsema erakonna toetus kahe protsen­ di sisse.

Viimaste tulemuste põhjal toetab Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda (EKRE) 22,4%, Reformierakonda 21,7% ja Keskerakonda 20,6% valimisõi­ guslikest kodanikest.

Esikolmikule järgnevad Eesti 200 (18,2%), Sotsiaaldemok­ raat­ lik Erakond (7,7%) ning Isamaa 7,3%-se toetusega.

Eestimaa Roheliste toetus on kasvanud eelmise nädala 1,4%lt 1,6 protsendini.

MTÜ Ühiskonnauuringute Instituudi ja uuringufirma Norstat Eesti AS koostöö küsit­ luste viimased koondtulemused kajastavad küsitlusperioodi 18. jaanuarist 14. veebruarini ning kokku küsitleti 4006 valimisea­ list Eesti kodanikku. (ERR/EE)

Venemaa nõuab USA vägede lahkumist Ida-Euroopast Venemaa välisministeerium andis neljapäeval üle Moskva vastused USA-le, milles tea­ tati, et Ukraina kriisi lahene­ mise eeltingimus on relvatar­ nete lõpetamine Ukrainale.

Samuti nõuab Moskva kõigi USA vägede väljaviimist Kesk- ja Ida-Euroopast. ,,Kui USA ja tema liitlased ei suuda leppida kokku kind­ lates ja õiguslikult siduvates ­julgeolekugarantiides, siis Vene­ maa on sunnitud reageerima, sealhulgas rakendama sõjalis­tehnilisi meetmeid,“ seisab kir­ jas.

Pärnumaal Audru lähistel Tamme talus oli eelmisel ree­ del suur maalihe. Geoloogide hinnangul on see üks viimase aja ulatuslikumaid. Jõekallas hakkas liikuma ja vajus sisse, kui töömehed hakkasid kaldale puurkaevu rajama.

Tamme tallu tuntud ürdiaia rajanud Heli ja Rein Viedehof on selles paigas elanud 17 aas­ tat. 2001. aastal, kui asuti maja ehitamist ette valmistama, ei ehitatud seda jõele lähemale kui lubatud. Maja kaugus jõest oli 90 meetrit, nüüd on vahemaa umbes 30 meetrit.

Jõe kaldalt ei võtnud nad puid maha, aga rohkem kui hektar kaldast läks nüüd koos puudega ja viis endaga kaasa ka puurkaevu rajamiseks kasutatud tehnika. Puurmasinal töötanud kaks meest pääsesid napilt. ,,Oleme püüdnud siin elada loodusega kooskõlas, ei ole puid maha võtnud. Mets kasvab kalda peal. Need tammed ja kõik olid tegelikult majaga sa­ mas tasapinnas ja samal kõrgu­ sel. Kui seda vaadata, siis on see ju katastroof, mida muidu televiisorist näed,“ ütles Rein Viedehof.

Pererahval on mure, mis saab edasi. Kas maa variseb veel ainult nii palju, kui näitavad praod või on seal üldse ohtlik elada. (ERR/EE)

Vene valitsus kinnitab samas, et ei kavatse Ukrainat rünnata.

Venemaa kirjeldas USA hoia­ tusi sellise rünnaku kohta kui katset devalveerida Vene julge­ olekutagatiste ettepanekuid.

(ERR/EE)

Nr. 7

Euroopa aasta puu kandidaat on ka Kuningamänd Eestist 2015. aastal sai Euroopa aasta puu tiitli Orissaare jalgpalli­ väljaku tamm. Sel aastal saab hääletada järgmise Eesti kandidaadi poolt, Järvselja ­ 380-aastane Kuningamänd.

Kuningamänd on teada­ olevalt mahult Eesti suurim puu, selle tüve ruumala ulatub 13 kuupmeetrini. Võrdluseks – korraliku tavalise palgipuu maht on umbes 1 kuupmeeter.

Kuningamänni tüvi läheb kõr­ gele üles, ilma et ta palju peenemaks muutuks. Männi ­ üm­ bermõõt on 3,25 meetrit ja kõrgus 33 meetrit.

Euroopa aasta puu tiitlile kandideerib 16 puud, Kuninga­ mänd on ainus mänd.

Kõige rohkem on võistlusel tammesid – kuus, nende seas Turgenevi tamm Venemaalt, Bialowieza ürgmetsa valvav tamm Poolast ja vanaisa Kolja tamm Bulgaariast.

Horvaatiat ja Belgiat esinda­ vad hiidsekvoiad, Prantsusmaad ja Itaaliat kastanid.

Pärnapuid on kaks – laulev pärn Tšehhist ja ajaloo esimese Instagrami kontoga pärn Madalmaadest. Šotimaad esindab viirpuu, Slovakkiat pöök ja Ungarit ­rippuvad jaapani akaatsiad.

Euroopa aasta puu konkursil saab hääletada 28. veebruari­ ni lehel treeoftheyear.org.

Võitja kuulutatakse välja 22. märtsil. Lisainfo: Loodushoiu Fondi ­ kodulehel: loodushoiu­ fond.ee.

Metsatöll pühendas laulu ,,Toona“ oma viimaselt albu­ milt. ,,Katk kutsariks“ samuti Kuningamännile. Video, mille tegid Rauno Laikjõe ja Jan Henrik Pärnik, on nähtav YouTube’is.

(ML/EE)

Eestis alustas tööd Venemaa uus suursaadik Teisipäevast Venemaa suur­ saatkonna teadet, mille koha­ selt jõudis uus Venemaa suur­ saadik Vladimir Lipajev Tal­ linna ning asus oma kohustusi täitma, vahendas ERR. Lipajev vahetas välja senise suursaadiku Aleksandr Petrovi, kes lahkus ametist jaanuaris.

Petrov oli Venemaa suursaadik Eestis alates 2015. aastast.

Lipajev (sünd. 1959) on töötanud Vene (endise N. Liidu) välisministeeriumis alates 1981. a, kui ta lõpetas Moskva rah­ vusvaheliste suhete instituudi (MGIMO). Ta on töötanud mit­ metel ametikohtadel nii välis­ maal kui Moskvas, muuhulgas Venemaa saatkonna nõunikuna Norras ja Vene peakonsulina Saksamaal Maini-äärses Frank­ furdis. Enne Eestisse siirdumist töötas ta Venemaa välisminis­ teeriumi personaliosakonna di­ rektori asetäitjana. Lipajev oskab inglise, saksa ja prantsuse keelt.

(ERR/EE)

Nr. 7

EESTI ELU reedel, 18. veebruaril 2022 — Friday, February 18, 2022

3

Kanada eestlaste pere pärandas kaks miljonit eurot Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituudile Tartu Ülikooli eesti ja üld­ keeleteaduse instituut sai 2022. aasta jaanuaris Kana­ das elanud väliseestlaste perelt rohkem kui kahe mil­ joni euro suuruse päranduse, mis on ülikooli ajaloo suu­ rimaid annetusi. Instituut plaanib raha kasutada pere­ konda vääriliselt austades, muu hulgas luuakse stipen­ diumifond eesti keelt ja keele­ teadust õppivate üliõpilaste toetuseks.

Aasta tagasi 84-aastaselt sur­ nud väliseestlane Kadri Rõuk pärandas raha enda ja oma vanemate Nikolai Rõugu ja Gerda Rõugu nimel. Perekond Rõuk põgenes 1944. aastal Saksamaale, 1949. aastaks jõudis terve pere Kanadasse ­ Calgarysse. Eestis vandeadvo­ kaadina töötanud Nikolai Rõuk ja tema abikaasa asusid Kanadas tööle raamatupidaja­ tena, Kadri Rõugust sai aga pärast ülikooli lõpetamist õpe­ taja.

Nikolai Rõuk oli sealse ko­ haliku eesti kogukonna aktiivne liige, esmalt oli ta LõunaAlberta Eesti Seltsi kaasasutaja, president ja asepresident, hiljem aga samades rollides 1950. aastal asutatud Calgary Eesti ­ Seltsis. Perekonnale oli tähtis Kanadas eesti kultuuri ja keele

Fotol Nikolai, Gerda ja Kadri Rõuk 1973. aastal.

Foto: erakogu

tutvustamine ning säilitamine.

See pere on ka varem Eestisse eesti keele toetuseks annetatud: 2003. aastal annetasid Nikolai Rõuk ja Gerda Rõuk Emakeele Seltsile 500 000 krooni. ,,Rõukude perekond teadis, et rahva kestmiseks on tähtsaim oma keele hoidmine. Eriti teravalt tunnetasid nad seda, ­ elades eemal oma kodumaast ja ka emakeelsest kogukonnast,“ ütles eesti ja üldkeeleteaduse instituudi eesti keele ja ajaloo ­ murrete professor Karl Pajusalu.

Päranduse abil kavatseb eesti ja üldkeeleteaduse instituut luua Kadri, Nikolai ja Gerda Rõugu nimelise stipendiumifondi üli­

õpilastele. Lisaks kasutatakse raha teadus- ja arendusprojek­ tide elluviimiseks ning insti­ tuudi arenduseesmärkide täit­ miseks. ,,See helde pärandus on meile väga suureks toeks nii eesti keele õpetamisel kui uuri­ misel. Kindlasti soovime selle päranduse abil viia ellu uurimu­ si, mida pole seni rahastuse ­tõttu olnud võimalik teha, ning luua täiendavaid võimalusi noortele. Kummardusena päran­ daja ees soovime selle rahastuse abil aktiviseerida ka väliseesti keele ja kultuuri uurimist,“ sõnas instituudi juhataja Liina Lindström. (Allikas: TÜ)

Tartu Ülikool kutsub kandideerima uuele ingliskeelsele eesti keele ja soome-ugri keelte magistriõppekavale

e­estikeelsel õppekaval õppi­ miseks,“ sõnas programmijuht Gerson Klumpp.

Eesti ja üldkeeleteaduse ins­ tituudi juhataja, tänapäeva eesti keele professor Liina Lindström lisab: ,,Õppekava üks eesmärk on koolitada eesti keele ja kul­ tuuri sõpru, kellel tekivad tänu õppekavale hoopis uued võima­ lused eesti ja soome-ugri keelte kirjusse maailma sukelduda.

Lisaks praktilisele keeleõppele pakume õppekaval ka teoree­ tilisemat keeleteadust, mis annab õppijale tuge tulevikus ­ saada eesti keele õpetajaks või muidu töötada keelevaldkonnas.

Soome-ugri keelte rahvusvahe­ line õpetamine aitab meil luua Tartust veelgi tugevama soomeugri keelte uurimiskeskuse.“ Kandideerimine uuele õppe­ kavale on avatud 15. märtsini.

Võõrkeelsete õppekavade huvi­ lised saavad võtta osa inglis­ keelsest virtuaalsest lahtiste uste nädalast, mis toimub 28. veebruarist 3. märtsini. Roh­ kem infot õppimisest Tartus ning elust Eestis saab lugeda järgnevatel lehtedelt. Õppekava info: https://ut.ee/en/ curriculum/estonian-and-fin­ no-ugric-languages Rohkem infot stpiendiumitest: https://keel.ut.ee/en/content/ admissions-and-studies#MAeng Õppimine ja elamine Eestis: www.studyinestonia.ee

Eesti ja üldkeeleteaduse insti­ tuudis avatakse 2022. aastal uus ingliskeelne eesti keele ja soome-ugri keelte magistri­ õppekava. Seesugust õppe­ kava mujal maailmas ei ole.

Magistriõppesse oodatakse õppima üle kogu maailma üliõpilasi, kes tunnevad huvi eesti keele või soome-ugri keelte vastu.

Uus õppekava keskendub ühelt poolt süvendatud keele­ õppele, mille käigus spetsiali­ seerutakse eesti keelele või soome-ugri keeltele. Teisalt ühendavad mõlemat suunda keeleteaduse moodulid, käsitle­ takse nii sünkroonilise keele­ teaduse kui ka keeleajaloo uurimise teoreetilisi ja meto­ ­ doloogilisi tahke. Tähtsal kohal

on ka digioskuste arendamine: koos­ töös digihumanitaaria ja info­ ühiskonna keskusega saab õppida ka keele digitaalse tööt­ lusega seotud aineid.

Programmijuhi, soome-ugri keelte professori Gerson Klumppi sõnutsi ei ole maail­ mas siiani ühtegi ülikooli, kus saaks eesti ja soome-ugri keeli magistritasemel õppida inglis­ keelsel õppekaval. ,,Soome-ugri keeled on hästi erinevad, kui üliõpilane on õppinud näiteks Ameerikas natuke eesti või ­ungari keelt, ei tähenda see, et ta oleks tingimata valmis Eestis, Soomes või Ungaris kohalikus keeles edasi õppima. Nüüd pakumegi seda, mida oleme ­ alati pakkunud, ka neile, kelle ­ eesti keele oskus ei ole piisav

Eesti ja USA välisministrid tegid ühisavalduse Eesti välisminister Eva-Maria Liimets kohtus kolmapäeval Washingtonis Ameerika Ühend­r iikide välisministri Antony Blinkeniga, et arutada Euroopa praegust julgeole­ kuolukorda, NATO idatiiva heidutus- ja kaitsehoiakut ning Eesti-USA kahepoolseid suhteid. Samuti räägiti koh­ tumisel ühisest demokraatlike väärtuste edendamisest maail­ mas, sealhulgas USA juhitud initsiatiivi demokraatia tipp­ kohtumine (Summit for Democracy) selle aasta tege­ vustest.

Arutades USA kolleegiga Venemaa tegevust, toonitas välisminister Liimets NATO ja Euroopa Liidu ühtsuse tähtsust.

Välisministrid kinnitasid pü­ hendumust Washingtoni lepingu artiklile 5 ning lubasid jätkata NATO heidutus- ja kaitsehoiaku edasist tugevdamist. Samuti kinnitasid nad, et USA ja Eesti regulaarsed strateegilise tasandi konsultatsioonid Balti regiooni julgeoleku teemal jätkuvad.

Jutuks oli ka sel aastal tähis­ tatav Eesti-USA diplomaatiliste suhete 100. aastapäev. Välis­ ministrid märkisid ühisaval­ duses, et diplomaatiliste suhete

100. aastapäeval kinnitavad USA ja Eesti, et ka järgneva sajandi jooksul hoitakse oma ­ lähedast partnerlussuhet ja pin­ gutatakse koos ühiste väärtuste kaitsel. Välisministrite ühisaval­ duses lubatakse töötada selle nimel, et edendada rahvusvahe­ list rahu ja julgeolekut, demok­ raatiat, õigusriigi põhimõtteid ning inimõigusi ja põhiva­ badusi. Ühisavaldus on leitav: https://vm.ee/et/uudised/eesti­valisministri-eva-maria-liimetsa­ja-usa-valisministri-antony­-jblinkeni-uhisavaldus (VMPT/EE)

Ukrainas toimus küberrünnak Ukrainas alustati kriminaal­ juurdlust DDOS-rünnaku üle pankade, kaitseministeeriumi ja relvajõudude veebilehtede vas­tu, vahendas politsei teadet Delfi.

Ukraina kaitseministeeriumi ja relvajõudude veebilehed tei­ sipäeval ühel hetkel enam ei avananud. Samuti lakkas tööta­ mast PrivatBanki mobiiliraken­ dus Privat24 ning rünnaku alla sattus ka Oštšadbank. (D/EE)

4

EESTI ELU reedel, 18. veebruaril 2022 — Friday, February 18, 2022

Nr. 7

AVASTA KODUPAIKA – AJALOOLISI KOHTI TORONTOS

Ajalooline hoone, millest sai kunstnike kodupaik Kingston Roadist lõuna poole loogeldes mööda Guildwood Parkwayd asub ilus ja rahulik järveäärne piirkond nimega Guildwood, mis on tänapäeval peidus uuema majade-rajooni keskel. Aga ainus päris aja­ looline hoone, mis viitab naabruskonna algusele ja ajaloole, on Guild Inn ehk lihtsalt ,,The Guild“. Hoone asub kohe Guildwood Park­ way ääres ning on ka ümbrit­ setud looduskaitse alla kuulu­ va vana metsaga mõlemal poolel, kus saab kenasti jalgu sirutada. Kes ehitas Guild Inni ning miks on ta maa-alal mitmete tuntud vanade hoo­ nete tükke ning sambaid lao­ tatud? Edasi lugedes selgub kõik.

Umbes 1795. aastal käskis Ülem-Kanada (praeguse LõunaOntario) esimene leitnant-ku­ berner John Graves Simcoe maamõõtja Augustus Jonesil uurida ja dokumenteerida Scarborough maa-ala ning kaardistada selle algelisi teid ja maatükke. Kaasa arvatud Jonesi kaardistamisega oli ka ala, kuhu Guild Inn hiljem ehitati, esi­ mene kord, kui seda piirkonda üldse mainitakse mingites doku­ mentides.

1799-1805 aastatel andis Simcoe riigi poolt umbes prae­ guse maa-ala, millel asub Guild Inn, William Osterhoutile, kes oli endale valinud seal oma elamise rajada. Siin algab aga ­ huvitav väike lugu peale tillu­ kesest palkmajast, mis asub ikka veel Guild Inni taga met­ satukas tänapäeval. Silt maja ees kirjeldab hoonet kui ,,Osterhout Cabin“, aga on lei­ tud ja tõestatud, et selle mõne aasta jooksul, kui Osterhaut omas seda maad, ei lasknud tema ehitada seda kabiini ning elas terve selle aja kaugel Niagara piirkonnas. On ka arva­

tud, et Simcoe maamõõtja Jones ja tema abilised ehitasid 1795. aastal kabiini, aga ka see pole tõsi, kuna on tõestatud, et ne­ mad ööbisid telkides terve aja.

Praeguseks pole see müstee­ rium veel lahendatud, aga arva­ takse, et majake ehitati 18051909 aastate vahel ühe inimese poolt, kes omas seda maad sel­ ­ les ajavahemikus. Üks esi­ mes­ test Scarborough püsielani­ kest ning rajajatest, James Humphrys, omas ka seda maad 1845-1909 aastani ning tema on arvatud kõige tõenäolisemaks inimeseks, kes oleks ehitanud kabiini. Ka naisajakirjanik Lucy Swanton Doyle, kellest kirjuta­ sin eelmises artiklis, elas majas 1951-1968 aastani.

1914. aastal otsustas kindral Harold Child Bickford endale ehitada maakodu maa-alale ning vägeva maja nimeks saigi so­ bivalt ,,Bickford Residence“ ja hoone koos ümbrusega kutsuti ,,Ranelagh Park“. Majas elas Bickford koos viie õe-vennaga ja hoones oli kogunisti 33 tuba ning maa-ala ulatas terve tee Scarborough kaljude ääreni.

1921. aastal kolis Bickford Buffalosse (New York) koos terve perega, müüs maha maja ning maa China Mission College’ile. Seal tegutses kuni 1932. aastani internaatkool noortele misjonäridele, kes ­pidid Hiinasse minema.

1932. aastast algab tõeline Guild Inni ajalugu. Noor edukas ärinaine Rosa Breithaupt Hewetson koos oma tulevase abikaasa Herbert Spencer Clark­ iga ostsid maja ning 40-aakrise kaasneva maa-ala ning alustasid seal oma privaat­ muuseumi samal ajal ka elades majas endas. Keset ,,suurt dep­ ressiooni“, ajal millal taheti mitmed vanad hooned kesklin­ nast ning lähedusest maha lõh­ kuda, otsustas noor paar rajada

Suurbritannia kahekordistab oma sõjaväelaste arvu Eestis

maa saatnud Ukraina piiride äärde oma sõjaväelasi juurde, kuigi ütles teisipäeval, et on hakanud neid kodubaasidesse tagasi viima.

NATO peasekretäri Jens Stoltenbergi sõnul otsustasid alliansi kaitseministrid veelgi ­ tugevdada NATO heidutust ja kaitset. Diplomaatide sõnul võib NATO uued lahingugrupid – kokku umbes 4000 sõja­ väelast – viia Rumeeniasse, Bulgaariasse, Ungarisse ja Slovakkiasse. See oleks suurim selletaoline samm pärast seda, kui NATO viis oma sõjaväelasi Balti riikidesse ja Poolasse Krimmi annekteerimise järel 2014. aastal.

NATO-l on Poolas ja Baltimaades kokku umbes 5000 sõjaväelast. NATO üksuste juht­ riigid on USA, Saksamaa, Kanada ja Suurbritannia.

USA ja Suurbritannia on hoiatanud, et Venemaa võib Ukrainasse sisse tungida.

Moskva on seda eitanud ja süüdistanud lääneriike valeinfo levitamises. (ERR/EE)

Suurbritannia kahekordistab NATO missiooni raames oma sõjaväelaste arvu Eestis, vahendas Ühendkuningriigi kaitseministrit Ben Wallace’it ERRi portaal. ,,Koos meie NATO liitlastega me paigutame sõjaväelasi ja varustust maal, merel ja õhus, et tugevdada Euroopa kaitset vas­ tuseks Venemaa sõjaliste jõu­ dude koondamisele Ukraina piirile,“ ütles Wallace.

Suurbritannia kahekordistab oma jõude Eestis, saates kohale ka varustust, sealhulgas tanke ning soomuslahingumasinaid, edastas Reuters.

NATO andis kolmapäeval oma sõjaväeülematele käsu koostada plaanid uute lahingu­ üksuste viimiseks Kesk- ja Kagu-Euroopasse, vahendas Reuters. NATO väitel on Vene­

maa-alale ,,The Guild of All Arts’i“. Nende eesmärk oli juba maha lõhutud ajalooliste majade sambaid, tükke jne. päästa ning teha neist püsiväljapanek ümber maja nii, et meie ajalugu nii kergesti ei ununeks. Pakuti ka tulevastele kunstnikele ja nende peredele majutust, mida nende sissetulek poleks muidu katnud.

Tänapäeval on huvitav mitu tundi veeta, jalutades läbi vabaõhu-muuseumi ja uurida nende kogu.

Teise maailmasõja ajal võttis riik Clarkide käest maja ära, et kasutada seda kui haiglat, aga lõpuks 1947.a said nad hoone ning maa-ala tagasi enda oman­ dusse ning laiendasid ja aren­ dasid väljapanekut ja asutasid ka kunstnike gildi.

Kui 1950. aastatel hakati naabruskonda ehitama uusi maju, oli härra Clark sellega väga seotud ning tegi kindlaks, et Guild Inn ja ka 90 aakrit selle ümber jääks originaalseks ning looduslikuks. Tänu temale ja ta abikaasale ongi piirkond tänapäeval tuntud kui ,,Guild­ wood“. Üle aastakümnete tõusid maamaksud järjekindlalt ning Clarkid pidid oma kokku oste­ tud maad maha müüma, et jõuaks kõike üleval pidada, kuni lõpuks 1978. aastal ostis Toronto Kultuuripärandi Selts maa-ala ning maja ära.

Praegusel ajal on Guild Inni park avalikult kasutatav maa-ala ning seal asuv hoone tehti ­korda ning seda saab igat sorti pidustusteks üürida. Väravad, mis suunavad Guildwoodi piir­ konda Guildwood Parkway ­alguses Kingston Roadi juures, on samuti disainitud proua Clarki poolt ning neid on ka hu­ vitav vaadata teel maja juurde.

Avastage jätkuvalt linna ning selle ümbrust!

Tekst ja fotod KATI KIILASPEA

KANADA UUDISED

TORONTO. Porter Airlinesi teatel algavad kevadel Toronto saarel asuvast Billy Bishopi ­lennujaamast otselennud Atlan­ di-äärsesse Kanadasse – Hali­ faxi, Frederictoni ja Monctoni.

Ametnike sõnul annab see Atlandi-äärse Kanada elanikele mugava võimaluse saada Ontariosse, samuti näiteks jät­ kata lendu siseriiklikult või ­rahvusvaheliselt. (Lüh. CP24) • TORONTO. Toronto loomaaia külastajad saavad võib-olla tule­ vikus seal nautida pruulitud õlut ning jääda ka ööbima boutique-hotelli, selgub loomaaia 10 aasta kavast. Plaanis on asendada vananevat infrastruk­ tuuri uute projektidega ning teha loomaaed rohkem külasta­ tavaks ka talvekuudel.

(Lüh. CTVNews)

Guild Inn ehk ,,The Guild“, mis ehitatud 1914. aastal.

Müstiline palkmaja, arvatakse et ehitati ühe Scarborough’ rajaja James Humphry poolt, kes omas maa-ala alates 1845. aastast.

Covid-19 reeglid Prantsusmaal leevenemas Mailis Sütiste-Gnannt Prantsusmaal kehtivad alates 16. veebruarist uued Covid-19 siseriiklikud reeglid.

Kultuuri- ja meelelahutusasu­ tustesse (nt restoran, kohvik, muuseum jms) ja ühistranspor­ divahenditesse saavad 18 a ja vanemad isikud nüüdsest üks­ nes siis, kui neil on tehtud pärast vaktsineerimiskuuri läbi­ mist või haiguse läbipõdemist tõhustusdoos (3. süst).

Alates 24. jaan. saavad 3. süsti teha kõik 12-17-aastased, kuid neile see kohustuslik ei ole. Vaktsineerida saavad kõik 5-11-a lapsed, laste vaktsineeri­ misel on nõutav mõlema vane­ ma nõusolek.

Positiivset antigeenitesti pole vajalik enam kinnitada PCRtestiga, kuid kodus tehtud positiivse kiirtesti ehk „autotes­ ti“ puhul on vaja endiselt teha PCR-test. Läbipõdemise tõend väljastatakse positiivse PCRtesti alusel, mille tulemus keh­ tib alates 11. päevast alates haigestumisest. Ka 12-15- aas­ tastelt nõutakse riigisiseselt ­tervisepassi, et pääseda spordi-, kultuuri- ja meelelahutusasutus­ tesse, tõhustusdoosi neilt ja 16-18-aastastelt ei nõuta.

Alates 2. veebruarist ei ole kohustuslik väljas maski kanda.

Teatrites, kontserdisaalides ja staadionidel kehtib 50% täitu­ vuse nõue, siseruumides on maski kandmine kohustuslik.

Alates 28. veebr. kaob maski­ kandmise kohustus seal, kus kontrollitakse vaktsineerimis­ passi.

Kodukontoris töötamine ei ole kohustuslik, aga on soovita­ tav.

Taas on avatud diskoteegid, mis eelmise aasta 10. detsemb­ rist on pandeemia tõttu suletud olnud. Samuti tohib püstijala­ baarides ja kohvikutes kohapeal jooke-sööke tarbida ning luba­ tud on kontserdid, mida pealt­ vaatajad püsti seistes jälgivad.

Koolides märtsis toimuma pidanud lõpueksamid on pan­ deemia tõttu edasi lükatud mai keskele.

EL liikmesriikidest Prantsus­ maale reisides tuleb tõendada vaktsineeritust või haiguse läbi­ põdemist. Prantsusmaa tunnus­ tab EL Covid-tõendit. Aktsep­ teeritud on ELi Ravimiametis heaks kiidetud vaktsiinid: (Comirnaty/Pfizer & BioNTech, Spikevax/Moderna, Vaxveria/ AstraZeneca, Janssen) või sama­ väärsed Euroopas lubatud vaktsiinid.

Vaktsineerimata isikutel tuleb alates 12-eluaastast esitada Prantsusmaale sisenemisel vä­ hem kui 72 tundi enne reisi tehtud negatiivne PCR-test või ­ vähem kui 48 tundi enne reisi tehtud negatiivne antigeeni test.

Kui saabutakse nn „rohelistest“ maadest, kus viirus levib mõõdukalt, isolatsiooni või kor­ dustesti tegemist pärast saa­ bumist ei nõuta. „Oranžidest“ maadest saab Prantsusmaale reisida vaid erivajadusel ja saabudes on vaja teha uuesti PCR-test; selle positiivse tule­ muse korral tuleb isolatsiooni jääda.

Valitsus loodab rahva mõist­ likule käitumisele ja ka edaspidi viiruse levimise vältimiseks kinnitatud reeglitest kinnipi­ damisele. Meetmete edasine leevendamine oleneb eelkõige haiglate vastuvõtuvõimest.

Nr. 7

EESTI ELU reedel, 18. veebruaril 2022 — Friday, February 18, 2022

5

Kommentaarid ja arvamused

Palju õnne, Eesti!

Toomas Lukk Eesti Vabariigi suursaadik Kanadas 24. veebruaril, Eesti Vabariigi Iseseisvuspäeval, heisatakse kõikjal üle Eestimaa sinimust­ valged riigilipud. Tavaliselt algab Eesti Vabariigi aasta­ päeva tähistamine päikesetõu­ sul rahvuslipu heiskamisega Pika Hermanni torni, jätkub jumalateenistuse ja sõjaväelise paraadiga, kus koos meie sõduritega osalevad ka meie liitlasvägede esindajad. Päeval antakse üle riiklikud pree­ miad ja tunnustused, õhtul toimub pidulik kontsert ja presidendi vastuvõtt. Päeva­ kohased üritused leiavad aset kõikjal üle Eestimaa, tema linnades ja valdades. Kuna elame ebatavalisel ajal, siis on sellest mõjutatud ka tänavuse aasta hõredam pidustuste kava, kuid sellegipoolest on Eesti pidurüüs ja isamaa ­sünnipäeva meeleolus.

Kanadas heisatakse sellel päeval Eesti lipp traditsioonili­ selt Ottawa ja Toronto linnava­ litsuse lipuplatsil. Kindlasti ka paljudes Kanada eestlaste- ja eestlaste kodudes üle maailma.

Kanada eestlaskond, pea 25

Üleilmne eesti hajaküla Marin Mõttus Üleilmse eestluse erivoli­ tustega diplomaatiline esindaja, välisministeerium ERR Üleilmset eesti kogukonda võiks näha kui võrgustikku, mis kannab meid terves maail­ mas ja mida Eestis loodud digivõimalused tuge­ valt toetavad. Mida enamad inimesed maailmas end ühel või teisel moel Eestiga seos­ tavad, seda suuremalt saame mõelda, kirjutab Marin Mõttus.

Statistika järgi elab välisrii­ kides 121 243 Eesti kodanikku, kuid eesti juurtega inimesi on välismaal kuni 180 000. See on arvestatav osa rahvast, mistõttu võikski küsida: mis nurga alt peaksime seda probleemi vaata­ ma? Või peaks pigem rääkima hoopis potentsiaalist, mida need inimesed Eesti jaoks tähenda­ vad?

Välismaal elavate eestlaste teemat vaatlevad kaks uut tõsielufilmi: Terje Toomistu ­ ,,Põlvkond piiri taga“ viimasel ajal Eestist lahkunud noortest ja Monika Siimetsa ,,Kaks tundi õnneni“ eestlastest Soomes. Nii et midagi on me ühiskonnas õhus, mis sunnib vaatama süga­ vamale kui iga-aastased numb­ rid, kui palju inimesi Eestist

000 inimest, moodustab rah­ vaarvult Eesti viienda suurema linna enne Viljandit. See on märkimisväärne arv Eestile olu­ lisi ja Eestit südameis hoidvaid inimesi. Eesti riik peab omalt poolt oluliseks toetada ning tun­ nustada algatusi, mis aitaksid eesti identiteeti välismaal hoida ja tugevdada. Selleks moodustas välisministeerium üleilmse eestluse erivolitustega diplo­ maatilise esindaja ametikoha ja teda abistava üksuse.

