Eesti Elu / Estonian Life No. 9 | March 4, 2022

This newspaper was mailed on Friday, March 4, 2022

Kommentaarid ja arvamused (lk. 5)

Estonian Life English Language Supplement (p. 12–14)

Alates / since 2002 Nr. 9, 2022

Reedel, 4. märtsil — Friday, March 4

www.eestielu.ca

Postal Agreement No 40013472

Üksiknumbri hind: $4.00

SL AVA UKRAINI

Möödunud nädalal toimus massiliselt meeleavaldusi Ukraina toetuseks ja Venemaa sõjalise agressiooni vastu paljudes maailma paikades – nii suurlinnades kui väikestes kohtades. Juuresolevad fotod on Torontost, Vancouverist, Tallinnast ja väikeselt Kihnu saarelt, seal osales protestiavaldusel umbes kümnendik saare elanikest.

Fotod: E. Agur, Ü. Isberg, E. Timmusk, I. Soide, R. Kindlam, I. Lilles-Nestor

2

EESTI ELU reedel, 4. märtsil 2022 — Friday, March 4, 2022

Nr. 9

Ukraina ja Venemaa leppisid kokku evakuatsiooni­­kori­doride loomises 3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2 Can.Post Registration No. 10692 • Agreement No 40013472 We acknowledge the financial support of the Government of Canada through the Canada Periodical Fund (CPF) Aid to Publishers for our publishing activities.

Foto: mil.ee

Talitus/Toimetus: 416-733-4550 Fax: 416-733-0944 E-mail:

eetoimetus@eestielu.ca editor@eestielu.ca eetalitus@eestielu.ca

Website:

www.eestielu.ca

Väljaandja: Tartu College kirjastus Asutaja:

Elmar Tampõld

Tegevtoimetaja:

Kai Kiilaspea

Toimetajad:

Laas Leivat Kaire Tensuda

Reporter-toimetaja: Eerik Purje Talitus: Avatud esmaspäevast reedeni 9.00-16.00.

Tellimishinnad: Kanada: • Ajaleht: 1 a. $160.00, 6k. $87.00, 3k. $48.00.

• Kiripostiga: 1a. $190.00, 6k. $105.00, 3k. $58.00.

USA: • 1a. $210.00 CAD, 6k. $115.00 CAD, 3k. $67.00 CAD Ülemeremaadesse: • 1a. $285.00, 6k. $150, 3k. $80.00.

Ainult digileht: 1a. $95.00, 6k. $50.00, 3k. $29.00.

Aadressimuudatused: $1.50 Üksiknumbri hind: $4.00 Digileht Eesti Elu kodulehelt: www.eestielu.ca

KUULUTUSTE HINNAD: 1 toll ühel veerul: leinakuulutused $13.00, ärikuulutused $15.00, ürituste kuulutused $16.00+HST 13%.

Kuulutusi võetakse vastu talituse lahtioleku aegadel.

Kuulutused palume saata hiljemalt kella 10-ks neljapäeva hommikul.

Toimetusel on õigus kaastöid lühendada, redigeerida ja keeleliselt korrigeerida.

Autorite seisukohad ei pruugi ühtuda toimetuse omadega.

Artiklis esitatud faktide õigsuse eest vastutab autor.

Kui Tallinn põles Sõjaajaloolase John Keegani sulest on ilmunud arvukalt raama­ tuid. Klassikaks peetakse õigustatult teost A History of Warfare, milles Sandringhami, Inglismaa tulevaste sõdurite akadeemia professor kirjeldab ebainimlikku, elusid hävitavat tegevust. Määratu suur osa tuhandeid aastaid kestnud relvastatud kallaletungidest vaid territoriaalse laienemise huvides on olnud tehnoloogial.

Hobukaarikuid võib pidada esimeseks suureks sammuks, pärast kilpide ja soomusrüüde rakendamist. Tankide eelkäijateks.

Püssirohu leiutamine lubas kahuritega nii maalt kui laevadest vastase linnu pommitada.

Linnade piiramine, hävitamine tähendas, et kannatasid, surid suurtes arvudes mittesõdalased. Ent tavaliselt, nagu Waterloos või varemgi, kohtusid armeed väljadel, langesid peamiselt need, keda kas palgati või värvati sunniviisil tapma teisi.

Möödunud sajandil, nagu Keegan nii täpselt kirjutas, oli tänu lennukite leiutamisele, ka õhulaevade rakendamisega, linnad oma süütute elanikega suuremas ohus kui kunagi varem. Tehnoloogia, nagu alul film, raadiod, siis televiisorid lubasid mujal olijaid jälgida seda kurjust. Kuidas just naised ja lapsed varjusid, nagu Teise maailmasõja ajal Londoni allmaaraudteejaamades.

Linnade pommitamine lennukitest ei saa ju kuidagi täpne olla – isegi kui on sihitud sõjamaterjali vabrikuid, tehaseid. Ikka kannatavad need, kel pole kusagile minna. Paastukuus on eesti rahval kaks hirmsat, valusat mälestuspäeva. 1944. aastal, 6. märtsil hävitasid punakotkad Narva linna. Kolm päeva hiljem oli Tallinn leeki­ des.

Tallinna vanad puumajad põlesid nii, et tollal Tihemetsas, Pärnumaal asuvas metsakoolis, õpilaseks olnu mäletab tänaseni kuma, mis enam kui saja seitsmekümne kilomeetri kaugusest põhjataevas kurjuse kinnitusena tõusis. N. Liidu okupatsiooni ajal jäeti Harju tänaval asuvad rusud, varemed selliseks, nagu nad pommitamise järgselt olid. Oluline meeldetuletus neile, kes sündisid võõrsil, pärast sõda. Nii Eestis kui paguluses.

Lahesõja tegevuse vahendamine CNN uudistekanali kaudu oli vistiti esimene nii põhjalik pommitamise katmine eetris. Ning kahjuks kordub võikus jälle Ukrainas. Taas on CNN paigal. Vladimir Putin, kes absurdselt väidab, et see pole sõda, ja tsivilistid ei ole ohus, pole selgelt mõistuse juures. Ometi on näha Kiievi metroos varjuvad naised ja lapsed. Ka põgenike kolonne, kilomeetreid ja kilomeetreid pikad, süütuid, kes pommitamise eest põgenevad.

Linnade, elamute pommitamine on lihtsalt moraalselt vale. Kahjuks kordub Tallinna minevik Kiievis ja mujal.

TÕNU NAELAPEA

Kaitseväe juhataja kohtus NATO peasekretäri ja Ühendkuningriigi peaministriga Eesti kaitseväe juhataja kind­ ralleitnant Martin Herem kohtus sel nädalal NATO peasekretäri Jens Stoltenbergi ja Ühendkuningriigi pea­ ministri Boris Johnsoniga, kes külastasid Tapa linnakut ning seal teenivat liitlaste lahingu­ gruppi.

Eelnevalt kohtus Stoltenberg Tallinnas president Alar Karisega.

Koos peasekretäri ja pea­ ministriga osalesid visiidil NATO Euroopa liitlasvägede ülemjuhataja kindral Tod D. Wolters, NATO sõjalise komitee esimees admiral Rob Bauer,

NATO Kirdekorpuse ja Põhja­ diviisi esindajad ning Läti kait­ seväe juhataja Leonids Kalninš.

Eesti poolelt võõrustasid külalisi lisaks kaitseväe ja 1. jalaväebrigaadi juhtkonnale peaminister Kaja Kallas, kait­ seminister Kalle Laanet ja välis­ minister Eva-Maria Liimets.

NATO peasekretär on alliansi kõrgeim ametnik, kes vastutab konsultatsiooni- ja otsustusprot­ sessi juhtimise eest alliansis ning vastuvõetud otsuste ellu­ viimise eest. Ühendkuningriik on 2017. aasta aprillist Eestis paikneva NATO lahingugrupi juhtriik. (KVPST/EE)

Ukraina ranniku lähedal põhja läinud Eesti kaubalaeva meeskonnaliikmed päästeti

ÜRO Peaassamblee toetas suure ülekaaluga Venemaad hukkamõistvat resolutsiooni

Mustal juhtus võttele lipu all

merel Odessa lähistel õnnetus Eesti ette­ kuuluva, ent Panama sõitva kaubalaevaga.

Laeva käitaja esialgse kaht­ lustuse põhjal võis alus otsa sõita miinile. Välisministeerium kinnitas, et kõik kuus meeskon­ naliiget on päästetud, vahendas Postimees.

Laevameeskonna liikmete seas ei olnud Eesti kodanikke.

Laeva personali seas oli üks venelane, üks valgevenelane ja neli ukrainlast. Ohutusjuurdlus­ keskus (OJK) menetleb juhtu­ mit, aga kuna laev oli Panama lipu all, siis nemad peavad ka juurdlust vedama ning OJK saab vaid abiks olla.

Panama lipu all sõitev Helt kuulub Eesti firmale Vista Shipping Agency AS. Ettevõtte tegevdirektor on Igor Ilves.

Kaubalaev Helt on ehitatud 1985. a, selle pikkus on 79,01 meetrit, laius 10,93 meetrit ja veeväljasurve 1473 tonni. Enne Eesti firma omandusse minekut kandis laev nime Carisma.

Kindralstaabis märgitakse, et alates täiemahulise sissetungi algusest 24. veebruaril on Vene sõjalaevastik tulistanud kaht tsiviillaeva ning kaks laeva on Vene okupandid võtnud vangi (sealhulgas otsingu- ja pääste­ laeva Sapfir, mis oli humani­ taarmissioonil). (PM/EE)

ÜRO Peaassamblee toetas sel nädalal erakorralisel istungil suure ülekaaluga resolutsioo­ ni, millega mõistetakse hukka Venemaa sissetung Ukrai­ nasse.

Resolutsiooni toetas 193 liik­ mest 141 ning sellega nõutakse, et Venemaa lõpetaks sõja ja viiks oma sõjaväe koju, vahen­ das Reutersit ERRi portaal.

Resolutsioonile oli vastu viis liikmesriiki: lisaks Venemaale ka Valgevene, Eritrea, PõhjaKorea ja Süüria.

35 riiki, sealhulgas Hiina jäid erapooletuks.

Peaassamblee resolutsioonid ei ole riikidele siduvad, kuid neil on poliitilist kaalu.

Kolmapäevast hääletust pee­ takse Ukraina jaoks sümbool­ seks võiduks ning see võib suurendada Venemaa rahvusva­ helist isoleerimist.

Rahvusvahelise kriminaal­ kohtu (ICC) prokurör Karim Khan ütles, et algatab Ukraina sõjas toime pandud võimalike sõjakuritegude uurimist.

38 riiki on teatanud Ukrainas toime pandud julmuste kohta ametlikult ICC-le, vahendasid Reuters ja The Guardian.

Khani sõnul hõlmab uuri­ mine Ukrainas toimunut alates 21. novembrist 2013. mis Khan lisas, et see hõlmab ,,minevikus ja praegu esitatud mis tahes väiteid sõjakuritegude, inimsu­

Neljapäeva õhtul toimusid Ukraina ja Venemaa vahel sellel nädalal teist korda (esi­ mesed 28.02.2022) läbirääki­ mised. Ukraina presidendi nõuniku Mõhhailo Podoljaki sõnul lepiti kokku evakuat­ sioonikoridoride loomises.

Ukraina teatel on pärast seda, kui president Vladimir Putin eelmisel nädalal Ukrainat ründas, hukkunud vähemalt 350 tsiviilisikut.

Moskva väidab, et ta ei võta sihikule tsiviilpiirkondi, hooli­ mata laialt levinud tõenditest vastupidise kohta.

Podoljaki sõnul lepiti kokku ravimite ja toidu toimetamises piirkondadesse, kus toimuvad kõige ägedamad lahingud, va­ hendas ERR. Läbirääkimised ei andnud selliseid tulemusi, mida Kiiev ootas. Podoljaki sõnul leppisid mõlemad pooled kokku, et läbirääkimised jätkuvad ,,lähitu­ levikus“.

Vladimir Putini nõunik Vladimir Medinski ütles Vene­ maa meediale, et mõnes läbi­ rääkimispunktis oli võimalik leida ühiseid seisukohti. ,,Pea­ mine probleem, mille me täna lahendasime, on inimeste, tsiviilisikute päästmise küsimus.

Kaks kaitseministeeriumi lep­ pisid kokku evakuatsioonikori­ doride formaadis, kus vaenute­ gevus võidakse ajutiselt peata­ da, et tsiviilelanikud saaksid lahkuda,“ ütles Medinski.

Läbirääkimised toimusid Val­ gevene ja Poola piiril.

Prantsusmaa president Em­ manuel Macron pidas nelja­ päeval taas Venemaa presidendi Vladimir Putiniga telefonivest­ luse.

Kremli teatel ütles Putin Macronile, et Venemaa saavutab igal juhul oma eesmärgid Ukrainas ning nendeks on ,,de­ militariseerimine ja denatsifit­ seerimine“.

Putin tegi neljapäeva õhtul ka telepöördumise, korrates jälle, et ,,sõjaline operatsioon läheb Ukrainas plaanipäraselt ja kiitis oma sõdureid kui kange­ lasi.“ Putin esitas Ukraina vägede suhtes terve rea süüdistusi, muuhulgas väites, et ,,Ukraina armee kasutab lahingutes tava­ lisi inimesi inimkilpidena.“ Tõendeid ta selle kohta ei esita­ nud. (ERR/EE)

sevastaste kuritegude või genot­ siidi kohta, mille on Ukraina territooriumi mis tahes osas sooritanud mis tahes isik“.

ICC teatas juba reedel, et jäl­ gib sõjategevust Ukrainas ning võib alustada seal sõjakuri­ tegude ja genotsiidi uurimist.

Venemaa pole ICC liige ja on varem kohtu tööd takistanud.

(ERR/EE)

Nr. 9

EESTI ELU reedel, 4. märtsil 2022 — Friday, March 4, 2022

Kaitseväe luurekeskuse ülevaade olukorrast Ukrainas Olukord Ukrainas muutub pidevalt, seal toimuva kohta antakse pidevalt teateid ja ülevaateid erinevates mee­ diakanalites üle maailma.

Siinkohal vahendame Eesti Kaitseväe luurekeskuse üle­ vaate 3. märtsist. Igapäevaselt saab täiendavat infot nendelt leida veebilehelt mil.ee.

2. märtsil jätkasid Vene Föderatsiooni (VF) relvajõud õhu- ja raketirünnakute ette­ valmistamist ning läbiviimist Valgevene territooriumilt.

Jätkub Valgevene relvajõu­ dude sõjaline surve: toimuvad ründelennukite lennud Ukraina piiri lähistel ning Valgevene õhudessant- ja erivägede ük­ sused on kõrgendatud lahingu­ valmiduses. Samas puuduvad jätkuvalt kinnitused Valgevene üksuste kaasamisest Ukraina ründamisse.

VF avaldas esmakordselt ametliku statistika kaotuste ­ kohta, mis on 498 surnut ja 1597 vigastatud. Kuigi need numbrid on alahinnatud, torkab silma kõrge hukkunute osakaal, mis on 3,2 vigastatut ühe surnu kohta. See viitab sellele, et: 1) VF relvajõududel on puudu­ likult üles ehitatud meditsiini­ line evakuatsioon, 2) VF väidetel, et on saavu­ tatud täielik õhuülekaal, ei ole alust, 3) VF RJ puudub korralik olu­ korrateadlikkus ja ei julgestata oma kolonne, mida UKR relva­ jõud varitsevad ja tekitavad suuri kaotusi nii elavjõus kui ka tehnikas.

Võrdluseks – viimastes täna­ päevastes konfliktides on huk­ kunute ja vigastatute suhe olnud üheksa (9). Esimeses Tšetšeenia kampaanias oli see number 4,6 ja Nõukogude Liidu – Afgani­ tani sõjas oli see number ca 4.

Murettekitavaima arenguna on jätkuvalt kõigis VF peale­ tungisuundades intensiivistunud VF relvajõudude kaud-tuletege­ vus, millega on kaasnenud järjest laienev tsiviiltaristu rün­ damine. Teateid teadlikust tsi­ viiltaristu pommitamisest (ob­ jektid, mille läheduses ei paikne Ukraina sõjalist või sõjalisi ­tegevusi toetavat taristut) nii ra­

Venemaa keelustab vaba meediat Ameerika Ühendriigid süüdis­ tasid kolmapäeval Vene valit­ sust ajakirjandusvabadusele ja tõele sõjakuulutuses, kuna Venemaa on riigi sees blo­ keeri­nud sõltumatud meedi­a­ kanalid ning takistab venelas­ tel ka sotsiaalmeedia kaudu Ukraina sõja kohta tõtt teada saamast. ,,Vene valitsus piirab [lisaks ajakirjandusele] ka Twitteri, Facebooki ja Instagrammi plat­ vorme, mille kaudu kümned miljonid venelased saavad ligi­ pääsu infole ja arvamustele,“ öeldakse USA välisministeeriu­ mi avalduses.

Pühapäeval käskis Venemaa

kettide kui kaudtulega tuleb pea igast linnast, mida VF väed rün­ davad. Sellest tulenevad kütte, vee jm elutähtsate teenuste kat­ kestused raskendavad eelkõige tsiviilelanike olukorda.

Ukraina relvajõududele on viimastel ööpäevadel jõudnud teistest riikidest materiaalset toetust, eelkõige tankitõrje- ja õhutõrjerelvastust. See aitab piirata VF maavägede edene­ mist ning piirab VF õhuründete­ gevuse laienemist, tulenevalt ­igapäevastest õhukite kaotustest.

Kiievi (põhja) suunal ei ole toimunud VF üksuste olulist edenemist. Eelnevates ette­ kannetes kirjeldatud VF relva­ jõudude mastaapne koondumine Kiievist loodes ning nende hargnemine ja liikumine linna suunas toimub üksnes kohati ning aeglaselt. Samal ajal jätku­ vad raketilöögid Kiievi linna ­pihta.

Tšernihiv – Kiievi (kirde) suund: Teadaolevalt ei ole VF relva­ jõud sellel suunal olulist edu saavutanud ööpäeva jooksul.

Harkivi (ida) suund: Harkivi linn on olnud jätkuvalt VF kaudtule löökide all. Ööl vastu 3. märtsi pommitati Izjumi, linnavalitsuse teatel said tabamuse kesklinnas asuvad elumajad.

Donetski lähedal Horlivkas sooritasid Ukraina üksused 2. märtsi hommikul vasturünnaku ja saavutasid linna üle lühiajali­ selt kontrolli, kuid taktikalistel kaalutlustel otsustati liikuda ­tagasi algsele kaitsejoonele.

Krimmi (lõuna) suund: Hersoni linnas on VF relvajõud saavutanud osalise kontrolli. On ebatõenäoline, et VF relvajõud on linna puhastanud Ukraina vastupanust, seega on tõenäo­ line, et järgmistel päevadel pea­ vad VF väed hakkama linna puhastamisega tegelema, mis omakorda nõuab täiendavat ressurssi. Jätkuvad massiivsed ­ kaudtulelöögid Mariupolile.

Oodatud dessant Odessale ei ole alanud ning lähema kahe päeva ilmastik on selle sooritamiseks äärmiselt ebasoodne.

(Allikas: mil.ee)

föderaalne infojärelevalve agen­ tuur Roskomnadzor kümnel ­sõltumatul meediaväljaandel lõ­ petada Ukraina ründamise neut­ raalse kajastamise, ähvardades vastasel juhul nende tegevuse peatada. Samuti nõutakse väl­ jaannetel oma seniste lugude kustutamist.

Teisipäeval keelustasid Vene­ maa võimud riigis kahe tuntud sõltumatu meediakanali – raa­ diojaama Ehho Moskvõ ja telekanali Dožd – tegutsemise, väites, et need levitasid Ukraina sõja kohta valeinformatsiooni.

Veel mitmete sõltumatute ­ajakirjandusväljaannete tegut­ semine on Venemaal takistatud.

Kolmapäeval esitati Vene rii­ giduuma kiirmenetlusse krimi­ naalseadustiku muudatusette­

3

Zelenskõi: kui meid enam ei ole, siis järgmised on Eesti, Läti ja Leedu Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi kutsus neljapäeval Läänt üles suurendama Ukrainale antavat sõjalist abi, öeldes, et vastasel korral ähvardab Venemaa varsti ka ülejäänud Euroopat. ,,Kui te ei plaani Ukraina taevast sulgeda, siis andke mulle lennukid,“ ütles Zelens­ kõi pressikonverentsil. ,,Kui meid enam ei ole, siis jumal hoidku, järgmiseks on Läti, Leedu, Eesti,“ ütles ta ja lisas: ,,Uskuge mind,“ vahendas Delfi.

Zelenskõi kutsus üles otse­ kõnelustele Vladimir Putiniga, öeldes, et see paistab olevat ainus viis selle sõja lõpeta­ miseks. ,,Me ei ründa Venemaad ega plaani teda rünnata. Mida te meist tahate? Lahkuge meie maalt,“ ütles ta Putini poole pöördudes.

Venemaa kinnitab siiani, et pommitab vaid sõjalisi objekte.

Ent tõendid näitavad kõike muud. Venemaa halastamatus sõjas on hukkunud juba sadu, Ukraina andmetel isegi tu­ handeid tsiviilelanikke ning pommitatakse nii elumaju, haiglaid kui lasteasutusi.

Ukraina president palus seepärast NATO riikidelt taas­ kord ka Ukraina kohale lennu­ keelutsooni kehtestamist.

(D/EE)

Kanada kehtestas Vene ja Valgevene impordile sama kõrge tollimaksu nagu Põhja-Koreale Kanada tühistas neljapäeval Venemaa ja Valgevene eristaa­ tuse kaubanduses, millega hakkab nende riikide impor­ dile kehtima 35-protsendine tollimaks, ütles asepeaminis­ ter Chrystia Freeland. ,,Kanada on esimene riik, kes tühistab Venemaa ja Valgevene soosituima kaubanduspartneri staatuse,“ ütles Freeland.

Selle tulemusena hakkab Venemaa ja tema liitlase Val­ gevene ekspordile Kanadasse kehtima 35-protsendine tolli­ maks nagu praegu ainult PõhjaKoreale, lisas ta.

Kanadas ja USAs korjasid sellest nädalast ära ka näiteks alkoholipoed ja baarid oma ­lettidelt Venemaa viina, mis on riigi üks tuntumatest ekspor­ diartiklitest.

Kanada on saatnud juba teele nii sõjalist kui humanitaarabi sõjas kannatavale Urainale.

(ERR/NP/CTV/EE)

panekud, mille kohaselt saaks Vene relvajõude puudutava ,,va­ leinfo“ edastamise eest süüdlast karistada vabadusekaotusega kuni 15 aastat. (ERR/EE)

Aitame Ukrainat! Ukraina heaks!

EERO toetab koostöös MTÜ Eesti Pagulasabiga Ukraina põgenikke, kes jõuavad Ees­ tisse.

Sõja eest põgenevatele Ukraina kodanikele saab pak­ kuda abi näiteks majutuse ja transpordiga või ka töökoha leidmisel. MTÜ Eesti Pagu­ lasabi koordineerib abipakkumi­ si ja hoiab sidet riigiasutustega.

Kuna olukord on muutlik, siis muutub ka abi olemus. Kõik organisatsioonid kasutavad an­ ­ netusi vastavalt sellele, mida hetkel enim vaja on!

Paar päeva tagasi oli juba 200 Ukraina põgenikke Eestis ja bussid toovad veel põgenikke tulevatel päevadel. Vajadus kas­ vab ja keegi ei tea, millal või kuidas see lõpeb. Arusaadavalt läheb suurem osa Punase Risti abi Poolasse ja Rumeeniasse või rinde lähedale. Eestis toi­ muvad heategevusüritused ja loodame korraldada siin mingit virtuaalset meelelahutust, aga sellest rohkem hiljem.

