Eesti Elu / Estonian Life No. 8 | February 25, 2022

4

EESTI ELU reedel, 25. veebruaril 2022 — Friday, February 25, 2022

VEMU peaarhivaar…

EESTI SPORDIS ON JUTUKS...

(Algus lk. 1)

ENN HALLIK

Eesti naasis Pekingi olümpialt kilbiga Hiina pealinnas Pekingis ja hiidlinnast 200 kilomeetri kaugusel külmkõledates mä­ ­ gedes peetud 24. taliolümpi­ mängud on lõppenud. Tege­ mist oli läbi aegade eriliste mängudega, mis peeti sisuli­ selt kinnises mullis. Olümpia­ ga, kus võistlemisest olulise­ maks kippus saama see, kas igapäevane koroonaproov mitte positiivne pole ning atleet, treener või ajakirjanik isolatsioonihotelli ei viida. Ei jätnud see hirm ka eestlasi puudutamata.

Erilised olid mängud ka ajaloolises mõttes, ja ma ei pea siin silmas fakti, et Peking oli ja võib-olla jääb ainsaks lin­ naks, kus peetud nii suve- kui taliolümpiat. Tahaks hoopis meenutada 2008. aasta Pekingi suveolümpiat, mille ajal Vene­ maa Gruusiale tankidega kallale läks. Nüüd on impeeriumist unistaval Venemaal hambus slaavi vennasrahvas Ukraina ning vaid õige napilt sai olüm­ piatuli Pekingis kustuda, kui Putin jälle relvi täristama ­kippus.

Aga võtkem siinkohal siiski teemaks sport, täpsemalt eest­ laste esinemine Pekingi tali­ olümpial.

Kelly Sildaru pronksmedal freestyle-suusata­ mise pargisõidus päästis Eesti lootused, tema medaliga asetus Eesti sajakonna mängudel osalenud riigi seas 29. kohale ehk esimesse kolmandikku.

Nagu Eesti, lahkus Hiinast ühe pronksiga ka lähinaaber Läti, Leedu jäi medalita. Soome, Rootsi ja Norra olid saagilt muidugi teisest masinaklassist.

Kui Lätit Eestiga võrrelda, siis tõele au andes oligi Sildaru Eesti ainuke suur lootus, Läti kelgutajad, skeletoni- ja bobi­ sõitjad pretendeerisid Pekingis rohkemale ja vaid üks pronks oli neile pigem pettumus. Kui lisada Sildaru medalile eestlaste rõõm hõimurahva Soome hokivõidu üle ja fakt, et üks kullameestest Leo Komarov on Eestis kasvanud, siis saaksime ehk veel kraadi võrra uhkemad olla ja heade naabrite lätlaste ees end talispordirahvana esitle­ da.

Kelly Sildaru, kellele presi­ dent Alar Karis tänuks riikliku autasu annetab ja keda ootab seaduspäraselt kopsakas pree­ mia olümpiakomiteelt, oli medalit teenides igati tubli. Ta ­ võistles koguni kolmel alal. Big Air hüpetes tuli tal maandudes suusk jalast, sestap jäi tule­ museks kvalifikatsiooni 17. koht. Pargisõidus võitis kulla šveitslanna Mathilde Gremaud, teine oli Hiinat esindanud ameeriklanna Eileen Gu ja kol­ mas Sildaru. Kolmandal alal rennisõidus jäi Sildaru napilt esi­mesena medalita, olles neljas.

Kuidas mängude ajal 20-aas­ taseks saanud neiu esinemist kommenteerida? Kaheti. Sest ühest küljest ei olnud Kelly par­ gisõidus kinnitamata andmetel karjääri algusest ehk 2013. aas­

tast peale vahetus võistluses kusagil kordagi esikohast tahapoole jäänud. Seega kolmas koht on kaotus. Ja rennisõidus oli Sildaru 2019.a maailma­ meister, nüüd „vaid“ neljas.

Teisest küljest on laastav peretüli (mängudegi lõppedes andis Kelly intervjuu, kus rääkis teda varem treeninud isa türanlusest ja tema tekitatud vastikusest suuskade vastu) kahtlemata neiule jälje jätnud, vanad rivaalid Sildaru vigastus­ pauside ajal arenenud ja uued juurde tulnud. Kõike seda arvestades oli Kelly ikka raudne ja au talle! Aeg näitab, kas ta jaksab ka järgmise, 2026. aastal Itaalias Milanos ja Cortinas peetava olümpiani pürgida. Aga usume ja loodame.