1870. aasta algul hakati Tartus, Jakob Hurda eestve­ damisel, korraldama Kalevipoja õhtuid. Sellest välja kasvanud mõttekaaslaste ühendus Vironia pidas avakoosoleku 17. sep­ tembril 1881 ja valis oma vär­ videks sinise, musta ja valge.

Korporatsioonide esinduskogu Chargierten Convent ei rahul­ danud Vironia taotlust kinnitada ühenduse värvid ja vapp.

Samad värvid võttis üle 1883. aastal teadusliku seltsina vor­ mistatud Eesti Üliõpilaste Selts ja kinnitas aasta hiljem Otepääl need oma lipuvärvideks.

27. juunil 1922 võttis Riigi­ kogu vastu Riigilipu seaduse, mis kinnitas sinimustvalge lipu Eesti riigilipuks. Nii tähistab Eesti tänavu oma riigilipu sa­ jandat aastapäeva.

Meie rahvusvärvides peegel­ dub Eesti mälu – tema minevik ja olevik, kuid ka tema tulevik, mida vormivad meie tänased otsused. Nende värvide all ­

võitlesid Eesti mehed ja naised Vabadussõjas, neid värve pei­ deti kiivalt okupatsiooniajal ja toodi välja tormilistel 80ndatel, Eesti taasiseseisvumise koidi­ kul.

Saksa ajaloolane Leopold von Ranke on öelnud, et „kõige õnnelikum aeg inimkonna jaoks on tühjad lehed ajalooraama­ tus“. Eesti ajalooraamatus tühje lehti ei ole – eestlaste ajalugu ulatub sajandite taha, kuigi Eesti iseseisvuse lugu on vaid sajandipikkune. Üks Eesti iseseisvuse raja­ jaid, admiral Johan Pitka, kir­ jeldab oma raamatus „Raju­ sõlmed“ Eesti vägede ennast­ salgavaid manöövreid vaenlase tagalasse Vabadussõjas. Nende jäägitu pühendumus Eesti vaba­ dusele ja liitlaste toetus viisid Tartu rahulepingu sõlmimise ja Eesti iseseisvuse kinnistumise­ ni.

Möödunud aasta 20. augustil möödus 30 aastat Eesti iseseis­ vuse taastamisest. Nädalapäevad hiljem, 26. augustil 1991, tun­ nustas Kanada taasiseseisvunud Eestit. Tähtpäeva puhul külastas HMCS Fredericton augustis Tallinna.

Need aastad on olnud mulje­t­ avaldav teekond, mida kinni­tab Eesti kõrge inimarenguin­ deks, majanduskasv ja innovatsiooni buum. Ühe põlvkonna vältel on Eesti tõusnud maailmas hari­ duse ja digitaalse arengu ab­ soluutsesse tippu. NATO liitla­

sena, Euroopa Liidu ja paljude rahvusvaheliste organisatsioo­ nide liikmena on Eesti julgeolek nii kindel kui ei kunagi varem.

Eesti julgeolekusse panustab ka Eesti hea sõber ja liitlane Kanada, kellega on nii kahe­ poolne kui ka rahvusvaheline koostöö viimastel aastatel jõud­ salt edasi arenenud.

Tänane julgeolekuruum on varasemast tunduvalt keeruli­ sem, mis vajab muuhulgas võimekust seista vastu sellistele ohtudele, nagu seda on küber­ ründed, väärinfo levitamine, ­energiajulgeolek, kliimamuu­ tused ja pandeemiad. Koroo­na­ viirus näitas selgelt, kuidas ter­ vishoiuküsimused võivad üleöö hakata mõjutama riikide välisja julgeolekupoliitikat. Kasva­ nud küberohte aitab tõrjuda rah­ vusvaheline NATO Küberkaitse Koostöö Keskus Tallinnas, ­millega Kanada on liitumas.

Eesti välispoliitilist tegevus­ välja ilmestab lai, üle kõikide mandrite ulatuv koostööpart­ nerite võrgustik. 2021. aastaga lõppes Eesti kahe aasta pikkune edukas tööperiood ÜRO Julge­ olekunõukogu mittealalise liik­ mena, mille kohta on Eesti saanud vaid kiitvaid hinnan­ guid. Eesti aktiivsus rahvusva­ helise poliitika kujundamisel paistab silma.

Uue ilme sai Eesti diplo­ maatiline esindatus Ottawas, kus Eestil on esimest aastat päris oma saatkonnahoone

Kanada pealinna muinsuskait­ selist väärtust omava maja näol.

Saatkonna raamatukogus säilita­ tav kinkeraamat, mille signee­ri­ sid toonane Eestlaste Kesknõu­ kogu Kanadas esimees Laas Leivat ja peasekretär Priit Aruvald, meenutab, et Eesti Vabariigi saatkond Ottawas ­avati rendipinnal 22. veebruaril 2001. Saatkonnahoone oman­ damine kannab endas sõnumit Eesti ja Kanada headest ja püsivatest suhetest liitlaste ja ­ mõttekaaslastena.

lahkus ja kui palju siia (tagasi) tuli.

Miks me läheme ja mis meist välismaal saab; kas ja miks me tagasi tuleme ja mis meist siis siin Eestis edasi saab?

Toomistu jõuab oma poole­ tunnises filmis neid keerulisi teemasid üsna pisut pinna pealt kriipida: kui noored vaatajale filmi lõpus lehvitavad, tekib tunne, et siit oleks film pidanud algama, mitte siin lõppema.

Siimets keskendub Soome eestlastele ning jaksab rohkem sügavuti ja südamesse minna.

Kuid silmapiiri avardavad mõle­ mad.

Riik on eesti väliskogukon­ dade juhtidega paari aasta jook­ sul neid asju aktiivsemalt aruta­ nud – taudi tahtel küll enamasti virtuaalselt – ja pannud kokku tegevuskava, mille elluviimist koordineerib välisministeerium.

Muidugi jätkavad kava raames tööd asutused, mis seni on aidanud hoida eesti keelt ja meelt üle ilma: haridusministee­ rium ja Eesti Instituut eesti keele õppe ja eestikeelse õppe korraldamisel, kultuuriministee­ rium eesti seltside toetamisel, Integratsiooni Sihtasutus Ees­ tisse elama asujate nõustamisel ja teisedki.

Kõik algab suuresti sellest, kuidas me üksteisega räägime.

Riik, mis oma välismaal elava­ tele haritud noortele ,,Talendid koju!“ käratab, ei mõju kuigi kutsuvana. Tarvis on ühtset ­eesti inforuumi, kus me eluko­ hast sõltumatult mõtteid vahe­ taksime ning kust välismaal

elav eestlane leiaks kergesti teabe keeleõppe, kultuuriüri­ ­ tuste, Eesti ärivõimaluste ja Eestisse kolimise võimaluste kohta.

Seda ülesannet täidab Kana­ da eestlaskonna Eestile kingitud ja aasta algul põhjaliku uuen­ duskuuri läbinud internetipor­ taal Global Estonian, mis lisaks eesti- ja ingliskeelsele hakkab üsna pea pakkuma ka venekeel­ set sisu. Üleilmset eesti kogukonda võiks näha kui võrgustikku, mis kannab meid terves maailmas ja mida Eestis loodud digivõima­ lused tugevalt toetavad. Mida enamad inimesed maailmas end ühel või teisel moel Eestiga seostavad, seda suuremalt saame mõelda: riigi hea maine ja edulise kuvandi hoidmine on iga maailmas ringi liikuva eestlase kätes.

Pika rahvusvahelise kogemu­ sega tehnoloogiaettevõtja ning investor Rainer Sternfeld teeb taskuhäälingut ,,Globaalsed eestlased“ eesmärgiga interv­ jueerida sadat silmapaistvat eestlast ja Eesti sõpra üle maail­ ma: nad kõik ehitavad Eestit omal moel suuremaks. Ühes meie vestluses võrdles Sternfeld seda tabavalt Eestile nii omase hajakülaga ning temalt saigi laenatud siinse mõtiskluse pealkiri.

Kõike digivõimalused siiski ei lahenda ning välismaal eest­ luse hoidmiseks tuleb pinguta­ da, panustada aega, energiat ja raha. Keelt saab õppida neti teel –hea näide on väsimatu Helja

Kirberi juhitav Üleilmakool –, kuid see ei asenda lapse vahetut suhtlust eestikeelse õpetajaga.

Riik küll toetab eesti koolihari­ dust Helsingis, Stockholmis, Riias ja mujalgi, kuid vaja oleks rohkem ja stabiilsemalt, muidu võib sealsetel õpetajatel õhina­ põhine jaks otsa saada. Head kooli ilma rahata ei pea, juba härra Maurus teadis seda.

Identiteet pole ainult keel ja haridus, seda hoiavad koorid ja tantsurühmad, eesti spordivõist­ konnad, pereklubid, matkarin­ gid, miks mitte näiteks ka luulekümblus või kokandusõh­ tu?

Siiani on saanud tegevustoe­ tust taotleda eesti kultuuriseltsid välismaal, nüüd aga oleme neid võimalusi laiendanud ja jõudu­ mööda paneb riik õla alla väga eripalgelistele algatustele. Seda toredat, mida tehakse, võiksime rohkem teadvustada Eestiski.

Kui siin tundub eestikeelse ning –meelse elukeskkonna püsimine enesestmõistetav, siis mujal mitte, sestap mõeldakse seal vahel ärksamaltki kui Eestis ­ ­endas.

Et teeksime neid otsuseid tundliku meele, sooja südame ja targa peaga, tellis välisministee­ rium Balti Uuringute Instituu­ dilt diasporaauuringu, mille tule­mustest saame peagi kuulda ja lugeda. Üleilmse eesti kogukonna nägu on ju viimastel aasta­ kümnetel põhjalikult muutunud.

Ehkki eestlasi rändas laia maail­ ma Siberist kuni Kanadani juba XIX sajandil, tekkis arvukas

o­ rganiseerunud kogukond 1944. aasta pagulaslaine tulemusel.

Just tänu neile vapratele mees­ tele ja naistele algas eestimaise metsavendluse jätkuna vastu­ panuvõitlus ka vabas maailmas.

Paaril viimasel kümnendil on neile lisandunud tuhanded noored, kes läksid maailma õppima, töötama, armastama... ­ Kuidas saaks nii, et eri põlv­ konnad üksteist toetaksid, paneksid eesti asja ajamisel kokku pika kogemuse ja noorte energia? Et lapsena koos vane­ matega siit lahkunud noorel oleks elu esimesi olulisi otsu­ seid tehes valikuvõimalus, kas siduda end Eestiga või mitte.

Selleks peab tal identiteet, keel ja meel lapsepõlvest kaasas olema ning just selles püüame välismaal elavaid eesti peresid toetada.

Eestis on puudus kõrge kvali­fikatsiooniga IT-inimestest, keskkonnaekspertidest ning muu­destki spetsialistidest ja siin peaks rohkem mõtlema välis­ maal õppivatele eesti noortele.

Välisministeerium koostöös Kodanikuühiskonna Siht­kapita­ liga on käivitamas toetusvooru eesti juurtega noortele, kes tahaksid siia tööpraktikale tulla: see annaks nii maatunnetuse kui ka keelepraktika, nii sõbrad kui ka professionaalse kontaktivõr­ gustiku.

Küllap saaks teha rohkemgi, et ärgas eesti noor talle sobiliku Eesti tööandjaga kohtuks: meil on agentuur Work in Estonia, haridus- ja noorteamet, üliõpi­

Kui möödunud aasta võt­ mesõna oli „vaktsiin“, siis käes­ oleval aastal võiks see olla sõna „turvatunne“ – loodeta­vasti pal­ ju muret ja valu põhjustanud pandeemia taandub ja julgeolu­ foon maailmas paraneb.

Horisontaalset turvatunnet pakuvad meile meie igapäe­ va­ sed kaasteelised, keda kriisiolu­ korras oleme hakanud nimeta­ ma „eesliini töötajateks“. Nende igapäevane tegevus ja panus väärib meie tänu ja lugupida­ mist.

Eesti riigi kõige tähtsam üles­ anne on tagada Eesti kodani­ke julgeolek ja kindlusta­ da nende heaolu. Lennart Meri ütles, et „meist igaühest sõltub Eesti ­ püsimine“ … ja turva­ tunde ­ tagamine, mida käesolev aasta pakub meile, loodetavasti, kõi­gile varasemast rohkem.

Palju õnne Eesti!

(Järgneb lk. 7)

6

EESTI ELU reedel, 18. veebruaril 2022 — Friday, February 18, 2022

Nr. 7

Eestikeelse kirikulaulu teemaline konverents VEMU korraldusel koostöös EELK Toronto Peetri kogu­ dusega toimus laupäeval, 12. veebruaril virtuaalne kon­ verents teemal „Eestikeelne kirikulaul 475 ja kiriku lauluja palveraamat.“ Ettekan­ ne­ tega esinesid kuus vaimulikku ja üks muusik.

VEMU peaarhivaar Piret Noorhani oma avasõnas tähen­ das, et käesolev sündmus pole ainult kiriku-, vaid ka kul­ tuurikonverents. Praost Mart Salumäe andis koheselt sõna peapiiskop Urmas Viilmale sis­ sejuhatavaks sõnavõtuks. Pea­ piis­ kop rõhutas, et luterlikuks traditsiooniks on koguduse osalus jumalateenistusel, mida võimaldab laul. Lauldes kuulu­ tab kogudus evangeeliumi, see on ühine palve Jumala poole.

Laulmine on ka füüsiline tege­ vus: kogu inimese olemus peab laulma, mitte ainult hääl. Nelja sajandi eest, kui eestikeelne kirikulaul alguse sai, ei olnud kodu- ega väliseestlasi, eestla­ sed kandsid maarahva nimetust.

1991. aastal oli aga kodu- ja väliseesti vaheline koostöö ­vajalik ja see õnnestus võrratult hästi. Peapiiskop lõpetas oma sõnavõtu avapalvega.

Omaaegse lauluraamatuko­ misjoni sekretäri Ivar-Jaak Salumäe kirjaliku ettekande luges ette Mart Salumäe. Ta pü­ sis sel positsioonil aastatel 1976 – 1992. Pisut enne tema ametia­ ja lõppu võimaldus tal sõita Torontosse pärast 12 aastat kestnud välisreiside keeldu. ­ Pastor Salumäe jagas ühiseid elamusi ja meenutas 30 aastat ­ tagasi tehtud tööd.

Dr Roman Toi ettekanne Tartu Ülikooli aastapäeval 1995. aastal oli esitatud videolindil meenutushetkena VEMU arhii­ vist. Dr Toi andis väga põhja­ liku ülevaate kirikulaulu raama­ tute järkjärgulisest arengust ja uuendamisest.

Veel põhjalikumalt ja üksik­ asjalisemalt käsitas sama küsi­ must Mart Salumäe, kes oma ettekannet nimetas eestikeelse kirikulaulu ajaloo kiirkursuseks.

Ta naelutas kinni olulisi täht­ päevi alates aastast 1546 ja

j­uhtis tähelepanu mõningatele arengulistele pöördepunktidele.

19. sajandil näiteks õpetasid vennastekogudused maarahva mitmehäälselt laulma. Esimene Eesti üldlaulupidu a. 1869 oli sisu poolest valdavalt vaimulik.

Vaimuliku muusika mõju eesti kultuurile on olnud sügav ja kestev. Ka nõukogude ajal oli kirikulaul aktsepteeritav kultuu­ rivaldkond. Samuti sai eesti kirjakeel alguse eestikeelsest ­ piiblist.

Lauluraamatu vajadustest ja laululehtede kirjastamisest ko­ dumaal kõneles piiskop Tiit Salumäe. Rootsis ja Saksamaal välja antud trükised Eestisse ei jõudnud. Juba 1960. aastatel oli Eestis olemas lauluraamatu töörühm. Materjalid olid aga suures osas kättesaamatud.

Vanu lauluraamatuid polnud piisavalt ja needki olid gooti ­ kirjas. Kasutati peamiselt laulu­ lehti, mille koostamiseks oli aga vaja Glavliti luba, trükkimine takerdus sageli tsensuuri taha.

Püha Vaimu koguduse õpeta­ ja Gustav Piir tähendas, et laulu­ raamatu koostamisel aita­ sid aktiivselt kaasa ka vabako­ gudused. Materjali sai omavahel jagatud, laululehtedel oli oluline roll. Välismaise materjali osas olid soomlased sillaks, nende käsutuses olid faks ja paljun­ dusmasinad, mis eestlastel puu­ dusid. Laulva revolutsiooni ajal oli palju materjali välismaal ja võinuks sinna jäädagi, kui lõpptulemus olnuks teistsugune.

Lauluraamatu koostamisel esi­ nes ka eriarvamusi, vahetati isegi teravusi. Tegemise juures ­ oli admirale palju, kuid madru­ seid nappis.

Praeguse EELK uue laulu­ raamatukomisjoni tegemisest ja uue lauluraamatu koostamise seisust a. 2022 andis ülevaate komisjoni esimees, Viljandi Jaani koguduse õpetaja assessor praost Marko Tiitus. Raamat ilmub kavakohaselt aastal 2025.

On arutatud ka lisavihiku välja andmist uue asemel, kuid siiski jäädud uue raamatu mõtte juurde. On läbi viidud hulk ankeetküsitlusi, et kõigi huve ­ rahuldada. Olulisteks põhimõte­

teks kontseptsioonis on jätta alles teatud luterlikud tuumik­ ­ laulud, suurendada muusikalist mitmekesisust, korraldada rüt­ miseerumist, eestipärasuse rõ­ hu­ tamiseks taasavastada rahva­ koraale ja vaimulikke regilaule, pidada silmas laulutekstide mõistetavust ja kontekstuaalsust ning seost pühakirjaga. Kokku võib raamatusse saada kuni 900 laulu, nende hulgas umbes 500 uut. Komisjoni töös osaleb 13 eritoimkonda.

Ettekannetele järgnevas mõt­ te­ vahetuses, mida juhtis Piret Noorhani, palju küsimusi ei esi­ tatud. Erinevuse kohta kodu- ja väliseesti kogudustes tähendas Mart Salumäe, et tuumikvara on mõlemal ühine. Matustel või muudel ametitalitustel on siin peamiseks erinevuseks, et kasu­ tatakse valdavalt koraale, mida on võimalik laulda nii eesti kui ka inglise keeles. Gustav Piir ­lisas täiendavalt, et pole olemas ühtset väliseestlust. Soome kogudused näiteks suhtlevad kodumaaga nii tihedalt, et mingit erinevust polegi.

Tiraaži küsimuses vastas Marko Tiitus, et seda pole veel üldse arutatud. E-raamatu küsi­ mus on päevakorral, kuid teh­ noloogia areng on niivõrd kiire, et on veel vara midagi täpsemat öelda. Urmas Viilma avaldas ­arvamust, et kui eelmise laulu­ raamatu tiraaž oli 50.000, siis seekord tuleb see tunduvalt väiksem, eelmisest vast pool või kolmandik. E-raamat kind­ lasti tuleb ja edaspidi kasutavad paljud raamatu asemel nutitele­ foni või laululehti.

Piret Noorhani arhivaarina pani omalt poolt koostajaile südamele, et kultuurivarad säi­ ­ litataks ja suunataks õigesse kohta.

Mart Salumäe oma lõppkom­ mentaaris avaldas arvamust, et kui Eestis käib igal pühapäeval kirikus keskmiselt 5000 inimest, siis ei pea paika väide, et eestlased on usukauge rahvas.

Ta küsis retooriliselt, millisel teisel eluavaldusel osaleb regu­ laarselt nii palju inimesi.

EERIK PURJE

Uus raamat KODUTUNA KODUMAAL Vabakutseliselt kirjanikult ja ajakirjanikult Andre Tammelt on ilmunud uus kolmest raamatust koosnev ajalooline ­ romaan ,,Kodutuna kodumaal“, mis kajastab Eestimaa ja eestlase käekäiku 1934-2018 ühe suguvõsa näitel. Haarav, liigutav, seikluslik Eesti lugu. ­ See on aegumatu väärtusega ja sobib ideaalselt Eesti ajaloo ja kultuuri säilitamise eesmärgil nii kodumaal kui võõrsil.

Raamat annab ülevaate igale ajastule omasest olustikust, huumorist ja traagikast, lihtsa Tellige endale Välis-Eesti ajaleht

inimese elupäevadest ja mär­ gilistest ajaloolistest pööretest.

Sisse on kirjutatud ka eestlaste läände põgenemine. muuhulgas näeme kirjavahetust ja pakkide saatmist väliseestlaste poolt Eestisse nõukogude okupatsioo­ niaastatel ja muud huvitavat.

Loo kolmandas osas tuleb mängu autori tegelaskuju, nime­ ga Armin Kadak, kelle vanaisa Georg Kadak tegutseb juba ­esimeses raamatus. Läbi peate­ gelase ja tema perekonna loo kajastub Eesti riigi õitseng, ­langus ja taassünd.

— hea teabeallikas igale vanusegrupile!

Foto L. Rull, ERR

Eestit esindab Eurovisioonil Stefan looga ,,Hope“ Laupäeval toimus lauluvõist­ luse Eesti Laul 2022 finaal, kus selgitati välja võidulaul, mis esindab Eestit kevadel Eurovisioonil Torinos. Žürii ja publiku häälte tule­ musel valiti superfinaali: Stefan ,,Hope“, Minimal Wind ft.

Elisabeth Tiffany ,,What To Make Of This“ ja Elysa ,,Fire“.

Rahvusvahelise žürii lemmi­ kuteks olid Minimal Wind ft.

Elisabeth Tiffany, Stefan ja

Anna Sahlene.

Võidulaulu ,,Hope“ autorid on Stefan Airapetjan ja KarlAnder Reismann ja esitaja üks autoritest – Stefan.

Suur muusikaõhtu tõi laval taas kokku Annely Peebo ja Marko Matvere, kes Tallinna Kammerorkestri saatel esitasid R. Valgre ,,Muinaslugu muusi­ kas“. Kontserdi avas möödunud aasta võitja Uku Suviste, värske singli esmaesituse tegi varasem Eesti Laulu võitja, tänavu saa­ det juhtinud Jüri Pootsmann.

Finaalsaadet juhtisid MaarjaLiis Ilus, Priit Loog ja Jüri Pootsmann. (ERR/EE)

VEMU tähistab taas emakeelepäeva Alates 1996. aastast tähistatakse Eestis Kristjan Jaak Petersoni sünniaastapäeval 14. märtsil emakeelepäeva. Pühapäeval, 13. märtsil algusega kell 14 EST leiab aset järjekordne VEMU emakeelepäevaüritus, sedakorda veebis ja pealkirja­ ga ,,Sõna võtad siita maalta, tõise tõisesta ilmasta“.

Ettevõtmine on saanud alg­ tõuke Kaja Weeksi 2020. a USAs ilmunud ingliskeelsest luulekogust ,,Mouth Quill“.

Pagulaste peres sirgunud ja võõrsil elava eestlase identitee­ diotsingud on viinud teda meie keele ja kultuuri vanima kihis­ tuseni, regilauluni. Muusiku ja muusikaõpetajana, kes rakendab muusikat ka näiteks töös puue­ tega lastega, teab ja tunnetab Kaja hästi laulu ja laulutradit­ siooni tähtsust nii inimese mina­pildi kujunemisel kui isik­ liku vaimse heaolu saavutami­ sel. Paradoksaalsel viisil on Kaja ingliskeelse luule üheks käivitavaks jõuks olnud just eesti keel. Miks? Mil viisil?

Kuidas siduda oma erinevad identiteedid ühtseks, tervislikuks ja produktiivseks tervikuks? Ja mis rolli võiks selles mängida regilaul?

Sellest kõigest ja paljust muust räägimegi emakeelepäe­

vale pühendatud üritusel. Lisaks Kaja Weeksile osalevad vest­ lusringis Kaja Telmet Toron­ tost, folklorist Janika Oras Tartust Eesti Kirjandusmuu­ seumist ja noored Viinis elavad regilauluharrastajad Triinu Vii­ lukas ja Madli Oras ansam­ blist ,,Wööt“. Vestlust juhib Piret Noorhani. Juttu ajame eesti keeles, luulet loeme ka in­ glise keeles ja ­muidugi kuulame muusikat. Tule ja liitu meiega Zoomis: https://us06web.zoom. us/j/84665246537, Meeting ID 846 6524 6537.

PIRET NOORHANI

Kaja Weeks.

Foto: erakogust

Nr. 7

EESTI ELU reedel, 18. veebruaril 2022 — Friday, February 18, 2022

P

E

A

M

U

R

D

M

Ristsõna nr. 1092 1

2

3

4

5

6

7

12

13

14

15

16

17

18

19

20

22 27

28

29

34

35

37

38 39 46

50

Pikk, 12. Agaa, 13. Lea, 14. Asia, 15.

Laar, 16. Era, 17. Raas, 18. (V)antaa, 20. RAT, 22. Buss, 25. Neeva, 29.

Sakuska, 32. Gibon, 33. ELO, 34.

Tilka, 36. ELN, 37. Emiir, 39. Toronto, 41. Katki, 42. (P)omin, 43. Aar, 45.

Athos, 49. Vaar, 52. Isu, 55. Iive, 56.

Oreo, 57. Iru, 58. Kiel, 59. Mets, 60.

Air (Mail), 61. Arne.

Alla: 1. Kala, 2. Agan, 3. Maat, 4.

Marabu, 5. Ale, 6. Aer, 7. Kaar, 8.

Partei, 9. Isa, 10. KIA, 11. Kas, 19.

Austria, 21. Angaria, 23. Ski, 24.

Salto, 29. (E)eben, 27. Volt, 28. Anno, 29. Seek, 30. Alma, 31. Koit, 35.

Kom(a), 38. Ikaros, 40. Ontika, 44.

Riia, 46. Hiir, 47. Oven, 48. Sele(en), 49. Vom(bat), 50. Are, 51. Aet, 53. Sri (Lanka), 54. Uur.

Nädala retsept

9

10

11

24

25

26

42

43

44

33

36

40

41

47

48

49

51

52

53

54

55

56

PAREMALE:

1. W____, vapsik, herilane (ingl.k.).

4. M_____, healõhnaline puuvaik.

7. Poisteorga­ nisatsiooni liige.

12. Pea (van.).

13. Nurmkana.

14. Ilma aruta, rumal, meeletu.

15. _____i, Eesti naaberriik.

16. Süüdiolek, süüdistuse põhjus.

17. Eesti praegune president.

18. V______, peatselt, lähitulevikus.

20. ,,C“.

22. Sile (ja läikiv), klants (ingl.k.).

24. Põder, hirv (ingl.k.).

27. Na________, Navi külast pärit tuntud Eesti kunstnik.

30. Lai, suur, ruumikas.

31. Oman arvamust.

32. (Naljatlevalt, lõõpivalt) nöökama.

34. Tuntud Eesti luuletaja (1864–1913).

35. ______d, Eesti esimene naispresident.

37. Puhkeaeg.

38. Parvlaev.

39. O_____, ikka(gi), siiski.

41. Kaamelitaoline loom.

45. Eesti president.

48. Lennuvõimetu lind.

50. Endisaegne sõjariist.

51. Algus, lähe.

52. Silt, lipik (ingl.k.).

53. Blue _____, tunt. vein.

54. Jaapani pealinn.

55. Kreeka täht.

56. Aeg sünni ja surma vahel.

ALLA:

1. R_____, väikelinn Eestis (kuni 1935 Rappel sks ja vene k.).

2. Sõrve _____, Saaremaa osa.

3. Eesti esimene president.

4. ,,Y“.

5. Kehakate, rõivas.

6. Eesti president.

7. Jaapani riisivein.

8. Rõiva osa.

9. Tekib vee keemisel.

10. _____k, utetall.

11. ______ane, morn, tujutu.

19. U______, alevik Rõuge vallas (tagurpidi).

21. Mõõte-astmik.

Briti ettevõte plaanib kosmosesse ehitada filmistuudio Briti ettevõte Space Enter­ tainment Enterprise (SEE), mis on Tom Cruise’i ja Doug Limani uue kosmosefilmi kaasprodutsent, plaanib 2024. aastaks ehitada kosmosesse filmistuudio.

SEE, mille asutajad on Dmitry ja Elena Lesnevsky, teatas, et plaanib stuudio valmis saada 2024. aasta detsembriks.

Moodul hakkab nime kandma SEE-1 ja see dokitakse rahvus­ vahelise kosmosejaama kom­ mertsjaama Axiom Station külge.

T

KARLA KALENDRISABA

Sõbrapäev

Paremale: 1. Kamm, 5. Aak(er), 8.

30 32

S

Ristsõna nr. 1091 LAHENDUS

21

23

31

45

8

I

7

23. Euroopa Liit.

24. Kurjus, õelus, pahe (ingl.k.).

25. Leba, ole pikali!

26. Venemaa haldusüksus.

27. Tekib haiget saamisel.

28. Irisemine.

29. _____d, teat. riidesort.

30. Kusagil olema, paiknema.

33. Teadus, mis uurib ammust aega, inimkonna kujjunemist ja arengut.

35. Kolm erinevat sulghäälikut.

36. Väike aaria.

39. Taasiseseisvunud Eesti esimene president.

40. Ülemaailmsed Eesti Päevad.

42. Talent.

43. Hobuse ja eesli ristand.

44. Jaapani saarte põliselanik.

45. V____, võib-olla.

46. Sa_____, akrobaatiline hüpe.

47. _____s, väljasirutatud pöidla ja esimese v keskmise sõrme vahe pikkusmõõduna.

49. Planeet.

Jaamas on võimalik korral­ dada filmi-, tele-, muusika- ja spordiüritusi, samas pole veel teada, kui palju mahutab see publikut. Jaam hakkab võõrus­ tama ka sisuloojaid, kes soo­ vivad produtseerida, salvestada ja sisu üle kanda 402 kilomeet­ rit Maast kõrgemal. SEE plaa­ nib seal ka ise oma sisu luua.

Tänavu plaanitakse rahvusva­ helises kosmosejaamas filmida Doug Limani filmi, milles män­ gib Tom Cruise. See oleks teine film, mille võtted toimunud kosmoses – Venemaa filmi­ meeskond tegi möödunud aasta oktoobris rahvusvahelises kos­ mosejaamas ,,The Challenge’i“ võtteid. (ERR/EE)

Pidulauale: erivärviliste kihtidega salat Kaire Tensuda Eestlaste pidulaual on ajast aega olnud kartulisalat ja rosolje.

Populaarne on ka kihiline salat, mida kutsutakse kasukaks, kus koostisained laotakse klaas­ kaussi kihtide kaupa, katteks hapukoor. Siin on võimalik olla loominguline ja leidlik, jäädes traditsiooniliste eestipäraste koostisainete juurde või lisades teistsuguseid nüansse.

Klassikalised koostisained: keedetud kartul, tükeldatud hapukurk, tükeldatud sibul, hakitud heeringafilee, tükeldatud keedetud peet, tükeldatud keedetud muna, hakitud hapukoor maitsestamiseks pisut soola Samuti võib midagi neist ära jätta või lisada teisi vilju, näiteks hakitud erivärvilist pi­ part või keedetud ja hakitud porgandit, moodustades huvita­ vad värvilised kihid. Võimalusi on rohkesti!

Suure klaaskausi asemel võib seda salatit valmistada ka väikestesse klaaskaussidesse või pokaalidesse individuaalsete portsjonitena.

Käesolevas retseptis on esi­ meseks kihiks tükeldatud kartul ja seejärel (järjekord pole väga oluline) heeringas, hakitud sibul, hapukurk, peet; kõige peal kiht soolaga maitsestatud hapukoort, millele puistatud katteks hakitud muna.