Eesti-Läti piiril kehtestati ajutine piirikontroll Alates neljapäevast kehtib ajutine kontroll Eesti-Läti piiril. Selle eesmärk on valit­ suse kommunikatsioonibüroo teatel sujuvamalt korraldada Ukrainast sõja eest põgene­ vate inimeste riiki sisenemist ning esmast kontakti riigiga.

Siseminister Kristian Jaani sõnul saab riik tänu piirikontrol­ lile saabujatest parema ülevaate ja pakkuda neile juba piiril va­ jalikku teavet ning suunata neid esmaste teenuste juurde.

Ajutine kontrollpunkt taastati Eesti ja Läti vahel neljas ajuti­

Kuidas toetada: EEROl on Ukraina põgenikkude abiks avatud eri konto Northern Birch Credit Union pangas, kuhu saab annetusi teha. Anne­ tada saab ka: e-transferiga: eerolaekur@ gmail.com (Palun lisage email ja postiaadress tulumaksu­kviitungi jaoks).

Postiga: EERO Ukrainian Refugee fund, 17 Tufton Cres., Toronto, ON M4A 2E2 (Vaadake ka EERO kuulutust selle ajalehenumbri viimasel ­leheküljel.)

Saadame tulumaksu kviitun­ gid veebruaris 2023.

Täname abilisi ja annetajaid!

EERO juhatus

ses kontrollpunktis, millest kolm on Valgas ja üks Iklas, ­esialgu kümneks päevaks.

Politsei- ja piirivalveameti peadirektor Elmar Vaher märkis, et viimase nelja päeva jooksul on politseinikud Lõuna-Eestis sisepiiri läheduses suhelnud enam kui tuhande ukrainlasega.

Nende hulgas oli nii riiki läbivaid ukrainlasi, siinseid elanikke kui ka Eestisse sõja eest tulevaid ukrainlasi.

(SiMPT/ERR/EE)

Loe Eesti Elu internetis —

www.eestielu.ca

4

EESTI ELU reedel, 4. märtsil 2022 — Friday, March 4, 2022

Nr. 9

Ukraina taotleb liitumist Euroopa Liiduga

Outi & Glen Leis oma algse annetuse üleandmisel KESKUSe kapitali­ kogumise komiteejuhtidele Allan Hess, Mihkel Liik & Riina Hess, detsembris 2018.

KESKUSe annetajad aitavad katta ehitusmaterjalide hinnatõusu KESKUSe Kalevipoja laud taseme toetajad kahe- ja osa kolmekordistasid oma anne­ tusi viimase kuu jooksul kapi­ tali kogumise kampaanias, et oleks võimalik alustada Toronto kesklinnas asuva KESKUS International Esto­ nian Centre’i ehitust.

Uue ja kaasaegse visiooniga eestluse lipulaev KESKUS tut­ vustab maailmale meie rikka­ likku pärandit ja edendab Eesti innovatsiooni. KESKUSe kont­ septsioon on toetust pälvinud nii eestlastelt üle maailma kui ka Toronto Annexi linnaosas, kus see rajatakse. KESKUSe ehitusload on olemas ning ­ehitamise eeltöödega alustatud.

Pandeemia viimasel aastal on tarneahela probleemid põhjus­ tanud ootamatu hinnatõusu.

Seetõttu pöördus KESKUSe kapitali kaasamise komitee ­ Kalevipoja Laud tasemel anne­ tajate poole.

Suur osa suurannetajaid ­kahekordistas, mitmed enam kui kolmekordistasid oma panuse, tagades KESKUSe ehituse jät­ kamiseks vajalikud lisaressursid. ,,Arhitekt Alar Kongatsi disain on meisterlik, kus ­ KESKUSe sisehoov on Eesti kaardi kujuga piirjoon, ning Jänes-Koppel Grand Halli oma­ pärane ja märkimisväärne klaas­ fassaad ja sealne vaade kõne­ levad Eesti enda avatusest.

Need on vaid kaks elementi, mis teevad KESKUSest maail­ matasemel ehitise ning tõstavad eestlastes rahulolu ja uhkust sellest kordaminekust üle maail­ ma,“ märgib KESKUSEga seo­ tud heategevusasutuse Estonian Arts Centre’i (EAC) nõukogu esinaine Liisa Käärid. ,,Rõõm on tõdeda, et suuran­ netajad on meile kõigile ees­ kujuks ja et loodud visiooni on võimalik ka finantsiliselt teos­ tada,“ jätkas Liisa.

International Estonian Centre Inc.(IECI) juhatuse esinaine Heili Toome märgib, et ,,ehi­ tushinnad on tõusnud keskmi­ selt 40% ja turuanalüüs näitab, et hinnad püsivad veel mõnda aega kõrged. KESKUS on sõlminud teatud eelkokkulepped hindade osas enne suurt hinna­ Tellige endale Välis-Eesti ajaleht

tõusu, kuid mitte kõike. Tänu uutele annetustele kiitis IECI nõukogu ehituse alustamise heaks pärast konsulteerimist kolme asutajaorganisatsiooniga ning EACi ja IECI emaettevõtte Estonian House in Toronto Ltd.ga.“ Projekti eelarve on 41 mil­ jonit Kanada dollarit, millest 26 miljonit pluss vastav ettenäge­ mata kulude protsent on mõeldud ehituskuludeks. ,,Ette­ valmistusega on alustatud, ­sõl­mime ehituslepinguid. Järg­ mine etapp võib alata,“ ütleb KESKUSe ehitusjuht Har­ bridge+Crossi Bill Waters ning jätkab entusiastlikult, ,,kõik ­pardale, rong lahkub jaamast!“ 24. märtsil toimub planeeri­ tud virtuaalne infokoosolek, palun märkige oma kalendri­ ­ tesse. Registreerige KESKUSe igakuise uudiskirja saamiseks siin ja jälgige KESKUSt sotsiaalmeedias, et hoida end ­ kursis toimuvaga.

Aita toetada eestluse tulevikku ja hakka annetajaks!

KESKUS kapitalikampaania annetajakategooriad on: Kalevi­ poja Laud üle $100 000 suuruste toetuste jaoks (kaasa arvatud erinevatele hoone osadele nimepanemise õigus), Viru Vanemad üle $10 000 suuruste toetuste jaoks ja Kungla Rahvas, toetused, mida KESKUSe veebi kaudu saab teostada, on kuni $10 000.

Kalevipoja Laud ja Viru Vanemad annetusteks, väärt­ paberite annetusteks või maksta annetust üle 3-5 aasta, palun pöörduda aadressile donations@ estoniancentre.ca või helistada +1.647.250.7136.

Annetused võivad olla tehtud pere nimel, või austades mõnda isikut või peret. Kõigi annetuste puhul, antakse välja tulumaksu kviitung ning vajalik teave on KESKUSe veebilehel.

Siit leiab teavet projekti kohta: • Külasta KESKUS veebilehte www.keskus.ca • Registreeru veebilehel uudis­ kirja saajaks • Jälgi KESKUSt Facebookis @EestiKeskus, Instagramis @ keskus.iec, Twitteris @keskus

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi allkirjastas esmas­ päeval ametliku taotluse Ukraina Euroopa Liiduga lii­ tumiseks.

Mitme riigi presidendid allkirjastasid ühispöördumise, milles toetavad kohest Ukraina Euroopa Liitu võtmise protsessi alustamist. ,,Meie, Euroopa Liidu liik­ mesriikide Bulgaaria, Tšehhi, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Slovakkia ja Sloveenia presi­ dendid, usume kindlalt, et Ukraina väärib kohest Euroopa Liiduga ühinemise perspektiivi.

Seetõttu kutsume Euroopa Liidu liikmesriike üles kindlustama Ukrainale kõrgeimat poliitilist toetust ja võimaldama ELi insti­ tutsioonidel astuda samme, et anda Ukrainale viivitamatult ELi kandidaatriigi staatus ja avada läbirääkimiste protsess,“ seisab kirjas.

Toetust Ukraina liikmeks võtmisele avaldas ka Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen. (ERR/EE)

Venemaa hävitajad rikkusid Rootsi õhuruumi Rootsi relvajõudude teatel kolmapäevast sisenesid neli Vene hävitajat Rootsi õhuruu­ mi Läänemere kohal Gotlandi saarest ida pool, edastasid kohalikud meediakanalid. ,,Praeguse olukorra taustal võtame me juhtumit väga tõsi­ selt,“ teatas Rootsi õhujõudude ülem Carl-Johan Edstrom aval­ duses.

Kuigi rikkumine oli lühike tõusid sissetungi dokumenteeri­ miseks õhku Rootsi hävitajad.

Sõjaväelane nimetas Venemaa tegevust ebaprofessionaalseks ja vastutustundetuks.

Venelased rikkusid Rootsi õhuruumi kokku nelja hävitaja­ ga, millest kaks Su-27 ja kaks Su-24. (Pm/EE)

Soome ja Rootsi harjutasid merelt tuleva ohu tõrjumist Kolmapäevane Eesti uudiste­ saade Aktuaalne Kaamera“ vahendas teadet, mille koha­ selt Soome osales kolmapäeval Gotlandil Rootsi korraldatud ühisõppusel.

Rootsi teatel harjutati õppu­ sel rünnaku tõrjumist merelt lähtuva ohu eest.

Mõlema riigi kaitseministrid tõdesid, et Venemaa rünnak Ukraina vastu on tekitanud krii­ siolukorra. Nii Soome kui ka Rootsi on otsustanud saata Ukrainale relvaabi. Rootsist on tulnud ka teateid, et vabatahtli­ kud lähevad Ukrainasse võitle­ ma. (ERR/EE)

— hea teabeallikas igale vanusegrupile!

Kanada nädal võitluses COVID-19ga Mitmed provintsid on tea­ tanud plaanidest COVID-19 piirangute lõpetamiseks.

Kanada kõrgeim terviseamet­ nik dr. Theresa Tam ütles eel­ misel reedel, et ta kindlasti loodab, et Kanada on möödas pandeemia kriisist ja on üle­ mineku-faasis, olles teel taas­ tumisele. Siiski on ebakindel, mida viirus, mis on muutnud elu üle maailma ligi kahe aasta jooksul, teeb järgmiseks, ning Kanada peab olema valmis mõnede rahvatervise meetmete tagasitoomiseks, kui viirusjuh­ tude arvud hakkavad jälle jär­ sult kasvama.

Viimaste andmete kohaselt liigub Kanada õiges suunas: vähenenud on nii nakatumised kui hospitaliseerimised (ka in­ tensiivravil); ent dr. Tam’i sõnul võib olukord muutuda septemb­ ris, kui respiratoorsed viirused tüüpiliselt taastekivad, milleks peab valmis olema.

• Ontarios lõpetati alates 1. märtsist enamik rahvatervise alaseid piiranguid – eemaldati mahutavuse limiidid kohtades nagu kontserdi- ja spordisaalid jm., samuti jõudis lõpule

vaktsii­nisertifikaadi küsimise nõue restoranides, kinodes, teat­ rites, spordiklubides jm. Siiski võivad ärid ja tegevused ka edaspidi vaktsineerimistõestust küsida. Sellest nõudest on teata­ nud näiteks Toronto loomaaed, tuues välja võimalikku viiruse­ riski loomadele ning igakülgset vajadust nende kaitsmiseks ja heaoluks.

Mitmed Ontario munitsipaal­ üksused, kaasa arvatud Toronto linn, jätab vaktsiinimandaadi kehtima oma töötajaskonnale.

Maskikohustus jääb provint­ sis veel mõneks ajaks püsima.

Ontarios on uute viirusjuh­ tude arvud olnud viimase nädala jooksul järgmised (limiteeritud testimise tingimustes): nelja­ päeval, 24. veebr.- 2404, reedel 2427, laupäeval 2338, püha­ päeval 2001, esmaspäeval 1315, teisipäeval 1176, kolmapäeval 1959. Haiglaravil oli sel päeval 847 patsienti (nädal varem 1106), neist intensiivravil 273 (nädal varem 319). Testide positiivsusnäitaja oli kolma­päe­ val 11,8%, nädal varem 10,8%.

Torontos avati nädala algul 30 raamatukogu 44-st, mis olid suletud jaanuaris Omicroni ­lai­nest põhjustatud töötajate puuduse tõttu. Raamatukogudes kehtib 50%-line mahutavuse limiit jt. rahvatervise alased protokollid.

(Kanada ajakirjanduse põhjal – CTV News, CBC, Globalnews – EE)

Nr. 9

EESTI ELU reedel, 4. märtsil 2022 — Friday, March 4, 2022

5

Kommentaarid ja arvamused Kanada päevikust

Milleks pingeid kütta?

Kõik, kes pidid kodumaalt põgenema tänu totalitaarsete režiimide kokkuleppe tõttu val­ landatud ilmasõjale, nende lapsed, kes kasvasid üles tea­des, et kommunism on kurjuse kehastus, kahtlemata võitlesid möödunud nädalal tunnetepu­ hanguga. Et kuidas võis Vene­ maa nii alatult, ­põhjendamatult iseseisvat, demokraatlikku riiki rünnata. Mingil hägusel ette­ käändel. Süütud inimesed sure­ vad vaid ühe inimese suuruse­ hullustuse tõttu. Naised ja lap­ sed pagemas, mehed relvadega pea­linna kaitsmas. Ning põgeni­ ke tulv aina kasvab. Ukraina ometi ei paku Moskvale mingit ohtu ning väited, et vene pärit­ olu ukraina kodanikud on kuidagi genotsiidi ohvrid on selge väljamõeldis, vale.

Lääne reaktsioon on peami­ selt majanduslike sanktsioonide­ ga seotud, ka õhuruumi läbimise keelamine vene lennukitele.

Profispordi meeskonnad ei lähe enam Venemaale. Rubla on langemas, inflatsioon Venemaal on 20%. Kahjuks kannatavad lihtinimesed, mitte poliitikud, ­ kindralid. Läbirääkimisi on lubatud, aga kas neist kasu on, kahtleme. Lisaks siia, et Vahtra­ lehemaal, kus on suurim ukrain­ laste diasporaa vabaduses, saab proteste avaldada küll, aga sanktsioonid Ottawast on naeru­

Vene-Ukraina teemal Ukraina kriis on viimase nädala jooksult tõusnud tulipunkti kogu maailmas.

Seda mõistetavalt, sest sellest võib puhkeda kolmas maailmasõda.

Keegi meist ei soovi seda ja meie võimuses on ka selle tek­ kimine peatada enne, kui on hilja. Putini jõhker agressioon ei ole ainult Ukraina asi, see on kogu maailma asi. Sellest on õnneks aru saadud ja läänemaa­ ilma reaktsioon on olnud mõjuv, kuid mitte piisavalt kiire ja otsustav. Vaba maailma vae­ navad jõud on end kaua ja põh­ jalikult ette valmistanud, läänes aga kohmitsetakse ja koon­ datakse ridu. Tasub meelde tule­ tada põlist tarkust: kui tõde lõpuks püksid jalga saab, on vale juba poolel teel ümber maailma.

Et hullunud Putinit peatada, tuleb viibimatult mobiliseerida kõik jõud, kaasa arvatud tuge­ vaim ja mõjuvaim: vene rahvas.

See on praeguses kriisis meie võimsaim relv. Iga rahvas väärib oma juhte. Vene rahvas on Vladimir Putini sünnitanud, selle monstrumi esile kerkmine on nende kollekiivne süü. Prae­ gu pole aga aeg süüdistamiseks ega näpu viibutamiseks, vaid ­tehtud vea parandamiseks. Meie sõnum vene rahvale peab ole­

väärsed. Ei mingit majanduslik­ ku mõju. Ehk nooremad koda­ nikud saavad nüüd aru, et nende tühised inimõiguste nõudmised, näiteks sellised, mis dikteerivad kummaliselt mitmuses pronoo­ menite rakendamist üksikisikut kõnetades, kirjeldades (nemad, mitte tema) tabavad, et elud on ohus ainult ühe megalomaani otsuse tõttu.

Tänapäeva realiteet on sot­ siaalmeedia. Selle kaudu oleme saanud näha videosid, fotosid sellest, et just nagu Londonis 80 aasta eest, kiievlased varjuvad metroojaamades. Mõjuvaim video möödunud nädalast oli ehk kuidas vaprad piirivalvurid pisikesel saarel Mustas Meres ei kuuletunud siis, kui vene sõja­ laev nõudis nende alistumist.

Vaid saatsid laeva ja käsu krõbeda väljendusega pikalt.

Rõve venekeelne väljendus on kuidagi selgroosümboliks, jul­ guse kinnituseks saanud ukrain­ laste hulgas. Et me interneti­ sõltlased seda ometi näeks, kinnitaks olukorra tõsidust. ­ (Venelased propagandad väida­ vad, et piirivalvurid alistusid!)

Kõikjal – Euroopas (Tallin­ nas, Vabaduse väljakul 30 000 inimest, Berliinis 100 000, Torontos kahjuks märksa vä­hem, ikka aga tuhandeid, suurlinnas oleks pidanud rohkem inimesi osalema), toimus nädalalõpul proteste. Mitte selliseid, mis keelduvad teisi kaitsmast nagu hiljuti parlamendimäel toimus, vaid on tõesti inimelude eest väljas. Paraku Ukraina pole kaitsealliansi NATO liige; väi­

detavalt Vladimir Putin leiab, et sinna kuulumine ohustaks ta suurt ja võimsat riiki. Ukraina president pöördus enne vene­ laste poolt alustatud sõda 27 ­riigi poole, et saaks sinna kuu­ luda, aga viljatult. Euroopa Liit aga kaaluvat Ukraina liikmeks võtmist.

Kanadas on aga samuti agressiivseid venelasi. Küll mitte relvaga venelasi, aga sõimu ühe ukraina pagari­ ettevõtte seinamaalile värvi­ pommidega määrimas. Milline alatus! Seda teisipäeval, kui vene väed ületasid Ukraina piiri.

Future Bakery, kelle leivad on head, sai miski tõttu vandaalide, huligaanide tähelepanu objek­ tiks. Päevikupidaja kohtus Eto­ bicoke’is asuva Future Bakery omaniku Boris Wrezesnew­ skyjga. Sel suvel saab sellest 45 aastat, etniliste skautide laagris, mida peeti Kotkajärvel. Borise poolakast vanaisa ja ukrainlan­ nast vanaema olid pagarid juba tsaariajal. Kanadasse emigree­ rudes asutasid nad ettevõtte, mille nimeks valiti Future – tulevik – kuna nad soovisid ­ mineviku selja taha jätta ja helgesse homsesse vaadata.

Borise julgus peegeldus ka selles, et ta astus kohalikku poliitikasse, liberaalide partei esindajana valiti ta Etobi­coke’ist Ottawasse parlamendiliikmeks.

Millisel kohal ta astus suuri samme Ukraina toetamiseks siis, kui kommunistlik impee­ rium kokku varises. Ka toetas ta tõhusalt Balti riikide samme Euroopa perre taas astudes.

Eestlaste sõber, kahtlemata.

Grafiti, mida pritsiti aru­ saadamatult ja reostavalt sei­ namaalile, millel seisab tekst #StandWithUkraine, oli muu hulgas sõna #Loser, paraku ka eesti keeles olemas kui luuser, peaks aga olema kaotaja. Ka inglise keeles Venemaa on ­ võim. Lisaks oli märkus, mida ajakirjandus ei julgenud ära tuua, mainides vaid, et oli hal­ vustav, võib eeldada, et rõve.

Torontos on üldse minevikus noored venelased demonstree­ rinud nii, nagu vabas riigis ei to­ hiks. Nõukogude Liitu ülis­tavate plakatitega ning sirbi ja vasara­ ga. Vabas maailmas võrsunud inimesele selline lähenemine liht­salt, nagu noored ütlevad, ei mahu pähe. Boris leidis, et grafiti teda ei heiduta, aga et see on vihavaenuga seotud kuritegu.

Mille vastu on siin riigis sea­ dused ja üsna karmid karistused.

Kui ainult huligaane tabaks.

Ukrainlaste Kanadas loodud tsiviilvabaduste ühing UCCLA teatas, et annavad vaevatasuna $ 10 000 inimesele, kes paljastab vandaali(d) või vähemalt annab informatsiooni, mis viiks aresti­ ni. Õige. Kahjuks kapitalistlikus maailmas on raha stiimuliks, kui ometi peaks olema südame­ tunnistus määravaks. Ent muu­ tunud maailmas on vaja selli­ seid samme, vältimaks inetuste kordumist. Eriti selliste, millest lihtsurelik aru ei saa. Milleks ometi kütta jubagi teravaid pingeid?

Ei saa võrreldagi Ottawas toimunud pikema meeleaval­ ­

dusega, kus oli ka näha haak­ riste. Väidetavalt ameerikast toodud nö elukutseliste protes­ teerijate poolt. Siiski väga väär ja võigas, kuid see „protest“ oli nii enesekeskne ja mõttetu.

Rõõm on teada, et maailm on demonstratsioonidega esita­ nud fakti, et Ukraina vastu sõja alustamine on iga inimõiguse, seaduse vastane. Putini propa­ ganda on uskumatu; paraku nii mõnigi venelane jääb uskuma.

Kuid kui juba 100 000 inimest kogunevad Berliinis, et Vene­ maad hukka mõista, on kindel, et isegi Venemaa isoleerimine majanduslikult on ainult alg­ samm.

Elu jooksul, eriti kõrgkoolis olen paljusid ukrainlasi koha­ nud. Eranditult kenad. Mida ei saa alati nende teiste slaavlaste kohta ütelda – kuigi ka nende hulgas on palju keni inimesi.

Aatelisi, mida kinnitavad pro­ testid sõja vastu Venemaa suuremates linnades. Neid ridu kirjutades on peaaegu kolm tu­ hat inimest arreteeritud Vene võimude poolt, kuna nad julge­ sid esitada demokraatlikke, vabadusi kinnitavaid nõudeid.

Ukrainlaste patriotism, isa­ maa-armastus ja ühine vastupa­ nu on südantliigutav. Paljud on võtnud, nagu nii mitmedki teised mitte-ukrainlased, relva ja läinud terrori vastu võitlema.

Jultumusel, kurjusel on õnneks alati piir, ajalugu õpetab, et selline lähenemine, kuigi kah­ ­ juks korduv, alati lõpeb. Julgust ja jõudu vabale Ukrainale kaugelt.

TÕNU NAELAPEA

ma, et nende vastu kehtestatud sanktsioonid ei tähenda nende vihkamist, vaid survet õiges ­suunas tegutsemiseks. Venelaste õigus ja kohus on Putin võimult kõrvaldada, ainult nemad saavad seda teha efektiivselt. Ütelgem vene rahvale, et me seisame nendega meeleldi kõrvuti teatrija kontserdilaval, spordiväljakul või teadustöös, kaubavahetuses või mistahes valdkonnas, kuid enne peab poliitiline maastik kardinaalselt muutuma. Ja olgem selles ütluses siirad.

Hiljuti läbis meediat teade, et Eesti peatab riikliku kultuuritöö Venemaaga kolmeks aastaks. Õige otsus, kuid mida peab tähendama selline ajaline pii­ rang? See otsus peaks olema tähtajatu, võib lõppeda homme või kesta igavesti, sõltuvalt Venemaa ja vene rahva hoia­ kust.

Minu tänase kirjutise ees­ märk ei ole kedagi mõjutada vene rahvast armastama. Me ei pea neid aga ka tingimata vih­ kama. Nad on meie naabrid ja jäävad selleks. Nad ei lähe oma praegusest asukohast kuskile ja ka meile meeldib edasi elada Läänemere kallastel. Oma naab­ reid võiks vähemalt sallida.

