Eesti Elu / Estonian Life No. 8 | February 25, 2022

This newspaper was mailed on Friday, February 25, 2022

Kommentaarid ja arvamused (lk. 5)

Estonian Life English Language Supplement (p. 9–12)

Alates / since 2002 Nr. 8, 2022

Reedel, 25. veebruaril — Friday, February 25

www.eestielu.ca

Vabariigi aastapäeval lehvis sinimustvalge Toronto kesklinnas Üle pika aja said kaasmaala­ sed Torontos kohtuda, pühit­ sedes 24. veebruaril Eesti Vabariigi 104. sünnipäeva Eesti lipu heiskamisega Toron­to Raekoja juures.

Kuigi tänavugi ei lubatud pidupäeval osalejaid koroona­ ­ piirangute tõttu linnavalitsuse lipumasti-korrusele – lipu heis­ kasid juba varahommikul linna­ töölised – oli rõõm näha ja kohtuda eestlastega, kes olid selleks puhuks võtnud ette tee­ konna tulla Toronto kesklinna. ,,Mu isamaa, mu õnn ja rõõm…“ kõlas uhkelt Toronto kesklinnas enam kui poolesajast suust, hümni saatjaks väikse­ mad rahvuslipud kohalolijatel käes lehvimas ning taustal suur sinimustvalge Toronto raekoja lipuvardas. Kõik, nagu oleme harjunud siin linnas juba aas­ taid. Kuid ometi oli midagi teisiti. Oma vaba riigi üle rõõmu tundmise kõrval oli ­tuntav vari – põhjuseks hommi­ kused teated Venemaa otsesest sõjalisest rünnakust Ukraina vastu.

See uudis oli jutuks kõikidel ning sellele juhtis tähelepanu ka Eestlaste Kesknõukogu Kanadas (EKN) president Kairi Taul Hemingway, kes oma sõna­võtus ütles: ,,Meie lipuga on või­ deldud vabaduse nimel nagu ukrainlased meeleheitlikult pa­ luvad vaba maailma tõotust oma sini-kollase sümboliga.“ Ta lisas, et meie kolm värvi on sä­ testatud Eesti põhikirjas ja me vaevalt kujutaks ettegi teistsu­ guseid värve ning et meile

Eestlaste Keskõukogu Kanadas abiesimees Reet Marten-Sehr ja esimees Kairi Taul Hemingway 24. veebruaril Toronto Raekoju ees traditsioonilisel Eesti lipu heiskamisel.

Foto: Paul Kiilaspea

a­rmas sinimustvalge on üks maailma vanimaid lippe – vaid kümnendik maailma lippudest on rohkem kui sada aastat vana.

See värvide kombinatsioon on muutunud Eesti rahvuse kest­ vuse sümboliks ja on andnud

eestlastele meelekindlust tõrju­ da hirmu ja nõuda Eesti vabane­ mist repressioonidest. Samuti teavad ukrainlased, kui sügava tähendusega on nende lipp – sinikollases kombinatsioonis.

Postal Agreement No 40013472

Üksiknumbri hind: $4.00

Venemaa alustas Ukrainas sõjalist tegevust Neljapäeva hommikul kella viie ajal tabasid Venemaa raketilöögid eri piirkondi ja sõjalisi objekte Ukrainas ning pärast seda tungisid maaväed eri suundadest Ukrainasse.

Pärast keskpäeva tulid teated uuest raketilöökide lainest, sealhulgas pealinnas Kiievis ja Odessas vahendasid rahvus­ ringhäälingu uudised. ,,Olen võtnud vastu otsuse alustada spetsiaalset sõjalist operatsiooni inimeste kaitseks, ­ keda on kaheksa aastat mõni­ tatud ja allutatud genotsiidile Kiievi režiimi poolt,“ ütles Venemaa president Vladimir Putin neljapäeva varahommikul.

Putin pöördus televisioonis peetud kõnes Ukraina sõdurite poole Ukraina idaosa ,,lahingu­ tegevuse tsoonis“ ja soovitas neil relvad maha panna. Putin ütles, et sõjategevuse eesmärk ei ole Ukraina okupeerimine.

Samas lisas ta, et Ukraina tuleb ,,demilitariseerida“. Putin pidas kõne samal ajal, kui Venemaa agressiivset tegevust kogunes arutama ÜRO julgeolekunõu­ kogu.

Ukraina siseministeeriumi teatel neljapäeva õhtust jätku­ vad lahingud kogu Kagu- ja Kesk-Ukraina territooriumil.

Siseministeeriumi pressiesindaja teatel hävitati kuus silda Kiievi, Tšernigovi, Donetski ja Hersoni oblastites.

Ukraina relvajõud teatasid, et riigi õhujõud lasid alla kuuenda Venemaa lennuki. See lasti alla Kramatorski piirkonnas. Ukrai­ na teatas varem neljapäeval, et Vene vägede rünnaku tõttu lasti

alla viis lennukit ja helikopter.

Venemaa on need teated tagasi lükanud.

BBC teatel on nähtud Vene tanke juba Harkivis, seda on kinnitanud ka Ukraina ametli­ kud allikad. Idarinde peamine võitlus käibki Harkivis.

Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles neljapäeva õhtul, et Vene väed üritavad hõivata Kiievist põhja pool asuvat Tšernobõli elektrijaama ning hilisemates teadetes ütles Zelenski nõunik, et Ukraina ar­ mee kaotas kontrolli Tšernobõli üle.

Ukraina tervishoiuminister Viktor Ljaško ütles neljapäeva õhtul, et pärast Vene vägede rünnakut on surma saanud 57 inimest ja vigastada 169 inimest nii lahingutegevuse käigus kui mittelahingute käigus.

CNN-i teatel vallutasid Vene dessantväelased Hostomeli linna juures asuva Antonovi lennujaa­ ma. Hilisemate teadete kohaselt on lennujaam Ukraina vägede poolt tagasi vallutatud. Teateid on ka Kiievi peamise lennuvälja Borispoli piirkonnas toimunud plahvatustest.

Vene kaitseministeerium tea­ tas õhtuks ,,74 sõjalise taristu objekti hävitamisest“, loetledes 18 õhutõrje radarit, 11 len­ nuvälja ja mereväe baasi.

Sõltumatut kinnitust sellele ei ole ja Ukraina pool selliseid andmeid pole edastanud.

Ukraina poolel on pealtnägi­ jate sõnul õnnestunud pakkuda pealtungivatele Vene tankidele tõsist vastupanu Javelini raket­ (Järgneb lk. 2)

(Järgneb lk. 8)

VEMU peaarhivaar Piret Noorhani sai Valgetähe teenetemärgi

Eesti Vabariigi suursaadik Kanadas Toomas Lukk heiskas Eesti lipu 24. veebruaril Kanada pealinnas Ottawas linnavalitsuse maja ees, et tähistada Eesti Vabariigi 104. aastapäeva. Oma sõnavõtus kinnitas suursaadik Eesti solidaarsust Ukrainaga, kelle vastu Venemaa 24. veebruari varahommikul sõda alustas.

Foto: ©Ülle Baum

President Alar Karis kuulutas esmaspäeval välja tänavused teenetemärkide saajad. „Iseseisvuspäeva eel tänab Eesti Vabariik oma teenete­ märkidega inimesi, kelle sihi­ kindlus, ennastsalgavus, pühen­ dumus, leidlikkus või looming on eeskujuks paljudele teistele ning on muutnud kogu Eesti paremaks, hoolivamaks, märka­ vamaks, ettevõtlikumaks,“ kir­ jutas president Alar Karis riigi teenetemärkide andmise otsuse eessõnas. „Teenetemärgid on tunnustus

Eesti inimestele ja meie sõpradele välismaal, kes oma tegevusega on hoidnud meie (Järgneb lk. 4)

2

EESTI ELU reedel, 25. veebruaril 2022 — Friday, February 25, 2022

Nr. 8

Kallid Eesti inimesed üle ilma!

3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2 Can.Post Registration No. 10692 • Agreement No 40013472 We acknowledge the financial support of the Government of Canada through the Canada Periodical Fund (CPF) Aid to Publishers for our publishing activities.

Talitus/Toimetus: 416-733-4550 Fax: 416-733-0944 E-mail:

eetoimetus@eestielu.ca editor@eestielu.ca eetalitus@eestielu.ca

Website:

www.eestielu.ca

Väljaandja: Tartu College kirjastus Asutaja:

Elmar Tampõld

Tegevtoimetaja:

Kai Kiilaspea

Toimetajad:

Laas Leivat Kaire Tensuda

Reporter-toimetaja: Eerik Purje Talitus: Avatud esmaspäevast reedeni 9.00-16.00.

Tellimishinnad: Kanada: • Ajaleht: 1 a. $160.00, 6k. $87.00, 3k. $48.00.

• Kiripostiga: 1a. $190.00, 6k. $105.00, 3k. $58.00.

USA: • 1a. $210.00 CAD, 6k. $115.00 CAD, 3k. $67.00 CAD Ülemeremaadesse: • 1a. $285.00, 6k. $150, 3k. $80.00.

Ainult digileht: 1a. $95.00, 6k. $50.00, 3k. $29.00.

Aadressimuudatused: $1.50 Üksiknumbri hind: $4.00 Digileht Eesti Elu kodulehelt: www.eestielu.ca

KUULUTUSTE HINNAD: 1 toll ühel veerul: leinakuulutused $13.00, ärikuulutused $15.00, ürituste kuulutused $16.00+HST 13%.

Kuulutusi võetakse vastu talituse lahtioleku aegadel.

Kuulutused palume saata hiljemalt kella 10-ks neljapäeva hommikul.

Toimetusel on õigus kaastöid lühendada, redigeerida ja keeleliselt korrigeerida.

Autorite seisukohad ei pruugi ühtuda toimetuse omadega.

Artiklis esitatud faktide õigsuse eest vastutab autor.

Läkski leeki Ajalugu on olnud Ukraina vastu karm. Rahvas ja maa-ala on olnud sajandeid teiste valitseda, nende hulgas ka Poola, Leedu suurrii­ gid. Kuna mitte ainult Venemaa pole leidnud, et Euroopa viljakorv on nende mõjusfääris. Nüüd on aga jälle hirmtõsine kriis käes.

Pärast kommunismi varisemist, raudse kardina tõusmist said ukrainlased esmakordselt iseseisvuse, rippumatuse. Ukraina, siis küll sotsialistlik vabariik, on ÜRO asutajaliige. Kuulub ikka sinna.

Ent ÜRO on hambutu tiiger, nagu kinnitab fakt, et praegustele Venemaa otsestele relvastatud agressioonidele pole suudetud liikme kaitseks samme võtta. Kaua on podisenud sõjakatel, mille alla on Kreml tuld ehitanud. Nüüd on see üle keenud, Ukraina pole aga milleski süüdi.

Pingeline olukord lahvatas leekidesse sel nädalal. Teisipäeval ületasid vene väed Ukraina idapiiri, kus asub arvukalt venelasi.

Neljapäeva varahommikul alustati pommitamisega. Sõda, mida kardeti, lasti valla. Inimelusid, mitte ainult Ukraina sõdureid, vaid ka tsiviliste, on kaotatud. Vladimir Putin õigustas sõda, et Ukraina soov NATOsse astuda ohustab Venemaad. Ei saa aru kuidas küll, Balti riigid on NATOs, idapiir on neil Venemaaga.

Ent pärast Krimmi poolsaare annekteerimist, millele ei Kiiev ega ÜRO ei osanud reageerida, on Kremli suhtumine muutunud jultunumaks, mida kinnitab sõja alustamine. Lisaks uskumatu avaldus Putinilt, et Donetski ja Luhanski - osad Ukrainast, kus elab arvukalt venelasi, on nüüd iseseisvad riigid, mille juhid olevat pöördunud Moskva poole kaitset saamaks. Kelle eest, pole selge. Sellist propagandat pole kommunismi ajastust saadik valla lastud. Ja miks siis Kiievit, Odessat, teisi linnu, mis kaugel, pommitada?

Hetkel pole Läänest relvadega reageeritud. Alul, kui Vene väed piiri ületasid teisipäeval, esitati uute majanduslike sanktsioonide teade. Pärast sõjategevuse algust on ärevus, ja mitte ainult Euroopas, et mis edasi saab? Mida arvavad grusiinid, usbekid, kasahhid, paljud teised Aasia südames asuvad rahvused, kel oma riik? Kas nemad on järgmised sõjaohvrid? Iseseisvale riigile kallale­tung, ilma mingi provokatsioonita, vajab ju reaktsiooni.

Vaba maailm vaatab murelikult olukorda. Balti riigid on küll NATO kaitsekilbi all, aga kas julgeme ütelda, et sellest aitab? Et Putin ootas enne ründamist äsjaste Pekingi taliolümpiamängude lõppu, kinnitab ilmekalt, et väidetavalt maailma rikkaim inimene on võimust hullunud. Megalomaan, nagu mitmedki ta eelkäijad.

Annaks taevas, et leitakse lahendus, mis lõpetaks julma ja kutsumatu sõjategevuse.

TÕNU NAELAPEA

Käes on taas meie oodatuim pidupäev, vaba Eesti tähista­ mise päev. Eesti Vabariigi 104. aastapäeva tähistame aga ajal, mil poliitiline olukord maail­ mas ja Euroopas on pingeline ja ärev. Samas võime siiski üsna kindlameelselt tulevikku vaadata. Eesti on alates ise­ seisvuse taastamisest rajanud oma inimeste jaoks vaba, demokraatlikku, avatud ja jõukat riiki, mis on ise usal­ dusväärne ja mis usaldab oma liitlasi.

Just praegused keerulised ajad on andnud meile kinnitust, et Euroopa Liit ja NATO püsi­ vad ühtsed ning Eesti on selle ühtse pere enesekindel liige, kellega arvestatakse ja kellesse usutakse. Selles ühtsuses seisneb meie tugevus. Eesti head mainet olete rohujuuretasandil aidanud kujundada ja kaitsta ka teie, elades välismaal ja kandes Eestit mõtetes ja südames – suur tänu teile!

Välisministeeriumi avaldus Venemaa rünnakutest Ukraina vastu 24.02.2022. Välisministeerium mõistab karmilt hukka täna alanud Venemaa laiaulatusliku sõjalise rünnaku Ukraina vastu.

Venemaa on otsustanud täieli­ kult eirata rahvusvahelist korda, mitmeid rahvusvahelisi kokku­ leppeid, heitnud kõrvale võima­ lused diplomaatilisteks lahen­ dusteks. Selle asemel on Venemaa valinud kõigist võima­ likest variantidest kõige kahet­ susväärsema tee ning alustanud sõjakäiku Ukraina vastu.

Välisministeerium jätkab iga­ külgset Ukraina abistamist ning toetab vankumatult Ukraina su­ veräänsust ja õigust otsustada oma riigi käekäigu üle ise, mitte naaberriigi pommi­ rahe, rake­ tirünnakute ja nõudmiste käsul.

Pidupäeva eel mõtleme sel­ lele, mis meid sügavamalt seob, mida peaksime eriti hoidma ja kaitsma. Kohe meenub eesti keel ja eesti kultuur; pole ju ­asjata eesti kirjanduse ameerik­ lasest tõlkija Adam Cullen öel­ nud, et eesti keel on tema jaoks haldjate keel. Mõne nädala pärast tähistame emakeelepäeva ja kutsun teidki virtuaalkana­ lites jälgima sel päeval Eestis toimuvat. Emakeelepäev on hea ajend välismaalgi kokku tulla, olgu siis proovimaks oma kee­ leoskust raadioetteütlust kirjuta­ des või teada saades, milline oli 2021. aastal Eesti kõige tõhu­sam keeletegu. Eesti riigis töötame päev päeva järel sel­leks, et Eesti inimestel üle ilma oleks hõlpsam Eestiga suhelda ja ­sidet hoida.

Meie eesliin siin on saat­ konnad ja konsulaadid, aga ka aukonsulid, kes lahendavad inimeste praktilisi küsimusi.

Täiendame pakutavaid teenu­ Venemaa ja Valgevene tege­ vus ei jää vastuseta ning neile kehtestatakse karm ja jõuline sanktsioonide pakett.

Täna uuendas välisministee­ rium ka reisihoiatust Ukraina suhtes. Kõigil Ukrainas viibi­ vatel Eesti kodanikel palume riigist lahkuda esimesel või­ ­ malusel ja tagasi pöörduda Eestisse. Neil, kes soovivad alles Ukrainasse reisida, soovitame seda väga tungivalt vältida.

Eile sõitis välisminister EvaMaria Liimets koos Läti ja Leedu välisministritega Kiie­ visse, et näidata Ukrainale keerulises olukorras toetust.

Seoses Venemaa täna alustatud suuremahulise sõjategevusega olid ministrid sunnitud oma vi­ siidi katkestama. Minister ning teda saatnud inimesed on terved ja lahkuvad Kiievist Eesti poole. ,,Täna öösel algas Venemaa laiaulatuslik sõjaline rünnak Ukraina vastu. Väga paljud inimesed ja riigid on pikka aega

Välisministeerium Venemaa… kutsus välja Venemaa (Algus lk. 1) suursaadiku tide ja lahingdroonidega, 24. veebruar 2022. Seoses Venemaa sõjalise rünnakuga Ukraina vastu kutsus välis­ ministeerium täna, 24. veeb­ ruaril välja Venemaa Föderat­ siooni suursaadiku Vladimir Lipajevi, et avaldada protesti ja kõige karmimat hukka­ mõistu Venemaa kallaletungile Ukrainale.

Venemaa suursaadikuga koh­ tunud välisministeeriumi ase­ kantsler Märt Volmer ütles, et Venemaa rünnak kujutab endast täielikku hoolimatust mitte ainult rahvusvahelise õiguse, vaid ka inimsuse aluspõhi­ mõtete suhtes. „Eesti kutsub Venemaad üles austama rahvus­ vahelist õigust ja kiiresti lõpeta­ ma sõja, mis toob kaasa vaid surma ja kannatusi. Sõda ei saa olla lahendus ühelegi problee­ mile ja päris kindlasti ei lahenda see ka väljamõeldud prob­ leeme,“ sõnas Volmer. (VMPT)

seda just Valgevene ja Harkivi suu­ nal.

Ida-Ukraina Donetski ja Luganski separatistlikud ,,rah­ vavabariigid“ teatasid, et on ­alustanud rünnakut Ukraina ar­ mee positsioonide vastu kogu kontaktjoone ulatuses. Separa­ tistide teatel on nende eesmärk võtta kontroll Luganski ja Donetski oblastite kogu ulatu­ ses.

CNN näitas Valgevenest Ukraina piiri ületavat Venemaa tankide kolonni. Sõjategevuses osalevad ilmselt Valgevene relvajõud, mis on allutatud ­ Venemaa juhtimisele.

Neljapäeva õhtul toimus Brüsselis erakorraline Euroopa Ülemkogu kohtumine, millel osales ka Eesti peaminister Kaja Kallas.

Euroopa Liidu riigi- ja valit­ susjuhtide kohtumise teemaks oli Venemaa laiaulatuslik sõ­

Välisminister Eva-Maria Liimets.

Foto: välisministeerium

seid järjepidevalt: alates aasta­ vahetusest on ID-kaardi saajal võimalik saada saatkonnast kaa­ sa ka kaardilugeja, aasta lõpuks aga loodame käivitada kaua oodatud võimaluse saada Eesti ­ pass kätte posti teel. Seda kõike ikka selleks, et ka välismaal elav eestlane tunneb: Eesti riik on minu riik ning ta hoolib ­minust ja mu perest.