Naljanurk Mees kurdab arstile, et räägib unes. ,,Aga te elate ju üksin­ da ja see ei sega kedagi,“ ei näe arst probleemi. ,,Seda küll, aga mu töökaaslased kurdavad.“

Teatsa, minul on selle sõnaga veike kana kitkuda ja paar kukke kah. Kata muutkui soris sõbrannede saadetud kaartisi ja lehvitas neid minu nina ees, et vaata ometi, vanamees.

No mis seal vaadata on? Ikke „ead sõbrapäeva“ ja nõnda edesi. Akkasin mõtlema, kuigi teatsin, et see on kardetav tegevus. Küsisin Katalt, et kas teie, naised, siis tõeste nii riia­kad olete, et ainult ühe päeva aastas üksteist musutate ja kallistate. Nigu tähtraamat uue lehe keerab, siis pole muud kui üks vihapidamine ja vimma kiskumine.

Ei emandale see jutt meeldind. Tõmbas mokad vingu ja kaebas, et mina ajavat kiusujuttu. Seletas, et kel juhtub sel­ lel päeval sünnipäev olema, seda kutsutasse valentiinuseks.

Taga ullemaks! Mina pole elu sees valet sallind, mina olen loodud tõsintiinuseks ja selleks ma ka jään.

Kata lõi käega ja jättis mind omaette seda teemat aren­ dama. Parem kah. Mis mõistlikku sa oskad oma peaga välja aududa, kui naised kogu aeg vahele segavad. Kaalusin mõttes seda suure armastuse värki, mida nende kaartide peal verevärvi südamete kõrval kuulutatasse. Tuli meelde, kuda vanasti üteldi, et kui õige armastus pääle tuleb, siis tunned end olevat seitsmendas taevas. No kuule, kui palju neid taevaid siis on? Tuleb välja, et rohkem kui üks. Aga kust ma tean, et seitsmes see kõige parem ja õntsam on? Äkki on neid kakskümmend viis ja siis oled oma seitsmega vaevalt esimese kolmandiku peal. Nisukese puuduliku vär­ giga mina küll ei lepi.

Põrguid vist nii palju ei ole. Kõneldasse küll pärapõr­ gust, aga see jusku vihjab, et on ees- ja tagakamber ja ongi kõik. Kas seal vahel miskit kalidori kah on? No ei tea ja kontrollima minna kah ei taha. Pole kindel, kas tagasi saab, kui ei meeldi. Ükskord tuleb nende kahe vahel valida, kui siin ilmas enam õiget asu ei ole. Aga ehk ei lastagi valida. Tehasse ta­ gaselja otsus ja antasse sulle teada. See mõte ajab irmu peale. Tuli äkiste lapsepõlvest meelde vana kausisetu, kes oma koormaga külas ringi käis, kaltsusi korjas ja savist potte ja piiluparte müis. Kui ta mõni õhta meile pidama jäi ja öömaja palus, siis enne koikusse kobimist pani ikke käed kenaste risti ja luges oma õhtupalve, et „oh Jeesus Kristus, är vii mind mitte taiva, sääl engli lendässe; är vii mind mitte põrgu, sääl seto pelgässe; vaid vii mind kate ilma va­ hele, kos seto oma valgega võiss närtsu korjata.“ No setu ikke lootis, et saab valida. Aga minu eest on küll vist keski teine otsustand. Ei taha mind taevas ega põr­ gu. Kolan siin kahe ilma vahel ja korjan närtsu. Valget obest mul ei ole, ise olen kronuks jäänd. Aga sõbrapäev on mul küll iga päev. Ükski mu vaenlane pole viitsind nii va­ naks elada.

KARGU KARLA

Üleilmne…

(Algus lk. 5)

lasorganisatsioonid ja teisigi häid partnereid, kellega seda arutada.

Siit jõuamegi selle juurde, mida saaks teha terve ühiskond, meie kõik. Filmis ,,Kaks tundi õnneni“ ütlevad sirge silmavaa­ tega noored otse kaamerasse, mis neid Eestis häirib/häiris.

Seda tuleks võtta tõsiselt: noored ei tule internetikommen­ taariumidesse kitsarinnalisusega kaklema, nad valivad lihtsalt elamiseks teise riigi. Kaotajaks jääme sel juhul me kõik.

Vahel kordame ikka veel Ernest Hemingway mõtet, et igas maailma sadamas võib kohata vähemalt üht eestlast. ­ Tegelikult oli Hemingway konkreetsem: romaanis ,,Kellel on ja kellel pole“ (,,To Have and Have Not“) kirjutab ta, et maailma meredel purjetab ringi tervelt kolmsada kakskümmend neli päevitunud ning soolastest meretuultest pleekunud peaga eestlast, kes saadavad sealt eesti lehtedele artikleid pealkirja all ,,Meie kartmatute meresõitjate saagad“.

Saaremaal õitsevad juba lilled Väljaandele Maa Elu saadeti pilte Saaremaalt, millel on näha täisõites lumikellukesi ja kuldkollaseid lumekuppe, ka esimesed sinililled metsas on juba õienupud avanud, vahen­ das Postimees.

Samuri sai Saaremaal sai juba nädal tagasi vahtramahla juua, vähemalt kinnitas nii Salme aleviku elanik.

Teisipäeval näitas Riigi Ilmateenistuse lumekaart, et saartel on lumi suuresti juba sulanud, kuid mida ida poole, ­ seda paksem lumevaip, Kesk- ja Kirde-Eestis oli maas üle 40 sentimeetri lund, Haanjas ko­ guni üle poole meetri. (PM/EE) Pole teada, kust Hemingway oma mõtte võttis: võimalik, et mõnes sadamabaaris sattus tema lauanaabriks just eestlane. Aga oluline on, et see eestlane jutus­ tas kirjanikule meist nii meel­ dejäävalt, et Hemingway raius eestlased seepeale raamatusse ja sedakaudu purjetasime otse maailmakirjandusse. Suure­ pärane kuvandiloome!

8

EESTI ELU reedel, 18. veebruaril 2022 — Friday, February 18, 2022

EESTI VABARIIGI AASTAPÄEVAL TERVITAVAD

JÄÄ VABAKS EESTI PIND! JÄÄ TERVEKS EESTI RIND!

Eesti Vabariigi aastapäevaks tervitab

Toronto Eesti Maja Elagu Eesti ja eesti meel

Jää vabaks Eesti… tervitab

SEEDRIORU ...leiad sõpru hulgana www.seedrioru.com

Nr. 7

Moment Eestis – juuli, 1994 Mis on see tunne, mis tungib nagu äkiline uputus minu üle? Pisarad voolavad pide­ valt vaikselt üle põskede ja til­ guvad sülle. Hoian krampli­ kult väikest helilindistamise aparaati televiisori kõrval, et püüda kinni seda momenti, kuis tuttava eesti rahvatantsu viisil eesti rahvatantsijad keerlevad, keerlevad ja tea­ dustaja räägib EESTI keelt, see on EESTI saade, see on EESTI laulupidu, see on EESTI tool, millel istun, see on EESTI maja, kus olen, see on EESTI maa, kus olen, see on EESTI õhk, mida hingan.

Minu taga diivanil istuvad minu täditütar Linda abikaasa Robertiga ja mu onutütar Elsa.

Mis nad saavad aru sellest momendist?

Linda tõuseb mitu korda ja käib köögis toimetamas, ta mõt­ ted on rohkem seal, kuidas külalisi hästi vastu võtta ja mis veel õhtuseid talutöid oleks vaja teha. Robert istub rahulikult, puhketund tal ärateenitud pärast rasket tööpäeva heinamaal.

Vahel raputab pead ja pobiseb, et sel aastal see laulupidu ei ole kaugeltki nii hea kui möödunud kord ja kord enne seda ja kord enne seda, kui tema oli laulu­ kooris kaasas olnud. Elsa istub lihtsalt rõõmsana meiega toas, sest tema ei ole kaua siin Eestis oma täditütre juures külas ol­ nud, kuna elab Lätis, Hopa lähedal.

Neil ei ole aimu, mis sünnib nende ees.

Sellesse momenti vajub kok­ ku terve minu elulugu. Nagu kosmoses must auk, mis tõm­ bab kõike oma sisse ja muutub tihedamaks ja tihedamaks, nii kõik, mis iganes on ja oli eestlusega seotud minu elus, tu­ leb kokku ja see moment pai­ sub, paisub nagu oleks rase, kuid see juhtub sekunditega. Ja moment virvendab, vibreerib, hullumeelselt.

Minu silmadest mööda tor­ mavad kõik need eesti õpetajad, kes kunagi mulle eestlust on õpetanud – Eesti kool, eesti gaidikoondised, eesti laagrid, võimlemistunnid, rahvatantsu­ tunnid, klaveritunnid, ülikooli­ loengud, metsaülikool: Roove, Vaikla, Pindam, Mundi, Ruberg, Metsala, Nurk, Ivask, Kurlents, ema, isa.

Neil kõigil näoilme ütleb, et

Stenbocki maja ja välisministeerium värvusid Ukraina toetuseks sinikollaseks Eesti valitsuse hoone Sten­ bocki maja ja välisministee­ rium olid valgustatud Ukrai­ na toetuseks sinikollastesse lipuvärvidesse. „Me näeme, millise tohutu surve all on Ukraina ja Ukraina inimesed. Meie toetus Ukrai­nale on vankumatu ja meie sõnum kindel – me ei jäta teid üksi,“ ütles peaminister Kaja Kallas kolmapäevasel Ukraina rahvus­ liku ühtsuse päeval.

Vanaema Vanaema is baking a Christmas cake, shaped like a pretzel, smells like saffron.

As she works she sings, ,,Mu isamaa, mu õnn ja rõõm,“ her small strong hands stir the tough batter, ,,Kui kaunis oled sa!“ a song about her land, a lost land, ,,Ei leia mina iial teal,“ dog barks, doorbell rings, child cries, but first she must finish the verse, ,,See suure laia ilma peal.“ The doorbell sounds like the bells, on the toes of a nursery rhyme.

From the kitchen comes Vanaema’s voice, old and beautiful finishes the song, ,,Mis mul nii armas oleks ka, kui sa, mu isamaa!“ ELVA K. Las Cruce, New Mexico

näe tüdruk, kas meil ei olnud õigus sulle õpetada kõike seda eestlust, eesti keelt, eesti vaimu? Kas sa nüüd ometi saad aru miks?

Ja siis nagu mõni komeet, mis üle miljonite ja miljonite aastate oma mõttetut lendu katkestab, kui korraga põrkab ­ ühele planeedile vastu, see mo­ ment plahvatab ja lõhkedes osad vajuvad, igavesti tänu­ likud, planeedi peale laiali.

Mu süda ja mu vaim on vii­ maks kodus.

Ma viskan pilgu sugulaste peale. Nad istuvad rahulikult ja vaatavad televiisorit. Kas nad said aru, mis moment see oli?

LIIVI KASAK JAMES, ­Uus-Meremaa

Kallas toonitas, et Ukrainal on õigus otsustada oma tuleviku üle. „Iga riik teeb ise oma välisja julgeolekupoliitilised otsused ning seda ilma välise sekku­ miseta. Jätkame Ukraina poliiti­ list, majanduslikku ja ka sõjalist toetamist,“ sõnas peaminister.

Samuti lisas ta, et Eesti kutsub Venemaad üles de-eskalatsioo­ nile ja valima pingete lahen­ damiseks diplomaatiline tee.

Ukraina president Volodõmõr Zelenski kuulutas 16. veebruari Ukraina rahvusliku ühtsuse päe­ vaks. Päeva tähistati Ukrainas sinikollaste lippude heiskamise ja hümni laulmisega.

(Allikas: Valitsuse kommunikatsioonibüroo)

Nr. 7

EESTI ELU reedel, 18. veebruaril 2022 — Friday, February 18, 2022

Aeg kogukondlikuks tegevuseks Kanada eestlaste vanemaealiste toetuseks

Kanada terviseteabe instituu­ di (Canadian Institute for Health Information) andmetel kasvab järgmise 20 aasta jooksul Kanada vanem täis­ kasvanud elanikkond (65+ vanuses) 68%. Tänapäeval vajavad ligi pooled selles vanuses isikud abi rutiinsete igapäevatoimingute tegemisel.

Suuremat osa sellest abist annavad sõbrad ja perekond, mitte hooldajad.

Suurim grupp aktiivseid eestlasi Kanadas on vanemad täiskasvanud. See tähendab, et me peaksime kogukonnana tegema rohkem, et meil oleks teenuseid ja tuge mitte ainult vanematele täiskasvanud kogu­ konnaliikmetele, vaid ka nende abikaasadele, lastele ja teistele „mitteametlikele hooldajatele“ – pereliikmetele ja sõpradele, kes pakuvad sageli igapäevast abi ja on hooldajana läbipõlemise ohus.

Kiiresti tekib küsimus: mil­ list abi saavad meie kogukonna vanemad aktiivsed liikmed?

Milline abi oleks teretulnud?

Just selline arutelu toimus möödunud laupäeval, 12. veeb­ ruaril Toronto Eesti Baptisti Kirikus. Osalesid Eesti Abis­ ta­ miskomitee Kanadas, EELK

Toronto Peetri Koguduse, Toron­ to Eesti Baptisti Ko­ guduse, Toronto Vana-Andrese Koguduse ja Eesti Pensionäride Klubi Torontos Lõbusa Pärast­ lõuna korraldava toimkonna ­esindajad.

Arutlusel tegid ettekande Lõbusa Pärastlõuna korraldava toimkonna liige Maimu Mölder ja Eesti Abistamiskomitee Kanada esimees Allan Meiusi.

Osalejatele anti ülevaade sellest, kuidas võiks välja näha teavitus- ja abiprogramm ning kuidas kogukonna organisat­ sioonide koalitsioon saab kogu­ konna tasandil probleeme la­ hendada, laiendades algatuste toetusbaasi mitmesuguste rüh­ made seas. Koalitsioonid aitavad organisatsioonidel luua konsen­ sust, annavad võimaluse kogu­ konna harimiseks erinevatel tee­ madel, laiendavad ressursse ja loovad koostöövõrgustiku.

Arutati kogukonna vajaduste hindamise tähtsust. Eesti Abis­ tamiskomiteel Kanadas on käsil kogukonnaküsitlus (vt tänane leht lk 15) pikaajalise hoolduse ja hooldekodu kohta ning selle kohta, kuidas vanemaealisi kogukonnas abistada. Kogu­ konna liikmetel palutakse täita küsitlus, mille leiate veebilehel

9

EESTI VABARIIGI AASTAPÄEVAL TERVITAVAD

ehatare.ca või küsitluse otse­ aadressil ehatare.ulaap.com; küsitlus on leitav ka Eesti Elu veebil (www.eestielu.ca) asuva lingi kaudu. (Sellele küsitlusele võib veel järgneda sihipärasem kodu vajaduste uuring.)

Ajuraju oli meeleolukas ja kohati isegi emotsionaalne, mit­ mete heade ideedega, sealhulgas soovitati kogukonna info­­koo­s­ oleku läbiviimist. Arutelu teemadeks olid kukkumiste ­ enne­tamine, üksildus- ja eralda­ tusetunde vähendamine, vane­ matele täiskasvanutele suunatud petuskeemide kohta õpetamine, eakate väärkohtlemine, hooldaja läbipõlemine, lühiajaline hool­ dus, harimine juriidiliste doku­ mentide korrasolekuks ja tõlki­ jate vajadusest.

Kohtumine lõppes sooviga jätkata koostööd ja laiendada seda ka teistele potentsiaalselt huvitatud gruppidele.

Esmasel avastuskohtumisel osalesid kas kohapeal või teh­ noloogia abiga Maimu Mölder, Allan Meiusi, Jüri Puusaag, Talvi Maimets, Riina Klaas, Erika Jõgi ja Allan Eistrat.

Kul on huvi koostöö eden­ damise vastu või on küsimusi, palun võtke ühendust Maimu Mölderiga telefonil 416-4213812.

Fotod pandeemia-eelsest ajast 2019, kui Toronto Eesti Majas toimunud ,,Lõbusatel pärast­ lõunatel“ kohtusid kogukonna vanemaealised. Fotod: Maimu Mölder

Tervitusi VABALE EESTILE!

Toronto Finnish-Canadian Seniors Centre 795 Eglinton Avenue East seniorscentre@suomi.koti.ca

Tervitusi Eesti Vabariigi aastapäevaks

EESTI KODU INC. 50 Old Kingston Rd., Scarborough, Ont. M1E 4Y1

Tervitusi Eesti Vabariigi aastapäevaks

Tutvu • Loe • Kommenteeri

www.eestielu.ca

10

EESTI ELU reedel, 18. veebruaril 2022 — Friday, February 18, 2022

EESTI VABARIIGI AASTAPÄEVAL TERVITAVAD

Nr. 7

TOITUMISNÕUSTAJA ANNAB NÕU Marika Blossfeldt

Toidud, mis kaitsevad ja tugevdavad keha just talvel Hiina meditsiini järgi vajavad meie neerud ja neerupealsed erilist tähelepanu just talve­ kuudel. Neerud on meie elu­ jõu kodu. Seega oleks talvel mõistlik hästi enda eest hoo­ litseda, tempot natuke maha võtta, puhata ja vaadata sisse­ poole. Kõik see aitab elujõudu säilitada. Soovitav on süüa soojendavaid toite. Siinjuures ei pea silmas toidutempera­ tuuri, vaid toidu mõju meie kehale.

Teatud toidud on soojendava mõjuga. Liha, eriti lamba- ja sealiha on väga soojendavad.

Paljud vürtsid annavad kehale sooja. Õlid ja rasvad on samuti soojendavad – kasuta neid talvi­ sel ajal regulaarselt ja suuremas koguses. Naudi keedetud tera­ vilju, aga ka suppe ja hautisi juurviljade ja kapsastega.

Parimad õnnesoovid Eestile!

KANADAN SANOMAT VENNASRAHVA AJALEHT KANADAS 308–191 Eglinton Ave. E. Toronto, ON M4P 1K1 Tel. 416-321-0808 Web-leht www.finnishcanadian.com

Õnne Eesti rahvale Eesti Kunstnike Koondis Torontos

Akadeemilised Kanada Eesti Naised õnnitlevad Eesti riiki ja rahvast EV104 puhul...

Elagu sini-must-valge Eesti Vabariik in aeternum!

Küüslaugus leidub põletikuvas­ taseid, bakterivastaseid ja vii­ rustevastseid komponente. Ta tugevdab meie immuunsüsteemi ja leevendab külmetuse sümp­ tomeid nii ninas, kurgus kui bronhides.

Jõhvikad on vitamiini ja mine­ raalaineterikkad marjad. Nende mõju kehale on tugevdav. Kui sul on kurk valus, purusta paar supilusikatäit jõhvikaid. Lisa pool kogus mett ja võta teelusikatäis segu paar korda päevas.

Hapukapsas pakub meile pro­ biootilisi – elujaatavaid bak­ tereid, mis võitlevad kahjulike bakterite vastu meie seedetrak­ tis ja aitavad leevendada põleti­ kulisi protsesse kehas. Parim viis hapukapsast süüa tervise mõttes on toorelt. Soovitav kogus on 2 supilusikatäit päe­ vas. Üheksa talvist supertoitu: Tatar on soojendav ja väga Sarapuupähklid on soojendava toitev ning hoiab meie vere­ mõjuga ning pakuvad meie suhkrutaset tasakaalus mitmeid kehale kontsentreeritult toitai­ tunde. Tatar tõstab meie hemo­ neid ja energiat. Nad kaitsevad globiini taset ja on tõhus ravim meie neere ning ennetavad neerukivide teket. külmetuste ja gripi vastu.

Kaneel soojendab keha ja aitab Või rasvhapped annavad täis­ väljutada lima külmetuste, kõhutunnet ja ergutavad keha bronhiidi ja gripi puhul. Talvel energia saamiseks rasva põle­ on soovitatav süüa jahutavaid tada. Butüülhape, üks rasvha­ puuvilju, nagu õunu, pirne ja petest, mida leidub võis, on ploome küpsetatuna ja kaneeli­ põletikuvastane ja toetab seede­ ga ülepuistatuna. Segu meest ja trakti tervist. kaneelist on hea kurguravim.

Heeringas on üks parimaid Ingver on samuti soojendav toiduallikaid, et ammutada ning leevendab reumavalusid ja D-vitamiini. Talvel, kui ei ole toetab meie hingamisteede or­ ­ nii palju päikest ja meie keha ganeid. Niipea, kui tunned kül­ on soojade riietega kaetud, siis metuse algust, riivi poole pöidla heeringas on kõige parem toidu­ suurune tükk ingverit tassi, lisa allikas just D-vitamiini jaoks. poole sidruni mahl ja täida tass Lisaks on heeringas teisi tulise veega. Soovi korral lisa rasvhappeid, mis leevendavad mett. põletikulisi protsesse kehas.

Ühe õllekannu lugu Hiljuti pidi mu poeg Arno tegema ametiasjus sõidu läbi mitme New Englandi osariigi.

Meie juurest läbi tulles tõi ta kaasa mitu kannu suure­ pärast tumeõlut, nagu juur­ delisatud fotol näete. Õlle nimi on aga ,,Estonia“! Kust see siis pärit on?

Seletus on järgmine. Tea­ tavasti on Eestis tuntud õlle­ tehas ,,Põhjala Pruulikoda“ (Peetri 5, Tallinn 10415; pohja­ la@pohjalabeer.com). Põhjala tooteid tuntakse pea kogu Euroopas, aga ka Aasias ja isegi USA-s. Kas pärineb see kann siis Tallinnast? Oh ei, lugu on keerulisem.

Massachusettsis, Framing­ha­ mi linnas asub õlletehas nimega ,,Jack’s Abby Craft Lagers“ (508/872-0900; info@jacksab­ by.com), mis spetsialiseerub eri­ laadilistele õlledele. Nemad on

laialt uurinud Porter stiili õllede ajalugu ja arvavad, et Eesti on siin tõhusat osa mänginud. Nii loodi ,,Põhjala Pruulikojaga“ ühendus ning ühiseks tagajär­ jeks oligi ,,Destination Esto­ nia“. Soovitan osta ja proovida!

Hea kaup.

RAUL PETTAI

Retsept

Hakklihakaste Polli moodi Marika Blossfeldt Ained: (neljale) 1 kaalikas (umbes 400 g), 1 cm kuubikuteks lõigatud natuke oliiviõli 1 sibul, hakitud 500 g hakkliha 5 küüslauguküünt, hakitud pipart paprikapulbrit Cayenne’i pipart riivitud muskaatpähklit sojakastet 1 sl kartulitärklist 2 tassi vett 1 peotäis peterselli, haki­ tud Valmistamine: 1 Kuumuta ahi 435°F-ni.

2 Laota kaalikakuubikud ahjuplaadile, piserda oliiviõliga ning sega käte­ ga läbi, et kõik kuubikud oleksid õrnalt oliiviõliga kaetud.

3 Küpseta 25 minutit ja tõsta kõrvale.

4 Prae pannil oliiviõlis sibul kuldseks, lisa hakkli­ ha ja küüs­ lauk ning prae veel 5 minutit.

5 Maitsesta pipra, paprika, Cayenne’i pipra ja muskaatpähk­liga.

6 Lisa sojakastet maitse järgi.

7 Lahusta tärklis ½ tassis külmas vees.

8 Lisa lihasegule 1 ½ tassi vett ja aja keema – siis lisa tärklisesegu ja sega kuni vedelik pakseneb.

9 Lisa küpsetatud kaa­ likatükid ja sega läbi.

Serveeri kastet keedukar­ tulite ja lehtkapsaga.

Nr. 7

EESTI ELU reedel, 18. veebruaril 2022 — Friday, February 18, 2022

Kanada nädal võitluses COVID-19ga Eelmisel reedel kuulutas Ontario peaminister Doug Ford provintsis välja erakor­ ralise olukorra. Pühapäeval lõpetati politsei sekkumise läbi ligi nädala kestnud pro­ testid Ambassador Bridge’il (Windsor, Ont.), mis on riigi üks tähtsamaid piiriületus­ kohti Kanada ja USA vahel; arreteeriti paarkümmend inimest. Pühapäeval enne südaööd sai piiri ületav liiklus sillal normaalselt jätkuda.

Protest Couttsis (AB) asuvas piiriületuspunktis jõudis lõ­ ­ pule teisipäeval.

Ottawas toimuv veokijuhtide protest on kestnud enam kui kaks nädalat; linnapea Jim Watson ütles eelmisel nädala­ lõpul, et on saanud kokkulep­ pele protestijatega, et nad hak­ kavad liigutama oma sõidukeid eemale südalinnast.

Teisipäeval astus ametist ­tagasi Ottawa politseijuht Peter Sloly.

Esmaspäeval teatas Kanada peaminister Justin Trudeau Emergency Act’i (erakorraliste olukordade seaduse) käivitami­ sest riigis, lõpetamaks Ottawas toimuvat konvoi-protesti ja piiriblokaade. Trudeau ütles, et ei saa lubada illegaalse ja ohtliku tegevuse jätkumist. ­ Emergency Act, mis kehtestati Kanadas esmakordselt, on mõel­ dud kasutamiseks kiire­ loomulises ja kriitilises situat­ sioonis, andmaks valitsusele võimu olukorraga tegelemiseks.

Armeed siiski plaanis appi kut­ suda ei ole.

Kolmapäeva hommikul hak­ kas Ottawa politsei südalinnas protestijatele välja jagama teati­ si, kus hoiatatakse, et nad pea­ vad piirkonnast lahkuma või võivad seista silmitsi krimi­ naalsüüdistustega. Politsei sõnul on murettekitav, et osadel pro­ testijatel on sõidukites kaasas lapsed. Ottawa Children’s Aid Society andis kolmapäeval neile vanematele hoiatuse, et nad peaks mõtlema laste hoolekande üle juhuks, kui nad ei saa seda ise teha.

•

Parvlaeva Estonia katastroofist valmib draamasari Parvlaev Estonia hukust 1994. a ning sellega seotud hilise­ mast uurimisest valmib soom­ laste käe all uus draamasari.

Sari jälgib õnnetuse uurimist Soomes, Rootsis ja Eestis, vahendas rahvusringhääling YLE uudist.

Seriaal vaatleb õnnetuse ­asjaolusid läbi erinevate tegelas­ kujude – lugu algab päästjatega merel ning liigub laeva mees­ konnaliikmete ja reisijateni.

Draamasarja loojate arvates on Estonia traagiline õnnetus laiemale avalikkusele huvipak­ kuv teema, seda nii Soomes kui ka mujal riikides.

Seriaali ,,Estonia“ võtted al­ gavad Soome (Fisher King), Eesti (Amrion), Rootsi (Kärn­

Föderaalvalitsus teatas, et alates 28. veebruarist ei pea Kanadasse reisijad, kes on ­täielikult vaktsineeritud, tegema saabumisele eelnevat PCR-testi.

Nõutav on siiski autoriseeritud kiirtest. Reisijaid võidakse saabumisel kutsuda juhusliku valiku alusel PCR-testile. Kes plaanib reisida, peaks end kind­ lasti viima detailselt kurssi kõigi reeglite ja nõuetega nii ­ ­sihtkohamaal kui saabumisel, et vältida takistusi.

• Esmaspäeval teatas Ontario peaminister Doug Ford piiran­ gute leevendamisest provintsis, mis saavad alguse 17. veebrua­ ril – mahutavuse limiitide osas, kogunemiste arvus jm. Alates 1. märtsist ei pea ärid enam küsi­ ma klientidelt vaktsineerimis­ tõendit, siis eemaldatakse ka allesjäänud mahutavuse limii­ ­ did. Maskikohustus jääb kehti­ ma. Vaktsineerimistõendi nõue jääb alles hooldekodude külas­ tajatele.

Ford sõnas, et taasavamis­ plaani kiirendamine ei ole mo­ tiveeritud piiriblokaadist Wind­ soris või protestidest Ottawas; otsused on tehtud provintsi kõrgeima terviseametniku soo­ ­ vituste alusel ja turvalisust ­silmas pidades.

Uute viirusjuhtude arvud Ontarios on olnud viimase nädala jooksul järgmised (limi­ teeritud PCR testimise tingi­ mustes): neljapäeval, 10. veebr.

3201, reedel 2907, laupäeval 2944, pühapäeval 2265, esmas­ päeval 1765, teisipäeval 1593, kolmapäeval 2532.

Esmaspäeval oli intensiiv­ ra­ vil olevate patsientide arv esma­ kordselt kuu jooksul langenud alla 400, olles 394; kolmapäe­ vaks oli see arv 364 (nädal ­varem 445), haiglaravil olevate patsientide arv oli kolmapäeval 1403.

Piirangute leevendamine toi­ mub ka teistes provintsides; mitmed neist on teatanud vakt­ siinipasside kaotamisest.

(Kanada ajakirjanduse põhjal – CTV News, CBC, Globalnews – EE)

film) ja Belgia (Panache Productions) koostöös. Tegemist Soome kõige kallima telesaate­ ga, mille eelarve ulatub 15 mil­ joni euroni.

Telesarja Eesti-poolne pro­ dutsent on Riina Sildos. Eest­ lastest on kaasatud stsenaristid Livia Ulman ja Andris Feld­ manis, filmikunstnik Matis Mäesalu, kostüümikunstnik Jaanus Vahtra, grimmikunstnik Kaire Hendrikson, casting di­ rektor Piret Toomvap-Schön­ berg, režissööri 1. assistent Ralf Siig jt.

Sarja võtted algavad mais ning esilinastus on kavas aasta lõpus. Draamasarja režissöörid on Måns Månsson ja Juuso Syrjä.

Parvlaev Estonia uppus teel Tallinnast Stockholmi 28. sep­ tembril 1994. Õnnetuses hukkus 852 inimest. Pääseda õnnestus vaid 137 inimesel. (ERR/EE)

11

EESTI VABARIIGI AASTAPÄEVAL TERVITAVAD

Õnnitlused Eesti Vabariigi aastapäevaks!

Eesti Majandusklubi Kanadas TÕNIS LAAR B.Sc., LL.B.

ADVOKAAT - NOTAR 5140 Yonge Street, Suite 1510 Toronto, ON M2N 6L7

Tel: 416-250-7003 Fax: 416-250-7008 epost: tlaar@torontolaw.ca

Tervitusi Eesti Vabariigi 104. aastapäevaks soovivad

Eesti Lauljate Liit Põhja-Ameerikas liikmeskoorid Baltimore-Washingtoni Eesti Segakoor Estonia Koor Hamiltoni Eesti Seltsi Segakoor Portlandi Eesti Seltsi Segakoor

Pariisi olümpia avatseremoonial tulevad sportlased rahva ette paatides 2024. aastal suveolümpia­ mänge võõrustav Prantsus­ maa pealinn Pariis andis teada, et olümpiamängude avatseremoonia toimumispaik on Seine’i jõgi. Sportlased paigutatakse kuue kilomeetri pikkusel marsruudil paati­ desse.

2024. aasta olümpiamängude korralduskomitee juht Tony Estanguet tegi ettepaneku, et jõgi võiks olla avatseremoonia toimumiskohaks.

Estanguet ütles, et eesmärk on muuta avatseremoonia kõi­ gile avatumaks ja prognooside kohaselt saab sündmust vaatama minna kümme korda rohkem inimesi, võrreldes tavapärase staadioni keskkonnaga.

