KUMB ON TÄHTSAM –ÕHU- VÕI ÕLIFILTER?

Millegipärast suhtutakse tänapäeval õhufiltritesse ükskõiksemalt kui õlifiltritesse. Lihtne loogika ütleb samuti, et mootoris voolav puhas õli peaks olema iga kell olulisem ja prioriteetsem, sest see ju tagab mootori tõrgeteta töö. Aga selle kõrval kiputakse unustama, et just õhk on element, milleta ükski sisepõlemismootor ei tööta.

Kui palume oma tehniliste koolituste osalejatel järjestada filtrid kõige tähtsamast kuni vähemtähtsani, saame reeglina just sellise järjestuse: 1) õli 2) kütus 3) õhk 4) salong. Ja seepärast oleme kõigile, kes ei pea õhu filtreerimist tähtsaks (või vastupidi – peavad kliente veenma õhufiltri tähtsuses) pannud kokku lühikese ülevaate õhufiltrite olemusest.

R Gime Asjadest Otse

Hommikul ärgates mõtleme tavaliselt, mida hommikusöögiks teha. Me ei juurdle selle üle, et üht eluks olulist asja – õhku, tarbime ööpäevaringselt. Ilma õhuta pole võimalik isegi paari minutit elada ja hingamine on nii ilmne, et sellele pole vaja mõeldagi. Sama kehtib sisepõlemismootori kohta, mis ilma õhuta lihtsalt ei tööta. Õlitaseme ja klaasipesuvedeliku kontrollimine ning mootori töö põhitõed võetakse läbi nii autokoolis kui ka teooriaeksamil, aga õhu filtreerimisele ei pöörata suuremat tähelepanu. Selleks on ka põhjuseid – autotööstus areneb sellise tempoga, et meie harjumused ja veendumused ei jõua uute jõuallikate spetsiifika ja vajadustega sammu pidada.

Aga mis on siis viimase 30–40 aasta jooksul mootorite „õhueelistustes“ muutunud?

TÄNAPÄEVANE MOOTOR PEAB SAAMA „HINGATA“

Mitte just väga palju aastaid tagasi oli normaalne see, kui hooldustöid tegev automehaanik koputas õhufiltrist suurema sodi ja risu välja, puhus filtri tolmust puhtaks ja pani selle oma kohale tagasi. Ebaühtlase mootoritöö, kütusekulu kasvu ja oma aja ära elanud õhufiltri vahel ei osanud siis keegi seoseid otsida. Viimastel aastatel on aga sisepõlemismootorite areng kiirenenud. Ühelt poolt püüavad insenerid saavutada suuremat võimsust minimaalsest võimalikust mootorimahust ja teisalt täita aina karmistuvaid keskkonnanõudeid ja heitenorme. Täpne ja otsene kütuse sissepritse, turbokomp- ressori kasutamine ja puhtad põlemisgaasid nõuavad samuti täpselt väljamõõdetud õhudoosi. Seda sõltumata ilmastikutingimustest, õhutemperatuurist või töötava auto kõrgusest merepinnast. Kaasaegse auto mootori kopsud peavad saama „hingata“ – igal ajal ja igas kohas.

ÕLI FILTREERIMINE – PIIRANGUD JA OOTUSED

Tulenevalt karmistuvatest heitenormidest ja regulatsioonidest on autotööstuses kasutusele võetud ingliskeelne termin„downsizing“ ehk kärpimine või vähendamine. Veel 30 aastat tagasi ei osatud sellist terminit autotööstusega seostada, kuid just see sõna on löönud autofanaatikute ja automehaanika spetsialistide vahele kiilu – ühel pool tulihingelised pooldajad, teisal põhimõttelised vastased. Ühed ütlevad, et ülelaadimisega mootoril, mille töömaht on 1000 või 1200 cm3, saab vabalt olla 150 hj ja kütusekuluks 7 liitrit iga 100 kilomeetri kohta. Teistel on aga tunne, et neil andmetel pole reaalsete sõidutingimustega mingit pistmist ja see 7 l/100 km on saavutatav ainult laboritingimustes. Olgu sellega, kuidas on, aga mootorimahu kärpimine mõjutab ka sõidukite õlitussüsteeme. Kui väiksemaks kahanenud mootorite keskmine töökoormus on kahekordistunud, tähendab see loogiliselt võttes suuremat koormust õlitussüsteemile ja filtritele.

P Lvkondade Vahelised Muutused

Põlvkondade vaheliste erinevuste ja muutuste illustreerimiseks sobivad hästi 1930. aastal ilmavalgust näinud „vanavanaisa“ Ford AA ja tema 2017. aastast pärit „lapselaps“ Ford F150 Raptor. 3,3-liitrise töömahu ja kõigest 40-hobujõulise võimsusega Ford AA mootori surveaste oli 4,5:1 ja maksimaalne võimsus saavutati pöördemomendil 2200 p/min. Neli põlvkonda hiljem on Ford F150 Raptori pea samaväärse 3,5-liitrise mootori võimsuseks 450 hj, surveaste 10:1 ning maksimaalne võimsus saavutatakse 5000 p/min juures. See tähendab, et sarnase mootorimahu juures saavutab Raptori mootor rohkem kui 11 korda suurema võimsuse võrreldes oma „vaarisa“ mootoriga. Et selline asi üldse võimalik oleks, on mootorisse vaja suunata oluliselt suurem ja täpsem õhu ning kütuse segu.