Kui keegi minult küsiks, siis mina tõstaks Sildaru ees esile hoopis kahevõistleja Kristjan Ilvese. Olümpia eel mitmel MK-sarja etapil esikolmikus ­lõpetanud Ilvest võis ülitäieliku õnnestumise korral Pekingis isegi medalikandidaadiks pida­ ­ da, ent teda tabas halb õnn – saabudes andis ta kaks positiivset Covid-19 proovi ja vangistati koroonahotelli. Tegi seal üle nädala kükke, üleshüp­ peid ja jooksis seinast seina, mis pole tippsport. Kui lõpuks välja sai, oli füüsiliselt tühi, aga ometi tegi mäel teise koha vää­ rilise hüppe ja pingutas end murdmaarajal olümpia üheksan­ daks. Viimaseid ringe mees ei mäleta, finišist viisid meedikud endast kõik andnud Kristjani toibuma. Ilves ületas halba õnne ja iseennast, teda võib lausa kangelaseks pidada. Ta on kõvem mees, kui samuti ko­ roonavangis olnud maailma ka­ hevõistluse liider Jarl Magnus Riiber, kes nagu Ilveski lõpuks pääses, aga suusarajal täiesti ära kustus ja meeskonnavõistlusest koguni loobus.

Veel üks Eesti mees, keda raskused ei murra, on kiirui­ ­ sutaja Marten Liiv. Veidi enam kui kuu tagasi sai ta jalg treeningul vigastada, harjuta­ misse tuli paus, aga ometi võttis Marten Pekingis oma meelisalal 1000 meetris peaaegu maksimu­ mi. Protokolli läks kirja küll vaid seitsmes koht, ent pronks jäi vaid 0,17 sekundi taha. Kui kahevõistleja Ilves jätkab treeni­ mist Norras koos sealse koon­ disega, siis Marten Liiv kuulsal kiiruisumaal Hollandis Heeren­ veenis. Pühendunumaid mehi annab otsida.

Kolme esile tõstetu kõrval oli Eesti olümpiadelegatsioonis terve rida neid, kes küll tähti taevast alla ei toonud ja kellelt niisuguseid vägitegusid ei ooda­ tudki, aga kes torkasid siiski silma sitkete soorituste või ­ ­vaprusega.

Nii näitas murdmaasuusataja Alvar Johannes Alev, kelle olümpiasobilikkuses mõni Eesti treener varem kahtles, et on kunagisel kuldalal Maarjamaa parim. Suusavahetusega sõidus oli ta 33., 15 km klassikas 35.

Nr. 8

Marten Liiv

Kelly Sildaru

Kristjan Ilves

Leo Komarov

ja 30 km vabatehnikamaratonis 36. Ehk mehiselt stabiilne maail­m a TOP40 suuskur.

Martin Himma ja Henri Roos üllatasid meeldivalt suusatamise tiimsprindi 11. kohaga, jäädes oma poolfinaalis esimesena ukse taha. Sitkete ja vaprate sekka arvaksin ka iluuisutajad Aleksander Selevko ja EvaLotta Kiibuse. Oma loodetud punktisummadest ja tulemusest jäid mõlemad kaugele – Selevko sai 28. ning Kiibus 21. koha, ent Selevko läks vaata­ mata treeningul saadud raskele õlavigastusele ikkagi võistlema ja Kiibus oli terve tänavuse hooaja võidelnud sobimatutest saabastest-uiskudest saadud jalavigastusega.

Nii ja naa esinenud sport­ lasteks võib lugeda suusalendu­ rid Arti Aigro ja Kevin Maltsevi. Aigro parimaks jäi suure mäe 30. koht, Maltsevil suure mäe 37. koht, aga meestelt loodeti enamat. Eesti naismurdmaasuusatajad, kes olümpiale pääsesid, olid kõik noored ja tegid seal, mis suut­ sid, õnneks päris viimasteks ka ei jäänud. Keidy Kaasiku oli suusavahetusega sõidus tublilt 39., ta kaksikõde Kaidy Kaasiku sprindis 48., Mariel Merili Pulles sprindis 41., Aveli Uustalu sellest nelikust nõrgimana nii sprindis kui 10 km klassikadistantsil tabeli ­lõpus. Takkajärgi tarkusena ­võinuks ehk siiski varuvõistleja, 42-aastase tubli veteranist harrastaja, ema ja lasteaiakas­ vataja Tatjana Mannima Hiina lennutada – kui mitte muud, siis murdumatut võitlejavaimu näidanuks ta kindlasti.

Vanaisa kaudu Otepää juurte­ ga ja Eestit esindava 22-aastase Kaitlyn Vestersteini 35. kohta suurslaalomis võib lugeda kor­ daminekuks, aga katkestajaid oli mäesuusavõistlusel palju ja Vestersteinilgi jäi slaalom lõpuni sõitmata. Ehk nelja aasta pärast?

Palju loodeti Pekingist laske­ suusatajatelt, aga nemad läksid seal kollektiivselt lati alt läbi. Üllatusena tegid paremaid tule­ musi vahepeal koroonahotellis pikutanud naiskonna senine ­neljas number Susan Külm,

kes oli sprindis 44. ja jälitussõi­ dus 45. ning meestest samuti endine murdmaamees ja algaja laskesuusataja Raido Ränkel ning mullu loobunud ässade Lessingu ning Kõivu kinga­ desse astunud Kristo Siimer.