Oma elu esimesed seitseteist aastat elasin ma Peipsi ranniku läheduses just sellises mõle­ma­ poolses heanaaberlikult sallivas õhkkonnas.

Panustagem vene rahva poliitilisele ärkamisele, kuid

Mitte kunagi enam üksi

keeldumine oleks tollases olu­ korras mõjutanud NSV Liitu oma väed Eestisse tooma ka siis, kui Eesti oleks hakanud sõdima riigiga, kes oli valmis­ tunud terve Euroopa vallutama.

Sõjalist abi poleks olnud võimalik saada Saksamaalt, sest see oli siis oma ülivõimsa sõ­ javäega hakanud 23.08.1939 NSV Liidu liitlaseks; Inglismaa oli juba Saksamaale sõja kuulu­ tanud ning oli seega asunud NSV Liidu võitluskaaslaseks Suur-Saksamaa loomist takis­ tavas sõjas.

Ja nii ei olnudki Eestil võimalik saada oma õiguste kaitsmiseks sõjalist abi teistelt Euroopa riikidelt. Olukorda arutas valitsus ja riigikaitse­ ­ komisjon ning pidas NSV Liidu vägede baaside loomist Eestile vähem hävitavaks kui NSV Liiduga sõdima hakkamist.

Kelle algatusel hakati Teises maailmasõjas Eesti erapoo­ le­ tuks jäämist 1992. aastast alates avalikult pidama okupatsioo­ nieelse valitsuse reeturliks teoks, mis ilmnes „hääletus alistumi­ ses“, oma iseseisvust „ainult üksi“ kaitsta tahtmises või selles, et aastal 1992–1996 ei ­ tahetud riigielu ainult eesti ­keeles korraldada.

Osa Eesti iseseisvuse taasta­ jaid ei suutnud tajuda, et oku­ peeritud ja ligemale pooleks ­sajandiks annekteeritud riiki oli võimalik ennistada de jure staa­ tusest de facto olukorda. Ja nii

ongi nad või nende järglased kolmekümne aasta vältel arva­ nud, et kui Eesti muuta multi­ kultuursejs riigiks, siis on ker­ gem saada tähelepanu väärivaks osalejaks ülemaailmastuvas ühiskonnas.

Harri Kivilo 02.03.2022 Osa tänaseid Eesti riigi nimel rääkijaid ja kirjutajaid, kes on väga järjekindlalt kasuta­ nud lauseid „mitte kunagi enam üksi“ ja „hääletu alis­ tumine“ tõenäoselt ei tea, mida okupatsioonieelne Eesti riigivõim oli teinud või tege­ mata jätnud.

Enne septembrit 1939 olid ilmselt nii Hitleri juhitud Saksamaa kui ka Stalini korral­ dusi täitev NSV Liit kavanda­ nud oma võimu Euroopas mär­ gatavalt suurendada. Esimesel septembril 1939 algatas Sak­ samaa Poola ründamisega Teise maailmasõja. Poolale tuli appi 03.09.1939 Inglismaa ning Saksamaad asus 17.09.1939 abistama NSV Liit. Poola vallu­ tamise ajal oli NSV Liit esitanud ootamatult 24. sep­ ­ tembril 1939 nõudmise sõja­ väebaaside rajamiseks Eesti ­territooriumile.

Selle nõude täitmisest hoidugem olemast ülemäära op­ timistlikud. Meie esmane kohus olgu igakülgselt toetada vaprat ukraina rahvast, kelle vabadu­ s­ iha põleb heledaima leegiga.

EERIK PURJE

Ent süvenenult analüüsides olukordi, mida nii riigid kui rahvused olid Teise maailma­ sõja lõppedes pidanud tegema sõjaeelselt olnu ennistamiseks, tuleb järeldada, et okpatsioo­ nieelsel ajal Eestis rakendatud rahvusliku iseteadvuse, omapära ja vaarvanemailt päritud tõeks­ pidamiste ja visaduse esmatäht­ saks pidamine oli võimaldanud eestlastel luua pelgalt 20 aasta­ ga heal elujärjel olev, kultuur­ selt jõudsasti arenev ning teiste Euroopa riikide poolt igati lugu­ peetud demokraatlik vabariik.

Sügisel 1944 pagulusse siir­ dunute enamus ei lahkunud maise varaga, kaasa saadi võtta ainult teadmisi ja kogemused okupatsioonieelsest ajast – ja sellest piisas, et võõrsil saada omal jõul hästi hakkama.

Kindla tahtega jäi enamus võõr­ sile jõudnuist eestlasteks ja oma järeltulijate eestimeelseteks ja eestikeelseteks kasvatajateks. Ülimalt naiivsed on need, kes väidavad, et Eesti riigi loojate eesotsas olijad tahtsid 20 aastat pärast riigina olemist „noh, teate isegi miks“ lasta NSV Liidul vastupanuta muuta Eesti punaarmee baasiks.

6

EESTI ELU reedel, 4. märtsil 2022 — Friday, March 4, 2022

Muusika tekitab valgust ehk ,,lumena“ Kati Kiilaspea On tore näha, kui üks noorema generatsiooni talendikas muusik meie oma ühiskonnas on avalik­ kuse ette astumas uue loomin­ guga. Flöödimängijal Kaili Maimets koos JUNO võitnud harfimängija Angela Schwarz­ kopfiga, nime all ,,The Topaz Duo“, ilmub 5. märtsil debüüt­ album ,,Lumena“.

Plaadil on neli kompositsioo­ ni Põhja-Ameerikast pärit heli­ loojate loominguga: Marjan Mozetich, Lowell Liebermann, Kevin Lau ja Riho Esko Maimets, Kaili vend ning ka meie ühiskonnast!

Angela ja Kaili on koos esi­ nenud juba kaksteist aastat ning nendel on kaks sihtmärki, mida nad loodavad edastada läbi muusika: tuua esile vähem tuntud palasid läbi uute inter­ ­ pretatsioonide ning tellida uusi teoseid, mis toovad tähelepanu Kanada loomingule ja heliloo­ jatele. Kaili ise on esinenud mitme ansambli ning orkestriga Toronto ja Montreali piirkonnas üle aastate ja tal on ka oma privaat muusikastuudio, kus on õppinud mitmed noored muusi­ kud, kes on võitnud kõrged auhinnad ja on edasi läinud õppima väga hinnatud kooli­ ­ desse. Aga kuulame siis plaati natuke lähemalt…

Riho teose kauni meloodiaga avaneb plaat ja kuulaja muusi­ kaline rännak. Albumi nimilugu ongi väga sobivalt kerge, lihtne ja sisemist valgust äratav, just millele ,,lumena“ sõna viitab.

On tõesti selline tunne, et muusika kannab kuulajat kui pehmel pilvel ja tekitab sisemist rahu. ,,Little Feng Huang“ on Kevin Lau käest tellitud teos ning on pisut müstiline ja huvi äratav, tekib tunne, et rändaks läbi unenäo või metsarajal, kus päris ei tea, mis ümber nurga asub. Palal on neli osa, mille jooksul läbib kuulaja erilise retke, täis emotsiooni ning ­ põnevust, võib-olla isegi veidi ärevust.

Tegelikult on ,,Feng Huang“

hiina mütoloogiline lind, mis paaritub draakoniga ja see teos kujutabki ette sellist müstilist linnu rännakut ja flöödi elav meloodia oleks kui linnu laul, millega ta jutustab retke ajal. ,,Sonata for Flute and Harp Op.56“ on Lowell Liebermanni pala ja veidi tumedama maigu­ ga pala kui teised, aga on huvi­ tav kuulda kontrasti harilikult õrnade pillide ning tumeduse vahel. Tüki teises osas on tempo kiirem ja on kuulda huvitavaid tehnilisi ja meloodilisi käike mõlemal pillil. Müstilisuse ja avastuse teema jätkub ka selles palas nagu eelmises kolmeski.

Jõuamegi viimase teose ning meie muusikalise rännaku lõpuni – ,,Sonata for Harp and Flute“, mis on Marjan Moze­ tichi loodud teos. Pala on kolmes osas; ,,Mo­derato“ on su­ juv ja lüüriline, ,,Lullaby’l“ ongi selline kiikuv ja õrn meloodia, mis viiks iga inimese ilusasse unemaailma ning ,,Rondo“ kujutab endast üm­ margust, tiirlevat ning uudis­ himulikku tunnet, nagu nimi viitab. Mozetichi pala on plaadile sobiv lõpp, kuulajal on tekkinud selline avastustunne ning huvi; tükk ja muusikaline retk on lõppenud, aga rännak eluteel käib ikka edasi, ainult nüüd ilusa meloodia saatel. ,,Lumena“ on omapärane plaat, milles on kuulda ühiseid teemasid, mis kanduvad läbi teoste, aga samal ajal on iga pala omaette rännak ja kuulaja saab oma peas ette kujutada, milline see tee välja näeks. Õrnade meloodiate ning huvita­ vate käikudega äratab see kind­ lasti huvi igas kuulajas! Ka plaadi kujundus, mille on val­ mistanud Taavo Tombak, aitab meeleolude kujundamisele kaa­ sa. Plaati saab kuulata ning osta alates 5. märtsist Apple Music, Spotify, Bandcamp, Google Play Music ning teiste muusika­ platvormide läbi.

(Jälgige Eesti Elu – lähiajal ilmub intervjuu Kaili Maimet­ saga.)

Plaadi ,,Lumena“ kaanepilt.

Nr. 9

Wiedemanni keeleauhinna sai Mare Koit

Kaili Maimets ja Angela Schwarzkopf – The Topaz Duo.

Suri arhitekt ja kunstnik Leonhard Lapin 28. veebruaril suri tuntud Eesti arhitekt, kunstnik ja arhi­tektuuriajaloolane Leon­ hard Lapin (29.12.194728.02.2022).

Lapin alustas 1960. aastate lõpul radikaalsete kunstiuuen­ dustega ning oli juhtfiguur eesti kunstis popkunsti, suprematis­ mi, neoavangardi ja tegevus­ kunsti tutvustamisel. Ta on te­ gutsenud arhitektuuriuuenduse vallas ning kirjutanud ilukirjan­ dust, luulet ning kunsti- ja ­arhitektuuriteoreetilisi artikleid.

ERKI arhitektuuriõpingute ajal esines Lapin koos kaas­ üliõpilaste Ando Keskküla, Andres Toltsi, Ülevi Eljandi, Rein Metsa ja Gunnar Meyeriga Pegasuse kohvikus toimunud näitusel ,,SOUP ‘69“, millega seostatakse popkunsti sündi Eestis. Lapini loomingu pop­ kunsti perioodi kuulub ka esi­ mene Eesti originaalkoomiks ,,Benno Bladrikorni elurõõm, arvamused ja mõttetu surm kohvikus Pelegria“ (1970).

Lapin on tuntud kui üks ­happening’i esmatutvustajaid Eestis. 1990. aastatel hakkas Lapin korraldama perfor­ mance’eid, mis olid sageli seo­ tud installatsioonidega, millest tegevused lähtusid või mida ­tegevuste käigus kujundati.

Lapin on uurinud 20. saj. modernset arhitektuuri ja sellest kirjutanud, projekteerinud esin­ duslikke hooneid ning kuuluta­ nud radikaalseid ehitusalaseid ideid. Märgiline on rühmitus Tallinna Kool, kuhu kuulusid peamiselt 1970. aastate alguses ERKI lõpetanud arhitektid.

Lapin on välja andnud luule­ kogumikke Albert Trapeeži pseudonüümi alt.

Ta on võitnud rohkesti auhin­ du ja tunnustusi ning ta on pälvinud Valgetähe IV klassi teenetemärgi (2001). 2012. aas­ tal valiti Lapin EKA emeriitpro­ fessoriks. (ERR/EE)

Foto: Metsavend, vikipeedia

Draamateatris esietendus lugu Käbi Lareteist Tallinnas esietendus 28. veeb­ ruaril Eesti Draamateatri Maalisaalis ,,Solist“ – lugu erakordse kirega pianistist Käbi Lareteist. Käbi Laretei rollis on Kersti Kreismann.

Mehis Pihla näidendi ,,Solist“ tekst põhineb Käbi Laretei autobiograafilistel raa­ matutel ning räägib oma aja suurnimede hulka tõusnud pia­ nisti elu sõlmsündmustest.

Eesti diplomaadi Heinrich Laretei tütrena oli Käbi sun­ nitud 18-aastaselt õpingud Tallinna konservatooriumis kat­ kestama ja pagema sõja eest

Tänavu sai F. J. Wiedemanni keeleauhinna Mare Koit sil­ mapaistva tegevuse eest Eesti keeletehnoloogia ja arvutiling­ vistika rajaja ning arendajana. ,,Mare Koit on esimene kee­ letehnoloogia professor Eestis ning ta on senini valdkonna üks mõjukamaid kujundajaid,“ ütles haridusminister Liina Kersna ja lisas, et tänu Mare Koidu selgele visioonile ning katkematule tööle nii teadlase kui ka õppe­ jõuna on Eesti keeletehnoloogia ka rahvusvahelises võrdluses väga kõrgel tasemel.

Mare Koit on pühendunud tehisintellekti arendamisse, ta­ gades kõik vajaliku selleks, et me saaksime arvutitega suhelda loomulikus eesti keeles.

Wiedemanni keeleauhind anti üle riigipreemiate aktusel 23. veebruaril. Preemia suurus on 65 000 eurot. (ERR/EE)

Mare Koit.

Foto: ERR

Rootsi. Suure tahtejõu ja mit­ mete eraõpetajate abiga sai temast kõigele vaatamata sil­ ­ mapaistev kontsertpianist. Ta on üles astunud Euroopa ja PõhjaAmeerika suurimatel lavadel, teiste seas Royal Festival Hallis ja Carnegie Hallis.

Väga eduka karjääri kõrvale mahtusid aga ka kaks last, mitmed kirglikud suhted ja kaks abielu: esimene tippdirigendi ja teine maailmakuulsa filmila­ vastajaga. Kuidas see kõik ühe inimese ellu ära mahub?

Intervjuus Urmas Otile on Laretei öelnud: ,,Ma olen ahne inimene. Ma tahan kõike. Aga kui kõike tahad, ka kõike saad…?“ ,,Solisti“ lavastas Kersti Heinloo. (PM/EE)

Käbi Laretei koos abikaasa Ingmar Bergmaniga.

Foto: Vikipeedia

Nr. 9

EESTI ELU reedel, 4. märtsil 2022 — Friday, March 4, 2022

P

E

A

M

U

R

D

M

Ristsõna nr. 1094 1

2

3

4

5

12

8

21

22

28

29

32

30

33

37

34 38

35

43 46

24

25

26

44

54

41 45

48

49

57

58

59

60

61

54. Maakera põhja­ piirkondades ajavahemik, mil päike ei tõuse.

56. Aaria (ingl.k.).

57. Eesti Olümpiakomitee.

58. _____ant, teisale siirduja, rändaja.

59. Inisemine.

60. English Language Art. 61. Sod_____, loomaring, 12 tähtkujuga taevas­ keravöö.

ALLA:

1. Samasugune.

2. Oli elus.

3. Pääsusilm; ka samanimeline tumtud tütarlastekoor Eestis.

4. ____ts, väike kiskjaline, keda on kasvatatud karusnaha saamiseks.

5. Tuntud Kanada hokimängija (snd 1948).

6. ____ed, suud ümbritsevad jätked toidu vastu võtmiseks ja peenestamiseks, näit. osadel putukatel.

7. Kraps, tragi, hakkaja.

S P ORT • TENNIS. Anett Kontaveit kerkis maailma edetabelis viien­ daks.

Eelmisel nädalal Doha turniiril finaalis poolatarile Iga Świa,tekile kaotanud Kontaveit kerkis sellest hoolimata värskes WTA edetabelis karjääri kõrgei­ male kohale. Varem pole ükski Eesti tennisemängija nii kõrgel kohal olnud.

Kaia Kanepi langes kolm kohta ja on nüüd maailma 66. reket.

Meestest tõusis esikohale venelane Daniil Medvedev. (ÕL/EE)

• AURORALLI. Nädalavahe­ tusel toimunud Rootsi rallil võidutses Kalle Rovanperä, Ott

50

55

56

1. Teat. metsaand.

5. Ida (sks.k.).

8. Kask (murd.).

12. Mitte üles.

13. Karel Čapeki näidend.

14. Naisenimi.

15. Sääskede levitatav haigus.

17. (Kütte)puud, mis korrastatult laotud.

18. Alevik LääneVirumaa vallas.

19. _____r, sportmängus saavutatud punktid.

21. (Inimeste) rida.

23. Siberi taigas elav hinnalise karus­ nahaga metsloom.

27. _____k, katab keha 29. Ese. 31. Onku.

32. Mehenimi.

34. Vankri osa.

36. _____emia, metallide segamise kunst.

37. ______ Lönnrot, Kalevala koostaja.

39. Lääneranniku Eesti Päevad.

41. Vääriskivi (ingl.k.).

42. Kalevipoja laev.

44. Peruu pealinn.

46. Teat. kõrvalhoone.

48. Valetajad (ingl.k.).

51. Eesti sukavabrik.

11

36 40

47

53

PAREMALE:

10

31

39

42

52

9

20 23

T

Paremale: 1. Uim, 4. Tank, 8. Vest,

17 19

S

Ristsõna nr. 1093 LAHENDUS

14

16

18

51

7

13

15

27

6

I

8. Praegu maailmas leviv viirus (üldnimi) 9. Toidu valmistamisel vedel rasv.

10. P____, tõrv.

11. _____s, kõht (murd.).

16. Aina, üha (van.).

20. Ühesugused vokaalid.

22. Lapsevanem.

24. Euroopa riik.

25. _____Moor, A. Gailiti romaan.

26. Supivedelik.

27. Ehitamisel kasuta­ tav kinnitusvahend.

28. Eesti kirjanik (18901952).

30. Tuulepuhang.

33. Kõrgete jalaviibu­ tustega varieteetants.

35. Sellel.

38. Näo osa.

40. Narrimine, pilkamine, nali.

43. Ruum rongivagunis.

45. Linn Floridas.

47. Vahend (auto) suuna muutmiseks.

49. Köhimisel väljatulev eritis.

50. Aeglane jooksmine.

51. Pagaritoode.

52. Valimiskast.

53. Seitsmes (rooma numbrites).

55. Luure Keskagentuur.

Tänak pidi katkestama, kuid võitis punktikatse ja oli ralli üldarvestuses 11. kohal.

• OLÜMPIASPORT. Rahvus­ vaheline Paraolümpiakomitee (RPK) muutis vähem kui 24 tunniga meelt – kui veel kol­ mapäeva pärastlõunal öeldi, et Venemaa ja Valgevene sportla­ sed tohivad neutraalsete sport­ lastena Pekingi paraolüm­ piamängudel osaleda, siis nel­ japäeva hommikul teatati, et venelastel ja valgevenelastel siiski võistelda ei lasta.

Nende riikide sportlased ei ole oodatud ka teistele spor­ divõistlustele.

Rahvusvaheline judoliit (IJF) peatas musta vööd omava Vladimir Putini aupresidendi ja saadiku staatuse. (EE)

12. (S)uvi, 13. Avar, 14. Esso, 15.

SAS, 16. Aava, 17. Star, 18. Tass, 20.

Priius, 22. Aara, 24. Tasa, 26. Traav, 28. Ata(man), 29. Las (Vegas), 32.

Lea, 33. Eksid, 35. Ida, 36. Aal, 37.

Pat(s), 38. Astel, 40. Saam, 42. Euro, 43. Sangar, 47. Aser, 49. Olio(n), 50.

Nadu, 52. Gem, 55. Oslo, 56. Aval, 57. Iru, 58. Laed, 59. Deli, 60. Amm. Alla: 1. Uus, 2. Iva, 3. Mistraal, 4.

Taas, 5. Avast, 6. Nav(i), 7. (Krispsti)krapsti, 8. Vesi, 9. (E)esti, 10. (Na) ssau, 11. Tors(o), 19. Aaa, 21. Raada, 22. Atla, 23. Area, 25. Aasta, 27.

Vepsa, 29. Lirurgia, 30. Ader, 31.

Salo, 34. Kaarnad, 39. See, 41.

Madal, 43. Sool, 44. (S)alsa, 45. Nile, 46. (Pa)good, 48. Suli, 51. Ave, 53.

ERM, 54. Mum.

Nädala retsept

Ahjulõhe roheliste lisanditega Kaire Tensuda Valmistusained: 1,5 naelane tükk lõhefileed pisut soola, sidrunimahla ja sidrunipipart kapparid (capers) hakitud tilli lisanditeks rohelised oad, kartu­ lid, tomatid, oliivid Valmistusviis: Asetada lõhefilee ahjunõusse, pigistada peale sidrunimahla, raputada soola ja sidrunipipart ning katta hakitud tilli ja kappa­ ritega. Küpsetada eelsoojenda­ tud ahjus 425 F kraadi juures 10 minutit, seejärel alandada temperatuuri 350 F peale ja küpsetada veel kuni 20 minutit, jälgides, et kala kõrbema ei läheks. Lõhe on valmis, kui see eraldub kergelt kahvli abil kih­ tideks/helvesteks.

Serveeritud keedetud kartuli, roheliste ubade, minitomatite, kurgi, punase sibula ja roheliste oliividega.

KANADA UUDISED

TORONTO. Toronto Regional Real Estate Board teatas nelja­ päeval, et Suur-Toronto piirkon­ nas olid kodude hinnad eelmisel kuul 28% kõrgemad võrreldes eelmise aastaga; keskmise kodu müügihind ületas eelmisel kuul $1,3 miljonit. Kinnisvaraturgu iseloomustab ka see, et nõudlus on palju suurem kui pakkumine.

(Lüh. CP24)

7

Volli veste

Aitab juba Tiate, ka mina olen rahulolematu sellega, mis maailmas het­ kel juhtub. Aga ei ma oma vimma, tuska avalikult esita ega teiste inimeste elu väga keeruliseks tee. Nigu need karvased, kes seal parlamendimäel kas just märatsesid aga rikkusid rahu, eitasid seadusi, astudes mitte ainult poliitikute varvas­ tele aga ka paljudele kaaskodanikele. Suured veokid sulgesid tänavaid, lasid signaali, heitgaasid rikkusid värsket talvist õhku. No saavutasite oma eesmärgi – aga miks pidite nii kaua pahandust tegema?

Kellegile ei meeldi praeguste poliitikute käsud. Ent inim­ konna ajaloos on ju alati nii olnud. Kuningad ja imperaatorid olid hullemad kui timokraatia, aga nigu Tsurtsill ütles, vilets see süsteem on, aga parempat pole veel leiutatud.

Vaat on ju nii, ku annad varsale vabadust, lubad tal kepselda väljaspool koplit, siis täkuna tahab ta sama. Aga varss on armas ja ohutu, ku aga täkk vihastab, perutab, siis hoia alt. Revoluutsijad kasvavad madalalt, kust leiakse, et vabadused, mis on olemas, on vähesed. Ju lümpiamängud kinnitasid, et keegi ei sooviks elada sellises kinnises impee­ riumis. Ole alatasa hirmul, nii seal valitsetakse.

Sõnavabadus kujuneb vaid kõlksuks, ku seda kuritarvi­ tatakse. Mitte, et oleks tahtnud ratsapolitseid võ armeed näha, et neid, kes seadusi ei jälgi tänavatelt kaoks pärast vii­ sakat ajavahemikku. No kaks päiva, hokei. Kud kolm näda­ lit? Nigu Etsile meeldib ütelda, kamaan.