VÕRDLEME ÕHU- JA ÕLIFILTRI OLULISUST

Pea kõik tänapäevase auto juures kasutusel olevad filtrid mõjutavad otseselt või kaudselt moo- õhku

Valmistatud tulekindlast filterelemendist mis hoiab ära võimaliku süttimisohu mootoriruumis

Õhk puhastatakse tolmuosakestest liivateradest metallipurust tahmast asfaldi- ja rehvijääkidest ning veetilkadest umbes 450 g 30 000 km läbimisel. kuni 10 m3 õhku minutis.

Filtreerib mootori õlitussüsteemis ringlevat õli

Tänu spetsiaalse disainiga möödaviiguklapile tagab mootori õlitamise ka külmkäivituse ajal

Mootor õli puhastatakse pidevalt selles ringlevatest tahketest jääk- ja võõrosadest nagu tolm metallijäägid tuhk ning muud tahked jäägid mis tekivad mootor loomulikust kulumisest umbes 19 g 30 000 km läbimisel. kuni 0 08 m3 (80 liitrit) õli minutis. olevast tabelist, mis ülesanded filtritel on.

Nagu tabelist näha, ei tegele õhufilter ainult mootorisse jõudva õhu filtreerimisega. Selle korrapärane toimimine mõjutab kaudselt ka õli filtreerimist ja kütuse põlemist. Seega on õhufilter mootorsõidukites vaieldamatult kõige tähtsam filter.

R Gime Numbritest

Kui eeldame tänapäevaste kesk- ja tippklassi autode mootoritelt aina suuremat võimsust ja efektiivsust, siis pole mõtet kasutada neis sõidukites odavaid filtreid, mida iseloomusta- vad nõrgemad näitajad ja kesised materjalid. Filtrite juures tehtud kokkuhoid annab kõige valusamalt tunda just siis, kui kallid komponendid ei tööta nii tõhusalt, nagu nad peaksid ja hakkavad varem või hiljem streikima. Kõige selle juures on rahustav teada, et isegi uue auto hooldamisel pole vaja kasutada ainult sõidukitootja originaalosi. Juba aastaid on Hengst-i insenerid teinud koostööd autotootjatega, aidates luua filtreerimislahendusi ja sõidukite detaile. Omandatud teadmised ja kogemused on loonud kindla vundamendi, mis kannab Hengst Filter kaubamärki. Hengst filtrid on valmistatud samadest materjalidest

Mootor Tagab mootori varustamise optimaalse õhukogusega, mis on vajalik mootori töötamiseks (põlemiseks vajaliku õhu- ja kütusesegu loomiseks).

Õhulugeja

Turbokompressor

Väntvõlli- ja kolvisüsteem

Filtrit läbiva õhuvoolu vähenemine võib põhjustada olukorra kus õhulugejal pole võimalik juhtajule korrektseid andmeid edastada Hooldusintervalli ajaks on oluline tagada pidev ja ühtlane õhuvool läbi filtrikanalite

Tänu tahkete osakeste filtreerimisele hoiab ära võimalikud mehaanilised kahjustused turbiini rootoris

Hoiab ära tahkete osakeste ja niiskuse sattumise väntvõlli- ning kolvisüsteemi.

Loob eeldused long-life (pikema vahetusvälbaga) mootoriõlide kasutamiseks ja vähendab tõrkeohtusid ja samade parameetritega kui OEM filtrid, mis garanteerib, et auto mootor töötab tõhusaimal töörežiimil ja samade parameetritega, mille autotootja on hooldusintervalli vahemiku puhul määranud.

HEA FILTER, PAREM FILTER

V I Hengst Filter

Hengsti filtrid tagavad saasteosakeste püsiva eraldamise mootorisse imetavast õhust ja pikendavad mootoridetailide eluiga (mustus ja osakesed ei pääse põlemiskambrisse ega ei tungi õlitussüsteemi). Filtreerimismaterjalidel, mida kasutatakse tänapäevastes Hengst filtrites, on suurem võime tolmu ja tahkeid osakesi püüda, eriti suurema õhuniiskusega keskkonnas töötades. Väike õhuvoolu takistus tagab pideva juurdepääsu õhule, samas kui õhu ja kütusesegu täpne kogus tagab optimaalseima põlemise. Just kvaliteetsete õhufiltrite kasutamisel on võimalik saavutada suurim mootori võimsus ilma kütusekulu suurenemiseta. Seega tagab korrektse ja kvaliteetse õhufiltri kasutamine mootori suurema vastupidavuse ja teeb seeläbi imesid ka autoomaniku rahakotiga.

Tagab turbiini õlitamise puhta õliga sõltumata muutustest mootori pöörlemiskiiruses

Tagades püsiva õlitamise puhta õliga (peamiselt külmkäivituse korral) vähendab see laagrite kolvirõngaste ja silindri liuglaagrite kulumist