Prantsusmaa pealinnas toi­ muvat tseremooniat oodatakse jälgima umbes 600 000 inimest.

Korraldajate sõnul sõidavad sportlased ja delegatsioonid jõel umbes 170 paadiga.

Estangue ütles, et kuue kilo­ meetri pikkune teekond võimal­ dab neil täielikult näidata Pariisi ilu, sealhulgas tähtsamaid vaata­ misväärsuseid: Pariisi Jumala­e­ ma kirikut, Louvre’i muuseu­ mi ja Place de la Concorde’i väljakut.

Pariisi olümpiamängude ava­t­ seremoonia toimub 26. juulil 2024. aastal. (ERR/EE)

Toronto Eesti Akadeemiline Segakoor Ööbik Toronto Eesti Meeskoor

Tervitusi Eesti Vabariigi aastapäevaks

TARTU COLLEGE 310 Bloor St. W., Toronto, ON M5S 1W4

LÄTI KULTUURIKESKUS KANADAS tervitab eestlasi Eesti Vabariigi aastapäevaks!

ELAGU VABA EESTI

LATVIAN CANADIAN CULTURAL CENTRE 4 Credit Union Drive, Don Mills, Ont. M4A 2N8 Telefon (416) 759-4900

Tervitusi Eesti Vabariigi aastapäevaks! unique inc.

1251 Yonge Street Toronto, Ontario M4T 1W6

Meie esindaja

ANNE LEIUS Tel. kontoris (416) 928-6833 kodus (416) 482-9119

12

EESTI ELU reedel, 18. veebruaril 2022 — Friday, February 18, 2022

Nr. 7

Väliseesti koolipärimuse kogumisaktsioon Kanadas Esimesed kokkuvõtted Piret Voolaid, Piret Noorhani Väliseesti Muuseum (VEMU) Torontos ja Eesti Kirjandus­ muuseum Tartus korraldasid 2021. aastal koolipärimuse kogumisvõistluse Kanada eestlastele. Kaastöid oodati nii tänastelt õpilastelt kui ka varem koolis õppinud ja/või töötanud inimestelt. Kogu­mis­ aktsioon pühendati 2020. a meie seast lahkunud Toronto Eesti Seltsi Täienduskooli kauaaegse juhi Edgar Mar­ teni (17.05.1920 – 5.10.2020) mälestusele.

Projekti raames koguti folk­ loori laias laastus viie suurema allteema kohta: 1) naljad ja anekdoodid; 2) hirmud, usku­ mused, ennustamine; 3) täht­ päevad ja peod; 4) vaba aeg ja sõbrad; 5) mängud. Laekus ka erinevaid materjale, mis jääd­ vustavad eestlaste koolipõlve ja hariduselu Kanadas, kirjeldavad põnevat gaidi- ja skaudiliiku­ mist, näiteks muljetavaldavaid meenutusi Kotkajärve ja Jõe­ kääru laagrielust.

Laste- ja noortepärimust on kogutud Eestis alates 1920. ­aastatest. Koolipärimust on ko­ gutud Eestis üleriigiliselt kol­ mel korral, 1992, 2007 ja 2018.

Varasemate kogumisaktsioonide materjali põhjal on avaldatud rohkelt uurimusi, laiale avalik­ kusele mõeldud populaarseid materjalikogumikke, kuid välis­ eesti materjali on seni leidunud minimaalselt. Käesolev projekt oli esimene väliseestlastele ­suunatud suurem koolipärimuse kogumise aktsioon, mille tule­ musena tekkis väärtuslik võrd­ lusmaterjal juba olemasolevale eesti ainesele.

Põhiliselt Torontos, aga ka Montrealis elavatelt eestlastelt, koguti väärtuslikku intervjuu­

materjali 18 inimeselt, tule­ mu­ seks üle 20 tunni videosalves­ tusi, mis on edasise teadustöö hõlbustamiseks kirjalikult li­ tereeritud. Lisaks jääb aktsioo­ nist järele hindamatu pildi­ materjal (u 100 fotot), kir­ javahetus, kirja­ likud isiklikud koolimälestused, eesti kooli ­materjalid, trükised, jpm.

Toronto Eesti Seltsi Täien­ duskooli õpilastelt saadi kirja­ likke kaastöid (6), mille eest täname nii kirjutajaid kui ka õpetajat Kai Kiilaspead, kes suutis lapsi innustada oma mõtteid ja meenutusi meiega jagama. Samuti täname T.E.S. Täienduskooli juhatajat Monika Roose-Kolgat ja lapsevanemaid, kes aitasid leida intervjueeri­ tavaid. Talletati ka T.E.S. Täienduskooli veebiblogi posti­ tusi.

Kogumisaktsioon näitas üht­ lasi vajadust läheneda kodueesti ja väliseesti kogukonnale erine­ valt. Võistluse väljakuulutamise järel ilmnes peagi, et tavapärane veebiküsitluskava, mis on toonud üle-eestiliste koolipäri­ muse kogumisvõistlustega rik­ kaliku materjali, Kanadas eri põhjustel (vastava tava puu­ du­ mine, võõras metoodika) ei toi­ mi ja kogumise metoodikat tuli projekti kestel muuta. Kirjalike vastuste kogumise asemel häälestuti juulis 2021 ümber videointervjuude tegemisele, kasutades selleks Zoomi, MS Teamsi ja Skype’i veebikoo­ s­ oleku keskkondi. Pööre tuli lõpuks projektile isegi kasuks, tõi väärtuslikku materjali.

Intervjuude käigus oli väga hin­ naline otsesuhtlus ja võimalus kasutada järgmiste vastajate leidmisel nö lumepallimeetodit.

Intervjueerimisel rakendati muuhulgas noorte abi: Kanada kooliõpilastega viisid intervjuud läbi Kanada eluoluga tuttavad

Kaili Maimetsa kiri päkapikule jõudis VEMU arhiivi ema Talvi vahendusel.

Hille Viirese saadetud foto. Paljudel Kanadas elavatel eestlastel on kogemusi erinevate väliseesti koolidega, pilt kooliõpilastest elavas mänguhoos pärineb 1952. aastast Stockholmi eesti koolist.

kohalikud noored Kati Kiilas­pea ja Kaisa Kasekamp, Eestist Pille Triin Voolaid. Interv­ju­ eeritavad jagunesid kolme earühma: 1) praegused kooli­ õpilased; 2) tööealised noore­ mas ja keskeas Kanada koo­ lielus osalenud endised õpilased või praegused õpetajad; 3) pen­ sionieas endised kooliõpilased ja/või -õpetajad, kes ka praegu Kanada eestlaste koolielule kaa­ sa elavad ja sellesse panustavad.

Väärtuslikud kirjeldused ja meenutused loovad mitmekesise pildi pika perioodi vältel, alates sõjajärgse põlvkonna lapse­ põl­ vest ja noorusest kuni tänapäeva noorte koolikultuurini välja.

Kodu-eestlasi liigutab ikka ja jälle hingepõhjani omamoodi ime – enam kui 70 aastat vastu pidanud Kanada eesti kogukond on endiselt elujõuline tänu tohu­ tule sisemisele soovile jääda ­ükskõik kui kaugel Eestist ikka eestlaseks. Täienduskoolidel on olnud selles hindamatu roll, nagu võttis kokku üks vastaja­ test: ,,Meie kool on põhiliselt Korraldajate eriline tänu kuu­ lub kõigile, kes olid nõus intervjuud andma, meiega oma mälestusi, meenutusi ja arhiivimater­jale jagama. Loo­ dame, et COVID-19 piirangute ka­­du­des saame kõiki ka per­ sonaalselt tänada.

Peeter Einola Maie Ilves Stephen Jenkins Andres Kasekamp Joona Kasekamp Kaisa Kasekamp Erika Ülle Kessa Kati Kiilaspea Ingrid Kütt Talvi Maimets Elin Kaia Marley Reet Marten-Sehr Marianne Melrose Emma Nipernado Laura Nipernado Sophie Oder-Evelyn Liisa Osso Mall Puhm Elle Rosenberg Felix Laas Tamm Ene Timmusk Karl Tirel Vello Tõu Imbi Uukkivi Silvi Verder Hille Viires

eestluse kasvulava, selle tunde hoidmise kasvulava. Teiseks on ta Eesti sõprade leidmise kasvu­ lava, et ikka sõbrad kogu eluks.

Need kaks on tegelikult põhi­ lised ja siis tulevad juurde eesti keel, lugemine, grammatika, kirjandite kirjutamine ja kõik muu.“ Samasugust tänutunnet ilmutasid gaidluse ja skautluse­ ga seotud inimesed. Üks ettevõtmise sihte on kindlasti soov Eestis seni vähe tähelepanu saanud väliseesti pärimust ja noortekultuuri tead­ vustada ja fikseerida, et seda hiljem analüüsida, näiteks võr­ relda kodu- ja väliseesti koolielu nii tänapäeval kui ka minevikus.

Materjali põhjal on plaanis tule­ vikus koostada laiemale huvi­ liste ringile suunatud väljaanne ja näitus, mida eksponeeritakse nii Kanadas kui ka Eestis.

Nimetatud teemasid käsitletakse kindlasti ka VEMU tulevasel püsinäitusel uues muuseumi­ hoones.

Kogumisvõistlusele laekunud kaastöid säilitatakse kõigile eetikanõuetele vastavalt nii ­ Eesti Kirjandusmuuseumi folk­ loristika osakonna teadusar­

hiivis EFITA kui ka VEMUs.

Tartumaal Kambjas hulkus metsas pesukaru

tekitavad palju pahandust. Kuna ka Eesti kliima läheb pesu­ karule aina sobivamaks, võivad nad Eesti loodusesse jõuda tõenäoliselt viie kuni kümne aasta jooksul.

Jaanuaris märkasid Tartu­ maal Kambjas kohalikud inimesed puu otsas ronivat pesukaru. Samasugu­ seid juh­ tumeid on veel olnud paaril korral mõned aastad tagasi.

Hiljem selgus, et tegemist oli kodust põgenud lemmiklooma­ ga, samas on vaid aja küsimus, millal palju pahandust tegev pe­ sukaru Eestis looduslikult pesit­ sema hakkab.

Pesukaru Eestis märkamistest on teada kaks juhtumit aastast 2019, ühel korral jalutas pesu­ karu mööda Kalamaja tänavaid, teisel korral tungis pesukaru Tartumaal Rõhu külas kana­ lasse.

Kesk­konnaametnikud usu­ vad, et looduslikult pesukaru veel Eestis ei pesitse. Seda ooda­ takse hirmuga, sest lisaks kohalike linnuliikide ohusta­ misele ja haiguste levitamisele on pesu­karu ka üks suur nuhtlus inimestele.

Saksamaal ja Leedus on pe­ sukarud looduslikult kohal ja

Ametlikult on kogumisakt­ sioon küll lõppenud, kuid soovi­ jad võivad endiselt küsit­ luskavale vastata, kogumisakt­ siooni veebileht koos eesti- ja ingliskeelse info ja küsitluska­ vaga asub veebiaadressil www. folklore.ee/kp. Samuti võib alati korraldajatele märku anda nõus­ olekust ja soovist anda intervjuu või saata fotosid ja muid teema­ ga seonduvaid arhiivimaterjale.

Kanada eestlaste koolipäri­ muse kogumisaktsiooni peakor­ raldajad olid Eesti Kirjandus­ muuseumi folkloristika osakonna vanemteadur, Eesti-uuringute Tippkeskuse tegevjuht Piret Voolaid ja Toronto Väliseesti Muuseumi peaarhivaar Piret Noorhani. Projekti varases faa­ sis aitas kaasa ka tollal VEMUs töötanud Johanna Helin.

Kogumisvõistlus sai teoks tänu Eesti Teadus- ja Haridus­ ministeeriumi keeleprogrammi (2021–2024) väliseesti arhiivin­ duse valdkonna projektitoetu­ sele ja Euroopa Regionaala­ rengu Fondi (Eesti-uuringute Tippkeskus) toetusele.

Alates 2016. aastast on Euroopa Liidus pesukarude lemmikloomana pidamine kee­ latud. Kõik enne seda kodudes olnud pesukarud on lubatud pidada looma eluaja, mis võib ­ olla 10-15 aastat, lõpuni.

(Kambjas nähtud pesukaru, kelle nimi on Mõmmik, elab taas oma pere juures, kus ta on lemmikloomaks.)

(ERR/EE)

Torontos on pesukaru üsna tava­ line loom.

Foto: EE arhiiv

Nr. 7

Omas noores eas Võiks alapealkirjana lisada ,,veel Kotkajärve mälestusi, laulus“. Ei mäletagi aega, kui ei laulnud. Ega sedagi, millal õppisin nooti lugema. Seda oleks nagu sünnist saadik osa­ nud, liialdusega, muidugi. Ei ole ka üllatav, kuna teada on, et meie rahvas armastab laulu, see on nii loomulik.

Skautlus andis ühele teis­ melisele palju, ei tea, mida elu oleks võinud tuua, kui poleks olnud häid juhte, kes andsid edasi mõistust, põhilisi ja täht­ said elureegleid ning oskusi, mis aitavad elukeeristest läbi minna. Seda kõike lõbusalt ja kaasahaaravalt. Oluline osa nii koondustest kui laagritest oli laul – sellega alustati ja lõpetati päeva, ka päeva jooksul oli sel­ leks aega. Tulemuseks, et täna­ sel päevalgi ei möödu vist päe­ va, kui mõni laul on kas huultel või kumiseb kolbas.

Meenus hiljuti üks tore koge­ mus ühest laagrist. Vendur­ skautide rühma abijuhina olin õhtul teel Peamajja, mingit nüüdseks unustatud käsku täit­ mas. Kuulsin laagri värava juures laulu, tundsin ära skm Jaan Tertsi hääle. Asusin kaasa laulma. Jaan oli miskipärast va­ linud mitte skaudilaulu, aga ühe toreda laulu, mitte nii poliitili­ selt korrektse tänapäeval, sel­ lest, kuidas üks vana mees oli võtnud noore naise. Sellest ka pealkiri, laulu pealkiri on õieti ,,Omas vanas eas“. Sõnad mul selged – võtsin noore naise, küll ta kurat kiusas mind, ühest päevast teise. Vaene mehike läks surnuaiale, paluma ta sur­ ma, koju jõudes leidiski, et surmaingel oli ta ära viinud. ­ Surnumatjatelt palus ta: kandke teda hellalt, süles, muidu ta ehk viimati ärkab veel üles.

Selleks ajaks, kui laulu lõpe­ tasime, seisime vastastikku ja Jaan imestusega küsis – kuidas sa, Tõnu, seda laulu tunned? No meie Lembitu lipkonnas oli ­palju häid juhte, kes laulsid ka lorilaule, kõike muidugi peast.

Näidetena skautmastrid Evald Oder ja Viktor Vessmann, kah­ juks mõlemad Manala mehed.

Ka Jaan Terts.

Igal laulul on oma koht.

Vaimulikud kirikus, skaudi omad lõkketule ümber, saunast aga väljudes võib vallatu olla.

Maailma rikkaimad rikastusid pandeemia ajal veelgi Maailma kümne kõige jõuka­ mate inimeste varanduse suu­ rus kahekordistus koroona­ pan­dee­mia esimese kahe aasta jooksul, mil vaesus ja eba­ võrd­sus maailmas suurenesid, selgus hiljuti avaldatud raportist.

Vabaühenduse Oxfam teatel suurenes nende kümne isiku va­ randus 700 miljardilt dollarilt 1,5 triljoni peale, kasvades kesk­miselt 1,3 miljardit ööpäe­ vas, selgus raportist, mis avaldati enne maailma liidrite ­

EESTI ELU reedel, 18. veebruaril 2022 — Friday, February 18, 2022

Neid selliseid on meie rahval üsna arvukalt. Ei räägi roppu­ dest lauludest, aga kavalamate sõnadega. Nagu paljud sõdu­ rilauludki, nii mitutki tean, kuigi pole kroonus teeninud, ­ aga olen selgeks saanud.

Mälu on huvitav asi. Mis noorena pähe õpitud, jääb sinna.

Praegu aga tihti ununevad isegi olulised detailid eilsest. Laulsin enam kui 20 aastat Toronto Eesti Meeskooris. Algaastatel olid kontserdid kõik peast esi­ tatud. Mõnel mehel oli küll spikker peos, aga viis oli raud­ selt selge. Koorijuht aga leidis, nii kuidas koor vananes, et oleks vist targem ikka rahva ette astuda noodikladega. Selle suureks miinuseks on, et tihti on lauluvend ninapidi selle sees, ei jälgi koorijuhti. Aga nii välditakse siiski apsakaid, esitus mitmeti parem, kui siis, kui sõnu otsides tuleb pisike disso­ nants.

Skaudilauludest veel. Mul on oma kogus skm Enno Aguri skautmasteri väitekiri, noo­ distatud. „Jämesääre tõlked ja laulud“. Skm Heino Jõe oli väga andekas laulusepp, laenas mujalt maailmast viise ning lõi neile väga häid skautlusega seo­ tud sõnu. Pean tunnistama, et võtsin temast kord eeskuju, kui­ gi sugugi mitte tema tasemel.

Juttu Lembitu isade-poegade talilaagrist Newfoundlandis aas­ tal 2007, „Puhu-mu-pikali“, mille huvides sai eestikeelsed sõnad sobitatud kuulsale njuu­ fide laulule „We’ll rant and we’ll roar“. Mida, muide, ka TEM on Torontos esitanud, seda küll originaalses keeles.

Enno Aguri skautmastritöö on haruldane, kinnitab suurt vaeva ja põhjalikkust. Olen tänulik, et see on mul olemas.

Tuleks siin lisada, et pärast Jämesääre surma oli Evald Oder peamine laagri laulude sõnade koostaja ning et temale meeldis väga viis „It’s a long way to Tipperary“, kohe nii, et mõni aimas ette, et taas see kasutusel.

Inspiratsiooni saame kõikjalt.

Laul on meil paljudel alati ­rinnas, ootab vaid võimalust, et seda saaks valla lasta. Olen tänulik skautjuhtidele, neile pal­ judele koorijuhtidele, kes on arendanud, lihvinud mu laulu­ ­ oskust selliseks, et ei kujutaks ette elu, mis ei lubaks videvikul lõõritamist, nagu Jaan Tertsiga duetti esitades Kotkajärve met­ sade öösorridele.

TÕNU NAELAPEA

tippkohtumist Maailma majan­ dusfoorumi egiidi all.

Oxfami teatel kasvas rikku­ rite varandus pandeemia ajal kiiremini kui sellele eelnenud 14 aasta jooksul, mil maailma majandust räsis kõige hullem langus pärast 1929. aastal Wall Streetilt alguse saanud majan­ duskriisi.

Oxfam nimetas ebavõrdsust majanduslikuks vägivallaks ja kinnitas, et ebavõrdsus aitas kaasa iga päev 21 000 inimese surmale tervishoiuteenuste puu­ duliku juurdepääsu, soopõhise vägivalla, nälja ja kliimamuu­ tuste tõttu.

Pandeemia tõttu on 160 mil­ jonit inimest langenud vaesu­

Koolitussari ,,Eesti lapse ja noore õpetamine välismaal 8“ Mailis Sütiste-Gnannt Eesti Instituut korraldas koostöös Haridus- ja Teadus­ ministeeriumiga, 26. jaanuaril Zoomi keskkonnas kaheksan­ da koolituse sarjast ,,Eesti lapse ja noore õpetamine välismaal“.

Koolituse juhatas sisse Eesti Instituudi välisõppe koordi­ nee­ rija Heidy Eskor-Kiviloo, kes tervitas osavõtjaid ning andis seejärel sõna esimesele esine­ jale, Kristi Kiilule Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiast.

Kristi andis õpetajatele üleilma häid näpunäiteid, kuidas sisus­ tada Eesti Vabariigi aastapäeva muusikalist osa Eesti koolides.

Ta pakkus välja mitmeid tänapäeva lastelaule, mis ka­ sutavad regilaulu kordusprintsii­ pi ega vaja seetõttu palju harju­ tamist nagu näiteks Sulev Oll/ Kristi Kiilu laul „Eestimaa“, Riine Pajusaare laule „Hea, parem, kõige parem“ ja „Üks helevalge tuvi“ jt. Ta sõnul on alati hea meelde tuletada ka vanemaid laule nagu August Kiiss „Mu koduke“ või rah­ valaule „Sokukene“. Kuna eestlastele meeldib ka tantsida, siis pani Kristi ette tantsida lau­ lumänge „Üks ühte“, „Inglis­ ka“, „Kes aias“, Kaerajaan“, „Kükita“ jt. Lastega võiks ka­ sutada ka julgelt erinevaid pille: tamburiine, triangleid, kõla­ pulki, taldrikuid ja näitena kõlas laulupeol mängitud Eugen Kapi „Mõõkade tagumine“ balletist „Kalevipoeg“.

Omaltpoolt pakkusin välja, et EV sünnipäeval on igati paslik taas laulda omal ajal 7-aastase Greta Madeleine Gnannti loo­ dud laulu „Armas Eestimaa“, mis toimib samuti regilaulu printsiibil, kus eeslaulja laulab ees ja teised kordavad tema järel. Seda laulu paljud Eesti koolid üleilma tunnevad ja ka kasutavad.

Järgmisena tutvustas Maria Lee Liivak Eesti Instituudist eeloleval pühapäeval, 30. jaa­

sesse, lisas Oxfam, märkides, et kõige rängem koorem langeb ebavõrduse suurenemisel etni­ listele vähemustele ja naistele.

Vabaühenduste teatel põhine­ vad arvutused kõige värskema­ tel andmetel ning lisaks kasutati Ühendriikide ajakirja Forbes

nuaril toimuvat Kooslugemis­ päeva, mille Eesti Instituut, Eesti Lastekirjanduse Keskus ja Tuglase Selts on koos ellu kut­ sunud. Sel aastal oli välja vali­ tud kooslugemiseks Eno Raua ,,Naksitrallid“.

Jaanika Palmile Eesti Lastekirjanduse Keskusest tut­ vustas oodatud teemat „Uuemat lugemist lastele“. Eelmisel aas­ tal ilmus 130 Eesti algupäraga raamatut, neist 5 luuleraamatut ja 126 proosaraamatut, sealhul­ gas nii esma- kui kordustrükke.

Luu­le­raamatutest tõstis Jaanika esile Indrek Koffi raamatut „Kuhu lapsed said“, Aldi Valliku „Kõige tähtsam päev“ ja Olivia Saare „Koolijütsi koo­ limüts“ ühiste kaante vahel.

Pildiraamatutest soovitati keeleõppes kasutada Kertu Sillaste „Appi!“, mis käsitleb muuhulgas tänapäeva aktuaal­ seid teemasid põgenikest ja loo­ dusest. Samuti tõsteti esile Teet Kuusmaa kordustrükis ilmunud raamatuid „Pontu ja Priidu“, „Priidu ja ema sõber Pontu“, „Kes armastab, ei hammusta“.

Kõige noorematele soovitati Margit Saluste pildiraamatut „Aia lood“, „Aega on või ei ole“ ning Liis Seina tekstiga raamatut „Maruvahva lasteaed“.

Vähe suurematele lastele peaks huvi pakkuma Kristi Kangilaski „Suur rüütel“, kus väike rüütel püüab oma ema kaitsta, kui isa välismaale tööle läheb. Ära märgiti ka Liis Seina raamatud „Minu linn“ ja „Kartlik rebasepoeg“, samuti Tia Navi „Kimalane Karla, kes ootab vihma“.

Väga armastatud on Piret Raua raamatud „Juurtega aed“, mis käsitleb oma juurte otsi­ mise teemat ja „Meri“.

Juturaamatutest tõstis Jaanika esile Piret Pääri raamatut „Õnneliku inimese särk“ ja Jaanika Palmi enda kokkupan­ dud muinasjuturaamatut vane­ matest ja uuematest lugudest „Meie laste muinasjutud“.

Poistele soovitati Markus

2021. aasta miljardäride nime­ kirja.

Forbesi nimekirja kohaselt on maailma kümme kõige jõu­ kamat meest: Tesla ja SpaceXi juht Elon Musk, Amazoni Jeff Bezos, Google’i asutajad Larry Page ja Sergey Brin, Facebooki

13

Saksatamme raamatut „Ulakas vorst ja nutitelefon“ ja Sandra Heidovi raamatut „Minu robot“, samuti Tiia Kõnnussaare lugu „Mäo, kasside kuningas“.

Kõigile tore lugemine oleks Indrek Koffi „Kui ma oleksin vanaema“, mis on hea vastukaa­ luks Indreku varem ilmunud raamatule „Kui ma oleksin va­ naisa“. Hariv on Kätlin Kald­ maa Lydia Koidula lapsepõlvest ja elust jutustav raamat „Lydia“.

Aino Perviku raamatud „Tuulelohe saab sõbraks“, „Paula lumememm“, kordus­ trükis ilmunud „Kaarist on kasu“ rõõmustavad nagu alati lihtsa, kuid kontsentreeritud ­tekstiga, kust kõik lugejad palju kasulikku eest leiavad.

Märkimist leidsid ka Mika Keräneni „Armando ja Ahju­ linnud“, Kairi Looki ,,Piia, präänik ja sõnasööbik“.

Ilmar Tomuski ulmeraamatud „Matemaatiline sõber. Ajukiip“ ja Matemaatiline sõber. Peaaegu tavaline poiss“ on nagu ikka väga keeletundliku tekstiga.

Emakeelepäeva tundideks soo­ vitaski Jaanika Ilmar Tomuski raamatut „Kops läks üle mak­ sa“. Tore on ka ta raamat „Päästetud jõulud“.

Jaanika soovitas lugeda ka Anti Saare „Kuidas minust ei saanud kirjanikku“ ja Kadri Hinrikuse „Elevanti“.

Sarjas „Õpetajalt õpetajale“ tutvustati seekord Turu Eesti Keskuse tegemisi.

Projektist „Ülilahedad lapsed Turus“ rääkis Kirsi Äyräs, Varsinais-Suomen Viro-keskus Ry tegevjuht. Keskuse käsitöö­ spetsialist Ülle Priks esitles toredat makrameetehnikas val­ ­ minud tegelast nimega Viguri­ vänt, millest on valminud ka raamat. Teatriringi lavastaja-­ teatriõpetaja Siim Maaten rääkis Turu Eesti keskuse juures antavatest laste teatriringi tun­ didest.

Lõpuks sai esitada küsimusi Hollandi Eesti Kooli j­uhatajale Margit Terale sel aastal 25.-27. märtsil Hol­ landis toimuvate Emakeele­päevade kohta.

Suur tänu Eesti Instituudile koolitust korraldamast!

juht Mark Zuckerberg, endised Microsofti tegevjuhid Bill Gates ja Steve Ballmer, endine Oracle’i tegevjuht Larry Ellison, USA investor Warren Buffett ning Prantsuse luksus­ kaupade kontserni LVMH juht Bernard Arnault. (PM/EE)

14

EESTI ELU reedel, 18. veebruaril 2022 — Friday, February 18, 2022

Nr. 7

Nädala portree

Ekstreem-spordi huviline Kirsti Oja, kes armastab kõrgeid mägesid Kirsti Oja (33) on sündinud Tallinnas, hariduse saanud Torontos, elanud vahepeal Tartus ning elab praegu Albertas, kus töötab Calgary linnavalitsuse juures, aga iga vaba hetke pühendab ta oma suurele kirele – ekstreemsete spordialadega tegelemisele. Ja mäed, mille pärast valiski ta kaheksa aastat tagasi Alberta oma uueks kodupaigaks. Elu kulgeb jalgrattahooajast suu­ sahooaega, aga mitte tavalise spordiharrastaja kombel, vaid erilisi raskusi ületades, kõr­ gustesse pürgides, mis on paljude jaoks isegi hirmutav, ­ ent selle sees olles on kõik see väga loomulik ja sujuv.

Kirsti ja ta kaksikõde Eva sündisid 1988.a. Tallinnas, kus elasid kuni 8. eluaastani.

1996.a. suvel tuli ellu suur muudatus. Ema Eda oli tutvu­ nud oma tulevase abikaasa Pauliga, kes elas Kanadas ja neid külastama tuli. ,,Elasime varem üsna tagasihoidlikku elu nagu sel ajal paljud, lastena

olime käinud vaid korra Soomes. Tulevane isa veetis meiega koos kaks nädalat, viis meid igale poole ja on meeles, milliseid toredaid asju ta meile tõi, kaasa arvatud Kanada särgid.“ Edasi arenesid asjad väga kiirelt ja juba oktoobris sõitsid tütred koos emaga Ameerika kaudu Kanadasse – lennukiga New Yorki ja sealt edasi Torontosse. Isal oli maja, kuhu nad elama asusid ja mis on nende pere koduks siiani.

Torontos sündisid perre vend Robert ja õde Sylvi, keda Kirsti ja Eva on lapsena palju hoidnud, ja kellest on saanud nüüdseks noored täiskasvanud. Robert töötab ja samas ka õpib, et saa­ da elektrikuks. Sylvi tegeleb moerõivaste äris ja on oma elu­ valikute teelahkmel. Kirsti suht­ leb ka aasta noorema kasuvenna Indrekuga, kes elab oma ema Eva perega Torontos.

Kirsti ja Eva olid käinud Eestis koolis vaid ühe aasta (seal alustavad lapsed kooliteed 7-aastaselt) ja Kanadasse saa­

Julgus ennast proovile panna: 16-aastane Kirsti motokrossirattaga Põhja-Ontario metsarajal.

ACC-Alpine Club of Canada kursusel, kus õpetati, kuidas läbida ja ronida liustik Wapta Icefield.

Kirsti ja Eva leeripäeval Peetri kiriku ees Torontos 2005.a. mais. Vasakult Kirsti, Eva, Indrek, Paul, (ees) Robert ja Sylvi, Eda, Viido ja Vera Oja. Taga peresõber Urve Vist.

budes olid nad esimese aasta koduõppel, millega abistasid ja toetasid perekonna sõbrad.

Eriline tänu koduõppe eest kuu­ lub Jaak Järvele! Järgmisel sügisel läksid nad juba 4. klassi, nagu samas vanuses Kanada lapsed. Kirsti meenutab, et inglise keele omandamine oli ­ algul ikka raske, sellega läks umbes aasta; samuti matemaati­ ka, aga kõik sujus. ,,Algul oli kõik nii uus – kodu, keel, kool… Aga kõik olid meiega hästi sõbralikud ning õpetajad väga abivalmid.“ Tüdrukud leidsid kiiresti sõpru ja 6. klas­ sis paigutati neid juba eraldi klassidesse.

Emale oli samuti kohane­ mine lihtne, kuna ta leidis kohe eesti sõpru, kel samas vanuses lapsi, ja sõpruskond oli neil suur. Ema hakkas kohe ka te­ gutsema eesti ühiskonnas, nii tulid ka Kirsti ja Eva ellu eesti kool, gaidlus jm. tegevus. Juba 16-aastasena alustas Kirsti töötamist eesti lasteaias, esialgu abilisena, kuhu jäi mitmeks aastaks. Samuti säilis neil side ­ Eestiga, sealsete vanavanemate ja sugulastega. Eredalt on meeles 2004.a.reis laulupeole ­ Toronto Eesti Koolikoori rida­ des ja sellele järgnev ringreis Eestis.

