TERMOSTAAT

Termostaat on tähtis element, mis on olnud sisepõlemismootori lahutamatu osa juba palju aastaid. Just termostaadi ülesanne on aidata mootoril õige töötemperatuurini jõuda ning seejärel seda temperatuuri hoida.

Koormus(%)

kuumenemist ja tagada piisav jahutus. Klassikalise termostaadi edasiarendus on elektriliselt soojendatav termostaat ehk termostaat, mis on varustatud täiendava kütteelemendiga, mis võimaldab mootori temperatuuri veel paremini kontrolli alla saada.

Tavalise mootorikoormuse puhul toimib säärane termostaat nagu klassikaline termostaat, hoides jahutusvedeliku temperatuuri vahemikus 100-110 C°. Koormuse järsul suurenemisel, näiteks gaasipedaali vajutades või mäkketõusul, saadab mootori juhtaju termostaadile signaali, täpsemalt selle elektrilisele kütteelemendile. See signaal simuleerib jahutusvedeliku temperatuuri tõusu, mille peale termostaat avaneb kiiremini, kui ta teeks seda jahutusvedeliku reaalset temperatuuritõusu oodates. Jahutusvedeliku õige temperatuuri “saamiseks” on auto juhtajus võimalike hetkeolukordade kirjeldused. Iga nimetatud situatsioon sõltub kahest parameetrist – mootori töökoormusest ja auto kiirusest.

See annab mitu positiivset lisamõju:

ƒ Optimeeritud põlemine silindrites tänu kõrgemale mootoriploki ja komponentide temperatuurile

ƒ Väiksem kütusekulu tänu mootoriõli viskoossuse vähenemisele ja sellest johtuv sisemiste hõõrdekadude vähenemine

ƒ Vähem heitgaase tänu optimeeritud põlemisele

ƒ Suurem võimsus täiskoormusel, sest jahutusvedeliku temperatuur on madalam

ƒ Tänu jahutusvedeliku kiiremale soojenemisele soojeneb ka sõitjateruum kiiremini, mis muudab sõidu meeldivamaks

Elektriliselt kontrollitav termostaat saab rikki minna nagu klassikaline termostaatki. Siiski tasub meeles pidada, et kui termostaadilt ühendusjuhtmed lihtsalt eemaldada, rikutakse kütteelement pöördumatult ja termostaat enam ei tööta. Lihtsaim moodus kütteelemendi kontrollimiseks on selle takistuse mõõtmine (joonis 6). See peaks jääma vahemikku 10 Ω – 17 Ω. Erinevalt klassikalistest termostaatidest ei ole elektriliste lahenduste puhul teemaks loomulik kulumine, need on hooldusvabad ja loodud kestma nii kaua kui mootori enda eluiga. Siiski, välised faktorid nagu näiteks kehv jahutusvedeliku kasutamine võib viia materjalist tulenevate probleemideni. Võimalikud rikked võivad tuleneda mootori varasemast ülekoormusest või ka sodist, mis on sattunud jahutussüsteemi mõne varasema hoolduse või remondi käigus, näiteks kui vahetati veepumpa, jahutusvedelikku, vastavaid lõdvikuid, mootoririhma või kiilrihma.

Selles valdkonnas mängib tähtsat rolli Clarios. Olles ühelt poolt maailma juhtivaid akutootjaid, on ettevõte ka üks suurim akude taaskäitleja. Keskkonnahoid ja loodusressursside mõistlik kasutamine mängivad Clariose filosoofias keskset rolli.

Suurima panuse jätkusuutlikkuse tagamisel annab Clariose brändide lipulaev VARTA ® oma autoakudega, mille tehnoloogias peitub innovatsioone nii disainis, omadustes kui ka materjalides. Vastutus keskkonna ees kestab aku terve elutsükli kestel. Tootmistsüklis panustab VARTA progressiivsele lähenemisele, mis tähendab efektiivsust toorme hankimisel ja kasutamisel, ühtlasi loodushoiu selgitamist erinevatel tasanditel. Siinkohal mängib olulist rolli ka töötajate vastutustunne. Selles tahab ettevõte töötajatele toeks olla ja valgustada neile keskkonnakaitse teemasid. Veelgi enam, koostööpartnerid ja tarnijad üle maailma peavad seatud juhistest kinni pidama.

V Ttes Vastutuse

Keskkonnateadlike tarbijate arv kasvab. Tänapäeval soovivad autokasutajad tippsuutlikkusega akusid, mis tulevad toime Start-Stop-tehnoloogiaga, pakuvad pikemat elutsüklit ja on toodetud keskkonnasõbralikult – näiteks nagu VARTA AGM ja EFB akud. Mõlemad on keskkonnateadliku tootmisviisi suurepärased näited, mis tähendab 25 protsendi võrra väiksemat energia- ja 35 protsendi võrra väiksemat veekulu. Tänu