Soovin kõigile kaunist ja rõõmurohket vabariigi aasta­ päeva! pingutanud, et seda ei juhtuks, aga nüüd on selge, et rünnaku vältimine polnud meist kellegi võimuses. Sõja, kannatuste, kaotatud elude ja purustuste eest vastutab ainult see, kes selle valede, ettekäänete, ähvar­ duste ja provokatsioonide abil esile kutsub.

Venemaa tänane rünnak Ukraina vastu on täiesti vastu­ võetamatu ning ränk rahvusva­ helise õiguse rikkumine. Eesti teeb koos oma liitlastega ja ­vastutustundliku rahvusvahelise kogukonnaga kõik endast ole­ neva, et Venemaa agressioon lõppeks võimalikult kiiresti.

Selleks peame Venemaale keh­ testama võimalikult ranged sanktsioonid, nad poliitiliselt isoleerima ning jätkama iga­ külgset tuge Ukraina riigile ja rahvale,“ sõnas välisminister Liimets.

(Lisainfo välisministeeriumi ­veebil: vm.ee)

jaline rünnak Ukraina vastu, arutlusel olid olukord Ukrainas, võimalused Ukraina toetami­ seks, laialdased sanktsioonid Venemaale ja julgeolekuolukord Euroopas.

USA ja Suurbritannia on teatanud uutest Moskva-vas­ tas­ test sanktsioonidest, mille osas tehakse koostööd G7 ja Euroopa Liidu riikidega. Samuti teatas Kanada peaminister uu­ test sanktsioonidest Venemaa vastu.

President Biden kinnitas taas USA pühendumust NATO liik­ mesriikide kaitsmisele. ,,As­ tume samme oma NATO liit­ laste kaitsmiseks. Eriti idas,“ ütles Biden. Presidendi sõnul USA väed Ukrainasse ei lähe. ,,Meie väed ei osale konfliktis Venemaaga Ukrainas. Meie väed lähevad Euroopasse kaits­ ma meie NATO liitlasi. USA kaitseb NATO territooriumi kogu Ameerika jõuga,“ ütles Biden. (Allikas: ERR/CTV)

Nr. 8

EESTI ELU reedel, 25. veebruaril 2022 — Friday, February 25, 2022

3

Vabariigi aastapäeva paraad peeti Vabaduse platsil

Foto: Ken Murk, ERR

Eesti Vabariigi 104. aasta­ päeva paraad peeti Tallinna südalinnas, Vabaduse platsil.

Paraadil osalesid ka liitlased ja pärast paraadi sai tutvuda lahingutehnikaga.

Paraadi, mida juhatas kait­ seväe juhataja kindralleitnant Martin Herem, võttis vastu president Alar Karis.

Paraadil oli üle 700 osaleja ja 21 ühikut tehnikat, kokku osales paraadil 28 lippu, 4 kom­ paniid, 12 rühma, 15 jagu ja 2 orkestrit.

Esindatud olid riigiliputoim­ kond, kaitseväe liputoimkond, väeliikide liputoimkonnad koos üksustega, erioperatsioonide väejuhatuse liputoimkond koos üksusega, kaitseväe akadeemia, sõjaväepolitsei vahipataljon, küberväejuhatuse staabi- ja side­ pataljon, 1. ja 2. jalaväe­ brigaad, kaitseliidu 411. maa­ kaitsepataljon, naiskodukaitse, sisekaitseakadeemia koos nelja teenistuskoeraga ja vanglatee­ nistus.

Osalesid ka Balti kaitse­ kolledži-, NATO küberkaitse­ koostöö keskuse- ja NATO

Ülemaailmse Eesti Kesknõukogu pöördumine seoses Venemaa kasvava agressiooniga Ukrainas 22. veebruaril 2022 Naiskodukaitse Rapla Ringkond, taustal Kaarli Kirik.

Foto: Naiskodukaitse juht Airi Tooming, kes sai tänavu presidendilt Valgetähe teenetemärgi

s­taabielemendi (NFIU) Eesti kon­ tingendi liputoimkond. Es­ ma­kord­selt osalesid paraadil ­jalgsiüksusena reservväelased – 2. jalaväebrigaadi 22. jalaväe­ pataljon.

Liitlastest olid paraadil Belgia Kuningriigi, Suur­ britannia ja Põhja-Iiri Ühend­

Vabariigi aastapäeva pidustused lõppesid piduliku kontserdiga Eesti Vabariigi 104. aastapäeva sündmused algasid varahom­ mikul Tallinnas kell 7.32, kui päikesetõusul toimus riigilipu heiskamise tseremoonia Toom­

pea lossi Kuberneri aias.

Kõnega esines seal riigikogu esimees Jüri Ratas, õnnistus­ sõnad ütles Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku peapiiskop

kuningriigi liputoimkond. Sa­ muti NATO Eesti lahingugruppi kuuluvad Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi ja Prantsuse Vabariigi üksused la­ hingutehnikal. Paraadil nägi ka Suurbritannia tanki Challenger ja Prantsuse Vabariigi tanki Leclerc. (PM/EE)

Urmas Viilma ning Eesti Vabariigi iseseisvusmanifesti luges ette Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli üliõpilane, Voldemar Panso preemia laureaat Maarja Mõts.

Osalesid Eesti Meestelaulu Seltsi koorid ja Tallinna polit­ seiorkester.

Järgnevalt asetati pärjad Vaba­ dussõja võidusamba jala­ mile Tallinnas Vabaduse välja­ kul ning toimus oikumeeniline jumalateenistus Tallinna Piis­ koplikus Toomkirikus.

Keskpäeval peeti Kaitseväe paraad Tallinnas Vabaduse väl­ jakul. Õhtul esines president Alar Karise kõnega ning toimus iseseisvuspäeva pidulik kont­ ­ sert­ etendus Estonia teatrimajas.

Presidendi pidulikku vastuvõttu koroonapiirangute tõttu ei toi­ munud.

Venemaa president Putini nõue Venemaa poolt okupeeritud Ida-Ukraina Donetski ja Luhanski piirkondade ,,tunnusta­ miseks“ ja ,,rahuvalvajate“ saatmiseks on rahvusvahelise õiguse tõsine rikkumine ja käimasoleva Venemaa Ukraina vastase sõja eskalee­rimine.

21. veebruari ülekanne Putini pöördumisega, kus Venemaa president kurvastas Nõukogude Liidu kadumise pärast, viitab, et Ukraina täieulatuslik vallutamine Venemaa poolt on järjest tõenäolisem. Putin kõneles Ukraina iseseisvusest kui aja­loo­ listest asjaoludest tulenevast juhusest ja 2014.a demokraatli­ kust revolutsioonist kui vägivaldsest riigipöördest. Esitades nõudmisi NATO vägede välja­viimiseks Balti riikidest ja IdaEuroopast ning eitades Ukraina õigust iseotsustamisele, soo­ vib Putin tagasi pöördumist 1997.a aegsesse seisukorda Euroopas.

Viimase kahe aastakümne jooksul on Venemaa okupeeri­ nud osa Gruusiast, Ukrainast ja Moldovast. Tänaseks on Vene­maa näol tegemist suurima ohuga Euroopa julgeolekule alates külma sõja lõppemisest. Venemaa-Ukraina piirile ja Valgevenesse on praeguseks koondatud 170 000 kuni 190 000 suurune väekontingent. Ülemaailmne Eesti Kesknõu­kogu kutsub NATO-t, Euroopa Liitu ja ta partnereid seisma ühtselt ja solidaarselt Ukrai­na­ga, laiendama sõjalist ja majanduslikku abi Ukrainale ja koheselt kehtestama raskeid sanktsioone Venemaa vastu. Sellest sõltub nii demokraatliku ja vaba Ukraina kui kogu Euroopa tulevik.

Eestlaste Kesknõukogu Ka­na­das kutsub Kanada valitsust ja parlamenti koheselt kehtes­ tama raskeid majanduslikke sanktsioone Venemaa ja Vene üksikisikute vastu kellel on vara Kanadas.

AHO REBAS President Ülemaailmne Eesti Kesknõukogu Kanadas Ahorebas@yahoo.se www.uekn.ee KAIRI TAUL HEMINGWAY President Eestlaste Kesknõukogu kairihemingway@gmail.com estoniancentralcouncil@gmail.com www.estoniancouncil.ca

4

EESTI ELU reedel, 25. veebruaril 2022 — Friday, February 25, 2022

VEMU peaarhivaar…

EESTI SPORDIS ON JUTUKS...

(Algus lk. 1)

ENN HALLIK

Eesti naasis Pekingi olümpialt kilbiga Hiina pealinnas Pekingis ja hiidlinnast 200 kilomeetri kaugusel külmkõledates mä­ ­ gedes peetud 24. taliolümpi­ mängud on lõppenud. Tege­ mist oli läbi aegade eriliste mängudega, mis peeti sisuli­ selt kinnises mullis. Olümpia­ ga, kus võistlemisest olulise­ maks kippus saama see, kas igapäevane koroonaproov mitte positiivne pole ning atleet, treener või ajakirjanik isolatsioonihotelli ei viida. Ei jätnud see hirm ka eestlasi puudutamata.

Erilised olid mängud ka ajaloolises mõttes, ja ma ei pea siin silmas fakti, et Peking oli ja võib-olla jääb ainsaks lin­ naks, kus peetud nii suve- kui taliolümpiat. Tahaks hoopis meenutada 2008. aasta Pekingi suveolümpiat, mille ajal Vene­ maa Gruusiale tankidega kallale läks. Nüüd on impeeriumist unistaval Venemaal hambus slaavi vennasrahvas Ukraina ning vaid õige napilt sai olüm­ piatuli Pekingis kustuda, kui Putin jälle relvi täristama ­kippus.

Aga võtkem siinkohal siiski teemaks sport, täpsemalt eest­ laste esinemine Pekingi tali­ olümpial.

Kelly Sildaru pronksmedal freestyle-suusata­ mise pargisõidus päästis Eesti lootused, tema medaliga asetus Eesti sajakonna mängudel osalenud riigi seas 29. kohale ehk esimesse kolmandikku.

Nagu Eesti, lahkus Hiinast ühe pronksiga ka lähinaaber Läti, Leedu jäi medalita. Soome, Rootsi ja Norra olid saagilt muidugi teisest masinaklassist.

Kui Lätit Eestiga võrrelda, siis tõele au andes oligi Sildaru Eesti ainuke suur lootus, Läti kelgutajad, skeletoni- ja bobi­ sõitjad pretendeerisid Pekingis rohkemale ja vaid üks pronks oli neile pigem pettumus. Kui lisada Sildaru medalile eestlaste rõõm hõimurahva Soome hokivõidu üle ja fakt, et üks kullameestest Leo Komarov on Eestis kasvanud, siis saaksime ehk veel kraadi võrra uhkemad olla ja heade naabrite lätlaste ees end talispordirahvana esitle­ da.

Kelly Sildaru, kellele presi­ dent Alar Karis tänuks riikliku autasu annetab ja keda ootab seaduspäraselt kopsakas pree­ mia olümpiakomiteelt, oli medalit teenides igati tubli. Ta ­ võistles koguni kolmel alal. Big Air hüpetes tuli tal maandudes suusk jalast, sestap jäi tule­ museks kvalifikatsiooni 17. koht. Pargisõidus võitis kulla šveitslanna Mathilde Gremaud, teine oli Hiinat esindanud ameeriklanna Eileen Gu ja kol­ mas Sildaru. Kolmandal alal rennisõidus jäi Sildaru napilt esi­mesena medalita, olles neljas.

Kuidas mängude ajal 20-aas­ taseks saanud neiu esinemist kommenteerida? Kaheti. Sest ühest küljest ei olnud Kelly par­ gisõidus kinnitamata andmetel karjääri algusest ehk 2013. aas­

tast peale vahetus võistluses kusagil kordagi esikohast tahapoole jäänud. Seega kolmas koht on kaotus. Ja rennisõidus oli Sildaru 2019.a maailma­ meister, nüüd „vaid“ neljas.

Teisest küljest on laastav peretüli (mängudegi lõppedes andis Kelly intervjuu, kus rääkis teda varem treeninud isa türanlusest ja tema tekitatud vastikusest suuskade vastu) kahtlemata neiule jälje jätnud, vanad rivaalid Sildaru vigastus­ pauside ajal arenenud ja uued juurde tulnud. Kõike seda arvestades oli Kelly ikka raudne ja au talle! Aeg näitab, kas ta jaksab ka järgmise, 2026. aastal Itaalias Milanos ja Cortinas peetava olümpiani pürgida. Aga usume ja loodame.

Kui keegi minult küsiks, siis mina tõstaks Sildaru ees esile hoopis kahevõistleja Kristjan Ilvese. Olümpia eel mitmel MK-sarja etapil esikolmikus ­lõpetanud Ilvest võis ülitäieliku õnnestumise korral Pekingis isegi medalikandidaadiks pida­ ­ da, ent teda tabas halb õnn – saabudes andis ta kaks positiivset Covid-19 proovi ja vangistati koroonahotelli. Tegi seal üle nädala kükke, üleshüp­ peid ja jooksis seinast seina, mis pole tippsport. Kui lõpuks välja sai, oli füüsiliselt tühi, aga ometi tegi mäel teise koha vää­ rilise hüppe ja pingutas end murdmaarajal olümpia üheksan­ daks. Viimaseid ringe mees ei mäleta, finišist viisid meedikud endast kõik andnud Kristjani toibuma. Ilves ületas halba õnne ja iseennast, teda võib lausa kangelaseks pidada. Ta on kõvem mees, kui samuti ko­ roonavangis olnud maailma ka­ hevõistluse liider Jarl Magnus Riiber, kes nagu Ilveski lõpuks pääses, aga suusarajal täiesti ära kustus ja meeskonnavõistlusest koguni loobus.

Veel üks Eesti mees, keda raskused ei murra, on kiirui­ ­ sutaja Marten Liiv. Veidi enam kui kuu tagasi sai ta jalg treeningul vigastada, harjuta­ misse tuli paus, aga ometi võttis Marten Pekingis oma meelisalal 1000 meetris peaaegu maksimu­ mi. Protokolli läks kirja küll vaid seitsmes koht, ent pronks jäi vaid 0,17 sekundi taha. Kui kahevõistleja Ilves jätkab treeni­ mist Norras koos sealse koon­ disega, siis Marten Liiv kuulsal kiiruisumaal Hollandis Heeren­ veenis. Pühendunumaid mehi annab otsida.

Kolme esile tõstetu kõrval oli Eesti olümpiadelegatsioonis terve rida neid, kes küll tähti taevast alla ei toonud ja kellelt niisuguseid vägitegusid ei ooda­ tudki, aga kes torkasid siiski silma sitkete soorituste või ­ ­vaprusega.

Nii näitas murdmaasuusataja Alvar Johannes Alev, kelle olümpiasobilikkuses mõni Eesti treener varem kahtles, et on kunagisel kuldalal Maarjamaa parim. Suusavahetusega sõidus oli ta 33., 15 km klassikas 35.

Nr. 8

Marten Liiv

Kelly Sildaru

Kristjan Ilves

Leo Komarov

ja 30 km vabatehnikamaratonis 36. Ehk mehiselt stabiilne maail­m a TOP40 suuskur.

Martin Himma ja Henri Roos üllatasid meeldivalt suusatamise tiimsprindi 11. kohaga, jäädes oma poolfinaalis esimesena ukse taha. Sitkete ja vaprate sekka arvaksin ka iluuisutajad Aleksander Selevko ja EvaLotta Kiibuse. Oma loodetud punktisummadest ja tulemusest jäid mõlemad kaugele – Selevko sai 28. ning Kiibus 21. koha, ent Selevko läks vaata­ mata treeningul saadud raskele õlavigastusele ikkagi võistlema ja Kiibus oli terve tänavuse hooaja võidelnud sobimatutest saabastest-uiskudest saadud jalavigastusega.

Nii ja naa esinenud sport­ lasteks võib lugeda suusalendu­ rid Arti Aigro ja Kevin Maltsevi. Aigro parimaks jäi suure mäe 30. koht, Maltsevil suure mäe 37. koht, aga meestelt loodeti enamat. Eesti naismurdmaasuusatajad, kes olümpiale pääsesid, olid kõik noored ja tegid seal, mis suut­ sid, õnneks päris viimasteks ka ei jäänud. Keidy Kaasiku oli suusavahetusega sõidus tublilt 39., ta kaksikõde Kaidy Kaasiku sprindis 48., Mariel Merili Pulles sprindis 41., Aveli Uustalu sellest nelikust nõrgimana nii sprindis kui 10 km klassikadistantsil tabeli ­lõpus. Takkajärgi tarkusena ­võinuks ehk siiski varuvõistleja, 42-aastase tubli veteranist harrastaja, ema ja lasteaiakas­ vataja Tatjana Mannima Hiina lennutada – kui mitte muud, siis murdumatut võitlejavaimu näidanuks ta kindlasti.

Vanaisa kaudu Otepää juurte­ ga ja Eestit esindava 22-aastase Kaitlyn Vestersteini 35. kohta suurslaalomis võib lugeda kor­ daminekuks, aga katkestajaid oli mäesuusavõistlusel palju ja Vestersteinilgi jäi slaalom lõpuni sõitmata. Ehk nelja aasta pärast?

Palju loodeti Pekingist laske­ suusatajatelt, aga nemad läksid seal kollektiivselt lati alt läbi. Üllatusena tegid paremaid tule­ musi vahepeal koroonahotellis pikutanud naiskonna senine ­neljas number Susan Külm,

kes oli sprindis 44. ja jälitussõi­ dus 45. ning meestest samuti endine murdmaamees ja algaja laskesuusataja Raido Ränkel ning mullu loobunud ässade Lessingu ning Kõivu kinga­ desse astunud Kristo Siimer.

Senised Eesti laskesuusatamise liidrid Tuuli Tomingas, Regina Oja, Johanna Talihärm, Rene Zahkna ja Kalev Ermits kõr­ besid Pekingi olümpial kollek­ tiivselt ja täiega. Parimaks jäi Tuuli Tominga 7,5 km distantsi 33. koht, ülejäänutest ei jõudnud keegi kordagi isegi 50 parema sekka.

Kõige kehvemini esinesid Pekingi olümpial eestlastest ko­ genud sprinter Marko Kilp, kes kõrbes nii oma põhialal kui kaotas teatesõidu avaetapil ri­ vaalidele nii suurelt, et Eesti võeti peagi rajalt maha. Samuti ei saa kuidagi rahul olla mäe­ suusataja Tormis Lainega, kes katkestas nii slaalomis kui suurslaalomis ega saanudki tule­must kirja.

Et lõpetada siiski positiivses toonis, siis – viimati teenis Eesti taliolümpiamedali 2010. aastal Vancouveris (Riigikogu praeguse liikme Kristina Šmi­ guni hõbe), nüüd tosina aasta järel olime taas pjedestaalil ja eks ole see ju tore! Tulime mitte langenuna kilbil, vaid ikka võidukalt kilpi kõrgele tõstes!

Viis eestlast jõudis astronaudiks kandideerimisel teise vooru Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) astronautide värbamis­ programmis kandideeris kok­ ku 57 eestlast ning viis neist pääses edasi teise vooru. ,,Astronaudiks kandideeri­ mise sõel on halastamatult tihe.