Senised Eesti laskesuusatamise liidrid Tuuli Tomingas, Regina Oja, Johanna Talihärm, Rene Zahkna ja Kalev Ermits kõr­ besid Pekingi olümpial kollek­ tiivselt ja täiega. Parimaks jäi Tuuli Tominga 7,5 km distantsi 33. koht, ülejäänutest ei jõudnud keegi kordagi isegi 50 parema sekka.

Kõige kehvemini esinesid Pekingi olümpial eestlastest ko­ genud sprinter Marko Kilp, kes kõrbes nii oma põhialal kui kaotas teatesõidu avaetapil ri­ vaalidele nii suurelt, et Eesti võeti peagi rajalt maha. Samuti ei saa kuidagi rahul olla mäe­ suusataja Tormis Lainega, kes katkestas nii slaalomis kui suurslaalomis ega saanudki tule­must kirja.

Et lõpetada siiski positiivses toonis, siis – viimati teenis Eesti taliolümpiamedali 2010. aastal Vancouveris (Riigikogu praeguse liikme Kristina Šmi­ guni hõbe), nüüd tosina aasta järel olime taas pjedestaalil ja eks ole see ju tore! Tulime mitte langenuna kilbil, vaid ikka võidukalt kilpi kõrgele tõstes!

Viis eestlast jõudis astronaudiks kandideerimisel teise vooru Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) astronautide värbamis­ programmis kandideeris kok­ ku 57 eestlast ning viis neist pääses edasi teise vooru. ,,Astronaudiks kandideeri­ mise sõel on halastamatult tihe.

Kokku ligi 22 500 kandideeri­ nust kutsuti teise vooru 1361 kandidaati. Lõpuks jääb alles ainult kuus karjääriastronauti, kes võetakse ESA-sse tööle ja umbes 20 projektiastronauti, kes moodustavad reservi,“ rääkis EAS-i Eesti kosmosebüroo juht Madis Võõras ning lisas, et viis

põhiseaduse sõna ja mõtet, et Eesti riik on rajatud vabadusele, õiglusele ja õigusele, kaitseks sisemisele ja välisele rahule ning pandiks praegustele ja tulevastele põlvedele nende ­ ühiskondlikus edus ja üldises kasus,“ rõhutas riigipea.

Kokku andis president tänavu teenetemärgi 148 isikule.

Kanada eestlastele teeb erilist heameelt teade, et Valgetäht IV on omistatud VEMU peaar­ hivaarile PIRET NOORHA­ NILE. Valgetäht IV teenetemärgi saavad ka aastakümned Stock­ holmi Eesti Maja püsimise eest seisnud Mart Nurk ning eestluse hoidja Uus-Meremaal ja sealne kauane aukonsul Tõnu Loor­ pärg.

Teenetemärgiga Valgetäht V tunnustati teiste hulgas New Yorgi Haridusseltsi juhatuse kauaaegset liiget Peeter Teedlat ning Eesti Üliõpilaste Toetus­ fondi (USA) presidenti MariAnne Teedlat, samuti toronto­ lastele tuntud vaimulikku ja ajaloopärandi talletajat Ants Toomingat.

Teenetemärkide saajate täie­ lik nimekiri on leitav aadressil: www.president.ee

Eesti annetatud tankitõrjesüsteemi Javelin raketid jõudsid Ukrainasse Möödunud reedel jõudsid Ukrainasse Eesti kaitseväe poolt annetatud tankitõrjesüs­ teemi Javelin raketid. „See on Eesti poolt väike samm Ukraina toetuseks, kuid see-eest reaalne ja käegakatsu­ tav panus kaitseks Venemaa agressiooni vastu,“ ütles kait­ seväe juhataja kindralleitnant Martin Herem. „Hetkel on neist rakettidest Eesti julgeolekule rohkem kasu Ukraina kaitsel kui kaitseväe keskpolügoonil laskeharjutusel.“ Eesti annetas Ukrainale USA-lt soetatud tankitõrjesüs­ teemi Javelin rakette. Vastavalt hankelepingu tingimustele, oli rakettide annetamiseks vajalik USA nõusolek, mille Ameerika Ühendriigid ka andsid.

Kaasaskantav keskmaa tan­ki­ tõrje raketisüsteem Javelin on õlalt lastav ja toimib niini­ metatud lase-ja-unusta meetodil, mis tähendab, et pärast lasu sooritamist juhib rakett ennast sihtmärgini automaatselt ja võimaldab laskuril varjuda.

Javelini rakettidega on või­ malik tabada sihtmärki nii otse kui ka pealtpoolt ning selle efektiivne laskekaugus on 2-2,5 kilomeetrit. Javelinid võeti kait­ seväe relvastusse 2015. aastal.

(KVPST/EE) eestlast on endiselt konku­ rentsis.

Kõikide kandideerijate hul­ gas oli naisi 24 protsenti, Eestist kandideerijate hulgas aga 38. Sellega oli Eesti naiskandidaatide osakaalu järgi kõikidest liikmesriikidest esi­ mesel kohal. (ERR/EE)