TERMOSTAAT

Termostaadi olemasolust saame aimu juhul, kui autoga sõites kipub jahutusvedeliku temperatuur lubatust ohtlikult kõrgemaks ja mootor kuumeneb üle; või vastupidi, kui mootor ei saavutagi vajalikku töötemperatuuri. Termostaadi roll on kontrollida jahutusvedeliku ringlust, vastavalt kas sulgedes või avades vedeliku läbivoolu läbi jahutusradiaatori. Protsessi reguleerib termostaadi südamikus asuv soojuspaisuv element (joonis 1). Temperatuuri muutudes muutub ka termostaadi korpusesse sisse ehitatud vahaelemendi ruumala, mis toimibki termostaadi töö regulaatorina. Kui mootor on külm, jääb jahutusvedeliku ringlus suletuks. See tähendab, et jahutusvedelikku ei juhita radiaatorisse, mille tõttu mootori muud komponendid jõuavad kiiremini vajaliku töötemperatuurini. Selle asemel, et teha pikk tiir läbi jahutusradiaatori, voolab jahutusvedelik vaid mootorisse, mida nimetatakse jahutussüsteemi väikeseks ringiks (joonis 2). Sisepõlemismootoris tekkiv kuumus soojendab jahutusvedeliku teatud temperatuurini. Vahetult enne optimaalse töötemperatuuri saavutamist avab termostaat jahutusvedelikule läbipääsu radiaatorini (joonis 3), mida nimetatakse jahutussüsteemi suureks ringiks. Kui temperatuur tõuseb liiga kiiresti, juhitakse kogu jahutusvedelik suurele ringile ehk läbi radiaatori, sulgedes väikese ringi läbivoolu ja kaitstes mootorit ülekuumenemise eest (joonis 4). Jahutussüsteemi komponentide tööd saab eraldi kontrollida vastavuses termostaadi tööga, aga samal põhimõttel, et vältida üle -