Kokku ligi 22 500 kandideeri­ nust kutsuti teise vooru 1361 kandidaati. Lõpuks jääb alles ainult kuus karjääriastronauti, kes võetakse ESA-sse tööle ja umbes 20 projektiastronauti, kes moodustavad reservi,“ rääkis EAS-i Eesti kosmosebüroo juht Madis Võõras ning lisas, et viis

põhiseaduse sõna ja mõtet, et Eesti riik on rajatud vabadusele, õiglusele ja õigusele, kaitseks sisemisele ja välisele rahule ning pandiks praegustele ja tulevastele põlvedele nende ­ ühiskondlikus edus ja üldises kasus,“ rõhutas riigipea.

Kokku andis president tänavu teenetemärgi 148 isikule.

Kanada eestlastele teeb erilist heameelt teade, et Valgetäht IV on omistatud VEMU peaar­ hivaarile PIRET NOORHA­ NILE. Valgetäht IV teenetemärgi saavad ka aastakümned Stock­ holmi Eesti Maja püsimise eest seisnud Mart Nurk ning eestluse hoidja Uus-Meremaal ja sealne kauane aukonsul Tõnu Loor­ pärg.

Teenetemärgiga Valgetäht V tunnustati teiste hulgas New Yorgi Haridusseltsi juhatuse kauaaegset liiget Peeter Teedlat ning Eesti Üliõpilaste Toetus­ fondi (USA) presidenti MariAnne Teedlat, samuti toronto­ lastele tuntud vaimulikku ja ajaloopärandi talletajat Ants Toomingat.

Teenetemärkide saajate täie­ lik nimekiri on leitav aadressil: www.president.ee

Eesti annetatud tankitõrjesüsteemi Javelin raketid jõudsid Ukrainasse Möödunud reedel jõudsid Ukrainasse Eesti kaitseväe poolt annetatud tankitõrjesüs­ teemi Javelin raketid. „See on Eesti poolt väike samm Ukraina toetuseks, kuid see-eest reaalne ja käegakatsu­ tav panus kaitseks Venemaa agressiooni vastu,“ ütles kait­ seväe juhataja kindralleitnant Martin Herem. „Hetkel on neist rakettidest Eesti julgeolekule rohkem kasu Ukraina kaitsel kui kaitseväe keskpolügoonil laskeharjutusel.“ Eesti annetas Ukrainale USA-lt soetatud tankitõrjesüs­ teemi Javelin rakette. Vastavalt hankelepingu tingimustele, oli rakettide annetamiseks vajalik USA nõusolek, mille Ameerika Ühendriigid ka andsid.

Kaasaskantav keskmaa tan­ki­ tõrje raketisüsteem Javelin on õlalt lastav ja toimib niini­ metatud lase-ja-unusta meetodil, mis tähendab, et pärast lasu sooritamist juhib rakett ennast sihtmärgini automaatselt ja võimaldab laskuril varjuda.

Javelini rakettidega on või­ malik tabada sihtmärki nii otse kui ka pealtpoolt ning selle efektiivne laskekaugus on 2-2,5 kilomeetrit. Javelinid võeti kait­ seväe relvastusse 2015. aastal.

(KVPST/EE) eestlast on endiselt konku­ rentsis.

Kõikide kandideerijate hul­ gas oli naisi 24 protsenti, Eestist kandideerijate hulgas aga 38. Sellega oli Eesti naiskandidaatide osakaalu järgi kõikidest liikmesriikidest esi­ mesel kohal. (ERR/EE)

Nr. 8

EESTI ELU reedel, 25. veebruaril 2022 — Friday, February 25, 2022

5

Kommentaarid ja arvamused

Eesti Vabariigi president Alar Karise kõne EV aastapäeval (lüh.)

24.02.2022 Armsad Eesti inimesed lähe­ dal ja kaugel, ma tahaksin alustada Eesti sünnipäeval millestki ilusast. See on ju ilus päev. Meil on oma riik, Eestil läheb üldiselt hästi ja meie sinimustvalge lehvib uhkelt.

Aga...

Maailm on lakanud armasta­ mast demokraatiat.

Maailm kaldub diktatuuride poole.

Diktatuurid on taganud en­ dale lihtsa juurdepääsu vägival­ lale.

Kus sellised laused kõlasid?

Oslos, mullu 10. detsembril, kui anti kätte Nobeli rahupreemiad.

Ja niimoodi rääkis oma kõnes nobelist, Vene ajakirjanik Dmitri Muratov.

Kahjuks oli tal õigus. 24. veebruari hommikul nägime uuesti, kuidas Venemaa valib vägivalla ja agressiooni, viskab prügikasti ÜRO harta, rebib puruks rahvusvahelise õiguse, ­ asub pommitama Ukrainat.

Alustab sõda Euroopa südames.

Me jälgisime kuudepikkust Venemaa vägede koondumist Ukraina piirile. Ilma igasuguse kahtluseta oli see demokraatliku riigi suurim sõjaline ümber­ piiramine pärast Teist maail­ masõda. Aga nad rääkisid kogu maailmale, et ei, ärge muret­ sege, Venemaa ei valmistu ke­ dagi ründama, need on tavalised õppused.

Me ei uskunud neid, aga lootsime, et Venemaa president keerab viimasel hetkel tagasi või tõmbab pidurit. Ta ei teinud seda. Ta oli oma otsuse juba langetanud. Otsuse hävitada demokraatlik Ukraina riik.

Venemaa alustatud sõda on kuritegu, mis võtab paljude ukrainlaste ja venelaste elud.

President Vladimir Putinil oli võimalus nad ellu jätta, aga ta otsustas teisiti. Need ohvrid on tema hingel ja südametunnistu­ sel.

Venemaa juhtkonna eesmärk on ilmne: tõmmata Euroopasse uus eesriie, mis jagab riigid nendeks, kes võivad ise vabalt otsustada oma tuleviku üle ja nendeks, kes seda ei või, sest peavad arvestama Venemaa meelevaldse arusaamaga sellest, millised on tema julgeolekuhu­ vid. Nii ei saa ega tohi juhtuda. Üleeile lubasin Kiievis presi­ dent Volodõmõr Zelenskile, et Euroopa ei jäta Ukrainat üksi.

Et me ei väsi ega kaota lootust, me teeme kõik, et ohjeldada agressorit. Ukrainal on väga palju sõpru. Üheskoos kehtes­ tame uued ja mõjuvamad sankt­ sioonid Venemaale. Üheskoos toetame kõigiti Ukrainat. Ühes­ koos peame pakkuma Ukrainale selget Euroopa Liiduga liitu­ mise perspektiivi.

Kaitstes Ukraina vabadust, ukrainlaste enda valitud teed, kaitseme ka seda, mida oleme ise aidanud ukrainlastel üles ehitada. Kaitseme Euroopa

Liidu liikmesriikide ja NATO liitlaste ning meie partnerite vabadust otsustada, kuidas ja kellega oma elu korraldada.

Agressoriga me läbirääkimisi ei pea. Oma põhimõtteid hül­ jates või nendega laveerides muutuksime ise nõrgemaks.

Sõja saab lõpetada ainult üks riik. Venemaa.

Eesti riigipeana olen uhke, et meie diplomaadid jätkavad sõja ajal tööd, ka Kiievis. Diplo­ maadid on eesliinil, seal, kus nende ülesanne ongi olla, igas olukorras.

Venemaa kallaletung Ukrai­ nale muudab jõuliselt meie piirkonna julgeolekupilti. Usun, et keegi ei kahtle enam, kui vajalik on Eesti kuulumine ­ Euroopa Liitu ja NATO-sse.

Need valikud on tehtud rahva enamuse toetusel, need on ol­ nud õiged, sest annavad meie riigile majandusliku kindluse ja sõjalise turvatunde. Päeva­ polii­ tika ei saa lõhkuda ega õõnes­ tada neid valikuid.

Kinnitan riigikaitse kõrgeima juhina, et Eestil on julgust olla moraalne, meie kaitsevõime on veenev, kaitsetahe raudne, liit­ lassuhted tugevad ja hoitud. Nii on ka Eesti riik hoitud.

• Elektrit meil on palju, ei mitte ainult Narvas.

Elektrit on me elus nagu musta kassi karvas.

Elektrit on meil kõikjal, on kõigil närvid pinges.

Kaks õudset pingepoolust on igamehe hinges Selle katkendiga Hando Runneli luuletusest ,,Elekter“ kutsun teid kõiki ausalt vaatama Eesti sisse. Need salmid seovad kokku seisu, milles on pinget ja närvilisust, muret ja lootust, mis on meie kõigi ühised, olenemata rahvusest, soost, elukohast, maailmavaatest.

Pinge võib ajada lühisesse ühiskonna, suhted riikide vahel ja riikide sees, inimeste vahel ja inimeste sees. Praegune seis on seegi, et üksteise võidu tekita­ vad pinget juurde nii viirus, energia hind kui ka meie ­ idanaaber. Ühte kõnesse ei mahu kogu elekter, mis meid ümbritseb.

Kindlasti mahub siia aga mure, mis on nende pingeväljade all ja peal, sageli täiskasvanutele märkamatu, kuigi lõikab julma teravusega. See vaatab vastu ka noorte mõtetest ja sõnadest, kui loen nende kirjatöid kantuna küsimusest ,,Millist Eestit me siis tahame?“. /…/ Niisiis, me peame rääkima vaimsest tervisest. Noorte vaim­ sest tervisest.

Andmed, mida kogutakse, näitavad musta pilti. Ühe kooli direktor usaldas mulle, et poole aasta jooksul on tema kooli õpilaste seas olnud viis enese­ ­ tapukatset. Neist oleks võinud saada sünge statistika. Noored

murduvad aina sagedamini ja iga murduja kohta on veel tuhandeid, kes vajaksid abi ja ­ toetust.

Pandeemia on probleemi või­ mendanud: distantsõpe, näost näkku sotsiaalsete kontaktide kokku kuivamine, huvihariduse kärbumine. Vaimse tervise murede kasvu taga – nii noortel kui ka täiskasvanutel – on aga palju enam kuhjunud põhjusi.

Me ei oska tihti hoida suhteid lähedastega, meil napib neid, kelle poole abi saamiseks pöörduda. Sageli häbenevad noored ka abi otsida ja jäävadki endaga üksi. Kuid ennekõike ei räägi me sellest teemast pii­ savalt, ei mõista probleemide tõsidust ega oska märgata hä­ dasolijaid ja kipume pidama nende muret nõrkuse tunnuseks.

Noored, pöördun teie poole.

Need mured ei ole nõrkus.

Need on päris mured. Ja kui tunnete, et teil on raske, siis küsige tuge sõbralt, hoolivalt lähedaselt või õpetajalt, kogu­ konna- või koolipsühholoogilt, sisukast veebiportaalist või lasteabitelefonilt 116 111.

Praegu on tee erialase abini keeruline ja pikkade järjekorda­ dega. Riigil ja kohalikel oma­ valitsustel on veel mitmed sammud astumata. Kuid ka ­ igaüks meist peab vaatama ­ ­endasse. Kas ma oskan märgata ja hoolida? Kas ei ole ehk minuski käitumismustreid, mis ­ võivad võimendada minu lähe­ daste muresid? Kas suudan anda vaimse tervise esmaabi? /…/ Aidakem ühiselt leevendada neid pingepoolusi inimhingedes, et need ei sööks meil hinge seest. Et märgataks muret ja hakataks sellega kohe tegelema.

Et igaüks saaks endaga hakka­ ma.

Demokraatlikul maal on inimestel õigus meelt avaldada.

Ka valitsuse poliitika vastu, sest meie kodanikel on õigus arvata, kuidas peaks riiki juhtima. Ma ei lepiks kunagi, kui võim üri­ taks võtta hääle oponentidelt.

Kuid taunimisväärne on ka oponentide verbaalne või laua­ ­ juppidest kokku klopsitud võlla­ puu vastasrinnale.

Sama alatu on kassiiride, ars­ tide, politseinike või ajakirja­ nike ründamine põhjusel, et nad teevad oma tööd. Sellist protesti ei mõista ega toeta ma iialgi, ei toeta ka enamik rahvast. Meil on teistsugune lastetuba.

Aga saame ju aru, et kuigi meeleavaldus toimub koroona­ reeglite vastu, siis tegelikult on see laiema rahulolematuse, ängistuse ja väsimuse väljendus.

Koroonakriis ja piirangud, tervishoiukriis ja plaanilise ravi edasilükkumine, hüppeliselt suurenenud energiaarved ja toimetulekuraskused, Euroopa julgeolekukriis ja sellest tõu­ kuvad mured, omavaheline mõõduvõtmine valitsuskoalit­ sioonis ja erakondade tundlik­

kus reitingute ees aasta enne valimisi. See kriiside kobar koobki läbi ühiskonna ebakind­ luse vaipa.

Lihtne on lõhestada ja lahku viia, raske kuulata ja rahulikult rääkida, et osapooled kokku tuua ja leppida. Meil kõigil, ka minul, tuleb seda oskust ikka ja jälle lihvida. Ja leppida, et sageli on ka eriarvamusi.

Kõik meie, kes me siin Eestis elame, oleme üks rahvas.

Ainult meie teame päriselt, mis tunne on sõita mõnda väike­ linna või külaserva vanemate juurde, kui esimesed jaani­ lõkked on valgel õhtul süüda­ tud. Ainult meie teame päriselt, mis tunne on laulupeol seista ja laulda ,,Mu isamaa on minu arm“. Ainult meie teame päri­ selt, mis tunne on Eesti uuesti vabaks saada ja siis vabana ­kesta. /…/ Räägime ka vabaduse ja sunni vahekorrast, sest demokraatliku vabaduse tuum on võimalus langetada otsuseid, mis on kõi­ gile siduvad.

Vaevalt meeldib meist kelle­ legi pandeemia ajal maskikand­ mine nagu ka kohustus hoida endaga pidevalt kaasas või küsi­ da vaktsineerimispassi. Ent see kohustus ei ole meile pandud meelevaldselt, vaid niisuguse viiruse leviku tõkestamiseks, mis ei tarvitse ohustada igaüht, kuid ohustab paljusid, ohustab neid, kel on samavõrd õigus kaitsele kui meil enestel.

Siin ei ole teineteisega vasta­ misi vabadus ja sund. Vabas riigis demokraatlikult lange­ ­ tatud otsuste austamine ei ole häbiväärne alistumine sunnile.

See pole loobumine oma vaba­ dusest. See on möönmine, et ma ei saa sundida teistele peale oma isiklikku arvamust selle kohta, mis on sobiv ja õige. See on mõistmine, et meil tuleb ühiskonnana koos elada ja kanda ka moraalset kohustust ­ hoolida teistest.

Mittevaktsineeritute suur hulk näitab, kui palju on meie seas segaduses kaasmaalasi, kellele võib tunduda, et mitte keegi ei ole Covidi ajal inimeste poolel, et inimesed on õigeteks ja vale­ deks lahku aetud. See on eksi­ tee. Kõik on õiged inimesed.

Mina olen kolm korda vakt­ sineeritud vaktsiiniusku endine teadlane. Aga kuidas pöörata samasse usku inimene, kes kardab tüsistusi või on lihtsalt valitsuse peale trotsi täis? Võin talle seletada ja teda veenda, aga kui see ei aita, siis võin vaid loota, et ta mõistab võima­ likke riske endale ja teistele.

Justnimelt ka teistele.

Kümned tuhanded, ka riski­ gruppidesse kuuluvad inimesed võivad lõpmatuseni kaaluda, kas vaktsineerida end või mitte, uskuda teadust või mitte. Sellist vabadust ei saa me aga lubada poliitikutele, kelle oleme valinud Eestit juhtima. Sest valitsuse töö on otsustada ja valitseda.

Koalitsioonivalitsuses on see kõigi osapoolte ühine vastutus.

Kui üks püüab teist ultimaatu­ mitega nurka suruda või teda

libedale juhtida, jääb nurka ja kukub selili kogu valitsus, mitte ainult üks erakond.

Olen sellele mõelnud viimase kuu jooksul, kui hooli­ mata patsientide arvu kasvust haiglates hakkavad koroonakrii­ sis tulema poliitilised otsused, mis ei tugine enam teadlastele ja teadusele. Tõsi, parlamendi­ valimisteni on aasta ja me teame ütlemist, et valijate hää­ led on poliitiku ainus kapital.

Minu jaoks on see poliitikut pisendav ja valijat pilkav. See ei vii Eestit edasi. Poliitiku põhikapital peaks olema tema usaldusväärsus, tõsiseltvõeta­ vus, asjatundlikkus.

Ka vastates näiteks küsimu­ sele, mis ja miks on rohepööre.

Rohepööre ei tähenda senisest heaolust ega turumajandusest loobumist. Kuid peame arenda­ ma majandust ja riiki sellisena, et me ei kulutaks mõtlematult ära loodust, mida läheb tarvis järgmistel põlvedel, aga tegeli­ kult meil endilgi. Nii nagu peremees jättis talu pojale, et tema kätetöö sajandeid vilja kannaks, nii peame suhtuma ka oma riiki, loodusesse, keskkon­ da laiemalt. /…/ Me ei vaja rohepööret kui loosungit. Me vajame mõist­ likke, tulevikku vaatavaid, töö­ kohti loovaid, meie endi tervist ja heaolu silmas pidavaid lahen­ dusi alates sooja pidavatest majadest kuni mittetossavate ­ bussideni. See kõik ei tähenda töökohtade kadu, vaid uusi töö­ kohti. Me suudame seda, sest meie inimesed on nutikad ja ettevõtlikud.

Vajame nutikaid ideid ja tarku lahendusi. Tuleva aasta parlamendivalimised annavad võimaluse selle üle mõelda.

Kas riik peaks lähiaastatel eelisarendama just haridust?

Sest haridus on lasteaiast kõrg­ koolini üks tervik. Milline on väiksemates kohtades gümnaa­ siumihariduse tulevik? Miks ei leia puidufirma 5000 elanikuga vallas kahte usaldusväärset töötajat? Kuidas leida üles ja tuua koolidesse või tööle tu­ handeid ,,kadunud“ noori?

Milline on mõistlik maksu­ süsteem, mis arvestab Eesti väheneva ja vananeva rahvasti­ kuga? Kas maakonnakeskuste politsei teenindussaalide lahti­ olek paar päeva nädalas on ikka õige või kui õhukeseks saab ­riiki hööveldada?

Kuidas koolitada rohkem psühholooge, psühhiaatreid, kooliõpetajad, insenere, medit­ siiniõdesid ja mitmeid teisi Eestile vajalikke erialasid? Ehk kuidas leida üles see, mis viib meid ühes tükis sidusama ühis­ konnana edasi?

Neile küsimustele vastuseid otsides hoidkem meeles: ini­ mesed ei ole riigi kliendid, vaid riigi kopsud, vereringe, aju, süda ja südametunnistus. Oleme seejuures sama järjekindlad ja visad kui Kelly Sildaru, Marten Liiv ja Kristjan Ilves, kes tali­ olümpial võistlesid end maail­ ma tippude sekka.

(Järgneb lk. 13)

6

EESTI ELU reedel, 25. veebruaril 2022 — Friday, February 25, 2022

Nr. 8

Märkmik

Pidupäeva värvid ja varjud Üleskutse ,,HAKKAME SÄT­ TIMA“ jäi külge sellest ajast, kui Eesti sai 100. Siis õhutati väga sättima, mille õhinasse on kerge laskuda. Tänagi, päev enne meie vabariigi 104. aastapäeva oli see sõnadepaar ainiti peas ja ometi piduriga, sordiini all, murega Ukrainas toimuva pärast.

