MIS JUHTUB AUTOAKUGA SUVEL?

Aku Streikimise Peamised P Hjused

Akurikkel võib olla kaks peamist põhjust: kulumine ja vanusest tulenevad mured. Kulumist võiks näitlikustada pilguga auto rehvidele: mida rohkem sa sõidad ja mida koormavam on su sõidustiil, seda kiirem ka rehvide kulumine. Akuga on sarnane lugu: mida sagedamini akust voolu võtta ja mida rohkem elektritarbijatega akut kurnata, seda kiirem on selle kulumine. Isegi kui kasutad autot harva ja reeglina lühikesteks otsteks, ei jõua generaator autoakut alati täiesti täis laadida ning elektritarbijad kurnavad aku hoopis järjest tühjemaks.

Õige akutehnoloogiaga saab neid probleeme vähendada. Näiteks autodel, millel kasutatakse start-stopp-funktsiooni, peab kindlasti olema

AGM- või EFB-tüüpi aku. Tavaaku (starter, laternad, süüde) pole sääraseks koormuseks loodud ning seetõttu annaks nendes oludes kiiresti alla.

AGM-aku võimekusest oleks kindlasti kasu ka nendele autodele, millel start-stopp-funktsiooni pole. AGM-tehnoloogia tähendab suuremat energiavaru, mis ilma start-stopita sõidukite puhul tähendaks ühemõtteliselt seda, et säärane aku peab sinu autos kauem vastu.

AGM-aku talub paremini ka äärmuslikke välistemperatuure, samas kui tavaaku reageerib nii liiga külmale kui ka liiga kuumale ilmale järsu energiamahtuvuse langusega ning tühjeneb kiiremini. Seda demonstreeriti lihtsa uuringuga Dubais, kus start-stopp-funktsiooniga autod varustati tavapäraste akudega. Kõigil neil ütlesid akud kõigest 5-6 kuu jooksul üles, samas kui

AGM-akudega sõidukid jätkasid sõitu edukalt ka pärast 12-kuulise testiperioodi täitumist.

Raudreegleid aku kestvuse või vananemise protsessi kohta pole võimalik kehtestada, sest need sõltuvad eri muutujatest nagu akutüüp, välistemperatuur, laadimistsüklite arv, tühjenemise ulatus või kasutustihedus.

Siiski, kasutamisest tulenev kulumine mõjutab ka aku vananemise protsessi ning seega aku kasutusperioodi.

Juhid arvavad, et pakane teeb akule liiga, kuid tegelikult on just kuumus see, mis viib rikkeni. Autoaku jaoks igati optimaalne temperatuur on umbes 20 °C. Ent nii mõnelgi viimasel suvel on termomeeter tõusnud ka üle 30 kraadi. Kõrged temperatuurid põhjustavad aku iseenesliku tühjenemise, mis omakorda põhjustab aku kiirema vananemise. Selline protsess toimub suvel ja sügisel juhi jaoks täiesti märkamatult, aga kui mootor vajab käivitumiseks talvel rohkem voolu, saab ka juht muredest teadlikuks. Rusikareeglina kahekordistub keemiline reaktsioon iga 10 °C temperatuuritõusuga. See tähendab keemilise reaktiivsuse eksponentsiaalset kasvu ja viib raskemate tagajärgedeni nagu näiteks akuplaatide korrodeerumine. Samamoodi nagu rooste autokerel, tähendab ka akusisene korrosioon sealsete pliisulamite lagunemist. Kuna akuplaatidel toimub elektroodide voolujuhtivus ja akuplaadid moodustavad aktiivmassi füüsilise raami, siis muutub kummagi rolli täitmine liigse suvise välistemperatuuri tõusmise tulemusel üha vaevalisemaks, kiirendadeski aku vananemist.

VAHETATAKSE?

Nagu ülalpool kirjeldasime, võib suvekuumus autoakut kahjustada, sest välistemperatuuri tõustes kiirenevad akusisesed keemilised reaktsioonid. See kehtib, kui temperatuur tõuseb üle 20 kraadi. Kui välistemperatuur jaheneb alla 20 kraadi, siis akusisene keemia vaikselt aeglustub. Võttes 20 kraadi optimaalseks temperatuuriks, siis 10 kraadi juures aeglustuvad keemilised reaktsioonid juba 50 protsendini algsest ning 0 kraadi juures veerandini algsest. Sellest tulenebki, et kui aku suudab suvel 20-kraadise temperatuuriga justkui täiuslikult toimida, siis talvel 0 kraadi juures tuleb säärane energiakandja ilmselt välja vahetada.

Le Kontrollida

Akutest aitab võimalikud eesootavad rikked juba ennetavalt välja selgitada. Ideaalsel juhul võiks iga akut kontrollida teeninduses kord aastas enne talve tulekut. See annab kindluse, et ka talvel ei jää autoga teele ning aitab vältida ootamatuid probleeme ja täiendavaid rahakulusid. Kõige rohkem häda võib olla just sellisest akust, mis suudab küll auto laternaid toita, kuid mootori käivitamisega enam toime ei tule.