Peale Leaside’i keskkooli ­lõpetamist astus Kirsti Ryersoni ülikooli geo-informaatika eri­ alale, samal ajal õpetas edasi eesti lasteaias. Õde Eva oman­ das kunstialase hariduse OCADis ja jäi sellele erialale.

Ta elab perega Pickeringis. Tal on kaks toredat kooliealist last – Noah ja Layla. Kirsti naudib õe Eva illustratsioone „Eesti Elu“ veergudel.

Kirsti töötas ülikooli järel paar aastat Toronto Eesti Ühispangas, kuni 2012.a. otsus­ tas minna 10 kuuks Eestisse.

See oli jälle täiesti teise­ laadne kogemus. ,,Olin nii harjunud Kanada eluga, kus ­ inimestevaheline suhtlemine oli teistsugune – on suur vahe, kas käid külas, või oled Eestis pike­ (Järgneb lk. 23)

Kirsti Canmore’i lähedal multi pitch ronimisel nimega „Sharknado“.

Kirsti ronimas Willingdoni mäel Banff National Pargis, mille kõrguseks on 3373 m.

Nr. 7

EESTI ELU reedel, 18. veebruaril 2022 — Friday, February 18, 2022

15

1O4

Tervitusi Eesti vabariigi aastapäevaks!

1981. a. valmis Ehatare eakate puhkekodu ja hooldekodu. Esi­me­ sed elanikud kolisid Ehata­resse 1982.a.

Ehatare eakate puhkekodu ja hooldekodu on Eesti Abista­ miskomitee Kanadas (EAK) poolt omandatud eraõiguslik hallatav asutus, mis teenin­dab esmajoones eesti päritoluga täiskasvanuid.

Ehatare eakate puhkekodu pakub kaasaegselt renoveeritud ühe­ kohalisi, kahekohalisi tube ja sviite. Puhkekodus on 80 voodikohta ja 4. korruse hooldekodus on 30 voodikohta. Puhkekodul ja hoolde­ kodul on oma söögisaalid ja 4. korrusel on loodusega ümbritsetud päikesesaal, mis pakub meeliülendavat keskkonda.

Ehatare eesmärk on tagada elanikele kvaliteetseid hoolekande­ teenuseid. Usume, et kui pakume turvalist ja kaasaegset rajatist ning väärikaid pika­ ajaliste kogemustega personali, saame kind­ lustada täiuslikku igapäevast elu.

Ehatare 40. juubeli puhul alustame teostatavusuuringut. Uuringu eesmärgiks on välja selgitada ühiskonna vajadusi. Aastate jooksul on ,,kodus vananemise“ lähenemisviis julgustanud eakaid elama oma kodudes nii kaua kui võimalik. Milliste vajadustega need kogu­ konna liikmed ja nende hooldajad silmitsi seisavad? Ehatare eesmärk on pakkuda teenuseid, mida saame ja peaksime oma kogukonnale edaspidi pakkuma, mis oleksid olulised praegu ja edaspidi, mis võiksid hõlmata tegevusi ja kodus viibijate eest hoolit­ semist ning ajutist viibimist (puhkeaja teenused), kui hooldajaid pole saadaval. Millised on meie kogukonnaliikmete vajadused kodus ja millisel tasemel hooldust vajatakse, kui aeg sel­leks on käes? Teie abi selles protsessis selle küsitluse täitmisega on hinnatud panus Ehatare eelseisvate aastakümnete tulevikusuundadesse.

Selle raames on koostatud küsitlus, kus palutakse Teie abi. Millises suunas peaks Teie arvates Ehatare arenema!

Küsitlus vôtab vaid 10–15 minutit aega. Kõik küsimused on vali­ kulised, kuid mida täielikum on teie vastus, seda paremini aitab see meie organisatsioonil pakkuda teenuseid, mis meie kogukonda kõige paremini aitaksid.

OSA - I 1. Kas osalete selles küsitluses kui: ❏❏ Vanur ja/või Pensionär ❏❏ Laps vanema nimel ❏❏ Laiendatud perekonna liige ❏❏ Volitatud isik ❏❏ Hooldaja ❏❏ Praeguse Ehatare puhke- ja hooldekodu toetaja ja/või vabatahtlik ❏❏ Muud __________________________ __________________________ 2. Kas Teie või isik kelle eest Teie vastate on: ❏❏ 65-aastane või alla selle ❏❏ 65-75 aastat vana ❏❏ 76-85 aastat vana ❏❏ Üle 85 aasta vana 3. Kas Teie või isik kelle eest Teie vastate on: ❏❏ Naine ❏❏ Mees 4. Kas Teie või isik kelle eest Teie vastate on: ❏❏ Abielus ❏❏ Lesk / Vallaline ❏❏ Muud __________________________ __________________________ 5. Kas teie või isik kelle eest vastate: ❏❏ On iseseisev, elab kodus, ilma hooldajata ❏❏ Elab kodus, aga kord päevas või nädalas on vaja abilis ❏❏ Elab lapse või muu pereliikme abiga ❏❏ Elab koos toakaaslase või teise vanuriga ❏❏ Muud __________________________ __________________________ 6. Kui Teie või isik kelle eest Teie vastate, olete praegu iseseisev, aga on tõenäoline, et tulevikus võiks vajada hooldajat või abi kodus.

Millal see võiks toimuda? ❏❏ 1 kuni 5 aastat ❏❏ 6 kuni 10 aastat ❏❏ Ei tea hetkel

7. Kui Teie või isik kelle eest Teie vastate, ei suuda enam iseseisvalt elada, on tõenäoline, et otsustate: ❏❏ Kodus elada, igapäevase või kooselava hooldajaga ❏❏ Kolida perekonna liikme juurde ❏❏ Elada korteri/toakaaslasega koos ❏❏ Kolida puhkekodusse või hooldekodusse 8. Kui Teie või isik kelle eest Teie vastate, elate praegu perekonnaga või sõltute teise inimese abist igapäevaste või iganädalaste vajaduste täitmiseks, palun märkige need toimingud millega teil on abi vaja (märkige kõik sobivad): ❏❏ Ei ole abi vaja ❏❏ Toidukaupade sisseost ❏❏ Toidu valmistamine ❏❏ Kirjade lugemine ❏❏ Arvete maksmine ❏❏ Riiete pesu ❏❏ Maja koristamine ❏❏ Isiklik puhtus (näit. vannitamine ) ❏❏ Muud __________________________ __________________________ __________________________ __________________________ 9. Kes aitab ülaltoodud vajaduste täitmist? ❏❏ Teine vanem isik ja/või pensionär ❏❏ Sinu/nende laps ❏❏ Pereliige ❏❏ Volitatud isik / hooldaja ❏❏ Isiklik tugitöötaja ja/või isiklik abistaja agentuurist ❏❏ Muud __________________________ __________________________ 10. Kui Ehatare või Eesti Abis­ tamiskomitee saaksid pakkuda teenuseid Teie kodus vananemise toetamiseks vastavalt küsimusele number 8, kas eelistaksite abi eestlaste poolt? ❏❏ Jah ❏❏ Ei ❏❏ Pole tähtis / pole eelistust ❏❏ Hetkel ei tea

4O

EESTLASTE PUHKE JA HOOLDEKODU

EESTI abISTamISkomITEE kanadaS

RETiREmEnT Living & LOng TERm CARE

40 Old Kingston Road Scarborough M1E 3J5 416.284.0828 Oleme tänulikud Teie abi eest | Kõik annetused tulumaksuvabad | Registered Charity #10169-0436-RR0001

11. Kui Ehatare või Eesti Abis­ tamiskomitee saaksid pakkuda teenuseid teie kodus vananemise toetamiseks vastavalt küsimusele number 8, kas Teie maksaksite selle teenuse eest, kas osaliselt või täielikult? ❏❏ Jah, maksaksin kogu kulu ❏❏ Jah, annaksin oma panuse subsideeritud kulu tasumises ❏❏ Soovin, et mõni Eesti vabatahtlik osutaks mõnda neist teenustest ❏❏ Ei, olen rahul minu/nende praeguste teenusega ❏❏ Hetkel ei tea.

Ehatare ootab uusi elanikke

12. Kui teie või isik, kelle eest te vastate, on otsustanud elada kodus, kas ligipääsetavus eesti organisatsioonide tegevustele ja sündmustele on tähtis? ❏❏ Jah ❏❏ Ei ❏❏ Hetkel ei tea OSA - II

Järgmised küsimused mõõdavad teatud omaduste ja teenuste oluli­ sust, kui Teie või isik kelle eest Teie vastate, otsustate kolida puhkekodusse ja/või hooldekodusse.

13. Kas Teie või isik kelle eest Teie vastate, kaalute kolimist puhkekodusse ____ aastat tulevikus: ❏❏ 1 kuni 5 aastat ❏❏ 6 kuni 10 aastat ❏❏ Rohkem kui 10 aastat ❏❏ Eelistate kodus vananemist ja ei kaalu veel puhkekodu

Ehatares on hiljuti tube ­renoveeritud ja uuendatud­värskendatud. Meil on erine­ vaid tube ja Teie ei pea olema ootelehel, et avaldada soovi toa jaoks. Kui tuba, mida sooviksite, pole valmis, kolige ikka meile ja hiljem saate vahetada tuba, siis kui soovi­ tud tuba saab valmis.

Need, kes vajavad rohkem abi, andke sooviavaldus Ehatare hooldekodule (4. korrusel), võttes kontakti Home and Community Care Support Services osakonnaga telefonil 310-2222 (muud koodi pole

vaja) ja nemad alustavad prot­ sessi. Kindlasti pange siis Ehatare esimese valikuna nime­ kirja!

Rohkem informatsiooni ruu­ mide saadavuse ja sobivuse kohta või kui soovite tulla ja ise vaadata tube, selleks palun võtke kontakti meie vastuvõt­ ­ jaga Sirje Järvel: SJarvel@eha­ tare.ca või helistage meile töötundidel 416-284-0828.

Suure tõenäosusega tunnete kedagi, kes juba elab siin, mis teeb siinse elamise hästi mõnu­ saks. Tulge, liituge meie pere­ ga! Ootame Teid! teiste Euroopa kultuuride toite ❏❏ Ei ole vaja eesti päraseid toite

OSA - III

mine vanus on nüüd üle 90.

Sellele trendile reageerides pakutakse soovi korral täiendavaid tasulisi abistamisteenuseid. Palun mõelge meie Eesti kogukonna tulevastele vajadustele puhkekodu suhtes.

Ehatare puhkekodu omab täielikku autonoomiat võtta vastu Eesti pärit­ oluga elanikke, kes tunnevad, et vajavad igapäevaelus veidi abi.

Aastate jooksul on elanikud Ehataresse tulnud hilisemas eas ja meie puhkekodu elanikkude kesk-

17. Kui oluline on, et menüüs oleks palju eesti päraseid toite? ❏❏ Väga tähtis ❏❏ Tähtis ❏❏ Pole eriti oluline ❏❏ Pole üldse oluline ❏❏ Oleks tore kui pakutakse ka

19. Kui oluline on kõrgekvaliteedi­ lise söögikoha olemasolu? ❏❏ Väga tähtis ❏❏ Tähtis ❏❏ Pole eriti oluline

14. Kui kaalute elamist puhkekodus, kas Ehatare on oleks Teie valik? ❏❏ Jah ❏❏ Ei ❏❏ Hetkel ei tea 15. Kas Teie või isik kelle eest Teie vastate, kaalute kolimist hoolduskodusse ____ aastat tulevikus: ❏❏ 1 kuni 5 aastat ❏❏ 6 kuni 10 aastat ❏❏ Rohkem kui 10 aasta pärast ❏❏ Hetkel ei tea 16. Kui kaalutakse elamist hoolduskodus, kas Ehatare oleks Teie valik? ❏❏ Jah ❏❏ Ei ❏❏ Hetkel ei tea

18. Kui tähtis on Teile, et menüü toetaksi erivajadus või eelistusi? ❏❏ Väga tähtis ❏❏ Tähtis ❏❏ Mitte väga tähtis

(Järgneb lk. 16)

16

EESTI ELU reedel, 18. veebruaril 2022 — Friday, February 18, 2022

Ehatare…

(Algus lk. 15)

20. Kui sageli kutsuksite perekonnaliikmeid /sõpru teiega koos eines­tama? ❏❏ Kord nädalas ❏❏ Kord kuus ❏❏ Mitte väga tihti 21. Kui olulised on toakulud Teie puhkekodu valikul? ❏❏ Väga tähtis ❏❏ Tähtis ❏❏ Pole eriti oluline 22. Kui Ehatare Puhkekodu oleks Teie/nende valik, siis millist tüüpi toas Teie sooviksite elada? ❏❏ Privaat tuba ühele inimesele ❏❏ Privaat tuba, suurem ❏❏ Korter (sviit), elutuba koos eraldi magamistoaga ❏❏ Korter (sviit) mida jagate teise elanikuga, privaatsed magamistoad ühise kööginurgaga, elutuba ja muud mugavused. ❏❏ Hetkel ei tea 23. Kui sageli käiksite kirikus jumalateenistustel? ❏❏ Iga nädal ❏❏ Kord kuus ❏❏ Mõni kord aastas ❏❏ Kord aastas ❏❏ Mitte kunagi 24. Kui Ehatare oleks Teie/nende valik, millistes tegevustes Teie/ nemad võtaksid osa? (Palun valige kõik mis sobivad) ❏❏ Käsitöö ❏❏ Maalimine ❏❏ Mängud (nt elektroonilised mängud, bingo, kaardid jne) ❏❏ Laulmine ❏❏ Harjutustunnid / treenimine ❏❏ Terapeutiline toiduvalmistamine ❏❏ Aiandus ❏❏ Kohapeal, väljaspool või virtuaalsetel esinemistel ja üritustel osalemine ❏❏ Terapeutiliste loomadega kohapeal külastus ❏❏ Videokõned pereliikmetega ❏❏ Virtuaalsete kogukonnaürituste/ kultuuriürituste otse saade vaatamised. ❏❏ Raamatute lugemised ❏❏ Muud __________________________ __________________________ 25. Kui Ehatare ei ole Teie/nende valik, millised põhjused võiksid olla selle otsuse taga? (Palun valige kõik mis sobivad) ❏❏ Soov on kodus vananeda ❏❏ Perekonna/asukoha lähedus ❏❏ Kulu ❏❏ Toa suurus ❏❏ Rajatiste puudumine ❏❏ Pakutavate teenuste tase (nt iseseisev elamine, abiga ela­ mine jne) ❏❏ Menüü ja erinevad toidud ❏❏ Muud __________________________ __________________________ OSA - IV

Ehatare hooldekodu avati 1995. aasta märtsis pärast neljanda korruse lisamist kus elanikud saavad ööpäevaringset hooldust. Ontarios on hooldekodud reguleeritud ja neid rahastab provintsi valitsus, mis doteerib elanikkude kulusid.

Valitsusasutused, nagu kodu- ja kogukonnahoolduse tugiteenused (HCCSS), määravad kindlaks, kellele pakkuda pikaajalist hooldust ja haldavad ootenimekirju. Ehatare hooldekodusse (4. korrusele) koli­ miseks tuleb teha avaldus HCCSS-i. Sageli sooviksid meie puhkekodu elanikud hooldusvajaduste suure­ nedes „kolida üles 4. korrusele“, kuid see kolimine ei ole auto­maatne ja seda saab teha alles

siis, kui riigiasutused on taotluse heaks kiitnud. Pandeemia ajal on riigiasutused võtnud aktiivsema rolli elanike suunamisel meie hoole alla ja praegu on meil õnne, et 2/3 meie hooldekodu elanikkudest on eestlased. Mõelge meie kogukonna liikmete tulevastele hooldekodu vajadustele.

26. Kui Ehatare Hooldekoduoleks Teie/nende valik, siis millist tüüpi toas Teie elaksite? ❏❏ Ainult privaatses toas ❏❏ Poolprivaatses toas (ühine vannituba) ❏❏ Elaks poolprivaatses toas, kuni privaatne tuba on saadaval 27. Kui oluline on Ehatare asukoht Teie/nende otsuses kolida Ehata­ resse, kui aeg käes? ❏❏ Väga tähtis ❏❏ Tähtis ❏❏ Pole eriti oluline 28. Kas Ehatare asukoht on Teile/ nendele, Teie / nende pereliigmetele, või hooldajale / volitajale mugav või vastuvõetav? ❏❏ Väga mugav ❏❏ Mugav ❏❏ Mitte väga mugav aga vastuvõetav ❏❏ Pole mugav valik (asukoht on minu tulevase kolimise määrav punkt) 29. Kui oluline on see, et kodu, kus Sina/ nemad elaksid, oleks ainult Eesti päritoluga elanikele? ❏❏ Väga tähtis ❏❏ Tähtis ❏❏ Pole eriti oluline ❏❏ Olen avatud kodule, mis hõl­ mab elanikke muudest Euroopa kultuuridest eraldi osas.

32. Kui uuendatud Ehatare lisaks paljud küsimuses number 31 märgitud võimalused mida praegu ei ole, kas te oleksite nõus toa eest rohkem maksma, võttes aluseks teie juurdepääsu nendele võimalustele? ❏❏ Jah, igakuise eluaseme- ja hoolduskulu osana. ❏❏ Ei, paljud lisavõimalused pole minule olulised. ❏❏ Jah, kasutajatasu alusel

30. Kui oluline on, et programmid, tegevused ja meelelahutus oleksid valdavalt eestikeelsed? ❏❏ Väga tähtis ❏❏ Tähtis ❏❏ Pole eriti oluline ❏❏ Olen avatud kodule, mis pakub programme, tegevusi ja üritusi teistes Euroopa keeltes.

36. Ehatares ei ole praegu erivajadustele pühendatud tube, seega kui oluline on pensionile jäämise ja/või pikaajalise hoolduse ruum, mis on pühendatud muudele spetsiifilistele füüsilise või vaimse tervise seisunditele? ❏❏ Väga tähtis ❏❏ Tähtis ❏❏ Pole eriti oluline

OSA - V Järgnev osa küsitlust hindab erinevate eelduste, omaduste ja tee­ nuste tähtsust, kuna meie organisatsioon kaalub suuremate uuenduste elujõulisust (läbiviidavust) ja jätkusuutlikkust meie asutuses või uute puhke- ja/või hooldekodu kohtade arendamist mis võib meid viia uue koduni.

Pange tähele: Viited teistele Eu­­ roopa kultuuridele viitavad Soome, Saksa, Rootsi, Taani ja teistele balti ja/või Skandinaavia kultuuridele.

31. Milliseid võimalusi Teie/nad soovivad puhkekodus, kuhu Teie/ nemad koliksid? (Palun tehke oma valikud pannes tähele, et paljud on praegu Ehatares saadaval): ❏❏ Saun (hetkel saadaval) ❏❏ Kuum vann ❏❏ Bassein ❏❏ Spa ❏❏ Mängutuba (hetkel saadaval) ❏❏ Treeningsaal ja treeningseadmed (hetkel saadaval) ❏❏ Raamatukogu (hetkel saadaval) ❏❏ Juuksurisalong (hetkel saadaval ❏❏ Aed, väljas istumis- ja jalutusruum (kodule privaatne) ❏❏ Isiklik aiaruum ❏❏ Kohvik ❏❏ Töötuba / Käsitöötuba ❏❏ Pood (nt toidukaubad, riiete, jalanõude, isiklike abivahendite või tugiseadmete tellimine jne) ❏❏ Väljasõidud (nt kaubanduskes­ kused, avalikud üritused, kontserdid, muuseumid, loomaaed jne) ❏❏ Muud __________________________ __________________________

33. Ehatare ei ole praegu spetsiaalseid erivajadustega seotud ruume, seega kui oluline on Alzheimeri tõve/dementsuse hooldusele pü­­hendatud pensionile jäämise ja/või pikaajalise hoolduse ruum? ❏❏ Väga tähtis ❏❏ Tähtis ❏❏ Pole eriti oluline 34. Ehatares ei ole praegu spetsiaalseid erivajadustele mõeldud tube, seega kui oluline on, et mobiilsuse toetamiseks ja/või Parkinsoni tõve raviks oleks eraldatud pensionile jäämise ja/või pikaajalise hoolduse tube? ❏❏ Väga tähtis ❏❏ Tähtis ❏❏ Pole eriti oluline 35. Ehatares ei ole praegu spetsiaalseid erivajadustega tube, seega kui oluline on, et sensoorsetele häiretele (nägemis- ja/või kuulmispuue) oleks eraldatud pensionile jäämise ja/või pikaajalise hoolduse tube? ❏❏ Väga tähtis ❏❏ Tähtis ❏❏ Pole eriti oluline

OSA - VI

Tulevikus on kaalumisel uute teenuste pakkumine, näiteks päevakülastused (regulaarsel tööajal) ja spaa-tüüpi puhkamine.

Hetkel Ehatares saadaolevad teenused pakuvad oma perekonna hooldajatele vajalikku puhkust jooks­ vatest kohustustest, võimaldades neil aidata hooldatavat oma kodus või muus kohas aidata. Enne teenuse osutamist tehakse igale taotlejale tervisekontroll. Oleme huvitatud oma perekonna hooldajatest, kes osutavad mõnest tunnist kuni ööpäevaringselt abi puudega, kroonilise haigusega, elumuutva vigastusega või muul moel igapäe­ vaste tegevuste piiranguga pereliikmele. Teie vastused aitavad Eesti Abistamiskomiteel hinnata ajutise hooldaja tüüpi teenuste laiendamise elujõulisust.

37. Kui olete perekonna hooldaja, kas olete kunagi ajutisi abistamisteenuseid kasutanud või otsinud? ❏❏ Jah ❏❏ Ei 38. Miks Teie hooldajana otsiksite ajutisi hooldamisteenuseid? (Mär­ kige kõik sobivad): ❏❏ Lubab töötada ❏❏ L eevendab emotsionaalset stressi / väldib läbipõlemist ❏❏ Saab pöörata tähelepanu teiste pereliikmete vajadustele ❏❏ Isiklike vajaduste rahuldamine (sotsiaalne/äri/puhkus/meditsii­ niline)

❏❏ Saab teha majapidamistööd ❏❏ Osaleda hooldajate tugirühmas/ koolitusel ❏❏ Muud __________________________ __________________________ 39. Kui sageli vajate ajutisi hooldusteenuseid? (Valige üks): ❏❏ Igapäev ❏❏ Iganädal ❏❏ Igakuu ❏❏ Aeg-ajalt (nt puhkus, hädaolukord) ❏❏ Muud __________________________ __________________________ 40. Kui ajutised teenused pakuvad huvi või neid praegu kasutate, siis öelge meile loetletud asjade hulgast, mis on teile kõige olulisem, oluline, vähem oluline ja kõige vähem oluline. (Valige ainult üks vastus omaduse kohta) Taskukohasus: ❏❏ Kõige tähtsam ❏❏ Tähtis ❏❏ Mitte oluline ❏❏ Kõige vähem oluline Vajadusel saadaval: ❏❏ Kõige tähtsam ❏❏ Tähtis ❏❏ Mitte oluline ❏❏ Kõige vähem oluline Kergesti ligipääsetav: ❏❏ Kõige tähtsam ❏❏ Tähtis ❏❏ Mitte oluline ❏❏ Kõige vähem oluline Vastab minu hooldatava erivajadustele: ❏❏ Kõige tähtsam ❏❏ Tähtis ❏❏ Mitte oluline ❏❏ Kõige vähem oluline 41. Kui kasutate praegu ajutist hooldeteenust, siis kes seda osutab? (Märkige kõik sobivad) ❏❏ Pereliige tasu eest ❏❏ Pereliige vabatahtlikult ❏❏ Sõber/naaber tasu eest ❏❏ Sõber/naaber vabatahtlikult ❏❏ Vabatahtlik ❏❏ Tasustatud töötajad (st isiklike teenuste töötaja) ❏❏ Muud __________________________ __________________________ 42. Kui olete oma perekonna hooldaja, kes kasutab ajutisi hooldeteenuseid, siis kas praegu saadav tasu vastab teie vajadustele? ❏❏ Jah ❏❏ Ei ❏❏ Mittekohaldatav 43. Kas ajutised hoolde teenused võimaldavad teil oma lähedasi kodus hooldada või lubavad neil kodus vananeda? ❏❏ Jah ❏❏ Ei ❏❏ Mittekohaldatav OSA - VII - ÜLDINE 44. Mis veel lisaks ülaltoodule võiks meelitada eestlastest pensionäre Ehatares elama? __________________________ __________________________ __________________________ 45. Mis veel lisaks ülaltoodule võiks meelitada eestlastest vanu­ reid Ehateres elama pikaajaliseks hoolduseks? __________________________ __________________________ __________________________ 46. Arvestades praegu Ehatares pakutavate tubade, rajatiste ja

Nr. 7

teenuste valikuga võin nimetada ____ inimest (sealhulgas ka mina), kes tõenäoliselt koliksid Ehatare puhkekodusse järgmise 5 aasta jooksul 47. Arvestdes praegu Ehatares pakutava õendusabi (pikaajalise hoolduse) tubade, rajatiste ja teenuste valikuga võin nimetada ____ ini­mest (sealhulgas ka mina), kes tõenäoliselt koliksid Ehatare hoolduskodusse järgmise 5 aasta jooksul 48. Kui Ehatare puhkekodu pakuks enamikku, kui mitte kõiki, võimalusi ja teenuseid mis on märgitud ülaltoodud küsimustes 24, 31 ja 44, võin nimetada ____ isikut (sealhulgas ka mina) kes tõenäoliselt koliks järgmise 5. aasta jooksul Ehatare puhkekodusse.

49. Kui Ehatare hoolduskodu pakuks enamikku, kui mitte kõiki võimalusi ja teenuseid mis on märgitud ülaltoodud küsimustes 24, 31 ja 45 märgitud, võin nimetada ____ isikut (sealhulgas ka mina) kes tõenäoliselt koliks järgmise 5. aasta jooksul Ehatare hooldekodusse.

50. Kas oled juba Puhkekodu nimekirjas?

Ehatare

❏❏ Jah ❏❏ Ei 51. Kas oled juba Hooldekodu nimekirjas?

Ehatare

❏❏ Jah ❏❏ Ei 52. Kas olete juba mõne teise puhkekodu nimekirjas? ❏❏ Jah ❏❏ Ei 53. Kas olete juba mõne teise hooldekodu nimekirjas? ❏❏ Jah ❏❏ Ei 54. Kes aitab Teid puhke- või hooldekodu toa otsimisel ja taotlemisel? ❏❏ Teine vanur ja/või pensionär ❏❏ Laps Teie nimel ❏❏ Laiendatud pereliige ❏❏ Volitatud isik ❏❏ Hooldaja või vabatahtlik praeguses puhke- ja hooldekodus ❏❏ Muud __________________________ __________________________ 55. Muud kommentaarid või ettepanekud: __________________________ __________________________ __________________________ __________________________ __________________________ __________________________ Eesnimi __________________________ __________________________

Perekonnanimi __________________________ __________________________ E-post __________________________ __________________________

Nr. 7

EESTI ELU reedel, 18. veebruaril 2022 — Friday, February 18, 2022

17

English-language supplement to the Estonian weekly “EESTI ELU” Tartu College Publications Founding Chairman: Elmar Tampõld Editor: Laas Leivat 3 Madison Avenue, Toronto, ON M5R 2S2 T: 416-733-4550 • F: 416-733-0944 • E-mail: editor@eestielu.ca Digital: www.eestielu.ca

Freedom versus freedom Canada stands This headline could have been written by Mr. Trump: “Free­ dom Convoy: Kanadas to­ i­ mub sellist, millest liberaalne meedia objektiivslt kirjutad ei taha.” (Translation: “The ­liberal media doesn’t want to write objectively about some­ thing that’s happening in Canada.”)

Another article entitled, (roughly translated) “If the pro­ test can’t legally be shut down, hidden weapons will be found,” implying that the Canadian government could launch a ­ “false flag” operation – contrive an illegality – to squash the demonstration.

And yet an additional piece was misleadingly entitled, “The Freedom Convoy’s huge vic­ tory: Canada’s Ontario province ends requirement for vaccina­ tion passport”. In fact the article states that the reason for ending the proof of vaccination was the high vaccination rate in the province and the decline in omicron infections.

The articles, posted recently in Uued Uudised (New News), EKRE’s on-line voice, were one of many that have been a distor­ tion of the facts and have paint­ ed the international spread of the Canadian-born truckers’ blockade as a valiant fight for democratic freedoms.

To use ‘freedom’ as the ­rallying cry for truckers protest­ ing government protocols in controlling the spread of COVID-19 infections is a cheap twisting of the true meaning of the concept.

Uued Uudised has not re­ ported other aspects of the truckers’ blockade of the streets surrounding Canadian parlia­ ment buildings, circumstances that have been observed by journalists on location in Ottawa. EKRE’s news portal did not reveal that demonstra­ tors have urinated on the National War Memorial, danced on the Tomb of the Unknown Soldier, demanded food from a poverty centre while harassing staff, defecated in public, ut­ tered ­ racist and threatening comments, blockaded access to schools, and crowded into area malls and shopping centres forcing businesses to close. And this behaviour for the most part has gone totally without any l­egal consequences, Very few in Canada have been held

responsible.

This is clearly not a fight for freedom from government ­tyranny. The actions of the pro­ OTTAWA, ON. The Ukrainian testers have gone far beyond the Canadian Congress (UCC) wel­ ‘inconveniencing of public life’ comes the announcement that as they glibly claim. In other Canada will provide $7.8 mil­ locations with similar ‘civil lion in lethal defensive weapons disobedience’ methods – a and economic assistance of up ­ self-description and gross mis­ to $500 million in loans to representation of their tactics – Ukraine. The announcement of there has been an absence of this vital aid was made today widespread violence in Canada, by the Right Honourable Justin but health care workers have Trudeau, Prime Minister of Canada. been threatened.

“In this extraordinarily diffi­ Worldwide, the protesters have become more aggressive. cult time for Ukraine, Canada By menacing specific politi­ has shown again that it is a true cians, attacking law enforce­ friend to Ukraine and the ment, staging mock hangings, Ukrainian people. The provision etc., the protesters seem to have of lethal defensive weapons taken a cue from pro-Trump puts Canada side by side in a insurrectionists of last January coalition of democracies that ­ 6. While the anti-vaxxer move­ are steadfastly supporting the ments are focused on their own Ukrainian peoples’ defence of national circumstances, they are their liberty from Russia’s wan­ internationally connected through symbolism, the Internet and fringe-right ideological bed-­ MP: Putin will always fellows. It’s not a far reach for resort to force if commentators to say that some protesters actually want to over­ stakes not too high turn democracy.

The anti-vaxxer perception ERR, February 2022 of the value of freedom in­ Russia’s president, Vladimir cludes the right to do every­ Putin, is always ready to use thing one wants. It has disdain military force if the price tag and disregard for the well-being for doing so is not too high, of others. It’s a blatant abuse of Isamaa MP Urmas Reinsalu human rights, human dignity says. and the freedoms that these Speaking to ETV politics ­protestors claim to be lacking. show “Esimene stuudio” Those who have em­ Tuesday evening and in the boldened, justified, rationalized light of the recent Russian mili­ anti-vaxxer movements are tary buildup on its border with imposing immense risk to Ukraine, Reinsalu said: “We ­ others by draining the health- have seen that the activity that ­ care system and denying crucial has characterized Putin’s ac­ treatments for others. tions is that if he can get a low It is now well-know that enough price tag, he is always practically all hospitals in North ready to use force.”