Meie laste koolis tunde pol­ nud, oli vaid aktus kirikus, kauplused sulgesid vara, nagu ­ ikka enne riigipüha ja pagariäri lett oli kella kolmeks tühi, kuid Rotermanni kvartali sisesele väikesele Eesti Rahva Muu­ seumi näituse koridori me siiski jõudsime. Olin ammu ihanud vaatama minna ERMi 11 akent, mis sealsete vanade müüride ja moodsa harjaga Ajamaja esi­ mesel korrusel juunis avati.

Nüüd on hoone siseakendel juba teine väljapanek ,,Värvid“.

Selle kujundus ja esemete valik on inspireeritud Roter­ manni kvartali uusehituste ­värvidest. On 19. sajandi rahva­ rõivaid, moodsama aja, 70-100 aasta vanuseid rõivaid ning sekka veidi püsse, piipe ja ­ ­metallehistööd. Valged meeste särkide kraed ja naiste kombi­ need, oranžid Muhu sukad, kuldsed hiiu rõhud ja mustad fakid ja smokingud, aga ka kiri­ kuued, ümbrikud – tihedalt

k­ urrutatud saarte rahvarõivasee­ likud.

Kurvakört Kihnust Sääre­küla külast, mille on valmistanud 1938. aasta paiku Lidia Palu.

Legend ütleb: ,,Kudus ­ emale, kui ema väga haige oli. Enne, kui kört valmis sai, suri ema ära.“ Leina-aja seelik Anse­ külast, mille on valmistanud Reet Mühling Karuse külas Piskuniidu talus umbes 1870. aastal. ,,Üks punane vest on valmistatud pärast Teist maail­ masõda Ameerikas,“ seisab kir­ jeldus ERMi kodulehel. Seda aga ära ei tundnud, sest akendes iga eseme täpseid kirjeldusi juures pole, vaid mõningate detailid on esile toodud elekt­ ­ roonilisel tablool.

Must on kaunis, elegante, pi­ dulik, aga ka kurb. Ja vaatamata tahtmisele sättida ja otsida ilu ja minna lillepoodi ja rõivapoodi (mida me küll tegime), on kaks kätt sätitud kilbina punase ­pihiku alla ning seal pitsitab.

Nõnda sellesse pilti tahtma­ tult astusin ja tunnete sasipun­ dar – pidu murelikus rüüs – sai jäädvustet. Miski pole nii mure­ tu ja endastmõistetav kui varem ja kaitsejõudude paraad, mis alati nii sümboolne ja isegi mõistmatu tundunud, võtab sootuks teise varjundi.

RIINA KINDLAM, Tallinn

Tahtsin väga hakata vabariigi aastapäevaks sättima. Sellepärast tulimegi eelneval päeval Eesti Rahva Muuseumi väikest Tallinna ,,esindust“ Rotermanni kvartalis kaema. Üksteist vaateakent, mis ERMi värvide päralt. Järsku nägin, et olin klaasipeegelduses pihikuga ­ ­rahvarõivaseeliku justkui tõmmanud üll. Musta. Ja ümberringi teised ilusad, kõik mustad. Vasakul ülal Kihnu tumesini-rohe-kollane ,,kurva­ kört“, valmistatud 1938. aastal. Peoks sättimise süütunde sasipundar – pidu murelikus rüüs – sai piltlikuks. Miski pole nii muretu ja endastmõistetav kui varem ja kaitsejõudude paraad, mis alati nii sümboolne ja vahel isegi mõistmatu tundunud, võtab sootuks teise varjundi.

Foto: Riina Kindlam

Vabariigi aastapäeva puhul ilmus luulekogu ,,Isamaa ilu hoieldes“ kordustrükk Kirjastus Varrak andis Eesti Vabariigi aastapäeva puhul uuesti välja luulekogu ,,Isamaa ilu hoieldes“, mille koostas Peep Ilmet. Raamatu kujundas Mari Kaljuste. ,,Isamaa ilu hoieldes“ on luulekeelne lugu eesti rahvuse sünnist, tema eneseleidmisest, edenemisest Eesti riigiks ning edasisest käekäigust. Raamatu esmatrükk ilmus Eesti Vabariigi 90. sünnipäeva puhul. (PM/EE)

Valmis elulooraamat kirjanik Ellen Niidust

Paavo Matsinilt ilmus uus romaan ,,Lenini valss“ Kirjastuselt Lepp ja Nagel ilmus kirjaniku ja kriitiku Paavo Matsini uus romaan ,,Lenini valss“, mis on 2015. a ilmunud, Euroopa Liidu kir­ jandusauhinna võitnud ning tänaseks rohkem kui küm­ nesse keelde tõlgitud kultus­ teose ,,Gogoli disko“ järg. ,,Lenini valss“ on maagilise realismi võtmes kirjutatud alter­ natiivajaloolist teos, milles Eesti Vabariik on sattunud Soome ja Tsaari-Venemaa erikorra alla.

Kasutades erinevaid stiiliregist­ reid ja kohati soome-vene-eesti hüpoteetilise ühiskeele väljen­ deid, mõjutusi minevikust ja tulevikust, esitatakse lugejale ­ muinasjutuline pilt sellest, ­kuidas Tampere Lenini-muu­ seumist tuuakse Lenin Tartusse, mille on hõivanud rivaalitsevad kassijõugud. Raamatus räägi­ takse sellest, kuidas erinevad huvigrupid tahavad kuulsat ­revolutsioonitegelast ära kasuta­ da, millised jõujooned võivad meid, eestlasi, aga ka meie lähi­ naabreid oodata ees lähimas ­tulevikus.

Matsini eelmine romaan ,,Kongo tango“ võitis esikoha Eesti kirjanike liidu 2019.a ro­ maanivõistlusel. (PM/EE)

Loe Eesti Elu internetis —

www.eestielu.ca

Foto: Aien V.

Tallinnas avati Jaan Krossi mälestusmärk 19. veebruaril avati kirjanik Jaan Krossi auks tema 102. sünniaastapäevaks püstitatud mälestusmärk Tallinna vana­ linnas Kullassepa, Kuninga, Niguliste ja Harju tänava nurgal.

Mälestusmärk mitmekordsele Nobeli preemia kandidaadile ja Tallinna vapimärgi kavalerile Jaan Krossile valmis 2020. aas­ tal läbiviidud ideekonkursi tule­ musel, selle kavandas skulptor Jaak Soans koos Karmo Tõra ja Mark Kovalenkoga. Mälestus­ märgi asukoha selgitas välja Tallinna Linnavalitsuse ajutine komisjon. Asukoht on inspiree­ ritud vahetus läheduses asuvast Kirjanike Majast. Kirjanike Majas ja selle lähistel paiknesid Jaan Krossi elu- ja tööruumid ning seal valmis suur osa tema loomingust.

Enne Jaan Krossi mäles­ tusmärgi avamist toimus kõrval­ asuvas Kirjanike Maja saalis Jaan Krossi kirjandusauhinna

Kirjastuselt Tammerraamat ilmus elulooraamat ,,Ellen Niit. Heleda mõtte laast“, mille koostas armastatud kir­ janiku tütar Maarja Undusk.

Raamat räägib luuletaja ja tõlkija Ellen Niidu (1928– 2016) elust ja loomingust.

Muude allikate kõrval on raamatu koostamisel kasutatud ka rikkalikku kodust arhiivi ja perekondlikku pärimust. Teose peategelaseks on küll Ellen Niit, kuid kõrvaltegelasteks terve plejaad Eesti kultuuri­ lukku jäädvustunud persoone.

Lisaks on raamatus hulgaliselt seni avaldamata fotosid ja pabermärkmeid.

Kirjandusloolane Toomas Haug kirjutas värske elulooraa­ matu kohta muuhulgas, et teost võib lugeda nagu põnevat doku­ mentaalromaani, mis on kirja pandud kunstniku käega.

(ERR/EE)

üleandmine. Tänavuse Jaan Krossi kirjandusauhinna lau­ reaadiks on Jüri Talvet tõl­ ke­ luulekogumike ,,Valitud tõlke­ luulet (1970–2020). I. Hilis­ keskajast modernismini“ ja ,,Valitud tõlkeluulet (1970– 2020). II. 20. sajandi keskpai­ gast 21. sajandi alguseni“ eest.

(PM/EE)

Nr. 8

EESTI ELU reedel, 25. veebruaril 2022 — Friday, February 25, 2022

P

E

A

M

U

R

D

M

Ristsõna nr. 1093 1

2

3

4

5

6

7

8

12

13

14

15

16

17

18 22

19

20

23

24

26

27

32

33

36

37 40

43

44

45

9

10

11

29

30

31

35 38 41

46

47

39 42

48

49

50

55

56

57

58

59

60

PAREMALE:

1. Kala liikumiselund.

4. Sõjamasin.

8. Rõivaese.

12. S_____, aastaaeg.

13. Lai, suur, ruumikas.

14. Õli(nafta)firma.

15. Skandinaavia lennufirma.

16. Eesti autovõidu­ sõitja.

17. Täht (ingl.k.).

18. Jooginõu.

20. Vabadus.

22. Papagoi.

24. Vaikselt.

26. Hobuse teat. jooksu­stiil.

28. _____man, kasakapealik.

39. _____ Vegas.

32. J. Smuuli näidend.

33. Kaotad tee, suuna.

35. Ilmakaar.

36. Meesnäkk.

37. _____s, palmik.

38. Nõel, oga.

40. Soome-ugri rahva liige.

42. Euroopa ühisraha.

43. Kangelane.

47. Kaukaasia rahva liige.

49. ______n, end. kir-

51

52

jastus Eestis.

50. Meheõde.

52. Kalliskivi, vääris­ kivi (ingl.k.).

55. Norra pealinn.

56. Siiras, aus.

57. Küla Põhja-Eestis.

58. Vorm sõnast ,,lagi“.

59. ______katess, maiuspala, hõrgutis.

60. Võõra lapse imetaja.

ALLA:

1. Mitte vana.

2. Seeme.

3. Külm tuul lõuna-Prantsusmaa rannikul.

4. Uuesti, jälle.

5. Viirusetõrjeprogramm arvutitele.

6. _____i, küla Võrumaal.

7. Kripsti-______.

8. Eluks vajalik vedelik.

9. E_____, riik Euroopas.

10. Na______, Bahama pealinn.

11. ______o, ilma käte, jalgade ja

Telesari ,,ENSV“ sai raamatuks Eesti Televisioonis mitu hooaega kestnud populaarse telesarja ,,ENSV“ lood, inimesed ja saate telgitagused on nüüd jõudnud kaante

53

T

1. (W)asp, 4. (M)ürr, 7.

Skaut, 12. Pää, 13. Püü, 14. Arutu, 15. Lät(i), 16. Süü, 17. Karis, 18. (V) arsti, 20. Tsee, 22. Sleek, 24. Elk, 27.

(Na)vitrolla, 30. Avar, 31. Arvan, 32.

Aasima, 34. Liiv, 35. Kaljulai(d), 37.

Uni, 38. Praam, 39. (O)meti, 41.

Laama, 45. Ilves, 48. Emu, 50. Nui, 51. Start, 52. Tag, 53. (Blue) Nun, 54.

Tokio, 55. Tau, 56. Elu. Alla: 1. (R)apla, 2. (Sõrve) säär, 3. Päts, 4. Üpsilon, 5. Rüü, 6. Rüütel, 7. Sake, 8. Krae, 9. Aur, 10. Uti(k), 11. Tus(ane), 19. (U)tsrav (Varstu), 21. Skaala, 23. EL, 24. Evil, 25. Lama, 26. Krai, 27. Valu, 28. Irin, 29. Tvii(d), 30. Asuma, 33. Ajalugu, 35. K,p,t; 36.

Ariett, 39. Meri, 40. Esto, 42. Anne, 43. Muul, 44. Ainu, 45. (V)ist, 46. (Sa) lto, 47. Vak(s), 49. Maa. Paremale:

25

34

S

Ristsõna nr. 1092 LAHENDUS

21

28

I

54

peata raidkuju.

19. Ühesugused vokaalid.

21. Rahvakogu Ukrainas.

22. Eesti kõige läänepoolsem laht.

23. Ala, piirkond (ingl.k.).

25. Kaksteist kuud.

27. Soome-ugri rahvas.

29. Jumalateenistuse osa.

30. Põlluharimise riist.

31. Eesti katoliku vaimulik (1925– 2019).

34. Rongad.

39. Levinud asesõna.

41. Mitte kõrge.

43. Maitseaine.

44. S_____, teat. tants.

45. Aafrika pikim jõgi (ingl.k.).

46. Pa_____, buda­ usuliste torntempel.

48. Kelm, petis.

51. Vanaaja roomlaste tervitus.

53. Eesti Rahva Muuseum.

54. Ema – hellit. (ingl.k.).

vahele pealkirjaga ,,ENSV ja ,,ENSV““. Raamatu autoriks on endine sarja stsenarist Gert Kiiler. ,,Pidevalt on küsitud, et millal tuleb ,,ENSV“ DVD. ­ Inimestele meeldivad käegakat­ sutavad asjad ja tahavad neid näiteks ka välismaale saata. Ka mulle meeldivad füüsilised ­asjad nagu vinüülplaadid ja raa­ matud,“ ütles Gert Kiiler saates ,,Ringvaade“.

Raamatusse on koondatud lood 12 hooaja jooksul sarja tegelastega juhtunust. Lisaks huvitavaid juhtumisi võtteplat­ silt, ajaloolisi linke, mis seostu­ vad sarja tegevusega, ning näitlejate ja teiste tegijate mee­ nutusi seoses „ENSV“ tegemi­ sega. Raamat on värvitrükis, il­ lustreeritud paljude fotodega, mis populaarset telesarja hästi iseloomustavad. (ERR/EE)

Nädala retsept

Suur võileib argi- ja pidupäevaks Kaire Tensuda Paljudele meeldib võileibu süüa, nii on nendegi puhul ­va­riatsioonid igati teretulnud.

Ka tavapäraste koostisainetega igapäevase võileiva saab lihtsate vahenditega pidulikumaks muu­ ta ja seda sobib otse loomuli­ kult ka külalistele serveerida.

Pildil oleva võileiva valmis­ tamiseks on kasutatud musta leiba, määritud sellele kerge kiht majoneesi (võib ka mõnd soovikohast salatikastet või spi­ nati dip’i), asetatud salatileht, millele laotud krevette, igale neist keskele natuke kreveti­ kastet; sinki, kurgi- ja sibula­ viile.

Naljanurk Töömees jääb tööletule­ kuga hiljaks ja vabandab, et käis juuksuris. ,,Tööajal ei käida juuk­ suris,“ pahandab ülemus. ,,Aga tööajal ju need juuksed kasvasid,“ vastab mees. ,,Ega kõik juuksed töö­ ajal kasvanud,“ pole ülemus endiselt rahul. ,,Ega ma kõiki juukseid ei lasknud ka maha ajada,“ ei jää alluv vastust võlgu.

7

KARLA KALENDRISABA

Kesktalvel külmal ajal No kas ei ole imelik asi! Alles sai jõulupühasi peetud, nüid jusku oleks need pühad jälle käes. Vata jõulude aegu lauldi kah laulu ühest roosikesest, mis kesktalvel külmal ajal ülesse kasvas. No see roosike muidugist tähendas Kristust, kelle sünnipäeva kogu maailma ristirahvas tähistas. Aga paar kuud edesi, ja meie rahvale kasvas kah oma roosike ülesse. Eks meie vabariik võrsund ju samasugusel külmal ajal, vata et külmemalgi veel. Ja ta on ikke õitsend kah.

Ligi pool sajandit püiti teda närtsitada, aga näe, ajas pun­ gad pungi ja õielehed uuesti arali. Närtsitajad ei tunnistand Kristust ega sallind vabadust, aga kummastki nad jagu ei saand.

Kui mõtlema akata, siis selle jõululaulu sõnad peris õiged ei ole. Seal maal, kus Kristus sündis, nisukest külma aega ei tuntagi. Aga no tema õpetus tungis teistesse maadesse kah sisse ja kuskil siis tehti laul, millest kohalik rahvas aru saab. Las olla, mis sest siis paha on.

Aga jätame nüid need jõulujutud sinna paika. Neist on juba kõneldud küllalt ja pea see aeg jälle käes ei ole, kus akkame uuesti kõnelema. Perimäge minnes läheb kõik kudagi kiiremini. Praega on aeg vabadusest kõnelda, oma riigist ja õigusest seda riiki valitseda oma tahtmist perra.

See õigus tuli meile keset külma talve, ainult aritud inimesed kutsuvad seda miskipärast suve räänsuseks.

Vabadus tähendab meie rahvale peremeheks olemist. Ei loe, kas oled peremees riigis, vallas, külas, talus vai popsi­ tares. Igal inimesel oli meie maal koht ja paik, kus tema sõna oli seadus. Suure talu peremees võis küll oma äärberi uksel praalida ja uhkustada, aga popsiüti uksest ta ilma koputamata sisse astuda ei tohtind. See oli omaette kuning­ riik, mis sest, et kuningal pastlad jalas ja uksest sisse trügi­ jal juhtnahast säärikud. Niisamuti oli riigiga. Ühegi suure riigi valitseja ei tohtind meie maale ilmudes unustada, et ta on külla tuld. Kui ta ihkas seda maad oma võimu ja voli alla saada, pidi valskust kasutama, õigusega ei saand.

Meie kõneleme uhkusega oma vabadussõjast ja vaba­ dusvõitlusest, aga paljud meist ei saa aru, et need kaks ei tähenda sama asja. Vabadussõda lõppes ära nigu kõik sõjad ükskord lõpevad, aga vabadusvõitlus ei oleks tohtind lõppe­ da. Sõda on ajutine nähtus, võitlus on igavene. Meie akka­ sime uuesti võitlema alles siis, kui meilt vabadus jälle ära võeti. Andis punnida, aga tagasi saime. Ilma sõjata saime, aga mitte ilma võitluseta. Aga nüid on jälle soss. Alati tuleb võidelda, kesktalvise külma ja suvise soojaga. Aastapäeva puhul pidage neid vana soldati sõnu meeles, ea eesti rahvas, kui tahate vabad olla ja vabaks jääda!

KARGU KARLA

Filateelia. Uus postmark

Hiina uus aasta – tiigri aasta Hiina kalendri järgi 1. veeb­ ruaril alanud tiigriaasta märkimiseks lasi Omniva (Eesti Post) välja Triin Heimanni kujundatud post­ margi. Nominaalväärtusega 1,90 € mark on trükitud trükikojas AS Vaba Maa. Alates 2011. aastast on ilmu­ nud Hiina uuele aastale pühen­ datud postmarkide sari ja selle aasta 1. veebruaril alanud tiig­ri aastale pühendatud mark on sar­ ja viimane. Hiina astroloogias on kokku 12 loomamärki ja tii­ ger on neist kolmas.

Ühe legendi kohaselt pärine­ vad loomanimetused Buddha ajast, kes andis igale aastale nimetuse loomade järgi, kes tu­ lid temaga hüvasti jätma. Tiigrit peetakse Hiinas kõikide loo­ made kuningaks ning ta on jõu ja vapruse sümboliks.