Mida saavutati ep tia. Tian vaid, et tänu protestidele on gemüse poes jube kallis. Ning ep ma saa oma värske kapsa­ supita elada. Pean pea eest hingehinda maksma.

Hapukapsasuppi samuti inämp ep saa odavalt keeta, ku tahad õiget mekki. Suitsuribi on poole kallim ku mullu. Ernesupp suitsutatud seakoodita põle ka sama, aga vot oskari sääred maksavad palju. Und so vaite, saksakeeli.

Küsiks, et kas need megafonidega lärmajad arvestasid selle­ga, et lisavad praegusele inflatsioonile. Mis minu teada siin maal on kõrgemp ku naaberriigis. Seal nad piire, mõis­ tuse omi, mõtlen, ületavad, aga kanaada trukkereid lasivad ikke alati läbi. Vaid siinsed olid oinapäised. Apteegis kuulen omavanuste kurtmist, et ravimeid põle – ei ole jänkidemaalt saadud. Ning tänu pärisvee taolistele põle siin riigis piisavalt neid ettevõtteid, kes täidaks lünka. Lühinägelikus valitseb.

Oli paari saja aasta eest vilusoof, kes kirjutas raamatu pealkirjaga piaaegu nigu kamaan. Kamman sents. Mitte sen­ distest, aga mõistusest. See on hetkel vajaka, isegi ku suur enamus kuuletub üldsuse huvides. Selleks meil seadused ongi. Ei meeldi, aga neuvostoliidus elada ei sooviks. Ikke vaikses vabaduses, nigu siin vanasti oli. VABARNA VOLLI

Koerad suudavad eristada võõrkeeli Hiljutise teadusuuringu tule­ mused võimaldavad teadlastel väita, et koerte aju suudab inimkõnet tajuda ja ka erista­ da seda, millal nendega ühes või teises keeles räägitakse.

Uuring lähtus Mehhiko när­ viteadlasest Laura Kuayast. Ta kolis töökoha muutuse tõttu Ungarisse ja võttis kaasa oma koera. Mingil hetkel hakkas ta mõtlema, kas koer tunneb ja mõistab toimunud muutusi.

Koer oli kuulnud aastaid ainult hispaania keelt ja nüüd sattus ta riiki, kus kõik ümbritsevad inimesed suhtlevad omavahel teises keeles.

Nii kujunes lihtsast uudishi­ must tõsine uurimus, mille käi­ gus teadlased skaneerisid MRTaparaadi abil kodukoerte ajusid ja suutsid tõestada nende võimet teha vahet neile tutta­ vatel ja võõrastel keeltel. Ka mõnel ahviliigil on sarnased võimed ja nad suudavad võõr­ keelt iseseisvalt ära tunda ilma eriväljaõppeta.

Närvisignaalide võrdlemine ajus võimaldas teadlastel näha koerte sekundaarses kuulmis­ koores erinevaid aktiivsus­ mustreid. Võõra keele kuul­ misel aktiivsus suurenes, tuttava keele kuulmisel aga vähenes.

Lemmiklooma vanus, nagu ­selgus, omab ka rolli. Vanemad koerad reageerisid paremini tut­ tavale ja nooremad võõrale keelele.

Testiti ka mis juhtub, kui loomadele lülitati sisse tuttava keele salvestis ja esitati lisaks juhuslikke helisid. Vaatlus näi­ tas, et koerad tajuvad paremini kõnet, mitte helide kogumit.

Uuringu ühe autori Raul Hernandez-Perezi sõnul suudab koer kõnet mitte-kõnest erista­ da, kuid mitte nagu inimesel, on looma aju lihtsalt aldis ära tundma kõnehelide loomulik­ kust.

Teadlaste sõnul võib ka teis­ tel loomaliikidel olla võime keeli eristada. Mis puutub koer­ tesse, siis nende puhul mängib rolli see, et just nemad on elanud kümneid tuhandeid aas­ taid inimestest ümbritsetuna, mis võimaldas neil mõista inim­ kõnet ja omandada isegi kahe­ aastase lapse tasemele vastav sõnavara. (DForte/EE)

Naljanurk Maailm on kummaline. Kui mina räägin Jumalaga, siis nimetatakse seda palve­ tamiseks; kui aga Jumal räägib minuga, siis skisof­ reeniaks.

8

EESTI ELU reedel, 4. märtsil 2022 — Friday, March 4, 2022

Ookeanide temperatuur jätkuvalt rekordiline

Iseloomustav pilt, mis võetud protestiavaldusel. Loomulikult domineerib Ukraina lippude meri. Näha on nii Kanada kui ka Läti lippe aga kõige suuremana näib paremal poolel Eesti lipp.

Foto: Raja Raudsepp

Isiklikud muljed mõjuvast megarallist Toronto raekojaplatsil Andres Raudsepp

Eesti lipp, mida jälgisin, oli siiski kõige kõrgemalt hoituna. ­ Loomulikult oli näha nii mit­ mete teiste riikide lippe, eriti Kanada ja Poola.

Pressisin end Eesti lipu kandjate kõrvale, kes olid, tuli välja, tuntud Toronto abielupaar.

Ajasime veidi juttu ja avaldasin kahetsust, et olin oma kena var­ da küljes Eesti lipu oma maja eest maha võtnud ja paraku koju jätnud. Lahke noor proua võttis oma mahukast käekotist pisikese sini-must-valge ja ula­ tas selle minule. Hiljem põrka­ sin kokku ühe ukrainlasest ­abielupaariga, kes minu pisikest lipukest nähes, hüüdsid: ,,Estonia!“ Nii et eestlastena oleme siin linnas juba tuntud.

Aga siis nägin kauguses veel üht Eesti lippu, sama kõrge varda küljes. Pressisin rahva ­ massist läbi ja imetlesin, kui viisakalt mulle pakuti ruumi ­ ­liikumiseks. Väga viisakas selts­ kond, need ukrainlased. Panin tähele, et kõik kohalviibijad olid terve põlvkond minust nooremad. Olen ise Eestis ­sün­dinud ja seitsme-aastasena 1944.a koos perekonnaga kodu­

maalt põgenenud.

Need teist kõrgelt lehviva Kui jõudsin möödunud püha­ Eesti lipu kandjad olid Toronto päeval õigeks ajaks kohale eesti kogukonnas tuntud õde ja esimesele rahvakogunemisele vend.

Nende kõrval tutvustas Yonge’i ja Dundase tänavate end noor naisterahvas, kelle ristumisväljakul, minu esi­ ema oli meie ühiskonnas tuntud mene pilk langes üle inimmas­ hambaarst, kes hiljem arendas si peade rahvahulga teise otsa. kodu-Eestis vastavat kliinikut.

Seal – huvitaval kombel – leh­ Minu silmis rahvuskangelane. vis Ukraina lippude kõrval Nii iseloomustasin seda hiljuti terve rida Läti ja Leedu lippe. lahkunud inimest tema armsale Hmm. Aga kuhu olid jäänud tütrele, keda ma kohe ei osanud Eesti lipud? ära tunda.

Siis äkki ilmnes õiges suunas liikumas kõrgel vardal sini­Oli veel paari sõbraga must-valge. Trügisin lipukand­ kohtumist – paar kaasvenda jatele ligemale, kui rongkäik minu akadeemilisest vennas­ hakkas nihkuma ettenähtud konnast. kursil – Toronto raekoja hii­ ­ Ajasin veel juttu kanadala­ gelplatsi poole. Oma rahvuslipu sest noormehega, kes oli väga lähedus nagu paistis minule huvitatud Eestist ja kellel oli kõige õigem enesepaigutus. sõbrad ja tuttavad Hamiltoni Kohale jõudes imetlesin nii eesti kogukonnast. rahva arvu kui ka välimust. Siin Kaugel kostis kõnelejate tuli arvestada ikka tuhandetega. kaja.

Kahjuks oli kohapealne Loomulikult ei saa rahvamassi helisüsteem enamusele liiga iseloomustamise juures mööda nõrk.

Sain hiljem aru, et minna sinise ja kollase värvili­ kônelejate hulgas oli ka lugu­ sest lippude merest, mille värvid peetud Kanada asepeaminister, on ukrainlastele hakanud tähen­ tore naisterahvas, kes olevat ka dama taevast ja viljapõlde. ukraina keeles end vahvalt Need lipud olid kas lehvimas ­väljendanud. või kantud ümber keha. Aga Enne lahkumist nägin veel kolme Eesti lippu üksteise kõr­ val, kelle juurde oli võimatu pääseda.

Imetlesin ka, kui palju pla­ kateid olid valmistanud kohale­ letulnud – pooled ukraina, pooled inglise keeles. Oli ka portreesid hitlerliku vuntsiga Venemaa presidendist.

Olles paar tundi veetnud hiiglasliku inimmassi keskel, panin tähele, et polnud ainus lahkuja. Nägin kaugelt ukraina lipu kandjaid samuti koduteel.

Aga tuhanded jäid veel kohale.

Mind aga ootas pikem maan­ teesõit koju, mis suurlinnast paari tunni kaugusel.

Tunnen aga südames tänu­ meelt, kui mõtlen neile kaa­ s­ eestlastele, kes ilmusid kohale, kandes meie rahvuslippe või ­isegi vaid puhast südametunnis­ tust rahusvahelisel protestiaval­ dusel.

Elagu vaba Eesti! Elagu vaba Artikli autor, kellele fotograaf kinkis protestiavaldusel olulise tunnuse.

Foto: Maimu Mölder Ukraina!

Hiljutisest rahvusvahelisest ülevaateuuringust selgub, et möödunud aastal saavutas ookeanide temperatuur uue tipu ja seda ei muutnud ka piirkondlikud jahenemisnäh­ tused, kirjutab ERRNovaator. Üle planeedi hakati usal­ dusväärseid andmeid kliima­ muutuse kohta koguma 1950. aastatel. Sealt peale on ookea­ nide keskmine temperatuur ol­ nud igal kümnendil kõrgem kui eelneval.

Lõppenud aastal olid Vaikse ookeani põhjaosa, Atlandi ookeani põhjaosa ja Vahemere temperatuur ajaloo kõrgeim. Üldse oli soojushulk ookeanide 2000 meetri paksuses pinnaki­ his mullu 14 zetadžauli võrra suurem kui 2020. aastal. Seda on ligi kaks korda rohkem, kui eralduks energiat kõigi teada­ olevate gaasimaardlate gaasi põletamisel.

Pennsylvania osariigi ülikooli kliimateadlase Michael Manni sõnul seovad ookeanid ka lõvi­ osa inimtekkelisest süsinikuhei­ test. Kui süsinikuheidet kasvõi ajutiselt ei piirata, pole soojene­ mise vastu abi ka piirkondlikest temperatuurikõikumistest ega aineringlusest. Näiteks La Nina aegu muutuvad tuuled ja ookeanihoovused. Muutuse mõ­ jul kipuvad Vaikse ookeani põhjapoolsed alad jahenema, ­ Austraalia ümbruse lõunapool­ sed merealad aga veidi soojene­ ma.

Järjepidev ookeanides talle­ tunud soojushulga tõus võib muuta sagedasemaks ookeani­ des kuumalained ja niinime­ ta­ tud kuumade täppide sagedust, intensiivsust ja ulatust. Näiteks ilmub aeg-ajalt USA looderan­ nikul ja Kanada edelarannikul välja nähtus nimega Laik. See on ulatuslik ookeani kuuma­ laine, mis saavutas 2014. aastal arvatavasti rekordilise suuruse ning kasvas ja laienes veel aas­ taid, muutes hapramaks toidua­ helaid.

Plekk ilmus 2019. aastal uuesti ja 2021. aastal jäi kuuma ookeanivee keeris lõksu kõr­ gõhurõhu alla, kus temperatuur ületas kohati 40°C. Nähtuse ohjeldamiseks ei piisanud ka jahedast La Ninast, kuigi see ­ vähendas veidi kuumalaine mõju.

Kuigi 2021. aasta kuulub ajaloo kümne kõige soojema hulka, polnud see La Nina tõttu rekordiliselt soe. Copernicuse kliimamuutuse teenistuse and­ metel oli äsja lõppenud aasta kõige soojemate aastate edeta­ belis viiendal kohal. Samas purunesid mõnes piirkonnas ­ õhutemperatuuri rekordid. Eu­ roopas oli ajaloo kõige soojem suvi ning USA ja Kanada lää­ neosas ületasid temperatuurid seniseid rekordeid paari kraadi võrra.

Hiina teaduste akadeemia at­ mosfääriteadlase Lijing Chengi sõnul kipuvad soojemad ookea­ nid tõukama ilmastikusüsteeme äärmustesse. Nii tekivad varase­ mast võimsamad tormid ja orkaanid ning sademete hulk ja

Nr. 9

Eesti Kanada ajakirjanduses

Neljapäeval, 3. märtsil ilmunud maineka Kanada päevalehe Globe & Mail esilehel on lisaks uudistele Ukrainast olulisel kohal esindatud Eesti, illustrat­ siooniks suur foto Eesti peami­ nistrist Kaja Kallasest. Marieke Walshi pikemast artiklist “Estonian PM fears that if Putin isn’t stopped, her country is next”, mis jätkub siselehel pea poole lehekülje ulatuses koos teise suuremõõtmelise fotoga Kallasest, on tänaste maailma muutnud teemade kõrval ka lühiülevaateliselt olulisi märk­ sõnu nii Eesti lähiajaloost kui ka Kallaste perekonna (ja ühes sellega kõikide eestlaste) aja­ loost, mis kõik läbi põimunud Eesti naaberriigi Venemaa poliitiliste otsustega. Pealkirjas väljendatud mõtet on väljen­ danud ka pisut laiendatult Ukraina president (vt uudis tänases lehes teisal.) Eraldi on Kallast tsiteeritud: “We don’t have the naiveté towards Russia, whereas the Western countries sometimes do. And, well, it is because they come from a totally different back­ round.”

Vahetult enne Eesti Vabariigi 104. aastapäeva, 23. veebruaril avaldas Kanada üks juhtivamaid poliitilisi ajalehti, pealinnas Ottawas ilmuv “The Hill Times” 3. leheküljel Eesti Vabariigi suursaadiku Toomas Lukk’i tervituse Eesti Vabariigi 104. aastapäeva puhuks, artiklit illustreerimas fotod. (EE)

üksiknumbrid on müügil Torontos: • Toronto Eesti Maja kontoris (958 Broadview Ave) • Leaside Pharmacy’s (Suomi Koti juures) 795 Eglinton Ave. E.

üleujutuse oht kasvavad.

Teadustöö ilmus ajakirjas Advances in Atmospheric Sciences. (ERRNovaator/EE)

Nr. 9

EESTI ELU reedel, 4. märtsil 2022 — Friday, March 4, 2022

NATO lahingugruppi tugevdava Briti üksuse kolonnid jõudsid Eestisse 25. veebruaril jõudis Tapa sõjaväelinnakusse Saksamaalt Sennelageri harjutusalalt teed alustanud esimene sõidukite kolonn kuue Challenger tanki ja teiste soomusmasinatega, tähistades sellega kuningliku Walesi rügemendi üksuste Eestisse saabumise algust.

1. märtsil sildus Paldiski sadamas parvlaev liitlaste sõidukite ja tehnikaga, mis hak­ kavad tugevdama Eestis paikne­ vat NATO lahingugruppi.

Järgmise nädala jooksul ühine­ vad lahingugrupiga ka Eestis teenima hakkavad Ühendku­ ningriigi ja Taani kaitseväela­ sed.

NATO lahingugrupiga liitub

Tapal linnakus kokku üle 900 Briti kuningliku Walesi rüge­ mendi kaitseväelase ning ligi­ kaudu 200 Taani kaitseväelast koos sõidukite ja varustusega.

Kui kõik üksused on kohale jõudnud võtab Walesi kuninglik rügement NATO lahingugrupi juhtrolli üle Briti kuninglikult tankirügemendilt ning integree­ ritakse Eesti kaitseväe 1. jala­ väebrigaadi.

Eelmise aasta septembrist Eestis teeniv Briti kuninglik tankirügement jääb Tapa linna­ kusse veel mõneks kuuks ning keskendub koostööle Eesti kait­ seväe 1. jalaväebrigaadi ja 2. jalaväebrigaadiga.

Nord Stream 2 operaator koondas kõik töötajad

peatasid eelmisel nädalal gaasi­ trassi sertifitseerimise. USA keh­testas eelmisel nädalal Nord Stream 2 AG suhtes sanktsioo­ nid, mis keelasid edasise ärite­ gevuse ettevõttega. Saksamaa valitsus peatas eelmisel nädalal ühtlasi Nord Stream 2 heaks­ kiitmise protsessi, pidades s ilmas Ukraina ründamist ­ Venemaa poolt. ,,Nord Stream muutus mak­ sejõuetuks eelmise nädala USA sanktsioonide tõttu,“ ütles Šveitsi Zugi kantoni majandus­ juht Silvia Thalmann-Gut riikli­ kule ringhäälingule SRF.

Nord Stream 2 gaasijuhe on valmis, kuid on ebatõenäoline, et seda kunagi kasutatakse. Šveitsi majandusministri Guy Parmelini sõnul on Šveitsi kantonis Zugis asuva Venemaa ­ gaasijuhtme Nord Stream 2 ­operaator koondanud kõik oma töötajad. 140 inimest on mõju­ tatud, ütles Parmelin prant­ suskeelsele Šveitsi televisioo­ nile Der Spiegeli vahendusel.

Sanktsioonid Moskva vastu

Paljud eestlaste perekonnanimed võeti raamatust või pandi loomade järgi Hiljuti rääkis ajaloolane Fred Puss Raadio 2 hommikuprog­ rammis eestlaste perekonnani­ medest ning nende aja­loolisest taustast. Kuigi algul määrasid perekonnanime talupoegadele mõisnikud, said inimesed hil­ jem endale uue nime raama­ tust välja valida.

Sageli võeti perekonnanime eeskujuks talude nimetused, aga nime eeskujuks võis olla mõne looma või linnu nimi.

Nimede valik sõltus palju mõisnikest. Leidus mõisahärra­ sid, kes käitusid oma hoolealus­ tega hästi, kuid ka neid, kes olid talupoegade suhtes kiusli­ kud ja pahatahtlikud ja see võis kajastuda ka talupoja nimes. Üldjuhul pandi kehvema­ poolsed nimed üksikutele mees­ terahvastele, kes ei abiellunud ja olid majanduslikult vaesed.

Halvakõlalised nimed surid ajaloolane Fred Pussi sõnade kohaselt kiiresti välja, kuna ei kandunud järeltulevatele põlv­ kondadele edasi. Nii pandi inimestele nimeks näiteks Koer, Paks, Laisk ja Limukas. Selli­ sed perekonnanimed said endale üldjuhul sulased ja vabadikud.

Heakõlalised nimed teenisid endale välja talumehed, kellel ­ oli perekond juba loodud.

Perekonnanime eeskirjad kee­ lasid olemasolevate saksa­ keelsete nimede kasutamist,

9

#Stand with Ukraine

(KVPST/EE)

(PM/EE)

kuid sellest astuti vahel üle, kas või saksapärast nime eestipä­ra­ semaks muutes.

Et nimed kõlaksid eestipära­ selt, lõid keeleteadlased Julius Mägiste ja Elmar Elisto soovi­ tusnimestiku, milles oli esinda­ tud ligikaudu 15 000 nimevali­ kut. ,,40 protsenti eestistatud ­nimedest võeti raamatust,“ ütles Fred Puss ja lisas, et oli tava­ pärane, et perekonna koosolekul istuti ühiselt laua taha ning ot­ sustati, milline nimi endale ­võtta. Vahetada võis saksakeel­ set või halva kõlaga nime.

Perekonnanimesid hakkasid talupojad ise kasutama alates 19. sajandi lõpust.

Eestis on väga palju harulda­ si perekonnanimesid, mistõttu saab eristada, millisest piirkon­ nast nimi pärineda võib. Nii viitab perekonnanimi Kõiv, et ­ tegemist on Võrumaalt pärit ni­ mega, sest tähendab võru mur­ des kaske.

Kahjuks on keeruline määra­ ta tuntumate perekonnanimede päritolu. Näiteks perekonnanimi Tamm levis laialdaselt üle Eesti ning esines vaid üksikuid kohti, kus seda nime ei kasutatud.

(ERR/EE)

Loe Eesti Elu internetis —

www.eestielu.ca

27. veebruaril toimus suur protestimarss Ukraina toetuseks Toronto kesklinnas Yonge-Dundas väljakult Raekoja ette Nathan Phillips väljakule. Protestimarsil osalesid teiste hulgas Kanada asepeaminster ja rahandusminister Chrystia Freeland ja Toronto linnapea John Tory, esinedes ka sõnavõttudega. Kesk-ja Ida-Euroopa riikide keskorganisatsioonide presidendi Marcus Kolga sõnavõtt tänases lehes lk 13. Erinevad fotogaleriid Eesti Elu veebilehel www.eestielu.ca Juuresolevate Toronto piltide autorid: Enno Agur, Ülo Isberg, Peeter Põldre

10

EESTI ELU reedel, 4. märtsil 2022 — Friday, March 4, 2022

Nr. 9

Eesti Vabariigi 104. aastapäeva virtuaalne tähistamine

Eesti 104. aastapäeva tähistati Hamiltonis 24. veebruaril ja koos teiste baltlaste ja ukrainlastega märgiti toetust samal päeval Venemaa agressiooni ohvriks langenud Ukrainale.

Foto: Merike Koger

Hamiltonis tähistasid eestlased koos baltlaste ja ukrainlastega EV 104. aastapäeva Toomas Eichenbaum 24. veebruaril tähistas Hamiltoni Eesti Selts (HES) Hamiltoni raekoja ees Eesti Vabariigi aastapäeva. Raekoja lipumastides oli heisatud Eesti lipp koos Ukraina lipuga.

Mitmed kohalikud eesti pärit­ oluga elanikud kogunesid üri­ tusele koos lätlastega, leedu­ lastega ja ka ukrainlastega – kõikidel käes nende riikide lipud.

HESi president Leila Hess tervitas ja tänas kõiki osalejaid ja esitas liigutava kõne, alusta­ des märkusega, et kui me sel päeval pühitseme 104 aastat Eesti iseseisvust Venemaa im­ peeriumist, on samal päeval alanud õudne Vene sõjavägede ­ rünnak Ukrainas ja et Ukraina iseseisvus nüüd on otseses ohus.

Hess märkis, et iseseisvus ja vabadus ei ole see, mida võiks pidada enesestmõistetavaks.

Meil on sama ajalooline saatus (Ukrainaga), kus Vene Nõu­ kogude Liit tungis naaberrii­ kidesse ja koos kannatasime

Nõukogude Liidu võimu all raudse eesriide taga. Paljud meie esivanemad põgenesid Eestist Kanadasse, kus meil on tõeline ,,True North Strong and Free“ vabadus ja multikultuur­ suse aktsepteerimine. Hess ja ka ta vanemad sündisid Kanadas, aga eesti pärandi säilitamine on olnud kõikidele oluline, et hoida keelt, laulda traditsioo­ nilisi laule, tantsida rahvariietes ja ühineda eestlastena kogukon­ dades väljaspool Eestit. Hess li­ sas, et ta oli vaid 12 aastat vana, kui kuulis seda rõõmsat uudist, et Eesti on taas vaba, mäletades missugune suure­ pärane õnn oli meil kõikidel eestlastel nii kodumaal kui ka teistes riikides.

Kõnes esitas Hess arvamusi Venemaa ebaõiglasest sõjalisest agressioonist suveräänse ja süütu Ukraina vastu ja jagas mõtteid, kuidas lääneriigid ja NATO saaksid rohkemgi aidata Ukrainat, sest see Venemaa rünnak Ukrainas ei ole ohuks vaid ühele riigile, vaid kõigile riiki­dele ja demokraatli­

kule maailmale.