America have reported that the “We must openly admit that vast majority of those admitted the fact that he is not using for COVID-19 treatment are force against the Baltic States is unvaccinated. Many hospitals ­ have stated that all, yes ALL, COVID patients are unvacci­ fiance what it really is – ir­ nated. Numerous stories, for responsible, uncaring ignorance. example, depict women with ­ Estonians especially know stage four breast cancer, who that calling anti-vaxxers free­ have had to delay or forego dom fighters is a gross insult to their operations because ICUs the memory of dissidents who are occupied by the unvacci­ languished in the Gulag. They nated. didn’t intrude on or block the Trumps acolytes draw a rights of others. During Feb­ bizarre equivalence between ruary when we commemorate ­ antivaxxers and the brave de­ independence, freedom is in ­ fiance of those demanding sharp focus. It should not be freedom during the Soviet demoted, trivialized or de­ ­ autocracy. Let’s name this de­ graded. ­ LAAS LEIVAT

with Ukraine!

ton and unprovoked aggres­ sion,” stated Alexandra Chyczij, National President of the UCC. “The $500 million in economic support to Ukraine will help greatly to counter Russia’s ef­ forts to destabilize Ukraine’s economy. We are grateful to the Government of Canada and Prime Minister Trudeau for ­today’s support.”

As the Ukrainian people bravely defend themselves from Russia’s escalation of aggres­ sion and the growing threat of a further Russian invasion of Ukraine, Canada and the Canadian people Stand With Ukraine!

Last week on February 6, over 30 communities in all ten provinces came together to show their support for the

Ukrainian people, their right to self-determination and freedom, and called for strong and swift support from the Canadian ­government. Today, Canada joins our allies in the United States, the United Kingdom, Poland, Lithuania, Estonia, Latvia, Czech Republic and others in providing the Ukrai­ nian people with the means to defend themselves against Russia’s war of aggression.

“We are deeply thankful to all the thousands and thousands of people who came out to sup­ port these rallies all across Canada,” stated Ihor Michal­ chyshyn, UCC CEO. “It is thanks to your unity, dedication and the commitment of organiz­ ers and volunteers from coast to coast that the UCC can ad­ vocate effectively for these im­ portant policies. The UCC will continue working hard to repre­ sent you. Дякую Вам!”

not a question of his generosity, kindness or respect for inter­ national law, but simply be­ cause he calculates that the price tag would be too high,” Reinsalu, a former foreign min­ ister, added.

“In that sense, I agree with U.S. security analysts who stated in a public letter at the end of December that the West must already establish, deploy and enforce its sanctions package and say that if Russia launches a further military offensive, it will be implemented automati­ cally,” Reinsalu continued.

Estonia’s stance on the crisis has been pitched correctly, he added.

“I think that the current standing up for the vital in­ terests of Estonia is neither less, nor more, than should be ­required,” he added.

Reinsalu also said that in the event of conflict, Estonia should

try to accept displaced persons from Ukraine to as great an ­extent as possible. “We definite­ ly have to think of people, first and foremost.”

Tartu bridge lit yellow and blue to support Ukraine’s ‘Unity Day’

and defending a free Estonia.”

Unity Day was held at the suggestion of Ukrainian Presi­ dent Volodymyr Zelensky as Russia masses troops on the country’s north and eastern ­border. Experts and intelligence believe a further invasion is likely in the near future.

Zelensky encouraged Ukrai­ nians to sing the national anthem and fly flags to mark the day.

The bridge was lit up from dusk.

ERR News, February 2022 Tartu City Council lit up Kaarsild Bridge in yellow and blue on Wednesday in support of Ukraine’s “Unity Day”.

“Ukraine is not alone,” said Mayor of Tartu Urmas Klaas.

“By supporting Ukraine, we are defending democratic values​​

The picture is overall compli­ cated by Putin’s un­ predictability, Reinsalu went on, noting the examples of Russian intervention in the Syrian civil war, starting in 2015, or the 2014 annexation of Crimea.

The stakes have also been raised, but at the same time western unity and resolve has recently improved after a patchy period earlier on in the crisis, the MP said.

Fears of a Russian military incursion this week mounted as U.S. intelligence officials said they had obtained detailed Russian military plans. Around 120,000 Russian Federation troops are thought to be massed on the border with Ukraine.

EESTI ELU reedel, 18. veebruaril 2022 — Friday, February 18, 2022

The power of a tower Eva Eichenbaum Barnes While driving past the Murney Tower on a blustery winter’s day, I came to reflect upon the enduring symbolism and narrative power of his­ toric military towers, near and far. What personal feel­ ings, meanings and hidden stories might they evoke, beyond the measured physical aspects of their construction style, and the documented facts around their places in time?

In that moment, Kingston’s own waterfront fortification, the Murney Tower, reminded me of another tower called the Pikk Hermann in Tallinn, the capital city of Estonia. Tallinn is known for the many impressively con­ structed medieval fortifications that once guarded the Old Town from determined foreign in­ vaders.

Strategically situated on the Baltic Sea in the north of Europe, the value of this cold, bleak and rocky port location for commerce and war was recognized over many passing ­ centuries by the Danes, Swedes, Poles, Germans and Russians.

Indigenous Estonians lived as a subservient people as wave after wave of foreign powers ­ ruled the land for almost a thousand years. It was in the late 1800s that Estonians finally started to see themselves as a distinct cultural entity and so­ ciety. This has been called the ärkamise aeg, the period of awakening in their history.

At the end of World War I, Estonians declared their free­ dom from Russia and the small country became a sovereign republic, intent on determining ­ its own democratic future, with envisioned peace and modern prosperity. The newly created national flag was carried with solemn ceremony up 215 spiral steps inside the Pikk Hermann

(the Tall Warrior) tower, to be raised high above the parapet for the first time on December 12th, 1918. The blue, black and white colours rippled above the city and could be seen out at sea. The flag colours represented the sky, the earth and the spirit of hope, and became a national symbol of freedom, strength and unity.

The short-lived aspirations of Estonians to be a self-governing nation were soon to be crushed by foreign occupiers once again, this time during World War II. Estonia became part of the Soviet Union, destined to endure harsh communist rule from Moscow behind the Iron Curtain for decades to come.

Tens of thousands of Estonians were executed or deported to Siberian forced labour camps.

Thousands fled as desperate refugees to Sweden and to ­ Germany.

It became illegal to fly the blue, black and white flag, or to display those colours together anywhere. The Estonian free­ dom flag was replaced by the red Soviet revolutionary ham­ mer and sickle banner at the top of the Pikk Herman tower, where it flew for the next half century.

As the Soviet Union began to disintegrate in the late 1980s, some defiant Estonians dared to remove the red symbol of com­ munism from the tower and to raise a long-hidden and care­ fully protected flag from the early days of the republic in its stead. The familiar colours ­fluttering high above the tower over the ancient city became a deeply unifying symbol of pas­ sionate hope for the future of the nation once more.

This story of upheaval and oppression has an encouraging ending. On February 24th, 2018 Estonia was able to celebrate its 100th anniversary, as a free, prosperous and recovering

Murney Tower, Estonian Independence Day, February 24, 2021.

Photo: Eva Eichenbaum Barnes

Murney Tower, fortress in snow.

­nation.

The blue, black and white colours are raised every year now on Independence Day at Pikk Hermann in a quiet cere­ mony at dawn, with large crowds gathering in the freshly fallen snow. They sing the ­moving national hymn of their forefathers together, Mu Isamaa.

Theirs was a hard-won free­ dom, born from a soul-breaking and brutal ancestral struggle that lasted for centuries.

But what has this to do with Kingston and the Murney Tower?

I am a Kingstonian with an Estonian heritage. My parents

Photo: Eva Eichenbaum Barnes

were refugees, lost and aban­ doned teenagers who escaped in small boats to Sweden and Finland during World War II. My grandparents lost their ­ancestral estate in Mulgimaa, in the south of Estonia, and were deported to Siberia. Because they were landowners, they were deemed criminals who stood in the way of the Stalin era political restructuring and Russification of their homeland.

The unspeakable suffering caused by the trauma of war and the fearful deprivations created by life circumstances ­ under the Soviet regime were profound and far-reaching, with

Nr. 7

the lingering effects felt even generations later.

My parents did not believe that they would see the day when Estonia would become free and whole again in spirit.

All that had been familiar and precious was lost to that generation. They were buried ­ here in Canadian soil, never having had the chance to be laid to rest in the land of their ancestors.

My cousins live in Estonia.

Every year, on February 24th, I enjoy sending them greetings from Kingston as they mark their Independence Day with reverence and ceremony. The inspiration came recently to send a photo to my relatives on February 24th, a picture of what represented endurance, protec­ tion and strength here in the Limestone City, with some help from the Gaskin Lion, a nearby silent symbol of courage.

A brisk Lake Ontario wind caught the colours of freedom in my ancestral Estonian flag against the photo backdrop of the Canadian cultural and mili­ tary history represented by the Murney Tower.

We’re Listening with EMW: all smiles, or why rock music has succeeded in entertaining us Vincent Teetsov Planning one’s road trip play­ list in the 21st century is not as easy as it once was. In the 80s, there were mixtapes on cassettes. Compact discs and bulging CD wallets prevailed in the 90s and early 2000s. A weird throwback came there­ after, when we started to plug iPods into those cassette auxi­ liary adapters.

Sure, when limited to physi­ cal formats of music, one had to put up with whatever was around in the car, even if you’d already played it a million times. And currently, it’s not even necessary to pre-download music. If you have data, you can access practically all music ever recorded through streaming services.

However, not everything out there works as music on the go.

Classical is lovely at home in a quiet room. On the highway or on the subway, it’s vexing. Big changes in dynamics can’t be fully appreciated over vehicular noise, even with noise cancel­ ling headphones on. The same can be said for jazz. Depending on which branch or era of it you listen to, the top line of songs may meander a lot. We don’t get the same mental re­ ward of a melody with firm boundaries, or a chorus that strikes back again and again.

For that reward, we need to sit ourselves down with pop, electronic, soul, country, blues, and dare I say it, rock. Gene Simmons from Kiss insists that rock is dead. Nevertheless, we can hear the recipe for rock’s success in the Estonian band

Smilers, starting with their 2021 song “Tee mis sa tahad.”

Immediately, the palm muted rhythm guitar enters with lead singer Hendrik Sal-Saller’s dis­ tinctive drawl. He’s economical with the lyrics he writes, retain­ ing expressiveness while not crowding the verses needlessly.

18 seconds in, the drummer keeps time by tapping a drum rim and making full hits on beats two and four. 35 seconds in, the gain of the guitars ­increases, turning on the engine of the eight measure chorus. 32 beats, 45 syllables, and a melody that gets you hooked ­ for the next time it comes around. This song always ­delivers right on time.

In another song of theirs, the funny, observational tune “Veregrupp on Viru Valge,” the next superpower of rock shines.

That is, the use of razor sharp vocals. It’s different from English language rock singers like Tina Turner or Robert Plant. What’s consistent, though, is how the tone of these kinds of rock singers can’t be rep­ licated or emulated by other instruments. Smilers’ singer ­ contorts Estonian vowels into outlandish shapes that we can’t ignore.

What’s more, the success of rock and roll is tied to moving with youth culture. The mem­ bers of Smilers may be older, but they know how to carry relatable themes, like in the ­ song “Hipisuvi” from 2017.

Sal-Saller sings about breaking away from Wi-Fi and 4G to enjoy some lazy time on the ­ beach. They also make refer­ ence to a Microbus from 1969, a seemingly eternal youth symbol (the coming-of-age ­ Netflix series Outer Banks is confirmation of this).

Yet, for all the power rock has, and for all the attention it receives in our documentation of modern music, it has fallen behind pop, hip hop, and elec­ tronic music. The same recipe won’t appeal to everyone’s tastes. What gets one listener to headbang is linear and boring to another.

Rock has made room for o­ther approaches to music: the irresistible groove of disco, the otherworldliness of electronic music, the clarity of hip hop, and so on. But the most popular genres since have always kept that beat going, like a heart, as well as that highly present, highly relatable voice.

Photo: smilers.ee

18

Nr. 7

EESTI ELU reedel, 18. veebruaril 2022 — Friday, February 18, 2022

19

What it takes to acquire your own rahvariided Vincent Teetsov Many Estonian families have passed on their rahvariided/ rahvarõivad (traditional folk costumes) from one generation to the next, so they can be worn at special events. These days, those events include Laulupidu, Vabariigi Aasta­ päev, graduations, choir con­ certs, and folk dance perfor­ mances.

The costumes are very per­ sonal. As Piret Õunapuu, for­ merly of the Estonian National Museum, wrote in one explana­ tion of folk costume traditions for Eesti Instituut, “Young men and women received a complete set of festive clothes for confir­ mation, which marked their coming of age.” Clothes were either “festive”, used for less festive errands and visits, or they were more ordinary “work­ ing clothes.” And these days, Õunapuu adds, folk costumes “basically mean the festive clothing dating from the first half of the 19th century.”

At one point or another, to pass on a folk costume requires an individual to make items like hats, tunics, waistcoats, skirts, coats, belts, and trousers.

Owners, in turn, must be vigi­ lant to maintain the condition of the clothing over years of per­ spiration and exposure to moths and other wool-hungry insects.

If your family has managed to keep an entire set of rahvariided in good condition over the years, kiitus teile!

What if the set of rahvariided you’ve been given is damaged beyond repair, or you weren’t handed down a folk costume, though? You don’t need rahvariided to take part in Estonian culture, but the fulfilling ex­ perience of connecting to your roots through clothing is within reach. The trouble is knowing which kind you should wear.

Across Estonia, dozens of traditional costume styles exist depending on the purpose, ­location, and stage in life of the wearer.

Firstly, identify where you’ll wear the costume. Not all events or seasons will warrant wearing a full ensemble, com­ plete with items such as a heavy coat and hat. If you see yourself using the costume for folk dancing, perhaps you’d like to stick to more practical items – a white tunic, a colourful

Estonia’s English-language podcasts, all in one place Andrew Whyte, ERR News, January 2022 Podcasting is hardly a new phenomenon, and Estonia is often referred to as one of the foremost digital states global­ ly, so it will come as no sur­ prise that there is a multitude of podcasts out there about different aspects of the coun­ try, including many in English.

Some of these might have so far slipped below the radar for many potentially interested lis­ teners, however. To help solve that issue, ERR News has drawn together a dozen of the current crop of podcasts of all types, all together in the same article for ease of reference.

For a podcast to be listed it needed to meet three criteria: Be in English, be about Estonia and have had multiple episodes posted online within the last year or so.

Participants are both Esto­ nians and native speakers of English (with Australians by far topping the list with around half-a-dozen appearing in the episodes below!), along with people of other nationalities.

Formats vary from mono­ logues, to host-guest dialogues, two hosts, two or more guests etc., while the language runs the gamut, from the formal, to the somewhat coarse, so Caveat Auditor.

The podcast episodes also range in length hugely, from

around five minutes, to over two hours, and some podcasts run video, others audio only, and still others a choice of both (Spotify and YouTube are among the most commonly­used platforms). e-Estonia podcast A digital podcast to kick things off, from the e-Estonia briefing center’s official Art of Digitalization series. This fo­ cuses on digitalization stories that have taken Estonian knowhow globally, the site says.

Tallinn University Podcast Tallinn University Podcast kicked off big with its debut ­episode in May this year. Host and TLÜ lecturer Terry McDonald was joined by none other than former president Toomas Hendrik Ilves, who is perhaps uniquely placed in be­ ing able to summarize indepen­ dent Estonia’s 30-year history in its geo-political context. Ilves was Estonia’s first ambassador to the U.S. following the res­ toration of independence, later becoming foreign minister, ahead of his two terms as head of state, 2006-2016.

History of Estonia Podcast Literally what it says, this regularly-updated podcast has been running two years and is currently at episode 46, which averages around one installment a fortnight. The host goes by the name of William of

Folk costumes at the Eesti Rahva Muuseum.

waistcoat, long socks, and either trousers or a patterned ­ skirt – to allow for easy move­ ment.

the waist, and leather boots.

The aforementioned white shirt and trousers form the base of the outfit.

Foreseeing its use in cold temperatures, or just to just have every item on hand as needed, you could go the way of men from Mulgimaa: a tall black felt kabu (hat), a long black wool coat with red trim, a red patterned vöö (belt) to tie at

It’ll help focus your search if you identify what region you’d like to source the design from.

Think about your connection to Estonia. Where did your ances­ tors come from? Then again, maybe you want to choose a style based on looks alone.

Clermont, real name William S. Parsley, and the series starts at the start, in prehistory.

some of the key players in the sector, who already have a track record of having successfully done the same.

Estonian Football Podcast The only podcast on the list so far to be dedicated solely to sport, this is brought to you by U.K.-based brothers Reece and Nath Broughton, and covers club football, primarily the top-tier A. Le Coq Premium Liiga (also known as the Meistriliiga). The podcast’s Twitter account is here: https:// twitter.com/EstonianFBP Found in Estonia A real people podcast, this one, hosted by Tiina Pärtel – and, in the earlier episodes, co-hosted by Kaisa Holsting – and interviewing many different expats from all over the world on their lives in Estonia.

Tallinn Talks Hosted by Chantel Rowe and Solace-Rose Quartey, the pod­ cast is aimed at international residents of Estonia’s capital, and anyone else interested in Tallinn.

KultuuriReflektor A pure culture podcast, this installment hosted, the site says,

by Estonian Academy of Music and Theatre (EAMT) alumni [sic] Michael Haagensen in its English episodes – the podcast also has Estonian episodes and is affiliated with the EAMT. Startup in Estonia British-Estonian host Adam Rang takes a look at different aspects of creating and building up a startup, by interviewing

This Estonian Life Dan “Le Man” Renwick r­eturns with this professionally put-together video podcast, co-hosted by fellow Australian Andrew Martin and broadcast from the Heldeke bar itself. It takes an off-the-wall look at the quirks of living in Estonia as a foreign resident.

Comedy Guy with Louis Zezeran The founder of entertainment troupe and promoters Comedy Estonia has been hosting this for a couple of years now, often joined by co-host Tadhg Ó’Riada (Tim Reidy). In this episode (www.youtube.com/ watch?v=nW5oOS6MOoM), they are joined by journalist Sille-Kadri Simer, to mark the 10th anniversary of the publi­ cation of a notorious “pick-up” guidebook.

The Estonian Experience The Estonian Experience with Stew and Jay is here ( h t t p s : / / o p e n . s p o t i f y. c o m / show/6IWB6WR6aBPDJ­ cySqvR5KJ), with some epi­ sodes available on YouTube (https://www.youtube.com/ c h a n n e l / U C Y J k D r I o 1 t -MeHEUjwECCQ). It features U.S. stand-up comic Stewart Johnson and his co-presenter Jay, with the most recent guest being another well-known fig­ ure from the expat community in Estonia, writer Justin Petrone.

Photo: erm.ee

Depending on how much you’re looking to follow tradi­ tion, there are numerous con­ cepts that augment the design and items worn. For example, married women traditionally covered her hair and wore an apron. Visit Setomaa says of their own region’s rahvariided that “The proudest part of the Seto woman’s folk costume is (Continued on page 20)

quESTonia A current affairs-based pod­ cast hosted by Stuart Garlick plus journalist-activist, and now Social Democratic Tallinn city councilor, Maris Hellrand.

Digital Government Podcast Journalist, sociologist and r­esearcher Federico Plantera is show host, across dozens of episodes on e-governance, the ­ e-state and digital development.

Tissident The Tissident lifestyle pod­ cast, while generally in Esto­ nian, occasionally carries English-language episodes, in­ cluding this one with EstonianCanadian trans-man comic Kaido “Kid” Strange (https:// soundcloud.com/tissident­/ 104tissident-x-kid-strange­-koiktranssoolisusest), and this one with U.S. comic Rachman Blake (https://soundcloud.com/ tissident/92-crazy-dating-sto­ ries).

Estonia Explained ERR News’ very own pod­ cast here, hosted by writer and historian Maarja Merivoo-Parro and, as its name suggests, de­ constructing many of the under­ lying aspects of the national character and way of doing things.

EXPO Dubai 2020 Podcast Maarja Merivoo-Parro has been keeping busy by also presenting this limited-episode ­ series, which ties in with Estonia’s participation at Expo 2020 Dubai, currently in prog­ ress (through to the end of March 2022).

20

EESTI ELU reedel, 18. veebruaril 2022 — Friday, February 18, 2022

Nr. 7

Remembering Johan Pitka – sea captain, entrepreneur, freedom fighter, protagonist for Estonian independence – and leader of an immigrant group to Canada in 1924 As we approach the comme­ moration of the 104th anniver­ s ary of Estonia’s courageous Declaration of ­ Inde­ pendence on Feb. 24, 1918, it would also be timely on Feb. 19th to acknowledge the 150th anniversary of the birth of Johan Pitka – a ­legendary Estonian hero.

It is commonly recognized that, in the course of history, major events and tides of change are often advanced through the initiative and ac­ tions of key individuals – indi­ viduals who fortuitously with their vision, brilliance, passion and courage inspired others in a noble cause. Johan Pitka cer­ tainly is in this category of no­ table individuals in the course of Estonia’s history. But Pitka also had a notable Canadian connection.

Fortunately, much has been written in books and news­ papers about Johan Pitka over the years. Wikipedia has a won­ derful overview of Johan Pitka’s life, his travels and achieve­ ments.

Johan Pitka was born on February 19, 1872 in Jalgsema, Jarva County, when Estonia was still a governate of Tsarist Russia. At a young age Pitka was intrigued by the seas, of which he caught his first glimpse from a hilltop near the inland farm he was raised on.

Pitka was able to study in several maritime schools and ­ became a Master Mariner. He started working aboard sailing ships in 1889 and sailed across the seas and oceans as a mer­ chant ship captain. Pitka’s home

1919 Soomusrong.

base from 1904 to 1911 was in Great Britain.

During World War I and with the start of the Russian Revo­ lution in 1917, Pitka was drawn back to Estonia and became deeply engaged in Estonia’s nascent independence move­ ­ ment. Inspite of great risks to his own life and family, he started organizing with the re­ turning Estonian soldiers that had fought for the Tsar’s army.

When the Bolsheviks sentenced Pitka to death, he went under­ ground to further advance the Estonian resistance. When Ger­ many occupied Estonia in 1918, Pitka began to organize the Estonian Defence League (Kaitseliit) which became one of the main fighting forces for the newly proclaimed Estonian Republic.

Estonia’s fight for indepen­ dence began quickly in the late fall of 1918 after the armistice in Europe between the Allies and Germany. The Soviet Red Army took advantage of the peace in Europe and invaded Estonia with overwhelming forces. However, the Estonians were able to quickly organize and resist the Red Army on­ slaught with amazing patriotic resolve. Pitka was one of several military leaders involved in the recruitment, logistics and pre­ parations for the Estonian war effort. Pitka’s knowledge of mechanics and equipment was ­ put to maximum effect in rapidly assembling and outfitting 12 ­armoured cannon assault trains (soomusrongid).

Many military historians claim that these armoured trains

Photo: Google

Pitka’s log house near Fort St. James, British Columbia.

Photo: “Eestlased Kanadas kahe maailmasõja ajavahemikul”

gave the Estonian army signifi­ cant tactical advantage against the Red Army invasion from the east, and subsequently against the German Landeswehr in­ vasion from the south. Pitka also founded and became Com­ mander of the Estonian Navy in 1918 and led all of its major operations in the Gulf of Finland and on the Baltic Sea. His own maritime experience was fortuitous in both directing Estonia’s ships and also in coordinating with the allied ­ British navy ships in the theater of sea battles against the Russians. The Estonian forces were victorious against the Red Army and the German Landes­ wehr, securing Estonia’s inde­ pendence and also in assisting Latvia achieve its independence as well. Pitka was awarded a KCMG knighthood by Britain’s King George V for his navy service on the Baltic.

With Estonian peace and ­independence secured by 1920, Pitka was again tempted by faraway adventures. Through his connections as a merchant sea captain with the Canadian Pacific Railway, Pitka became aware of Canadian land grants and was lured to the wild fron­ tier in British Columbia in 1924 to forge a new settlement with several other Estonian families.

The book “Eestlased Kanadas Kahe Maailmasoja Ajavahe­ mikul” (Estonians in Canada Between the World Wars) has a fascinating account of Pitka’s adventures in trying to forge a settlement near Fort St. James, B.C. This chronicle includes all of the classic romantic pioneering experiences imaginable: the long journey by sea, train and then wagons; a wild welcome at the last train stop for the new immigrants; trudging deep into the forest to establish camps; building log cabins; living with their indigenous, trapper and prospector friends; working to exhaustion and trying to estab­ lish some kind of sustainable enterprise through farming, smithing and logging; and sur­ viving the harsh winters and cursed clouds of black flies and mosquitos in the springtime.

Inspite of all the hope and effort however, the settlement ­ wasn’t sustainable and the Estonian families went separate their ways by 1932.

While their homesteads are long gone, several Estonian place names are a reminder of their legacy. They include Pitka Mountain, Pitka Bay on Stuart Lake, Pitka Creek and Paarens Beach. Later in life Pitka expressed his regret that their ­ British Columbian settlement project was simply several decades ahead of its time. ­ Nevertheless in recognition of the Pitka colony, a monument along with a plaque and time

Johan Pitka.

Photo: Wikiwand

capsule was erected in Fort St. James in 2008. According to a 2009 Estonian World Review article, this memorial was the first such monument outside of Estonia honouring an Estonian statesman.

Upon returning to Estonia, Pitka and his family enjoyed some prosperous years and he also served as a member of the National Constitutional As­ sembly. After the 1940 Soviet occupation Pitka fled to Finland. Sadly his three sons were arrested in Estonia by the Soviets and perished. Pitka ­returned to Estonia in 1944 to join the fight against second invasion by the Soviets upon ­ the retreat of the Germans and, at the age of 72, organized the last defence of Tallinn. The ­exact details of how and where Pitka died in November of 1944

are uncertain, but there is some belief that he died on the battle­ field near Koue parish. Pitka’s wife and daughters managed to escape to Sweden in 1944 and re-immigrated to Canada in 1948, settling in Vancouver.

Pitka was also an accom­ plished author and translator.

Several of his own books are about his seafaring days. A recently translated book about ­ his sea captain years aboard his ship “Lilly” entitled “My For­ mative Years” (ISBN9780­ 9­­86751011) (translated by Hillar Kalmar) is an enjoyable read.

Johan Pitka’s life story and legacy are remarkable. Esto­ nians around the world can be grateful that his actions and inspiration contributed greatly ­ to Estonia’s independence.

What it takes…

and extra cost, of course.

Through this same organiza­ tion’s website, you can search for costumes by region (north, south, west, or the islands) or kihelkond (parish). To identify the items you need, the organi­ zation recommends contacting their network of regional cos­ tume advisory boards, assem­ bled in a joint effort with local museums and folk costume specialists. Each contact can ­ guide you in acquiring one item or a full set, and also provide advice on maintenance.

A shop like Eesti Käsitöö Maja (Estonian Handicraft House, located at Pikk tänav 22 in Tallinn. https://crafts.ee/) sells authentic and folk cos­ tume-inspired items in their e-store and takes orders.

Alternatively, if you want to scavenge around more, “Rahva­ rõivaste ost-müük” is an active, public Facebook group where members buy and sell every­ thing from tunics and hats, to fabric and vintage books on ­textiles.

The occasions in which you’ll be able to wear a folk costume are not that numerous, and the search for your own set can be discouraging. Neither will all folk costumes be pris­ tine artifacts from long ago like the kind you see in the Eesti Rahva Muuseum in Tartu.

Ultimately, though, it will be yours to keep and celebrate your identity when the right times come along.

(Continued from page 19)

its silver jewelry. It’s said that one can hear a Seto woman coming before one sees her, be­ cause her silver chains and dangling coins make so much ­ noise. The emblem of a married woman is a great brooch: it shows she is of fertile age and protects the woman’s most sen­ sitive place, her soul, from the evil eye.”

One book with a pictorial focus to help you analyze the ­ outfits is Eesti rahva rõivad, compiled by Annika Jalava, which shows the photos of seven key photographers who ­ documented rahvarõivad from before 1940.

If you have the courage to make your own costume by hand, MTÜ Rahvarõivas is one organization that has offered courses in this field. In 2021, the Estonian Cultural Society of Chicago launched a two year lecture series together with MTÜ Rahvarõivas, with the goal to guide participants to eventually make their own folk costumes. Many of the courses they promote are offered in Estonia, in Estonian, but con­ tacting rahvaroivad@folkart.ee would be a sensible first step in finding the right course for you.

If making your own folk costume is not of interest, it’s ­ also possible to put in a custom order, though this will take time

TOOMAS EICHENBAUM

Nr. 7

EESTI ELU reedel, 18. veebruaril 2022 — Friday, February 18, 2022

21

Donor profile: Krista Käis-Prial and Paul-Erik Veel The next generation of Estonian-Canadians have their focus firmly on a progressive and positive future Krista Käis-Prial and PaulErik Veel always had a lot in common – and they even worked across the street from one another at one point – but they didn’t realize how much until the dating app Tinder matched them up in 2015 and they finally met face-to-face.

“We had mutual friends, and we both participated in Estonian events when growing up, but for some reason never ran into each other,” Krista laughs.

Krista and Paul-Erik are Viru Vanem donors to the KESKUS International Estonian Centre, the new global centre under de­ velopment now in downtown Toronto. They are making the donation in memory of their grandparents Juhan and Liina (Viira) Käis, Heldur and Silvia (Veerus) Meema, and Paul and Marie (Kääramees) Veel.

The couple, who are both lawyers, live in Toronto and have a 17-month old daughter Liina, who is named after Krista’s grandmother. Their

Liina Veel

­second child is due in May. Krista’s parents, both law­ yers too, are Kadi Käis, a lifelong enthusiast of all things Estonian, and the late Richard Prial, who, despite being Lithuanian, was also an Estophile. She has a brother, Thomas, who works in health care policy and administration in Toronto. Paul-Erik’s parents are Aivo Veel and Anne Meema.

Retracing grandfather’s scholarly footsteps back to University of Tartu Krista, B.A.H., B.C.L./ LL.B., studied English and French literature at Queen’s University and law at McGill University. She completed her final year of law school at Tartu University in Estonia where the curriculum focused on building a rule of law society in a post-Soviet world. Her grand­ father Juhan Käis also studied law at Tartu University and his award-winning dissertation on constitutional law “Civil Liberties in the Estonian Legal Order, Their Development and Guarantees” rests in the ­archives there.

Juhan Käis was also a politi­ cian in Estonia, and held the position of Minister of Roads in the Government of Estonia “in exile” from March 1, 1964 until his death.

“It was an incredible ex­ perience living and studying in Estonia, and pretty amazing to follow in my grandfather’s foot­ steps,” she said. “It also gave me the opportunity to see how young Estonians are very in­ terested in the world; they are global citizens, they love to travel and learn.”

It’s this energy and enthu­ siasm that Krista and Paul-Erik believe will drive the develop­

Paul-Erik, Liina, Krista.

Aivo Veel, Anne Meema, Paul-Erik Veel, Krista Käis-Prial, Kadi Käis, Richard Prial.

ment and success of KESKUS. KESKUS ignites interest in Estonian community “For a long time, the Estonian community had zero interest for me,” Paul-Erik said.

“The focus seemed to be on the past, but this is changing sub­ stantially now. It’s important of course to honour the past, but we have moved from surviving to thriving, and KESKUS is such a hopeful project. We are excited to be part of it.”