(Allikas: Omniva)

ROBERT SAARNA (B.A. COMMERCE & ECONOMICS, CRA) esindaja

HEINSOO INSURANCE BROKERS LTD. ASUTATUD 1951

958 Broadview Ave., ruum 202 Toronto Eesti Majas info@heinsooinsurance.ca

Telefon 416-461-0764 Fax 416-461-0448

kontoris: 416-424-4900 • isiklik 416-526-2080 e-mail: robsaarna@royallepage.ca Professionaalne ja usaldusväärne teenindamine kinnisvara ostu ja müügi korral ROYAL LEPAGE REAL ESTATE SERVICES LTD., REALTOR

1391 Bayview Ave., Toronto M4G 3A6

8

EESTI ELU reedel, 25. veebruaril 2022 — Friday, February 25, 2022

Nr. 8

Meeleolud Tallinnast

Foto: Riina Kindlam

Vabariigi…

(Algus lk. 1)

,,Just sel ajal, vabariigi aasta­ päeval, kinnitame taas, et ­vabadus ja iseseisvus ei saa las­ ta liitlasriiki kannatada vaenlase rünnakust. kas nõrgeneks Eesti senine resoluutne võitlusvaim, kui meie liitlasriik Ukraina jääks agressiooni ohvriks? See vaim, mida värskendame meie riigi iseseisvust meenutades, olgu meil kõigil tõukeks Ukraina toetamisel,“ sõnas Kairi Taul Hemingway. Kairi Taul-Hemingway luges ette ka Kesk- ja Ida-Euroopa Nõukogu Kanadas esimehe Marcus Kolga pöördumise. Ülemaailmse Eesti Kesknõu­ kogu (ÜEKN) tervituse luges ette EKNi abipresident Reet Marten-Sehr. ÜEKNi esimehe Aho Rebase saadetud läkituses oli muuhulgas öeldud: ,,24. veeb­ ruaril 2022 tähistab Eesti Vabariik pidulikult oma 104. aastapäeva äreval ajal, kui ­autoritaarselt juhitud Venemaa julmalt rikub oma naabri Ukraina rahu ja suveräänsust.

See olukord kinnitab eestlaste juba ammu kogetud teadmist, et imperialistliku Venemaa juhid – nagu omal ajal Nõukogude Liidu juhid – ei respekteeri rahvusvahelisi seadusi ega ­ lepinguid, vaid paremal juhul ainult toorest sõjalist jõudu. On meie moraalne kohus toetada demokraatiat, inimõigusi ja rah­ vaste vabadust igal pool, kus need on ohustatud. Toetame ­eriti Venemaal ja Ukrainas ela­ vaid eestlasi, kes on eriti tugeva surve all.“ Reet Marten-Sehr lisas, et EKN valmistab ette aktsiooni ja tegevuskava juhuks, kui siia tuleb sõjapõgenikke Ukrainast, ­ kellele on vaja mitmekülgset abi. Selle kohta antakse meie

Kaks kolmest vapilõvist valvasid Vabariigi aastapäeva keskpäeval Kiek in de Köki läheduses Harjumäel ehk Ingeri bastionil. Foto: Riina Kindlam

kogukonnale informatsiooni nii EKNi oma kanalite kui Eesti Elu kaudu. (EE) Juuresolevatel

fotodel

hetki

Torontos toimunud Eesti lipu heiskamiselt.

Fotosid lipuheiskamisest Eesti Elu veebil: www.eestielu.ca

Suurtükiväegruppi kuuluv noormees koos uudistava lapsega liikursuurtükk K9 Kõu lael Vabaduse väljakul hotell Palace’i ees Kaitsejõudude paraadi järgselt, kui lapsi lubati lahingumasinatele uudistama ja ronima. Kõik kaitsejõududesse kuulujad kandsid rinnas Ukraina lipuvärve.

Kõu osales Kaitseväe paraadil esmakordselt. Liikursuurtükke K9 on hetkel kasutusel kuus; kokku on neid kavas soetada 24, mida modifitseeritakse ja eestindatakse.

Foto: Riina Kindlam

Nr. 8

EESTI ELU reedel, 25. veebruaril 2022 — Friday, February 25, 2022

9

Estonian World Council and Estonian Central Council in Canada statement on Russia’s escalation of aggression against Ukraine English-language supplement to the Estonian weekly “EESTI ELU” Tartu College Publications Founding Chairman: Elmar Tampõld Editor: Laas Leivat 3 Madison Avenue, Toronto, ON M5R 2S2 T: 416-733-4550 • F: 416-733-0944 • E-mail: editor@eestielu.ca Digital: www.eestielu.ca

Russian media justifies war for Russians and for some of us The use of Western infor­ mation sources is one of the most effective tactics used by Russian disinformation opera­ tions to influence domestic audiences as well as the West.

Noteworthy examples are John Pilger’s on-line postings which castigate the US and render the Kremlin blameless ­ during Russia’s massive mili­ tary deployment on Ukraine’s border.

“Biden lies about Russia. It was the US that overthrew the elected govt (sic) in Ukraine in 2014 allowing NATO to march right up to Russia’s western border. It was the US that pledged to Gorbachev that NATO would never expand ­beyond Berlin.”

Pilger’s tweets have been enthusiastically picked up by ­ different accounts – 87 so far – advancing Russian propaganda.

Activity on accounts spreading Russian disinformation has ­increased dramatically in recent weeks.

Pilger is a veteran Australian journalist honoured with a place in the country’s Media Hall of Fame. Rabidly anti-Washington, Pilger aligns himself perfectly with Moscow’s stance. His credibility on other issues has been cleverly exploited by the Kremlin. With 210,000 follow­ ers of his Twitter commentary and with numerous other accounts following his tweets, ­ Pilger is a valuable source for the Kremlin and aptly epitomizes Western politicians and jour­ nalists giving Russians osten­ sibly reputable public figures to quote.

A well-known American ­politician with a huge far-right following is a typical asset of Russia in the West: US Congressman Matt Gaetz, a shrill proponent of Trump’s “Big Lie”, with 2.6 million fol­ lowers on two Twitter accounts, insists that the US not support Ukraine’s defense against Russia. This has been shared by 2,600 other accounts with at least 12 singularly devoted to spreading pro-Russian propa­ ganda.

Many mainstream and farright accounts, especially those of recognized journalists, have been used by the Kremlin pro­ paganda machine. In the shift to using well-known Western

sources, Russia is now veering from questionable disinforma­ tion of anonymous or Russian accounts to genuine comments from those who have now been finally exposed as Kremlin proxies. To readers, the Western accounts seem more main­ stream, seem more credible and have sizable followings.

An accurately reliable analy­ sis of the content, penetration and reach of Russian disinfor­ mation about the Ukrainian crisis can be done measuring ­ the activity of Twitter accounts.

Mythos Labs has assessed ­multiple aspects of this Russian propaganda campaign.

Between December 1 and January 5, 697 anti-Ukraine accounts were identified, com­ ­ pared to a total of just 58 During November. This was a 375% increase over that period.

The focus has also shifted to English, rather Russian lan­ guage audiences. This increased to 57% in December, up from 34% in November. Putin was definitely determined to under­ mine support for Ukraine in the West.

With an increased English language content, Russia’s nar­ rative now emphasizes the ­damage Western countries could inflict on themselves if they stand by Ukraine. The vilifica­ tion of Ukraine is now a ­secondary theme. As an exam­ ple, Republican Congressman Gaetz’s messaging: It benefits the USA to concentrate on the US-Mexican border and not be involved with the RussiaUkraine conflict which would bring it harm.

Other US sources have found intense replay in Russian me­ dia. Fox News commentators such as Trump’s former CIA ­director and Secretary of State, Mike Pompeo and Fox’s most prominent on-air figure, Tucker Carlson both praise Putin as a strong, forceful leader, his self-assurance, single-minded­ ness and decisiveness in oppos­ ing the West. To observers, Pompeo’s and Carlson’s adula­ tion of Putin shows their pre­ ference of an authoritarian rather than democratic leader­ ­ ship. This matches their fawn­ ing support of Trump.

Russian media, as expected, have repeatedly replayed clips of Western commentators of the

February 22, 2022 Russian president Putin’s order to “recognize” and send “peacekeepers” into the Russianoccupied territories of Donetsk and Lugansk in eastern Ukraine is a serious violation of inter­ national law and an escalation of Russia’s on­­going war against Ukraine.

Putin’s February 21st televised address, in which he lamented the end of the Soviet Union, indicates a full-out Russian invasion of Ukraine is increasingly likely. Putin referred to Ukraine’s independence as an historical accident and the 2014 pro-democracy revolution as a coup d’etat. By demanding the withdrawal of NATO troops from the Baltics and Eastern Europe and denying Ukraine the right to self-­determination, Putin is advocating for an unac­ ceptable return to 1997 status in Europe, and a dismantling of NATO defensive security mea­ sures.

Over the past two decades, Russia has occupied parts of Georgia, Ukraine and Moldova and currently poses the greatest threat to European security since the end of the cold war. Hundreds of thousands of Russian soldiers are now mobilized on the Russian border with Ukraine and in Belarus.

The Estonian World Council calls upon NATO, the European Union and its partners to stand unified in solidarity with Ukraine, increase military and economic assistance to Ukraine, shut down the Nord Stream 2 pipeline, and immediately imple­ment severe sanctions against Russia.

The future of a democratic, free Ukraine and Europe as a whole is at stake.

The Estonian Central Council in Canada calls upon the Canadian government to ­immediately implement severe sanctions against Russia’s eco­nomy and Russian officials with assets in Canada.

AHO REBAS President Estonian World Council Ahorebas@yahoo.se www.uekn.ee

KAIRI TAUL HEMINGWAY President Estonian Central Council in Canada kairihemingway@gmail.com estoniancentralcouncil@gmail.com www.estoniancouncil.ca

Belarusian Canadian Alliance calls on Canada to formally derecognize the illegitimate regime of Alexander Lukashenka Belarusian Canadian Alliance calls on Canada to formally derecognize the illegitimate regime of Alexander Luka­ shenka as it continues to demonstrate an apparent dis­ regard for the interests of the Belarusian people and puts Belarus’s sovereignty in grave jeopardy.

Despite all the regime’s

same ilk as the Fox News per­ sonalities.

Undoubtedly the intensifica­ tion of anti-Ukrainian propa­ ganda has swayed the Russian population to shift their views about a conflict with Ukraine. A few months ago, Russians did not favour a war, but were resigned to it, saying it was ­ inevitable in spite of their ­ ­reluctance to support it.

a­ssurances, by February 20, Russian troops were not with­ drawn from Belarus. By letting Putin use the territory of Belarus as a foothold for a ­potential invasion into Ukraine, Lukashenka is trying to pre­ serve his illegitimate repressive rule, propped up by Moscow’s patronage, at the expense of ­security of the Belarusian nation.

The entangling of Belarus into Putin’s imperial war gambles is squarely against the will and core values of the Belarusian people, regardless of their ­political stance. Moreover, these actions violate the Belarusian Constitution, which clearly pro­ claims Belarus’s geopolitical neutrality and non-nuclear

­status.

We ask that the Canadian Parliament denounce Luka­ shenka as Putin’s puppet, call him out as the main risk to Belarus’s sovereignty, and demand from the Canadian ­ Government to officially de­ recognize his illegitimate rule.

We also demand that Canada supports the call of Belarusian democratic leaders for the immediate withdrawal of the ­ Russian troops from the Belarusian territory.

Finally, we express our un­ equivocal support for the people of Ukraine in face of the Russian aggression and ask to impose severe sanctions against Putin’s chauvinistic regime.

New polls indicate that more Russians, some 50%, support a Russian incursion into Ukraine, that the instigator of the current crisis is the West and that Ukraine should be part of Russia, an outcome that Putin insists is historically justified.

This was aptly reflected by the staff of Russian state-owned TV. When Putin announced his official recognition of the Luhansk and Donetsk areas, champagne bottles were popped and a celebratory toast offered on air. The unabashed revelry demonstrated the effectiveness of Russia’s massive disinforma­ tion campaign.

(to be continued) LAAS LEIVAT

On the occasion of independence Day, the Estonian Pensioner’s Club honoured those Estonians who gave their lives in the fight for freedom by placing flowers at the bronze map of Estonia inside Estonian House in Toronto.

10

EESTI ELU reedel, 25. veebruaril 2022 — Friday, February 25, 2022

Nr. 8

Russian propagandists are exploiting protests to destabilize our democracy The warnings from our intelligence community and experts have been clear over the past several years: our democracy is under threat Marcus Kolga, Toronto Star, February 2022 Despite repeated warnings about the threat of Russian and Chinese information war­ fare to Canadian democracy over the past years, policy­makers have done nothing to address it. We’re now seeing the consequences of our negli­ gence, and we can no longer hesitate to defend ourselves against it.

From Chinese government interference in Canada’s last federal election to Russian dis­ information targeting COVID vaccines, lockdowns and ethnic communities, foreign infor­ mation warfare and influence operations are threatening to tear apart the core fabric of our democracy and society.

The warning bells have grown to a deafening din, yet we’ve chosen to maintain a dangerously narrow focus on foreign interference in our elec­ tions. Over the past 24 months, hostile foreign governments, and those aligned with them, have intensified their attacks on our democracy, leveraging the fear, uncertainty and anger that the pandemic has caused to ­divide us.

This is nothing new. The Russian government has used vaccine hesitancy to manipulate western societies since 2014, when it published amplified anti-vaccination narratives tar­ ­ geting left-leaning suburban

families. Those campaigns were so effective that the WHO ­proclaimed vaccine hesitancy as the top global health threat in 2019, over a year before the COVID virus first appeared.

During the initial months of the COVID pandemic, the European Union and experts on information warfare warned the Russian government would ­exploit the crisis to intensify its effects and to “generate panic and sow distrust.” Indeed, Russian state media and their proxies have unleashed an un­ relenting firehose of disinfor­ mation and COVID-related ­conspiracies that have provoked civil unrest from Berlin to Ottawa.

Ideologically agnostic, Pu­ tin’s only doctrine is power and the consolidation of it. He does not share any of our democratic values nor those of any of our mainstream political parties.

Over the past 22 years, he and the corrupt oligarchs who support him have robbed the Russian state and people blind.

Russian incomes have not risen in over a decade and there is deep concern about corruption.

Russia’s basic civil infrastruc­ ture hasn’t developed beyond the 1980s: in 2020 Russia’s chief auditor reported that one-in-three Russian hospitals ­ lack running water.

To maintain the support of his people, Putin has created one crisis after another, from the 1999 apartment bombings

Time Machine: war films and their purpose Vincent Teetsov Despite being able to largely forget about it in Canada, war is ongoing in numerous regions of the world, bringing tragedy and destroying live­ lihoods. Reading the news instills fear in our hearts as the threat of war looms over other areas. Why, then, is

there such an appetite for films about it?

Consider how, in the year 2020, at least half a dozen films about the Second World War alone hit the silver screen (or played on home TV screens at that). The Second World War happens to be the most thorough­ ly covered conflict in ­cinema, and with that quantity,

Still from the 1927 film Noored kotkad.

to the new “genocide” in Eastern Ukraine. He manufac­ tures enemies who conspire to suppress Russian power and the reconstitution of the Soviet Union. Russian propagandists vilify the LGBTQ community, NATO and Ukraine, even as Putin positions himself as a ­heroic leader who will save his people from the chaos of ­democracy.

Over the course of the pan­ demic, Russian state media and platforms aligned with it, in­ cluding here in Canada, have aggressively published and amplified narratives that ques­ ­ tion the existence of COVID, the legitimacy of Canadian ­public health protocols and the safety of vaccines. These in­ clude wild conspiracy theories that claim “big pharma” is using the cover of COVID to ­ inject citizens with poisonous substances masquerading as vaccines. The Russian embassy in Canada has directly pub­ lished stories to promote hesi­ tancy in western vaccines on its own website.

The trucker protests have been fuelled, in part, by this wave of disinformation. Riding on top of that wave are radical extremists who have injected themselves into the protests.

Their caustic, anti-democratic messaging is now being legiti­ mized and amplified by Russian state media.

In recent weeks, Russia state media coverage of the protests has provided an international platform for extremists, who have taken advantage of other­ wise peaceful protests, calling for the removal of Canada’s

new perspectives on the era have been uncovered: a pacifist who was awarded the Medal of Honor, Polish pilots during the Battle of Britain, and a boxer who ended up fighting in the ring while held in concentration camps.

Less documented is the First World War, with films tending to focus most of all on the heavy losses inflected in the trenches of Western Europe.

Nevertheless, cinema depiction of this war and surrounding conflicts began relatively soon, while the war was still going on in fact. By 1927, Estonia had a cinematic representation of their side of the story in the famous silent film Noored kotkad (The Young Eagles), directed by Theodor Luts.

The film depicts three young men – a blacksmith known as “Laansoo”, “Lepik” the farmer, and the law student “Tamme­ känd” – fighting during the Estonian War of Independence from 1918 to 1920. Not all of the volunteers come back in the end, but those who survive lay the foundations for the nation of Estonia.

Theodor Luts wrote the

On February 19 the sculpture of renowned Estonian author Jaan Kross was opened in Tallinn’s Old Town. Kross had been nominated for the Nobel Prize twice for his literary achievements, many of which were set in Estonian history but presented in an insightful, captivating manner. He was, until his passing a few years ago, the icon of modern Estonian literature.

Photo: Aien V.

government. This represents ­direct interference by a Russian government owned and con­ trolled agency in Canada’s democracy. By legitimizing ­ anti­-democratic extremism, the Russian government is nor­ malizing and promoting it.

When Canadian elected officials promote Russian propaganda on social media and endorse it, they become direct participants in the Kremlin’s cognitive ­warfare against our democracy.

To defend ourselves against the growing and persistent threat of Russian, Chinese and Iranian information warfare and influence operations, all Canadian political parties must immediately support the crea­ tion of a non-partisan task force

script of the film together with his wife Aksella and Theodor’s brother, the author Oskar Luts.

It would seem that Oskar’s sense of humour rubbed off on the film, with a certain levity.

The narrative jumps between serious calls to arms and marching, to jocular friendship and drinking, and encounters with faceless, angry Bolsheviks in explosive battle scenes.

There is also an almost slap­ stick style fistfight with absurd reactions and punches flailing around.

This is the odd thing about war films. Despite their deeper subject matter, they don’t just inform, they can amuse. We can see how a film like this could appeal to an audience who had a recent experience of the war, being a satisfying release of tension. Luts personally fought in the Estonian War of Independence, providing the production with first-hand ­experience.

For an artist, this process is instinctual: an urge to take in events and convert them into something new, so that the artist and their audience can stand back and remark, “that is exact­

to defend our democracy.

Sanctions should be placed on Russian and Chinese state propaganda outlets to prevent ­ them from accessing our national cable, satellite and communica­ tions systems to pollute our ­information environment.

The warnings from our intel­ ligence community and experts have been clear over the past several years: our democracy is under threat. It’s time for our government and Parliament to start taking those warnings ­seriously and begin developing the defensive cognitive tools to protect it.

(Marcus Kolga is a senior fellow at the Macdonald­ Laurier Institute and founder of DisinfoWatch.org.)

ly how I felt!”