Lõpetades kõnet märkis Hess: „As younger generation Canadians we have never known our life without freedoms and it’s easy to take it for granted as to what it will mean to the world if Ukraine falls to an authoritarian power. It is easy to get involved in our own lives and not realize how this war impacts us all, all over the world. It is a disruption of world order and peace. As Estonians who have (once) lost their independence in recent memory we need to continue to fight for our independence. As Canadians we need to join for­ ces to maintain that freedom.“ Seejärel laulis rahvas koos: „Jää vabaks Eesti meri“.

Kohalik TV telejaam CHCH oli kohal ja uudistemeeskond filmis seda üritust.

Märkimisväärne on ka, et Hamiltoni raekoja ees on eriline ausammas kohalikele ukrain­ lastele, kes on jõuliselt ja usta­ (Järgneb lk. 11)

EV 104 Ehatares Vabariigi 104. aastapäeva pühitsesid Ehatares Torontos kõige väärikamas vanuses eestlased päevakohaste tege­ vustega ja kõikide rõõmuks – ka külalistega.

Suurt pidu ei peetud, kuid väärikalt sai see päev elanikele meeldejäävaks tehtud. Hommik algas juba kell 9 Eesti lipu heiskamisega ja hümni laul­ misega Ehatare ees. Terve päeva jooksul elanikele olid interneti vahendusel nähtaval Eesti Televisiooni programmid ja uudised suurel ekraanil, et eha­ tarelased saaksid osa sel päeval Eestis toimuvast. Kahjuks varjutas rõõmupäeva murepilv, ­ mille tekitas Eesti naaberriigi Venemaa sõjaline kallaletung Ukrainale.

Pärastlõunal toimus aktus elanikele, kus külalisteks olid aupeakonsul Laas Leivat ja Toronto Eesti baptistikoguduse emeriitpastor Jüri Puusaag, kes kõnelesid päevakohastel tee­ madel. Aktuse lõpetas Ehatare

elanik, lennuväepoiss Mart Pedel kõnega, mälestades Eesti Vabariigi eest langenuid kange­ lasi.

Pidulik päev lõppes šampan­ ja ja piduliku õhtusöögiga, mille eest hoolitses meie toit­ lustusjuht Susi Holmberg. (JL)

Mart Pedel aktusel Eesti Vaba­ duse eest langenuid austamas.

Ehatare toitlustusjuht Susi Holm­ berg.

Koroonaviiruse jätkuvast levi­ kust tulenevad piirangud on vajutanud oma halvava pitseri siinse eesti kogukonna rah­ vuslikele ilmingutele. Toronto Eesti Selts oli sunnitud loo­ buma traditsioonilise Eesti Vabariigi aastapäeva aktuse korraldamisest. Siiski mitte aga selle tähistamisest, mis laupäeval, 26. veebruaril viidi läbi virtuaalselt. On põhjust rõõmu tunda tehnoloogia arengust, mis seda võimaldab.

Zoomi link, mille korraldajad ajakirjanduse vahendusel avalik­ kusele aegsasti teada andsid, võimaldas paljudel rahvuskaas­ lastel aastapäeva puhul „kokku tulla“ ja nn tugitoolieestlust harrastades üksteisega vestelda ja kaugete sõprade lähedust nautida. Kümmekond minutit lubati tuttavaid nägusid uudis­ tada ja ühiselt aktuaalseid päevaprobleeme läbi arutada, siis suleti osavõtjate mikrofonid ja ametlik osa võis alata.

Kati Kiilaspea tervitas koos­ viibimises osalejaid, avaldas austust sõjaveteranidele ja palus tõusta langenute mälestuseks.

Estonia Koorilt Jaan Medri juhatusel kõlas pidulik-harras ­ „Hoia, Jumal, Eestit“.

Epp Aruja luges katkeid Ritta Tiido põgenemisloost, mis oli omapärane ja hariv. Ritta on sündinud ja üles kasvanud Narva vallas, mida omal ajal tunti kui Eesti-Ingerit ja millest paljudel tänapäeva inimestel on vaid hägused teadmised, kui üldse. Seetõttu algas tema põ­ genemistee teistest oluliselt varem, juba 1943. aastal, kui ­ ingerlastel võimaldati ümber ­

asuda Soome. Aasta hiljem tuli aga uuesti põgeneda Rootsi, et pääseda venelastele välja and­ misest. Tema heitlikule saatus­ loole elati kaasa, ka Ritta ise oli kuulajate/vaatajate hulgas.

Sealt edasi võttis asi lõbu­ sama ilme. Eesti Seltsi esinaine Anne Liis Keelmann juhtis Eesti-ainelisi seltskondlikke mänge. Peeti aardejahti, mängiti bingot ja rõõmustati koos võit­ jatega, lehvitati sinimustvalgeid lipukesi ja kinnitati oma rahvus­ likku iseteadvust.

Pärast Elle Rosenbergi lausu­ tud lõppsõna kõlas koorilt ja orkestrilt võimas Eesti Vabariigi hümn. Kati Kiilapea tänas osalejaid ja korraldajaid. Ülevaadet ei saa lõpetada isikliku selgituse ja vabanduseta osalejate ees. Kõik märkasid reporteri ilmumist ekraanile ja ­ ka tema äkilist kadumist kohe pärast pidulikke avatakte. Kui see kelleski äratas võõrastust, siis lubatagu seletada, et niipea kui Estonia Koorilt kostusid esi­ mesed pühalikud helid, kadus mu internetiühendus ega taas­ tunud enne kui umbes 24 tundi hiljem. Ma ei või täie kindluse­ ga öelda, kas see oli putinliku kübersõja tulemus või lihtsalt juhuse julmus. Olen aga tänulik Anne Liis Keelmannile, kes mulle järgmisel päeval edastas Eesti Seltsi jaoks talletatud ­videosalvestuse ja mistõttu sain väikese hilinemisega siiski viibida teie hulgas, head sõbrad.

Head Eesti Vabariigi aasta­ päeva!

EERIK PURJE TESi korraldatud EV 104 on järelevaadatav: https://youtu.be/ G0Tc5Li1sI8

Ehatare elanikud Eesti presidendi kõnet kuulamas-vaatamas.

Nr. 9

EESTI ELU reedel, 4. märtsil 2022 — Friday, March 4, 2022

11

Eesti Vabariik 104 Ottawas

Eesti Kodus toimunud EV 104. aastapäeva korraldajaid ja esinejaid.

Foto: EK

Toronto Eesti Kodus pühitseti Vabariigi aastapäeva 104 Lipud lehvisid tuule käes juba varakult 24. veebruari hom­ mikul meie õues. Valmis­ ta­ mine peo jaoks oli kindlasti juba alanud suures saalis. Õhtupoolikul rahvas kogunes kiiresti ja oli hea paar sõna jagada nendega, keda pole vahepeal saanud kohata. Meie Eesti Kodu suur saal oli nooremate poolt kaunistatud sinise värvidega ja Eesti lipud olid laudadel. Nii tuli kokku paarkümmend osavõtjat ja külalisi. Rahvariietes oli kaua­ aegne elanik Leili Terts. Õhtu avas Erika Kessa, kelle külaliste ja Eesti Vabariigi ter­

Rahvarõivais Leili Terts pidas ­kokkusaamisel söögipalve.

Foto: Anu Randmaa

vitus hõlmas kõike. Temale järgnes Kultuurringi juhataja Ester Mandra, kes luges Arved Viirlaidi luuletust ,,24 veebrua­ riks“. Meie kaugelt külaline oli Joonas Roose Eestist, kes esitas huvitavaid muljeid tänasest Eesti Vabariigist. Joonas tegi lühikese ülevaate Eesti ajaloost ja ütles, et pühitseb Eesti sünni­ päeva esimest korda Kanadas ning lisas: ,,Kui nüüd mõelda tagasi, kui palju meie rahvas on pidanud kannatama, et Eesti saaks olla praegu vaba ja me saaks olla siin, Kanadas, pühit­ semas Eesti Vabariigi sünnipäe­ va, teades, et me saame minna tagasi kodumaale, see on eriline tunne, mida ma ei oska sõnadesse panna. Mõeldes, et Eesti sai täna 104 aastaseks tun­ dub minu jaoks nii palju ja nii suur number, mille üle imesta­ da. Kuidas on suutnud meie väike Eesti nii kaua ja läbi kahe okupatsiooni jääda iseseis­ vaks?“ Endise Tallinna Reaalkooli õpilasene tõi Joonas välja ka nende noorte koolipoiste vah­ vuse, kes läksid oma maa eest Vabadussõtta ja kelle auks on Reaalkooli juures mälestusmärk.

Samuti peatus Joonas oma kõnes Ukrainal, kuhu samal

EV104 Vancouveri Peetri kirikus Vancouveris sel aastal suuremat isiklikku kokkusaamist Eesti Vabariigi aastapäevaks oludest lähtuvalt ei toimunud. Küll aga kogunesid Vancouveri Peetri koguduse liikmed jumalateenis­ tusele ja sellele järgnevale päe­ vakohasele kohvilaua-koosviibi­ misele, kokku umbes 40 ini­ mest. Teenistuse pidas õpetaja Andres Rebane, solistina esines Vivien Soide, keda saatis kitar­ ril Aarne Tork.

Oma riigi vabaduse üle

rõõmustamise kõrval oli kõigil murelikuks kõneaineks Ukrai­ nas toimuv.

Päev varem olid mitmed Vancouveris elavad eestlased osa võtmas sõjavastasest marsist ja meeleavaldusest Vancouveri kunstgalerii juures. (pilte sellest on Eesti Elu veebil eestielu.ca).

Fotol väike grupp Vancouveri Peetri koguduse liikmeid EV 104. aastapäeva märkival juma­ lateenistusel 27. veebruaril.

Foto: Linda Bandiera

päeval olid Vene väed sisse tunginud.

Ta lõpetas oma sõnavõtu: ,,Ma tahaks teid kõiki tänada, et olete hoidnud Eestit südames ja eestlust rinnus, sest iga suvi, mis ma olen Kanadas käinud, on just eestlus see, mis mulle kodutunde tekitab. Olgu see täna hommikul all-linnas lippu heisates või suvel Jõekääru laagris eesti keeles kõneldes.

Aga nüüd tuleb vaadata edasi, kuhu minu generatsioon Eesti tulevikku tüürib ja kuidas me otsustame Venemaaga käituda, sest oht on ka meile. Loodan, et saan ise siin majas istuda 70 aasta pärast ja kuulata ise kelle­ gi lapselapse kõnet Eesti 174. sünnipäeval. ELAGU EESTI!“ Söögipalve luges Leili Terts ja meie mõtted olid nii Eestimaa ja rahvaga kui ka Ukrainaga. Seejärel kandsid nobedad abilised lauale toidud väga maitsva hernesupi ja muid selleks päevaks pidulikke toite ning lõpuks kohvi, mille juurde serveeriti vastlakukleid. Siis oli laulumeeleolu. Tiina Maripuu juhatas meid toredalt laulma, kus elavalt kõlasid ,,Kungla rah­ vas“ ja ,,Läänemere lained“.

Pandeemia tõttu oleme olnud eraldatud, nüüd oli võimalus kohtuda oma maja inimestega ja sõpradega ammust ajast, mis tegi selle õhtupooliku veel meeldivamaks. Kõik läks hästi korda ja olime väga rahul.

ANU RANDMAA

Hamiltonis…

(Algus lk. 10)

valt panustanud Kanada ja Hamiltoni seltskonnale 120 ­aasta jooksul.

Mitmed sellel üritusel osale­ jad kogunesid jälle pühapäeval Hamiltoni raekoja ees Ukraina toetuse meeleavadusele.

Kõneleb HES esimees Leila Hess.

Foto: Merike Koger

Tähistamaks Eesti Vabariigi 104. aastapäeva kutsus Eesti Vabariigi suursaadik Toomas Lukk kokku, pandeemia reeglitega kooskõlas, grupi Vahtralehemaa pealinnas elavaid eestlasi, et Ottawa linnavalitsuse ees heisata Eesti lipp. Pidulikule lipu­ heiskamise tseremooniale järgnes koosviibimine selle lähedu­ ses asuvas kohvikus. Juuresolevatel fotodel ;Eesti Vabariigi suursaadik Toomas Lukk ja tema abikaasa Piret Lukk hoiavad solidaarsuses Ukraina lippu ja Eesti lippu; Ottawa eestlane, Eestlaste Kesknõukogu Kanadas liige Paul Läänemets Eesti ja Ukraina lipuga.

Fotod: ©Ülle Baum

EV 104 – tänujumalateenistus Vana-Andrese koguduses Pühapäeval, 27. veebruaril olid Toronto soome Agricola kiriku uksed avatud VanaAndrese koguduse Eesti Vaba­ riigi 104. aastapäevale pühen­ datud tänujumalatee­nistusest osavõitjaile.

Tänuteenistuse juhatas sisse solist Liina Purje-Lepik, kes esitas Juha Tikkaneni klaveri­ ­ saatel E. Rajalo ,,Sääl on me Eesti“, mille järel luges õpetaja Kalle Kadakas ette Manifesti kõigile Eestimaa rahvastele, mille oli 23. veebruaril 1918 Pärnus Endla teatri rõdult linna­ kodanikele ja Eesti pataljoni sõduritele ette lugenud Maa­ päeva pärnakast saadik Hugo Kuusner. Seejärel kõlas Eesti hümn.

Teenistus jätkus tavapärase kava järgi, muidugi olid jutluses kesksel kohal Eesti ja Ukraina.

Eesti Vabariigi aastapäeva märkides anti au ka kõikidele vabaduse saavutamise nimel langenuile.

Muusikalises osas esitas Liina Purje-Lepik veel ,,Koduke kaunike kallis“ (J. Aavik/J. Hurt) ning Monica Zerbe ,,Järv leegib eha paistel“ (A. Velmet) ja Suur on Jumal Su ramm“ (R. Toi). Teenistuse lõpuks kõlas ühiselt ,,Hoia, Jumal, Eestit“.

(EE)

Liina Purje-Lepik.

Monica Zerbe.

12

EESTI ELU reedel, 4. märtsil 2022 — Friday, March 4, 2022

English-language supplement to the Estonian weekly “EESTI ELU” Tartu College Publications Founding Chairman: Elmar Tampõld Editor: Laas Leivat 3 Madison Avenue, Toronto, ON M5R 2S2 T: 416-733-4550 • F: 416-733-0944 • E-mail: editor@eestielu.ca Digital: www.eestielu.ca

Compare the callous and uncaring with the brave and defiant A Ukrainian friend recently said: “Putin claims that Russia and Ukraine are one.

And he’ll bomb the hell out of Ukrainians to prove it. It’s cruel and shameful for a Western leader to call Putin a genius.”

As most know, my friend was referring to Mr. Trump, who in a radio interview, named Putin a genius for officially ­recognizing parts of Ukraine as independent, while knowing full well that Putin would be launching a full-scale invasion imminently. He added that Putin’s tactics were “smart” and “wonderful”.

Although Mr. Trump has not endorsed the invasion, it still betrays his mindset and those of his admirers and media acolytes.

One of his most voluble ­boosters, Tucker Carlson of Fox News, in finding some redeem­ ing qualities in Putin stated, “Has Putin ever called me a racist?” In truth Carlson has not praised the attack since Russian artillery opened fire against Ukraine, but just hours before, Fox News’ brightest star was praising Putin knowing full well that an attack was imminent.

Others among Trump’s co­ terie are his former chief strate­ gist, Steve Bannon, now the head of the far-right online portal Breitbart, who has ­ praised Putin for not flying pride flags and for his hatred of the transgenders. Charlie Kirk, a pro-Trump media personality suggested that Greta Thunberg and Leonardo DiCaprio might responsible for Russian aggres­ sion. It’s a long list of the Kremlin’s assets in the USA and Europe.

Canada has its own, modern ‘fellow traveler’. Global Re­ search, far left conduit of Russian disinformation is an outright stooge for Putin. Just a small sample of the dozens of headlines appearing with their on-line postings, before and after the Russian assault: ­ “Ukraine: The US and NATO created this mess”; “Seven fake news stories coming out of Ukraine”; “Russophobia in Western sports media”; “The mad men of Washington”; “US/ NATO is in the grip of a dae­ monic death wish”. The head­ lines leave no imagination for the contents of the articles.

While the far-right worldwide championed the misnamed “Freedom Convoy” – even helped to finance it – the ultra-left Global Research also ­ devoted numerous pro-Conoy postings on-line. It wasn’t sur­ prising for journalists to per­ ceive a congruence of opinions between some of the Convoy organizers, traditionally anti­Communist, but clearly pro-­ authoritarian. Both (yes, also some Convoy representatives) absolved Putin for the Ukraine crisis and directly accused the Biden/NATO tandem as instiga­ tors.

Global Research and its politically motivated group of ­ the left-wing fringe of Krem­ lin’s proxies help Russia’s intense propaganda campaign ­ from a traditional ideological perspective that hasn’t changed from the cold war era. The ­romance between the ultra-right and Moscow stems from the admiration of Putin’s cunning­ ­ ness, hyper-macho image, his cold-blooded authoritarianism, his false image as a devout Orthodox Christianity, etc. Is this a strange romance? No, the two are rather cozy bedfellows, embracing despotic, powerful leaderships.

Why should the immediate past be of concern? Why should it worry Estonians? Because an old adage states, “If you don’t understand the past you’re doomed to repeat it”. Nu­merous analysts have indicated that Putin’s unpredictability, reck­ lessness and obvious mental in­ stability should be of c­oncern for the Baltics.

While some have absolved Putin of any evil intent with a few even applauding his cunning ingenuity, most in the ­ West have identified the demented and sinister motives ­ of the Kremlin’s leader.

An iPhone video clip recently attracted millions of ­ viewers on social media. In the town of Genitšeski, in the Herson oblast of Ukraine, a woman confronts a Russian soldier toting a Kalashnikov ­ and asks why foreign troops are entering Ukraine.

The woman inquires as to who he is and what he’s doing there. The soldier replies that it’s a training exercise and tells her to leave. She doesn’t move

On February 24, the 104th anniversary of Estonian Independence Day, Vladimir Putin ordered a massive, unprovoked invasion on free, independent and democratic Ukraine. We are all witnessing the brutal horrors that the Russian army is inflicting upon an incredibly courageous Ukrainian population, led by their valiant leader Volodymyr Zelensky.

The Estonian Central Council (EKN) condemns the ac­ tions of Vladimir Putin in the strongest terms and calls for an immediate ceasefire and withdrawal of troops from all Ukrainian territory, including Crimea and the Donbass, as well as from Belarus.

EKN is supporting the Ukrainian Canadian Congress (UCC) and the Ukrainian p­ eople by: • Pledging a donation of $5000 to Ukrainian Humanitarian Appeal • Speaking at and participating in rallies in support of Ukraine around the country • Supporting the Ukrainian Canadian Congress (UCC) with its fundraising initiative • Reaching out to the Ukrainian Canadian Congress to spon­ sor Ukrainian refugees once the Canadian government announ­ces this program • Working together with the Central and Eastern European Council (CEEC) of which EKN and UCC are both members • Sharing out template letters to Estonian Canadians encour­ aging them to write to their parliamentarians on specific top­ ics relating to the crisis • Participating in a campaign to request NATO and European Union support as a member of the Estonian World Congress (Ülemaailmne Eesti Kesk­nõu­kogu), of which EKN is a mem­ ber • Initiating a motion for a sizeable donation for humanitarian relief from the Estonian World Congress • Keeping the Estonian Canadian community informed through EKN Twitter #@EccEkn and Facebook (Esto­ nian Central Council in Canada) accounts and Eesti Elu. EKN has called upon the Canadian government to: • Stand unified with its partners in NATO and the European Union in solidarity with Ukraine #StandWithUkraine • Increase military and economic assistance to Ukraine • Shut down the Nord Stream 2 pipeline • Implement severe sanctions against Russia’s economy • Freeze and seize the assets of all Russian oligarchs with assets in Canada • Expel all Russian diplomats from Canada • Remove Kremlin’s propaganda channel Russia Today (RT) off its airwaves • Close Canadian airspace to Russian flights, commercial and private • Supply Ukraine with lethal weapons • Join President Zelensky in asking the International Crimi­ nal Court in The Hague to charge Vladimir Putin and his cro­ nies with war crimes Vladimir Putin has spent the last decades plotting to weak­ en and divide the west. With this war, he is achieving the po­ lar opposite. May this war be the beginning of the end for Vladimir Putin. #StandWithUkraine Slava Ukraini! and yells, “What the #$%& are you here for?” She adds, “You’re occupants, fascist!”

Then unexpectedly, the woman offers the Russian a handful of sunflower seeds.

“Put these into your pocket, so that flowers will bloom as you all lie here on this ground.” The brief video typified the bravery, defiance and determination not to bow in submissiveness to a foreign aggressor.

It’s in stark contrast with the remarks from Mr. Trump when a political cohort officially recognized Luhansk and Do­ ­ netsk as independent republics just before Russia’s attack. As we watch the horror of Ukraine’s destruction play out on our TV screens, we also have to bear the academic musings of Putin’s apologists, ­ who analyze his concerns about Russia’s security. The Kremlin

has declared war against the democratic west by attacking Ukraine! And yet Trump has pinned a Presdential Medal of Freedom on Newt Gingrich, a former House of Represen­ ta­ tives Speaker, who said that “the Baltics were no more than St. Petersburg’s backyard”, that the US should not be involved in their security and indepen­ dence. This “America first”, ­isolationist stance should be of equal concern as is the unpro­ voked aggressiveness of Russia.

It’s sad that it’s taken the heart-rending images of Ukrai­ nian suffering to bring more people to recognize the folly in coddling and accepting the dangerous leadership in Mos­ ­ cow, and ignoring Russia’s as­ sets in the West who amplify the Krem­ lin’s propaganda on­ slaught.

LAAS LEIVAT

Nr. 9

Ukraine Humanitarian Appeal to send opening aid provision TORONTO/OTTAWA – Last week, Russia declared war on Ukraine. The Russian army has attacked military facili­ ties, infrastructure and civilian targets. The WHO health cluster estimates that the number of affected people has climbed from 2.9 million a week ago, to over 18 million today.

The Ukraine Humanitarian Appeal, established by the Ukrainian Canadian Congress (UCC) and the Canada-Ukraine Foundation (CUF) is working with Ukrainian government ministries, who are in the best position to advise on the needs on the ground so that we can ensure that the donations we receive meet the needs of the ­ Ukrainian people.

The UCC-CUF Ukraine Humanitarian Appeal has already deployed approxi­ ­ mately $500,000 CAD to pro­ vide food packages, medicine and shelter. Subsequent tranches of support will follow as we monitor delivery and needs “As of 9:00 am EST on February 28, the Appeal has raised over $4 million from a broad base of supporters across Canada – provincial govern­ ments, family foundations, community organizations, credit unions, public and private companies, and thousands of ­ individual donors,” said Orest ­ Sklierenko, President and CEO of CUF. “I am overwhelmed by the outpouring of support from every corner of Canada, who share the horror of the war ­being waged by Russia against the Ukrainian people.”

“We are extremely grateful to all Canadians for their continued generosity and sup­ ­ port at this time of need,” said Alexandra Chyczij, President of the Ukrainian Canadian Congress. “Putin must be held to account in the International Criminal Court of Justice where he should be tried for war crimes.”

Please donate to the appeal today to support millions of Ukrainian families who have been displaced from their homes. #HelpUkraineNow Your donation is needed to help support this important community project!

