This newspaper was mailed on Friday, February 25, 2022
Kommentaarid ja arvamused (lk. 5)
Estonian Life English Language Supplement (p. 9–12)
Alates / since 2002 Nr. 8, 2022
Reedel, 25. veebruaril — Friday, February 25
www.eestielu.ca
Vabariigi aastapäeval lehvis sinimustvalge Toronto kesklinnas Ăśle pika aja said kaasmaala sed Torontos kohtuda, pĂĽhit sedes 24. veebruaril Eesti Vabariigi 104. sĂĽnnipäeva Eesti lipu heiskamisega ToronÂto Raekoja juures. Kuigi tänavugi ei lubatud pidupäeval osalejaid koroona  piirangute tõttu linnavalitsuse lipumasti-korrusele – lipu heis kasid juba varahommikul linna töölised – oli rõõm näha ja kohtuda eestlastega, kes olid selleks puhuks võtnud ette tee konna tulla Toronto kesklinna. ,,Mu isamaa, mu õnn ja rõõm…“ kõlas uhkelt Toronto kesklinnas enam kui poolesajast suust, hĂĽmni saatjaks väikse mad rahvuslipud kohalolijatel käes lehvimas ning taustal suur sinimustvalge Toronto raekoja lipuvardas. Kõik, nagu oleme harjunud siin linnas juba aas taid. Kuid ometi oli midagi teisiti. Oma vaba riigi ĂĽle rõõmu tundmise kõrval oli Âtuntav vari – põhjuseks hommi kused teated Venemaa otsesest sõjalisest rĂĽnnakust Ukraina vastu. See uudis oli jutuks kõikidel ning sellele juhtis tähelepanu ka Eestlaste Kesknõukogu Kanadas (EKN) president Kairi Taul Hemingway, kes oma sõnaÂvõtus ĂĽtles: ,,Meie lipuga on või deldud vabaduse nimel nagu ukrainlased meeleheitlikult pa luvad vaba maailma tõotust oma sini-kollase sĂĽmboliga.“ Ta lisas, et meie kolm värvi on sä testatud Eesti põhikirjas ja me vaevalt kujutaks ettegi teistsu guseid värve ning et meile
Eestlaste Keskõukogu Kanadas abiesimees Reet Marten-Sehr ja esimees Kairi Taul Hemingway 24. veebruaril Toronto Raekoju ees traditsioonilisel Eesti lipu heiskamisel. Foto: Paul Kiilaspea
aÂrmas sinimustvalge on ĂĽks maailma vanimaid lippe – vaid kĂĽmnendik maailma lippudest on rohkem kui sada aastat vana. See värvide kombinatsioon on muutunud Eesti rahvuse kest vuse sĂĽmboliks ja on andnud
eestlastele meelekindlust tõrju da hirmu ja nõuda Eesti vabane mist repressioonidest. Samuti teavad ukrainlased, kui sügava tähendusega on nende lipp – sinikollases kombinatsioonis.
Postal Agreement No 40013472
Ăśksiknumbri hind: $4.00
Venemaa alustas Ukrainas sõjalist tegevust Neljapäeva hommikul kella viie ajal tabasid Venemaa raketilöögid eri piirkondi ja sõjalisi objekte Ukrainas ning pärast seda tungisid maaväed eri suundadest Ukrainasse. Pärast keskpäeva tulid teated uuest raketilöökide lainest, sealhulgas pealinnas Kiievis ja Odessas vahendasid rahvus ringhäälingu uudised. ,,Olen võtnud vastu otsuse alustada spetsiaalset sõjalist operatsiooni inimeste kaitseks,  keda on kaheksa aastat mõni tatud ja allutatud genotsiidile Kiievi režiimi poolt,“ ütles Venemaa president Vladimir Putin neljapäeva varahommikul. Putin pöördus televisioonis peetud kõnes Ukraina sõdurite poole Ukraina idaosa ,,lahingu tegevuse tsoonis“ ja soovitas neil relvad maha panna. Putin ütles, et sõjategevuse eesmärk ei ole Ukraina okupeerimine. Samas lisas ta, et Ukraina tuleb ,,demilitariseerida“. Putin pidas kõne samal ajal, kui Venemaa agressiivset tegevust kogunes arutama ÜRO julgeolekunõu kogu. Ukraina siseministeeriumi teatel neljapäeva õhtust jätku vad lahingud kogu Kagu- ja Kesk-Ukraina territooriumil. Siseministeeriumi pressiesindaja teatel hävitati kuus silda Kiievi, Tšernigovi, Donetski ja Hersoni oblastites. Ukraina relvajõud teatasid, et riigi õhujõud lasid alla kuuenda Venemaa lennuki. See lasti alla Kramatorski piirkonnas. Ukrai na teatas varem neljapäeval, et Vene vägede rünnaku tõttu lasti
alla viis lennukit ja helikopter. Venemaa on need teated tagasi lükanud. BBC teatel on nähtud Vene tanke juba Harkivis, seda on kinnitanud ka Ukraina ametli kud allikad. Idarinde peamine võitlus käibki Harkivis. Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles neljapäeva õhtul, et Vene väed üritavad hõivata Kiievist põhja pool asuvat Tšernobõli elektrijaama ning hilisemates teadetes ütles Zelenski nõunik, et Ukraina ar mee kaotas kontrolli Tšernobõli üle. Ukraina tervishoiuminister Viktor Ljaško ütles neljapäeva õhtul, et pärast Vene vägede rünnakut on surma saanud 57 inimest ja vigastada 169 inimest nii lahingutegevuse käigus kui mittelahingute käigus. CNN-i teatel vallutasid Vene dessantväelased Hostomeli linna juures asuva Antonovi lennujaa ma. Hilisemate teadete kohaselt on lennujaam Ukraina vägede poolt tagasi vallutatud. Teateid on ka Kiievi peamise lennuvälja Borispoli piirkonnas toimunud plahvatustest. Vene kaitseministeerium tea tas õhtuks ,,74 sõjalise taristu objekti hävitamisest“, loetledes 18 õhutõrje radarit, 11 len nuvälja ja mereväe baasi. Sõltumatut kinnitust sellele ei ole ja Ukraina pool selliseid andmeid pole edastanud. Ukraina poolel on pealtnägi jate sõnul õnnestunud pakkuda pealtungivatele Vene tankidele tõsist vastupanu Javelini raket (Järgneb lk. 2)
(Järgneb lk. 8)
VEMU peaarhivaar Piret Noorhani sai Valgetähe teenetemärgi
Eesti Vabariigi suursaadik Kanadas Toomas Lukk heiskas Eesti lipu 24. veebruaril Kanada pealinnas Ottawas linnavalitsuse maja ees, et tähistada Eesti Vabariigi 104. aastapäeva. Oma sõnavõtus kinnitas suursaadik Eesti solidaarsust Ukrainaga, kelle vastu Venemaa 24. veebruari varahommikul sõda alustas. Foto: ©Ülle Baum
President Alar Karis kuulutas esmaspäeval välja tänavused teenetemärkide saajad. „Iseseisvuspäeva eel tänab Eesti Vabariik oma teenete märkidega inimesi, kelle sihi kindlus, ennastsalgavus, pühen dumus, leidlikkus või looming on eeskujuks paljudele teistele ning on muutnud kogu Eesti paremaks, hoolivamaks, märka vamaks, ettevõtlikumaks,“ kir jutas president Alar Karis riigi teenetemärkide andmise otsuse eessõnas. „Teenetemärgid on tunnustus
Eesti inimestele ja meie sõpradele välismaal, kes oma tegevusega on hoidnud meie (Järgneb lk. 4)