Contrastingly, Luts’ 1932 film Päikese lapsed (Children of the Sun), which was the very first feature length film with sound made in Estonia, focuses much more on drama on an interpersonal level. It tells the ­ story of a painter named Arno, and the tumultuous love triangle between him, Margot, an upper­class lady he rescues, and his true love, Helja. The conflict of the film does become somewhat resolved by the conclusion, but this story has an even deeper sense of darkness throughout.

Determining right and wrong and the solution to pain seem more complex in times of peace. When Helja feels be­ trayed by Arno, the audience languishes with her, watching as she dances eerily on a beach.

The film is quite theatrical and non naturalistic in this regard, presenting a character’s despair through dance.

Thus, films set in times of peace aren’t necessarily brighter or more uplifting than war films. And war films with an air of lightness may serve as an antidote to the shock that fol­ ­ lows any kind of trauma.

EESTI ELU reedel, 25. veebruaril 2022 — Friday, February 25, 2022

The General Assembly of St. Peter’s Church to meet on March 13 As you are aware, the General Assembly voted on September 27, 2020 to give the Con­ gregational Council the man­ date to seek buyers for the property. This difficult, but rational decision was taken because the upkeep of the church building is so costly that our dwindling congrega­ tion is unable to cover these expenses. The sale of our building is necessary for us to continue as an active congre­ gation.

Following the vote in Sep­ tember 2020, the Congre­ gational Council has consulted with a real estate specialist. The result of these consultations is that four developers have shown serious interest in our property.

We have also entered into dis­ cussions with other congrega­ tions regarding the potential sale of the church property.

We have learned through this process that our entire site is deemed a cemetery because of the columbarium that holds the urns of our deceased members.

This makes the property impos­ sible to sell. Therefore, before we can begin any firm discus­ sions with the interested de­ velopers or other congregations, we must first receive consent from the provincial authorities to close the columbarium.

Even in the absence of the potential sale of the property, the location of the columbarium is no longer a peaceful or digni­ fied resting place. In recent

years some people in the neigh­ bourhood have been throwing garbage onto the area of the columbarium and numerous homeless individuals have been sleeping there, leaving all man­ ner of refuse in the area, includ­ ing syringes and other rubbish.

Applying to close the colum­ barium is a big step. Before the Council can apply to the ­authorities to close it and rein­ ter the urns to a more suitable location, we need to seek the permission of the General Assembly to do so.

IN SUMMARY our congrega­ tion has two options: 1. To apply for permission to close the columbarium and relocate the urns. The cost of ­ relocating the urns to a more suitable location is beyond the financial resources of the con­ gregation and would necessitate selling the property to provide the needed funds to carry this out. Proceeds from the sale of the building would allow us to continue operating as a congre­ gation, in a chapel located on any new development on the existing site, in our own church as renters should we sell to another congregation, as renters in another congregation’s church or in another location of our choosing.

The additional funds would also allow us to expand our ­outreach and provide additional programmes to our community.

A new Future Committee could be formed to examine all

Time for community action in support of Canadian Estonian older adults Over the next 20 years, Canada’s older adult popula­ tion age 65 or older is to grow by 68%, according to the Canadian Institute for Health Information. Today, nearly half of people age 65 and older need help with routine daily activities, and most of this help is performed by friends and family, not by personal caregivers.

The largest group of active Estonians in Canada is older adults. The implication is that we, as a community, must do more to improve services and support for not only older adult community members, but for their spouses, children and other “informal caregivers” – ­ family members and friends who provide often daily help and are in danger of caregiver burnout.

The question quickly comes to: from what kind of assistance can our community elders bene­ fit? What help would be wel­ come?

The Toronto Estonian Baptist Church was home to just such a discussion this past Saturday, Feb 12th. Participants were representatives of the Estonian ­ Relief Committee in Canada, the Estonian Baptist Church of Toronto, the St. Andrew’s Estonian Evangelical Lutheran Church, the St. Peter’s Estonian Evangelical Lutheran Church, and the Estonian Pensioners’ Club of Toronto “Lõbus Pärastlõuna” Organizing Com­ mittee.

The presentation was led by Maimu Mölder, member of the “Lõbusa Pärastlõuna” Orga­ nizing Committee and Allan Meiusi, Chairman of the Estonian Relief Committee in Canada.

Participants were given an overview of how an outreach and assistance program could look like and how a coalition of community organizations can often solve challenges at the community level by enlarging a base of support for initiatives

11

Rooms available to move into at Ehatare Retirement Home!

We have a variety of rooms available; you do not have to be on the waitlist to apply for a room. If your room pre­ ference is not available, you can move in and transfer when your preferred accom­ modation becomes available.

For those who need much more care, apply to Ehatare Nursing Home by contacting Home and Community Care Support Services 310-2222 (no area code required) to start your process. Be sure to add Ehatare to the top of your list!

For more information on room availability, suitability, or to book a tour to see for your­ self, please reach out to our re­ ceptionist Sirje Jarvel SJarvel@ ehatare.ca or call our main line during business hours 416-2840828.

You are more than likely to know someone who lives here, making your experience that much better. Come join our Family, we look forward to hearing from you.

­available options.

Or

columbarium to the City, and abandon the church.

meeting on March 13, 2022 are those who have taken Holy Communion at least once in the past year and have financially supported the congregation.

These requirements are set out in both our current and previous constitutions.

2. Not to close the columba­ rium, the consequences of which would be to abandon the idea of the selling of the property. As a result, our ­ congregation would become ­ insolvent in the near future, cease operating as a congrega­ tion, hand over the care of the

As sad as our situation is, we must act responsibly so that our congregation is able to continue to worship. All viable options which would allow us to con­ tinue have been, and continue to be, explored.

As a reminder, voting mem­ bers at the General Assembly

CONGREGATIONAL COUNCIL OF TORONTO ST. PETER’S ­ESTONIAN EVANGELICAL LUTHERAN CHURCH

among a broad range of groups.

Coalitions help organizations build consensus, provide an opportunity for community ­ ­education on issues, stretch re­ sources, and create a network of collaboration.

The importance of a commu­ nity needs assessment was dis­ cussed. The Estonian Relief Committee in Canada is in the midst of a community survey about its long-term care and nursing home, as well as about how older adults can be assisted in the community. Community members are urged to fill out a

survey, which you can obtain by doing X [Allan, pls elaborate how to obtain survey]. A more targeted survey of needs in the home would need to follow.

The brainstorm session was lively, and at times even emo­ tional, with several good ideas, including holding a community information meeting. Discus­sion topics included falls prevention, lessening feelings of loneliness and isolation, education about scams directed at older adults, elder abuse, caregiver burnout, respite care, education about the need for having legal docu­

ments in order, and the need for translators.

The meeting ended with a desire to continue the collabora­ tion and expand it to other ­potentially interested groups.

The initial meeting-of-dis­ covery was attended either in person or remotely by the fol­ lowing people: Maimu Mölder, Allan Meiusi, Jüri Puusaag, Talvi Maimets, Riina Klaas, Erika Jõgi, and Allan Eistrat.

Those interested in further­ ing the collaboration or have questions can contact Maimu Mölder at 416-421-3812.

Photo: Maimu Mölder

Nr. 8

12

EESTI ELU reedel, 25. veebruaril 2022 — Friday, February 25, 2022

Nr. 8

The business of Estonia-themed merchandise Vincent Teetsov

Sample Sessions: From the archive to the dancefloor Drawing a connection be­ ­ tween the old and the current, creating something new and unique through looking into the past and exploring our roots is a very relevant con­ cept right now. Music is often a great gateway into learning more about our cultural histo­ ry and to understand what elements of the past we can bring into the future and reuse time and time again.

But what about discovering your roots through the art of turntablism?

Professional turntablist Erik Laar’s Live Remix & VEMU Sampling workshop is the perfect opportunity for this!

Erik’s involvement with and immersion in music started when he was around 5 years old. Playing multiple instru­ ments over the years, he couldn’t stay away from the turntable and has been showcas­ ing the intricacies and creativity necessary for turntablism ever since. Having performed inter­ nationally in the UK and United States, being involved with Nuit Blanche and the TIFF Bell Lightbox as well as founding and running his own successful DJ school Off Centre, there’s no doubt that Erik knows his way around a turntable. He also has a strong connection to the Estonian community therein being both an ambassador and ­ performer at Estonian Music Week. So what exactly is turn­ tablism and what’s the work­ shop all about? Read on to find out.

While DJ’ing involves the skill of mixing one track into another seamlessly, an intricate skill in it’s own right, turntab­ lism builds on the original role of the DJ and takes it to the next level. Turntablism features increased manipulation of sound, precision, and extreme levels of hand-eye coordination to create completely unique and original compositions. In collaboration with Estonian Museum Canada (VEMU) and Estonian Music Week, this workshop aims to

rejuvenate and increase interest in our cultural history and bring it into the present day through the use of state of the art DJ techniques and technology.

It’ll take place in 3 parts: a trip down to VEMU’s archives to peruse the collection and pick out historical records, dis­ covering more about Estonian musical history and culture along the way. Part 2 is where we learn and apply the skills necessary for turntablism through a set of two 3-hour small group sessions featuring one on one opportunities to work with Erik, plus a 9 hour additional online workshop to further develop and practice skills and prepare. Prepare for what? Part 3, a final perfor­ mance where participants will get to showcase their original compositions and newly ac­ quired turntablist chops in the style of a live remix session.

This will also be recorded and available for viewing online at a later date. Whether you’ve had experience with DJ’ing in the past or are completely new to it, all skill levels are welcome. If you’re between the ages of 16 and 30, this is the place to be.

And the best part…it’s free!

Make sure to keep your Thursday nights in March and April free; stay tuned for the exact dates of the work­ shop via our websites vemu.ca and estonianmusicweek.ca and through our Facebook and Twitter accounts! Be quick about signing up, registration ends on March ­ 13th and spots are expected to fill up quickly…. WHERE: vemuesc@gmail.com We would like to thank the Estonian Integration Foundation and the Estonian Studies Centre for their sponsorship and for making this project possible. ­ For a taste of what Erik’s com­ positions sound like, check out his Soundcloud page https:// soundcloud.com/eriklaar and h t t p s : / / w w w. y o u t u b e . c o m / watch?v=3SaOESGQPOc. See you there!

KATI KIILASPEA

Entering “Estonia” as one of your search criteria on a site like Walmart’s online retail platform will give you 25 pages of Estonia-themed products.

For example, a t-shirt with “EST wrestling” printed on the front; the “EST” in blue, black, and white. The same design comes on a linen throw cushion, and it’s possible to swap wrestling for nearly any sport you can conceive of.

Other items available for purchase include an approxi­ mately 20 by 30 centimetre metal sign that says “Parking for Estonians only... All others will be towed.” Or how about a shower curtain that displays the coat of arms of Estonia?

Beyond products with decora­ tive purposes, there are many different varieties of Estonian language Aabitsad (alphabet books) for kids. To stimulate the intellect, there are also books like Catalytic Hydro­ genation of Liquids from Estonian Kukersite Oil Shale.

And this is just one site. You can fill in the gaps with a plat­ form such as alibaba.com or amazon.ca.

Huge e-commerce sites like these host countless smaller brands who specialize in patrio­ tic or otherwise niche products.

Brands such as Hollywood Thread and Colorado-based Flagline have their own web­ sites, but capitalize on the visi­ bility of a huge international retail company through the ­ Walmart Marketplace and others.

Sales performance is benefited by designing and manufacturing specialized products, such as those with national flags and patriotic slogans that are diffi­ cult to find elsewhere.

Is there a significant enough financial incentive for businesses to make products tailored to Estonians? Certainly, online shoppers look for more specific goods, whereas in-store shop­ pers will more likely browse and purchase less specialized items. Estonian merchandise is part of catering to as many specialist shoppers as possible. ­ Stocking a few items that satisfy a range of nationalities ­ increases each of these busi­ nesses’ chances of making money, for when, let’s say, ­ someone is getting a gift for a friend who is very enthusiastic about their Estonian roots.

Estonia isn’t the only nation that is part of this commercial strategy. Type any country name into these sites and you’ll find equivalents. In the very least, flags and flag-related merchan­ dise for dozens of nations.

Brands are also prepared for cross-cultural exchanges. Take, for example, the listing of Benvenuti a: Estonia, Diario di Viaggio per Bambini (Welcome to: Estonia, a Travel Diary for Children).

Not every business wants to

An Estonian coat of arms shower curtain by Libin. Photo: walmart.com

be aggregated, though, especially when one has to compete with other online listings by lower­ ing prices. Specialized products will likely not sell in such huge numbers to warrant low prices.

And when there’s the finan­ cial risk of keeping stock of items that won’t sell, companies can try working through a printon-demand system. Shopify, Canada’s largest publicly traded company, describes print-on-de­ mand as “...a process where you work with a supplier of white­label products (like baseball hats or tote bags) to customize those products and sell them on a per-order basis under your own brand and with your own designs.”

One site making the most of this appealing business model is the Australian online market­ place site Redbubble. Designs are uploaded, approved for printing on the products they are most suited to, and then printed and shipped out once ordered from a seller’s profile.

Anticipating a niche demand such as patriotic merchandise is a shrewd way of making ­money, but it raises a question about the commercial use of ­national emblems. According to the Republic of Estonia’s Copy­ right Act, passed on the 11th of November 1992, the Act “does not apply to...official symbols of the state and insignia of

More than 3,000 Estonian citizens make Canada their home

o­rganisations (flags, coats of arms, orders, medals, badges, etc.)” Use of the Estonian flag is very free.

In contrast, the Canadian flag is trademarked and permis­ sion must be sought to use it commercially. Based on Order in Council P.C. 1965-1623, permission to use the maple ­ leaf design is subject to whether “use of the design or trademark conforms to good taste” and that “an applicant for the registration of such design or ­ trademark disclaims, in his or her application, the right to the exclusive use of the maple leaf.” The United States Flag Code recommends that no “apparel, bedding, or drapery” ­ should have the American flag on it, though doing so isn’t technically illegal. Moreover, the flag of the United States is in the public domain, so the usual concerns of intellectual property laws don’t apply.

National symbols bring out strong feelings in many people and tie to a sense of identity.

These product designs serve a purpose, then. We probably have a few in our own homes, such as the miniature Estonian and Canadian flags we wave on major holidays. But there is certainly an unexpected dis­ ­ connect between where many of these items come from and the cultures they represent.

the World War II fair somewhat lower. There are 4,803 (4%) Estonian citizens in the USA, 3,054 (2.5%) in Canada and 2,996 (2.5%) in Australia.

According to Enel Pungas, According to the Estonian Head of the Population Facts Population Registry, 3,054 Department of the Ministry of Estonian citizens live perma­ the Interior, these figures corre­ nently in Canada. Globally, spond to the number of people 121,243 Estonian citizens live who have applied for Estonian outside of Estonia. The ma­ ­ identity documents abroad and jority of Estonian citizens who have indicated an address abroad live in Estonia’s neigh­ outside of Estonia as their boring countries. Finland ­permanent residence. boasts 54,084 (44.6%) Esto­ There are no reliable global nian citizens and Russia statistics about people who 19,172 (15.8%). These two identify themselves as Estonian. countries are followed by the According to the 2016 Census United Kingdom (9,537 or of Canada, 24,530 people of 4.6%), Germany (5,588 or Estonian origin lived in Canada, 4.6%) and Sweden (5,038 or most of them in Ontario 4.2%).

(15,075 or 61.5%), British Countries that took in most Columbia (4,840 or 19.7%) and of the Estonian refugees after Alberta (2,720 or 11.1%).

Nr. 8

EESTI ELU reedel, 25. veebruaril 2022 — Friday, February 25, 2022

13

Toronto Ülikooli emeriitpro­ fessor dr. Peeter Põldre pidas 16. veebruaril VEMU loengu­ tesarjas päevakohase ja huvi­ tava loengu teemal ,,Covid-19: The Omicron Tsunami & Beyond“. Loeng, mis kõnealu­ sel teemal temalt juba neljas (varasemad 18. nov. 2020, 3. märtsil 2021 ja 29. sept.

2021), toimus nii nagu ka kolm esimest – virtuaalselt, kuulajad said esitada küsi­ musi ja loeng on järelvaada­ tav/-kuulatav VEMU You­ tube’i kanalil.

Loengu juhatas sisse VEMU peaarhivaar Piret Noorhani, kes tervitas dr. Põldret ja nimetas, et seekordse loengu kuulajate arv on varasematega võrreldes kasvanud, mis näitab, et huvi antud teema vastu pole rau­ genud, vaid endiselt suur.

Osalejate geograafia ei piir­ dunud Ontarioga, seekord olid esindatud näiteks ka Nova Scotia ja Uus-Meremaa.

Alustuseks märkis dr. Põldre, et kuigi raske uskuda, on pan­ deemia kestnud juba 23 kuud ja kui septembris polnud ta kindel, kas on vajadust veel järgmise loengu järele, on aeg näidanud, et seda siiski on.

Oma tagapõhjast rääkides ütles ta, et ei ole poliitik ega rahvatervise spetsialist, vaid arst, kes oma 40-aastase kar­ jääri jooksul tegeles hematoloo­ gina sageli just kompromiteeri­ tud immuunsüsteemiga patsien­ tidega, ning oli 20 aastat Torontos asuva Sunnybrooki haigla asepresident, tegeledes just haiglavõimsuse teemadega, mis tänagi väga aktuaalne.

Esmalt, rääkides globaalsest perspektiivist, esitas dr. Põldre Covidi suremuse G-7 maade osas miljoni elaniku kohta, ­tuues võrdluseks ka Eesti, mille vastav arv ei olnud sugugi halb näitaja. Ta märkis, et Covidi suremus on USAs ja Kanadas 10-kordne võrreldes iga-aastaste gripisurmadega. Vaatluse all oli, millist rolli mängib näiteks geograafiline isolatsioon, näi­ teks saareriikides, ning Kanada perspektiivist surmade arv erine­vates provintsides.

Mis on muutunud ajast, kui dr. Põldre pidas oma viimase loengu, septembrist veebruari­ ni? Suurimaks uudiseks on kahtlemata ülikiire levikuga Omicroni-variandi saabumine (see avastati esmakordselt 26. nov. 2021 Lõuna-Aafrika Vaba­ riigis, misjärel hakkas kiirelt levima üle maailma) ja järgne­ vad sammud, mida riigid astu­ sid selle leviku pidurdamiseks.

Aga enne seda, oktoobris, oli paljudel inimestel juba tunne, et hullem aeg on möödas, tehti reisiplaane jm. Ta kõneles ka erinevatest viirusevariantidest, mida tähistatakse kreeka tähte­ dega.

Ajavahemikku september 2021 – veebruar 2022 jäid ka kriisid haiglasüsteemis nagu in­ tensiivravi-osakondade (ICU) õdede puudus; vaktsiiniman­ daatide kehtestamine teatud tegevustel ja töökohtades; ­ 5-11­ aastaste laste vaktsineeri­ mise alustamine; esimese Covidi raviks mõeldud ravimi heakskiit Health Canada poolt jm. Seoses Omicroni massilise levikuga detsembri lõpus/jaa­ nuaris sai laiaulatuslikuks booster-süstide tegemine, samu­ ti võtsid maad paljude tervis­ hoiutöötajate haigestumised/iso­ latsioonid.