Donations in support of ­humanitarian relief can be made through: www.cufoundation.ca For further information: ukraineappeal@cufoundation.ca Background The Ukraine Humanitarian Relief Committee has been established jointly by the ­ Ukrainian Canadian Congress and the Canada Ukraine Foundation to formalize a co­ ordinated approach in providing humanitarian assistance quickly and efficiently to those in need in Ukraine to address any (Continued on page 13)

Nr. 9

EESTI ELU reedel, 4. märtsil 2022 — Friday, March 4, 2022

13

The multinational meeting point of Nathan Phillips Square Vincent Teetsov

Marcus Kolga, speaker at rally in support of Ukraine. Photo: Ülo Isberg

Kolga’s remarks at Ukrainian demonstration Seven years ago today, just steps from the Kremlin, Borys Efrimovich Nemtsov was gunned down by a gang of Putin’s thugs, who were dis­ patched to silence his voice and extinguish his dream of a democratic and free Russia – that respects its people and its neighbors.

Boris was a champion of Ukrainian independence and ­democracy. He fought with you during the Orange Revolution.

He stood with all of us, united, against Vladimir Putin’s au­tho­ ritarian aspirations.

In contrast to Putin, who hates his own people just as much as he hates all of us, Boris stood with us, together, in common cause, for democracy, human rights and in friendly solidarity. It is these values that Boris Nemtsov was killed for, and the same reason Putin is ­attacking Ukraine and the entire Western World.

Friends, Vladimir Putin is nothing more than a schoolyard bully. His only chance of win­ ning is when we are divided.

United he doesn’t have a chance.

Boris Nemtsov believed this too. I can feel him standing here with us today and with the 4.5 million Canadians of central and eastern European heritage who stand untied with Ukraine against Vladimir Putin’s bar­ baric invasion and tyranny.

Putin abhors the fact that t­oday we have conservatives and liberals from all levels of government standing here united against him. I see James Bezan, Arif Virani, Yvan Baker, James Maloney, Melissa Lantsman, The Deputy Prime Minister, the Mayor – Canadians of so many different ethnic backgrounds and political views. And I say to Vladimir Putin and his agents watching us today: Canada is united, and you will lose.

Our government has done a great job of working with our allies to push back against Vladimir Putin and his invasion.

But we need to do much more.

The central and eastern European council in Canada calls on the Canadian govern­ ment to block Russian state ­media from polluting Canada’s airwaves with conspiracies, lies and hate, immediately.

We call on the Canadian government to place sanctions on Putin’s corrupt oligarchs who are hiding billions of dollars right here in Canada. ­ Many oligarchs have abandoned Putin in the past 12 hours – sanctions work. Use them now to freeze and seize their assets here in Canada.

Most importantly we call on Canada to send additional re­ sources and weapons to help Ukraine defend itself against the barbaric invasion of its ­sovereignty.

Outwardly, it could have been the 103rd, 102nd, or 101st Eesti Vabariigi aastapäev ceremony. The Estonian flag ­ was hoisted on the upper walkway section of Nathan Phillips Square. Smaller handheld flags fluttered be­ ­ low. Interspersing these were teklid (student caps) and a larger flag held in the middle of the huddle of around 50 people in attendance. This day is usually imbued with a celebratory quality, but on the 104th anniversary, it was somber, with the people of Ukraine in the minds and hearts of Estonians. Words were shared by Kairi Heming­way and Reet Marten Sehr, along with a message from Marcus Kolga.

Look within the huddle, and you could say to someone that we were in Estonia. Look to the side, however, to the containers of Tim Hortons coffee and Timbits that accompanied the crisp, cold February morning, and it’s clear this was in Canada.

More indicative, though, were the civic buildings loom­ ing over the square. On the east side was Old City Hall, com­ pleted in 1899. A grand, sand­ stone, Neo-Romanesque edifice designed by Edward James Lennox. To the north was New City Hall, Finnish architect Viljo Revell’s creation, finished in 1965. The building has ­attracted critics for its cost and design, notably Frank Lloyd Wright, who said “This marks the spot where Toronto fell.”

But let’s disregard the structures themselves for a moment and consider what they do for ­people.

Vabariigi Aastapäev events have been held all over the GTA since Estonians arrived here after the Second World War. At Toronto Eesti Maja. At Eesti Kodu. At Suomi Koti. In 1978, celebrations were held on the premises of the University of Toronto. Even when indepen­ dence was far away, it was ­remembered on a large scale: in 1968, for the 50th Estonian

Chryssia Freeland, Canada’s Deputy PM, marching with demonstrators in Toronto recently.

Photo Ülo Isberg

Independence Day, Estonians in Toronto consumed a 1.3 metre wide kringel that was surround­ ed by 50 candles.

But it has been this congre­ gating point at Bay and Queen that has put Estonian values and identity at centre stage.

For the Global Estonian Culture Days in 1972, the square held approximately 15,000 people who had just walked through the city’s streets demanding freedom for Estonia.

They listened to former prime minister John Diefenbaker ­advocate for standing up to the advances of the Soviet Union and pushing for the rest of the world to be vocal about the occupation. Adding to the ­ ­visibility at the time, the CBC made a documentary about the festival and broadcasted it on television.

For the first Black Ribbon Day on August 23rd, 1986, thousands came to Nathan Phillips Square, raising the flags of all Soviet-occupied ­nations and carrying a strand of barbed wire. This latter act was done to symbolize the oppres­ sion of these occupied nations.

Canadian politicians and digni­ taries of all levels have attended Black Ribbon Day thereafter.

Moreover, Lithuanians, Lat­ vians, and Estonians have come together at the square to re­ member the June 1941 depor­ tations.

Thinking about structures themselves again, though, echoes the purpose of the square. The three arches over the reflecting pool/skating rink at the square have been re­ named the Freedom Arches, with a piece of the Berlin Wall forming the base of a plaque below the middle arch. The plaque reads: “The citizens of Toronto dedicate these arches to the millions who struggled in­ cluding Canadians, to gain and defend freedom and to the tens of millions who suffered and died for the lack of it.”

On other days of the year, the square has accommodated for the significant dates of other national communities in Toron­

to, with a maximum capacity of 65,000 people. It has provided space for the Indigenous Legacy Gathering, the launch ceremony of the Toronto Caribbean Carnival, free con­ certs during the Pan American Games, and most recently, the Mega March for Ukraine on February 27th, 2022.

Seeing the streets filled to the brim with thousands of sup­ porters holding flags and signs – not only Ukraine’s blue and yellow flag, but signs of sup­ port from Hong Kongers to Estonians – was a reminder of how Nathan Phillips Square and the City of Toronto continue to stand as exemplary places where people of all nations can stand together and support each other’s cultures, values, and ways of life.

Ukraine…

(Continued from page 12)

f­urther aggression by Russia.

The main efforts of cooperation are to provide humanitarian ­assistance/relief in the areas of Assistance to displaced persons, Medical care, Emergency Shelter and Food security.

As of Sunday, February 27, the Ukraine Humanitarian Appeal has raised over $3 ­million with widespread support from all parts of Canada, from friends of Ukraine from all ­sectors, including: • The provinces of Alberta ($1,000,000), Saskatchewan ($100,000), Manitoba ($150,000), Ontario ($300,000) and Nova Scotia ($50,000) • Family foundations and major donors led by the Temerty Family Foundation ($750,000) • Major Credit Unions across Canada, led by Ukrainian Credit Union ($100,000) and many other members of the Canadian Credit Union Asso­ ciation • Canadian businesses led by Chapman’s Ice Cream ($50,000) and many others • And thousands of Canadians from coast to coast.

14

EESTI ELU reedel, 4. märtsil 2022 — Friday, March 4, 2022

Estonian Destinations: places in Canada named after Estonians Vincent Teetsov The imprints of Estonians are visible across Canada. In Toronto, one will recognize the hand of architects Tõnu Altosaar, Elmar Tampõld, and Uno Prii, among others, gracing the upper layers of ­ the urban ecosystem.

There are places named after the nation itself. The humble Lac Estonie is surrounded by forested land in Matawinie Regional County Municipality.

Ice climbers can ascend a route named “Tallin” [sic] in SaintDonat, Québec. There are even roads with names that look like they could have been chosen by a mischievous Estonian city councillor: for example, Nina Street and Keele Street in Toronto. But this is just a tongue-in-cheek observation.

You have to dig a lot deeper to find a place in Canada that’s named after an Estonian person.

Here are a few you might not have considered: Andy Olvet Lane, Toronto: It’s a rather unassuming cor­ ner of Toronto, lined with leafy green vines, brick and wood homes, back yards, and small garages. For Andres “Andy” Olvet, though, it was a part of his home neighbourhood, The Beaches. Here, a Toronto street sign, in the newer style with a rounded top, bears his name for all to see.

In May 2018, Signal Toronto

Aurelie and Raymond Wycik.

Photo: Reet Oolup’s personal archive

Neill-Wycik Co-operative College.

reported that this laneway was to be named after Olvet, with former City Councillor MaryMargaret McMahon speaking highly of his impact on the community. Professionally, Olvet was a managing partner at the law firm Bigelow Hendy LLP. Olvet had a passion for hockey, folk dancing, tennis, and football, the latter of which he won numerous trophies for.

As a swimmer, he was known to swim across the shore of Lake Ontario from his home to reach, of all places, the local swimming pool.

Having lived in the neigh­ bourhood since he immigrated to Canada in the early 50s, he was an active presence in local recreational spaces such as Kew Gardens Tennis Club. Mc­ Mahon added that “He was very much loved in the community.”

Johan Pitka Memorial, Fort St. James, British Columbia: Seven years after a monu­ ment was unveiled in his ­honour in Tallinn, Johan Pitka – one of the founders of the Estonian Defence League and a Rear Admiral of the Estonian Navy during the Estonian War of Independence – was the sub­ ject of a second monument in interior British Columbia.

At Spirit Square, the main park of Fort St. James, the Society for the Advancement of Estonian Studies in Canada installed a bronze bas-relief ­ sculpture, created by sculptor Aivar Simson and architect Emil Urbel. It depicts Pitka from his shoulders up, wearing his peaked cap. The front of the memorial reads “Founder of the Estonian Settlement at Fort St. James on the south shore of Stuart Lake 1924-1932...

Britain’s Ally in WWI.” Below this text is a small ship’s pro­ peller.

In a 1991 issue of the Canadian Ethnic Studies jour­ nal, Juta Kõvamees Kitching writes of how Pitka, subsequent to being knighted in Britain in 1920, heard about the prospect

Photo: ostrovok.ru

of available land in BC for homesteading and attempted settle with his family on the southern shore of Stuart Lake.

They went along with three other Estonian families, three ­ couples, and seven men.

Kitching describes how they “struggled against the wilder­ ness for eight years; they tried cattle-raising, farming and lum­ bering. However, markets were lacking and transportation was difficult without a road.” He eventually decided to return to Estonia, along with his family, where he disappeared in 1944.

Johan’s wife Mari-Helene Pitka and their daughters Linda and Saima permanently returned to BC in 1948.

From the park, you can see Stuart Lake stretch 66 kilo­ metres westward. On the south side of the lake is Pitka Bay, the home of a fishing resort.

Flowing into the bay is Pitka Creek. In the vicinity is “Lind[a] Lake” (named after Johan’s daughter) and “Paarens Beach Provincial Park” (named after Johan’s son-in-law). Just 45 klicks south of here is Pitka Mountain, with an elevation of 1,386 metres.

Neill-Wycik Co-operative College, Toronto: At 96 Gerrard Street East, a tribute to a couple with a con­ nection to Toronto’s Estonian legacy goes under the radar for most passersby. But for every­ one who was aquainted with Aurelie and Raymond Wycik, at what was then the Ryerson Institute of Technology, the Wycik name has warm conno­ tations.

The couple, known affec­ tionately as “Mama and Papa Wycik”, ran a tuck shop called the Ram’s Corral for students, starting in 1950 and operating for more than 25 years. The Ram’s Corral’s first location was the old student’s union building; but in 1960, it was relocated to the basement of ­ Oakham House, a 19th century brick building at the intersec­ tion of Church and Gould. The Wyciks also operated a cafeteria and a men’s residence hall in the same building.

Reet Oolup, Secretary of the Tartu College Executive Com­ mittee, remembers “I knew both Mama and Papa Wycik quite well as my mother worked for them for a number of years...

Eggy the Ram (the schools’ mascot) was [housed] in a cor­ ral behind the building where [Raymond and Aurelie] last worked. They also looked after the ram.”

Aurelie (née Grossberg) was from Tartu and Raymond Wycik was Polish. Raymond was Aurelie’s second husband, whom she met in England after having fled Estonia in 1944.

According to Surbhi Bir of Ryerson University Magazine, when the Wyciks emigrated to Canada, “Mama came to Ryerson hoping to take English language courses, but instead took up a job at the tuck shop...”

This contact was fateful, as the Wyciks became very popu­

KESKUS construction update Construction has begun on the architecturally significant KESKUS International Esto­ nian Centre in downtown Toronto. KESKUS will be a dynamic hub showcasing our rich heritage and promoting Estonian innovation. It will be a vibrant gathering place for Estonians of all generations and backgrounds to connect, celebrate, and share our cul­ ture and achievements with each other and the world.

Doors will open in 2023.

Here’s what happened last week with a look ahead: The general contractor mobilized to the site last week in preparation for subcontractors to arrive. The site will be made safe by elec­ trical and mechanical contractors in the week ahead, before selec­ tive site demolition can begin.

Demolition will involve both manual and machine work that will clear the KESKUS site of unwanted structural components currently in the way of the up­ coming deep foundation effort.

This demolition will continue over the next five weeks, and while that goes on, mobilisation for the shoring, caisson and micropile work will also get ­ ­underway.

Let the show begin!

Please mark March 24th at

lar with the many students who frequented the place, and, as Toronto Business Daily notes “Aurelie also helped fellow Estonian refugees secure custo­ dial jobs on campus,” expand­ ing their kindness beyond the students.

A four minute walk away from Oakham House, Tampõld Wells Architects’ design for a student co-op residence was built, opened for residents in 1970. Aurelie passed away in 1978 and Raymond passed away in 1989, but in recogni­ tion of their hospitality, a group of students had decided to par­ tially name the residence after them.

Nr. 9

7pm in your calendar for a community engagement session, and follow the KESKUS jour­ ney as it moves through con­ struction, by signing up for the KESKUS monthly newsletter on the keskus.ca homepage.

KESKUS valued donors make a critical difference!

Please join the growing list of capital campaign donors!

KESKUS International Estonian Centre’s donor categories are Kalevipoja Laud for gifts of $100,000 and above (including naming rights for specific ­areas), Viru Vanemad for gifts of $10,000 and above, and Kungla Rahvas for gifts under $10,000.

KESKUS leadership donors are recognized on the KESKUS site.

To make a donation, please call +1.647.250.7136 or email donations@estoniancentre.ca.

Donations may be made as a family gift, or in honour of an individual or family and leader­ ship gifts can be paid over time.

All donations are issued a tax receipt.

Let’s keep in touch!

• Visit the KESKUS website for all the latest news • Sign up for the KESKUS monthly email newsletter • Follow KESKUS on Face­ book @EestiKeskus, Twitter @ keskus, Instagram @keskus.iec

••• Perhaps the rarity of places named after Estonians is a ­commentary on the character of Estonians: that they generally don’t wish to draw too much ­attention to themselves, or that they’d rather let their actions speak for themselves. If an Estonian person’s name is on something, it was likely applied by someone else who was fond of them.

The challenge is yours now, dear reader. Find this article on the Eesti Elu website and let us know of other places you know of in North America that are named after Estonians.

Nr. 9

EESTI ELU reedel, 4. märtsil 2022 — Friday, March 4, 2022

15

EV104 Hamiltoni Eesti Koolis

104 punkti Eestile

Hamiltoni Eesti Kooli VA104 tähistamine 27. veebruaril 2022.

Koolipäeval, 27. veebruaril tervitasid kooli saabujaid suured Eesti lipud trepi kõr­ val, nagu alati. Tuppa astudes oli aga kohe selge, et polnud tavaline koolipäev. Lippude meri andis märku, et sel päeval tähistakse pidulikult Eesti Vabariigi aastapäeva.

Riigi sünnipäevapeo puhul paluti kooli tulla rahvuslikult riietatud. Terve koolipäev oli EV104 tähistamisele pühenda­ tud, andes õpetajatele vabad käed seda vastavalt tundides teha. Mudilaste klassis tehti rahvariiete moenäitus. Õpetaja Lia Hess oli pisikesi rahvariiete komplekte kogunud, nii et kõik said osa võtta. Merike Kogeri klassis tutvustati Tallinna vana­ linna ning meisterdati Pikk Hermanni torne. Õpetaja Ethel Pahk kinkis igale klassile Eesti komme. ­ Lapsed valisid suure rõõmuga oma lemmikuid. Kolleegidele oli Kalevi šokolaaditahvel ja ­armas magnet, ka Eestist. Õpetaja Katrin Otsa küpsetas igale klassile kringli, mis tegi vaheaja eriti pidulikuks. Nagu sünnipäevadel ikka, saatis magusa kringli söömist lõbus ­ jutuajamine.

Niisugust toredat päeva tuleb ju jäädvustada. Grupifoto tehti külma ilma tõttu toas. Talvist ilma ei kartnud aga paljud lap­ sevanemad, kes vahepeal, kui lapsed koolis olid, sõitsid Hamiltoni raekoja juurde Eesti lippudega, kus ühtlasi avaldati meelt Ukraina toeks.

Elagu Eesti! Elagu Ukraina!

Foto: Merike Koger

Õpilased Pikk Hermanni torne meisterdamas.

Foto: Merike Koger

Jaguar Land Rover ja Nvidia hakkavad koos looma isejuhtivat autot

MERIKE KOGER

LÜ H I DALT K ANADAST

KANADA. Kanada Kon­ ser­ vatiivide Partei valib oma uue liidri 10. septembriks, teatas partei sel nädalal. Praeguseks on ainus kinnita­ tud kandidaat juhi kohale Ottawa piirkonna parlamendiliige Pierre Poi­lievre.

Veebruari algul hääletas Kon­ servatiivide Partei parla­

Teisipäev, 22. veebruar on väga lähedale ühe riigi sünni­ päevale. Toronto eesti kooli­ lapsed arvasid koheselt ära, mis riigiga on tegemist.

Erika Kessa klassi noored Kiili, Kaja, Vera, Mikk, Tuuli, Laas laulsid Eesti riigi hümni peast. Mida õpid noores eas, seisab eluaeg sul peas. Kas ei ole hea eesti vanasõna?!

Kes on Eesti rahvuslind? Kes on Eesti rahvusloom? Mis ni­ mega on Eesti pealinn? Toronto eesti koolinoored mängisid õpetaja Heli Vanaselja virtuaal­ klassis Kahoot! mängu. Pidi leidma ekraanil valikvastuste seast õige. Valikuid oli nalja­ kaid ja erilisi: rahvuslinnuks – papapoi, rahvuslilleks – roos. Õiged vastused tulid kiiruga ja nii need punktid kogunesidki -104 punkti, kes teadsid Eestist olulisi fakte.

Eve Järve klass moodustas lauseid teemal: mis mulle meeldib Eestis. Kaiale meeldis Eesti torti, hea saun ja ilus Eestimaa. Avanile meeldis pea­ linn Tallinn ja munakiviteed, rukkililled. Koolilapsed vaatasid huviga meeleolukat reklaamfil­ mi, kus laulja Gerli Padar koos tütre Camillaga, tutvustades eesti rahvustoite, kattis peoa­ laua Eesti sünnipäevaks. Et te kohe külmiku ust ei läheks ava­ ma, nimetaksin neid maitsvaid suupisteid hiljem.

Kümmekond keskkooli- ja gümnaasiuminoort alustasid eesti kooli distantsõpet Eesti ajaloofaktidega õpetaja Tiina Jenkinsi ajalootunnis. Väike viktoriin Kahoot! stiilis oli hea ergutus noortele. Mis on Eesti ametlik riigi nimetus nii eestikui ingliskeelsena? Vali õige nimi, kes neist on vabastiili

Rahvariietes neiukesed kringlit mekkimas õpetaja Lia Hessiga.

Foto: Merike Koger

mendigrupp virtuaalsel koo­ s­ olekul oma juhi kohalt maha Erin O’Toole’i, millisel kohal ta oli alates 2020.a. augustist;

partei valis oma vahepealseks liidriks (kuni uue juhi valimis­ teni) Candice Bergeni.

(Lüh. CTVNews)

Jaguar Land Rover sõlmis mitmeaastase strateegilise koostöö lepingu Ameerika tehnoloogiaettevõttega Nvidia, kes on kõige laiemalt tuntud graafikaprotsessorite tootjana. Üheskoos hakatakse looma isejuhtivate sõidukite tarbeks järgmise põlvkonna tehnilisi lahendusi.

Alates 2025. aastast ehita­ takse kõik uued Jaguari ja Land Roveri sõidukid Nvidia Drive™ tarkvaraplatvormile. See või­ maldab pakkuda laia valikut Tutvu • Loe • Kommenteeri

suusataja. Mis nime kannab Eesti esimene satelliit? Kes on Eesti kuues president? Millal astus ametisse uus Eesti presi­ dent? Nii hea, et õpetajad on ise koostanud eestikeelsed viktorii­ ni küsimused ja seadnud ekraa­ nile valikvastused. See koosta­ mine nõuab aega ja nuputamist, aga tänu sellele programmile, saab õpetaja hästi lapsi kaasata mõtlema ja teadmisi koguma.

Järgmise pooltunni veetsid Toronto eesti kooli kõige vane­ mad õpilased koos klassijuhata­ ja Kai Kiilaspeaga. Kuulati pidupäevakohaseid fakte Eesti ­ presidentidest. Oldi ka olüm­ pialainel koos Eesti sportlas­ tega. Tunnustati Soome olüm­ piavõitjat jäähokimängijat Leo Komarovi, kes on Eestis sündi­ nud ja Kanadas Toronto meeskonnas võistelnud. Eesti näitlejate tandem Piip ja Tuut – Haide Männamäe ja Toomas Tross tutvustasid videoklippide abil noortepärases stiilis Eesti olulisi sündmusi ajaloos. Nad said just sel nädalal Eesti Vabariigi presidendilt Alar Kariselt teenetemärgid kultuuri­ elu edendajatena. Ka Eesti tub­ lid suveolümpia võitjad epee­ vehklejad ja taliolümpiavõitja vigursuusataja pälvisid presi­ dendi Valgetähe ordenid.

Liisa, Karl, Stephane, Silje, Markus, Emma, Kalev, Imbi, Eila, Eliise, Isabelle, Stephan nautisid tunnis Eesti muusikat, sest laul ,,Eestlane olen ja eestlaseks jään’“ ei kao kuulaja hingest ega mõtteist kunagi.

Laulude eest, võitluste eest, rah­ vuslikkuse eest – 104 punkti Eestile! Ka suus sulavad kilu­ võileivad eesti lipukestega, ­singirullid, täidetud munad, kar­ tulisalat, kamakaeraküpsised on ikka oodatud Eesti peolauda.

Eestile mõeldes EDA OJA

ohutussüsteeme, autonoomse sõidu funktsioone, parkimis­ abisid ja teisi juhiabisüsteeme.

Et Nvidia on tugev tehisintel­ lekti ehk AI arendamisel, siis plaanitakse sõitjateruumis ka­ sutada tehisintellekti autojuhi ja rei­s i­j ate jälgimiseks ning sõidukiga toimuva paremaks vi­ sualiseerimiseks.