Krista practices employment and labour law at boutique law firm Israel Foulon Wong in Toronto and specializes in em­ ployer and employee litigation and advisory work.

Paul-Erik, B.A., M.A., J.D., studied economics at McGill University and earned his law degree at the University of Toronto, graduating as the gold medalist of his law class. He then went on to clerk for Madam Justice Louise Charron at the Supreme Court of Canada. He works for the civil and commercial litigation firm Lenczner Slaght in Toronto, and is an adjunct professor at the University of Toronto After Krista and Paul-Erik met, they quickly learned how connected and compatible they are, and though much of this has to do with their deep Estonian roots, the couple say this is not the only thing that defines them.

“Being an Estonian Canadian can be a big part of your life, but it’s not your whole life,” Paul-Erik said. “Our generation of Estonians is very forward­thinking and involved in many other activities and cultures.”

Krista adds: “We are very interested in where the community is going in Toronto. It is changing; there is diversity, Estonians are married to people from other ­ nationalities, there are people with different sexual orienta­ tions who are part of our com­ munity and generally it is more of a diverse crowd with unique experiences.”

“Everyone has to be made to feel welcome, it is necessary for our survival to be open-minded and inclusive.”

The couple also share a deep love of music. Krista was a member of the Toronto

Children’s Chorus for many years and now sings with the acclaimed Mendelssohn Choir.

When studying in Tartu, she joined the Tartu University Women’s Choir. She is also a trained classical pianist and plays the ukulele “for fun.”

Paul-Erik was a member of the Toronto Symphony Youth Orchestra and spent his first year at McGill University studying percussion.

And what about the next generation of Estonian-Cana­ dians?

Krista and Paul-Erik says they will definitely introduce their daughter to Estonian school at KESKUS. “I can see myself taking Liina to school there, then ­grabbing a coffee at the bistro and meeting up with friends,” Krista says, adding that they speak Estonian with their daughter. “We will give her the choice of how she wants to be involved in the community.”

They have both learned that their Estonian heritage has been a valuable part of their lives, and that where they come from is profoundly important.

“We have such comfortable lives here,” Paul-Erik said.

“Much of that is because of the sacrifices our parents and grandparents made.”

“When you’re young, you want to find your own way,” Krista adds. “I’ve discovered and know now there is value in the connection we have as Estonian-Canadians, and of having a home base.”

And that home base is the modern, forward-thinking centre whose wide open spaces will be filled with the energy of Liina Veel and other young footsteps

that will make their indelible mark there.

Community engagement session coming up Please follow and support the KESKUS journey as it moves into and through con­ struction. Please sign up for the KESKUS newsletter here: www.estoniancentre.ca/. A com­ munity engagement session will be scheduled soon, for early March.

KESKUS group of valued donors is making a critical difference!

KESKUS needs your sup­ port: please join the growing list of capital campaign donors!

KESKUS International Estonian Centre’s donor categories are Kalevipoja Laud for gifts of $100,000 and above (including naming rights for specific ­areas), Viru Vanemad for gifts of $10,000 and above, and Kungla Rahvas for gifts under $10,000. KESKUS leadership donors are listed on the website.

To make a donation, please call +1.647.250.7136 or email donations@estoniancentre.ca.

Donations may be made as a family gift, or in honour of an individual or family and leader­ ship gifts can be paid over time.

All donations are issued a tax receipt.

Let’s keep in touch!

• Visit the www.estoniancentre. ca for all the latest news • Sign up for the KESKUS monthly email newsletter on the site • Follow KESKUS on Face­ book @EestiKeskus, Twitter @ keskus, Instagram @keskus.iec

TRIINU LUMI kinnisvarafirma müügiesindaja BURLINGTON • HAMILTON • NIAGARA

Right At Home Realty Inc. triinu@triinulumi.com mobiil 289-442-5390 kontor 905-637-1700 fax 905-637-1070

ESTONIAN LIFE

Your source of news about Estonia and Estonians, home and abroad

22

EESTI ELU reedel, 18. veebruaril 2022 — Friday, February 18, 2022

Nr. 7

EESTI VABARIIGI AASTAPÄEVAL TERVITAVAD

EELK Põhja-Ameerika Praostkond

Toronto Eesti Baptisti Kogudus

EELK Hamiltoni Kogudus

Toronto Vana-Andrese Kogudus, nõukogu ja õpetaja

Montreali Jaani Kogudus

Vancouveri Eesti Ap.-Õigeusu Kogudus

EELK Toronto Peetri Kogudus

Vancouveri Eesti Ev. Luteriusu Peetri Kogudus

Lõimeleer kutsub PULMA! Sellesuvisesse LÕIMELEERI laagrisse registreerimine on avatud. Ootame kõiki vanu ja uusi Lõimeleeri sõpru eesti keele ja kultuurikümblusele lustlikus laagrivormis!

Sel suvel toimub Lõimeleeris PÄRIS PÄRIMUSPULM! Ko­ gu laager on üks suur pulma­ trall kosjadest pulmareisini.

Läbi tehakse kõik, mis ühe kor­ raliku pulma juurde kuulub – ehalkäimine, veimevaka ja pul­ matoitude valmistamine, tembu­ tamine, tants ja murumängud.

Lõimeleer on suvelaager, mis lõimib väliseesti noori ja peresid, tagasipöördujaid ning ­ Eestiga seotud mitmekultuurilisi inimesi Eestiga. Laagris saab suhelda eakaaslastega, õppida rahvapärast pilli-laulu-tantsu­mängu, käia suitsusaunas, sõita hobuse ja paadiga, mängida veesõda ja palju muud. Kooli­ tunni stiilis õppimist ei toimu.

Töökeel on küll eesti keel, kuid vajadusel oleme tegevusi selgi­ tanud üle ka inglise keeles ja nii oleme alati hästi hakkama saanud. Kuue tegevusaasta

jooksul on meie laagrites osale­ nud lapsi USAst, Kanadast, Austraaliast, Rootsist, Kasahsta­ nist, Soomest, Iirimaalt, Lätist, Suurbritanniast, Uus-Mere­maalt, Šveitsist, Itaaliast, Saksamaalt, Prantsusmaalt, Belgiast, Luk­ sem­burgist, Norrast ja loomuli­ kult ka Eestist. Väga paljud lapsed tulevad aasta-aastalt uuesti, et kohtuda vanade tutta­ vate laste ja kasvatajatega.

Tihtipeale sooviksid laagri­ melust osa võtta ja eesti keelt harjutada ka lapsevanemad, samuti väiksemad lapsed, kellele ööd võõras kohas võivad tundu­ da liiga hirmutavad. Selliseks puhuks on Perelõimeleer, kus päeval lapsed seiklevad teiste laagrinoortega, õhtul poevad emme-issi kaissu puhkama.

2022. aastal toimub laager kahes kuuepäevases vahetuses: 17.-23 juuli ja 24.-30. juuli.

Rohkem infot ja registreeri­ mine: https://www.loimeleer. com/registreeri või mtu.loime­ leer@gmail.com. NB! Veebruari jooksul soodushinnad!

NB! NB! Oluline lisainfo

S P ORT

Kontaveit tõusis maailma edetabelis karjääri kõrgeimale kohale Sel nädalal avaldatud maail­ ma tennise edetabelis tõusis Eesti esireket Anett Kontaveit karjääri senisele kõrgeimale – kuuendale kohale. Kaia Kanepi hoiab endiselt 62. ­positsiooni.

Kontaveit oli vahetult enne seda võitnud Peterburi turniiri, MTÜ Lõimeleer /­ kus alistas kolm tundi kestnud NGO HomeComing kreeklanna Maria www.loimeleer.com finaalis https://www.facebook.com/loimeleer/ Sakkari (WTA 8.) 5:7, 7:6 (4), https://www.instagram.com/loime­ 7:5. Eestlanna on nüüd võitnud leerlased/ siseväljakutel 20 matši järjest ning temast sai kuues mängija, kes on seda pärast 1990. aastat suutnud.

Naiste maailma edetabelit üksiknumbrid on müügil juhib austraallanna Ashleigh Torontos: Barty, järgnevad valgevenelanna • Toronto Eesti Maja kontoris Arina Sabalenka, tšehhitarid (958 Broadview Ave) Barbora Krejcikova ja Karolina • Leaside Pharmacy’s (Suomi Koti Pliskova ning hispaanlanna juures) 795 Eglinton Ave. E. Paula Badosa. (ERR/EE)

s­eoses COVID-19 olukorraga!

Kui keegi ei saa tulenevalt COVID-19 reisipiirangutest laagris osaleda, siis teatades sellest meile enne 15. juunit 2022, garanteerime kasutamata jäänud laagripileti ülekandmise 2023. aasta suvelaagrisse.

Ilmamaa andis välja Otmar Pello ,,Pagulasmütoloogia“ Kirjastuse Ilmamaa sarjas ,,Eesti mõttelugu“ ilmus Otmar Pello ,,Pagulasmüto­ loogia“. Raamat ilmus Toron­ to Vana-Andrese koguduse omaaegse õpetaja 110. sünni­ aastal.

Teose tutvustuses on öeldud alljärgnevat: Otmar Pello (13.06.1912– 4.11.1971) oli mitmekülgselt andekas kirikuõpetaja, kelle kultuurialane tegevus ei piirdu­ nud ainult koguduse juhtimise­ ga.

Tal oli osav sulg ja terav mõte, mille varal sündisid nii usundiloolised kui ka muusikat ja kultuurielu puudutavad kirju­ tised.

Nõnda muutus ka Toronto Vana-Andrese kirik koduks pal­ judele organisatsioonidele. Seal leidsid ulualuse Toronto Eesti Selts, gaidid ja skaudid, täien­ duskool, laulukoorid, kaks bal­ letistuudiot, Eesti Ühispank, korteriühing ,,Nostra Domus“, Eesti Võitlejate Ühing jt.

Otmar Pello Mõtteloo-raa­ matu esimeses osas asuvad eesti kirikutegelasi tutvustavad kirju­ tised. Teine osa annab lugejale edasi autori armastust ooperi­ muusika ja filosoofia vastu.

Kolmanda osa moodustavad tema Euroopa-reisi mälestused ning neljanda üks tema usun­ diloolisi põhiteoseid ,,Vana kirik“.

Raamatu toimetas Urmas Tõnisson, teose väljaandmist on toetanud Haridus- ja Teadus­ ministeerium, Eesti Kultuur­ kapital, AS Giga ja Eesti Mõtteloo Sihtkapital.

Sydneys hukkus hairünnakus inimene Mitu Sydney randa pandi ­neljapäeval kinni pärast seda, kui üks ujuja sai hairünnakus surma. Sellist õnnetust ei ole juhtunud viimase 60 aasta jooksul.

Hai ründas inimest kolma­ päeva pärastlõunal Sydney ääre­ linna Little Bay ranna lähistel.

New South Walesis põlluma­ janduse ja merendusega tegele­ va ameti esindaja teatel usuvad sealsed bioloogid, et ründaja oli vähemalt kolme meetri pikkune mõrtsukhai. See oli esimene surmav hairünnak Sydneys pärast 1963. aastat. (ERR/EE)

Nr. 7

EESTI ELU reedel, 18. veebruaril 2022 — Friday, February 18, 2022

EESTI VABARIIGI AASTAPÄEVAL TERVITAVAD

Tervitus Eesti Vabariigi aastapäevaks

KALEV ESTIENNE VÕIMLEJAD RÜTMILINE VÕIMLEMISKOOL Telefon 905-889-7889 e-mail: koop@kalev.net • www.kalev.net

Rütmilise Võimlemise Klubi

RITMIKA

www.ritmika.ca • ritmika@ritmika.ca

Tervitus Eesti Vabariigi aastapäevaks

TORONTO EESTI PÜSSIJA PÜSTOLIKLUBI

Thomas A. Koger, B. COMM, CA, CBV

CHARTERED ACCOUNTANT Tel./Fax (416) 690-7717

Tervitusi Eesti Vabariigi aastapäevaks!

Hanuman Contracting Inc. Pearu Tamm

Tel. 705-228-8356 või 705-380-1957 epost: pptamm@interhop.net

Töid tehakse Torontos, Udoras ja Muskokas

Eesti Etnograafia Ring Kanadas Tutvu • Loe • Kommenteeri

www.eestielu.ca

Uued raamatud Tartu College’i laenuraamatukogus Raamatukogu on avatud teisipäeviti kl 12–15 ja neljapäeviti kl 11–13.

Treier, Heie ja Maasik, Arne. Kahn. Saarlane.

Louis Kahni SA, 2016.

Koostöös Louis Kah­­ni Eesti Sihtasu­ tusega on kunsti­ teadlane Heie Treier ja Eesti tunnusta­tumaid arhitektuuri­ fotograafe Arne Maasik otsinud Louis Kahni arhitektuuri ja Saaremaa (sh Kuressaare kind­ luse) kindlus- ja kirikuarhitek­ tuuri hämmastavaid kokku­ puutepunkte. Arne Maasik pil­ distas 2008., 2009. ja 2015. aas­ tal Saaremaa keskaegset arhitektuuri ning 2016. aastal Kahni hooneid USA Idaran­ nikul, selle põhjal on tekkinud mahukas fotoarhiiv.

Louis I. Kahni (1901–1974) peetakse üheks suurimaks 20. sajandi arhitektiks, kellel on otsene seos Eestiga. Kahn kasvas oma elu esimestel aasta­ tel Kuressaares ning viibis seal uuesti 1928. aastal noore arhi­ tektina.

Parbo, Saima. Jättes sel­ jataha Eesti: 14 aastase tüdruku päevik sõja­ aegsest põgenemi­sest.

AS Äripäev, 2020

Saima Parbo oli tava­line ­eesti koolitüdruk, kelle turvaline lapsepõlv sai lõplikult läbi päeval, mil taganev Saksa sõjavägi korraldas 1944. a Narvas evakueerimise. Olles juba kao­tanud küüditamise tõttu isa, jäi Saima nüüd ilma kodust, lõpuks ka kodumaast.

Parbo päevik annab haru­ kordse võimaluse näha sõda lapse pilgu läbi. Oma vanuse kohta tähelepanuväärselt nõtke sulega kirjutaja toob meie ette maailma, kuhu on põimitud sügav kurbus elu pidepunktide kaotamise pärast, hirm tuleviku ees ning samas hetked, mis aja­ vad nõrkemiseni naerma.

Peale päeviku sisaldab raa­ mat meenutusi lapsepõlvest sõja eel ning tema intervjuud, kus ta kirjeldab kohtumist abikaasa, mäetöösturi Sir Arvi Parboga ning nende elu Austraalias.

Eestis esilinastus pidulikult ,,Soo“ 14. veebruaril esilinastus Eestis uus kodumaine mängu­ film ,,Soo“, mis on valminud Oskar Lutsu samanimelise jutustuse ainetel. ,,Soo“ on armastusfilm, mis viib vaatajad 1917. aastasse, kui Euroopas möllas esimene maailmasõda ja Eesti idapiiri ­ taga lahvatas revolutsioon.

Romantilise põneviku pea­ tegelasi kehastavad Franz Malmsten ja Hanna-Ly Aavik.

Teistes osades on Liis Remmel, Grete Kuld, Märten Matsu, Indrek Taalmaa, Epp Eespäev, Toomas Suuman, Helgur Rosenthal ja Martin Kork.

Tegemist on režissöör Ergo Kulla ja stsenarist Martin

Ekstreem-spordi…

(Algus lk. 14)

malt ja elad ühes kohas.“ Aga teda võeti kiiresti omaks – ta elas Tartus, töötas oma erialal ,,Regios“ ning olles astunud eelnevalt Torontos korp!

Amicitia ridadesse, leidis ta Tartus uusi korporatsiooni-sõpru ja tundis, nagu oleks taas ülikoolis!

Talvel 2013 tuli Kirsti tagasi Torontosse, kuid kolis üsna pea Albertasse Edmontoni, kus läbis lumeinstruktorite kursuse ja sai peatselt suusamägedele tööle.

Ta õpetas laste gruppidele mäe­ suusatamist ja lumelauasõitu.

2014.a. sai ta suusainstruktori paberid. Siis kolis ta Cal­ garysse, kus töötas samuti mägedes ja läbis taas kursuseid, kuni sai tööle linnavalitsuse juurde uisutamisinstruktoriks, varsti pärast seda juba oma ­erialasele tööle, kus ta praegugi on – tehnikuna Calgary linna­ valitsuses parkide osakonnas geo-informaatika alal. Pandee­ mia ajal on küll suurem osa ajast möödunud kodus töötades.

Aasta tagasi jaanuaris kolis Kirsti Canmore’i, just mägede läheduse tõttu. Pärast tööd on hea minna – olenevalt aastaajast – kas ronima, jalgrattaga sõitma või suusatama koos samade huvidega inimestega. Kirsti ­ tõdeb, et on leidnud suurepärase tasakaalu töö ja vabaaja tege­ vuste vahel.

Aga sport, mida ta teeb, on tõeliselt ekstreemne. 2019.a. ­alustas ta backcountry suusata­ misega ning multi pitch roni­ misega Kaljumägedes (see on ronimine kõrgetel kividel, abiks ankur, köis, julgestuseks rihmad peal). Kui kivid on lahti, võib juhtuda ka õnnetusi, seepärast on ülim ettevaatus väga oluline.

Ka möödunud suvel veetis Kirsti koos teiste sama ala huvilistega nädala Squamishis ­ (BC) mägedes seda ronimist harrastades. Lemmikuks sai Mount Assiniboine, mille kõr­ gus on 11,870 jalga (3618 m).

Ronimisega tegelemist alustas ta 2014.a. algul sisevõimlates.

Möödunud talvel veetis Kirsti sõpradega kuus päeva backcountry suusareisil, ööbides telkides. Lisaks suusatamisele tegeleb Kirsti ka splitboardinguga, mis on spetsiaalse lume­ lauaga sõitmine, samuti metsi­ kutes tingimustes (mitte sisse­ sõidetud radadel).

Ekstreemse sporditegevuse juures on Kirsti kõik need aas­ tad võtnud regulaarselt profes­ sionaalide juures kursusi ja end täiendanud, õppinud, kuidas olla mägedes ja saanud ellu­ jäämisõpetusi, et olla teadlik igasugustest nüanssidest seoses ­ turvalisusega jm. Kirsti sõnul võtab aastaid, et aru saada, kui erinev võib olla ka lumi ja kui­ das oma tegevust tingimustele kohandada. Lisaks kursustele õpib ta pidevalt videode ja vee­ biseminaride kaudu. Kahjuks juhtub igal aastal mägedes

Alguse teise Lutsu teose põhjal valminud filmiga ,,Talve“ järel.

Muusika kirjutas filmile Mick Pedaja. (D/EE)

23

traagilisi õnnetusi ja väga tähtis on hoida ennast kursis kõigega, mis puutub ohutusse. Nagu ütles Kirsti, oli ka ema algul väga mures, kui kuulis tütre ­ekstreemsetest spordiseiklustest, kuid nüüdseks on maha rahu­ nenud, sest teab, et ta võtab turvalisust väga tõsiselt.

Kirstil endal on olnud aastaid tagasi põlvevigastus, aga seda mitte seoses mägedes sporti­ misega. Jalgpalli mängides vigastas ta kõõluse, järgnes ­ operatsioon ja mitu kuud taas­ ­ tusravi, kui ei saanud sporti teha. Austraalia jalgpalli mängi­ mist alustas ta 2016.a., sai ka Kanada võistkonda, kellega mängis 2017.a. Austraalias.

Jalgpallikarjäär jäi peale vigas­ tust sinnapaika ja eelpoolnime­ tatud ekstreemsed spordialad said veelgi suurema hoo.

Paljudel inimestel võib tekki­ da küsimus: miks sa teed neid asju, kas on mõtet elu ja vigas­ tustega riskida? Kirsti sõnul on tema jaoks selline tegevus stressi maha võttev – oled õues, looduses, koos sõpradega – seda tunnet on isegi raske seletada.

Praktiliselt ei möödu ühtegi nädalalõppu, kus ta midagi ei tee – ja suvel on reeglina ­jalgrattasõit igapäevane tegevus, kaasa arvatud regulaarne võist­ lemine.

Kirsti oli sportlik juba koo­ liajal, osaledes keskkoolis ­erinevates spordivõistkondades (hoki, korvpall, võrkpall, rugby, jooks). Ülikooli ajal jäi sport tagaplaanile, sest oli palju õppi­ mist, kuid sai tõelise hoo sisse Albertasse kolides, kuhu Kirsti soovib jäädagi, eeskätt just mägede pärast. Seal elatud ka­ heksa aasta jooksul on väikesed vend ja õde suureks kasvanud, aga ta käib igal võimalusel Torontos oma peret külastamas, isegi isaga kalal nii suvel kui talvel. Kahjuks on vanaema Vera ja vanaisa Volli, kes elasid üle viiekümne viie aasta Sudburys, igaviku teele läinud.

Veel on isa vanemad vennad Viido ja Robert peredega, keda Oja perekonna kokkutulekule suviti oodata. Eelmise aasta septembris ema juubeli puhul organiseeris Kirsti üllatusreisi, kutsudes ema koos lähedastega Niagara kose ümbrust nautima.

Saladust hoiti hoolsalt, nii et ema Eda tõesti ei teadnudki enne sünnipäeva, et midagi on tulemas. Kui Kirsti uksest sisse astus, oli emal tohutult hea meel, et tütar kaugelt saabus õnnitlema ilma ette teatamata.

Ema Eda: „Olümpia motoks on valitud üleskutse: Citius.

Altius. Fortius. Nii on ka Kirsti elu kulgenud: kaugemale sünni­ maast, kõrgemale mägedesse, kiiremini oskuste poole. Palju valikuid on aga veel ees oota­ mas nii töö- kui eraelus.“ KAIRE TENSUDA Fotod KIRSTI OJA ja perekonna erakogust Kirsti Ojast on juttu ka ajalehe The Globe & Mail 14. veebruaril 2022 ilmunud Maureen Littlejohni artiklis „These winter warriors thrive on climbing frozen heights“ https://www. theglobeandmail.com/life/articlethese-winter-warriors-thrive-onclimbing-frozen-heights/

24

EESTI ELU reedel, 18. veebruaril 2022 — Friday, February 18, 2022

EESTI VABARIIGI AASTAPÄEVAL TERVITAVAD

Tervitusi Eesti Vabariigi aastapäevaks!

Heinsoo Insurance Brokers Ltd. EESTI MAJAS 958 Broadview Avenue, ruum 202, Toronto, Ontario M4K 2R6

www.heinsooinsurance.ca Telefon 416-461-0764

Tervitusi Eesti Vabariigi aastapäevaks

PÕHJAKOTKA SKAUTLIPKOND Tervitusi Eesti Vabariigi aastapäevaks!

EESTI SKAUDID JA GAIDID KANADAS ESTONIAN SCOUTS AND GUIDES IN CANADA Informatsiooniks: Skm. Enno Agur Tel. 416-485-9889

Annetused ja pärandused tulumaksuvabad fondi kaudu

Tervitusi Eesti Vabariigi aastapäevaks

Royal LePage Real Estate Services Ltd. Brokerage

Põhja-Ameerika suuremaid kinnisvaravahendusfirmasid Esindaja

EHA KAJAK Tel. kontoris 416-762-8255 või 416-762-2720 ext. 311 1-866-335-1900 (Toll free) 2320 Bloor St. West, Toronto, Ont. M6S 1P2 e-mail: ekajak@rogers.com

Tervitusi Eesti Vabariigi aastapäevaks!

Lia H. Hess

B.A., CWM, EPC.,

Certified Wealth Manager • Elder Planning Counselor

911 Golf Links Rd. Suite 308, Ancaster ON L9K 1H9 • Tel: 905-541-1900

www.liahess.com • Lia.hess@manulifesecurities.ca Kokkuleppel kohtume teile sobival ajal kontoris, kodus või Eesti Majas.

Õnne vabale Eestile!

Nick Kazakoff, Broker Royal LePage Urban Realty 840 Pape Ave Toronto, ON, M4K 3T6 Phone: 416-461-9900 Direct: 416-460-4524 nickkazakoff@royallepage.ca

S P ORT

Olümpiakilde Käesolev nädal tõi Eestile Pekingist mitu rõõmusõnumit.

Muidugi oli esiuudis Kelly Sildaru pronksmedal freestyle-pargisõidus. Aga vähem tunnustust pole ära teeninud Eesti kahevõistleja Kristjan Ilves, kes Pekingisse saabudes andis positiivse koroonaproovi ja pidi veetma pea kaks näda­ lat hotellitoas karantiinis ning jätma vahele esimese oma ala võistluse. Seda tähelepanu­ väärsem on tema suusahüpete 2. koht, mis koos murdmaa­ suusatamise distantsiga andis lõpptulemuseks 9. koha.

Samuti tegi tubli esituse iluuisutaja Eva-Lotta Kiibus, kes suutis lühikava esitada tase­ mel, mis viis ta edasi vabakava esitamisele, lõppkokkuvõttes pärast vabakava oli tema tule­ museks 21. koht.

Kanada sportlastest võitis Charles Hamelin oma neljanda olümpiakulla, kui Kanada mees­ kond oli kolmapäeval kiireim 5000 meetri lühirajaui­ sutamises. Meeskonda kuulusid ka Steven Dubois, Jordan Pierre-Gilles ja Pascal Dion.

Oma esimese kuldmedali võitis Hamelin 2010. a Vancouveris, kokku on tal kuus olümpia­ medalit.

Kanada tõi koju ka kulla naiste kiiruisutamise võistkond­ likus jälitussõidus (Ivanie Blondin, Valerie Maltais ja Isabelle Weidemann), meeste sõidus läks kuld Norrale.

Kolmapäeval pidi Kanada meeste hokikoondis veerand­ finaalis alla vanduma Rootsile 0:2 ja loodetud kulda neilt män­ gudelt koju tuua ei õnnestu.

Kanada hokinaiskond, kes on kõigil seitsmel korral, mil naiste hoki on kavas olnud, jõudnud finaali, kohtus sel korral kulla­ heitluses igipõlise rivaali USAga. Neli aastat tagasi jäi Kanada lõunanaabrile alla, nüüd võeti revanš, kui USA 3:2 alis­tati ja võideti kuld. Kanada võistkonna kangelaseks tõusis Marie-Philip Poulin, kes lõi kaks väravat. Ta on esimene hokimängija, kes on skoori teinud neljas olümpiafi­ naalis. Kokku on 30-aastase Poulini arvel alates 2010. a fi­ naalist seitse väravat. Pronksi võitis Soome, alistades kolman­ da koha mängus Šveitsi 4:0.

Suurim skandaal neil mängu­ del on seotud 15aastase Vene­ maa Olümpia Komitee lipu all (Venemaa teatavasti oma lipu all esineda ei tohi) võistleva iluuisutaja Kamila Valijevaga, kelle 25. detsembril antud dopinguproovis leiti halba analüütilist ainet. See tuli välja pärast iluuisutamise võistkond­ likku võistlust, mille Venemaa võitis. Neiul lubati aga võis­ telda naisüksiksõidus, kus ta saavutas lühikavas kõrgeima tulemuse. Vabakava esitus aga ­ ebaõnnestus ja Valijeva jäi nel­ jandaks. Naisüksiksõidu kaksik­ võit läks venelannadele Anna Štšerbakovale (255,95 punkti) ja Aleksandra Trussovale (251,73 p), pronksmedali teenis jaapanlanna Kaori Sakamoto

Nr. 7

EESTI VABARIIGI AASTAPÄEVAL TERVITAVAD

Taaskasvamist ja õitsemist iseseisvale Eestile!

Eesti Liit Kanadas Tervitusi Eesti Vabariigi aastapäevaks

Montreali Eesti Selts Ela ja õitse, Eesti!

Kitcheneri Eesti Selts

Südamlikud õnnesoovid EV aastapäevaks.

Elagu vaba Eesti!

Hamiltoni Eesti Selts

Laidoneri XIV mälestusloengu pidas Ago Raudsepp Viimsi mõisas, kindral Johan Laidoneri kunagises kodus, toi­ mus 12. veebruaril Laidoneri 138. sünniaastapäevale pühen­ datud mälestusloeng.

Ajaloodoktor Ago Raudsepp, keskendus Eesti julgeoleku­ poliitilistele valikutele 1939 -1940 ja asetas need laiemasse rahvusvahelisse konteksti.

Raudsepp rõhutas, et Eesti mitte ei jäänud 1939. a üksi, vaid oli olnud üksi kogu aeg.

Baaside lepingu ratifitseerimisel oktoobris 1939 Riigikogu kait­ se- ja väliskomisjoni laiendatud koosseisude istungil ei teinud keegi etteheiteid valitsusele, et polnud küsitud abi. Seda polnud kelleltki küsida. ,,Eesti otsusta­ jatele saab ette heita ainult seda, et nad proovisid päästa Eesti riiki ja ohverdasid Eesti au.

Tagantjärele teame, et see oli viga, sest riiki ei õnnestunud päästa niikuinii ja seega oleks tulnud päästa au,” ütles Raudsepp.

(233,13 p). Varem oli teatatud, et kui Valijeva tuleb medali­ kohale, siis medalitseremooniat ei toi­mu. (PM/D/ERR/EE)

Lühikontserdiga esinesid prof. Peeter Paemurru ja Adrian Paemurru. Viimsi mõisapargis süüdati Maria ja Johan Laido­ neri mälestusmärgi juures küün­ lad ning asetati pärgi ja lilli (Allikas: KU)

Jaanuaris sündis Eestis 905 last Siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna andmetel registreeriti jaanuaris Eesti per­ ekonnaseisuasutustes kok­ku 905 sündi. Sündis 456 poissi ja 449 tüdrukut. Eelmise aasta jaanuar­ is registreeriti 947 sündi.

Kaksikuid registreeriti 16 paari, neist 4 paari poisse, 4 paari tüdrukuid ja 8 segapaari.

Tallinnas registreeriti 320 sündi, Harjumaal 132, Hiiumaal 5, Ida-Virumaal 53, Jõgevamaal 15, Järvamaal 19, Läänemaal 7, Lääne-Virumaal 37, Põlvamaal 19, Pärnumaal 52, Raplamaal 20, Saaremaal 38, Tartumaal 115, Valgamaal 16, Viljandi­ maal 31 ja Võrumaal 26 lapse sünd.

Tüdukute eesnimedest olid eelistatumad Maria, Emilia, Hanna, Alisa, Marta ja Stella.

Poiste nimedest olid lemmikud Oskar, Johannes, Markus ja Robin. (SiMPT/EE)

EESTI ELU reedel, 18. veebruaril 2022 — Friday, February 18, 2022

Vabariigi aastapäeva vaimus Reklaamid on kõikjal. Mõni kõnetab rohkem kui teine, mõni on lausa pettumuseks. Nõnda, seinast seina, on alati olnud. Vahel on reklaam isegi kasulik, annab hüva nõu või suisa inspireerib. Läinud nädalal näidati ERRi õhtuses Ringvaate saates USAs ja Kanadas Superbowli jalgpalli-mängu pauside ajal vaid ühekordselt eetrisse läinud hullupööra kalleid tele­reklaame, ning stuudiosse oli kaasatud ka reklaa­ miekspert, kes neid kommenteeris. Siit siis vastu mõned tagasihoidlikumad staatilised tähelepanupüüd­ lused Eesti vastlakuu reklaamimaastikult.