Aasta lõpus teatas Ontario provintsivalitsus muudatustest PCR-testimisel ning isolatsioo­ nireeglites. Dr. Põldre sõnul võib öelda, et alates 1. jaanua­ rist pole piiratud testimise tingi­ mustes enam võimalik saada täielikku pilti igapäevastest uute haigestumiste arvust. Selle ase­ mel annavad reaalset pilti hospi­ taliseerimiste/intensiivravi osa­ kon­ dades viibivate patsientide arvud. Ta rääkis ka haigla and­ metest arusaamisest – kõiki haig­ lasse sisse võetavaid pat­ siente testitakse Covidi-viiruse suhtes. Osa neist on saabunud haiglasse Covidi tõttu, osa mõnel muul põhjusel ja on juhuslikult Covid-positiivsed; neid tuleb samuti isoleerida ja nad vajavad eriressurssi.

Kõneleja näitas graafikutelt, millal hakkasid hospitaliseeri­ mised ja intensiivravi vajadused tõusma ja millal langema; prae­ guseks on õnneks vähenenud nii Covidiga haiglas kui ICUs viibivate patsientide arvud.

Juttu oli ka Omicroni põde­ misest, mida on peetud kerge­ mate sümptomitega kulgevaks, võrreldes varasemate variantide­ ga. Doktori sõnul ei ole see su­ gugi alati nii ja me ei tohiks Omicroni alahinnata, kuna see on põhjustanud suurel määral vajadust haiglaravi järele ja kahjuks ka varasemaga võrrel­ des palju surmasid.

Dr. Põldre rääkis ka pikaaja­ lisest Covidist (long Covid), kus ka mitu kuud pärast esialgset viirusega nakatumist esineb pat­ sientidel erinevaid sümptomeid, nagu suur väsimus, maitse-/lõh­ nataju puudumine, ängistus, ­depressioon jm. – sellestki diag­ noosist võib edaspidi saada

unique inc.

1251 Yonge Street Toronto, Ontario M4T 1W6

Meie esindaja

ANNE LEIUS

Tel. kontoris (416) 928-6833 kodus (416) 482-9119

Foto: P. Kiilaspea

Dr. Peeter Põldre neljas loeng COVID-19 teemal

probleem tuleviku tervis­ hoiu­ süsteemile.

Samuti puudutas professor nn. lõhestatud ühiskonna tee­ mat, mis on seoses vaktsineeri­ mise, vastavate mandaatide ja tõenditega üles kerkinud, seda nii reisimise, töökohtade kui sotsiaalse eluga seoses. Ta tõi näitena välja, et esimese vakt­ siinidoosi saajate arv kasvas Quebecis umbes 1500-lt päevas 6000-le, kui sealne provintsiva­ litsus teatas, et vaktsineerimis­ tõestust hakatakse nõudma ­alkoholi- ja kannabise-poodides.

Ta puudutas ka valeinformat­ siooni levikut jm.

Professor rääkis ka nn kar­ jaimmuunsuse (herd immunity) võimalikkusest/mittevõimalik­ kusest ning sellest, millal muu­ tub pandeemia endeemiaks – kõik oleneb mitmetest asjaolu­ dest. Ta tõi välja, millised hai­ gused on ajalooliselt muutunud endeemiateks.

Viirusega koos elama õppi­ mine ei ole tegelikult sama, mis tagasiminek normaalsusesse, ütles dr. Põldre. Praegu ei tea keegi, milline on viirusega seonduv olukord tulevikus, kas tuleb uusi variante ja milliseks osutub intensiivravi osakondade võimsus haigete ravimisel. Aga kui ka valitsuse poolt kehtes­ tatud rahvatervise alased piiran­ gud lõpevad, jääb vajalikuks iga­ühe isiklik vastutus ja riskide hindamine. Näiteks Ontarios ei ole alates 1. märtsist enam nõu­ tav vaktsiinitõendi küsimine ärides, kuid eraärid võivad seda soovi korral jätkuvalt teha.

Milline on tulevikus näiteks töökohtade, üritustega seonduv?

Professori sõnul on arvata hüb­ riid-variandi (isiklik + vir­ tuaalne) tekkimist, kuna paljud inimesed on harjunud kodus töötamisega, mis on ka tõesta­ nud efektiivsust nii sõidukulude kui ajalises mõttes. Omaette teemaks on muidugi reisimisega seonduv ja mida edaspidi arvesse võtta (viiruse olukord sihtkohariigis, isikliku riski hindamine ja vastavad otsused ­ jm.).

Sisuka ja teemade rohke loen­ gu lõppedes oli kuulajail võimalik küsimusi esitada.

Küsimused puudutasid reisi­ mist, võimalikku uuesti haiges­ tumist Omicroni põdemise järg­ selt, kiirteste, vaktsineeritud/ vaktsineerimata inimeste hai­ ges­tumist/haiguse edasikand­ mist, vaktsiinivastasust, vaktsii­ nis kahtlejaid, Covidiga seotud meediakajastust jm. (EE) Võimalik järelkuulata VEMU Youtube’i kanalil.

Admiral Pitka 150. sünniaastapäeva tähistati nii Eestis kui Kanadas Laupäeval, 19. veebruaril tähistati pidulikult Eesti merejõudude, soomusrongide, Kaitseliidu ja piirivalve looja kontradmiral Johan Pitka 150. sünniaastapäeva.

Tseremooniaid peeti ja admi­ rali meenutati tema sünnikohas Jalgsema külas Järvamaal, ole­ tatavas hukkumispaigas Alansil Harjumaal ning Tallinnas Johan Pitka ausamba juures. Samuti pandi Kanada eestlaste poolt pärg Pitka monumendile Briti Kolumbias, Fort St. Jamesis, kus admiral elas koos perega enne Eestisse tagasipöördumist 1930.aastal. Seal kannavad Pitka nime mägi, laht, jõgi ja tänav. „Admiral Pitka oli eelkõige meremees ja ärimees, aga Vabadussõjas sai temast tänu oma isikuomadustele ja sideme­ tele suur organisaator, kes selle sõja võitmise meile võimalikuks tegi,“ ütles oma kõnes Kaitse­ liidu ülem brigaadikindral Riho Ühtegi.

Mereväe ülem kommodoor Jüri Saska: „Just jonni ja visa­ dusega saab kirjeldada asjaolu, et sisuliselt mandrieesti süda­ mes sündinud noormehest sai Eesti ajaloos suurim merendus­ tegelane ja admiral.“ Just sama­ suguse jonni ja visadusega peame me ka hoidma ja kaitsma Eesti vabadust nii maal kui

merele, lisas ta.

Admiral Pitkale on pühen­ datud hõbedane meenemünt ja postmark, mida tutvustasid Eesti Panga president Madis Müller ja Eesti Posti juhatuse esimees Mart Mägi.

Kontradmiral Johan Pitka VR I/1, KCMG (19. veebruar 1872 Terasaugu metsavahimaja, Jalgsema küla, Võhmuta vald, Järvamaa – sügis 1944) oli Eesti ettevõtja, kaugsõidu­ kapten, üks Eesti riigi rajajaid.

1917. aastal oli ta Eesti rah­ vusväeosade ja Tallinna Oma­ kaitse organiseerijaid ning aasta hiljem Kaitseliidu loojaid.

Vabadussõjas osales Pitka esimese soomusrongiga Narva ­ rindel ning oli 1919-1920 mere­ jõudude ja sõjalaevastiku juha­ taja. Kaitseliidu, soomusron­ gide, soomusautode, piirivalve ja Eesti merejõudude loojana pälvis ta austava nimetuse ,,soomusrongide isa“ ja ,,Vaba­ dussõja hing“.

1944. aasta augustis moodus­ tas Pitka Otto Tiefi valitsuse ­sõjavägede juhataja abina eriük­ suse Löögirühm Admiral Pitka, millega püüdis korraldada vas­ tupanu Nõukogude vägedele.

Viimased kindlad teated Pitkast pärinevad 1944. aasta septemb­ rikuust. Tema surma asjaolud ja matmispaik on seni teadmata.

(Allikas: Kaitseliit)

Eesti Vabariigi…

t­uleb, on alati uus, ei kordu kunagi täpselt, kuid ometi ta kordub, aastast aastasse, lõpma­ tuseni. Lõpmatuseni nagu meie riik.

(Algus lk. 5)

Ja õpime kultuurist, mis toi­ mib tõetundel, usaldusel, koon­ dumisel ühise eesmärgi nimel.

Ka siis, kui loomeprotsessis ol­ lakse eri meelt ja võideldakse tuliselt igaüks oma tõe eest. /…/ Lõpetuseks laenakem Lea Tormiselt märkamist: kevad tu­ leb ju igal aastal, ükskõik, mis on. Ükskõik, missugused on katastroofid looduses või ini­ meste vahel. Kevad lihtsalt

Me oleme alati oma murede­ ga toime tulnud. Kõik koos ja kõikide külmade vastutuulte kius­te. Aga selleks peame oma mured ja lootused ausalt sõnas­ tama ja siis ühiselt tegutsema.

Jah, teinekord õigete radade üle vaieldes, kuid siiski uhkusega öeldes: see on maa, mida ar­ mastan. Head vabariigi aasta­ päeva, kallis Eesti! (Lüh. ERR)

14

EESTI ELU reedel, 25. veebruaril 2022 — Friday, February 25, 2022

Peetri koguduse täiskogu koguneb 13. märtsil Tuletame meelde, et 27. sep­ tembril 2020 a. toimunud täis­ kogu koosolekul hääletati selle poolt, et anda juhatusele man­ daat kiriku kinnistu ostja leidmiseks. Paraku tuli raske ja kõigi jaoks emotsionaalne otsus langetada sellepärast, et kirikuhoone ülalpidamine käib meie kahanenud kogu­ dusele üle jõu. Kinnistu müük võimaldaks kogudusel tegut­ seda ka edaspidi.

Oleme antud teemal jõudnud konsulteerida kinnisvara spet­ sialistiga, mille tulemusel on kinnistu vastu tundnud huvi neli kinnisvaraarendajat.

Lisaks oleme alustanud läbirääkimisi ka teiste kogudustega nende­ poolsest võimalikust kiriku­ hoone ostust.

Paraku on selgunud, et Peetri kiriku kogu kinnistu on juriidi­ lises mõttes surnuaed, kuna krundil asub kolumbaarium meie omaste tuhaurnide hoid­ miseks. Sellisena on kinnistu müük välistatud.

Enne, kui saame müügi läbirääkimistega jätkata, peame Ontario valitsuselt taotlema luba urnide ümberpaigutami­ seks ja kolumbaariumi sulge­ miseks.

Lisaks peame kolumbaariumi sulgemist taotlema sellepärast,

et viimaste aastate jooksul on kolumbaariumi alale hakatud prahti viskama. Kahjuks satub meie krundile sageli ka kodu­ tuid, kes kolumbaariumi juures magavad ja seda rüvetavad.

Seega on meie omaste rahu ja väärikus rikutud.

Soovime teavitada, et kolum­ baariumi sulgemise taotlusega mõistame, et see võib tulla paljudele ootamatu uudisena. ­ Antud taotluse tegemiseks vajame täiskogu heakskiitu, et ­ saaksime urnid uude sobivasse kohta ümber viia.

KOKKUVÕTTES seisab kogu­ dus kahe valiku ees: 1. Taotleda luba kolumbaariumi sulgemiseks ja lasta urnid ümber paigutada.

Kuna Peetri kogudusel ei ole urnide ümber viimise jaoks ­piisavalt rahalisi võimalusi, siis oleme olukorras, kus peame tegema otsuse kinnistu müü­ mise osas, et katta kolumbaariu­ mi sulgemisega seotud kulud.

Hea uudis on aga see, et kin­ nistu müügitulu võimaldaks meil jumalateenistusi edasi pi­ dada. Seda saame teha näiteks: a) kabelis, mida kinnisvara­a­ rendajad on pakkunud samale kinnistule ehitada; b) jätkata olemasolevas kirikuhoones üür­ nikuna juhul, kui õnnestub

müüa kinnistu mõnele teisele kogudusele; c) jätkata üürni­ kuna mõne teise koguduse kiri­ kuhoones.

Kiriku müügitulu võimaldaks meil oma tegevust pikemaks ajaks jätkata ja misjonitööd laiendada ning oma kogukonda paremini teenida.

VÕI 2. Kolumbaarium mitte sulgeda.

Selle tulemusel kaotame võimalust kinnistut müüa, mille tõttu on oodata lähitulevikus Peetri koguduse pankrotti mine­ mine ja tegevuse lõpetamine.

Sellega kaasneb ka kirikuhoone maha jätmine, mis tähendab, et kolumbaarium läheb Toronto linnavalitsuse hoolde.

Edasi püsimise nimel peame langetama otsuseid vastutus­ tundlikult. Juhatus on kaalunud kõiki võimalikke variante kogu­ duse püsimise jäämiseks ja on valmis ka edaspidi seda tööd jätkama.

Tuletame meelde, et täiskogu koosolekul on hääleõigus igal koguduse liikmel, kes on viimase aasta jooksul vähemalt üks kord armulauda vastu võtnud ja kogudust rahaliselt ­ toe­ tanud. Antud nõuded on ­sätestatud nii uues kui ka vanas põhikirjas.

EELK TORONTO PEETRI ­KOGUDUSE JUHATUS

Nr. 8

Kurbusega teame, et lahkus meie kallis ema ja õde

Marju Drynan (Kraav) neiuna SAIDLA 10. august 1941 – 19. veebruar 2022 LINDA ELLE TÕNU

Mälestame leinas armast sugulast

Marju Drynan’it n. SAIDLA Avaldame kaastunnet tütrele LINDALE perega ning TÕNULE ja ELLELE peredega

MARTA KIVIK perega JUHAN EDARI

Mälestame kurbuses endise Hiidlaste Seltsi liiget

Asta Kaups’i VAIKE KÜLVET TAMARA NORHEIM-LEHELA

Kanada nädal võitluses COVID-19ga Nädalavahetuse eel alanud politseioperatsiooni tulemuse­ na, mille käigus vahistati üle saja inimese, lahkus veoau­ tode konvoi Ottawa südalin­ nast. Pärast kolme nädalat kestnud vaktsiinimandaatide vastaseid proteste pealinnas oli südalinn esmaspäeval vaikne, ärid alustasid uste ­ avamist ning igapäevaelu jät­ kumas. Politsei hakkas eemal­ dama kontrollpunkte, mida oli umbes 100. Siiski jäädi valvsaks protestijate võimali­ ku tagasituleku pärast.

Föderaalvalitsus teatas oma finantsilisest abist Ottawa äridele, keda oli mõjutanud nädalaid kestnud protest.

Esmaspäevaks oli politsei andmetel läbi viidud 196 arre­ teerimist ning teisaldatud 115 sõidukit. Arreteeritute hulgas olid ka protesti organiseerijad.

Eelmise nädala esmaspäeval teatas Kanada peaminister Justin Trudeau Emergency Act’i (erakorraliste olukordade sea­ duse) käivitamisest riigis, lõpe­ tamaks protesti Ottawas ja ­blokaade Kanada-USA piiriüle­ tuskohtades. Sel esmaspäeval hääletas parlament nimetatud seaduse toetuseks (185/151).

Emergency Act’iga rakendatud meetmete all oli ka protestiga seonduvate pangaarvete külmu­ tamine.

Kolmapäeval teatas Trudeau Emergency Act’i tühistamisest, öeldes, et tegemist ei ole enam

erakorralise olukorraga ning et olemasolevad seadused on kül­ laldased, hoidmaks inimesi turvaliselt.

Eriolukord Ontario provint­ sis, mis kehtestati ligi kaks nädalat tagasi, jõudis samuti kolmapäeval lõpule.

• Kanada valmistub ülemine­ kuks pandeemia-järgsesse pe­ rioodi – riigi kõrgeim tervi­ se­ ametnik dr. Theresa Tam ütles reedesel briifingul, et viiruse leviku piiramiseks mõeldud ­ meetmete eemaldamine võib tähendada mõningat tõusu hai­ gusjuhtudes, kuid väikesed kaits­ vad sammud võivad lee­ vendada selle laiemat mõju.

Tasakaalustatud ja jätkusuutlik lähenemine piiravate meetmete kergendamisel aitab doktori sõnul viia miinimumini ühis­ konna häirimist, samal ajal kaits­ tes kõige haavatavamaid, kaasa arvatud kompromiteeritud immuunsüsteemiga kanadalasi.

Ta arvas, et suudame hoida tule­ vikus pandeemiat kontrolli all ilma rangete rahvatervise alaste meetmeteta, kuigi seda ei saa täielikult välistada näiteks mõne uue tõsise variandi tõttu. Prae­ guste prognooside järgi peak­ sime nägema Omicroni laine vähenemist ning saama tagasi mõningase normaalsuse juurde.

• Nädala algul teatas Alberta peaminister Jason Kenney, et provints eemaldab pea kõik piirangud 1. märtsist, märkides, et andmete kohaselt on tugev langus Omicroni laines ning surve haiglatele vähenemas.

• Teisipäeval teatas Quebeci provintsivalitsus, et märtsikuu

koolivaheaja järgselt ei pea kooliõpilased kandma enam klassiruumis maske. Need on nõutavad üldruumides, nagu koridorides ja koolitranspordis. ­ Maskikohustus jääb edasi kõrg­ koolide õpilastele. Õpetajaid esindava organisat­ siooni sõnul ei ole kõik sugugi valmis maskikandmise kohus­ tuse eemaldamiseks klassiruu­ mis, kartes viiruse kiiremat ­levikut.

• Ontarios on viimase nädala uute nakatumiste arvud olnud järgmised (limiteeritud PCRtestimise tingimustes): nelja­ päeval, 17. veebr. 2327, reedel 2337, laupäeval 2244, püha­ päeval 1966, esmaspäeval 1335, teisipäeval 1282, kolmapäeval 1425. Haiglaravil oli kolma­ päeval 1106 patsienti (nädal ­varem 1425), neist intensiivravil 319, mis on viimasel viiel päeval olnud üsna stabiilne peale märkimisväärset langust kuu jooksul.

(Kanada ajakirjanduse põhjal – CTV News, CBC, Globalnews – EE)

Suri Gary Brooker Rokkbändi Procol Harum asutaja ja solist Gary Brooker suri vähihaiguse tagajärjel 19. veebruaril 76 aasta vanuselt.

Gary Brooker sündis 29. mail 1945. Ta oli tuntud Briti laulukirjutaja, muusik ja laulja ning rokkbändi Procol Harum looja ja solist.

Tuntuimaks Procol Harumi looks on ,,The Whiter Shade of Pale“, mille esitajaks ja üheks autoriks ta oli koos Keith Reidi ja Matthew Fisheriga.

Ajakirja Rolling Stone koostatud kõigi aegade 500 parima laulu nimekirjas on laul 57. kohal. 2009. a seisuga oli laul viimase 75 aasta kokku­ võttes mängituim singel Ühend­ kuningriigi avalikes kohtades ja 2004. a viimase 70 aasta mängi­ tuim laul Suurbritannia ringhää­ lingus.

1977. aastal jagas laul koos Queeni hitiga ,,Bohemian Rhapsody“ Suurbritannia aas­ tate 1952–1977 parima pop­ singli nimetust.

Eesti keeles on loo pealkirja­ ga ,,Valgemast valgem“ salves­ tanud Tõnis Mägi ja Boris

Foto: Palauenc05, Wikipedia

Lehtlaan.

2017. aastal esines Brooker koos Procol Harumiga ka Eestis.

üksiknumbrid on müügil Torontos: • Toronto Eesti Maja kontoris (958 Broadview Ave) • Leaside Pharmacy’s (Suomi Koti juures) 795 Eglinton Ave. E.