Tegemist on ühise arendus­ tööga. Koostöös loodud autod peaks saavutama isejuhtivuse kolmanda taseme (viiest võima­ likust), mis tähendab, et sõiduk suudab jälgida oma ümbrust ning võtta vastu otsuseid ilma inimese sekkumiseta, samas peab inimjuht olema roolis valmis juhtimist üle võtma.

(PM/EE) www.eestielu.ca

16

EESTI ELU reedel, 4. märtsil 2022 — Friday, March 4, 2022

märkmik

Eesti Kunstimuuseumi lipu­ laev, Kadrioru pargis Las­­ na­ mäe nõlva alla ehitatud ringikujuline KUMU sai 16. ­ veebruaril kuueteistkümne­aastaseks. Sünnipäeva tee­ maks oli sel aastal keskkond, roheline mõtteviis ja jätku­ suutlikkus, nagu tähistab ka reklaamikujundus (pealkir­ jas), mille taustaks Malle Leisi maal „Taimestik“ (1968). Tähtpäeva tähistati lausa neli päeva järjest eri keeltes näitusetutvustuste, loo­ minguliste töötubade ja 5 € sooduspiletiga.

Olles pikka aega KUMUsse mitte sattunud, tekkis väikest viisi hasart: musternäide eest­ lastele tihtilugu omasest nähtu­ sest „Alul ei saa vedama, pärast ei saa pidama“. Nimelt käisin KUMUs kolmel järjestikusel päeval. Reede õhtul tutvusin uue, tegelikult täpselt aasta tagasi avatud püsinäitusega ­ „Identiteedimaasikud.

Eesti kunst 1700-1945“ selle kuraa­ torituuril. Laupäeval võtsin tütre käevangu Lõuna-Eesti loojate näituse kuraatorituurile ja Ber­ liinis tegutseva Kanada kunst­ niku Jeremy Shaw seitsme hiiglasliku ekraaniga video-, heli- ja valgusinstallatsioonile „Phase Shifting Index“, mis oli vaadeldav eelviimast päeva.

Kumu veebilehel oli näituse tutvustuseks öeldud: ,,See on ­ Shaw viimane ja seni mastaap­ seim teos, mis valmis isikunäi­

Riina Kindlam

tuseks Pariisis Pompidou kes­ kuses 2020. aastal. Mainekas kunstiajakiri Frieze nimetas selle 2020. aasta Euroopa kümne parima näituse hulka.

Antud video-, heli- ja valgus­ teos mängib fiktsiooni ja ­dokumentalistika piiril, vaadel­ des inimesi, nende uskumusi ja ekstaatilisi rituaale tulevikus, 22. sajandil.“ Ning pühapäeval tajusin, et pean siiski tõttama tagasi muu­ seumipoodi, soetamaks LõunaEesti loojate vaimustava näituse (võrokeelse „Talomuro ilma­ ruum“, eesti keeles Taluõue ­universumi) võrratut värvirepro­ dega kataloogi sünnipäevahin­ naga. Ma ei kahetse seda otsust.

Näitus on KUMUs veel 10. aprillini ning septembrikuus jõuab Eesti Rahva Muuseumi, kus just avati suurnäitus „Värvide ilu. Eesti kuldaja kunst Enn Kunila kollektsioo­ nist“. Suur osa ERMis 2. ok­ toobrini väljas olevatest Konrad Mägi maalidest saabus omakor­ da Soomest, jaanuaris lõppenud EMMA Espoo moodsa kunsti muuseumi suurelt ülevaatenäitu­ selt „Konrad Mägi – The Enigma of Painting“.

Kanadalase ekraanide asemel avatakse 18. märtsil KUMU II korruse suures saalis näitus „Mõtlevad pildid. Kontsep­ tuaalne kunst Moskvast ja Baltimaadest“, mille suur osa 1970.-1980. aastatel Nõukogude Liidus sündinud teosetest

Detail Konrad Mägi värvikirevast teosest „Elsi Lõo portree“ (1915) on KUMU uue püsinäituse nägu.

Tema pilku kohtab näitust kirjel­ dava raamatu kaanel, plakatitel, arvutihiire-mattidel, külmkapi­ magnetitel ja hetkel lausa KUMU näitusepiletil. Thekla Else (Lõo) Tammist, tuntud ka kui Elsi, sün­ dis 1904. a. Võrus ja suri Kanadas.

Ta kuulus korp! Filiae Patriaesse (coetus 1926/27) ja töötas amet­ nikuna välisministeeriumis enne tütrega põgenemist. 2003. a.

Vermontis surnud Tiiu Tammist O’Brien puhkab oma riigikohtuni­ kust vanaisa Jaan Lõo kõrval Tallinna Siselinna kalmistul.

Raamatukaane kuvatõmmis Eesti Kunstimuuseumi e-poe (pood. ekm.ee) lehelt

saabuvad New Jerseyst, Norton ja Nancy Dodge’i kogust Zimmerli Kunstimuuseumist Rutgersi Ülikooli juurest.

Eestisse taas küllatulijatel on vastas palju imelist kunsti, mida kogeda.

,,18. sajandi teises pooles trükitud raamatust polnud seni teada ainsatki säilinud ek­ semplari,“ vahendas vanaraa­ matu spetsialisti Urve Sildre ajakirjale Raamatukogu antus sõnumit Postimees.

Rahvusraamatukogul õnnes­ tus nahkköites teos soetada ­oksjonilt.

Raamatu seisund oli oma vanuse kohta hea, kuid selle esi­mestel lehtedel on suur tume plekk, mis raskendab esikaane siseküljel oleva sissekirjutuse lugemist. Uunikum-teos sisal­ dab 127 küsimust-vastust, kolm vaimulikku laulu ja paar palvet.

Raamat on tähelepanuväärne oma lihtsa ja selge keele tõttu, praeguse aja lugejale võib aga

lugemine olla raske, kuna tekst on gooti kirjas.

Haruldase leiu autor on tea­ daolevalt baltisaksa kirjamees ja pastor Johann Georg Schnell.

(1734–1812). ,,Tema kohta on andmed, et ta sündis Bodeni järve lähedal Lindaus pastori pojana, õppis Jena, Leipzigi ja Halle ülikoolis, peale mida tuli Schnell Liivimaale koduõpeta­ jaks. Aastatel 1756–1760 töötas ta Olustveres von Fersenite juures enne kui temast sai ­kirikuõpetaja,“ rääkis Sildre.

Eksemplar oli haruldane juba 19. sajandi keskel. On teada, et seda otsis taga ka esimene eestlasest bibliofiil Mihkel Jürgens (1864), kes on oma ­r aamatukogu trükikataloogi nimekirja märkinud selle kui raamatu, mis on ilmunud, aga mille kohta puuduvad andmed.

Rahvusraamatukogu kogusse jõudnud teos on pärit 1960.– 1970. aastatel tegutsenud ava­ likkusele vähetuntud bibliofiili erakogust, mis oli viimase ajani kollektsionääri pärijate valdu­ ses. (PM/EE)

Jaan Koorti (1883-1935) õlimaal „Otepää kevadmaastik“ (1910) LõunaEesti loojate näitusel meenutab väga Kanada maalirühmitusse Group of Seven kuulunud A.Y. Jacksoni hiljem loodud talviseid Québec’i maas­ tikke. Group of Seven koondus aastal 1919.

Foto: Riina Kindlam

asüüli 46 isikut

Võrumaa taluperest pärit pallaslase Karl Pärsimägi (1902-1942) õli­ maal „Talutuba soemüüriga“, 1935. Maal kujutab vana naist toetumas vastu punast soemüüri talutoas. Andekas Pärsimägi jäi Pariisis II maail­ masõja sündmustele jalgu, arreteeriti ning hukati 1942. a Auschwitzi koonduslaagris. „Tema arreteerimise põhjuste kohta ei ole kindlat informatsiooni. Ta ei olnud juut, kuid võis proovida aidata mõnda juudist sõpra või kuuluda Prantsuse vastupanurühma, samuti võis põhjuses olla seksuaalne sättumus. Kunstiloolane Mai Levin on nimetanud vahistamise põhjusena NSV Liidu kui Saksamaale vaenu­ liku riigi kodakondsust.“ (Vikipeedia).

Foto: Riina Kindlam

Eelmisel aastal taotles Eestis rahvusvahelist kaitset 76 inimest, 46 inimese palve rahuldati. Aasta varem, 2020. aastal küsis Eestilt rahvusva­ helist kaitset 46 inimest, selle sai 26 välismaalast. Üle-eelmisel aastal olid kolm peamist riiki, kelle kodanikud Eestilt kaitse said, Venemaa, Türgi ja Süüria, eelmisel aastal lisandus Afganistan. ,,Nii kaitse taotlejate kui kaitse saajate arv on aastate ­ lõikes püsinud madala ja stabiil­ sena. Võrreldes teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega esitatakse Eestis kõige vähem rahvusvahe­ lise kaitse taotlusi,“ ütles sise­ ministeeriumi kodakond­ sus- ja rändepoliitika osakonna nõunik Anneli Viks.

Esitatud taotluste rahulda­ mise protsent on Eestis sama, mis Euroopa Liidus keskmiselt, jäädes olenevalt aastast 30-40 protsendi vahemikku.

Viimase 15 aasta jooksul (1997-2021) on Eestis rahvus­ vahelise kaitse taotluse esitanud kokku 1324 inimest ja kaitse on

antud kokku 603 inimesele.

Neist said pagulase staatuse 346 ja täiendava kaitse staatuse 257 inimest.

Peamisteks taotlejate pärit­ oluriikideks on olnud Ukraina, Venemaa, Gruusia, Süüria ja Afganistan. 2019. aastal tõusis Türgi kodanikest taotlejate arv ning 2020. aastal Venemaa ko­ danikest taotlejate arv.

2021. aastal on enim taotlusi esitanud Afganistani ­kodanikud, mis on tingitud Talibani võimu­ letulekust ning valitsuse otsu­ sest ümber asustada või -pai­ gutada Afganistanist Eestisse kuni 30 rahvusvahelist kaitset vajavat Afganistani kodanikku, ütles Viks.

Välismaalasele rahvusvahe­ lise kaitse andmise seaduse ko­ haselt antakse Eestis inimesele, kes saab pagulase staatuse, kolme­aastane tähtajaline elamis­ luba, mida on võimalik pikenda­ da kolme aasta kaupa.

Staatuselt nõrgema, täiendava kaitse staatusega inimesele an­

RIINA KINDLAM, Tallinn

Rahvusraamatukogu sai oma Eestis sai eelmisel aastal kogusse unikaalse teose Eesti rahvusraamatukogul õnnestus 2021. aasta lõpus hankida ligikaudu 1000 euro eest 1776. aastast pärit 47-leheküljeline eestikeelne uunikum ,,Lühhikenne ja selge Öppetus Küssimiste ja Kostmiste Sannadega“, mis on nüüdsest kõigile DIGARist kättesaadav.

Nr. 9

üksiknumbrid on müügil Torontos: • Toronto Eesti Maja kontoris

(958 Broadview Ave) • Leaside Pharmacy’s (Suomi Koti juures) 795 Eglinton Ave. E.

takse ühe­aastane tähtajaline ela­ misluba, mida on võimalik pikendada kahe aasta kaupa.

31. detsembri 2021 seisuga elas Eestis kokku 349 rahvusva­ helise kaitse saajat ja nende perekonnaliiget. See moodustab kõigist Eesti elanikest 0,02 prot­ senti ja Eestis elavatest välismaalastest 0,2 protsenti.

(ERR/EE)

Nr. 9

EESTI ELU reedel, 4. märtsil 2022 — Friday, March 4, 2022

17

TOITUMISNÕUSTAJA ANNAB NÕU Marika Blossfeldt

Kevadpuhastus nii kodus kui kehas Päike tõuseb juba varem, õhtud on heledamad ja olgugi et lumi alles maas, on igal pool kevade märke näha.

Kevad on ärkamise ja pu­ hastamise aeg. Iidse Ajurveda tarkuse kohaselt on soovitav kevadel süüa puhastavaid toite.

Selleks sobivad mõrud rohelised lehttaimed nagu karulauk, vesikress, võilillelehed, rukola ja mitmesugused idud ja mait­ setaimed nagu petersell, korian­ der ja basiilik. Need taimed ai­ tavad lima väljutada, kinnist nina vabastada ning külmetusi ja allergiaid eemale hoida. Tark on piimatooteid vähendada, kuna need soodustavad lima teket. Kaalikad, jaapani valge ­ redis ja igat sorti sibulad on head rasvapõletajad, mis aitavad talvisest kaitsekihist vabaneda.

Kasulik on vähendada liha, ­rasva ja soola kasutamist.

Usun, et ohutuim viis keha puhastada on lihtsalt mõnda aega järgida taimepõhist dieeti.

Selline lähenemine annab ke­ hale kerge tõuke mürkide ja ainevahetusjääkide väljutami­ seks. Naturaalsete terviktoitude abil keha puhastamise eelis seisneb selles, et protsess on ke­ hale leebe – ei mingit näljuta­ mist ega rangeid piiranguid.

Oma autot laseme küll regulaar­ selt hooldada, aga keha jätame tihti unarusse. Keha puhastus pole niisama lihtne nagu õlifiltri vahetamine, aga väike pingutus iseenda heaolu nimel tasub end kuhjaga ära. Väga tähtis on abistada oma keha filtreerimis­ organeid – maksa, neerusid ja seedetrakti. Nädalane lihtne dieet, mis koosneb taimsetest toitudest ja keha puhastavatest jookidest, võib imet teha.

Keha mürkide filtreerimise süsteem muutub nõrgaks, kui see on üle koormatud. Eluviis, mis ei võimalda piisavalt puha­ ta, takistab maksa tööd. Liigsed mürgid, mida maks täielikult

Eesti rotikuningas sai mujalgi tähelepanu Eelmisel aastal leiti Tartumaa talust üliharul­dane rotikunin­ gas. Leid äratas tähe­ lepanu mitmel pool maailmas.

Rotikuningas on kogum rotte, kelle sabad on omavahel põimunud ja sõlmes.

Kuidas rotikuningas tekib, pole päris selge. Arvatavasti lähevad sabad sõlme magamise ajal, kui rotid sooja hoidmiseks tihedas puntras magavad. Kui kellelgi on saba millegi kleepu­ va, näiteks verega või uriiniga koos, võibki juhtuda, et sabad kleepuvad kokku ja lahti sikuta­ da püüdes tõmmatakse sõlmed just rohkem pingule. Selliselt ei mahu rotid urust välja tulema,

kõrvaldada ei suuda, säilitatakse maksas ning kõikjal kehas leiduvas rasvkoes, mis omakor­ da reostab tervet keha ja pärsib selle loomulikku talitlust. Süües kergeid ja puhtaid taimseid toite, anname seedetraktile väljateenitud puhkuse. Energia, ­ mis muidu kuluks raskete toi­ tude seedimiseks, saab hakata nüüd puhastama ja tervendama rakke, kudesid ning organeid.

Lihtne taimne dieet võimaldab lülituda puhastusrežiimile, mis annab rasvarakkudele leebe tõuke talletatud mürkide va­ bastamiseks.

Kõrge kiudainesisaldus taim­ setes toitudes aitab kõrvaldada ka jämesooles talletunud mürke ja jääkaineid. Läbi puhta soole­ seina imenduvad toitained tõhusamalt ja varustavad keha täiuslikumalt energiaga. Pika­a­ ja­ line koormava toidu tarbi­ mine põhjustab vere happeli­ sust, mis on soodne põletike tekkeks, millest omakorda võiv­ ad alguse saada raskemad hai­ gused. Taimetoidud sisaldavad mi­ neraale, mis muudavad vere aluselisemaks ja võimaldavad kehalistel protsessidel toimida suurema kergusega. Üks lihtne viis kehale vastu tulla on keskenduda köögivil­ jadele, kaasa arvatud lehtköö­ giviljadele ning vähendada liha­ tooteid ja teisi loomseid toite mõneks ajaks. Kui sööd köö­ giviljade kõrvale keedetud tera­ vilju (riis, kinoa, hirss, tatar) ja kaunvilju (herneid, ube ja läät­ sesid), siis saad ka täiusliku valgu kätte – kõikide vajalike ­ aminohapetega, sest teravili ja kaunvili täiendavad teineteist.

Värskendav ja puhastav jook päeva alguseks võiks olla klaas toasooja vett, millele on lisatud poole sidruni mahl.

Kes soovib minu veebipõhise kevadpuhastusega liituda, võib sellest täpsemalt lugeda siit: https://marikab.com/cleanses-etc/ spring-cleanse/ Alustame 28. märtsil!

mis teeb nende nägemise veelgi haruldasemaks.

Ebausklikele on haruldane rotikuningas ähvardava katas­ t­ roofi märk ja seda seostati eriti katkudega.

Rotikuningas anti Loodus­ muu­ seumisse, kus otsustati rotid humaanselt hukata, sest ­ nende sabasid polnud võimalik lahti sõlmida. Nüüd on nad ­eksponaadina muuseumis.

Eelmine teadaolev rotikunin­ gas Eestis leiti 2005. aastal Võrumaal. Maailmas on 400 aasta jooksul registreeritud alla saja rotikuninga juhtumi.

Tartumaa rotikuningast on jagatud lisaks fotodele ka vid­ eopilti. Videol on näha 13 rotti, kellest kaks olid avastamise ajal juba surnud. h t t p s : / / w w w. y o u t u b e . c o m / watch?v=eNhTDWD­ vLa8&t=46s

Retsept

Punase riisi salat sarapuupähklite ja kirssidega Neljale

Marika Blossfeldt, foto Jaan Heinmaa Salat: 480 ml vett 240 ml punast riisi, lopu­ tatud 2 näputäit soola 1 sl oliiviõli 120 ml sarapuupähkleid, pooleks lõigatud 180 ml sellerivart, kuubi­ kuteks lõigatud 120 ml kuivatatud kirsse Kaste: 1 sidruni mahl 4 sl oliiviõli soola ja pipart 1 Kuumuta ahi 390 °F-ni.

2 Aja vesi keema ja lisa riis, sool ja õli. Lase uues­ ti keema, siis vähenda kuu­m ust miinimumini.

Ka­ ta kaanega ja lase 45 minutit haududa.

3 Laota sarapuupähklid ahjuplaadile või ahjuvormi laiali ja rösti, kuni nad hakkavad lõhna andma (umbes 10 minutit). Võta ahjust välja, lase jahtuda ja eemalda näppude vahel lahtine pruun koor.

4 Kui riis on keenud, vala see suurele taldrikule jahtuma.

5 Pane kastme koostisosad klaaspurki. Sidrunimahla peaks olema kaks korda rohkem kui õli.

Sulge kaas ja raputa hästi läbi.

6 Pane kõik salati koostis­ osad kaussi, lisa kaste ja sega. Lase salatil pool tundi kuni tund tõmmata.

7 Enne serveerimist sega kergelt läbi ja vajadusel lisa maitseained.

Märkus: Kuivatatud kir­ sid võib asendada kuiva­ tatud jõhvikatega.

Harrastuskalurid võivad Läänemere avaosast püüda ühe lõhe Tänavu tohivad nii võrgu kui ka spinninguga harrastus­ püüdjad Läänemere avaosast välja tuua ainult ühe, äralõi­ gatud rasvauimega ehk siis kasvanduses kasvatatud lõhe päevas. Looduslikult palju­ nenud lõhet ei või harrastus­ püüdjad sellel aastal merest

Veel kolumbaariumist Peetri koguduse juhatusel on suureks murelapseks, kohus­ tuseks, et kui läbi viia kavad pühamu müüki panna, siis kuidas lahendada kolumbaa­ riumiga, paljude rahulaga seotud küsimused. Selle tõttu teatatagi mullu jaanipäeval North York Mirroris, kohali­ kus tasuta väikeses nädalale­ hes, et on pöördutud vastava riigiameti poole, et saada pühitsetud matusepaigaga seotud seadusi kohendatud.

Sama teade/kuulutus ilmus ka Eesti Elus, pärast seda, kui seda EWRis avalikustati.

Kui pühakoda peaks müüki minema, siis tuleb ju sellele küsimusele väärikalt vastata. ­ Eetiliselt ning kristlike põhi­ mõtete järgi. Kui mujale viia urnid, siis on kogudusel kind­ lasti seoses sellega suured välja­ minekud. Ning on küsimuseks, et kas on isegi võimalik järeltu­ lijaid leida, kelle nõusolekut on selliseks sammuks mitte ainult inimlikult aga kindlasti praktili­ selt tarvis.

Küsimuseks paljudele on ehk – kes puhkab seal viimast und?

Aasta alul sai seal uurimiskäik tehtud. Respekteerides lahku­ nuid ja nende perekondi.

Valikuliselt mõni nimi.

Esimeseks tooks esile major Boris Leemani, tõeline ohvitser ja härra. Vabadusristi II/3 kava­ ler, kes elas kõrgesse ikka.

Siinkirjutaja mälu järgi viimane Vabadusristi kavaler Torontos, kes alati aktiivselt osales nii Vabariigi aastapäeva aktustel kui veteranide austamisel. Omal ajal oli neid vapraid võitlejaid siin päris mitu neil üritustel.

Major Leemani iseloomu tuleb esile tõsta, kuna ta tõesti oli õige eestlane.

Koguduse esimene õpetaja, praost Oskar Puhm leidis viimse maise rahu kolumbaa­

kaldale tuua ei elusalt ega surnult. Kutselistel kaluritel on piiriks viis lõhet ööpäevas, olenemata sellest, kas need on looduslikkult paljunenud või kasvanduses kasvatatud.

Kuna kilu, räime, tursa ja lõhevarude ja piirangute kohta tehakse otsuseid 27 Euroopa liikmesriigiga ühiselt Luksem­ burgis, siis tänavuseks aastaks on piirangud isegi nii karmid, et ka näiteks võrgus juba surnut lõhet ei tohi kaldale tuua.

Surnud kala maale toomine on karista­tav.

riumis. Ühiskonna tegelased nagu Estode isa Robert Kreem ja Karavani Tallinna paviljoni, paljude muude suurte ürituste juhtivaid rahvuslikult hääles­ tatud võitleja Kalju Jõgi puhkab seal. Skautmaster ja gaider Egbert ja Ene Runge soovisid seda, et nad oleks pühamu lähistel. Arhivaar ja kultuuri­ tegelane Richard Antik, kes elas peaaegu saja-aastaseks valis kolumbaariumisse asetamise.

Teatavasti tal Kanadas järeltuli­ jaid ei olnud. Kellega kontakti võtta veerand sajandit pärast ta lahkumist? Sama kehtib Viktor Reinu kohta, kes oli samuti las­ teta. Viktor Rein ütles pea alati pärast vestluse lõpetamist God bless, nii kinnitades oma usu­ sügavust. Siis veel kauaaegne EKNi peasekretär Priit Aruvald.

Rahulas on neid häid hingi veelgi, 200 ringis. Märkasin üht hauatahvlit, inimest keda tund­ sin hästi, oma vanemate põlv­ konnast, teismelisena punase terrori eest põgenenud Saksa­ maale. Ta lahkus siit ilmast ­vahetult enne koguduse juhatuse teate avaldamist, matusepaiga sundmäärusi soovides muuta.

Siiski paigaldati ta kolumbaa­ riumisse. Ta juba pensionieas lapsed ei ole meie kogukonnas ega koguduses aktiivsed. Ehk nad teatest ei teagi? Paar meet­ rit eemal on ta vanemate, abikaasa puhkepaik. Seega neli ühest perekonnast, näiteid on veelgi. Nendele muidugi lisaks nii mitugi allakirjutanu teada väga aktiivseid koguduse elus, nii ülesehitamisel kui kristlikku vaimu hoides südames ja tegu­ des.