MÄLESTAME KURBUSES ARMASTATUD VARA LAHKUNUD SUGULAST JA RISTIPOEGA

Karl Talpak’ut 2. veebruar 1951 Toronto – 7. veebruar 2022 Toronto Avaldame südamest sügavat kaastunnet õde INGRIDILE, õde MARETILE ja kõikidele lähedastele Lein ei mahu sõnadesse, jääb alatiseks südamesse.

Vaikses leinas MILVI PUUSEPP, ristiema Vancouverist LIISA DOBEREINER-ULLMAN ERIKA ja JEFF Montanast

Suri Kanada filmilavastaja Ivan Reitman 12. veebruaril suri ,,Ton­ di­ püüdjate“ (Ghostbusters) ja mitmete teiste 80. aastate hitt­ komöödiate lavastaja Ivan Reitman (75).

27. oktoobril 1946 praeguses Ungaris, endises Tšehslovakkias sündinud ja seejärel perega Kanadasse emigreerunud Reit­ man alustas filmikarjääri pro­ dutsendina David Cronenbergi õudusfilmide ,,Shivers“ (1975) ja ,,Rabid“ (1977) juures, enne kui produtseeris John Landise lavastatud 1978. a filmi ,,National Lampoon’s Animal House“, millest kujunes suur hitt.

Reitmani lavastajadebüüdiks oli film ,,Meatballs“, kus tegi esimest korda koostööd näitleja Bill Murray’ga, kellele see oli esimene peaosa filmis.

Musta leiva jõudu on Eesti Pagar ennegi rahvuspühade aegu meelde tuletanud. Meenub, et aastal 2019 lükkas rahvarõivais naine käru sees hiiglaslikku rändrahnu. Tänavu võib kaupluste leivalettide läheduses näha sellist toredat kasetüve õlal tassivat memme.

Foto: Riina Kindlam

25

Reitmanist sai 1980. aastate üks silmapaistvamaid komöö­ diarežissööre, sealhulgas lavas­ tas ta 1981. a filmi ,,Stripes“ ja 1988. a filmi ,,Twins“, viimase peaosades olid Arnold Schwarzenegger ja Danny DeVito.

Reitmani suurimaks hitiks kujunes 1984. a ulmekomöödia ,,Tondipüüdjad“, kus Murray, filmi ,,Stripes“ peaosaline Harold Ramis ja Dan Aykroyd kehastasid parapsühholooge, kes püüavad New Yorgis kum­ mitusi. Filmist sai üks tolle ­aasta suurimaid kassahitte ja see pälvis kaks Oscari-nominat­ siooni.

Hiljem tegutses Reitman mit­ mete filmide juures produtsen­ dina. (ERR/EE)

Mälestame kurbuses kauaaegset sõpra

Aet Sandström’i Sügav kaastunne HELMUTILE perega

ENN ja PÄRJA TIISLAR JÜRI ja HELLE KRAAV

Mälestame armsat kauaaegset perekonnasõpra

Helle Adams’it Südamlik kaastunne ANNELE ja LIINALE ILMAR, LINDA, KAIRI ja ANDREAS VAIKLA ASTRID VAIKLA ALAR KARUKS

Urmas Viilmast sai Kirikute nõukogu uus president Eesti Kirikute Nõukogu valis kristlike kirikute katusorgani­ satsiooni presidendiks EELK peapiiskopi Urmas Viilma.

Asepresidentideks valiti Rooma-Katoliku Kiriku Eestis piiskop Philippe Jourdan (RKK) ja Eesti Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide Liidu (EEKBL) president pastor Erki Tamm.

Senine juhatus koosseisus president EELK peapiiskop emeeritus Andres Põder ja asepresidendid RKK piiskop ­ Philippe Jourdan ja EEKBL pastor Meego Remmel lõpetab töö 31. märtsil.

Mehhiko merekarp elab nüüd Muuga lahes Keskkonnaamet annab teada: Luba omapäi lesivale hülgepojale rahu ja vaikust! Ehk ärge minge looma aitama, kui seda tegelikult vaja pole. Kindlasti tuleb aga hoida koerad eemale alast, kus hülgepoegi nähtud. Igal aastal puutuvad inimesed ja nende lemmikloomad hülgepoegadega kokku Eesti läänerannikul.

Vajadusel palutakse küsida nõu riigiinfo telefonilt 1247.

Hülgeranda ja merikotka pesa sättimist saab jälgida ka otsepildis looduskalender.ee lehe kaamerate kaudu.

Kuvatõmmis: Keskkonnaameti Instagrami lehelt

Ivan Reitman.

Foto: GabboT, wikimedia

2019. aastal Soome lahe Venemaa vetest avastatud Mehhiko päritolu söödav ­merekarp Rangia cuneata on nüüdseks jõudnud ka Muuga lahte.

Muuga lootsilaevade sada­ mast leitu on esimene Mehhiko päritolu merekarbi leid Muuga lahes, ütles ADRIENNE projek­ ti juht Jonne Kotta TÜ Eesti Mereinstituudist.

Foto: EE arhiiv

Nr. 7

Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku peapiiskop Urmas Viilma on ka Luterliku Maail­ maliidu asepresident.

Eesti Kirikute Nõukogu on kristlike kirikute ja koguduste liitude sõltumatu ja vabatahtlik ühendus. EKN asutati Kuremäel Pühtitsa kloostris 16. veebruaril 1989. aastal. (Allikas: ERR)

Kotta sõnul on Rangia ­cuneata puhul, kelle ajalooline leviala hõlmab Mehhiko lahte ja Põhja-Atlandit, tegemist sööda­ va karbiliigiga. ,,Tegemist võib olla uue ja väärtusliku proteiini­ allikaga meie vetes ning nende väljakorjamine võimaldaks üht­ lasi ka liiki ohjeldada. Mere­ karbid elavad üldjuhul puhtas liivas ja nii madalas vees, et neid saab korjata väikest käsi­ traali vedades. Selliselt toimides pole ka ohtu ümbritsevale ­keskkonnale,“ selgitas Kotta.

(ERRNovaator/ EE)

26

EESTI ELU reedel, 18. veebruaril 2022 — Friday, February 18, 2022

Lahkus meie armas

Nr. 7

Armas coetus vend, puhka rahus

onu Tarmo

vil! Tarmo

Heyduck

(03. sept. 1950 – 06. veeb. 2022)

Mälestame kurbusega ANDRUS, KAILI, TOIVO koos KOPVILLEMI ja VARANGU peredega

1968 II coetus vennad: v il! JAANUS MARLEY vil! JAAN MERI vil! AIN NIITSOO vil! MADIS VIRRO vil! HARRY ÕUNAPUU

Tarmo Heyduck Mälestame head sõpra ja üht esimest Tartu College’i elanikku.

Siiras kaastunne lähedastele!

TARTU COLLEGE ESTONIAN STUDIES CENTRE / VEMU

Ootamatult lahkus meie armas

vil! Tarmo

Heyduck

c. 1968/II 03. IX 1950 – 06. II 2022 Mälestavad sügavas leinas KORPORATSIOON VIRONIA EESTI KORPORATSIOONIDE LIIT

Mälestades kauaaegset head sõpra

Tarmo Heyduck’it Puhka rahus…

EVA ja JACK KRISTI ja ROBERT

Mälestame meie head sõpra

Tarmo Heyduck’it ja avaldame siirast kaastunnet RAIMOLE ja TIINALE TIIT ja SUSAN KEN ja ENE AGU ja VIIVI TOOMAS

Mälestame seltsi tegevliiget

Tarmo Heyduck’it Puhka rahus ST. CATHARINES’I EESTI SELTS

Kurbusega mälestame vana sõpra

Eluaegset mälestused ja sõprus

Tarmo Heyduck (03. sept. 1950 – 06. veeb. 2022)

Tarmo Heyduck’it MADIS VIRRO ja LIINA VEER TIINA ja PETER POWLES

Me läheme Issanda kotta! Ps 122:1

Teatame, et igavikku on kutsutud

Ene Tamm 14. I 1923 – 12. II 2022 Matusetalitus Tartu Peetri kirikus reedel 18. veebruaril kell 14.00 Tänuga mälestades TARTU PEETRI KOGUDUS, ÕPETAJA perekonnaga ning SÕBRAD

Mäletan lapsepõlvesõpra

Asta Kaups’i Leinab EGNA KIMSTO (JÄRVLO) koos perekonnaga

ANA ja JAAN

Lahkus meie kauaaegne hea sõber

Tarmo Heyduck 1950 – 2022 Avaldame kaastunnet RAIMOLE ja TIINALE Mälestavad kurbuses TOOMAS KOGER perega JAAN REITAV perega MERIKE KOGER

Lahkus Daisy Idla-Nilsson 28. detsembril 2021. aastal lahkus meie hulgast Daisy Idla-Nilsson (snd 28.01.1924), paljude-paljude võimlejate juhendaja ja inspireerija.

Alates 1944. aastast, olles eemal kodumaast, ei katkenud ta side Eestiga. Külaskäigud kodumaale algasid 1980ndate ­ lõpus, eesmärgiks jätkata oma isa – Ernst Idla pedagoogitööd, kutsujateks Tallinna Pedagoo­gi­ line Instituut ja Eesti Spordi­ selts Kalev.

Daisy oli „Idla-tüdrukute“ 1989. aastal Tallinna Linna­ hallis toimunud esimese Eesti esinemise juhendaja ja koos õe Ingrid Idlaga ka etendusele järgnenud koolituse läbiviija.

Ernst Idla liikumiskultuuri koo­ litusi, mida Daisy suure pühen­ dumusega nii Eestis kui ka Rootsis tegi, ei jõua üles loet­ leda. Võimlemistreenerite klubi Katrek, Eesti Rahvakultuuri Keskus, Tallinna Spordi- ja Noorsooameti projekt „Hea rühiga ellu“ – kõik nad seisid hea eesti kehalise kasvatuse õpetajate täienduskoolituse kor­ raldamise eest.

Idla Eesti Seltsi loomisel on Daisil samuti tähtis roll. Koos oma sõprade, endiste Idla võim­ lejate Dagmar Normeti, Eva Koitla ja Aksel Tiigiga moo­ dustus ideegrupp, et aidata „Idla tagasi koju“. 2006. aastal moo­ dustatigi Idla liikumiskultuuri taastutvustamiseks ja levita­ miseks Idla Eesti Selts, mille üheks asutaja- ja auliikmeks Daisy oli. Enne seltsi moo­ dustamist juhendas Daisy 2005. aasta kevadel esimest Idla õpetaja litsentsikoolitust Eestis, ta oli 2008. aastal toimunud esimese Idla päeva žürii liige. ­ Daisy juhendamisel ilmusid koostöös seltsiga eestikeelsed naiste ja meeste harjutusvara kogumikud.

Targa ja tulevikku suunatud mõtlemisega inimesena algatas ta 2004. aastal Eesti Rahvus­ kultuuri Fondi juurde Ernst Idla nimelise allfondi, et ergutada ja toetada Idla liikumiskultuuri tutvustamist ja levitamist Eestis.

Nüüd liigub Daysi teispool­ setes dimensioonides, väärikalt ja sirgeselgselt nagu võimlejale kohane.

Hoiame mälestust temast ja avaldame kaastunnet lähedas­ tele.

IDLA EESTI SELTS (www.idlaselts.ee) Vaadake ka Facebooki lehti ,,Idla Eesti Selts“ ja ,,Före­ ningen Idla“ ning kodulehe­külge www.idla.se

Mälestame armast lahkunud sõpra

Mia Kolsi’t Südamlik kaastunne tütrele TIIULE abikaasaga ja omastele Leinas NELLY, KALLI, TIINA

Foto: ,,Föreningen Idla“ Facebooki lehelt

Nr. 7

EESTI ELU reedel, 18. veebruaril 2022 — Friday, February 18, 2022

KIRIKUD TORONTO VANA-ANDRESE KOGUDUS (ELCC, Kanada Ida-Sinod) 25 Old York Mills Rd., North York, ON M2P 1B5 Õp. Kalle Kadakas Talituste küsimustes võib õpetajale helistada ööpäevaringselt: tel.: 416-778-6360, mob 416-727-2384 Epost: op.kadakas@gmail.com Kantselei tel.: 416-923-5172.

Juhatuse esinaine Riina Klaas, epost: riinaklaas@gmail.com Koorijuht Heli Tenno

Vaimulikud videomõtisklused ja otseülekanded (ka järelevaatamine) koguduse facebooki koduleheküljel: Toronto-Eesti-Evan­ geeliumi-Luteriusu-Vana-Andrese-kogudus-ELCIC104164304681695 VIRTUAALSED JUMA­LA­ TEE­­NISTUSED nähtaval VanaAndrese koguduse Facebooki lehelt (vi aadress ülal).

Koguduse eposti nimekirjaga liitumiseks võtke ühendust õpetajaga.

Pühapäeval, 20. veebruaril kell 1.30 p.l. JUMALATEE­NIS­ TUS. Pühapäeval, 27. veebruaril kell 1.30 p.l. EESTI VABA­ RIIGI 104. AASTAPÄEVA TÄNUJUMA­L ATEENISTUS. Solistid Monica Zerbe ja Liina Purje-Lepik.

EELK TORONTO PEETRI KOGUDUS 817 Mount Pleasant Road Toronto, ON M4P 2L1 Tel. 416-483-5847 e-post: stpeterstoronto@rogers.com Kodulehekülg: www.toronto.peetri.eelk.ee Praost Mart Salumäe, tel. 647-340-9271, mobiil 647-273-5858 epost: mart.salumae@eelk.ee Organist Marta Kivik Koguduse kantselei on avatud E 9.00–14.00, K 11.00–16.00 ja N 9.00–13.00

Jumalateenistuste salvestused on järelvaadatavad koguduse FB grupis ja YouTube’i kaudu.

Pühapäeval, 20. veebruaril kell 11.30 JUMA­ L ATEE­ NISTUS ARMULAUAGA. Pühapäeval, 27. veebruaril kell 11.30 EESTI VABARIIGI 104. AASTAPÄEVA TÄNU­ JUMA­LA­TEENISTUS ARMU­ LAUAGA.

B.M., LL.B.

Advokaat—Notar 206-20 Holly St. Toronto, ON M4S 3B1 TEL. 416-480-9582 FAX 416-480-2933 Vastuvõtt kokkuleppel Eesti Majas või kliendi kodus

www.eestielu.ca

TORONTO EESTI BAPTISTI KOGUDUS 883 Broadview Ave. Toronto M4K 2P9 Tel 416-465-0639 Kodulehekülg: www.tebk.ca e-post: ebcoft@gmail.com Pastor Timo Lige epost: timolige@gmail.com Programmi koordinaator: Marika Wilbiks 416-282-3419 Pianist: Peter Kaups Emeriitpastor: Jüri Puusaag Pühapäevastel jumalateenistustel sünkroontõlge inglise keelde

VIRTUAAL-JUMALA­T EE­ NIS­TUSED ON VAADATAVAD TEBK.ca VEEBILEHE­KÜL­ JELT JA YOU­ TUBE’i KANA­ LILT „TO­­RON­TO EESTI BAP­ TISTI KOGUDUS“ Pühapäeval, 20. veebruaril kell 11.00 VIRTUAALJUMALATEE­NISTUS. Pastor Timo Lige jutlus: ,,PALVE: Patukahetsus.” Muusika Peter Kaups.

Pühapäeval, 27. veebruaril kell 11.00 VABARIIGI AASTA­

MÕTE PÜHAPÄEVAKS

EELK Toronto Peetri koguduse õpetaja, praost MART SALUMÄE

Jumala sõna külv Jeesus rääkis tähendamissõnaga: „Külvaja läks välja oma seemet külvama. Ja külvamisel pudenes osa seemet tee äärde ning tallati ära ja taeva linnud nokkisid selle. Ja osa kukkus kaljule, ja see kuivas tärgates, sest sel ei olnud niiskust. Ja osa kukkus ohakate keskele, ja samal ajal tärganud ohakad lämmatasid selle. Ja osa kukkus heasse mulda, ja kui see tärkas, kandis see sajakordselt vilja.“ See tähendamissõna aga tähendab: seeme on Jumala sõna.

Aga seemned, mis on heas mullas, on need, kes sõna kuuldes seda kaunis ja heas süda­ mes säilitavad ja kannatlikkuses vilja kannavad.

Eeltoodud lõigud on võetud selle pühapäeva evangeeliumist

ADVOKAADID

ENN ALLAN KUUSKNE

PÄEVA MEENUTAV VIR­ TUAAL-JUMA­LATEENISTUS. Pastor Timo Lige jutlus: „Tõde ja õigus.” Muusika virtuaal-ühendkoor. Kaasa teenivad Hüllo-Kristjan Simson, EELK Kärdla koguduse õpetaja ja Tarmo Kähr, EEKBL Kärdla koguduse pastor. Muusika virtuaal-ühendkoor.

Pühapäeval, 6. märtsil kell 11.00 VIRTUAAL-JUMALA­ TEE­NISTUS. Pastor Timo Lige jutlus: ,,Vaimulik sõjavarustus”.

Muusika TEBK Ansambel.

Issanda surma mälestamine.

Pühapäeval, 13. märtsil kell 11.00 VIRTUAAL-JUMA­ LATEE­NISTUS. Pastor Timo Lige jutlus: „Püha Vaimu annid”. Muusika Timo Lige.

Eestpalvesoovid võib igal ajal kirjalikult esitada aadressil estochurch@gmail.com ja isiklikult telefoni teel programmi koordinaatoriga ühendust võttes.

www.eestielu.ca

Eraisik soovib osta Eestis asuvat metsa- ja põllumaad investeeringu ja majandamise eesmärgil. Ühendust võtta aadressil marcel.lahe@hotmail.com

27

Eestis on ELi kõrgeim toiduainete käibemaks Eesti on üks neljast Euroopa Liidu (EL) liikmesriigist, kus ei rakendata toiduainetele käibemaksu soodusmäära, kuigi enamuses liikmesriiki­ des kehtib toiduainetele sood­ sam käibemaksumäär 0–15 protsendini.

Sarnaselt Eestile rakenda­ takse 20% tavapärast käibemak­ sumäära toiduainetele Bulgaa­ rias, Leedus on käibemaksu standardmäär 21% ja Taanis 25%, vahendas Eesti põlluma­ jandus- ja toidutootjate uudis­ kirjas välja toodut Postimees.

Eesti Põllumajandus-Kau­ banduskoda on korduvalt teinud ettepaneku langetada sarnaselt paljude teiste ELi liikmesrii­ kidega põhitoiduainete käibe­ maksumäära, mis aitaks toidu­ tootjaid ja muudaks toi­duainete hinnad tarbijate jaoks soodsa­ maks. Võrreldes eelmise aasta sama ajaga tõusid toiduainete hinnad jaa­ nuaris 9 protsenti.

Toit moo­ dustab pere eelarves kõige suurema osa – statistika­ ameti andmeil kulub toidule 21 prot­senti väljaminekutest. ,,Energia- ja teiste tootmis­ sisendite hindade kiire tõus on toonud kohalike toiduainete hinnatõusu, mis suunab tarbijad kahjuks soodsama hinnaga im­ porditud kaupa eelistama,“ ütles põllumajandus-kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõr­ mus.

Sõrmuse sõnul näitavad uu­ ringud, et eestimaalased eelis­ tavad küll kodumaist toitu, kuid on samas väga hinnatundlikud.

Paratamatult mõjutab kohalike toiduainete suur hinnatõus tarbi­ jate senist ostukäitumist.

Naaberriigis Soomes on toiduainete käibemaks 14%, ­ Rootsis 12%. Lätis kehtib värsketele puu- ja köögivilja­ dele alates 2018. a 5% käibe­ maks. (PM/EE)

Lk 8:4-15.

Sõna all mõistame küll Piiblisse kogutud pühi tekste, aga Jumal ei räägi meiega ainult pühakoja ülevuses Pühakirja lausetega. Looja on meiega kõiges ja kõikjal. Usk tähendab ka valmisolekut hoida süda tema sõnumile avatuna isegi kõige hallimal argipäeval.

Praegu kõnetab Issand meid pika pandeemia väsimuse kes­ kel globaalpoliitiliselt plahva­ tusohtlikust pingest särtsuvas maailmas. Ta külvab murepäevil meie südamesse täpselt sama elavakstegeva armastuse seemet, millest oleme harjunud osa saa­ ma kallitel kirikupühadel või elu pidupäevadel. Jumal kutsub meid armastama oma ligimest nagu iseennast, olema katsu­ muste keskel kannatlikud, kind­ lad lootuses ja püsivad palves.

Ta õpetab meid, et kurbi tröösti­ takse, alandlikud ülendatakse, tasased pärivad maa ja armu­ lised saavad armu.

Loojal on igal ajal ja igale inimesele täpselt sama sõnum.

Selle vastu võtmise on ta aga jätnud iga inimese vabaks vali­ kuks. Aga vabadusega kaasneb alati ka vastutus. Meie valida on, kas tahame ja püüame oma hinges hoida ja kasvatada püha kannatlikkust, mis isegi vaeva tüdimusest ja mure ärevusest tallatud südame suudab ko­ bestada armastusele viljakaks põllumaaks või laseme rahulo­ lematusel ja isekusel oma meeled ja mõtted nii kiviseks trampida, et sealt vaid nurina umbrohi ja protestivaimu oha­ kad end turri ajavad.

Kui nüüd sama mõte päeva­ kajalisse konteksti asetada, siis

Jumal armastab ühtviisi igat inimest – sõltumata sellest, kas keegi on vaktsineerimise poolt või vastu, maskikandja või maskivastane. Jumal armastab isegi Venemaa presidenti sa­ mapalju kui Ukraina rahvast, nende presidenti ja liitlasi.

Igaühel on võimalik suurema või väiksema vaevanägemisega korraldada oma elu nii, et teistega rahus ja armastuses läbi saada. Igal inimesel on valiku­ vabadus ning sellega kaasnev vastutus nii kaasinimeste kui Jumala ees.

Ja nüüd on inimese valida, kas käituda enda ja kaasini­ meste elu ja tervist vastutus­ tundlikult säästes või minna kolonnidena välja karjuma, vabadust kaasinimestest mitte hoolida.

Ja seegi on paraku inimliku valiku küsimus, kas Venemaa ründab Ukrainat ja kas seeläbi habras tasakaal maailmas puru­ neb.

Selle kõige keskel on Jumala sõna seemnest inimsüdametes armastuse vilja kasvamine ja küpsemine mitte ainult üksiki­ siku meelerahu ja tasakaalu leidmise küsimus, vaid kogu maailma kestmajäämiseks häda­ vajalik ja ainumõeldav valik.

Täna, kui teie Tema häält kuulete, ärge tehke oma südant kõvaks. Hb 3:15 Kõigeväeline Jumal, me täname Sind, et Sa külvad meisse oma sõna seemet. Aita meil oma Püha Vaimu läbi seda rõõmuga vastu võtta ning usu, lootuse ja armastuse vilja kanda. Jeesuse Kristuse, Sinu Poja, meie Issanda läbi.

Aamen.

tellimishinnad KANADAS koos käibemaksuga (GST)

Aastas $160.—; Poolaastas $87.—; Veerandaastas $48.— TELLIMINE I KLASSI POSTIGA (kiripostiga) KANADAS: aastas $190.00, poolaastas $105.00 ja veerandaastas $58.00.

USA-s: aastas $210.00; poolaastas $115.00; veerandaastas $67.00. ÜLEMEREMAADES: aastas $285.00; poolaastas $150.00; veerandaastas $80.00.

AINULT DIGILEHT: aastas $95.00; poolaastas $50.00, veerandaastas $29.00.

Hinnad arvestatud Kanada dollarites.

Pangatšekk või Money Order kirjutada EESTI ELU nimele.

Tasuda saab ka otse Eesti Elu kontole Northern Birch Credit Unionis või teha e-transfer, kasutades emaili aadressi: eetalitus@eestielu.ca või maksta PayPal’iga Eesti Elu võrgulehe lingil

Tellimine saata

EESTI ELU 3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2

Palun mulle saata EESTI ELU aastaks / poolaastaks / veerandaastaks — tavaline / kiripostiga või digileht alates . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Tellimise katteks lisan $ . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . siinjuures rahas / tšekiga / rahakaardiga.

Tellimine on: uus ❑ uuendus ❑ Nimi: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Aadress / epost: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

28

EESTI ELU reedel, 18. veebruaril 2022 — Friday, February 18, 2022

Nr. 7

Tellige EESTI ELU! GET TO KNOW THE BALTIC SOUL

TA V A

FEST

IV

ebruar -27 ve A L 25

•

AA V I RT U

LFEST

ST VA: B O

I VA

r eebrua L 28 v

LT I C ONBA

F I L M.

ärts

-13 m

O RG

Kohe varsti on toimumas neljas Boston Balti FiImifestival OG JA PR D I nii tavakui virtuaalfestivali raames. Festivali eesmärk T PILE on tutvustada ja tunnustada Baltimaade uuemat filmikunsti ja tuua ekraanile filmide paremik. Värskelt kinno jõudnud, Oskar Lutsu samanimelisel jutustusel põhinev mängufilm “Soo” esilinastub 27 veebruaril, ArtsEmerson Paramount Center’s.

Jälgi programmikava ja piletite müüki: www.bostonbalticfilm.org I KA RA M M

Sündmuste kalender

Venemaa saatis välja USA asesuursaadiku Venemaa saatis riigist välja USA asesuursaadiku Bartle Gormani, vahendas USA suursaatkonna neljapäevast teadet rahvusringhääling.

USA välisministeeriumi amet­niku sõnul lahkus Gorman Venemaalt juba eelmisel näda­ lal.

Saatkonna esindaja sõnul ei ole USA Venemaa otsust pro­ votseerinud ning tegemist on pingeid eskaleeriva sammuga.

USA suursaatkond Moskvas teatas, et Washington kaalub oma vastuse andmist. (ERR/EE)

www.eestielu.ca

Hiina saatkond ei ole rahul Eesti välisluureameti hinnanguga Hiina saatkonna kõneisiku sõnul on sel nädalal avaldatud välisluureameti aastaraama­ tus kajastatud seisukohad Hiina teemal subjektiivsed, vastuvõetamatud ja õõnes­ ta­ vad kahe riigi vahelisi suhteid.

Hiina saatkond Eestis teatas, et välisluureameti aastaraport on täis subjektiivseid eeldusi, külma sõja mentaliteeti ja ideoloogilisi eelarvamusi ning selle Hiinat puudutav sisu ei põhine faktidel. ,,See spekuleerib pahatahtli­ kult Hiina tahte osas ja on täiesti vastutustundetu. Hiina ei ole sellega rahul ja on sellele täiesti vastu,“ vahendas saatkonna avaldust ERR.

• Neljap., 24. veebr. kl 11 h EKNi ja Aupeakonsulaadi korraldusel Eesti lipu heiskamine Torontos Raekoja juures. Kell 12.15 p.l.

Eesti lipu heiskamine Toronto Eesti Maja juures.

• Reede, 23.-pühap., 27. veebr.

BOSTONI BALTIC FILMIFESTI­ VALI TAVAPROGRAMM; 27.02. linastub O. Lutsu “Soo”. (www. bostonbalticfil.org) • Laup., 26. veebruaril kl 3 pl EV 104 VIRTUAALNE TÄHISTAMINE Toronto Eesti Seltsi korraldusel.

• Pühap., 27. veebr. kl 2 pl (EST) mängufilm “TALVE”; RSVP (vajalik) 24. veebruariks: vemuesc@ gmail.com.

• Pühap. 27. veebr. kl 5 pl VALMISTAME TOITU KOOS CHEF PAUL LILLAKASEGA Zoomis: https://us02web.zoom.us/ j/84059608914?pwd=RisrYitkMC9tNDZ4ZWlBYlFmdHNuUT09 EKNi ja EV Aupeakonsulaadi Torontos korraldusel.

• Esmasp., 28. veebr. Jõekääru töö-sooviavalduste tähtaeg.

• Esmasp., 28. veebr – pühap., 13. märts BOSTONI BALTIC FILMIFESTIVALI VIRTUAAL­ PROGRAMM. (www.bostonbalticfilm.org) • Pühap., 6. märtsil kl 2 pl (EST) mängufilm “SANDRA SAAB TÖÖD” VEMU YouTube’i kanalil.

• T.E.S. Täienduskooli VIRTU­ AAL-LASTEAIA 2. POOLAASTA neljapäevaõhtuti 12 nädalat aprilli lõpuni.

• Neljapäeviti kl 3-4 p.l. LÕBUSA PÄRASTLÕUNA JUTUTUBA telefoniga või Zoomis. Registr.: Maimu Mölder, 416-421-3812.

• Laup., 2.-laup., 23. juuli JÕEKÄÄRU SUVEKODU. • Laup., 23. – laup., 30. juuli JK/ Kalev VÕRKPALL.

Välisluureameti aastaraporti kohaselt on Hiina saatkond pidevalt kogunud Eesti koda­ nike isiklikke e-posti aadresse, et neid vajadusel ära kasutada. Ühtlasi oli ameti teatel mullu Hiina verbaalsetes vastusam­ mudes avalikele süüdistustele näha mõnevõrra uut mustrit, mis väljendus personaliseeritud sõnumites. (ERR/EE)

Kelly Sildaru.

Foto: Karli Saul, EOK/ERR

Kelly Sildaru võitis Pekingis pargisõidus pronksmedali Sel nädalal tõi 19aastane Kelly Sildaru Eestile nendelt olümpiamängudelt Pe­kingis freestyle-suusatamises pargi­ sõidus pronksmedali.

Parim oli šveitslanna Mathilde Gremaud (86,56 punkti), hõbeda sai hiinlanna Eileen Gu (86,23 p), Sildaru teenis 82,06 punkti.

Eestlanna esimene laskumine andis 82,06 punkti, mis viis ta liidriks ja jäi ta parimaks tule­ museks.

Sildaru teine sooritus kulges hästi maandumiseni, kui tuli suusk jalast (samuti nagu mõni päev varem Big Airi kvalifikat­ sioonis). Kolmandal laskumisel sai Sildaru 78,75 punkti. Selles võistluses läheb arvesse iga võistleja kolme katse parim sooritus.

Kelly Sildaru on valitsenud

pargisõitu alates 2013. a märt­ sist, sellest peale polnud ta kaotanud ühtegi pargisõidu fi­ naali. Seekordne sooritus tegi noorest suusaneiust neljanda Eesti naissportlase (Erika Salumäe – jalgrattasõit, Kristina Šmigun-Vähi – murdmaasuusa­ tamine ja Katrina Lehise – epeevehklemine – kõrval), kes on olümpiamängudel võitnud individuaalse medali. Eelmine talimängude medal Eestile tuli kaksteist aastat tagasi. Ühtlasi sai Kelly Sildarust esimene Eesti koondise lipukandja, kel­ lel on õnnestunud medal võita.

Kelly Sildaru võistleb Pekingis ka rennisõidus, kus ta saavutas neljapäeval – oma 20. sünnipäeval – kvalifikatsioonis kolmanda tulemuse. Finaal­ võist­ lus peetakse Eesti Elu ilmu­mise päeval. (ERR/D/EE)

Teade Eesti Elu kontor on esmas­ päeval, 21. veebruaril – pere­­konnapäeval – SULE­TUD.

Suur tänu Eesti Abistamiskomiteele Kanadas / Ehatarele ning Eda ja Paul Ojale perega, kelle lahke annetus võimaldab tänase lehe tuua teile värvitrükis.