Nr. 8

EESTI ELU reedel, 25. veebruaril 2022 — Friday, February 25, 2022

KIRIKUD TORONTO VANA-ANDRESE KOGUDUS (ELCC, Kanada Ida-Sinod) 25 Old York Mills Rd., North York, ON M2P 1B5 Õp. Kalle Kadakas Talituste küsimustes võib õpetajale helistada ööpäevaringselt: tel.: 416-778-6360, mob 416-727-2384 Epost: op.kadakas@gmail.com Kantselei tel.: 416-923-5172.

Juhatuse esinaine Riina Klaas, epost: riinaklaas@gmail.com Koorijuht Heli Tenno

Vaimulikud videomõtisklused ja otseülekanded (ka järelevaatamine) koguduse facebooki kodu­ leheküljel: Toronto-Eesti-Evan­ geeliumi-Lu teriusu-Vana-Andrese-kogudus-ELCIC104164304681695 VIRTUAALSED JUMA­L A­ TEE­­­­NISTUSED nähtaval VanaAndrese koguduse Facebooki lehelt (vi aadress ülal). Koguduse eposti nimekirjaga liitumiseks võtke ühendust õpetajaga.

Pühapäeval, 27. veebruaril kell 1.30 p.l. EESTI VABA­RIIGI 104. AASTAPÄEVA TÄNU­­JUMA­ LATEENISTUS. Solistid Monica Zerbe ja Liina Purje-Lepik.

Pühapäeval, 6. märtsil kl 1.30 pl JUMALATEENISTUS. Pühapäeval, 6. märtsil kl 4 pl PALVUS Soome Kodus.

Pühapäeval, 13. märtsil kl 1.30 pl JUMALATEENISTUS.

EELK TORONTO PEETRI KOGUDUS 817 Mount Pleasant Road Toronto, ON M4P 2L1 Tel. 416-483-5847 e-post: stpeterstoronto@rogers.com Kodulehekülg: www.toronto.peetri.eelk.ee Praost Mart Salumäe, tel. 647-340-9271, mobiil 647-273-5858 epost: mart.salumae@eelk.ee Organist Marta Kivik Koguduse kantselei on avatud E 9.00–14.00, K 11.00–16.00 ja N 9.00–13.00 Jumalateenistuste salvestused on järelvaadatavad koguduse FB grupis ja YouTube’i kaudu.

Pühapäeval, 27. veebruaril kell 11.30 EESTI VABARIIGI 104. AASTAPÄEVA TÄNU­JUMA­ LA­TEENISTUS ARMU­LAUAGA. Pühapäeval, 6. märtsil kell 11.30 JUMALATEENISTUS ARMULAUAGA. Pühapäeval, 13. märtsil kell 11.30 JUMALATEENISTUS ARMULAUAGA. Pühapäeval, 20. märtsil kell 11.30 JUMALATEENISTUS ARMULAUAGA. Pühapäeval, 27. märtsil kell 11.30 JUMALATEENISTUS ARMULAUAGA. Eelteated: Koguduse täiskogu koosolek toimub 13. märtsil pärast jumala­ teenistust.

Palmipuudepüha jumalateenistus 10. aprillil kell 11.30.

Suure Reede jumalateenistus 15. aprillil kell 11.30. Ülestõusmispüha jumalateenistus 17. aprillil kell 11.30.

TORONTO EESTI BAPTISTI KOGUDUS 883 Broadview Ave. Toronto M4K 2P9 Tel 416-465-0639 Kodulehekülg: www.tebk.ca e-post: ebcoft@gmail.com Pastor Timo Lige epost: timolige@gmail.com Programmi koordinaator: Marika Wilbiks 416-282-3419 Pianist: Peter Kaups Emeriitpastor: Jüri Puusaag Pühapäevastel jumalateenistustel sünkroontõlge inglise keelde

VIRTUAAL-JUMALA­T EE­N IS­ TUSED ON VAADATAVAD TEBK.ca VEEBILEHE­KÜL­JELT JA YOU­TUBE’i KANA­LILT „TO­­ RON­TO EESTI BAP­T ISTI KOGUDUS“ Pühapäeval, 27. veebruaril kell 11.00 VABARIIGI AASTA­ PÄEVA MEENUTAV VIR­ TUAAL-JUMA­L ATEENISTUS. Pastor Timo Lige jutlus: „Tõde ja õigus.” Muusika virtuaal-ühendkoor. Kaasa teenivad HülloKristjan Simson, EELK Kärdla koguduse õpetaja ja Tarmo Kähr, EEKBL Kärdla koguduse pastor.

Muusika virtuaal-ühendkoor.

Pühapäeval, 6. märtsil kell 11.00 VIRTUAAL-JUMALA­TEE­ NISTUS. Pastor Timo Lige jutlus: ,,Vaimulik sõjavarustus”. Muusika TEBK Ansambel. Issanda surma mälestamine.

Pühapäeval, 13. märtsil kell 11.00 VIRTUAAL-JUMA­LA­TEE­ NISTUS. Pastor Timo Lige jutlus: „Püha Vaimu annid”. Muusika Timo Lige.

Pühapäeval, 20. märtsil kell 11.00 VIRTUAAL-JUMALA­ TEENISTUS. Pastor Timo Lige jutlus: ,,Kutsutud”. Muusika Joshua Boutiler.

Eestpalvesoovid võib igal ajal kirjalikult esitada aadressil estochurch@gmail.com ja isiklikult telefoni teel programmi koordinaatoriga ühendust võttes.

S P ORT

Eesti golfimängija kaks edukat turniiri USAs Kevin Christopher Jegers on hiljuti võitnud esimese eestla­ sest meesmängijana kaks ­golfiturniiri USAs. Esmalt võitis ta poolteist nädalat tagasi Pat Hicks Invitationali individuaalselt tu­ lemusega -15 (69, 68, 64).

Tulemus -15 on ka uus Middle Tennessee ülikooli rekord, va­ rem pole keegi ülikooli eest ­sellist tulemust kirja saanud.

Varem on Eesti golfimängi­ jatest sama suutnud vaid naised – 2007. a suutis USA ülikooli eest võita turniiri Mari Suursalu ja perioodil 2011-2015 võitis Mari Hütsi neli võistlust.

Sel nädalal mängis Jegers Loyola Intercollegiate’i turniiril ja kolme päeva lõpptulemus 200 (-16), on uus Middle Tennessee ülikooli rekord, mille Jegers sai enda kätte just eelmisel turniiril ja jõudis püsida vaid üheksa päeva. (D/EE)

15

MÕTE PÜHAPÄEVAKS

Toronto Eesti Baptisti Koguduse emeriitpastor JÜRI PUUSAAG

Taavet ja Koljat ,,Aga Taavet ütles vilistile: ,,Sina tuled mu juurde mõõga, piigi ja odaga, aga mina tulen su juurde vägede Issanda, Iisraeli väehulkade Jumala nimel, keda sa oled teotanud.

Täna annab Issand sind minu kätte, et ma su maha lööksin ja su pea raiuksin ja ma annan vilistite sõjaväe laibad täna lindudele taeva all ja mets­ ­ loomadele maa peal, ja kogu maailm saab teada, et Iisraelil on Jumal! Ja kogu see väehulk saab teada, et Issand ei päästa mitte mõõga ega piigi abil, sest

EKRE tegi ettepaneku võtta Eesti–Vene piirileppelt allkiri tagasi Eesti Konservatiivse Rah­ vaera­ konna (EKRE) frakt­ sioon esitas kolmapäeval Rii­ gi­ kogule otsuse eelnõu teha vabariigi valitsusele ettepanek võtta tagasi allkiri Eesti-Vene piirilepingult.

Eelnõu üle andnud Riigikogu liige Paul Puustusmaa ütles, et Eesti-Vene piirileppe sõlmimine Eesti välisministri Urmas Paeti ja tema Vene kolleegi Sergei Lavrovi vahel 2014. aastal oli ränk viga. ,,Selle lepinguga nõustub Eesti Vabariik Kremli seisuko­ haga, et Tartu rahuleping on oma kehtivuse kaotanud. Uus piirilepe muudab kehtivat põhi­ seadust ja toetab Venemaa jät­ kuvat anneksiooni ja naabrite territooriumite inkorporeerimise poliitikat. Ühtlasi legaliseerib alatiseks Venemaa jätkuva oku­ patsiooni Tartu rahu järgse Eesti aladel ja loovutab Narva tagu­ sed alad ja osa Petserimaast, võttes meilt ära igasuguse õi­ guse nõuda okupeeritud alade eest vähimatki kompensatsioo­ ni. Pole ühtegi sisulist põhjen­ dust 5,2 protsendi Eesti riigi maa-ala, territoriaalvete ja õhuruumi lahutamiseks ning selle võõrriigile loovutamiseks,“ ütles Puustusmaa. ,,Seepärast ei tohiks Eesti valitsus mingil juhul edasi min­ na piirileppe ratifitseerimisega Riigikogus. Vastupidi, Venemaa agressiooni tõttu Ukrainas tu­ leks astuda mitu sammu tagasi.

Venemaa tõestab iga päev, et ta ei hooli rahvusvahelistest lepingutest ega naabrite territo­ riaalsest terviklikkusest. Putini režiim ei ole usaldusväärne lepingupartner.“ Puustusmaa sõnul annaks Eesti riik lepingult allkirja ta­ gasi võttes jõulise hinnangu Venemaa agressiivsele vallutus­ poliitikale ja naabrite pidevale ähvardamisele. (Postimees)

see on Issanda võitlus ja tema annab teid meie kätte.“ 1.

Saam.17; 45 - 47.

Klassikaks saanud piiblilugu suure ja väikese omavahelisest konfliktist.

Ajalugu on kuni tänase päevani rikas selletaolistest võitlustest. Meie tekst annab lühiülevaate enne võitlust toi­ muvast propagandasõjast.

Vastamisi on juutide ja vilis­ tide armeed. Toimuva paremaks mõistmiseks on soovitav teha Piiblist taustauuring. Selle järgi provotseeris vilistite hiiglane Koljat kahevõitlusele juutide vägilaskuningat Sauli. Vilisteid esindas 9-jalane hiiglane Koljat, kellele otsiti väärikat vastast juutide leerist. Kuningas Saulile pakuti kandidaadina karjapoiss Taavetit. Taavet loobus kunin­ gas Sauli pakutud sõjavarustu­ sest ja tegutses edasi talle harju­ nud varustuses, milleks olid karjasekepp, ling ja valitud viis lingukivi. Inimlikust vaate­ vinklist seisid vastamisi kõige ebavõrdsemad vastased! La­ hingu tulemus oli kindlalt ette määratud. Koljat sajatas oma paljude jumalate nimel. Taaveti vastus: ,,Sina tuled mu juurde mõõga, piigi ja odaga, aga mina tulen su juurde vägede Issanda, Iisraeli väehulkade Jumala nimel, keda sa oled teotanud.“ Koljat ei mõistnud, et ta ei asunud võitlusse ainult Taave­ tiga, vaid ka Taaveti isikliku Ainujumalaga!

Kui tähtis on asju näha ka visioonis. Taaveti nägemuses oli surelik inimene esindamas iga­ vest Jumalat! Jumal ise võitleb koos oma tunnistajaga! Sellise arusaamani jõudmiseks olid

Taavetil juba isiklikud usulised ja elulised kogemused! Ka inimlikult kõige võimatutemates oludes on olemas jumalikud ­lahendused, mida tuleb avastada ja nende järele tegutseda.

Taavet tabas oma lihtsa lingu­kiviga Koljati kõige haava­ tumat kohta otsaesisel. Igal vas­ tasel on oma nõrkus, mida tuleb oskuslikult tabada.

Kreeka mütoloogias on kasu­ tusel mõiste Achilleuse kand.

Achilleuse ema kastis oma poja imettegevasse jõkke, et muuta teda ihulikult surematuks. Ain­ saks haavatavaks kohaks jäi poja kand, millest ema teda jõkke kastmisel kinni hoidis. ­ Vastane kasutas seda oskuslikult ära.

Taavet leidis Koljati kõige kaitsetuma, arvatavasti meele­ koha! Klassikaline näide Jumala ja inimese koostööst. Jumal ei tee meie eest ära seda, mis on meile jõukohane! Võitjast karja­ poisist Taavetist sai tulevane juutide suurkuningas. Moodne Iisrael on hea näide Taaveti jumaliku taktika ja strateegia jätkusuutlikkusest.

Tänases keerulises maailmas sobib meenutada kuningas Taaveti palvet võiduks: ,,Ühed ülistavad vankreid, teised hobuseid, meie aga Issanda, oma Jumala nime. Nemad vaaruvad ja langevad, meie aga tõuseme ja seisame püsti. Issand, aita!“ Psalm 20; 8-10. Sama Taaveti soost pärinevat Kristust ise­ loomustab Paulus: ,,Ma suudan kõik tema läbi, kes teeb mind vägevaks!“ Fl. 4;13.

Meie vastas olevad ,,koljatid“ on ka tänapäeval võidetavad!

tellimishinnad KANADAS koos käibemaksuga (GST)

Aastas $160.—; Poolaastas $87.—; Veerandaastas $48.— TELLIMINE I KLASSI POSTIGA (kiripostiga) KANADAS: aastas $190.00, poolaastas $105.00 ja veerandaastas $58.00.

USA-s: aastas $210.00; poolaastas $115.00; veerandaastas $67.00. ÜLEMEREMAADES: aastas $285.00; poolaastas $150.00; veerandaastas $80.00.

AINULT DIGILEHT: aastas $95.00; poolaastas $50.00, veerandaastas $29.00.

Hinnad arvestatud Kanada dollarites.

Pangatšekk või Money Order kirjutada EESTI ELU nimele.

Tasuda saab ka otse Eesti Elu kontole Northern Birch Credit Unionis või teha e-transfer, kasutades emaili aadressi: eetalitus@eestielu.ca või maksta PayPal’iga Eesti Elu võrgulehe lingil

Tellimine saata

EESTI ELU 3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2

Palun mulle saata EESTI ELU aastaks / poolaastaks / veerandaastaks — tavaline / kiripostiga või digileht alates . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Tellimise katteks lisan $ . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . siinjuures rahas / tšekiga / rahakaardiga.

Tellimine on: uus ❑ uuendus ❑ Nimi: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Aadress / epost: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

16

EESTI ELU reedel, 25. veebruaril 2022 — Friday, February 25, 2022

Nr. 8

Tellige EESTI ELU!

Filateelia. Uus postmark

Johan Pitka 150 Kontradmiral Johan Pitka 150. sünniaastapäevaks lasi Omniva (Eesti Post) välja uue 0,90 € nominaalväärtusega postmargi, mille kujundas Vladimir Taiger. Margid on trükitud trükikojas AS Vaba Maa. Kontradmiral Johan Pitka VR I/1, KCMG (19. veebruar 1872 Terasaugu metsavahimaja, Jalg­ sema küla, Võhmuta vald, Järvamaa – sügis 1944) oli Eesti ettevõtja, kaugsõidu­ kapten, üks Eesti riigi rajajaid.

(Allikas: Omniva)

USA saadab Baltikumi täiendavaid vägesid Teisipäeval ütles USA presi­ dent Joe Biden, et on andnud loa USA vägede liikumiseks mujalt Euroopast Baltikumi.

Biden ütles, et jõud ja varus­ tus, mis on juba Euroopas, saadetakse Balti riikidesse Eestisse, Lätti ja Leetu. ,,Ütlen selgelt, need on ­m eiepoolsed kaitsekäigud,“ sõnas ta. ,,Meil pole kavatsust Venemaaga sõdida.“ Bideni sõnul on lähetuste eesmärk saata USA liitlastele sõnum, et NATO kaitseb oma territooriumi ja täidab oma lepingulisi kohustusi.

S P ORT

Tartu Maratoni võitis rootslane Sündmuste kalender • Reede, 23. - pühap., 27. veebr.

BOSTONI BALTIC FILMIFES­ TIVALI TAVAPROGRAMM; 27.02. linastub O. Lutsu ,,Soo“. (www. bostonbalticfilm.org) • Laup., 26. veebruaril kl 3 pl EV 104 VIRTUAALNE TÄHISTAMINE Toronto Eesti Seltsi korraldusel.

• Pühap., 27. veebr. kl 2 pl (EST) mängufilm ,,TALVE“; RSVP (vajalik) 24. veebruariks: vemuesc@ gmail.com.

• Pühap. 27. veebr. kl 5 pl VALMISTAME TOITU KOOS CHEF PAUL LILLAKASEGA Zoomis: https://us02web.zoom.us/ j/84059608914?pwd=RisrYitkMC9tNDZ4ZWlBYlFmdHNuUT09 EKNi ja EV Aupeakonsulaadi Torontos korraldusel.

• Esmasp., 28. veebr. Jõekääru töö-sooviavalduste tähtaeg.

• Esmasp., 28. veebr – pühap., 13. märts BOSTONI BALTIC FILMIFESTIVALI VIRTUAAL­ PROG­RAMM. (www.bostonbalticfilm.org) • Pühap., 6. märtsil kl 2 pl (EST) mängufilm ,,SANDRA SAAB TÖÖD“ VEMU YouTube’i kanalil.

• Pühap., 13. märtsil kl 1 pl (EST) EMAKEELEPÄEV VEMU korraldusel (eesti k.) Zoomis; ID 846 6524 6537.

• Neljapäeviti al. 24. märtsist-21. aprillini kl 6-9 õ ,,SAMPLE SESSIONS: LIVE REMIX WORK­ SHOP“ koos ERIK LAARIGA. Registr. 13. märtsiks: vemuesc@ gmail.com • T.E.S. Täienduskooli VIRTU­ AAL-LASTEAIA 2. POOLAASTA neljapäevaõhtuti 12 nädalat aprilli lõpuni. Registreerimine avatud: eestikool.ca.

• Neljapäeviti kl 3-4 p.l. LÕBUSA PÄRASTLÕUNA JUTUTUBA telefoniga või Zoomis. Registr.: Maimu

Pühapäeval peetud 48. Tartu Maratoni 63-kilomeetrise põhidistantsi võitis rootslane 26-aastane Emil Persson, kelle ajaks mõõdeti 2:33.06,7.

Parim eestlane oli äsja Pekingi olümpialt saabunud Henri Roos (+13.14,1), kes lõpetas 48. kohal Kiireim naine oli rootslanna Britta Johansson Norgren, kelle lõpuaeg 2:50.44 ja kes sai üldarvestuses 59. koha. Parim eestlanna oli Tatjana Mannima, kes kaotas Norgenile 23 minutit ja oli naiste arvestuses 23. ja üldarvestuses 123. kohal.

Kokku oli 63 km distantsile registreerinud 2997 suusasõpra.

(ERR/EE)

Mölder, 416-421-3812.

• Laup., 2.-laup., 23. juuli JÕE­ KÄÄRU SUVEKODU. • Laup., 23. – laup., 30. juuli JK/ Kalev VÕRKPALL.

Toronto Eesti Maja ees heiskasid EV 104. aastapäeval Eesti lipu skm Enno Agur ja Elin Marley, sõnavõtuga esines Eesti maja juhatuse esimees Veiko Parming.

Foto: Paul Kiilaspea

Toronto Pensionäride Klubi mälestas lilledega Eesti vabaduse eest langenuid ja võidelnuid mälestustahvlil Eesti Majas.