Küsimused vajavad juhatu­ selt rahuldavalt lahendamist, nii et mitte ainult on provintsi sea­ dusi, sundmäärusi järgitud, aga ka kindlaks tehes, et pühitsetud kohas puhkavate igavest rahu ei rikuta. Ausalt ja avameelselt.

Jumal andku jõudu õigete ­otsuste langetamiseks.

TÕNU NAELAPEA

Kui neli aastat tagasi ehk 2018. aastal püüdsid nii kutse­ lised kui ka harrastajad peaaegu võrdselt Eesti vetest Läänemere avaosast kokku 3,1 tonni lõhet, siis eelmisel aastal tervelt tonni võrra vähem ehk kaks tonni.

(ERR/EE)

Loe Eesti Elu internetis —

www.eestielu.ca

18

EESTI ELU reedel, 4. märtsil 2022 — Friday, March 4, 2022

OOTAMATULT SURI TORONTOS 1. VEEBRUARIL 2022 KALLIS, SÜDAMLIK, HELDE, ÕRN HING

Muru kasvab mulla peale, sinililled silmadele, kullerkupud kulmudele, punalilled põskedele…

Kristi Kaup Vilu

Nr. 9

Lahkus meie hulgast kauaaegne armas kaasAKENlane ja veendunud Hiigelbasaarlane

Kristi Kaup Vilu Kaastunne TIIULE, KARINILE ja KALEVILE perega Tänades, leinates, mälestades AKADEEMILISED KANADA EESTI NAISED

Mälestavad sügavas leinas Ent nüüd jääb usk, lootus ja armastus; aga suurim neist on armastus.

TIIU KARIN, REIN, VIKTOR KALEV, PAULA, DANIEL, VIOLET, IVO

Mälestame oma lahkunud vilistlasi

vil. Irja

Tuhkapäev Agricolas Vana-Andrese kogudus, nime saanud Püha Andrew pühamu ostmise järgselt, oli sunnitud ajaloolisest pühamust kolima, kui kahasse ostetud kiriku kulusid ei suutnud naaber­ rahva lätlaste kogudus enam katta. Õnneks leiti sõbralik kaunis kodu soome luteri kiri­ kus Agricolas. Samas peetakse ka rootsi luterlaste koguduse jumalateenistusi ning igal pühapäeval on kell 12.30 ingliskeelne teenistus kõigile, ­ kuna paljud on segaabieludes või ei jälgi hästi vanemate emakeelt. Soov nende koha­ likus keeles läbi viidud teenis­ tuste järgi on olemas, täide­ takse siiralt kristluse huvides.

Pühakojal on sobiv nimi.

Mikael Agricola oli Turu piis­ kop, kes õppis Wittenbergis usuteadust ja teostas Soomes reformatsiooni. Huvitavalt oli ta poeg Kristian hiljem Tallinna piiskop. Eestlastele sobiv kirik Jumala sõna kuulutamiseks, kuulmiseks.

Paastukuu esimene kolma­ päev oli tuhkapäev, mil algab ­lihavõttepaast. Nimi tuleneb tu­ haga ülepuistamisest kirikliku patukahetsuse märgiks. Neli­ kümmend päeva hiljem ongi Ülestõusmispühad. Eestlastel on tuhkapäevaga seotud ka kiriku­ väliseid kombeid, paljud on ­ununenud. Muhu saarel näiteks pidi putru segama tuhka sel päeval. Lõuna-Eestis loobiti tuhka vabas õhus, seda seoti linakasvumaagiaga.

Agricola luteri usu kogudus on aastaid tuhkapäeva ja selle tähtsust märkinud õhtuse juma­ lateenistusega, mis peegeldab soomlaste kiriklikke kombeid.

Lisaks veel, et luterlikult pole

Agricola kirik.

Minu kallist sõbrannat ja kauget sugulast

Laine (Leesik) Kasak-McColl’i

c 1960 surnud 2. aug. 2021 Torontos

vil. Edith

minevikku unustatud, aga pigem hõlmatud, nagu pühamus võis kogeda. Ja veel, et vene õige­ usus, soomlaste, eestlaste otses­ tel naabritel, pole tuhkapäeva tava­sid.

Kolmest kogudusest oli kiri­ kus ka tänavu, ikka pandeemia ajastul, maskidega liikmeid, kes kinnitasid mitte ainult koostööd, aga vennalikult-õelikult ühist usku. Teenisid Agricola pastor Matti Kormano ja VanaAndrese õpetaja Kalle Kadakas.

Pastor Kormano peab ka inglis­ keelseid teenistusi Agricolas.

Klaveril oli Juha Tikkanen, kes toetas kantele soome kandle mängijat, kellel oli ka eeslaulja kohustus. Eesti luteri kirikuta­ vadest erinevalt teistsugune teenistus, kuid ikka muusika ja Jumalasõna domineerisid.

Mõlemad vaimulikud lugesid Pühakirjast (Vanast Testamen­ dist valik Joelist, mille sõnad kinnitavad kuidas Jehoova halastab, siis kui rahvad pöör­ duvad ta poole kõigest süda­ mest, paastudes, nuttes ja leina­ tes. Ning Uuest Testamendist Matteuse Evangeeliumi 6. peatükist, armuannete jaga­ misest, teadmises, et vagad, kes palvetavad, kes pärivad maa, pole silmakirjatsejad, rõhutades samas, et ärgu vasak käsi tead­ ku, mida parem käsi teeb. Kuna Isa näeb salajasse, andes ­armuande.)

vil. Heini

Foto EE arhiiv

Põhja-Korea riiklik uudiste­ agentuur (KCNA) loobus Gregoriuse kalendrist riikliku Chuch’e kalendri kasuks, mis põhineb riigi asutaja Kim Il-sungi sünniaastal, vahendas The Times’i Postimees.

Alates sellest nädalast on KCNA veebilehel kõik lood da­ teeritud aastaga ,,Chuch’e 111“.

Chuch’e on Põhja-Koreas valit­ sev riikliku iseseisvuse ja ene­ seteadvuse ideoloogia, mille lõi riigi esimene valitseja Kim Ilsung. Ta sündis 1912. a, mida Põhja-Koreas peetakse aastaks 1.

Chuch’e kalender võeti kasu­ tusele juba 1997. a, kolm aastat pärast Kimi surma. Kuni selle nädalani kasutas KCNA paral­ leelselt siiski ka veel Gre­ goriuse kalendrit.

Kim Il-sung töötas Chuch’e välja 1930. aastate alguses jaapanivastase vastupanuvõit­ luse ajal, kuigi populariseerima asus ta seda 1950. aastatel.

(PM/EE)

Paas

c 1939/II surnud 28. sept. 2021 Eestis

vil. Mag. Marju

Kraav Drynan (Saidla)

c 1960 surnud 19. veebr. 2022 Dundas, Ont.

Tuhkapäeva kommete järgi võiati igale soovijale tuhasegu­ ga rist otsmikule, sõnadega tu­ hast oled Sa võetud, tuhaks Sa saad. Tolmu saab siin ka tõlkida kui põrmu, kinnitades jälle olu­ list ususõnumit. Rahvakombeid pisut teades võis kirikulisel olla küsimus, kuna tuhkapäeval ei tohtivat nägu pesta, et kauaks ristiusu tähtsamat sümbolit peab palel kandma, et teised ka näeks ja teaks, et paastumist, Kristuse ülestõusmist oodatakse.

Armulauda jagati teatega, et see on kõigile, Jumala silmis kõik kirikulised seda väärivad.

Kutse altari juurde tulla sakra­ menti saama võtsid vist kõik vastu. Väljudes Agricolast pu­ hastavasse lumesajusse sai tänu avaldatud, et kolm kogudust koos märkisid suhteliselt vähe tuntud kirikupüha.

TN

Põhja-Koreas otsustati riikliku kalendri kasuks

Ilona Sander Hayes

c 1939/II surnud 26. sept. 2021 USA-s

Leinab kurbuses MAIMU FIECHTER-LEESIK Austraalias

Merike (Kapsi) Mägi

Leinab KORP! INDLA TORONTO KOONDIS

Lahkus meie armas sugulane

Hinge Jürgenson sündinud 24. aprillil 1947 Tallinnas surnud 25. veebruaril 2022 Tallinnas Mälestustes elad meiega alati rõõmsameelsena.

Sügavas kaastundes omastele REET, PAUL, ANDRES, KATRINA ja ERIC peredega JUHANI ja ALEXIA

Lahkunud on armas ema, vanaema ja vanavanaema

Irene Õsso sündinud 6.06.1924 Viiburis surnud 26.02.2022 Richmond Hillis Leinavad Puhka rahus!

ANNE, ERIC, CHRISTINA ja KENNETH peredega

Irene Õsso Südamlik kaastunne ANNE ÕSSOLE perega armsa ema kaotuse puhul TARTU COLLEGE ESTONIAN STUDIES CENTRE/VEMU

Tutvu • Loe • Kommenteeri

www.eestielu.ca

Nr. 9

EESTI ELU reedel, 4. märtsil 2022 — Friday, March 4, 2022

KIRIKUD TORONTO VANA-ANDRESE KOGUDUS (ELCC, Kanada Ida-Sinod) 25 Old York Mills Rd., North York, ON M2P 1B5 Õp. Kalle Kadakas Talituste küsimustes võib õpetajale helistada ööpäevaringselt: tel.: 416-778-6360, mob 416-727-2384 Epost: op.kadakas@gmail.com Kantselei tel.: 416-923-5172.

Juhatuse esinaine Riina Klaas, epost: riinaklaas@gmail.com Koorijuht Heli Tenno

Vaimulikud videomõtisklused ja otseülekanded (ka järelevaatamine) koguduse facebooki kodu­ leheküljel: Toronto-Eesti-Evan­ geeliumi-Lu teriusu-Vana-Andrese-kogudus-ELCIC104164304681695 VIRTUAALSED JUMA­L A­ TEE­­­­NISTUSED nähtaval VanaAndrese koguduse Facebooki lehelt (vi aadress ülal). Koguduse eposti nimekirjaga liitumiseks võtke ühendust õpetajaga.

Pühapäeval, 6. märtsil kl 1.30 pl JUMALATEENISTUS. Pühapäeval, 6. märtsil kl 4 pl PALVUS Soome Kodus.

Pühapäeval, 13. märtsil kl 1.30 pl JUMALATEENISTUS.

EELK TORONTO PEETRI KOGUDUS 817 Mount Pleasant Road Toronto, ON M4P 2L1 Tel. 416-483-5847 e-post: stpeterstoronto@rogers.com Kodulehekülg: www.toronto.peetri.eelk.ee Praost Mart Salumäe, tel. 647-340-9271, mobiil 647-273-5858 epost: mart.salumae@eelk.ee Organist Marta Kivik Koguduse kantselei on avatud E 9.00–14.00, K 11.00–16.00 ja N 9.00–13.00 Jumalateenistuste salvestused on järelvaadatavad koguduse FB grupis ja YouTube’i kaudu.

Pühapäeval, 6. märtsil kell 11.30 JUMALATEENISTUS ARMULAUAGA. Pühapäeval, 13. märtsil kell 11.30 JUMALATEENISTUS IL­­MA ARMULAUATA. Juma­la­ tee­nistusele järgneb koguduse täiskogu koosolek.

13. märtsi jumalateenistus on lühendatud korra järgi, et meil oleks koosoleku jaoks piisavalt aega. Kuna meie kirikut üürib lisaks Päästearmeele ka People Church kogudus ja nende jumalateenistus on õhtupoolikul, siis peame oma jumalateenistuse ja

TORONTO EESTI BAPTISTI KOGUDUS 883 Broadview Ave. Toronto M4K 2P9

19

MÕTE PÜHAPÄEVAKS

Toronto Eesti Baptisti Koguduse pastor TIMO LIGE

Tel 416-465-0639 Kodulehekülg: www.tebk.ca e-post: ebcoft@gmail.com Pastor Timo Lige epost: timolige@gmail.com Programmi koordinaator: Marika Wilbiks 416-282-3419 Pianist: Peter Kaups Emeriitpastor: Jüri Puusaag Pühapäevastel jumalateenistustel sünkroontõlge inglise keelde

VIRTUAAL-JUMALA­T EE­N IS­ TUSED ON VAADATAVAD TEBK.ca VEEBILEHE­KÜL­JELT JA YOU­TUBE’i KANA­LILT „TO­­ RON­TO EESTI BAP­T ISTI KOGUDUS“ Pühapäeval, 6. märtsil kell 11.00 VIRTUAAL-JUMALA­TEE­ NISTUS. Pastor Timo Lige jutlus: ,,Vaimulik sõjavarustus”. Muusika TEBK Ansambel. Issanda surma mälestamine.

Pühapäeval, 13. märtsil kell 11.00 VIRTUAAL-JUMA­LA­TEE­ NISTUS. Pastor Timo Lige jutlus: „Püha Vaimu annid”. Muusika Timo Lige.

Pühapäeval, 20. märtsil kell 11.00 VIRTUAAL-JUMALA­ TEENISTUS. Pastor Timo Lige jutlus: ,,Kutsutud”. Muusika Joshua Boutiler.

Pühapäeval, 27. märtsil kell 11.00 VIRTUAAL-JUMA­LATEE­ NISTUS. Pastor Lige jutlus: „Õnnistatud”. Muusika perekond Lige.

EELTEATED: 23. märtsil, kell 7:00 toimub koguduse AASTAPEAKOOSOLEK kirikus.

3., 10., 15. ja 17. aprillil toimuvad jumalateenistused kirikus.

Eestpalvesoovid võib igal ajal kirjalikult esitada aadressil estochurch@gmail.com ja isiklikult telefoni teel programmi koordinaatoriga ühendust võttes.

koosoleku lõpetama enne, kui järgmine grupp hakkab kirikus oma teenistuseks kogunema.

Pühapäeval, 20. märtsil kell 11.30 JUMALATEENISTUS ARMULAUAGA. Pühapäeval, 27. märtsil kell 11.30 JUMALATEENISTUS ARMULAUAGA. Eelteated: Palmipuudepüha jumalateenistus 10. aprillil kell 11.30.

Suure Reede jumalateenistus 15. aprillil kell 11.30. Ülestõusmispüha jumalateenistus 17. aprillil kell 11.30.

Võidukas kannataja Et nüüd Kristus on ihulikult kannatanud, relvastuge teiegi sellesama meelsusega, sest kes on kannatanud ihulikult, see on lakanud patustamast, nii et ta maises elus allesjäänud aega ei ela enam inimlike himude, vaid Jumala tahtmise järgi. 1Pt 4:1-2 Oleme astunud kirikuaastas paastuaega ja kannatusaega, mil mõtleme eriliselt meie Päästja ja Issanda Jeesuse kannatustele ja ristisurmale. Sageli jääb meile aga Jeesuse kannatus kaugemaks ja abstraktsemaks, kui meie endi või ligimeste kannatused. Täna nutame koos Ukraina rahvaga, kelle maad hävitatakse ja kelle rahvast ­tapetakse. Me olime unustanud, et inimesed on võimelised sel­ liseks kurjuseks ja õuduseks.

Aga on. Me elame katkiste inimeste katkises maailmas.

Täna küsime, kuidas Jumal lubab selliseid julmusi nagu sõ­ jad? Üks kindlasti mitte kõiki rahuldav selgitus on valikuvaba­ dus. Andes inimesele võime ja vabaduse armastada, andis ta ka vabadust vihata. Andes ini­ me­ sele vabadusele luua ja leiutada, andis ta sama võrra ka vabaduse lõhkuda ja lammutada. Andes inimesele vabaduse olla halas­ tav ja armuline, annab ta ka vabaduse olla südametu ja kalk.

Mõni valib armastuse, teine viha ja kurjuse. Üks ajalooõpetaja pakkus õpilastele väljakutse, leida aja­ loost aasta, mil mitte kusagil maailmas ei sõditud. Ükskõik, mis aastast lapsed pakkusid, oli tal vastuseks tuua mõni sõjaline konflikt antud aastast. See on uskumatu, aga inimesed on läbi ajaloo sõdinud. Keegi pakkus, et ainus rahuaeg oli inimese loomisest kuni hetkeni, mil

ADVOKAADID

ENN ALLAN KUUSKNE B.M., LL.B.

Advokaat—Notar 206-20 Holly St. Toronto, ON M4S 3B1 TEL. 416-480-9582 FAX 416-480-2933 Vastuvõtt kokkuleppel Eesti Majas või kliendi kodus

Eeva sõi keelatud vilja. Sellest hetkest juhtus midagi inimese südames ja sellest muutunud ja katkisest südamest on sündinud läbi aegade sõdasid ja tülisid.

Lisaks Ukraina sõjale on täna maailmas umbes poolsada sõja­ kollet üle maailma. Keegi otsus­ tab alustada sõda, et saavutada midagi. Keegi kaitseb ennast, kuna ta on valmis millegi nimel hinda maksma.

Peetrus kirjutab tänases teks­ tis samuti hinna maksmisest.

Hinnaks on kannatused ja eesmärgiks või tulemuseks on terviklik elu Jumala tahtes. Kes meist ei tahaks tulemusi ja võite? Keerulisem on valmi­ dusega hinda maksta. Jeesus kutsub üles meid olema valmis tooma ohvreid ja maksma hinda võitluses patuga, mis lahutab meid Jumalast, sest nii nagu Paulus möönab: ,,Sest see prae­ guse hetke kerge ahistus saavutab meile määratult suure igavese au, meile, kes me ei pea silmas nähtavat,

vaid nähtamatut, sest nähtav on mööduv, nähtamatu aga igavene.“ 2.Kor 4:17-18 Kultusfilmis ,,Kevade“ soovi­ tab köster Tootsil oma hinge eest hoolt kanda. Enamus inimesi kannab hoolikalt oma ­ ihu eest hoolt – peseb, treenib, meigib… Peetrus ütleb, et meie väline ihu ei ole kõige olulisem, vaid ihulikud kannatused (hinna maksmine oma mugavuste arvelt) on teatud olukordades väärt, et saavutada võite oma vaimulikus elus. Et saavutada head oma hingele ja vaimule. Et olla võitjad selles, mis on nähtamatu ja igavene.

Kannatused tabavad meid ühel või teisel moel kõiki. Meie valik on, kas kannatused on midagi, mis panevad meid ­ kibestuma elus ja Jumalas või valime me olla võidukad kanna­ tajad, kelle elus saavad raskused hüppelauaks vaimulikus arengus ning meie Kristuse-meelse karak­teri kujundamisel.

Armurikast kannatusaega!

Omaanist leiti 4000 aasta vanune lauamäng

sarnaseid mänge leitud varem Indias, Mesopotaamias ja Vahe­ mere idaosa riikides.

Väljakaevamised viisid läbi Poola arheoloogid, kes uurivad Kumaira orus asuvaid asulaid, kus eeluuringute käigus avastati varem kuni 4,5 tuhande aasta vanuseid eelajaloolisi paiku, matuseid, aga ka asulaid ja torne. Tuhandete aastate eest oli seal tee, mis ühendas lõunas Bata, põhjas Buraimit ja AlAini ning idas pealinna Sohari lähedal mererannikut.

(DForte/EE)

Poola arheoloogid avastasid Omaanis Ain Bani Saida küla lähedal muistne kaubatee piirkonnas pronksi- ja raua­ aegse asula väljakaevamistel 4000 aasta vanuse kivist laua­ mängu.

Kiviplaatidel on säilinud vooderdatud väljad ja augud laastude jaoks. Poola Vahemere arheoloogiakeskuse andmetel on

tellimishinnad KANADAS koos käibemaksuga (GST)

Aastas $160.—; Poolaastas $87.—; Veerandaastas $48.— TELLIMINE I KLASSI POSTIGA (kiripostiga) KANADAS: aastas $190.00, poolaastas $105.00 ja veerandaastas $58.00.

USA-s: aastas $210.00; poolaastas $115.00; veerandaastas $67.00. ÜLEMEREMAADES: aastas $285.00; poolaastas $150.00; veerandaastas $80.00.

AINULT DIGILEHT: aastas $95.00; poolaastas $50.00, veerandaastas $29.00.

Hinnad arvestatud Kanada dollarites.

Pangatšekk või Money Order kirjutada EESTI ELU nimele.

Tasuda saab ka otse Eesti Elu kontole Northern Birch Credit Unionis või teha e-transfer, kasutades emaili aadressi: eetalitus@eestielu.ca või maksta PayPal’iga Eesti Elu võrgulehe lingil

Tellimine saata

EESTI ELU 3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2

Palun mulle saata EESTI ELU aastaks / poolaastaks / veerandaastaks — tavaline / kiripostiga või digileht alates . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Tellimise katteks lisan $ . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . siinjuures rahas / tšekiga / rahakaardiga.

Tellimine on: uus ❑ uuendus ❑ Nimi: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Aadress / epost: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

20

EESTI ELU reedel, 4. märtsil 2022 — Friday, March 4, 2022

Nr. 9

Tellige EESTI ELU!

Niagara kosk (Ont.) oli nädalalõpul Ukraina värvides.

Foto: EE

Estonian Central Council in Canada (EKN) calls upon Estonian Canadians to support the Ukrainian Canadian Congress and the people of Ukraine by making donations to

UKRAINE HUMANITARIAN APPEAL #HelpUkraineNow The Estonian Central Council in Canada pledged a $5000 donation and has reached out to the Ukrainian Canadian Congress to provide support for a Ukrainian refugee program, once it is announced by the Canadian government. We will share this information, as soon as it becomes available.

Donations in support of humanitarian relief can be made through www.cufoundation.ca Established by the Ukrainian Canadian Congress (UCC) and the Canada-Ukraine Foundation (CUF), Ukraine Humanitarian Appeal is working directly with Ukrainian government minis­ tries, who are in the best position to advise on the needs in Ukraine. The Appeal has already raised millions of dollars from a broad base of supporters across Canada.

For further information about donations contact: ukraineappeal@cufoundation.ca or Ukrainian Canadian Congress 1-866-942-4627

Sündmuste kalender

Suur tänu EEROle ja Eestlaste Kesknõukogule Kanadas (EKN), kelle lahke toetus võimaldab tänase lehe tuua teieni värvitrükis.

• Pühap., 6. märtsil kl 2 pl (EST) mängufilm “SANDRA SAAB TÖÖD” VEMU YouTube’i kanalil.

• Kuni pühap., 13. märts BOSTONI BALTIC FILMI­FES­TIVALI VIRTU­ AAL­PROGRAMM. (www.bostonbal­ ticfilm.org) • Pühap., 13. märtsil kl 1 pl (EST) EMAKEELEPÄEV VEMU korraldu­ sel (eesti k.) Zoomis; ID 846 6524 6537.

• Neljapäeviti al. 24. märtsist - 21. aprillini kl 6-9 õ “SAMPLE SESSIONS: LIVE REMIX WORK­ SHOP” koos ERIK LAARIGA. Registr. 13. märtsiks: vemuesc@ gmail.com • Laup., 26. märtsil kl 1 pl MALETURNIIR (Toronto Eesti Bap­ tistikirikus, 883 Broadview Ave) Toronto Eesti Maleklubi korraldusel.

Reg. 20. märtsiks: jaakjarve@aol. com • T.E.S. Täienduskooli VIRTU­AALLASTEAIA 2. POOLAASTA nel­ japäevaõhtuti 12 nädalat aprilli lõpuni. Registreerimine avatud: ees­ tikool.ca.

• Neljapäeviti kl 3-4 p.l. LÕBUSA PÄRASTLÕUNA JUTUTUBA telefo­ niga või Zoomis. Registr.: Maimu Mölder, 416-421-3812.

• Laup., 2.-laup., 23. juuli JÕEKÄÄRU SUVEKODU. • Laup., 23. – laup., 30. juuli JK/ Kalev VÕRKPALL.